Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 2;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(1), eriti selle artiklit 31;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu(3);

–   võttes arvesse peasekretäri raportit juhatusele Euroopa Parlamendi 2010. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta;

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 22 lõikele 6 ja artikli 73 lõikele 1 juhatuse poolt 21. aprillil 2009. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti;

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 73 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 73;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0275/2009),

A.   arvestades, et katseprojekt, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ning varast vastastikust koostööd kõikides oluliselt eelarvet mõjutavates küsimustes, algatati eelmisel aastal ning see jätkub ka 2010. aasta eelarvemenetluse vältel;

B.   arvestades, et eelarvestuse ja lõpliku eelarve vastuvõtmisel rakendatakse täiskogu õigusi täielikus kooskõlas asutamislepingu sätete ning kodukorraga;

C.   arvestades, et kaks lepitusprotsessieelset koosolekut juhatuse ja eelarvekomisjoni delegatsioonide vahel toimusid 25. märtsil 2009 ja 16. aprillil 2009, mille kestel arutasid kaks delegatsiooni mitmeid olulisi küsimusi;

1.   tuletab meelde, et 2010. aasta eelarve üldsuunised ja rahastatavad valdkonnad esitati ülalnimetatud 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonis eelarvesuuniste kohta; rõhutab eriti, et parlamendiliikmete optimaalne ja võrdne juurdepääs tõlketeenustele ning parlamendi kasvanud õigusloomealasest rollist tingitud tegevus on 2010. aasta eelarve peamised elemendid;

Üldine raamistik

2.   märgib, et 2010. aasta eelarve üldine tase peaks juhatuse soovitusel jääma mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 5 (halduskulud) allapoole traditsioonilist vabatahtlikku 20% piiri; märgib, et soovitatud suurenemise määr on 3,98 % ning et sellest tulenev üldine tase oleks ainult natuke suurem kui 2009. aastal ehk 19,67 % selle rubriigi assigneeringutest;

3.   otsustab, et selles etapis on eelarve üldmaht 1 590 012 726 eurot, mis tähendab vahendite kasvu 3,92 % võrra, et jätta uuele parlamendikoosseisule sügisel suurem manööverdamisruum ning samuti püüda hoida võimalikult palju kokku; otsustab jätta ettenägematute kulude reserv 2009. aastaga samale tasemele (10 miljonit eurot);

4.   on enamike kuluüksuste ja institutsioonis algatatud peamiste projektide mitmeaastase olemuse tõttu seisukohal, et eelarvet tuleb paremini planeerida keskpikaks perioodiks ning et see tuleb muuta läbipaistvamaks; peab väga oluliseks, et kogu eelarve ettepanek või vähemalt enamik sellest esitatakse kevadel eelarvestuse etapis ning on seisukohal, et tuleks piirata nn kirjalike muutmisettepanekute kasutamist sügisel, lubades neid ainult täiesti ettenägematutel juhtudel ja/või tehnilisteks muudatusteks;

5.   rõhutab, et juhatuse ning eelarvekomisjoni vaheline õigeaegne koostöö tehtavate otsustega eelarvele avaldatava mõju ühiseks väljaselgitamiseks peaks olema peamine moodus oluliste küsimuste lahendamisel, säilitades samas mõlema organi ametlikud õigused;

6.   tervitab juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelise koostöö tugevdamise katseprojekti pikendamist teiseks aastaks ning tuletab meelde, et vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse põhimõtted on väga olulised; hoiatab selliste suundumuste eest, kus taoline koostöö muutub reaalse dialoogi asemel üksnes formaalsuseks ning kus olulisi otsuseid tehakse enneaegselt; nõuab, et järgitaks vastastikuse koostöö põhimõtet ning et seda edendataks tulevikus, järgides samas mõlema organi õigusi; kordab, et olulise finantsmõjuga küsimustes toimuv eelkonsultatsioon on katseprojekti üks olulisemaid aspekte;

7.   on seisukohal, et olulistes valdkondades vajalike rahaliste vahendite maht, sealhulgas oluliste teenuste ja projektide jaoks vajalike sise- ja välisvahendite suhe on kõige olulisem näitaja, mida tuleb eelarvestamisel hoolikalt kaaluda; nõuab tungivalt, et parlamendi rakendusorganid peaksid seda meeles ja tegutseksid vastavalt sellele, et saavutada kulutõhusaid lahendusi, vältida jõupingutuste dubleerimist ja tugineda poliitikavaldkonna eelnevale analüüsile;

Konkreetsed küsimused
Ametikohad ja ümberkorraldamine

8.   tunneb heameelt juhatuse esitatud teenistuste ümberkorraldamise ning ametikohtade loetelu muutmise ettepanekute üle, arvestades 2009. aastaks juba ettenähtud vahendite märkimisväärset suurenemist; rõhutab oma soovi arutada seotud eelarvevahendite küsimust pärast seda, kui kõikide taotluste osas on olemas ülevaade, sealhulgas pidades silmas fraktsioone, ning rõhutab, et Euroopa Parlament on siis valmis paketti hoolikalt kaaluma, võttes arvesse vajadust parandada Euroopa Parlamendi suurenenud õigusloomealast rolli; otsustab seetõttu praeguses etapis 30 uue ametikoha loomist mitte lubada; märgib, et soovitud ametikohtade ümberpaigutamise määr on väga madal ja julgustab tegema kõnealuses valdkonnas täiendavaid pingutusi;

9.   võtab seda silmas pidades teadmiseks, et oma 1. aprilli 2009. aasta koosolekul kiitis juhatus ühehäälselt heaks infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ümberkorraldamise kava seoses Euroopa Parlamendi hoonete hooldamise ja haldamisega, ning spetsialiseerunud kesktalituste loomise, millega parandatakse eelarvekontrolli ja avaliku hanke menetluste kvaliteeti; rõhutab, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning teiste teenistuste rahaliste vahendite vajaliku mahu kohta tehtud lõplikud otsused edastatakse sügisel eelarve esimesele lugemisele vastavalt tavapärasele menetlusele; rõhutab, et eelarvestamise seisukohast tuleb teha valik, kui suure osa kinnisvarahaldusega peaks Euroopa Parlament tegelema ise, tagamaks, et parlamendivälistele töövõtjatele usaldatud ülesanded oleksid õigesti püstitatud ning nende toimetulekut piisavalt kontrollitud; sellega seoses märgib, et ainus osutatud välisraport käsitleb peamiselt hoonete turvalisuse, kuid ka hoolduse ja haldamise küsimusi ning nende parandamise võimalusi;

10.   peab oluliseks, et kinnisvara keskpika kuni pika perspektiivi strateegiline kava esitataks õigeaegselt enne esimest lugemist sügisel, et oleks võimalik teha eelarvealaseid otsuseid; väljendab seetõttu heameelt peasekretäri võetud kohustuse üle esitada projekt uuel ametiajal juhatusele võimalikult kiiresti; nõustub juhatuse ettepanekuga vähendada hoonete reservi eelarvemenetluse käesolevas etapis 18 500 000 euroni kuni vajalikul tasemel assigneeringute kasutuselevõtuni, kui kõnealuse valdkonna strateegia on täpsemalt paika pandud;

11.   rõhutab, et oluline on uue turvapoliitika arendamine ja selle valdkonna eesmärkide saavutamine, pidades silmas Euroopa Parlamendi eripära ja vajadust lisaks turvalisusele ka avatuse järele; on seisukohal, et nende strateegiliste ja tegevusvajaduste tagamiseks vastavaid eelarvevahendeid saab arutada 2010. aasta eelarvemenetluse jooksul; tervitab juhatuse avaldust seoses vahendite optimaalse kasutamisega ning eriti selle märkusi kulutõhususe tasakaalu kohta Euroopa Parlamendi töötajate ja välistöövõtjate vahel; tunneb siiski muret, et uue nelja üksusega direktoraadi loomise kohta pole selgelt välja toodud keskpika ja pika perspektiivi tegevus- ja finantsmõjusid;

12.   loodab samuti saada 2008. aastal taotletud kulude kokkuhoiu kava, mis on presidentuuri peadirektoraadis juba koostatud, ning väljendab jätkuvalt muret seoses turvameetmeid ja -varustust kajastavate tegevuskulude eelarveridade kuludega;

13.   tervitab personalihalduse teenistuse ümberkorraldamise ettepanekuid ning tunneb heameelt, et suurenenud sidususe, püstitatud ülesande selguse ja sünergia loomise eesmärgid on juhtpõhimõtteks; väljendab heameelt, et see soovitakse saavutada olemasolevate ressurssidega, sealhulgas sisemise ümberpaigutamisega, kuid samas sooviks saada täiendavat kinnitust mõjude kohta keskpikas ja pikas perspektiivis;

Mitmekeelsus

14.   kordab oma soovi, et parlamendiliikmete võrdne juurdepääs tõlketeenustele oleks 2010. aasta eelarve oluline element; tunneb rahulolu, et administratsioon on teinud jõupingutusi selle soovi elluviimiseks, kuid on seisukohal, et selleks on ilmselgelt samuti vaja ressursside võimalikult head kasutamist;

15.   kutsub juhatust ja eelarvekomisjoni üles pöörduma kiiresti mitmekeelsuse institutsioonidevahelise töörühma poole, et koostada (tehnilisel tasandil) ettepanek, millega tagada, et selles valdkonnas parandatakse institutsioonidevahelist koostööd, eriti mis puudutab mistahes kasutamata võimaluste ärakasutamist; väljendab pettumust näiteks selle üle, et praegust institutsioonidevahelist tõlgete parema jagamise süsteemi ei kasutata pea üldse; loodab näha ettepanekut olukorra parandamise võimaluste kohta enne esimest lugemist; väljendab samuti sügavat huvi tõlkeosakondade uute tehniliste vahendite, sealhulgas tõlkevahendit Euramis käsitleva uurimuse suhtes ning palub teavet nende väljatöötamise ning seonduvate finantsmõjude kohta 2010. aasta jooksul; soovib kõnealuses uurimuses näha hinnangut selle kohta, kas asjaomane vahend võiks aidata parandada institutsioonidevahelist koostööd tõlke valdkonnas, samuti ülevaadet tõhususe kasvu ja kulude säästu kohta, mis võiksid vähendada sõltuvust välistest tõlketeenustest;

16.   palub peasekretäril esitada tõlketegevuse kulude ja tulude analüüs tippkoormuse ajal, sealhulgas vabakutseliste palkamine ja alternatiivsete töömeetodite kasutamise võimaluse analüüs;

17.   soovib ajakohast teavet selle kohta, kuidas sellist ressursside jagamist saaks rakendada kõikides valdkondades, kus institutsioonidel on ajutised kasutamata ressursid, kahjustamata institutsioonide sõltumatust ja tegutsemisvõimet (suuline tõlge, hoonete üürile andmine, koopiateenus jmt);

Õigusloome

18.   tervitab asjaolu, et juhatuse ettepanek järgib eelmise aasta peamist prioriteeti, milleks on õigusloomealane töö, kuid on seisukohal, et soovitud ametikohti tuleks täiendavalt analüüsida ning vastavalt ülaltoodule tuleks neid käsitleda üldises tervikus; tervitab asjaolu, et õigusloome ja eriti kaasotsustusmenetlusega seotud punktidele eraldati 2009. aastaks ette nähtud eelarvevahendite suurendamisel kõige rohkem vahendeid;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

19.   tuletab meelde, et paluti selgitust IT-sektoris toimuva kohta ning ootab Euroopa Parlamendi üldise IKT strateegia selget kava, mis on oluline Euroopa Parlamendi käsutuses olevate ressursside parimaks ärakasutamiseks; on veendunud selles, et taoline kava peab olema sidus ning looma tasakaalu vajaliku tsentraliseerimise ja mastaabisäästu vahel, mis juba tähendab selles valdkonnas uue ja eraldiseisva peadirektoraadi loomist, ning samuti vajaduses säilitada vajalik paindlikkus teiste peadirektoraatide tasandil; soovib, et juhatus tagaks ülekattumiste ja topeltrahastamiste vältimise; palub juhatusel tagada, et IKT turve ja fraktsioonide vajadused oleksid selle kava lahutamatud osad;

20.   võtab samuti teadmiseks ettepaneku kolmeaastase kava lõppfaasi kohta selles valdkonnas eksperdiarvamuste saamise muutmiseks, vähendades sõltuvust väliskonsultantidest, ning ettepaneku ametikohtade suurendamise kohta; kordab oma arvamust, et ametikohtade arvu oluline suurenemine peaks tooma kaasa konsultandikulude vähenemise ning ootab nende kulude kolmeaastast ülevaadet, kus kulusid kõrvutatakse ametikohtade arvu heaks kiidetud ja/või soovitatud suurenemisega;

21.   märgib positiivselt juhatuse poolt vastu võetud IT-juhtimiskava ja rõhutab, et selles pööratakse suurt tähelepanu prioriteetide selgele ja õiglasele kindlaksmääramisele, et kasutada piiratud rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil Euroopa Parlamendi kui terviku heaks; sellega seoses soovib samuti selgitust selle kohta, kuidas teenusepakkuja ja kliendi suhe toimib IKT valdkonnas ja kui palju saavad kliendid määrata, milliseid projekte nad eelistaksid, kuidas nende projektide rahastamine toimub, ning lisaks selle kohta, kuidas tagatakse projektide kokkusobivus üldise strateegiaga;

Mitmeaastased projektid

22.   kordab oma arvamust, et parlamendiliikmete ja personali jaoks ette nähtud oluliste algatuste ja projektide paljusus teabe ja analüüsi valdkonnas, nagu uus raamatukogu analüüsiteenistus ja komisjonide poliitikaüksused, koos tohutu hulga muude kasutatavate teabe allikate ja süsteemidega, tähendab tohutuid muutusi parlamendi töös ning samuti assigneeringute suurenemist; usub seetõttu, et eelarvealane ja funktsionaalne kontroll üldiste ressursside sidususe ja õige kasutamise tagamiseks saab ainult kasuks tulla ning sellega seoses tuletab meelde oma varasemat otsust selle küsimuse käsitlemise kohta; tervitab administratsiooni jõupingutusi teadmusjuhtimissüsteemi rakendamiseks;

23.   võtab teadmiseks asjaolu, et Web-TV projekt on juba hõlmatud juhatuse ettepanekutes toodud määradega; tervitaks siiski teatava lisateabe saamist selle investeeringu "tulu" kohta, eriti statistika ja tulevikuperspektiivide näol; hindaks samuti teatavat teavet selle kohta, kas Web-TV on juba vähendanud või hakkab vähendama vajadust teist liiki teabe järele paberkandjal;

24.   võtab teadmiseks juhatuse ettepaneku lisada konkreetsed assigneeringud Euroopa Ajaloo Maja käsitlevate ekspertanalüüside jaoks; ootab selget ülevaadet kuludest, mis on ette nähtud projektile tervikuna, sealhulgas halduskuludest hiljemalt 2011. aasta eelarvemenetluse esialgse eelarvestuse projekti etapis;

25.   soovib, et külastajatekeskus saaks reaalse võimaluse oma tegevuse alustamiseks ning uste avamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 2010. aasta alguses; seepärast ootab lõplikku otsust juhtimiskontseptsiooni kohta, et täita seatud eesmärgid, ning mis väga oluline, tuginedes praeguste võimaluste reaalsele tasuvusanalüüsile; rõhutab, et näiteks alltöövõtjate palkamisel põhineval lahendusel peaksid olema väga väikesed mõjud (kui üldse) sisemistele ametikohtadele ning vastupidi;

Lõppsätted

26.   rõhutab, et enne eelarve esimest lugemist sügisel tuleks teostada üksikasjalikum eelarve üksikute punktide läbivaatamine; vaatab seetõttu sel ajal läbi ja võtab vastu lõplikud eelarvealased otsused;

27.   kinnitab eespool nimetatut arvesse võttes eelarveaasta eelarvestuse ning tuletab meelde, et eelarveprojekti vastuvõtmine toimub esimesel lugemisel 2009. aasta oktoobris vastavalt asutamislepingus sätestatud hääletamiskorrale;

o
o   o

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0096.