(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0553);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0451/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0185/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta tapmisel ja surmamisel Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: "Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2004. aastal ja "Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist. (6)  Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: "Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2004. aastal ja "Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2006. aastal. Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee võttis 2001. aastal vastu aruande karusnaha tootmiseks peetavate loomade heaolu kohta, mis hõlmas karusloomakasvandustes kasutatavate surmamismeetodite analüüsi. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuurisündmused, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust. (15)  Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuuri- ja ususündmused ning traditsioonid, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Lisaks viitavad kultuuritraditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu ega ole ajendatud tootmistegevusest, on asjakohane jätta loomade surmamine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja. (16)  Lisaks viitavad kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu, on asjakohane jätta loomade tapmine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus) (22 a)  Eespool nimetud uued ülesanded avaldavad paratamatult olulist finantsmõju ELi käitajatele. Käesoleva määrusega kehtestatud eekirjade täitmise tagamiseks tuleks ELi rahalistest vahenditest eraldada piisavat finantstoetust, et liit saavutaks rahvusvahelise juhtrolli loomade heaolu valdkonnas. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 (24)  Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Seepärast ei ole vaja teha vahet pöördumatute ja pöörduvate uimastamise meetodite vahel. (24)  Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)  Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. (32)  Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Komisjon peaks tagama, et siseturu jaoks mõeldud liha ja lihatoodete import kolmandatest riikidest vastaks selle määrusega kehtestatud üldeeskirjadele. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 (33)  Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses. (33)  Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses. Väikeste, korrapäraselt kontrollitavate tapamajade suhtes, mille tapavõimsus on kuni 50 loomühikut nädalas või kuni 150 000 ühikut kodulindusid aastas ja mis müüvad toitu peamiselt otse lõpptarbijale, ei ole käesoleva määruse üldpõhimõtete täitmiseks vaja rakendada kulukat loamenetlust. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus) (34 a)  Tuleb vältida loomade kannatusi, mis on tingitud tapaeelsest hirmust ja stressist. Seetõttu on kohane projekteerida tapamajade konstruktsioon, kavandada tapamajade tootmisprotsess ja koolitada töötajad välja sellisel viisil, et vältida loomade stressist, hirmust ja valust põhjustatud kannatusi mahalaadimise ja tapmise vahel. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 (35)  Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid. (35)  Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid. Pidevalt tuleks teha jõupingutusi paremate uimastamismeetodite väljatöötamiseks. Samuti tuleks kiirendada uurimistööd alternatiivide otsimisel ülemääraste tibude tapmisele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 (37)  Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata. (37)  Uimastuseta tapmisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata ja saavutada kohe pärast kõri läbilõikamist tõhus uimastus. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 (38)  Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme. (38)  Tapamajades ja karusloomakasvatustes kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade surmamise eelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i i) pädeva asutuse järelevalve all teaduslike ja tehniliste katsete käigus; i) tegevuse käigus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta1; __________ 1EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii ii) jahitegevuse käigus; ii) jahitegevuse või sportkalapüügi käigus; Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus) iv a) suuremate religioossete pidustuste käigus, millega kaasnevad traditsioonilised ohverdamised isikliku tarbimise eesmärgil, näiteks jõulude ja lihavõtete ajal ning ainult kümne päeva jooksul enne vastavaid kuupäevi; Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus) b a) looduses lastud poolkodustatud hirvede suhtes, mis lähevad töötlemisele jahifarmi rajatises. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b b) "seotud toimingud" – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine; b) "seotud toimingud" – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, mahalaadimine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine; Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b a (uus) b a) "pädev asutus" – liikmesriigi keskasutus, mille ülesanne on tagada käesoleva määruse nõuete järgimine, või mõni muu asutus, millele keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud; Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d a (uus) d a) "teadvusetus" – teadvuseta olek, mille puhul ajutegevus on ajutiselt või jäädavalt häiritud ja mille järel loom ei ole võimeline reageerima tavapärastele ärritajatele, sealhulgas valule; Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f f) "uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess; f) "uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt g g) "riitus" – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud selliste usundite raames nagu islam või judaism; g) "riitus" – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud usundite raames või tuleneb teatavatest religioossetest pidustustest; Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt k k) "tapamaja" – ettevõte maismaaloomade tapmiseks; k) "tapamaja" – ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks; Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt m m) "karusloomad" – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, kährikud, nutriad ja tšintšiljad; m) "karusloomad" – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, pesukarud, kährikud, nutriad, küülikud ja tšintšiljad; Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine; a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d d) loomadel ei esineks valu, hirmu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid; d) loomadel ei esineks valu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f f) vältida kahjulikku vastastikust mõju. välja jäetud Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Ülemääraste päevavanuste tibude tapmine mis tahes viisil muutub lubamatuks kohe, kui on kättesaadavad asjakohased alternatiivid nende loomade tapmisele. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Erandina lõikest 1 võib loomi surmata ilma eelneva uimastuseta, kui riitus näeb ette teistsuguseid meetodeid ja eeldusel, et surmamine toimub tapamajas. 2.  Kooskõlas riitusega võib loomi tappa ilma eelneva uimastuseta eeldusel, et tapmine toimub tapamajas. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik Liikmesriigid võivad siiski otsustada seda erandit mitte kohaldada. välja jäetud Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 1.  Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele. 1.  Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele. Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võib komisjon uusi uimastamismeetodeid heaks kiita Euroopa Toiduohutusameti hinnangu alusel ning artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma kinnitamise vahelises ajavahemikus. 2.  Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma vahelises ajavahemikus. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Veretustamist alustatakse võimalikult kiiresti pärast uimastamist. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – teine lõik Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud teaduslike tõendite abil, mis on avaldatud rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikke eksperthinnanguid sisaldavates asjakohastes ajakirjades. Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud asjakohaste teaduslike tõendite abil. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 4.  Ühenduse tegevusjuhised I lisas kirjeldatud meetodite kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. 4.  Ühenduse suunised I lisas kirjeldatud meetoditega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama surmamise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1. 2.  Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama tapmise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1. Selleks võib tapamajadele kohaldada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 5 ettenähtud korda. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 3.  Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab. 3.  Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab. Standardse töökorra muutumise korral teavitatakse riiklikku veterinaararsti kirjalikult. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Pädev asutus võib standardset töökorda muuta, kui see ei ole selgelt vastavuses käesolevas määruses kehtestatud üldiste eeskirjade ja nõuetega. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 b (uus) 3 b.  Lõikeid 1–3 ei kohaldata loomade tapmisele tapamajades, kus ei tapeta üle 50 loomühiku nädalas. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a) loomade käitlemine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist; a) loomade ajamine liikumise piiramise, uimastamise või tapmise eesmärgil; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f f) elusloomade veretustamine. f) elusloomade veretustamine ja/või käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud tapmismeetodid. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f a (uus) f a) karusloomade surmamine. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 3.  Karusloomade surmamist peab jälgima isik, kellel on artiklis 18 osutatud pädevustunnistus, mis hõlmab kõiki neid toiminguid, mida sooritatakse nimetatud isiku järelevalve all. välja jäetud Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt a a) loomakategooriad või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud; a) loomaliigid või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt c a (uus) c a) nende seadmete hoolduse ja kalibreerimise meetodid. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.  Tapatoimingute ajal peavad kohapeal olema kättesaadavad uimastamise varuseadmed, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. 2.  Tapatoimingute ajal peab kohapeal olema kättesaadav uimastamise varumeetod, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. Kui kõnealune uimastamise varumeetod on seotud raskete seadeldistega, on asjakohane kasutada teisaldatavaid seadmeid. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Ühegi looma liikumist ei tohi piirata, kui selle looma uimastamise või tapmise eest vastutav tapamaja töötaja ei ole valmis looma uimastama või tapma. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 Käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud nõuded peavad vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkidele. Kolmandates riikides heakskiidetud või heakskiitmisele kuuluvate tapamajade või ettevõtete kontrollimisel Euroopa Liitu impordi eesmärgil vastavalt ELi õigusaktidele teevad komisjoni eksperdid kindlaks, et artiklis 5 osutatud elusloomade tapmine toimub tingimustel, mis on seoses loomade heaoluga vähemalt samaväärsed käesolevas määruses ettenähtuga. Kolmandatest riikidest imporditava lihaga kaasas olevale veterinaarsertifikaadile lisatakse tõend nimetatud nõude täitmise kohta. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus) Artikkel 10 a Impordi kord kolmandatest riikidest Komisjon tagab, et kolmandatest riikidest pärit liha ja lihatooted, mis on mõeldud tarbimiseks siseturul, on kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa 2.  Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus iga tapamaja puhul heaks kiitma: 2.  Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus iga tapamaja puhul, mille tapavõimsus on üle 50 loomühiku nädalas või üle 150 000 ühiku kodulindusid aastas, heaks kiitma: Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a a) iga tootmisliini maksimaalse läbilaskevõime; välja jäetud Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalse mahutavuse hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude ja jäneseliste jaoks. c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude, silerinnaliste lindude ja jäneseliste jaoks. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.  Käitajad peavad tagama uimastuseta surmatavate loomade liikumise mehaanilise piiramise. 2.  Käitajad peavad vajaduse korral ning ilma uimastuseta toimuva riitusliku tapmise puhul tagama uimastuseta tapetavate loomade liikumise mehaanilise piiramise. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – punkt e e) elektrivoolu kasutamine, nii et see ei uimasta ega surma loomi kontrollitult, eriti kui kasutatav elektrivool ei läbista peaaju. välja jäetud Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – teine lõik Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude puhul kasutatavate köidikahelate suhtes. Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude ja jäneseliste puhul kasutatavate köidikahelate suhtes. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 1.  Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama. 1.  Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama. Loomad peavad olema surnud enne, kui rümpa korrastatakse või töödeldakse mis tahes muul potentsiaalselt valu tekitaval viisil. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4 a (uus) 4 a.  Karusloomakasvatajad peavad loomade surmamisest teavitama eelnevalt pädevat asutust, et riiklikul veterinaararstil oleks võimalik kontrollida, kas käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja standardset töökorda järgitakse. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 5.  Ühenduse hea tava juhise tapamajade seiremenetluste kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. 5.  Ühenduse suunised tapamajade seiremenetlustega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus) 5 a.  Riiklik veterinaararst kontrollib korrapäraselt eespool nimetatud seiremenetlusi ning standardse töökorra järgimist. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 (uus) -  1. Käitajad vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 1.  Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele. 1.  Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise kontrolli eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 5.  Lõikeid 1 ja 4 ei kohaldata tapamajade suhtes, kus tapetakse vähem kui 1 000 loomühikut imetajaid või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul. 5.  Tapamaju, kus tapetakse vähem kui 1 000 loomühikut imetajaid või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul, võib käitada loomade heaolu eest vastutav töötaja, ning pädevustunnistuse saamise menetlust lihtsustatakse vastavalt pädeva asutuse määratletud kirjeldusele. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 1.  Loomade arvu vähendamises osalevad käitajad ja pädev asutus peavad enne toimingu alustamist koostama tegevuskava, millega tagatakse vastavus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. välja jäetud Lähtudes oletatava haiguspuhangu ulatuse ja asukoha kohta esitatud hüpoteesidest, peavad ühenduse loomatervist käsitlevates õigusaktides nõutud situatsiooniplaanid eelkõige sisaldama kavandatud surmamise meetodeid ja asjakohast töökorda, mis tagab vastavuse käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 3.  Käesoleva artikli kohaldamisel ja seoses erakordsete asjaoludega võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist või aeglustada oluliselt haigustõrjet. 3.  Käesoleva artikli kohaldamisel ja vääramatu jõu korral võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist, aeglustada oluliselt haigustõrjet või hoopis kahjustada loomade heaolu. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4 4.  Ühe aasta jooksul päras loomade arvu vähendamise toimingu lõpetamist peab lõikes 1 osutatud pädev asutus edastama komisjonile ja muutma avalikkusele kättesaadavaks (eeskätt Interneti kaudu) saavutatud tulemuste hindamisaruande. välja jäetud Kõnealune aruanne peab sisaldama eeskätt järgmist: a) loomade arvu vähendamise põhjused; b) surmatud loomade liik ja arv; c) kasutatud uimastamise ja surmamise meetodid; d) tekkinud probleemide kirjeldused ja kui see on asjakohane, siis ka lahendused, mis aitasid asjaomaste loomade kannatusi leevendada või minimeerida; e) kõik lõike 3 kohaselt tehtud erandid. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks surmamiseks. Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks tapmiseks, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao VI peatükis hädatapmise suhtes väljaspool tapamaja kehtestatud tingimuste täitmist. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 Artikkel 17 Tugikeskused 1.  Iga liikmesriik peab määrama riikliku tugikeskuse (edaspidi "tugikeskus") järgmiste ülesannete täitmiseks: välja jäetud a) tapamajade heakskiitmiseks vajaliku teadusliku ja tehnilise eksperdiabi andmine; b) uute uimastamise meetodite hindamine; c) käitajate ja muude huvitatud isikute aktiivne toetamine käesoleva määruse rakendamiseks vajalike heade tavade juhiste väljatöötamisel ning selliste juhiste avaldamine ja levitamine ning nende rakendamise seire; d) käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike juhiste väljatöötamine pädevate asutuste jaoks; e) pädevustunnistusi väljastavate organisatsioonide ja üksuste akrediteerimine vastavalt artiklile 18; f) koostöö ja suhtlemine komisjoniga ning teiste tugikeskustega, et jagada tehnilist ja teaduslikku teavet ning parimaid tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega. 2.  Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad liikmesriigid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma tugikeskuse andmed ning muutma selle teabe ka Internetis avalikult kättesaadavaks. 3.  Tugikeskuse võib luua erinevatest üksustest koosneva võrgustikuna, tingimusel et on määratud täitja kõikidele lõikes 1 loetletud ülesannetele vastavalt kõikidele asjaomases liikmesriigis tehtavatele asjakohastele toimingutele. Liikmesriik võib määrata oma territooriumist väljaspool asuva üksuse täitma ühte või mitut nimetatud ülesannet. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b b) väljastab pädevustunnistusi, mis kinnitavad, et on sooritatud sõltumatu lõpueksam, mis hõlmab asjakohaseid loomakategooriaid ja artikli 7 lõikes 2 loetletud toiminguid ning IV lisas esitatud teemasid; b) tagab, et käesoleva määruse artiklis 6 ette nähtud standardse töökorra väljatöötamise või järgimise eest vastutavad isikud on saanud asjakohase väljaõppe; Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c c) kiidab heaks punktis a osutatud koolituskursuste õppekavad ning punktis b osutatud eksamite sisu ja läbiviimise korra. välja jäetud Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 2.  Pädev asutus võib delegeerida kursuste korraldamise, kvalifikatsiooni kinnitava eksami läbiviimise ja pädevustunnistuse väljastamise eraldi organisatsioonile või üksusele, mis: 2.   Koolitusprogrammid töötab välja ja viib vajaduse korral ka läbi ettevõtja ise või pädeva asutuse poolt selleks volitatud organisatsioon. a) omab selleks vajalikke kogemusi, personali ja vahendeid; See ettevõtja või organisatsioon väljastab nimetatud valdkonna pädevustunnistused. b) on sõltumatu ning tema tegevus seoses pädevustunnistuste väljastamisega ei too kaasa huvide konflikti; Pädev asutus võib vajaduse korral välja töötada ja läbi viia koolitusprogramme ja väljastada pädevustunnistusi. c) on tugikeskuse poolt akrediteeritud. Üksikasjalik teave selliste organisatsioonide ja üksuste kohta tuleb muuta avalikkusele kättesaadavaks, eelkõige Interneti kaudu. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 – esimene lõik 3.  Pädevustunnistustele peab olema märgitud, milliste loomakategooriate ja artikli 7 lõigetes 2 või 3 loetletud toimingute kohta need kehtivad. 3.   Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kelle ülesanne on kinnitada lõikes 2 nimetatud koolitusprogrammide sisu. Muudatusettepanekud 69 ja 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 - lõige 3 – teine lõik Pädevustunnistuste kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat. Pädevustunnistused kehtivad tähtajatult. Pädevustunnistuste omanikud peavad osalema korrapäraselt koolitustel. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 2.  Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjaomasel kutsealal vähemalt [kümne]aastane pidev töökogemus. 2.  Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjakohane väljaõpe ja asjaomasel kutsealal vähemalt 12kuune töökogemus enne käesoleva määruse jõustumist. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2013 ELis liikuvate tapamajade kasutamise tingimuste ja eeskirjade kehtestamist käsitleva õigusakti ettepaneku tagamaks, et nendes liikuvates üksustes võetakse tarvitusele kõik abinõud ja ei ohustata loomade heaolu. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – loomakategooria Mäletsejad kaaluga kuni 10 kg, kodulinnud ja jäneselised. Mäletsejad, kodulinnud ja jäneselised. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – põhiparameetrid – teine lõik Poldi asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile. Poldi (puuteplaadi meetod) asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – nimi Surmamine kogu keha läbiva elektrivooluga Uimastamine või tapmine aju ja südant või kogu keha läbiva elektrivooluga Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – loomakategooria Kõik liigid, välja arvatud talled ja põrsad eluskaaluga vähem kui 5 kg ja veised. Kõik liigid. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 3 – punkt 2 – loomakategooria Sead ja kodulinnud. Sead, kodulinnud ja karusloomad. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatükk – punkt 7 – alapunkt 1 a (uus) Üle 30 %-lise kontsentratsiooniga süsinikdioksiidi ei kasutata tapamajas kodulindude uimastamiseks ega tapmiseks. Sellist kontsentratsiooni võib kasutada ainult ülemääraste tibude surmamiseks või haigustõrje eesmärgil. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.3 2.3  Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema tasase põranda ja tugevate seintega ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks. 2.3  Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.2 3.2  Koos löökpoldiga kasutatavad liikumist piiravad sulud peavad olema varustatud seadisega, mis ei lase loomal pead külg- või vertikaalsuunas liigutada. välja jäetud Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.3 3.3  Veiste liikumise piiramiseks nende selilipööramist või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavaid süsteeme ei tohi kasutada. välja jäetud Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.1 a (uus) 4.1 a Elektrivooluga uimastamise seade on: a) varustatud integreeritud akustilise või optilise signaalseadmega, mis näitab loomale rakendatava toime kestust; b) ühendatud uimastajale selgesti nähtava pinge- ja voolutugevuse mõõteseadmega. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.2 4.2  Elektriseade peab andma konstantset voolu. välja jäetud Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 7.2 7.2   Rajatised kodulindude jaoks peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et lindudele saaks manustada gaasisegu ilma neid transportimiskastidest välja laadimata. 7.2   Eluskodulindudele tuleks manustada gaasisegu nende transportimiskastides või konveierilindil. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.2 1.2  Loomad tuleb pärast saabumist võimalikult kiiresti maha laadida ja seejärel tarbetu viivituseta tappa. välja jäetud Kodulindude ja jäneseliste puhul ei tohi ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga, ületada 12 tundi. Imetajate puhul, välja arvatud jäneselised, ei tohi transpordile kulunud aeg koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ületada: (a) 19 tundi võõrutamata loomade puhul; (b) 24 tundi hobuste ja sigade puhul; (c) 29 tundi mäletsejate puhul. Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.5 Enne muud tüüpi loomi tuleb tappa võõrutamata loomad, lakteerivad lüpsiloomad, teel olles sünnitanud loomad või konteinerites tarnitud loomad. Kui see ei ole võimalik, tuleb võtta meetmeid nende kannatuste leevendamiseks, eelkõige: välja jäetud a) lüpsta lüpsiloomi mitte üle 12-tunniste ajavahemike järel; b) kui emasloom on sünnitanud, luua vajalikud tingimused vastsündinu imetamiseks ja tema heaolu tagamiseks; c) varustada konteinerites tarnitud loomad veega. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.7 – alapunkt c c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest, sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust; c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest (välja arvatud kodulinde ja jäneselisi), sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust; Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 a (uus) 1. 8 a Elektrivooluga uimastamise seadmeid ei tohi kasutada loomade liikumise piiramiseks, nende paigalhoidmiseks ega liikuma sundimiseks. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 b (uus) 1.8 b Liikumisvõimetuid loomi ei tohi vedada tapmiskohta, vaid tuleb tappa kohapeal. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2.1 2.1  Igal loomal peab olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks. 2.1  Kui välja arvata veised, keda hoitakse üksikaedikutes ajavahemiku jooksul, mis ei ületa mõistlikke piire, peab igal loomal olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 a (uus) 2 a.  Uimastamine poltpüstoliga 2 a.1  Poltpüstol tuleb asetada nii, et kuul tungib ajukoorde. Eelkõige keelatakse veiste tulistamine kaelapiirkonda. Lammastel ja kitsedel on lubatud kasutada kaelapiirkonda, kui sarvede tõttu ei ole võimalik pealae kaudu tulistada. Sellisel juhul tuleb lask suunata sarvetüve tagant looma suu suunas ning veretustamisega peab alustama 15 sekundi jooksul pärast tulistamist. 2 a.2  Poltpüstoli kasutamisel peab uimastaja kontrollima, et polt liiguks pärast iga lasku lõpuni tagasi. Vastasel juhul tuleb seade enne järgmist kasutamist parandada. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 b (uus) 2 b.  Loomade liikumise piiramine Looma ei paigutata uimastamissulgu ja tema pead ei asetata liikumist piiravasse seadmesse enne, kui looma uimastav isik on valmis teda uimastama kohe, kui loom on paigutatud uimastamissulgu või tema pea on kinnitatud. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1 3.1  Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal. 3.1  Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal. Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kasutatakse rühma kaupa uimastamist. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1 a (uus) 3.1 a Veretustamist tuleb alustada viivitamatult pärast uimastamist ning see tuleb teostada selliselt, et veretustamine oleks kiire, rohke ja täielik. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.2 a (uus) 3.2 a Pärast veresoonte läbilõikamist on kuni veretustamise lõppemiseni keelatud igasugune loomade täiendav käitlemine ja elektristimulatsioon, mida ei tohi teha igal juhul enne: a) 120 sekundi möödumist kalkunite ja hanede puhul; b) 90 sekundi möödumist muude lindude puhul; c) 30 sekundi möödumist uimastatud veiste puhul; d) 120 sekundi möödumist uimastamata veiste puhul; e) 20 sekundi möödumist lammaste, kitsede, sigade ja hirvede puhul. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.2 b (uus) 3.2  b. Tiine looma tapmisel: a) kui emakas on kahjustamata, tuleb loode jätta emakasse, kuni ta on surnud; b) kahtluse korral või kui looma emakast avastatakse tapmise järel teadvusel olev loode, tuleb see koheselt eemaldada, läbistava poltpüstoliga uimastada ja veretustamise teel surmata. Tapamajadel peavad olema käepärast sobivad vahendid protseduuri koheseks teostamiseks, kui see peaks olema vajalik. Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.3 3.3  Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata surmata. 3.3  Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata tappa. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt f a (uus) f a) karusloomade surmamine. Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid. Uimastamise tehnikate praktilised aspektid. Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid. Uimastamise ja/või tapmise seadmete hooldus. Uimastamise tõhususe seire.