Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0222(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0146/2009

Esitatud tekstid :

A6-0146/2009

Arutelud :

PV 05/05/2009 - 4
CRE 05/05/2009 - 4

Hääletused :

PV 05/05/2009 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0345

Vastuvõetud tekstid
PDF 380kWORD 214k
Teisipäev, 5. mai 2009 - Strasbourg
Energiatarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) ***I
P6_TA(2009)0345A6-0146/2009
Resolutsioon
 Terviktekst
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 5. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (KOM(2008)0778 – C6-0412/2008 – 2008/0222(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0778);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0412/2008);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 11. märtsi 2009. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0146/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜenergiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses(uuesti sõnastatud)
P6_TC1-COD(2008)0222

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses(4) on oluliselt muudetud(5). Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi sisulisi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.║

(2)  Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega. Komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika (STT/STP) tegevuskava kohta on näidanud, et direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala laiendamine märkimisväärse otsese või kaudse energiamõjuga toodetele, kaasa arvatud ehitustoodetele, võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks║(6). Käesolev direktiiv peaks täiendama ja mitte mingil viisil piirama direktiivi 2005/32/EÜ kohaldamist. Oma tervikliku lähenemisviisiga eesmärgile ning tuues kaasa täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu, tuleks käesolevat direktiivi vaadelda osana laiemast õiguslikust raamistikust, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta(7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta(8).

(3)  8.–9. märtsil 2007. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes rõhutati vajadust suurendada ühenduse energiatõhusust, et saavutada ühenduse energiatarbimise 20 %-lise kokkuhoiu eesmärk 2020. aastaks, ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises "Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine" määratletud põhivaldkondi. Tegevuskava tõi esile tohutuid võimalusi energia säästmiseks toodete valdkonnas.

(4)  Energiatõhususe ja energiasäästu edendamise jaoks on lisaks oluline, et EL ja liikmesriigid muudaksid 20 %-lise energiasäästu eesmärgi 2020. aastaks õiguslikult siduvaks ning esitaksid ja rakendaksid sobivaid meetmeid, et tagada eesmärgi saavutamine.

(5)  Energiamõjuga toodete tõhususe parandamine tarbijate teadlike valikute kaudu toob kasu kogu ELi majandusele ning tootmistööstusele, sest see alandab süsiniku hinda heitkogustega kauplemise süsteemis.

(6)  Täpne, asjakohane ja võrreldav teave energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta peaks mõjutama lõpptarbijat valima tooteid, mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise, ajendades sellega tootjaid võtma meetmeid nende toodete energiatarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks. Samuti peaks see kaudselt soodustama kõnealuste toodete tõhusat kasutamist, et aidata kaasa ELi 20 % energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Sellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest.

(7)  Arvestades, et ehitistele kulub 40 % kogu ELi energiatarbimisest ning et direktiivi 2002/91/EÜ läbivaatamise eesmärk on edendada ehitiste üldise energiatõhususe kulutõhusat suurendamist, peaks sellega seoses teatavate energiamõjuga ehitustoodete lisamine käesoleva direktiivi kohaldamisalasse aitama kodumajapidamistel ehitiste renoveerimisel valida energia- ja kulutõhusaimaid tooteid.

(8)  Selleks et tagada tootjate jaoks prognoositavus ja lõpptarbijate jaoks selgus, peaks komisjon koostama loetelu esmatähtsatest energiamõjuga toodetest, sealhulgas ehitustoodetest, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ning mida seetõttu hõlmavad liikmesriikide ja komisjoni rakendusmeetmed.

(9)  Teabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste toodetega seotud kulude kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele lõpptarbijatele, kellel ei ole võimalust toodet ja seega ka selle märgist vahetult näha. Selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijate jaoks kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleks säilitada märgise olemasolev kujundus alusena lõpptarbijate teavitamiseks toodete energiatõhususest. Toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet tuleks mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele.

(10)  Nagu on osutatud komisjoni mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu käesolev direktiiv, on algne edukas A–G märgistus võetud eeskujuks eri riikides kogu maailmas, näiteks Argentiinas, Brasiilias, Hiinas, Iisraelis, Iraanis, Lõuna-Aafrikas ja Tšiilis.

(11)  Liikmesriigid peaksid korrapäraselt jälgima vastavust käesolevale direktiivile ning lisama asjakohase teabe vastavalt käesolevale direktiivile iga kahe aasta tagant komisjonile esitatavasse aruandesse, pidades eelkõige silmas tarnijate ja edasimüüjate kohustuste täitmist.

(12)  Täielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõned tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega, mis võib mõnede lõpptarbijate hulgas segadust tekitada või neid isegi eksitada. Seepärast peaks praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste toodete energiatarbimine ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse kohustuslikus märgistuses ja ühtses tootekirjelduses.

(13)  Energiamõjuga toodete kasutamine mõjutab otseselt või kaudselt mitmesuguste energialiikide tarbimist; olulisimad on elekter ja gaas. Seepärast peaks käesolev direktiiv hõlmama energiamõjuga tooteid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt mis tahes energialiigi tarbimist, kooskõlas ELi energiatõhususe suurendamise, taastuvate energiaallikate edendamise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega.

(14)  Rakendusmeede peaks hõlmama ▌selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine mõjutab oluliselt ning otseselt või kaudselt energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist, ▌kui teabe esitamine märgistuses võiks stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid.

(15)  Arvestades, et ehitistele kulub 40 % kogu ELi energiatarbimisest ning et EL on seadnud seoses Kyoto protokolli raames võetud kohustustega endale eesmärgi suurendada energiatõhusust 20 % aastaks 2020, on oluline pidada esmatähtsaks ehitustoodetele (nt akendele) kohaldatavate rakendusmeetmete väljatöötamist.

(16)  Liikmesriikide arvu, kus kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid, tuleks pidevalt suurendada, kuni on saavutatud eesmärk hõlmata kogu Euroopa Liidu territoorium. Sama peaks kehtima liikmesriikide arvu kohta, kes on kehtestanud ▌soodustused seoses energiatõhusate toodetega. Kuigi kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda, peaksid need turumoonutuste vältimiseks olema kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega energiatõhususe alal. Kui käesoleva direktiivi rakendusmeetmetes sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

(17)  Kui käesoleval direktiivil põhinevate rakendusmeetmetega nähakse ette riigihankesätted, tuleks kehtestada riigihangete väärtuse ja mahu proportsionaalsed künnisväärtused, võttes arvesse halduskoormust ja hanke-eeskirjade täidetavust liikmesriikides.

(18)  Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemusi. Euroopa ühistes huvides keskkonnakaitseks ja eelkõige energiatõhususeks antava riigiabi suhtes kohaldatakse siiski vastavalt ühenduse erinevatele õigusaktidele ning nendes õigusaktides ettenähtud tingimuste alusel erandeid, nagu on sätestatud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes(9).

(19)  Energiatõhusate toodete edendamine märgistuse, riigihangete ja soodustuste kaudu ei tohiks kahjustada selliste toodete keskkonnatoimet.

(20)  Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad reklaami sisu, tuleb pidada üksnes erakorraliseks meetmeks. Seega ei tohiks kõnealused sätted piirata reklaami mis tahes viisil ühenduse muude õigusaktide alusel.

(21)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(10).

(22)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu rakendusmeetmed seoses energiamõjuga toodete kasutamisel energiatarbimist ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjeldusega. Et luua süsteem, mis on ühteaegu tööstuse jaoks prognoositav ja tarbijatele mõistetav, peaks komisjon vastutama selle eest, et kehtestada kindla kestusega ajavahemik märgistusklassi(de) tarvis ja klassifitseerimise piirväärtuste korrapäraselt korduvaks ajakohastamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.Komisjon peaks iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile aruande, mis käsitleb ELi tervikuna ja iga liikmesriiki eraldi ning mis sisaldab üksikasjalikku teavet rakendusmeetmete vastuvõtmise ja ühtse tootekirjelduse kohta.

(23)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(24)  Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi asjakohaste sätete rakendamisel püüdma vältida meetmeid, mis võivad kehtestada tarbetuid bürokraatlikke ja jäiku kohustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning võimaluse korral arvestama VKEde erivajadusi ning rahalisi ja halduspiiranguid.

(25)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

 Kohaldamisala 

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste siseriiklike meetmete ühtlustamiseks, mis käsitlevad toote kasutamisel lõpptarbija teavitamist energia ja muude oluliste ressursside tarbimisest ja energiamõjuga toodetega seotud täiendava teabe andmist eelkõige märgistamise ja tootekirjelduse kaudu, võimaldades seeläbi lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete, sealhulgas ehitustoodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt ning otseselt või kaudselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

   a) kasutatud tooted; 
   b) kõik inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid; 
   c) toodetele ohutuse tagamiseks kinnitatud nimeplaat.

Artikkel 2

 Mõisted 

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   "energiamõjuga toode" (║'toode") – mis tahes kaup, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis lastakse turule ja/või võetakse kasutusele ühenduses, sealhulgas osad, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatesse energiamõjuga toodetesse paigaldamiseks, kui need on lõpptarbijate jaoks turule lastud ja/või kasutusele võetud üksikosana ning kui nende keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;
   "ehitustoode" – energiamõjuga toode, mida kasutatakse ehitiste ehitamisel või renoveerimisel;
   "tootekirjeldus" – tootega seotud teavet sisaldav standardtabel;
   "muud olulised ressursid" – toote tavapärase kasutamise korral tarbitav vesi, toore, kemikaalid või muud ained;
   "lisateave" – muu toote toimimist ja omadusi käsitlev teave, mis põhineb mõõdetavatel andmetel, kaasa arvatud andmed tootmise või muu tootega seotud olulise keskkonnaaspekti kohta, ja mis on seotud tooteenergiatarbimisega ajaühikus või muude oluliste ressursside tarbimisega või aitab seda hinnata;
   "märkimisväärne keskkonnamõju" – aspektid, mida käsitatakse märkimisväärsena rakendusmeetmetes, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel on keskkonnamõjuga toote kohta vastu võetud;
   "otsene mõju" – energiat tegelikult tarbivate toodete mõju;
   "kaudne mõju" – energiat mitte tarbivate toodete mõju, mis panustavad energiatarbimisse, kusjuures nende toodete tõhususe hindamise aluseks on objektiivsed ja sõltumatud parameetrid, mis ei seostu ilmastikutingimustega;
   "edasimüüja" – jaemüüja või muu isik, kes tooteid lõpptarbijatele müüb, annab rendile, järelmaksuga müüb või esitleb;
   "tarnija" – tootja, importija või tema volitatud esindaja ühenduses või isik, kes laseb toote ühenduse turule;
   "lõpptarbija" – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab toodet tööalastel või isiklikel eesmärkidel. See isik on toote lõppkasutaja ja eelkõige isik, kellele see toode on mõeldud, ning ta võib erineda isikust, kes toote ostab. See määratlus hõlmab eratarbijaid ja tarbijate rühmi. Energiamõjuga toodete ostmisel peetakse ka riigiasutusi käesoleva direktiivi tähenduses lõpptarbijateks.

Artikkel 3

 Liikmesriikide kohustused 

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et:

   a) kõik nende territooriumil asuvad tarnijad ja edasimüüjad täidavad käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6 ning artikli 10 lõigetes 3 ja 4sätestatud kohustusi;
   b) käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on keelatud kasutada muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste rakendusmeetmete nõuetele, kui see võib kasutamisel tõenäoliselt lõpptarbijaid ║energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisega seoses eksitada või segadusse ajada;
   c) energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on julgustada lõpptarbijaid energiat vastutustundlikumalt tarbima ja edendada energiatõhusust;
   d) võetakse asjakohaseid meetmeid, et ergutadakomisjoni ning käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid siseriiklikke asutusi ║ koostööle ning edastada üksteisele teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi kohaldamisel.

Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb võimaluste piires kasutada elektroonilisi sidevahendeid ja nende edendamiseks saab kasutada ühenduse asjaomaseid programme. Vajaduse korral tagatakse sellise koostööga kõnealuse menetluse käigus edastatud tundliku teabe turvaline ja konfidentsiaalne töötlemine ja kaitse. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et toetada ║liikmesriikidevahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

2.  Kui liikmesriik leiab, et toode ei vasta kõikidele käesolevas direktiivis ja selle rakendusmeetmetes märgistuse ja tootekirjelduse kohta sätestatud asjakohastele nõuetele, tagab tarnija toote vastavuse neile nõuetele ning kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tõhusatele ja proportsionaalseteletingimustele.Juba ostetud toodete suhtes on tarbijatel ühenduse ja liikmesriikide tarbijakaitsealastes õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus toote hüvitamisele või vahetamisele.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et toode ei pruugi nõuetele vastata, võtab asjaomane liikmesriik kindlaksmääratud aja jooksul vajalikud ennetusmeetmed, et tagada käesoleva direktiivi nõuete täitmine, võttes arvesse igasugust nõuetele mittevastavusest tulenevat kahju.

Kui nõuetele mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse kõnealuse toote turulelaskmist ja/või kasutuselevõttu või millega tagatakse selle kõrvaldamine turult. Kui toote turustamist piiratakse, toode kõrvaldatakse turult või kui seda keelatakse turule lasta, teatatakse sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.  Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta oma territooriumil.

Komisjon võib täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste aruannete ühtse sisu üksikasjad, sätestades ühtlustatud tüüpvormile miinimumnõuded. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

 Teabele esitatavad nõuded 

Liikmesriigid tagavad, et: 

   1) lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesolevast direktiivist tulenevate rakendusmeetmetega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia ja muude energialiikide tarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta toote kasutamisel ning lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavate või esitletavate toodetega;
   2) sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse punktis 1 osutatud teave ▌juhul, kui seda nõutakse kohaldatava rakendusmeetmega
   3) käesoleva direktiivi kohase rakendusmeetmega hõlmatud energiamõjuga toodete konkreetse mudeli mis tahes reklaam, kus avaldatakse toote tehnilised omadused, annab lõpptarbijale vajalikku teavet toote energiatarbimise või energiasäästu kohta ning sisaldab viidet toote energiaklassi kohta;
   4) kõik energiamõjuga tooteid käsitlevad reklaamväljaanded, kus kirjeldatakse toote tehnilisi eriparameetreid, st tehnilised juhendid ja tootebrošüürid kas trükisena või Internetis avaldatuna, annavad tarbijale vajalikku teavet energiatarbimise kohta või sisaldavad viidet toote energiamärgistusele.

Artikkel 5

 Tarnijate kohustused 

Liikmesriigid tagavad, et:

   1) tarnijad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele rakendusmeetmega hõlmatud tooteid, varustavad need käesoleva direktiivi ja vastava rakendusmeetme kohase märgistuse ja tootekirjeldusega;
  2) tarnijad koostavad piisava tehnilise dokumentatsiooni, mis võimaldab hinnata märgistuses ja tootekirjelduses sisalduva teabe täpsust. Tehniline dokumentatsioon sisaldab järgmist:
   a) toote üldkirjeldus,
   b) vajaduse korral konstrueerimisarvutuste tulemused,
   c) kättesaadavad katseprotokollid, sealhulgas need, mille on koostanud muudes ühenduse õigusaktides määratletud asjakohased teavitatud organisatsioonid,
   d) kui seadme andmeid kasutatakse samalaadsete mudelite puhul, siis kõnealuste mudelite identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed;

Selleks võivad tarnijad kasutada asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juba koostatud dokumentatsiooni;

   3) tarnijad hoiavad kõnealust tehnilist dokumentatsiooni kontrollimiseks kättesaadavana viis aastat pärast asjaomase toote tootmise lõpetamist.

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile; 

   4) tarnijad varustavad edasimüüjad vajalike märgiste ja tootekirjeldustega tasuta. Tarnijad edastavad märgistused edasimüüjate taotlusel viivitamata, ilma et see piiraks nende võimalust valida märgiste edastamise süsteemi; 
   5) lisaks märgistusele esitavad tarnijad ▌tootekirjelduse;
   6) tarnijad lisavad tootekirjelduse kõikidesse toodet käsitlevatesse brošüüridesse. Kui tarnija tootebrošüüre välja ei anna, varustab ta kõnealuse tootekirjeldusega muud tootega kaasa antavad dokumendid;
   7) tarnijad vastutavad märgiste ja tootekirjelduste täpsuse eest;
   8) tarnijad nõustuvad märgisel või tootekirjelduses esitatud teabe avaldamisega.

Artikkel 6

 Edasimüüjate kohustused 

Liikmesriigid tagavad, et:

   1) edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt, nähtavalt ning loetavalt ja teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;
   2) märgistamise ja tootekirjelduse puhul kinnitavad edasimüüjad rakendusmeetmes nimetatud toodet esitledes sellele kohaldatavas rakendusmeetmes täpsustatud selgelt nähtavasse kohta vana märgise kehtivusaja lõppedes asjakohases keeles koostatud märgise kõige uuema variandi.

Artikkel 7

 Kaugmüük 

Kui tooteid pakutakse müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks posti teel, kataloogide, Interneti või teleturu kaudu või muul viisil, mille puhul potentsiaalselt lõpptarbijalt ei saa eeldada esitletava toote nägemist, nähakse rakendusmeetmetega ette võimalus tagada, et potentsiaalsed lõpptarbijad saavad selle toote märgistuse kõige uuemas variandis või tootekirjelduses esitatud teabe kätte enne kõnealuse toote ostmist. Kaugmüügi korral tuuakse rakendusmeetmetes ära konkreetne viis, kuidas märgistus või tootekirjeldus peavad olema esitletud.

Artikkel 8

 Vaba liikumine 

1.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi ja kohaldatavate rakendusmeetmetega hõlmatud ja nende nõuetele täiel määral vastavate toodete turulelaskmist või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

2.  Eeldusel, et liikmesriigid jälgivad turgu korrapäraselt, ja juhul, kui neil ei ole vastupidiseid tõendeid, käsitavad nad märgiseid ja tootekirjeldusi käesoleva direktiivi ja rakendusmeetmete sätetele vastavana ▌. Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad esitaksid artiklis 5 toodud tähenduses tõendid märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsuse kohta, kui neil on alust sellise teabe õigsuses kahelda.

Artikkel 9

Riigihanked ja soodustused

1.  Tellijad, kes sõlmivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ(11) osutatud riiklikke tarne-, ehitustöö- ja teenuslepinguid, mis on hõlmatud kõnealuse direktiivi artiklitega 12–18, ei tohi hankida tooteid, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele, ning kõrgeimat tõhususklassi taotlevaid tooteid, mis ei vasta lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse rakendusmeetmetega riigihangete jaoks minimaalsed tõhususnäitajad, on järgmised:

   a) kulutõhusus seoses riigi rahandusega,
   b) toodete sobivus riigihanke jaoks,
   c) energiasäästu potentsiaal,
   d) innovatsiooni edendamine vastavalt Lissaboni strateegiale,
   e) tõenäosus, et turul hakatakse soosima tõhusamaid tooteid,
   f) piisava konkurentsi tagamise vajadus.

3.  Lõiget 1 kohaldatakse lepingute suhtes, mille väärtus ilma käibemaksuta on vähemalt 15 000 eurot. Rakendusmeetmetega võib kehtestada kõrgema künnisväärtuse (ilma käibemaksuta) kui 15 000 eurot, võttes arvesse tavapäraseid ostuhindu ja mahtusid.

4.  Liikmesriigid ei tee soodustusi toodetele, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele.

5.  Kui liikmesriigid korraldavad toodete riigihanke või teevad neile soodustusi, väljendavad nad tõhususnäitajaid kohaldatavas rakendusmeetmes määratletud klassidena.

Soodustused võivad muu hulgas hõlmata maksu ümberarvutusi nii suure energiatõhususega tooteid kasutavate lõpptarbijate puhul kui ka tööstuste puhul, kes niisuguseid tooteid toodavad ja edendavad, ning vähendatud käibemaksu energiatõhusust parandavate materjalide ja komponentide osas. Liikmesriikide poolt tehtavad soodustused on tõhusad ja tulemuslikud.

Artikkel 10

Märgistusklassi(de) läbivaatamine

1.  Komisjon vastutab märgistusklassi(de) perioodilise korrapärase läbivaatamise eest vastavalt märgistusklassi(de) määratud kestusele, nagu on kindlaks määratud rakendusmeetmetega artikli 12 kohaselt.

2.  Komisjon tugineb klassifitseerimise tõhususindeksi piirväärtuste läbivaatamisel kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele, võttes arvesse asjaomase toote tehnika arengu kiirust, ning konsulteerib aegsasti enne läbivaatamist asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas artikli 12 lõikega 3.

3.  Tarnijatel on kohustus edastada edasimüüjatele märgistuse kõige uuem variant kõige hiljemalt vana märgise kehtivusaja lõppedes.

4.  Edasimüüjatel on kohustus asendada asjaomase toote vana märgis läbivaadatud märgistusklasse hõlmava energiamärgisega samal päeval, kui lõppeb vana märgise kehtivusaeg vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Artikkel 11

 Komiteemenetlus 

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 12

 Rakendusmeetmed 

1.  Märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad nähakse ette rakendusmeetmetega. Kõnealused rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse kooskõlas käesoleva artikliga iga tooteliigi kohta vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, kuulub see vastavalt lõikele 4 rakendusmeetme alla.

Sätted, mis käsitlevad märgistuses või tootekirjelduses teabe esitamist energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta, võimaldavad lõpptarbijatel teha asjatundlikumaid ostuotsuseid ja turujärelevalveasutustel kontrollida, kas tooted on kooskõlas esitatud teabega.

Kui rakendusmeetmega nähakse ette sätted nii toote energiatõhususe kui ka oluliste ressursside tarbimise kohta, rõhutatakse märgise kujunduses ja sisus toote energiatõhusust.

Hetkel kehtivad rakendusmeetmed, mis on võetud vastu enne käesoleva direktiivi jõustumist, viiakse kooskõlla käesoleva direktiivi sätetega, eelkõige seoses energiamärgise asetuse, kujunduse, klasside või teiste tunnusjoontega, hiljemalt ...(12).

2.  Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on järgmised:

   a) vastavalt kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele ja arvestades ühenduse turule lastud koguseid, on toodetel märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;
   b) selliste toodete ning turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;
   c) komisjon võtab arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja iseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, kui nende abil eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega.

3.  Rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel komisjon:

   a) võtab arvesse direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusmeetmes määratletakse olulisena ja mis on lõpptarbija jaoks toote kasutamisel asjakohased;
   b) hindab meetme mõju keskkonnale, lõpptarbijatele ja tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seoses konkurentsivõimega, sealhulgas ühenduseväliste turgude, innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja tuluga;
   c) konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tootjate ja nende tarnijatega;
   d) määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikke mõjusid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele.

4.  Rakendusmeetmetes määratakse eelkõige kindlaks:

   a) direktiiviga hõlmatud tooteliikide täpne määratlus;
   b) artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe saamiseks kasutatavad mõõtestandardid ja -meetodid;
   c) artikli 5 kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni üksikasjad;
   d) artiklis 4 osutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgiste vorm peab tooterühmade lõikes olema võimalikult ühetaoline ning kõikidel juhtudel selgelt nähtav ja loetav, samal ajal säilitades alusena kehtiva märgistuse peamised elemendid (energianõuete klassi kinnine astmestik A–G), mis on lihtsad ja äratuntavad; märgistus hõlmab ka kehtivusaega;
   e) koht, kuhu esitletavale tootele kinnitatakse märgis, ning teave ja viis, kuidas märgistus ja/või teave tuleb esitada artikliga 7 hõlmatud müügipakkumiste korral. Vajaduse korral võib rakendusmeetmetega ette näha, et märgis kinnitatakse tootele või trükitakse pakendile või määrata kindlaks üksikasjalikud nõuded, mis käsitlevad märgiste trükkimist kataloogides või nende kasutamist kaugmüügi ja Interneti-müügi korral;
   f) artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 3 nimetatud tootekirjelduse või lisateabe sisu ning vajaduse korral selle vorm ja muud üksikasjad. Märgisel olev teave lisatakse ka tootekirjeldusele;
   g) artikli 9 lõigete 1 ja 3 kohaldamise korral asjaomaste toodete minimaalsed tõhususnäitajad ja vajaduse korral ka kõrgem künnisväärtus kui 15 000 eurot (ilma käibemaksuta);
   h) artikli 9 lõike 4 kohaldamise korral asjaomaste toodete minimaalsed tõhususnäitajad;
   i) reklaammärgistuse konkreetne sisu, sealhulgas vajaduse korral konkreetse toote energiaklass ja muud asjakohased tõhususnäitajad, mis esitatakse loetavalt ja nähtavalt;
   j) ▌märgistusklassi(de) määratud kestus ajavahemikuga vähemalt kolm aastat, kuid mitte üle viie aasta, võttes arvesse toote innovatsiooni kiirust, ning määratud kestuse alusel märgistusklassi(de) järgimise läbivaatamise kuupäev;
   k) märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsus;
   l) rakendusmeetme hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev, võttes arvesse tehnika arengu kiirust.

Artikkel 13

Rakendamise prioriteetide loetelu

Komisjon edastab hiljemalt ...(13)Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele loetelu esmatähtsatest toodetest, kaasa arvatud ehitustooted, mis on esitatud märgistamiseks, võttes aluseks nende energiasäästu potentsiaali.

Artikkel 14

Kohaldamisala laiendamise teostatavus

Komisjon viib hiljemalt 2010. aastal läbi teostatavusuuringu, et teha kindlaks, kas rakendusmeetmete vastuvõtmisega peaks märgistus sisaldama ka teavet lõpptarbijatele toote märkimisväärse energiamõju kohta ja mõju kohta muudele olulistele ressurssidele kogu selle olelusringi jooksul.

Artikkel 15

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks eeskirjad seoses karistustega, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete kohaselt vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed õiguskaitse tugevdamiseks märgistuse omavolilise kasutamise vastu. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt artikli 16 lõikega 1 ettenähtud kuupäevaks, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

 Ülevõtmine 

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(14). Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates […].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ║määrusega (EÜ) nr 1882/2003(15) (märgitud I lisa A osas), tunnistatakse kehtetuks alates ...(16), ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuse direktiivi I lisa B osas esitatud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid ...(17) kohaldatakse alates ...*.

Artikkel 19

 Adressaadid 

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) 24. märtsi 2009. aasta arvamus.
(2) ELT C...
(3) Euroopa Parlamendi 5. mai 2009.aasta seisukoht.
(4) EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.
(5) Vt I lisa A osa.
(6) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(7) EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.
(8) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.
(9) ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.
(10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(11) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(12)* Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(13)* Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(14)* 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(15) ELT L 284, 31.10.2003, lk 1.
(16)* Käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev.
(17) Lõplikus uuesti sõnastatud versioonis muutmata artiklid.


I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ

(EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16)

Määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

Ainult III lisa punkt 32

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

92/75/EMÜ

1. jaanuar 1994


II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 92/75/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa esimene lause

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa teine lause

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane

-

Artikli 1 lõige 2

-

-

Artikli 1 lõike 3 punktid a ja b

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõike 3 punkt c

-

Artikli 2 esimene ja kolmas taane

Artikli 1 lõike 4 esimene ja teine taane

Artikli 2 kuues ja kümnes taane

-

Artikli 2 esimene taane

Artikli 1 lõike 4 kolmas taane

-

Artikli 1 lõike 4 neljas taane

Artikli 2 neljas taane

Artikli 1 lõike 4 viies taane

Artikli 2 viies taane

Artikli 1 lõige 5

-

Artikli 2 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

-

Artikli 2 lõige 3

Artikli 5 lõige 2

Artikli 2 lõige 4

Artikli 5 lõiked 2–3

Artikli 3 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 5 lõiked 5–6

Artikli 3 lõige 3

Artikli 5 lõige 7

Artikli 3 lõige 4

Artikli 5 lõige 8

Artikli 4 punkt a

Artikli 5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 2

Artikli 4 punkt b

-

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

-

Artikli 7 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 7 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 7 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt c

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 9 punkt a

-

Artikli 9 punkt b

-

Artikli 10 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

-

Artikkel 11

-

Artikli 12 punkt a

Artikli 12 lõike 4 punkt a

Artikli 12 punkt b

Artikli 12 lõike 4 punkt b

Artikli 12 punkt c

Artikli 12 lõike 4 punkt c

Artikli 12 punkt d

Artikli 12 lõike 4 punkt d

Artikli 12 punkt e

Artikli 12 lõike 4 punkt e

Artikli 12 punkt f

Artikli 12 lõige 4 punkt f

Artikli 12 punkt g

-

Artikkel 13

Artikkel 17

Artikkel 14

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 19

-

Artikli 3 lõike 1 punkt d

-

Artikli 3 lõige 2

-

Artikli 3 lõige 3

-

Artikli 4 lõige 2

-

Artikli 6 lõige 1

-

Artikkel 9

-

Artikli 12 lõiked 1–3

-

Artikli 12 lõike 4 punktid g–l

-

Artikkel 15

-

Artikkel 18

-

I lisa

-

II lisa

Õigusteave - Privaatsuspoliitika