Vastuvõetud tekstid - Kolmapäev, 6. mai 2009

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg

		Alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad
		Parlamentidevahelised delegatsioonid, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevad delegatsioonid, parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevad delegatsioonid ja mitmepoolsed parlamentaarsed assambleed
		Direktiivi 83/515/EMÜ ning 11 vananenud otsuse kehtetuks tunnistamine ühise kalanduspoliitika valdkonnas *
		14 vananenud määruse kehtetuks tunnistamine ühise kalanduspoliitika valdkonnas *
		Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist(EAFRD) antavad maaelu arengu toetused *
		Kodukorra muutmine seoses petitsioonide menetlemisega
		17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine
		Paranduseelarve nr 4/2009 projekt
		Paranduseelarve nr 5/2009 projekt
		Televiisorite energiamärgistus
		Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus
		Kodukorra üldine läbivaatamine
		Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused, eraelu puutumatuse kaitse ja tarbijakaitse ***II
		Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused ***II
		Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo ***II
		Sagedusalad, mis reserveeritakse liikuva kärgside jaoks ***I
		Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine ***I
		Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I
		Abikava majanduse elavdamiseks: energeetikaprojektid ***I
		Kapitalinõuete direktiivid ***I
		Finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise ühenduse programm ***I
		Loomade kaitse surmamisel *
		Uus sotsiaalmeetmete kava
		Tööturult tõrjutud isikute aktiivne kaasamine

Alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad

148k

88k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta otsus alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta

P6_TA(2009)0348

B6-0269/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 174,

1. otsustab moodustada järgmised alalised komisjonid:

I Väliskomisjon

II Arengukomisjon

III Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

IV Eelarvekomisjon

V Eelarvekontrollikomisjon

VI Majandus- ja rahanduskomisjon

VII Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

VIII Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

IX Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

X Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

XI Transpordi- ja turismikomisjon

XII Regionaalarengukomisjon

XIII Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

XIV Kalanduskomisjon

XV Kultuuri- ja hariduskomisjon

XVI Õiguskomisjon

XVII Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

XVIII Põhiseaduskomisjon

XIX Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

XX Petitsioonikomisjon;

2. otsustab asendada kodukorra VI lisa järgmise tekstiga:

"VI LISA

Parlamendi alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad

I Väliskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP). Selles küsimuses abistab komisjoni julgeoleku- ja kaitse allkomisjon;

2. suhted ELi teiste institutsioonide ja organitega, ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide ning parlamentidevaheliste assambleedega küsimustes, mis kuuluvad komisjoni vastutusalasse;

3. poliitiliste suhete tugevdamine kolmandate riikidega ulatuslikumate koostöö- ja abiprogrammide või rahvusvaheliste lepingute nagu assotsiatsiooni- või koostöölepingute kaudu, eelkõige riikidega, mis asuvad Euroopa Liidu vahetus läheduses;

4. Euroopa riikide Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevate läbirääkimiste alustamine, järelevalve ja lõpuleviimine;

5. inimõiguste ja vähemuste kaitse ning demokraatlike väärtuste edendamisega seotud küsimused kolmandates riikides. Selles küsimuses toetab komisjoni tegevust inimõiguste allkomisjon. Ilma et see piiraks asjakohaste eeskirjade kohaldamist, kutsutakse allkomisjoni koosolekutele teiste sama valdkonnaga tegelevate komisjonide liikmeid ja asutuste esindajaid.

Väliskomisjon koordineerib parlamentaarsete ühiskomisjonide ja parlamentaarsete koostöökomisjonide ning parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd ning tema vastutusalasse kuuluvaid valimisvaatlusmissioone.

II Arengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu arengu- ja koostööpoliitika edendamine, rakendamine ja järelevalve, sealhulgas:

a) kahepoolne ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentidevaheliste foorumite raames toimuv poliitiline dialoog arengumaadega;

b) abi arengumaadele ja koostöölepingud nendega;

c) demokraatlike väärtuste, hea valitsemistava ja inimõiguste edendamine arengumaades;

2. AKV-ELi partnerluslepingu küsimused ja suhted vastavate asutustega;

3. parlamendi osalemine valimisvaatlusmissioonides, vajaduse korral koostöös teiste pädevate komisjonide ja delegatsioonidega.

Arengukomisjon koordineerib oma vastutusalasse kuuluvate parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd.

III Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika loomine ja rakendamine ning välismajandussuhted, eelkõige:

1. finants-, majandus- ja kaubandussuhted kolmandate riikide ning piirkondlike organisatsioonidega;

2. tehnilise ühtlustamise ja standardiseerimise meetmed valdkondades, mida reguleerib rahvusvaheline õigus;

3. suhted asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning väljaspool liitu asuvate piirkondlike majandus- ja kaubandusintegratsiooni edendavate organisatsioonidega;

4. suhted WTOga, sealhulgas selle parlamentaarne mõõde.

Kolmandate riikidega suhtlemise majandus- ja kaubandusaspektides teeb rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostööd asjaomaste parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonidega.

IV Eelarvekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu tulude ja kulude mitmeaastane finantsraamistik ning liidu omavahendite süsteem;

2. parlamendi eelarvealased õigused, s.o Euroopa Liidu eelarve ning institutsioonidevaheliste kokkulepete üle läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete rakendamine selles valdkonnas;

3. parlamendi eelarvestus vastavalt kodukorras sätestatud menetlusele;

4. detsentraliseeritud asutuste eelarved;

5. Euroopa Investeerimispanga finantstegevus;

6. Euroopa Arengufondi lisamine eelarvesse, ilma et see piiraks AKV-ELi partnerluslepingu eest vastutava komisjoni volitusi;

7. kõikide liidu õigusaktide finantsmõju ja kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga, ilma et see piiraks asjaomaste komisjonide volitusi;

8. jooksva eelarve täitmise jälgimine ja hindamine kodukorra artikli 78 lõikest 1 olenemata, assigneeringute ümberpaigutamine, ametikohtade loeteluga seotud menetlused, haldusassigneeringud ja olulise finantsmõjuga kinnisvaraprojektidega seotud arvamused;

9. finantsmäärus, välja arvatud küsimused, mis käsitlevad eelarve täitmist, haldamist ja kontrollimist.

V Eelarvekontrollikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu ja Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kontroll ja parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsused, kaasa arvatud institutsioonisisesed heakskiidu andmise menetlused ning kõik selliste otsuste kaas- või rakendusmeetmed;

2. Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja liidu rahastatavate organite kontode ja bilansside sulgemine, aruandlus ning auditeerimine, kaasa arvatud ülekantavate vahendite kindlaksmääramine ja saldode kinnitamine;

3. Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontroll;

4. liidu eri rahastamisvormide tõhususe hindamine Euroopa Liidu poliitika rakendamisel;

5. Euroopa Liidu eelarve täitmisel esinevate pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumite uurimine, meetmed selliste juhtumite vältimiseks ja nende eest karistamiseks ning liidu finantshuvide üldine kaitse;

6. suhted kontrollikojaga, selle liikmete ametissenimetamine ja kontrollikoja aruannete läbivaatamine;

7. finantsmäärus eelarve täitmist, juhtimist ja kontrolli puudutavates küsimustes.

VI Majandus- ja rahanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika, majandus- ja rahaliidu ning Euroopa rahandus- ja finantssüsteemi toimimine (kaasa arvatud suhted asjaomaste institutsioonide või organisatsioonidega);

2. kapitali ja maksete vaba liikumine (piiriülesed maksed, ühine makseala, maksebilanss, kapitali liikumise ning laenupoliitika, kolmandatest riikidest pärit kapitali liikumise kontroll, meetmed liidu kapitali ekspordi edendamiseks);

3. rahvusvaheline rahandus- ja finantssüsteem (kaasa arvatud suhted rahandus- ja finantsinstitutsioonide ja -organisatsioonidega);

4. konkurentsi- ja riigiabieeskirjad;

5. maksusätted;

6. finantsteenuste, -institutsioonide ja -turgude reguleerimine ning järelevalve, kaasa arvatud aruandlus, auditeerimine, raamatupidamiseeskirjad, ettevõtte juhtimine ning muud finantsteenuseid puudutavad äriühinguõiguse küsimused.

VII Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. tööhõivepoliitika ja kõik sotsiaalpoliitika aspektid, nagu töötingimused, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

2. töötervishoiu ja tööohutuse meetmed;

3. Euroopa Sotsiaalfond;

4. kutseõppepoliitika, kaasa arvatud kutsekvalifikatsioonid;

5. töötajate ja pensionäride vaba liikumine;

6. tööturu osapoolte dialoog;

7. kõik diskrimineerimise vormid töökohal ja tööturul, välja arvatud sooline diskrimineerimine;

8. suhted järgmiste organitega:

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop),

- Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond,

- Euroopa Koolitusfond,

- Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur,

samuti suhted muude asjaomaste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

VIII Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitsemeetmed, eelkõige:

a) õhu-, pinnase- ja veereostus, jäätmemajandus ning ringlussevõtt, ohtlikud ained ja valmistised, müratase, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse;

b) säästev areng;

c) rahvusvahelised ja piirkondlikud meetmed ning kokkulepped, mille eesmärk on kaitsta keskkonda;

d) keskkonnale tekitatud kahju kõrvaldamine;

e) kodanikukaitse;

f) Euroopa Keskkonnaagentuur;

g) Euroopa Kemikaaliamet;

2. rahvatervis, eelkõige:

a) rahvatervisealased programmid ja erimeetmed;

b) farmaatsia- ja kosmeetikatooted;

c) bioterrorismi inimtervisega seotud aspektid;

d) Euroopa Ravimiamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus;

3. toiduohutuse küsimused, eelkõige:

a) toiduainete märgistamine ja ohutus;

b) veterinaaria-alased õigusaktid, mis käsitlevad inimeste tervise kaitset; toiduainete ja nende tootmissüsteemide sanitaarkontroll;

c) Euroopa Toiduohutusamet ning Euroopa Toidu- ja Veterinaaramet.

IX Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu tööstuspoliitika ja uute tehnoloogiate rakendamine, kaasa arvatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud meetmed;

2. Euroopa Liidu teadusuuringute poliitika, kaasa arvatud uurimistulemuste levitamine ja kasutamine;

3. kosmosepoliitika;

4. Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Tuumamõõtmiste Keskbüroo tegevus ning JET, ITER ja teised selle valdkonna projektid;

5. liidu energiapoliitika meetmed üldiselt, energiavarustuse kindlus ja energiatõhusus, sealhulgas üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine energeetika infrastruktuuri valdkonnas;

6. Euratomi asutamisleping ja Euratomi Tarneagentuur; tuumaohutus, tuumajäätmete kõrvaldamine ja nende ladustamine;

7. infoühiskond ja infotehnoloogia, kaasa arvatud üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine telekommunikatsiooni infrastruktuuri valdkonnas.

X Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. siseturu ja tolliliidu valdkonda kuuluvate siseriiklike õigusaktide koordineerimine liidu tasandil, eelkõige:

a) kaupade vaba liikumine, kaasa arvatud tehniliste standardite ühtlustamine;

b) asutamisõigus,

c) teenuste osutamise vabadus, välja arvatud finants- ja postiteenused;

2. meetmed võimalike siseturu toimimist takistavate tegurite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

3. siseturu loomise kontekstis tarbijate majanduslike huvide edendamine ja kaitse, välja arvatud rahvatervise ja toiduohutuse küsimused.

XI Transpordi- ja turismikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. raudtee-, maantee-, sisevee-, mere- ja õhutransporti hõlmava ühise poliitika arendamise küsimused, eelkõige:

a) Euroopa Liidu ühised transpordieeskirjad;

b) üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine transpordi infrastruktuuri valdkonnas;

c) transporditeenused ja transpordialased suhted kolmandate riikidega;

d) transpordi ohutus;

e) suhted rahvusvaheliste transpordiasutuste ja -organisatsioonidega;

2. postiteenused;

3. turism.

XII Regionaalarengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, eelkõige:

a) Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja muud liidu regionaalpoliitilised vahendid;

b) teiste liidu poliitikavaldkondade mõju hindamine majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

c) ühenduse struktuurivahendite koordineerimine;

d) äärepoolseimad piirkonnad ja saared ning piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö;

e) suhted Regioonide Komiteega, piirkondadevahelise koostöö organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega.

XIII Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. ühise põllumajanduspoliitika toimimine ja arendamine;

2. maaelu arendamine, kaasa arvatud vastavate rahastamisvahendite tegevus;

3. järgmiste valdkondade õigusaktid:

a) veterinaar- ja taimekaitseküsimused ning loomasööt, kui need meetmed ei ole mõeldud inimeste tervise kaitseks;

b) loomakasvatus ja loomade heaolu;

4. põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine;

5. põllumajandustoorme varud;

6. ühenduse sordiamet;

7. metsandus.

XIV Kalanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. ühise kalanduspoliitika toimimine ja arendamine ning selle haldamine;

2. kalavarude kaitse;

3. kalandustoodete turu ühine organiseerimine;

4. struktuuripoliitika kalanduse ja akvakultuuri valdkonnas, kaasa arvatud kalanduse juhtimise rahalised vahendid;

5. rahvusvahelised kalanduskokkulepped.

XV Kultuuri- ja hariduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa Liidu kultuuriaspektid ning eelkõige:

a) kultuurialaste teadmiste ja kultuuri leviku parandamine,

b) kultuurilise ja lingvistilise mitmekesisuse kaitsmine ning edendamine,

c) kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine, kultuurivahetus ja kunstilooming,

2. Euroopa Liidu hariduspoliitika, kaasa arvatud Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa koolide süsteemi ja elukestva õppe arendamine;

3. audiovisuaalpoliitika ning infoühiskonna kultuurilised ja hariduspoliitilised aspektid;

4. noorsoopoliitika ning spordi- ja vabaajapoliitika arendamine;

5. teabe- ja meediapoliitika;

6. koostöö kolmandate riikidega kultuuri ja hariduse valdkonnas ning suhted asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega.

XVI Õiguskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa õiguse tõlgendamine ja kohaldamine, Euroopa Liidu õigusaktide kooskõla esmase õigusega, eriti õigusliku aluse valimine ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine;

2. rahvusvahelise õiguse tõlgendamine ja kohaldamine, kui see mõjutab Euroopa Liitu;

3. liidu õiguse lihtsustamine, eriti õigusakti ettepanekud selle ametlikuks kodifitseerimiseks;

4. parlamendi õiguste ja eesõiguste kaitse, kaasa arvatud parlamendi osalemine Euroopa Liidu Kohtu menetlustes;

5. liidu õigusaktid, mis puudutavad liikmesriikide õiguskorda, eelkõige järgmistes valdkondades:

a) tsiviil- ja äriõigus,

b) äriühinguõigus,

c) intellektuaalomandiõigus,

d) menetlusõigus;

6. õigusalast koostööd ja halduskoostööd tsiviilasjades puudutavad meetmed;

7. keskkonnaalane vastutus ja sanktsioonid keskkonnakuritegude korral;

8. uue tehnoloogia eetilised küsimused, kohaldades asjaomaste komisjonidega kaasatud komisjonide menetlust;

9. parlamendiliikmete põhimäärus ja Euroopa ühenduste personalieeskirjad;

10. eesõigused ja puutumatus ning parlamendiliikmete volituste kontrollimine;

11. Euroopa Liidu Kohtu töökorraldus ja põhikiri;

12. Siseturu Ühtlustamise Amet.

XVII Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. kodanikuõiguste, inimõiguste ja põhiõiguste kaitse Euroopa Liidu territooriumil, kaasa arvatud vähemuste kaitse vastavalt asutamislepingutele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

2. meetmed, mis on vajalikud võitluseks igasuguse diskrimineerimisega, välja arvatud sooline diskrimineerimine ja diskrimineerimine töökohal või tööturul;

3. füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise läbipaistvust ja kaitset käsitlevad õigusaktid;

4. vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine ja arendamine, eelkõige:

a) meetmed, mis puudutavad isikute sisenemist ja liikumist, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat,

b) meetmed, mis puudutavad ühiste piiride ühtset haldamist;

c) meetmed, mis puudutavad politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades;

5. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Europol, Eurojust, Cepol ning muud sama valdkonna organid ja asutused;

6. liikmesriigi poolt liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise rikkumise selge ohu kindlakstegemine

XVIII Põhiseaduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. Euroopa integratsiooniprotsessi institutsioonilised aspektid, eriti konventsioonide ja valitsustevaheliste konverentside ettevalmistamisel ning läbiviimisel;

2. ELi lepingu rakendamine ja selle toimimise hindamine;

3. Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste institutsioonilised tagajärjed;

4. institutsioonidevahelised suhted, kaasa arvatud institutsioonidevaheliste kokkulepete läbivaatamine kodukorra artiklil 127 lõike 2 alusel parlamendi heakskiidu saamiseks;

5. ühtne valimismenetlus;

6. Euroopa tasandi erakonnad, ilma et see piiraks juhatuse volitusi;

7. liikmesriigi poolt toime pandud liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise ja järjekindla rikkumise kindlakstegemine;

8. kodukorra tõlgendamine ja rakendamine ning selle kohta muudatusettepanekute esitamine

XIX Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. naiste õiguste määratlemine, edendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning sellega seotud ühenduse meetmed;

2. naiste õiguste edendamine kolmandates riikides;

3. võrdsete võimaluste poliitika, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

4. igasuguse soolise diskrimineerimise kaotamine;

5. soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades;

6. naiste õigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamine ning selle järelmeetmed;

7. teabepoliitika naisküsimuses.

XX Petitsioonikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1. petitsioonid;

2. suhted Euroopa Ombudsmaniga."

3. otsustab, et käesolev otsus jõustub seitsmenda ametiaja esimese osaistungjärgu esimesel päeval;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Parlamentidevahelised delegatsioonid, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevad delegatsioonid, parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevad delegatsioonid ja mitmepoolsed parlamentaarsed assambleed

205k

44k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta otsus parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide, parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevate delegatsioonide ja mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede arvu kohta

P6_TA(2009)0349

B6-0268/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 188 ja 190;

– võttes arvesse liidu assotsiatsiooni-, koostöö- ja muid lepinguid, mis on sõlmitud muude kui ELi riikidega;

– soovides tugevdada parlamentaarset demokraatiat pideva parlamentidevahelise dialoogi abil,

1. otsustab, et delegatsioonide arv ja nende piirkondlik rühmitamine on järgmine:

a) Euroopa, Lääne-Balkani riigid ja Türgi

delegatsioonid:

– ELi – Horvaatia parlamentaarses ühiskomisjonis

– ELi – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis

– ELi – Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemiseks ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga suhtlemiseks

b) Venemaa, idapartnerluse riigid, Kesk-Aasia ja Mongoolia

delegatsioon ELi–Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis

delegatsioon ELi–Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis

delegatsioon ELi–Moldova parlamentaarses koostöökomisjonis

delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks

delegatsioon ELi–Armeenia, ELi–Aserbaidžaani ja ELi–Gruusia parlamentaarsetes koostöökomisjonides

delegatsioon ELi–Kasahstani, ELi–Kõrgõzstani ja ELi–Usbekistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Tadžikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks

c) Magribi riigid, Mašriki riigid, Iisrael, Palestiina

delegatsioonid suhtlemiseks:

– Iisraeliga

– Palestiina Seadusandliku Nõukoguga

– Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga

– Mašriki riikidega

d) Araabia poolsaare riigid, Iraak ja Iraan

delegatsioonid suhtlemiseks:

– Araabia poolsaare riikidega

– Iraagiga

– Iraaniga

e) Ameerika

delegatsioonid suhtlemiseks:

– Ameerika Ühendriikidega

– Kanadaga

– Kesk-Ameerika riikidega

– Andide Ühenduse riikidega

– Mercosuriga

delegatsioon ELi-Mehhiko parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon ELi-Tšiili parlamentaarses ühiskomisjonis

f) Aasia ja Vaikse ookeani riigid

delegatsioonid suhtlemiseks:

– Jaapaniga

– Hiina Rahvavabariigiga

– Indiaga

– Afganistaniga

– Lõuna-Aasia riikidega

– Kagu-Aasia riikide ja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (ASEAN)

– Korea poolsaare riikidega

– Austraalia ja Uus-Meremaaga

g) Aafrika

delegatsioon suhtlemiseks:

– Lõuna-Aafrikaga

– Üleaafrikalise Parlamendiga

h) mitmepoolsed assambleed

delegatsioon AKV–ELi parlamentaarses ühisassamblees

delegatsioon Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees

delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks

(delegatsioon koosneb julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liikmetest);

2 a) otsustab, et majanduspartnerluslepingutega seotud parlamendikomisjonidesse valitakse liikmed ainult rahvusvahelise kaubanduse komisjonist ja arengukomisjonist, tagades rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kui vastutava komisjoni juhtrolli säilimise, ja et nad peaksid oma tegevust aktiivselt kooskõlastama AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega;

b) otsustab, et Euroopa – Vahemere piirkonna, Euroopa – Ladina-Ameerika ja Euronesti parlamentaarsetesse assambleedesse valitakse liikmed ainult assambleega hõlmatud kahepoolsetest või allpiirkondade delegatsioonidest;

3. tuletab meelde esimeeste konverentsi otsust luua Euronesti Parlamentaarne Assamblee, mis ühendab Euroopa Parlamendi Ukraina, Moldova, Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia parlamendiga; otsustab, et Valgevene osas esitab esimeeste konverents ettepanekud Valgevene esindatuse kohta Euronesti Parlamentaarses Assamblees;

4. otsustab, et delegatsioonide juhtide konverents peaks koostama aastakalendri projekti, mille esimeeste konverents võtab vastu pärast konsulteerimist väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga, kuid tingimusel, et esimeeste konverents võib teha otsuse muuta kalendrit poliitilistele sündmustele reageerimiseks;

5. otsustab, et fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed määravad alalised asendajad igasse delegatsiooni ja nende asendajate arv ei või olla suurem kui täisliikmete arv, kes esindavad fraktsioone ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid;

6. otsustab süvendada koostööd ja konsulteerimist delegatsioonide tööga seotud komisjonidega ja korraldada nende organite ühiseid koosolekuid oma tavalises töökohas;

7. püüab praktilisel tasandil tagada, et üks või mitu komisjoni raportööri/esimeest võivad samuti delegatsioonide, parlamentaarsete koostöökomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ja mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede tööst osa võtta; ja otsustab, et president annab asjaomase delegatsiooni ja komisjoni ühisel taotlusel loa seda liiki missioonideks;

8. otsustab, et käesolev otsus jõustub parlamendi seitsmenda koosseisu esimesel osaistungjärgul;

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Direktiivi 83/515/EMÜ ning 11 vananenud otsuse kehtetuks tunnistamine ühise kalanduspoliitika valdkonnas *

184k

30k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 83/515/EMÜ ning 11 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas (KOM(2009)0088 – C6-0094/2009 – 2009/0022(CNS))

P6_TA(2009)0350

A6-0203/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0088);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ning artikli 300 lõiget 2 ja lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0094/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0203/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

14 vananenud määruse kehtetuks tunnistamine ühise kalanduspoliitika valdkonnas *

183k

29k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks 14 vananenud määrust ühise kalanduspoliitika valdkonnas (KOM(2009)0089 – C6-0095/2009 – 2009/0024(CNS))

P6_TA(2009)0351

A6-0202/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0089);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0095/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0202/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist(EAFRD) antavad maaelu arengu toetused *

513k

121k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2009)0038 – C6-0051/2009 – 2009/0011(CNS))

P6_TA(2009)0352

A6-0259/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0038);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0051/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0259/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. tõdeb, et rubriigis 2 olemasolevate varude kättesaadavusega on seotud mitu ebaselget tegurit; rõhutab, et majanduse elavdamise kava rahastamisega ei tohiks ohustada kõnealuse kulukategooria edasisi vajadusi; väljendab oma eelistust kasutada lõppevate eelarveaastate varusid;

3. tuletab meelde, et aastas eraldatav summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(1) punktis 38 sätestatule;

4. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

5. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

6. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 a (uus)
		(1 a) Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamine tuleks viia ellu vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe1 sätetele.
		____________ 1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 b (uus)
		(1 b) Praeguseid vahendeid rubriigis 2 ei saa võtta enesestmõistetavana ja ükski majanduse elavdamise kava käsitlev kokkulepe ei tohiks tulevikuvajadusi üheski kulukategoorias ohtu seada.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2
(2) Eespool nimetatud summast tuleks 1,5 miljardit eurot eraldada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu kõikidele liikmesriikidele, et arenda maapiirkondades lairiba Interneti-ühendust ja tugevdada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f sätestatud prioriteetidega seotud tegevusi (edaspidi "uued väljakutsed").		(2) Eespool nimetatud summast tuleks 1 020 miljonit eurot eraldada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu kõikidele liikmesriikidele, et arendada maapiirkondades lairiba Interneti-ühendust ja tugevdada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 16a lõike 1 punktides a–f sätestatud prioriteetidega seotud meetmeid (edaspidi "uued väljakutsed"). Nimetatud summast peaks 850 miljonit eurot olema kättesaadav 2009. aastal, samas kui 170 miljonit eurot tuleks tagada hüvitusmehhanismi kaudu 2010. aasta eelarvet käsitleva lepitusmenetluse raames ja peaks olema kättesaadav 2010. aastal.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 a (uus)
		(2 a) Eelarvepädevad institutsioonid suurendasid 2009. aasta maaelu arengu eelarverida 249 840 000 euro võrra. Need täiendavad vahendid tuleks eraldada EAFRD rahastatavatele meetmetele Euroopa majanduse elavdamise kavas.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4
(4) Selle tagamiseks, et ühenduse täiendava toetuse jaotust kõikidele liikmesriikidele kasutatakse kooskõlas kahe poliitikapaketi (uued väljakutsed ja lairiba-Internet) eesmärkidega, peaksid liikmesriigid oma riiklikus strateegiakavas täpsustama hinnangulise summa, mis tuleneb kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest, ning ka määruse (EÜ) nr … artikli 136 alusel saadud kasutamata vahendid ja üldiste kulukohustuste suurenemise, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2006/493/EÜ, muudetud otsusega …. Kõnealused summad eraldatakse ühelt poolt lairiba-Interneti infrastruktuurile maapiirkondades ja teiselt poolt "uutele väljakutsetele".		(4) Selle tagamiseks, et ühenduse täiendava toetuse jaotust kõikidele liikmesriikidele kasutatakse kooskõlas kahe poliitikapaketi (uued väljakutsed ja lairiba-Internet) eesmärkidega, peaksid liikmesriigid oma riiklikus strateegiakavas täpsustama hinnangulise summa, mis tuleneb kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest, ning ka määruse (EÜ) nr … artikli 136 alusel saadud kasutamata vahendid ja üldiste kulukohustuste suurenemise, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2006/493/EÜ, muudetud otsusega …. Kõnealused summad eraldatakse lairiba-Interneti infrastruktuurile maapiirkondades, "uutele väljakutsetele" ja muudele meetmetele, mille eesmärk on rahaliste vahendite kasutuselevõtu parandamine ja uute töökohtade loomine.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus)
		(4 a) Oma programmide täitmise suurendamise eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada täiendavaid laenutagatis- ja laenufonde.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
(6) Oma 12. detsembri 2008. aasta järeldustes avaldas Euroopa Ülemkogu poolehoidu sellele, et majanduse elavdamise kava alusel toetatakse eelkõige lairiba-Interneti arendamist, sh halva ühendusega piirkondades. Kuna maapiirkondades on Interneti-ühendus sageli ebapiisav, tuleks EAFRD raames antava toetusega tugevdada lairiba-infrastruktuuri maapiirkondades. Kõnealuse prioriteedi olulisust arvestades peaksid liikmesriigid 2009. aasta lõpuks nägema oma programmidega ette sellega seonduvad tegevused. Tuleks koostada lairiba-infrastruktuuriga seonduvate tegevuste liikide loetelu, et võimaldada liikmesriikidel määratleda asjakohased tegevused maaelu arengu õigusraamistiku kontekstis.		(6) Oma 12. detsembri 2008. aasta järeldustes avaldas Euroopa Ülemkogu poolehoidu sellele, et majanduse elavdamise kava alusel toetatakse eelkõige lairiba-Interneti arendamist, sh halva ühendusega piirkondades. Kuna maapiirkondades on Interneti-ühendus sageli ebapiisav, tuleks EAFRD raames antava toetusega tugevdada lairiba-infrastruktuuri ja sellega seotud rajatisi maapiirkondades. Kõnealuse prioriteedi olulisust arvestades peaksid liikmesriigid 2009. aasta lõpuks nägema oma programmidega ette sellega seonduvad meetmed. Tuleks koostada lairiba-infrastruktuuriga ja lairibaühenduse rajatistega seonduvate meetmete liikide loetelu, et võimaldada liikmesriikidel määratleda asjakohased meetmed maaelu arengu õigusliku raamistiku kontekstis.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 10
(10) Maapiirkondade lairiba-infrastruktuur on sageli puudulik nii väiksemal kui ka suuremal tasandil. Raskemini ligipääsetavate maapiirkondade teenindamisel võib viimane olla võtmetähtsusega. Olemasolevate vahendite tõhusaima kasutamise tagamiseks ja lairiba-Interneti olulise edasiarendamise võimaldamiseks maapiirkondades tuleks asjakohaseid tegevusi lugeda abikõlblikeks, piiramata sealjuures seonduva infrastruktuuri suurust. Seega ei tuleks lairiba-infrastruktuuriga seonduvate tegevuste suhtes kohaldada majanduse ja maaelanikkonna põhiteenustega seoses kehtivat infrastruktuuri suuruse piirangut.		(10) Maapiirkondade lairiba-infrastruktuur on sageli puudulik nii väiksemal kui ka suuremal tasandil. Raskemini ligipääsetavate maapiirkondade, näiteks saarte ja mägipiirkondade teenindamisel on viimane võtmetähtsusega. Olemasolevate vahendite ja olemasoleva infrastruktuuri tõhusaima kasutamise tagamiseks ja lairiba-Interneti ning lairibaühenduse rajatiste olulise edasiarendamise võimaldamiseks maapiirkondades tuleks asjakohaseid meetmeid lugeda abikõlblikeks, piiramata sealjuures seonduva aktiivse või passiivse infrastruktuuri või selle osa suurust. Seega ei tuleks lairiba-infrastruktuuriga seonduvate meetmete suhtes kohaldada majanduse ja maaelanikkonna põhiteenustega seoses kehtivat infrastruktuuri suuruse piirangut.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus)
		(11 a) Võttes arvesse vajadust reageerida kiiresti praegusele majanduskriisile, on asjakohane näha ette maksed, mida saab teha 2009. eelarveaastal.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 a (uus)
		(13 a) Liikmesriigid peaksid tagama läbivaadatud maaelu arengu programmidest tulenevaid võimalusi käsitleva spetsiifilise teabe kättesaadavuse piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning võimalikele toetusesaajatele.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 b (uus)
		(13 b) Kehtestada tuleks erimeetmed haridus- ja koolituskursuste pakkumiseks, milles käsitletakse lairiba-infrastruktuuride ja rajatiste kasutamist maakogukondades, pöörates erilist tähelepanu selliste põllumajandusspetsialistide kutsealasele koolitusele, kelle praktilisi oskusi võiks seejärel kasutada. Seoses sellega tuleks pidada prioriteediks teadussektori elavdamist.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 16a – lõige 1 – punkt g
g) lairiba-Interneti infrastruktuur maapiirkondades.		g) lairiba-Interneti infrastruktuur maapiirkondades ja rajatised üldkasutatava Interneti-ühenduse jaoks maakogukondades;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 16a – lõige 1 – punkt g a (uus)
		g a) majanduskriisi juhtimine põllumajandussektoris, eelkõige selleks, et toetada infrastruktuure ning luua tootjate ja organisatsioonide võrgustik;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 16a – lõige 1 – punkt g b (uus)
		g b) meetmed töökohtade säilitamiseks või loomiseks maapiirkondades;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 16a – lõige 1 – punkt g c (uus)
		g c) toetusmeetmed noorte põllumajandustootjate jaoks.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 16a – lõige 3 – punkt b
b) tabel, milles sätestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013 ühenduse kogutoetus lõike 1 punktides a–f osutatud tegevuste liikidele ja ühenduse toetus lõike 1 punktis g osutatud tegevuste liikidele.		b) tabel, milles sätestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013 ühenduse kogutoetus lõike 1 punktides a–f ja g a – g c osutatud meetmete liikidele ja ühenduse toetus lõike 1 punktis g osutatud meetmete liikidele.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69 – lõige 2a
2a. Osa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summast, mis tuleneb üldiste kulukohustuste suurenemisest, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2006/493/EÜ, muudetud otsusega …, on kättesaadav alates 1. jaanuarist 2009. See eraldatakse artikli 16a lõikes 1 sätestatud prioriteetidega seotud tegevuste liikidele ja seda kasutatakse järgmiselt:		2a. Osa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summast, mis tuleneb üldiste kulukohustuste suurenemisest, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2006/493/EÜ, muudetud otsusega …, ning 2009. eelarveaastal eelarvereale 05 04 05 01 lisatud summa 249 840 000 eurot on kättesaadav alates 1. jaanuarist 2009. See eraldatakse artikli 16a lõikes 1 sätestatud prioriteetidega seotud meetmete liikidele.
a) üks kolmandik (0,5 miljardit eurot) artikli 16a lõike 1 punktides a–f sätestatud prioriteetidega seotud tegevuste liikidele;
b) kaks kolmandikku (1 miljard eurot) artikli 16a lõike 1 punktis g sätestatud prioriteediga seotud tegevuste liikidele.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus) Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69 – lõige 4 – punkt 1a – uus)
		a a) lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:
		"Lõike 2a punktis b osutatud summa puhul võtab komisjon arvesse olemasoleva lairibasidega kaetuse erinevusi liikmesriikides, eelkõige raskesti juurdepääsetavates piirkondades, ning sellest tulenevaid erinevaid vajadusi.";
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 − punkt 6 − alapunkt b Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69 − lõige 5a − esimene a lõik (uus)
		Komisjoni maaelu arengu aastaruanne sisaldab eraldi jaotist artikli 16a lõike 1 punktis g loetletud prioriteetidega seotud seiremeetmete jaoks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69 – lõige 5b
5b. Kui programmi lõppedes on artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa väiksem kui käesoleva artikli lõikes 5a osutatud summade kogusumma, maksab liikmesriik summade vahe Euroopa ühenduste üldeelarvesse tagasi selles ulatuses, mille võrra ületati muude kui artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste jaoks kättesaadavaid kogueraldisi.		5b. Kui programmi lõppedes on artikli 16a lõikes 1 osutatud meetmete jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa väiksem kui käesoleva artikli lõikes 5a osutatud summade kogusumma, lisab liikmesriik summade vahe oma põllumajanduse arengu eelarvesse selles ulatuses, mille võrra ületati muude kui artikli 16a lõikes 1 osutatud meetmete jaoks kättesaadavaid kogueraldisi.
Kui lisaks on programmi lõppedes artikli 16a lõike 1 punktides a–f osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa väiksem kui käesoleva artikli lõikega 5a kõnealuste tegevuste liikidele ettenähtud summa, maksab liikmesriik summade vahe Euroopa ühenduste üldeelarvesse tagasi selles ulatuses, mille võrra ületati artikli 16a lõike 1 punktis g osutatud tegevuste jaoks kättesaadavaid eraldisi. Kui aga muude kui artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa on väiksem kui kõnealuste tegevuste liikide jaoks kättesaadavad eraldised, vähendatakse tagasimakstavat summat kõnealuse vahe võrra.
Kui samas on programmi lõppedes artikli 16a lõike 1 punktis g osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa väiksem kui käesoleva artikli lõikega 5a kõnealuste tegevuste liikidele ettenähtud summa, maksab liikmesriik summade vahe Euroopa ühenduste üldeelarvesse tagasi selles ulatuses, mille võrra ületati artikli 16a lõike 1 punktides a–f osutatud tegevuste jaoks kättesaadavaid eraldisi. Kui aga muude kui artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse toetuse tegelik summa on väiksem kui kõnealuste tegevuste liikide jaoks kättesaadavad eraldised, vähendatakse tagasimakstavat summat kõnealuse vahe võrra.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus) Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69 – lõige 6a (uus)
		b a) lisatakse järgmine lõige:
		"6a. Lõikes 2a osutatud summast eraldatakse 250 miljonit eurot makseteks 2009. eelarveaastal.".
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 69a (uus)
		6 a) Lisatakse järgmine artikkel:
		"Artikkel 69a
		Laenutagatis- ja laenufondid
		Olenemata artikli 69 sätetest saavad liikmesriigid kasutada artikli 69 lõikes 2a osutatud summat laenutagatis- ja laenufondideks. Käesoleva artikli rakendamisel kohaldatakse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad,1 eriti selle artiklite 50, 51 ja 52 sätteid.
		_________ 1 ELT L 368, 23.12.2006, lk 15."
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 70 – lõige 4 – teine lõik
Olenemata lõikes 3 sätestatud ülemmääradest võib EAFRD toetust suurendada 90 %ni lähenemispiirkondade puhul ja 75 %ni nende hulka mittekuuluvate piirkondade puhul seoses käesoleva määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud tegevuste liikidega, nii et see toetus ei ületa määruse (EÜ) nr … artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 lõike 4 kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevat summat, käesoleva määruse artikli 69 lõikes 2a osutatud summat ning alates 2011. aastast määruse (EÜ) nr …artikli 136 alusel saadud summasid.		Olenemata lõikes 3 sätestatud ülemmääradest võib EAFRD toetust suurendada 100%-ni lähenemispiirkondade puhul ja 75%-ni nende hulka mittekuuluvate piirkondade puhul seoses käesoleva määruse artikli 16a lõikes 1 osutatud meetmete liikidega, nii et see toetus ei ületa määruse (EÜ) nr … artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 lõike 4 kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevat summat, käesoleva määruse artikli 69 lõikes 2a osutatud summat ning alates 2011. aastast määruse (EÜ) nr … artikli 136 alusel saadud summasid.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1698/2005 Artikkel 76 – lõige 2a (uus)
		8 a) Artiklile 76 lisatakse järgmine lõige:
		"2a. Liikmesriigid annavad spetsiifilist teavet artiklis 16a välja toodud uute prioriteetide kohta. Sellist teavet antakse piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning võimalikele meetmetega seotud toetusesaajatele.".
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa Määrus (EÜ) nr 1698/2005 III lisa – pealkiri
Artikli 16a lõike 1 punktis g osutatud prioriteediga seotud tegevuste liikide loetelu		Artikli 16a lõike 1 punktis g osutatud prioriteediga seotud meetmete liikide soovituslik loetelu
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa Määrus (EÜ) nr 1698/2005 III lisa – esimene veerg – esimene rida
Uue lairiba-infrastruktuuri loomine, sh tagasiühenduse seadmed (nt püsiühenduse tehnoloogiad, maapealsed traadita ja satelliidipõhised tehnoloogiad või tehnoloogiate kombineerimine)		Uue lairiba-infrastruktuuri loomine, sh tagasiühenduse ja maapealsed seadmed (nt püsiühenduse tehnoloogiad, maapealsed traadita ja satelliidipõhised tehnoloogiad või tehnoloogiate kombineerimine) ning muud vajalikud toetusvormid (nt paigaldamine ja hooldus)
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa Määrus (EÜ) nr 1698/2005 III lisa – kolmas a rida (uus)
		Avalikkuse juurdepääsu tagamine lairibaühenduse rajatistele
		Artikkel 56: majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

(1)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Kodukorra muutmine seoses petitsioonide menetlemisega

216k

84k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta otsus kodukorra muutmise kohta seoses petitsioonide menetlemisega (2006/2209(REG))

P6_TA(2009)0353

A6-0027/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 20. juuli 2006. aasta kirja;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A6-0027/2009),

1. otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2. juhib tähelepanu sellele, et muudatusettepanekud jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud muudatusettepanek artikli 193a (uus) kohta, mis jõustub esimesel päeval pärast asutamislepingu asjaomase sätte jõustumist;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 2 a (uus)
		2 a. Kui petitsioonile on alla kirjutanud mitu füüsilist või juriidilist isikut, määravad allakirjutanud ühe esindaja ja tema asetäitjad, keda käsitletakse käesoleva osa rakendamisel petitsiooni esitajana.
		Kui esindajat ei ole määratud, loetakse petitsiooni esitajaks esimene allakirjutanu või mõni teine asjaomane isik.
Muudatusettepanek 2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 2 b (uus)
		2 b. Petitsiooni esitaja võib igal ajal loobuda petitsiooni toetamisest.
		Kui kõik petitsiooni esitajad on oma toetusest loobunud, muutub petitsioon kehtetuks.
Muudatusettepanek 3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 3
3. Petitsioonid tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.		3. Petitsioon tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Muus keeles koostatud petitsioonid vaadatakse läbi ainult sel juhul, kui petitsiooni esitaja on lisanud tõlke või sisukokkuvõtte mõnes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Sel juhul lähtub parlament oma töös esitatud tõlkest või kokkuvõttest. Parlamendi kirjavahetus petitsiooni esitajaga toimub ametlikus keeles, milles on koostatud tõlge või kokkuvõte.		Muus keeles koostatud petitsioon vaadatakse läbi ainult juhul, kui petitsiooni esitaja on lisanud tõlke ühes ametlikus keeles. Parlamendi kirjavahetus petitsiooni esitajaga toimub selles ametlikus keeles, milles on koostatud tõlge.
		Juhatus võib otsustada, et petitsioone võib koostada ja kirjavahetust petitsiooni esitajatega pidada liikmesriigis kasutatavates muudes keeltes.
Muudatusettepanek 4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 5
5. President edastab registrisse kantud petitsioonid vastutavale komisjonile, mis selgitab välja, kas need on seotud Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega.		5. President edastab registrisse kantud petitsiooni vastutavale komisjonile, kes teeb esmalt kindlaks petitsiooni vastuvõetavuse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 194.
		Kui vastutav komisjon ei saavuta petitsiooni vastuvõetavuse küsimuses konsensust, loetakse petitsioon vastuvõetavaks, kui seda taotleb vähemalt veerand komisjoni liikmetest.
Muudatusettepanek 5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 6
6. Petitsioonid, mille komisjon on tunnistanud vastuvõetamatuks, arhiveeritakse; petitsiooni esitajat teavitatakse otsusest ja selle põhjustest.		6. Petitsioon, mille vastutav komisjon on tunnistanud vastuvõetamatuks, arhiveeritakse; petitsiooni esitajat teavitatakse otsusest ja selle põhjustest. Võimaluse korral võib soovitatada teisi õiguskaitsevahendeid.
Muudatusettepanek 6 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 7
7. Nimetatud juhul võib vastutav komisjon soovitada petitsiooni esitajal pöörduda asjaomase liikmesriigi või Euroopa Liidu pädeva ametiasutuse poole.		välja jäetud
Muudatusettepanek 7 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 8
8. Kui petitsiooni esitaja ei avalda soovi, et tema petitsiooni käsitletaks konfidentsiaalselt, kantakse petitsioon avalikku registrisse.		8. Registreeritud petitsioone käsitletakse üldreeglina avalike dokumentidena ning parlament võib läbipaistvuse huvides avaldada petitsiooni esitaja nime ja petitsiooni sisu.
Muudatusettepanek 8 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 8 a (uus)
		8 a. Olenemata lõike 8 sätetest, võib petitsiooni esitaja taotleda, et tema nime privaatsuse kaitse huvides ei avaldata; sellisel juhul peab parlament seda taotlust arvestama.
		Kui petitsiooni esitaja kaebust ei ole võimalik anonüümsuse tõttu uurida, konsulteeritakse edasise tegevuse osas petitsiooni esitajaga.
Muudatusettepanek 9 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 191 – lõige 8 b (uus)
		8 b. Petitsiooni esitaja võib taotleda, et tema petitsiooni käsitletakse konfidentsiaalselt. Sellisel juhul võtab parlament sobivad meetmed tagamaks, et petitsiooni sisu ei avalikustata. Petitsiooni esitajat teavitatakse, millistel tingimustel seda sätet kohaldatakse.
Muudatusettepanek 10 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige -1 (uus)
		-1. Vastutav komisjon käsitleb vastuvõetavaks tunnistatud petitsioone oma tavapärase töö käigus korralisel koosolekul toimuval arutelul või kirjaliku menetluse teel. Petitsiooni esitajad võib kutsuda osalema komisjoni koosolekul, millel nende petitsiooni käsitletakse, ja petitsiooni esitaja võib ise kohalolekut taotleda. Petitsiooni esitajale sõna andmise üle otsustab koosoleku juhataja oma äranägemisel.
Muudatusettepanek 11 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 1
1. Vastutav komisjon võib võtta vastu otsuse koostada nende petitsioonide kohta, mille ta on tunnistanud vastuvõetavaks, raporti või väljendada muul viisil oma arvamust.		1. Komisjon võib seoses vastuvõetava petitsiooniga otsustada koostada algatusraporti vastavalt artikli 45 lõikega 1 või esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku, kui esimeeste konverents ei esita selle kohta vastuväiteid. Resolutsiooni ettepanek lisatakse hiljemalt kaheksa nädalat pärast selle komisjonis vastuvõtmist toimuva osaistungjärgu päevakorra projekti. Resolutsiooni ettepanek pannakse ühele hääletusele ja selle üle ei toimu arutelu, välja arvatud juhul, kui esimeeste konverents otsustab erandkorras kohaldada artiklit 131a.
Vastutav komisjon võib artikli 46 alusel küsida teiste komisjonide arvamust, seda eriti petitsioonide puhul, mis taotlevad kehtivate õigusaktide muutmist.		Vastutav komisjon võib artikli 46 ja VII lisa alusel küsida arvamust teistelt kõnealuses küsimuses pädevatelt parlamendikomisjonidelt.
Muudatusettepanek 12 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 2
2. Parlament seab sisseelektroonilise registri, milles kodanikud saavad avaldada petitsiooni esitajale oma toetust, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile oma elektroonilise allkirja.		2. Luuakse elektrooniline register, milles kodanikud saavad avaldada petitsiooni esitajale toetust või sellest loobuda, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile elektroonilise allkirja.
Muudatusettepanek 13 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 3
3. Petitsioonide läbivaatamisel või faktide tuvastamisel võib vastutav komisjon korraldada petitsiooni esitajate ärakuulamisi, üldisi ärakuulamisi või saata oma liikmeid faktide tuvastamiseks sündmuskohale.		3. Petitsioonide uurimisel, faktide tuvastamisel ja lahenduste otsimisel võib vastutav komisjon korraldada andmete kogumise külastuse liikmesriiki või piirkonda, mida petitsioon puudutab.
		Osalejad koostavad külastuse kohta aruande. Pärast aruande heakskiitmist komisjonis edastatakse see presidendile.
Muudatusettepanek 14 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 4
4. Oma arvamuse ettevalmistamiseks võib vastutav komisjon paluda Euroopa Komisjonil edastada dokumente, anda teavet või võimaldada pääsu oma valdustesse.		4. Komisjon võib paluda Euroopa Komisjonilt abi, eelkõige ühenduse õiguse kohaldamise või selle järgimise täpsustamiseks ning petitsiooniga seotud teabe või dokumentide saamiseks. Euroopa Komisjoni esindajad kutsutakse osalema komisjoni koosolekutel.
Muudatusettepanek 15 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 5
5. Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada parlamendile läbivaadatud petitsioonide põhjal resolutsiooni ettepaneku.		5. Komisjon võib paluda presidendil edastada komisjoni arvamus või soovitus meetmete võtmiseks või vastuse saamiseks Euroopa Komisjonile, nõukogule või asjaomase liikmesriigi ametiasutusele.
Samuti võib vastutav komisjon esitada taotluse, et president edastaks tema arvamuse Euroopa Komisjonile või nõukogule.
Muudatusettepanek 16 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 7
7. President teavitab petitsioonide esitajaid vastuvõetud otsustest ja nende põhjustest.		7. Petitsiooni esitajale teatatakse komisjoni otsus ja selle põhjendused.
		Kui vastuvõetavaks tunnistatud petitsiooni läbivaatamine on lõpetatud, kuulutatakse käsitlemine lõppenuks ja sellest teavitatakse petitsiooni esitajat.
Muudatusettepanek 17 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 193 a (uus)
		Artikkel 193 a
		Kodanikualgatus
		Kui parlamenti teavitatakse, et Euroopa Komisjonil on palutud esitada õigusakti ettepanek ELi lepingu artikli 11 lõike 4 alusel, selgitab petitsioonikomisjon välja, kas see võib mõjutada tema tööd, ja teavitab vajaduse korral sellega seotud teemadel petitsiooni esitanuid.

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine

316k

82k

		Resolutsioon
		Lisa
		Lisa

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) (KOM(2009)0171 – C6-0508/2008 – 2008/2332(ACI))

P6_TA(2009)0354

A6-0278/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0171);

– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkte 21, 22 ja 23;

– võttes arvesse oma 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta(2) ja oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta(3);

– võttes arvesse 2. aprilli 2009. aasta kolmepoolse kohtumise tulemusi;

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0278/2009),

1. kiidab heaks 2. aprilli 2009. aasta kolmepoolse kohtumise järeldused;

2. rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise osas saavutatud kokkulepe on institutsioonidevahelise eduka koostöö tulemus, et reageerida liikmesriike haaranud finants- ja majanduskriisile, edendades solidaarsust energiaressursside valdkonnas ja lairibaühendusi maapiirkondades, samuti toetades põllumajandussektorit;

3. tuletab meelde, et kõnealuse kokkuleppega kaitseb Euroopa Parlament – olles ühteaegu nii õiguslooja kui ka eelarvepädev institutsioon – oma olemasolevaid prioriteete, nagu ta tegi seda 2008. aasta eelarvemenetluse käigus, kui saavutati kokkulepe Galileo rahastamise osas;

4. nõustub poliitilise kompromissiga, millega nähakse ette hüvitusmehhanism 2010. aasta eelarvemenetluse jaoks, samuti vajaduse korral 2011. aasta eelarvemenetluse jaoks; tuletab meelde, et nagu märgitakse 2. aprillil 2009 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel toimunud kolmepoolsel kohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsioonis, ei mõjuta hüvitusmehhanismi kasutamine kaasotsustamismenetluse raames vastuvõetud programmide rahastamispakette ega iga-aastast eelarvemenetlust ja seda rahastatakse, kasutades kõiki eelarve õiguslikus raamistikus olemasolevaid eelarvelisi vahendeid;

5. tuletab meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimiste tulemustega seotud puudu- ja ülejäägid on endiselt lahendamata ning neid puudujääke tuleks käsitleda 2008–2009 vahekokkuvõttes, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 3. deklaratsioonis, samuti iga-aastaste eelarvemenetluste käigus ilmutada võimaluse korral suuremat paindlikkust ja igal juhul kõigi 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ette nähtud vahendite abil; tuletab meelde, et Euroopa Parlament märkis oma 2. aprilli 2009. aasta kolmepoolsel kohtumisel tehtud ühepoolses deklaratsioonis, et komisjon peaks vahekokkuvõtte tegemisel võtma arvesse parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud põhimõtteid;

6. hoiatab rubriigi 2 varude pideva kasutamise eest teiste rubriikide rahastamiseks, kuna sellega võidakse ohustada põllumajandussektori huve turuhindade ootamatu languse korral;

7. väljendab kahetsust, et nõukoguga jõuti kokkuleppele alles kaks kuud enne parlamendi ametiaja lõppu, mistõttu jäi vähem ruumi läbirääkimisteks, ja peab kahetsusväärseks, et sellega seati institutsioonid tavapärasest lojaalsest koostööst hoolimata surve alla;

8. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

9. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

6. mai 2009

millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevat 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet(4), eriti selle punkti 21, punkti 22 esimest ja teist lõiku ning punkti 23,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 2. aprillil 2009 toimunud kolmepoolsel kohtumisel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku rahalistes vahendites, mida antakse Euroopa majanduse elavdamise kava raames infrastruktuuride ajakohastamiseks ja energiaalaseks solidaarsuseks, energeetika valdkonna ja lairiba-internetiühenduse projektide jaoks ning 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi (läbivaatamise) hindamise raames sõnastatud uute väljakutsetega seonduva tegevuse tõhustamiseks. Kõnealused rahalised vahendid nõuavad kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 21, 22 ja 23 esimese sammuna mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) muutmist, et suurendada 2009. aastaks rubriigis 1a ettenähtud kulukohustuste assigneeringute ülemmäära 2 000 000 000 euro võrra jooksevhindades.

(2) Rubriigi 1a ülemmäära suurendamine tasakaalustatakse täielikult 2009. aastaks rubriigis 2 ettenähtud kulukohustuste assigneeringute ülemmäära vähendamisega 2 000 000 000 euro võrra.

(3) Selleks et kulukohustuste ja maksete suhe püsiks tasakaalus, kohandatakse igaaastast maksete assigneeringute ülemmäära. Kohandamise mõju eelarvele on neutraalne.

(4) Seepärast tuleks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa vastavalt muuta(5),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

EUROOPA MAJANDUSE ELAVDAMISE KAVA TÕTTU MUUDETUD FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013 (2004. AASTA PÜSIHINDADES)

(milionit eurot, 2004. aasta püsihindades)
KULUKOHUSTUSE ASSIGNEERINGUD	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	Kokku 2007-2013
1. Jätkusuutlik kasv	50 865	53 262	55 883	54 860	55 400	56 866	58 256	385 392
1a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel	8 404	9 595	12 021	11 000	11 306	12 122	12 914	77 362
1b Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel	42 461	43 667	43 862	43 860	44 094	44 744	45 342	308 030
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	51 962	54 685	52 205	53 379	52 528	51 901	51 284	367 944
millest: turuga seotud kulud ja otsesed maksed	43 120	42 697	42 279	41 864	41 453	41 047	40 645	293 105
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus	1 199	1 258	1 380	1 503	1 645	1 797	1 988	10 770
3a Vabadus, turvalisus ja õigus	600	690	790	910	1 050	1 200	1 390	6 630
3b Kodakondsus	599	568	590	593	595	597	598	4 140
4. EL'i ülemaailmne roll	6 199	6 469	6 739	7 009	7 339	7 679	8 029	49 463
5. Haldus(1)	6 633	6 818	6 973	7 111	7 255	7 400	7 610	49 800
6. Kompensatsioon	419	191	190					800
KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU	117 277	122 683	123 370	123 862	124 167	125 643	127 167	864 169
protsendina kogurahvatulust	1,08%	1,09%	1,07%	1,05%	1,03%	1,02%	1,01%	1,048%

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU	115 142	119 805	110 439	119 126	116 552	120 145	119 391	820 600
protsendina kogurahvatulust	1,06%	1,06%	0,96%	1,01%	0,97%	0,98%	0,95%	1,00%
Olemasolev varu	0,18%	0,18%	0,28%	0,23%	0,27%	0,26%	0,29%	0,24%
Omavahendite ülemmäär protsendina kogurahvatulust	1,24%	1,24%	1,24%	1,24%	1,24%	1,24%	1,24%	1,24%
(1) Rubriigi ülemmäära all arvestatud pensionikulud on arvutatud ilma töötajate pensionimakseteta ja aastatel 2007-2013 ei ületa need 500 miljonit eurot 2004. aasta hindades.

(1)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0174.
(3)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0095 ja 0096.
(4)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5)	Eespool nimetatud kokkuleppest tulenevad näitajad arvutatakse ümber 2004. aasta hindadesse.

Paranduseelarve nr 4/2009 projekt

190k

30k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 4/2009 projekti kohta, III jagu – Komisjon (9126/2009 – C6-0156/2009 – 2009/2039(BUD))

P6_TA(2009)0355

A6-0281/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

– võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 18. detsembril 2008(2);

– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

– võttes arvesse komisjoni 8. aprillil 2009. aastal esitatud Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 4/2009 esialgset projekti (SEK(2009)0496);

– võttes arvesse nõukogu 27. aprillil 2009. aastal koostatud paranduseelarve nr 4/2009 projekti (9126/2009 – C6-0156/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0281/2009),

A. arvestades, et 2009. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 4 projektis käsitletakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a ja 2 ülemmäärade muutmist;

B. arvestades, et paranduseelarve nr 4/2009 projekti eesmärk on lisada nimetatud eelarvekohandused ametlikult 2009. aasta eelarvesse,

1. võtab teadmiseks paranduseelarve nr 4/2009 esialgse projekti;

2. kiidab paranduseelarve nr 4/2009 projekti muutmata kujul heaks;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)	EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2)	ELT L 69, 13.3.2009.
(3)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Paranduseelarve nr 5/2009 projekt

189k

31k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 5/2009 projekti kohta, III jagu – Komisjon (9127/2009 – C6-0157/2009 – 2009/2040(BUD))

P6_TA(2009)0356

A6-0282/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

– võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 18. detsembril 2008(2);

– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

– võttes arvesse komisjoni 15. aprillil 2009. aastal esitatud Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 5/2009 esialgset projekti (KOM(2009)0177);

– võttes arvesse nõukogu 27. aprillil 2009. aastal koostatud paranduseelarve nr 5/2009 projekti (9127/2009 – C6-0157/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0282/2009),

A. arvestades, et 2009. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 5/2009 projekti eesmärk on kanda eelarvesse 2008. aasta eelarve täitmise käigus tekkinud ülejääk;

B. arvestades, et paranduseelarve nr 5/2009 projekti eesmärk on kirjendada kõnealused eelarve korrigeerimised ametlikult 2009. aasta eelarvesse,

1. võtab teadmiseks paranduseelarve nr 5/2009 esialgse projekti;

2. kiidab paranduseelarve nr 5/2009 projekti muutmata kujul heaks;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)	EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2)	ELT L 69, 13.3.2009.
(3)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Televiisorite energiamärgistus

115k

38k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ televiisorite energiamärgistuse osas

P6_TA(2009)0357

B6-0260/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses,(1) eriti selle artikleid 9 ja 12;

– võttes arvesse komisjoni direktiivi eelnõu, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ televiisorite energiamärgistuse osas;

– võttes arvesse direktiivi 92/75/EMÜ artiklis 10 osutatud komitee 30. märtsi 2009. aasta arvamust;

– võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatist "Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine" (KOM(2006)0545);

– võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (KOM(2008)0778);

– võttes arvesse oma 5. mai 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)(2);

– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(3) artikli 5a lõike 3 punkti b;

– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 2 ja lõike 4 punkti b,

A. arvestades, et direktiivi 92/75/EMÜ ("raamdirektiiv") peamine eesmärk on selle artikli 1 kohaselt "võimaldada nende siseriiklike meetmete ühtlustamist, mis käsitlevad energia ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva teabe ja teatavaid kodumasinate liike käsitleva lisateabe avaldamist eelkõige märgistamise ja tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi tarbijatel valida energiatõhusamaid seadmeid";

B. arvestades, et raamdirektiivis on ka sätestatud, et "täpne, asjakohane ja võrreldav teave kodumasinate konkreetse energiatarbimise kohta võib mõjutada üldsust valima vähem energiat tarbivaid seadmeid";

C. arvestades, et nagu on osutatud komisjoni mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (SEK(2008)2862), on algne edukas A–G skaala märgistus võetud eeskujuks eri riikides üle kogu maailma, näiteks Brasiilias, Hiinas, Argentinas, Tšiilis, Iraanis, Iisraelis ja Lõuna-Aafrikas;

D. arvestades, et televiisorid on palju energiat tarbivad seadmed ja seega peitub siin märkimisväärne potentsiaal säästa energiat, kui see kategooria lisatakse raamdirektiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt energiamärgistuse süsteemi;

E. arvestades, et televiisorite energiamärgistus peaks olema võimalikult suurel määral kooskõlas teiste kodumasinate jaoks kehtestatud energiamärgistuse süsteemidega;

F. arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teatises on sätestatud, et "[o]lemasolevaid märgistusklassifikatsioone uuendatakse ja korrastatakse iga viie aasta järel või vastavalt tehnoloogia arenemisele ökodisaini käsitlevate uuringute põhjal eesmärgiga reserveerida A-märgistus 10–20% kõige energiatõhusamate seadmete jaoks";

G. arvestades, et energiamärgistuse süsteemi edukaks rakendamiseks on oluline võtta meetmeid, mille eesmärk on anda kodumasinate energiatõhususe kohta teavet, mis on selge, põhjalik, võrreldav ja tarbijale kergesti arusaadav;

H. arvestades, et kui tarbijad ostaksid vähemtõhusate seadmete asemel suuremal arvul tõhusaid seadmeid, suureneks seadmete tootjate tulu;

I. arvestades, et komisjoni direktiivi eelnõuga ning eelkõige energiamärgise kujundust ja energiatõhususe klasse puudutavate sätetega tehakse veel üks muudatus, nimelt lisatakse uusi A-klasse (näiteks A-20%, A-40%, A-60%), mis võivad tarbijaid veel rohkem segadusse ajada, takistada neid energiamärgistuse süsteemist õigesti aru saamast ja vähendada nende võimet valida suurema energiatõhususega seadmeid;

J. arvestades, et märgistuse saaks väheste tehniliste kohandustega muuta palju selgemaks ja tarbijatele arusaadavamaks;

K. arvestades, et on tõendatud, et tarbijad peavad A−G skaalat arusaadavaks, aga komisjon ei ole viinud läbi mõjuhinnangut, millest selguks, kas A-20%, A-40%, A-60% koos tühjade madalamate klassidega on tarbijate jaoks abistavad või eksitavad;

L. arvestades, et olemasolevate toodete ümberpaigutamisega suletud A–G skaalale välditaks eelkõige tühjade madalamate klasside teket, mis võib tarbijaid eksitada;

M. arvestades, et nende täiendavate tõhususklasside kasutuselevõtmine olemasolevatel A–G skaala märgistel suurendaks tõenäoliselt ka teiste toodete puhul segadust selles osas, kas A-klass tähistab tõhusat või ebatõhusat toodet;

N. arvestades, et selline meede ei teeni põhiakti eesmärki anda tarbijatele täpset, asjakohast ja võrreldavat teavet;

O. arvestades, et komisjon on esitanud ettepaneku raamdirektiivi uuestisõnastamiseks, mis võib kaasa tuua täiendavaid muudatusi, mis mõjutaksid kavandatud rakendusmeetmeid,

1. on vastu komisjoni direktiivi eelnõu (millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ televiisorite energiamärgistuse osas) vastuvõtmisele;

2. on seisukohal, et komisjoni direktiivi eelnõu ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgiga;

3. palub komisjonil direktiivi eelnõu tagasi võtta ja esitada uue, suletud A–G skaalal põhineva eelnõu direktiivi 92/75/EMÜ artiklis 10 osutatud komiteele nii kiiresti kui võimalik, aga igal juhul hiljemalt 30. septembril 2009;

4. peab märgise kujundust energiamärgistuse direktiivi oluliseks osaks, mille üle tuleks otsustada praegu kaasotsustamismenetluse raames toimuva läbivaatamise ja uuestisõnastamise käigus;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0345.
(3)	EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus

187k

41k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse 2009. aasta tegevusprogramm valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid)

P6_TA(2009)0358

B6-0285/2009

Euroopa Parlament,

– võttes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(1), ja eelkõige selle artikli 14 lõike 1 punkti b;

– võttes arvesse komisjoni otsuse eelnõud, millega luuakse 2009. aasta tegevusprogramm valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid) (CMTD(2009)0387 - D004766/01);

– võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 35 lõikes 1 osutatud komitee ("arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee") 15. aprillil 2009. aastal esitatud arvamust;

– võttes arvesse kõnealuste meetmete üldhinnangut, mis on suunatud üldsuse teadlikkuse suurendamisele arenguküsimustest Euroopas ja arengualasest haridusest (komisjoni viitenumber 2007/146962. lõpparuanne);

– võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ELi arengukoostöö poliitika väljakutsete kohta uutele liikmesriikidele(2);

– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(3) artiklit 8;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81,

A. arvestades, et 15. aprillil 2009. aastal hääletas arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee kirjaliku menetluse raames 2009. aasta tegevusprogrammi eelnõu poolt valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid) (CMTD(2009)0387 - D004766/01);

B. arvestades, et vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise 3. juuni 2008. aasta kokkuleppe (nõukogu otsuse 1999/468/EÜ rakendamise korra kohta) artiklile 1 edastati Euroopa Parlamendile arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõu ja hääletustulemused;

C. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 14 lõike 1 punktis b on sätestatud, et valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemist arengus käsitleva temaatilise programmi üks eesmärk on "parandada Euroopa kodanike teadlikkust seoses arenguküsimustega ja aktiviseerida ühenduse ja ühinevate riikide avalikku toetust vaesuse vähendamise ja säästva arengu strateegiatele partnerriikides";

D. arvestades, et üksteist liikmesriiki tõstatasid 19. märtsil 2009. aastal komisjonile saadetud liikmesriikide ühisavalduses, mis käsitleb arengukoostöö rahastamisvahendi valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemist arengus, küsimused seoses komisjoni kavatsusega peatada TRIALOG ja DEEEP(4) projektide otsene rahastamine (nn sihtprojektide menetlus), mis on kestnud vastavalt alates 1998. ja 2003. aastast, ning kohustada neid osalema nn projektikonkurssidel;

E. arvestades, et üheteistkümne liikmesriigi (sealhulgas üheksa nn uue liikmesriigi) ühisavalduses hoiatatakse selle eest, et komisjoni kavatsuse katkestada TRIALOG ja DEEEP projektide otsene toetamine ajastus on "ülimalt ebasobiv", "võttes arvesse praegust finantsolukorda paljudes nn uutes liikmesriikides ning selle mõju valitsusväliste organisatsioonide toimimis- ja arenguvõimele", ja väljendatakse muret selle pärast, et võib tekkida rahastamise puudujääk, mis kahjustab kõnealuseid projekte kvalifitseeritud töötajate ja oskusteabe ning väljakujunenud võrgustike kaotamise kaudu";

F. arvestades, et sarnased küsimused tõstatas arengukomisjoni esimees 19. märtsi 2009. aasta kirjas, milles juhiti tähelepanu sellele, et "teabe ja suutlikkuse suurendamine arengukoostöö valdkonnas uutes liikmesriikides ning Euroopa üldsusele suunatud arengualane haridus on olnud komisjoni pidevad prioriteedid", ja paluti Euroopa Komisjonil esitada Euroopa Parlamendile "objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid, mille alusel ta otsustab, milline tegevus ja projektid kvalifitseeruvad otseseks rahastamiseks", ning milles paluti täiendavalt, et "selle esildatud meetme rakendamisega oodataks vähemalt üks aasta, et vältida võimalikke rahastamise puudujääke ja mitte ohustada kõnealuste väga kasulike projektide säilimist";

G. arvestades, et eespool nimetatud kõnealuste meetmete üldhinnangus, mis on suunatud üldsuse teadlikkuse suurendamisele arenguküsimustest Euroopas ja arengualasest haridusest, on jõutud järeldusele, et "sihtprojektide strateegiline kasutamine on aidanud saavutada programmi "Kaasrahastamine koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega" eesmärke" ja "DEEEP on olnud oluline kooskõlastusmehhanism dialoogi suurendamiseks, parimate tavade vahetamise edendamiseks ning võrgustike ja partnerluste loomiseks ELi tasandil ning riiklike platvormide ja ELi vahel" ning täiendavalt et "TRIALOGi panus dialoogi parandamisse ja suutlikkuse suurendamisse oma töös uute liikmesriikide ja kandidaatriikidega on olnud tulemuslik";

H. arvestades, et TRIALOGi programm aitab rahuldada Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2008. aasta resolutsioonis (ELi arengukoostöö poliitika väljakutsete kohta uutele liikmesriikidele) rõhutatud vajadust üldise suhtlus- ja haridusstrateegia väljatöötamise järele uutes liikmesriikides, et kõrvaldada neis arengukoostöö prioriteetide suhtes avaliku tunnustuse puudumist, ning et DEEEP programm vastab Euroopa Parlamendi nõudele arengualase hariduse ja teadlikkuse suurendamise järele Euroopa hariduses, mida on mainitud samas resolutsioonis;

I. arvestades, et eespool nimetatud 2009. aasta tegevusprogrammi raames teeb komisjon samuti ettepaneku eraldada otsest toetust nn Kuuba juhtimisoskuste tugevdamise projektile, mida peaks rakendama Euroopa Juhtimisoskuste Arendamise Sihtasutus; arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemist arengus käsitleva temaatilise programmi raames ei ole kunagi varem kasutatud sihtprojektide menetlust partnerriikide meetmete osas;

J. arvestades, et komisjon avaldas hiljem selgitava teate(5) arengukoostöö rahastamisvahendi valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste komiteele, milles ta selgitas sihtmeetmete valikukriteeriume, selgitades et need põhinevad finantsmääruse rakenduseeskirjade(6) artiklil 168 ning et toetusi võib eelkõige anda "organitele, kellel on de jure või de facto monopol" ja "erilaadsete meetmete jaoks, mida võib rakendada ainult teatud tüüpi organ oma tehnilise pädevuse, kõrge spetsialiseerituse taseme või haldusvolituste baasil",

1. on vastu komisjoni otsuse eelnõu, millega luuakse 2009. aasta tegevusprogramm valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid) (CMTD(2009)0387 - D004766/01), vastuvõtmisele praegusel kujul;

2. nõuab, et komisjon selgitaks nn de jure või de facto monopoolse seisundi olemasolu määratlemise kriteeriumi, arvestades, et üksteist liikmesriiki mainivad oma ühisavalduses, et nn uute liikmesriikide seisukohast eksisteerib endiselt de facto monopoolne seisund TRIALOGi ja DEEEPi poolt läbiviidavate kogu Euroopat hõlmavate meetmete suhtes;

3. nõuab kindlalt sihtprojektidele otseste toetuste andmise kriteeriumide avatud, läbipaistvat ja horisontaalset kohaldamist, et tagada kõigile võrdsed võimalused; nõuab seega kindlalt, et samu kriteeriume kohaldataks TRIALOGi, DEEEPi ja Kuuba juhtimisoskuste tugevdamise projekti suhtes;

4. nõuab kindlalt, et strateegilise, kogu Euroopat hõlmava programmi abil kindlustataks katkematu rahastamine niisuguste väärtuslike meetmete jaoks, milleks on parimate tavade vahetamise edendamine ning võrgustike ja partnerluste loomine ELi tasandil ning riiklike platvormide ja ELi vahel ning dialoogi parandamine ja suutlikkuse tõstmine töös nn uute liikmesriikide ja kandidaatriikidega;

5. kutsub komisjoni üles alustama Euroopa Parlamendiga dialoogi seoses oma temaatiliste programmide projektikonkursside süsteemi eelseisva läbivaatamisega(7); on seisukohal, et ei ole sobilik prognoosida mis tahes soovitusi süsteemi muudatusteks või parandusteks, mis võivad tuleneda läbivaatamisest; nõuab seega, et otse rahastavate meetmete kehtiv kord jäetaks muutumatuks 12 kuuks ning et mis tahes tulevased muudatused kajastaksid läbivaatamisprotsessi tulemust ja tagaksid pikaajalise, prognoositava ja jätkusuutliku arengukoostööalase tegevuse;

6. kutsub komisjoni üles kohandama oma otsuse eelnõud, millega luuakse 2009. aasta tegevusprogramm valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid) (CMTD(2009)0387 – D004766/01), et kaasata kogu ELi hõlmavad projektid, mis on suunatud teadlikkuse suurendamisele arenguküsimustest laienenud ELis ja arengualase hariduse vahetamisele ELis;

7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0097.
(3)	EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(4)	DEEEP: "Arengualase hariduse vahetamine Euroopas" - http://www.deeep.org/ TRIALOG: "Valitsusvälised arenguorganisatsioonid laienenud ELis" - http://www.trialog.or.at/start.asp?ID=96
(5)	AIDCO/F1/NC D(2009), 6.4.2009 (D004766-01-EN-02).
(6)	Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( EÜT L 357, 31.12.2002 , lk 1).
(7)	Nn Palermo II protsess.

Kodukorra üldine läbivaatamine

510k

241k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta (2007/2124(REG))

P6_TA(2009)0359

A6-0273/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0273/2009),

1. otsustab muuta kodukorda vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2. otsustab lisada kodukorda XVI E lisana kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. septembril 2008;

3. otsustab, et muudatusettepanekud jõustuvad parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja esimesel päeval;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 9 – lõige 1 – esimene lõik
1. Parlament võib kehtestada parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale.		1. Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale.
Muudatusettepanek 2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 10 a (uus)
		Artikkel 10 a
		Vaatlejad
		1. Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid, kusjuures vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
		2. Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
		3. Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.
Muudatusettepanek 51 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11
Vanim parlamendiliige		Ajutine istungi juhataja
1. Artikli 127 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärgiks on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni vanim kohalolev parlamendiliige.		1. Artikli 127 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärgiks on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui viimane ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.
2. Kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, arutatakse vaid neid küsimusi, mis on seotud presidendi valimise ja volituste kontrollimisega.		2. Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse vaid neid küsimusi, mis on seotud presidendi valimise ja volituste kontrollimisega.
Vanimparlamendiliige kasutab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui istungit juhatabvanim parlamendiliige, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.		Parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel,täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kuitaistungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 52 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 13
1. Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru vanima parlamendiliikme kätte, kes teatab need parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru pole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.		1. Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte, kes on artikli 11 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.
2. Kohe, kui president on valitud, annab vanim parlamendiliige talle juhatamise üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.		2. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 11 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.
Muudatusettepanek 3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 24 – lõige 4 a (uus)
		4 a. Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.
Muudatusettepanek 4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 28 – lõige 2
2. Iga parlamendiliige võib esitada arupärimise juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Sellised küsimused esitatakse presidendile kirjalikult ja avaldatakse koos neile antud vastustega parlamendi bülletäänis kolmekümne päeva jooksul alates nende esitamisest.		2. Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
Muudatusettepanek 5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 30 a (uus)
		Artikkel 30 a
		Laiendatud töörühmad
		1. Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
		2. Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. Rühmad deklareerivad välistoetuse vastavalt I lisale.
Muudatusettepanek 6 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 36 – lõige 1
1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni mistahes ettepaneku või mistahes muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust finantsperspektiiviga.		1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni ettepaneku või muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga.
		(Horisontaalne muudatus: sõna "finantsperspektiiv" asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnadega "mitmeaastane finantsraamistik".)
Muudatusettepanek 7 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 39 – lõige 1
1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõike alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib sellise ettepaneku esitamiseks seada tähtaja.		1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõigu alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.
Muudatusettepanek 8 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 45 – lõige 2
2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbivastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekande menetlusele. Selliste resolutsioonide ettepanekute muudatusettepanekud ei oletäiskogu istungil arutamiseks vastuvõetavad, kui raportöör ei esita neid uue teabe arvessevõtmise eesmärgil, kuid alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid võib esitada vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogu istungil arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi määratletud kriteeriumite alusel pidada strateegiliseks.		2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbi vastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud ontäiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi poolt kindlaksmääratud kriteeriumite alusel pidada strateegiaraportiks.
Muudatusettepanek 9 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 – kolmas taane
– asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad püüavad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra;		– asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 47 a; artikli 179 lõike 2 teist ja kolmandat lauset kohaldatakse vajalike muudatustega;
Muudatusettepanek 10 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 – neljas taane
– vastutav komisjon peab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja olles konsulteerinud kaasatud komisjoni esimehega) kaasatud komisjoni ainupädevusse ning ei lähe vastuollu raporti teiste osadega. Vastutava komisjoni esimees võtab arvesse kolmanda taande raames saavutatud kokkuleppeid;		– vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;
Muudatusettepanek 11 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 a (uus)
		Artikkel 47 a
		Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus
		Kui esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega, ning artikli 46 lõikes 1 ja artiklis 47 sätestatud tingimused on täidetud, võib esimeeste konverents otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele nende ühistel koosolekutel, mida juhatavad ühiselt asjaomaste komisjonide esimehed. Ühiste koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks võivad asjaomased komisjonid moodustada komisjonidevahelisi töörühmi.
Muudatusettepanek 12 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 51 – lõige 2 – teine lõik
Nõuandemenetlus lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.		Esimene lugemine lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 13 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 51 – lõige 3
3. Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi arvamusenaedasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.		3. Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
		(Horisontaalne muudatus: kõikides kaasotsustamismenetlust puudutavates sätetes asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnad "parlamendi arvamus" sõnadega "parlamendi seisukoht".)
Muudatusettepanek 14 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 1
1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta parlamendis antud häälte enamusega heaks, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta.		1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.
Muudatusettepanek 15 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 2
2. Kui Euroopa Komisjon võtab oma ettepaneku tagasi, tõdeb president, et ettepanekuga seotud nõuandemenetlus on kaotanud oma eesmärgi ja teatab sellest nõukogule.		2. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.
Muudatusettepanek 16 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 3
3. Kui Euroopa Komisjon oma ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile.		3. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui õigusloomega seotud resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.
Parlamendi määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu pärast, esitab vastutav komisjon ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku raporti.		Tagasisaatmise korralannab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud.
Muudatusettepanek 59 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 65 a (uus) (lisatakse 6. peatükki "Õigusloomemenetluse lõpetamine")
		Artikkel 65 a
		Institutsioonidevahelised läbirääkimised õigusloomemenetluses
		1. Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada õigusloomemenetluse käigus kokkulepe, järgitakse kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja XVI e lisa).
		2. Enne läbirääkimiste alustamist peaks vastutav komisjon põhimõtteliselt tegema oma liikmete häälteenamusega otsuse ning võtma vastu mandaadi, suunised või prioriteedid.
		3. Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss nõukoguga pärast raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, konsulteeritakse parlamendikomisjoniga igal juhul uuesti enne hääletust täiskogul.
Muudatusettepanek 18 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 66
1. Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et ta kiitis viimase muudatusettepanekud heaks, ent ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut muul viisil, või kui kumbki institutsioon ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut, teatab president parlamendile, et ettepanek on lõplikult vastu võetud.		Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab presidentpärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 172 a täiskogul,, et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
2. Enne sellise teate edastamist kontrollib president, et ka nõukogu poolt tehtud tehnilised parandused ei muuda ettepaneku sisu. Kahtluse korral konsulteerib ta vastutava komisjoniga. Kui nõukogu tehtud muudatusettepanekuid peetakse olulisteks, teatab president nõukogule, et parlament viib läbi teise lugemise niipea, kui on täidetud artiklis 57 toodud tingimused.
3. Pärast lõikes 1 nimetatud avalduse tegemist kirjutab president koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 68 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 19 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – pealkiri
Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine		Õigusaktide koostamise nõuded
Muudatusettepanek 20 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – lõige 1
1. Kui on kontrollitud, et menetlus on nõuetekohaselt läbi viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktide tekstidele alla.		välja jäetud
Muudatusettepanek 21 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – lõige 7
7. Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad eespool nimetatud õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.		välja jäetud
Muudatusettepanek 22 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 a (uus) (lisatakse 6. peatükki "Õigusloomemenetluse lõpetamine")
		Artikkel 68 a
		Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine
		Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 172 a ja pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 68 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 80 a – lõige 3 – kolmas lõik
Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega.Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua.		Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 50 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.
Muudatusettepanek 23 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 83 – lõige 1
1. Rahvusvahelise lepingu sõlmimise, selle kehtivuse pikendamise või muutmise läbirääkimiste alustamisel, sh lepingud rahanduse või kaubanduse valdkonnas, peab vastutav komisjon tagama, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult komisjoni läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt.		1. Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingumuutmiseks, sealhulgas erivaldkondades nagurahandus või kaubandus, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest. Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 46 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 179 lõiget 2, artiklit 47 või 47 a.
		Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt, ning lõigetes 3 ja 4 osutatud asjaoludest.
Muudatusettepanek 24 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 83 – lõige 6 a (uus)
		6 a. Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni Euroopa Kohus on oma arvamuse esitanud.
Muudatusettepanek 25 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 97 – lõige 3
3. Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teistele dokumentidele, mis on nimetatud käesoleva kodukorra lisas, võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetut juurdepääsu. Võimaluste piires lisatakse registrisse viited kõigi teiste parlamendi dokumentide kohta.		3. Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse registrisse viited muudele parlamendi dokumentidele.
Nende dokumentide tüüpide kohta, millele peab olema tagatud vahetu juurdepääs, koostab parlament nimekirja, kinnitab selle ja see lisatakse käesolevale kodukorrale. See nimekiri ei piira juurdepääsuõigust dokumentidele, mis ei kuulu nimetatud tüüpide alla.		Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendidon kättesaadavad kirjaliku taotluse alusel.
Parlamendi dokumendid, millele puudub registri kaudu vahetu juurdepääs,tehakse kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel.
Juhatus võib võtta vastu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 kooskõlas olevad juurdepääsukorda reguleerivad normid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.		Juhatus võib kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 võtta vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
		(XV lisa on välja jäetud.)
Muudatusettepanek 26 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 103 – lõige 1
1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda presidendilt luba avalduse tegemiseks. President otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele avaldusele järgneb põhjalik arutelu või kolmekümneminutine arutelu, mille käigus võivad parlamendiliikmed esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.		1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
Muudatusettepanek 60 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 116 – lõige 1
1. Kuni viis parlamendiliiget võivad koos esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega mitte üle 200 sõna küsimuse kohta, mis kuulub mõnda Euroopa Liidu tegevusvaldkonda. Kirjalikud deklaratsioonid trükitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse laiali. Need kantakse koos neile allakirjutanute nimedega registrisse. See register on avalik; osaistungjärkude ajal hoitakse seda istungisaali sissepääsu ees ning osaistungjärkude vahelisel ajal sobivas kohas, mille määrab kindlaks kvestorite kogu.		1. Kuni viis parlamendiliiget võivad esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega kuni 200 sõna teema kohta, mis kuulub Euroopa Liidu pädevusse ja ei hõlma küsimusi, mida parajasti käsitletakse õigusloomeprotsessis. President annab loa iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kirjalikud deklaratsioonid trükitakse ametlikes keeltes ja jagatakse laiali. Need kantakse koos allakirjutanute nimedega registrisse. Register on avalik ning asub osaistungjärkude ajal istungisaali sissepääsu ees ja osaistungjärkude vahelisel ajal sobivas kohas, mille määrab kindlaks kvestorite kogu.
Muudatusettepanek 27 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 116 – lõige 3
3. Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendiliikmete enamus, teatab president sellest parlamendile ja allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis.		3. Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus, teatab president sellest parlamendile, allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis ja deklaratsioon avaldatakse vastuvõetud tekstina.
Muudatusettepanek 28 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 116 – lõige 4
4. Pärast osaistungjärgu lõppu saadetakse nimetatud deklaratsioon koos alla kirjutanud isikute nimedega selles nimetatud institutsioonidele. Deklaratsioon kantakse selle istungi protokolli, millel ta välja kuulutatakse. Avaldamine protokollis lõpetab menetluse.		4. Menetlus lõpeb sellega, et osaistungjärgu lõpus edastatakse deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega deklaratsioonis nimetatud adressaatidele.
Muudatusettepanek 29 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 131 a
Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament samuti otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande abil. Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus sekkuda ning igal parlamendiliikmel on õigus reageerida, esitades täiendava kirjaliku avalduse vastavalt artikli 142 lõikele 7.		Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande kujul. Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus vastata ja järgneb kuni kümneminutine arutelu, mille jooksul president võib anda kuni üheks minutiks sõna parlamendiliikmetele, kes annavad märku soovist sõna võtta.
Muudatusettepanekud 30 ja 66 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 142
Kõneaja eraldamine		Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri
1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament võtab ettepaneku suhtes vastu otsuse ilma aruteluta.		1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.
		1 a. Parlamendiliige võib sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub ettenähtud teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.
		1 b. President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.
2. Kõneaja eraldamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:		2. Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;		a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;		b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku analoogiliselt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatava kõneajaga.		c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale.
3. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorraküsimuse jaoks kokku, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas nende kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President peab tagama kõneaegadest kinnipidamise.		3. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneaegadest kinnipidamise.
		3 a. Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel palub president parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja liikmesriikide esindajad.
		3 b. Vastava taotluse korral võib sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.
		3 c. Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu, võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus.
4. Parlamendiliikmete sõnavõtud ei tohi istungi protokolli, menetlusega seotud avalduste, lõpliku päevakorra projekti muutmise või päevakorra teemal kesta kauem kui üks minut.		4. Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud ettepanekute, lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.
		4 a. Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele ta ei ole sõna andnud või kes on ületanud neile eraldatud kõneaega.
5. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul arvamuse avaldamiseks sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on esitanud oma raporti. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad vastusõnavõttudeks sõna saada ka vahetult pärast parlamendiliikmete sõnavõtte.		5. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.
6. Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni ja nõukoguga kokkuleppele nende kõneaja jaotamise osas.		6. Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukoguja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.
7. Parlamendiliikmed, kes arutelus sõna ei saanud, võivad ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile.		7. Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.
		(Artiklid 141 ja 143 jäetakse muudatusettepaneku vastuvõtmise korral välja.)
Muudatusettepanek 32 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 150 – lõige 6 – teine a lõik (uus)
		Kui kohal viibib vähem kui 100 parlamendiliiget, ei või parlament otsustada teisiti, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.
Muudatusettepanek 33 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 156
Kui raporti suhtes on parlamendis läbivaatamiseks esitatud enam kui viiskümmend muudatusettepanekut, võib president pärast vastutava komisjoni esimehe arvamuse küsimist, paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ning muudatusettepanekud läbi vaadata. Muudatusettepanekuid, mis ei saa vähemalt ühe kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda parlamendis hääletusele.		Kui raporti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku ja taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekud või taotlused läbi vaadata. Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.
Muudatusettepanek 34 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 157 – lõige 1
1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kaht või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule, või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva loogilise tähenduse ja normatiivse väärtusega osaks, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.		1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
Muudatusettepanek 35 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 159 a (uus)
		Artikkel 159 a
		Lõpphääletus
		Kui hääletusele pannakse õigusakti ettepanek, sõltumata sellest, kas tegemist on ühe hääletuse ja/või lõpphääletusega, hääletab parlament nimeliselt ja elektroonilise hääletussüsteemi abil.
Muudatusettepanek 36 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 160 – lõige 1
1. Lisaks artikli 99 lõikes 4 ja artikli 100 lõikes 5 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hääletusele eelnevaks õhtuks esitanud vastava kirjaliku taotluse, välja arvatud juhul kui president on määranud selleks teise tähtaja.		1. Lisaks artikli 99 lõikes 4, artikli 100 lõikes 5 ja artiklis 159 a nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
Muudatusettepanek 37 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 160 – lõige 2 – esimene lõik
2. Nimed hüütakse välja tähestikulises järjekorras, alustades loosi tahtel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.		2. Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada,toimub nimeline hääletus tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.
Muudatusettepanek 38 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 162 – lõige 4 – esimene lõik
4. Loosimise teel valitud kaks kuni kuus parlamendiliiget loevad salajase hääletuse tulemused kokku.		4. Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.
Muudatusettepanek 39 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 172
1. Iga istungi protokoll, milles registreeritakse parlamendi poolt vastu võetud otsused ja kõnelejate nimed, tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.		1. Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, parlamendi otsused ja sõnavõtjate nimed, jagatakse välja hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
"Otsuste" hulka ülalmainitud tähenduses kuuluvad õigusloome menetluse raames ka kõik parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud, sh siis, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu ühine seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.		Otsuste hulka käesoleva sätte tähenduses kuuluvad ka kõik parlamendis õigusloomemenetluse raames vastu võetud muudatusettepanekud, seda ka juhul, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
Parlamendi poolt vastu võetud tekstid tehakse kättesaadavaks protokollist eraldi. Kui parlamendi poolt vastu võetud õigusaktide tekstid sisaldavad muudatusettepanekuid, avaldatakse need koos konsolideeritud väljaandena.
2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi alguses esitab president parlamendile kinnitamiseks eelmise istungi protokolli.		2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
3. Kui istungi protokolli suhtes esitatakse vastuväiteid, võtab parlament vajaduse korral vastu otsuse, kas nõutud muudatused tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme protokolli teemalise sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.		3. Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti.
4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär, protokolli säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse (ühe kuu jooksul) Euroopa Liidu Teatajas.		4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 40 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 172 a (uus)
		Artikkel 172 a
		Vastuvõetud tekstid
		1. Parlamendis vastuvõetud tekstid avaldatakse kohe pärast hääletust. Need esitatakse parlamendile koos vastava istungi protokolliga ja neid säilitatakse parlamendi arhiivis.
		2. Parlamendis vastuvõetud tekstide lõplik õiguslik ja keeleline vormistamine toimub presidendi vastutusel. Kui tekst võetakse vastu parlamendi ja nõukogu kokkuleppe alusel, toimub lõplik vormistamine kahe institutsiooni tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.
		3. Kui teksti ühtsuse ja kvaliteedi tagamiseks vastavalt parlamendi soovile on vaja teha kohandusi, mis ei piirdu üksnes trükivigade parandamisega või parandustega, mis on vajalikud kõikide keeleversioonide kooskõla ning nende keelelise korrektsuse ja terminoloogilise ühtsuse tagamiseks, kohaldatakse artiklis 204 a sätestatud menetlust.
		4. Seisukohad, mille parlament on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt, koostatakse konsolideeritud tekstina. Kui parlamendi hääletuse aluseks ei olnud nõukoguga saavutatud kokkulepe, näidatakse konsolideeritud tekstis ära vastuvõetud muudatusettepanekud.
		5. Pärast vastuvõetud tekstide lõplikku vormistamist kirjutavad president ja peasekretär tekstidele alla ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 41 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 175
Ajutiste komisjonide moodustamine		Erikomisjonide moodustamine
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul igal ajal moodustada ajutisi komisjone, mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; ajutiste komisjonide ametiaeg ei tohi ületada kahtteist kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppedes pikendab.		Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada erikomisjone, mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab.
Kuna vastavaltajutiste komisjonidevolitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega, siis sellest tulenevalt ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende kitsendamiseks ega laiendamiseks.		Kunaerikomisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamisega, ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende laiendamiseks ega kitsendamiseks.
Muudatusettepanek 42 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 177 – lõige 1 – tõlgendus (uus)
		Fraktsioonide proportsionaalne esindatus peab vastama lähimale sobivale täisarvule. Kui fraktsioon otsustab talle parlamendikomisjonis eraldatud kohti mitte kasutada, jäävad need vabaks ja sellele vastavalt vähendatakse komisjoni suurust. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.
Muudatusettepanek 43 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 179 – lõige 2
2. Juhul, kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole teatud küsimuse läbivaatamiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevuse küsimuse lahendamine edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates hetkest, mil parlamendi istungil anti teada küsimuse komisjonile edastamisest. Sellest teavitatakse ka komisjonide esimeeste konverentsi, mis võib anda esimeeste konverentsile oma soovituse. Esimeeste konverents võtab otsuse vastu kuue töönädala jooksul alates pädevuse küsimuse saamisest. Vastasel juhul võetakse küsimuse lahendamine järgmise osaistungjärgu päevakorda.		2. Kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevusküsimus edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest. Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
Muudatusettepanek 44 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 179 – lõige 2 – tõlgendus (uus)
		Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 47 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 45 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 182 a (uus)
		Artikkel 182 a
		Komisjonide koordinaatorid ja variraportöörid
		1. Fraktsioonid võivad määrata ühe liikme koordinaatoriks.
		2. Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused, . Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis. Koordinaatorid püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
		3. Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele. Kkomisjon võib koordinaatorite ettepaneku alusel otsustada kaasata variraportööre kaasotsustamismenetluse raames nõukoguga kokkuleppe saavutamiseks peetavatesse läbirääkimistesse.
Muudatusettepanek 46 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 184
Komisjoni iga koosoleku protokoll tehakse kõigile selle komisjoni liikmetele kättesaadavaks ja esitatakse sellekomisjoni järgmisel koosolekul kinnitamiseks.		Komisjoni koosoleku protokoll jagatakse kõigile liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.
Muudatusettepanek 47 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 186
Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150 kuni 153, artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164 kuni 167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes koos vajalike muudatustega.		Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 34–41, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150–153, artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164–167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek 48 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 188 – lõige 6 a (uus)
		6 a. Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus vastavas komisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib asjaomase komisjoni esimehe või raportööri osalemise kohta delegatsiooni koosolekutel.
Muudatusettepanek 49 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 1 a (uus)
		1 a. Kui raport käsitleb eelkõige Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse kavandatavaid muudatusi, kaasatakse artikli 46 lõike 1 ning artikli 47 esimese ja teise taande kohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon. Vastutav komisjon kiidab ilma hääletuseta heaks kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni esitatud ettepanekud resolutsiooni ettepaneku nende osade kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse muudatusi. Kui vastutav komisjon ei võta ettepanekuid vastu, võib kaasatud komisjon esitada need otse täiskogule.
Muudatusettepanek 50 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 204 – punkt c a (uus)
		c a) parlamendi asjaomaste organite vastu võetud suunised ja tegevusjuhendid (XVI A, XVI B ja XVI E lisa).

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused, eraelu puutumatuse kaitse ja tarbijakaitse ***II

198k

58k

		Resolutsioon
		Tekst
		Lisa

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste koostöö kohta (16497/1/2008 – C6-0068/2009 – 2007/0248(COD))

P6_TA(2009)0360

A6-0257/2009

PARANDUSED

COR01

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16497/1/2008 – C6-0068/2009);

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0698) suhtes;

– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0723);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0257/2009),

1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta

P6_TC2-COD(2007)0248

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/136/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni deklaratsioon universaalteenuse kohta

preambuli 3 punkt a − universaalteenus

Komisjon võtab arvesse preambuli 3 punkti a teksti, mille osas Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppisid.

Komisjon soovib selles kontekstis kinnitada, et vastavalt 2008. aasta 25. septembri teatisele COM(2008)0572 elektroonilise sidevõrkude ja -teenuste valdkonna universaalteenuse ulatuse kohta edendab see 2009. aasta jooksul laialdast Euroopa Liidu tasandil arutelu, mis uurib suurt valikut alternatiivseid lähenemisi ja võimaldab huvitatud osapooltel oma vaateid väljendada.

Komisjon võtab arutelu kokku Euroopa Parlamendile ja nõukogule suunatud teatises ning esitab vastavalt vajadusele universaalteenuse direktiiviga seotud ettepanekud 2010. aasta 1. maiks.

Komisjoni deklaratsioon andmete puutumatuse rikkumisest teavitamise kohta

artikli 2 punkt h ja artikli 4 punkt 3 – e-privaatsuse direktiiv

Elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku reformimine kehtetab Euroopa Liidu andmekaitse- ja privaatsuseeskirjadele uue põhimõtte: elektronsideteenuste ja -võrkude pakkujate poolt isikuandmete puutumatuse rikkumisest kohustuslikus korras teavitamise. See on tähtis samm suurema turvalisuse ja privaatsuskaitse suunas, kuigi selles etapis piirdub see vaid elektronside valdkonnaga.

Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi soovi, et kohustus isikuandmete puutumatuse rikkumisest teavitada ei tohiks piirneda vaid elektronside valdkonnaga, vaid võiks kehtida ka sellistele üksustele nagu teabeühiskonna teenuste pakkujad. Selline lähenemine oleks täielikult kooskõlas üldise avaliku poliitilise eesmärgiga parandada Euroopa Liidu kodanike isikuandmete kaitset ning nende võimet tegutseda, kui selliseid andmeid ohustatakse.

Selles kontekstis soovib komisjon kinnitada oma arvamust, mida deklareeriti reguleeriva raamistiku reformimise üle peetud läbirääkimistel, et avalike elektronsideteenuste pakkujate kohustus teavitada isikuandmete puutumatuse rikkumisest võimaldab laiendada arutelu üldiselt kohaldatavatele rikkumistest teavitamise nõuetele.

Komisjon alustab seega viivitamatult vastavaid ettevalmistusi, kaasa arvatud huvigruppidega nõupidamist, eesmärgiga esitada vastavalt vajadusele hiljemalt aastaks 2011 selles valdkonnas ettepanekud. Lisaks sellele konsulteerib komisjon Euroopa andmekaitseinspektoriga võimaluse osas kohaldada teistes valdkondades viivitamata direktiivis 2002/58/EÜ käsitletud andmete puutumatuse rikkumisest teavitamise põhimõtteid, hoolimata sellest, millise valdkonna või andmeliigiga on tegu.

(1)	Vastuvõetud tekstid, 24.9.2008, P6_TA(2008)0452.

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused ***II

580k

314k

		Resolutsioon
		Terviktekst
		Lisa

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (16496/1/2008 – C6-0066/2009 – 2007/0247(COD))

P6_TA(2009)0361

A6-0272/2009

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16496/1/2008 – C6-0066/2009);

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0697) suhtes;

– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0724);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0272/2009),

1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta

P6_TC2-COD(2007)0247

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon vaatab korrapäraselt läbi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku moodustava viie direktiivi (direktiiv 2002/21/EÜ (raamdirektiiv)(5), direktiiv 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv)(6), direktiiv 2002/20/EÜ (loadirektiiv)(7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul(8) (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(9) (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) (edaspidi ühiselt "raamdirektiiv ja eridirektiivid") toimimise eelkõige selleks, et teha kindlaks tehnoloogia ja turu arengust tulenev muudatuste tegemise vajadus.

(2) Seoses sellega esitas komisjon oma esialgsed järeldused 29. juuni 2006. aasta teatises, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist. Nende esialgsete järelduste põhjal viidi läbi avalik konsultatsioon, mille käigus tehti kindlaks, et olulisim lahendust vajav küsimus on elektroonilise side siseturu jätkuv puudumine. Eelkõige leiti, et regulatiivne killustatus ja järjepidevusetus riikide reguleerivate asutuste tegevuses ohustab mitte üksnes sektori konkurentsivõimet, vaid ka olulist kasu, mida tarbijad saaksid piiriülesest konkurentsist.

(3) Seepärast tuleks ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivat raamistikku reformida, et viia lõpule elektroonilise side siseturu väljakujundamine, tugevdades ühenduse mehhanismi, millega reguleeritakse võtmeturgudel olulise turujõuga ettevõtjate tegevust. Seda täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr .../2009, [millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo](10). Reformi raames määratletakse ka tõhus ja koordineeritud spektri haldamise strateegia, et luua ühine Euroopa teaberuum, ning tõhustatakse puuetega kasutajaid käsitlevaid sätteid, et kujundada välja kõiki hõlmav infoühiskond.

(4) Tunnustades, et Internet on hariduse ning sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu praktilise tagamise jaoks oluline, peaksid kõnealuste põhiõiguste kasutamise mis tahes piirangud olema kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Kõnealuste küsimuste osas peaks komisjon läbi viima ulatusliku avaliku arutelu.

(5) Eesmärk on konkurentsi arenedes turgudel eelnevalt järk-järgult vähendada valdkonnaspetsiifilisi eeskirju ning jõuda lõpuks selleni, et elektrooniline side oleks reguleeritud üksnes konkurentsiõigusega. Võttes arvesse asjaolu, et viimastel aastatel on konkurents elektroonilise side turgudel jõudsalt arenenud, on äärmiselt oluline, et regulatiivseid eelkohustusi kehtestataks vaid juhul, kui puudub tõhus ja püsiv konkurents.

(6) Raamdirektiivi ja eridirektiivide läbivaatamisel hindab komisjon, kas turu arengusuundi ning konkurentsi ja tarbijakaitset arvesse võttes on vajadus sektorispetsiifilise eelneva reguleerimise järele, mis on sätestatud direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklites 8–13a ja direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 17, või kas neid sätteid tuleks muuta või need kehtetuks tunnistada.

(7) Selleks et tagada proportsionaalne ja kohandatav lähenemisviis muutuvatele konkurentsitingimustele, peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik määratleda turge kohalikul tasandil ja tühistada regulatiivseid kohustusi turgudel ja/või geograafilistes piirkondades, kus valitseb tõhus infrastruktuuri alane konkurents.

(8) Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks tuleb luua soodustusi investeeringute tegemiseks uutesse kiiretesse võrkudesse, mis toetavad innovatsiooni sisumahukate internetiteenuste valdkonnas ja tugevdavad Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellistel võrkudel on ülisuur potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja äritegevusele kogu Euroopa Liidus. Seetõttu on ülimalt oluline edendada pidevat investeerimist nende uute võrkude arendamisse, kindlustades samas konkurentsi ning tagades prognoositava ja järjekindla reguleerimise kaudu tarbijatele paremad valikuvõimalused.

(9) Komisjon tunnistas 20. märtsi 2006. aasta teatises "Lairibaühenduse lõhe ületamine", et kiiretele lairibateenustele juurdepääsu osas on Euroopas Liidus territoriaalne lõhe. Parem juurdepääs raadiospektrile soodustab kiirete lairibateenuste arengut kaugemates piirkondades. Lairibaühenduse üldisele suurenemisele vaatamata on juurdepääs mitmetes piirkondades piiratud kõrgete kulude tõttu, mille põhjuseks on väike rahvastikutihedus ja kaugel paiknemine. Selleks et tagada investeeringute tegemine uutesse tehnoloogiatesse vähearenenud piirkondades, peaksid elektroonilise side eeskirjad olema kooskõlas poliitikaga teistes valdkondades, näiteks riigiabi poliitika, ühtekuuluvuspoliitika, või laiemate tööstuspoliitika eesmärkidega.

(10) Riiklikud investeeringud võrkudesse tuleb teha kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega. Seejuures peaks riiklikku toetust andma avatud, läbipaistvate ja konkurentsi arvestavate menetluste kaudu.

(11) Et võimaldada riikide reguleerivatel asutustel saavutada raamdirektiivis ja eridirektiivides sätestatud eesmärke, eelkõige otspunktide vahelise koostalitlusvõime osas, tuleks raamdirektiivi kohaldamisala laiendada raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta(11), teatavatele aspektidele ning digitaaltelevisiooni tarbijaseadmetele, et hõlbustada puuetega kasutajate juurdepääsu nimetatud seadmetele.

(12) Mõningaid mõisteid tuleks täpsustada või muuta, et võtta arvesse turu ja tehnoloogia arengut ning kõrvaldada reguleeriva raamistiku rakendamisel ilmnenud mitmeti mõistetavused.

(13) Tuleks tugevdada riikide reguleerivate asutuste sõltumatust, et tagada reguleeriva raamistiku tõhusam kohaldamine ning suurendada nende autoriteeti ja otsuste prognoositavust. Selleks tuleks siseriiklikes õigusnormides sõnaselgelt tagada, et turu eelreguleerimise või ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamise eest vastutav riigi reguleeriv asutus on oma ülesannete täitmisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada tema poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Sellise välise mõju tõttu ei sobi siseriiklik õigustloov asutus täitma reguleeriva raamistiku raames riigi reguleeriva asutuse ülesandeid. Sel eesmärgil tuleks eelnevalt kehtestada eeskirjad riigi reguleeriva asutuse juhi ametist vabastamise põhjuste kohta, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused kõnealuse asutuse erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes. On oluline, et turu eelreguleerimise eest vastutavatel riikide reguleerivatel asutustel oleks oma eelarve, mis võimaldaks neil eelkõige tööle võtta piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks see eelarve igal aastal avaldada.

(14) Turuosalistele õiguskindluse tagamiseks peaksid edasikaebusi käsitlevad organid täitma oma funktsioone tõhusalt; eelkõige tuleks vältida kaebuste lahendamise menetluste põhjendamatut pikalevenimist. Ajutisi meetmeid, mis peatavad riigi reguleeriva asutuse otsuse elluviimise, tuleks kohaldada ainult kiireloomulistel juhtudel, et vältida neid meetmeid taotlenud isikule tõsise ja pöördumatu kahju tekitamist, ning kui seda nõuab huvide tasakaal.

(15) Edasikaebusi käsitlevad organid on riikide reguleerivate asutuste otsuste peatamiseks kohaldanud ajutisi meetmeid väga erineval viisil. Lähenemisviisi ühtlustamise suurendamiseks tuleks kohaldada ühiseid standardeid vastavalt ühenduse kohtupraktikale. Edasikaebusi käsitlevatel organitel peaks samuti olema õigus taotleda BERECi poolt avaldatud kättesaadavat teavet. Arvestades, et kaebused on reguleeriva raamistiku üldise toimimise seisukohalt olulised, tuleks luua mehhanism kõikides liikmesriikides esitatud kaebusi ning reguleerivate asutuste tehtud otsuste peatamise otsuseid käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks komisjonile.

(16) Tagamaks, et riikide reguleerivad asutused täidavad oma reguleerimisülesandeid tõhusalt, peaksid nende kogutavad andmed sisaldama raamatupidamisandmeid jaeturgude kohta, mis on seotud selliste hulgimüügiturgudega, kus mõnel ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ja mida seetõttu reguleerib riigi reguleeriv asutus. Need andmed peaksid ka sisaldama andmeid, mis võimaldaksid riigi reguleerival asutusel hinnata kavandatavate võrgutopoloogia täienduste ja muudatuste mõju konkurentsi arengule ja hulgimüügitoodetele, mida pakutakse teistele isikutele.

(17) Enne raamdirektiivi artiklites 7 ja 7a sätestatud ühenduse konsultatsiooni tuleks läbi viia riigisisene konsultatsioon vastavalt selle direktiivi artiklile 6, et huvitatud isikute seisukohad kajastuksid ühenduse konsultatsioonis. See välistaks ka vajaduse teise ühenduse konsultatsiooni järele juhul, kui kavandatavat meedet riigisisese konsultatsiooni tulemusena muudetakse.

(18) Riikide reguleerivate asutuste kaalutlusõigus tuleks viia kooskõlla järjepideva reguleerimistava arengu ning reguleeriva raamistiku järjepideva kohaldamisega, et siseturu arengule ja lõplikule väljakujundamisele tõhusalt kaasa aidata. Riikide reguleerivad asutused peaksid seetõttu toetama komisjoni ja BERECi võetavaid siseturuga seotud meetmeid.

(19) Ühenduse mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riikide reguleerivad asutused tühistaksid kavandatavad turu määratlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisega seotud meetmed, on olulisel määral aidanud saavutada järjekindlat lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja kelle puhul võib kohaldada eelnevat reguleerimist. Turu jälgimine komisjoni poolt ja eriti raamdirektiivi artikli 7 kohase menetlusega saadud kogemused on näidanud, et kui riikide reguleerivad asutused kohaldavad parandusmeetmeid erinevalt, isegi kui turutingimused on sarnased, võib see õõnestada elektroonilise side siseturgu. Seetõttu võib komisjon osaleda meetmete järjekindlama kohaldamise tagamises, võttes vastu arvamusi riikide reguleerivate asutuste kavandatavate meetmete eelnõude kohta. Selleks et ära kasutada riikide reguleerivate asutuste turuanalüüsialaseid ekspertteadmisi, peaks komisjon enne otsuse ja/või arvamuse vastuvõtmist konsulteerima BERECiga.

(20) On oluline, et reguleerivat raamistikku rakendataks ellu õigeaegselt. Kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt kavandatud meetme tagasivõtmist, peaks riigi reguleeriv asutus esitama komisjonile meetme muudetud versiooni. Tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul tuleb komisjonile raamdirektiivi artikli 7 kohaselt teatada muudetud meetmest, et turuosalistele oleks teada turu läbivaatamise kestus ja suureneks õiguskindlus.

(21) Ühenduse konsultatsioonimehhanismi lühikesi tähtaegu silmas pidades tuleks komisjoni volitada võtma vastu soovitusi ja/või suuniseid komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste vahelise teabevahetuse korra lihtsustamiseks – näiteks juhtudel, mis puudutavad stabiilseid turgusid või üksnes eelnevalt teatatud meetmete väheolulisi muudatusi. Komisjoni tuleks volitada ka vabastama teatamiskohustusest, et teatavate juhtumite puhul menetlusi lihtsustada.

(22) Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärkidele peaks reguleeriv raamistik tagama kõikidele kasutajatele, sealhulgas puuetega lõppkasutajatele, vanuritele ning sotsiaalsete erivajadustega isikutele hõlpsa juurdepääsu soodsa hinnaga kvaliteetsetele teenustele. Amsterdami lõppaktile lisatud 22. deklaratsioonis on sätestatud, et ühenduse institutsioonid võtavad asutamislepingu artikli 95 kohaste meetmete kavandamisel arvesse puuetega inimeste vajadusi.

(23) Konkurentsile rajatud turg pakub kasutajatele suures valikus sisu, rakendusi ja teenuseid. Riikide reguleerivad asutused peaksid edendama kasutajate võimalusi pääseda teabele juurde ja seda levitada ning kasutada rakendusi ja teenuseid.

(24) Raadiosagedusi tuleb käsitada napi avaliku ressursina, millel on oluline avalik ja turuväärtus. Üldistes huvides on hallata raadiospektrit majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik, võttes ▌ arvesse raadiospektri olulist osa elektroonilises sides, meediakanalite paljususe ja kultuurilise mitmekülgsusega ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärke. Seepärast tuleb järk-järgult kaotada tõkked, mis ei võimalda tõhusat kasutamist.

(25) Raadiospektripoliitikaga seotud tegevused Euroopa Ühenduses ei tohiks piirata ühenduse või riikide tasandil ühenduse õigusega kooskõlas üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid, eelkõige seoses infosisu reguleerimise ja audiovisuaal- ja meediapoliitikaga, ega liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada raadiospektrit avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitsega seotud eesmärkidel.

(26) Võttes arvesse liikmesriikide erinevat olukorda, suurendaks analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminek Euroopas Ühenduses tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele väärtusliku spektriruumi (seda spektriosa nimetatakse digitaalseks dividendiks) kättesaadavust.

(27) Enne ettepaneku tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)(12) kohase konkreetse ühtlustamismeetme kohta peaks komisjon läbi viima mõjuhinnangu kavandatud meetmetega kaasnevate kulude ja nendest oodatava kasu kohta, näiteks tarbijate huvides olev mastaabisääst ja teenuste koostalitlusvõime saavutamine, spektrikasutuse tõhususele avalduv mõju või nõudlus ühtlustatud kasutamise järele Euroopa Liidu eri osades.

(28) Ehkki spektri haldamine jääb endiselt liikmesriikide pädevusse, võib strateegiline plaanimine, koordineerimine ja vajaduse korral ühenduse tasandil toimuv ühtlustamine aidata tagada, et spektri kasutajad saavad siseturust täit kasu ja ELi huvisid on võimalik kogu maailmas tulemuslikult kaitsta. Nendel eesmärkidel tuleb vajaduse korral algatada raadiospektripoliitikat käsitlevaid mitmeaastaseid programme, et esitada ühenduses raadiospektri kasutamise strateegilise plaanimise ja ühtlustamise poliitika suundi ja eesmärke. Kõnealused poliitika suunad ja eesmärgid võivad käsitleda siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavust ja tõhusat kasutamist ning vajaduse korral samuti siseturu tõkete kaotamiseks vajaliku raadiospektri üldlubade või individuaalsete kasutusõiguste andmise korra ühtlustamist. Poliitika suunad ja eesmärgid peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätetega.

(29) Komisjon on viidanud oma kavatsusele muuta enne käesoleva direktiivi jõustumist komisjoni 26. juuli 2002. aasta otsust 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm(13), et luua mehhanism, mille abil Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid raadiospektripoliitika töörühmalt taotleda elektroonilise side sektoriga seonduvat spektripoliitikat käsitlevaid arvamusi või aruandeid kas suuliselt või kirjalikult, ja et raadiospektripoliitika töörühm annaks komisjonile soovitusi raadiospektripoliitikat käsitlevate programmide kavandatud sisu kohta.

(30) Käesolevas direktiivis sisalduvad spektri haldamist käsitlevad sätted peaksid olema kooskõlas raadiospektri haldamisega tegelevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT) tegevusega, et tagada spektri tõhus kasutamine ja spektri kasutamise ühtlustamine ühenduses ning liikmesriikide ja teiste ITU liikmete vahel.

(31) Raadiosagedusi tuleks hallata kahjulikke mõjutusi vältival viisil. Seepärast tuleks nõuetekohaselt määratleda kahjulike mõjutuste mõiste, et nende mõjutuste vältimise tagamisel piirdutaks üksnes vajalike regulatiivsete meetmete võtmisega.

(32) Olemasolev spektri haldamise ja jaotamise süsteem põhineb üldjuhul haldusotsustel, mis ei ole piisavalt paindlikud tehnoloogia ja majanduse arengu, eelkõige traadita tehnoloogia kiire arengu ja suureneva sagedusalade nõudluse arvessevõtmiseks. Riikide poliitika tarbetu killustatus põhjustab kulude kasvu ja spektrikasutajate turuvõimaluste kaotust ning pärsib innovatsiooni, kahjustades siseturgu, tarbijaid ja kogu majandust. Lisaks võivad raadiosagedustele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimused erineda olenevalt ettevõtja liigist, kuigi ettevõtjate pakutavad elektroonilised teenused kattuvad üha enam, ning see põhjustab õiguste omanike vahelisi pingeid, spektrile juurdepääsu kulude erinevust ja võib moonutada siseturu toimimist.

(33) Riigipiiridel on raadiospektri optimaalse kasutuse kindlaksmääramisel üha väiksem tähtsus. Spektriõigustele juurdepääsu killustatud haldamine piirab investeeringuid ja innovatsiooni ning ei võimalda ettevõtjatel ja seadmetootjatel saavutada mastaabisäästu, takistades nii raadiospektrit kasutavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu arengut.

(34) Spektri haldamise ja spektrile juurdepääsu paindlikkust tuleks suurendada tehnoloogia ja teenuste suhtes neutraalsete lubade abil, et võimaldada spektri kasutajatel valida asjakohaste riiklike sageduse jaotamise plaanide ja ühenduse õigusaktide kohaselt elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud konkreetsete sagedusalade jaoks parim tehnoloogia ja parimad teenused (edaspidi "tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted"). Tehnoloogia ja teenuste halduskorras kindlaksmääramist tuleks kohaldada siis, kui seda on vaja üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, ning see peaks olema selgelt põhjendatud ja kuuluma korrapäraselt läbivaatamisele.

(35) Tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte suhtes kohaldatavad piirangud peaksid olema asjakohased ja põhjendatud vajadusega vältida kahjulikke mõjutusi, näiteks spektrimaskide ja võimsuse taseme kehtestamise teel, tagada rahvatervise kaitse piirates üldsuse kokkupuudet elektromagnetväljadega, tagada teenuse piisava tehnilise kvaliteedi kindlustamise abil teenuste nõuetekohane toimimine, samal ajal välistamata võimalust kasutada samas sagedusalas rohkem kui üht teenust, tagada spektri asjakohane jagamine, eelkõige juhtudel, kus selle kasutamiseks on vaja üksnes üldlube, kindlustada spektri tõhus kasutamine, või täita üldistest huvidest lähtuvaid eesmärke kooskõlas ühenduse õigusega.

(36) Spektri kasutajad peaksid saama ka vabalt valida teenuseid, mida nad soovivad spektri kaudu osutada, järgides üleminekumeetmeid seoses varem omandatud õigustega. Teiselt poolt, kui see on vajalik ja proportsionaalne, tuleks võimaldada meetmeid, millega nõutakse konkreetse teenuse osutamist, et saavutada selgelt määratletud ja üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu inimelu kaitse, vajadus toetada sotsiaalset, piirkondlikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, või et vältida spektri ebatõhusat kasutamist. Sellisteks eesmärkideks peaksid muu hulgas olema kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamine, nagu need on liikmesriikide poolt määratletud kooskõlas ühenduse õigusega. Välja arvatud juhul, kui see on vajalik inimelu kaitseks või erandjuhtudel muude üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, nagu need on liikmesriikide poolt kooskõlas ühenduse õigusega määratletud, ei tohiks erandiga anda teatavate teenuste kasutamise ainuõigust, vaid üksnes eelisõiguse, nii et samas sagedusalas saaks võimaluse piires kasutada teisi teenuseid ja tehnoloogiaid.

(37) Liikmesriikide pädevusse kuulub erandite ulatuse ja laadi kindlaksmääramine, arvestades kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamist.

(38) Kuna spektri jaotamine konkreetsetele tehnoloogiatele või teenustele on erand tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetest ning vähendab vabadust valida osutatav teenus või kasutatav tehnoloogia, siis peab iga selline jaotamine olema läbipaistev ning selleks peaks korraldama avaliku konsultatsiooni.

(39) Paindlikkuse ja tõhususe huvides võivad riikide reguleerivad asutused lubada spektrikasutajatel oma kasutusõigusi vabalt kolmandatele isikutele üle anda või rentida. See võimaldaks spektri turuväärtuse kujunemist. Kuna riikide reguleerivate asutuste pädevuses on tagada spektri tõhus kasutamine, peaksid nad võtma meetmeid tagamaks, et kauplemine ei tooks kasutamata spektri osas kaasa konkurentsimoonutusi.

(40) Tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse ning olemasolevate spektrikasutusõigustega kauplemise rakendamiseks võib olla vaja üleminekumeetmeid, sealhulgas ausa konkurentsi tagamise meetmeid, kuna uus süsteem võib anda teatavatele spektrikasutajatele võimaluse konkureerida teiste spektrikasutajatega, kes on spektriõigused omandanud rangematel tingimustel. Seevastu juhul, kui õigused on antud erandina üldeeskirjadest või muude kui objektiivsete, läbipaistvate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alustel, et saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ei tohiks selliste õiguste omanike olukorda parandada põhjendamatult uute konkurentide arvelt, kui see ei ole tingimata vajalik kõnealuste üldist huvi pakkuvate eesmärkide või muude seonduvate üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks.

(41) Siseturu toimimise edendamiseks ja piiriüleste teenuste arendamise toetamiseks tuleks komisjoni volitada võtma vastu tehnilisi rakendusmeetmeid numbrite andmise valdkonnas.

(42) Load, mis antakse elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ning mis võimaldavad neil saada juurdepääsu avalikule või eraomandile, on hädavajalikud elektrooniliste sidevõrkude või uute võrguelementide rajamiseks. Seepärast võib trasside rajamise õiguse saamise menetluste tarbetu keerukus või viivitamine märkimisväärselt takistada konkurentsi arengut. Seetõttu tuleks lihtsustada luba omavatel ettevõtjatel trasside rajamise õiguse saamist. Riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik trasside rajamise õiguse saamist koordineerida, tehes vajaliku teabe kättesaadavaks oma veebisaitidel.

(43) On vaja tugevdada liikmesriikide volitusi trasside rajamise õiguste valdajate suhtes, et tagada turuletulek või uue võrgu rajamine õiglasel, tõhusal ja keskkonnasõbralikul viisil ning sõltumatult sellest, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtjal on kohustus anda juurdepääs oma elektroonilisele sidevõrgule. Vahendite parem ühine kasutamine võib oluliselt parandada konkurentsi ja vähendada ettevõtjate üldisi rahalisi ja keskkonnaalaseid kulutusi, mis on seotud elektroonilise side infrastruktuuri, eelkõige uute juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtmisega. Pärast asjakohase kestusega avalikku konsultatsiooni, mille käigus peaks kõigile huvitatud isikutele antama võimalus esitada oma seisukohad, peaks riikide reguleerivatel asutustel olema õigus nõuda, et ettevõtjad, kel on õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, kasutaksid selliseid vahendeid või vara ühiselt (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine), et soodustada tulemuslikku investeerimist infrastruktuuri ja toetada innovatsiooni. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada eeskirju vahendite või vara ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta ning see peaks tagama asjakohase riskide jaotuse asjaomaste ettevõtjate vahel. Riikide reguleerivatel asutustel peaks eelkõige olema võimalik kohustada ühiselt kasutama võrguelemente ja nendega seotud vahendeid nagu kaablikanalid, juhtmed, mastid, pääseluugid, kaablikapid, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, ehitised või ehitistesse sissepääsud, ning ehitustöid paremini kooskõlastama. Pädevad asutused, eelkõige kohalikud asutused peaksid samuti kehtestama koostöös riigi reguleerivate asutustega riiklike ehitustööde ning muude asjaomaste riiklike vahendite või asjaomase riigivaraga seotud asjakohase koordineerimiskorra, mis võib hõlmata menetlusi tagamaks, et huvitatud isikud saavad teavet asjaomaste riiklike vahendite või asjaomase riigivara ning käimasolevate ja kavandatud riiklike ehitustööde kohta, et neid teavitatakse sellistest töödest õigeaegselt, ning et ühiskasutust soodustatakse võimalikult suurel määral.

(44) Usaldusväärne ja turvaline andmeedastus elektrooniliste sidevõrkude kaudu on kogu majanduses ja ühiskonnas üha kesksemal kohal. ELi kodanikele olulisi teenuseid, sealhulgas e-valitsuse teenuseid vahendava füüsilise infrastruktuuri toimimist ja ligipääsetavust võivad mõjutada süsteemi keerukus, tehniline rike või inimlik eksimus, õnnetused või rünnakud. Seepärast peaksid riikide reguleerivad asutused tagama üldkasutatavate sidevõrkude tervikluse ja turvalisuse. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)(14) peaks toetama elektroonilise side turvalisuse suurendamist, pakkudes muu hulgas oskusteavet ja nõu ning edendades parimate tavade vahetamist. Nii ENISA-l kui ka riikide reguleerivatel asutustel peaksid olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas volitused saada piisavat teavet, et hinnata võrkude või teenuste turvalisuse taset, ning saada täielikke ja usaldusväärseid andmeid tegelike turvalisusega seotud vahejuhtumite kohta, mis on oluliselt mõjutanud võrkude või teenuste toimimist. Kuna piisava turvalisuse edukas tagamine ei ole ühekordne meede, vaid pidev rakendamise, ülevaatamise ja ajakohastamise protsess, tuleks nõuda, et elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad võtaksid meetmeid nende tervikluse ja turvalisuse tagamiseks vastavalt riskihinnangutele, võttes arvesse selliste meetmete arengu taset.

(45) Liikmesriikidele tuleks võimaldada asjakohase kestusega avalik konsultatsioon, enne kui võetakse vastu erimeetmed, millega tagatakse, et üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad võtavad vajalikketehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et asjakohaselt maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske või tagada oma võrkude terviklus.

(46) Juhul, kui on vaja kokku leppida ühised turvanõuded, tuleks komisjoni volitada võtma vastu tehnilisi rakendusmeetmeid, et saavutada siseturul elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste piisav turvalisuse tase. ENISA peaks osalema asjakohaste tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete ühtlustamises, andes ekspertabi. Riikide reguleerivatel asutustel peaks raamdirektiivi alusel vastu võetud tehniliste rakendusmeetmetega seoses olema volitused anda siduvaid suuniseid. Oma ülesannete täitmiseks peaks neil rikkumiste puhul olema uurimisvolitused ja volitus määrata karistusi.

(47) Elektroonilise side sektoris konkurentsi moonutamise ja piiramise vältimise tagamiseks peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik kehtestada parandusmeetmeid, mille eesmärk on vältida ühe turu märkimisväärse turujõu võimendamist teisele, tihedalt seotud turule. Peaks olema selge, et esimesel turul märkimisväärset turujõudu omav ettevõtjat võib tunnistada teisel turul märkimisväärset turujõudu omavaks ettevõtjaks ainult sel juhul, kui kahe turu vahelised sidemed on sellised, mis võimaldavad esimesel turul omatavat turujõudu võimendada teisele turule ja kui teine turg vajab eelnevat reguleerimist kooskõlas asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevas soovituses(15) määratletud kriteeriumidega.

(48) Turuosalistele regulatiivsete tingimuste osas kindlustunde andmiseks on vaja kehtestada turu läbivaatamise tähtaeg. Oluline on teha turuanalüüse korrapäraselt ning mõistliku ja sobiva tähtaja jooksul. Tähtaja osas tuleks arvesse võtta, kas konkreetsel turul on varem turuanalüüsi tehtud ja sellest nõuetekohaselt teatatud. Riigi reguleeriva asutuse suutmatus turgu kindla tähtaja jooksul analüüsida võib ohustada siseturgu ning tavapärased rikkumismenetlused ei pruugi õigeks ajaks soovitavat tulemust anda. Teise võimalusena peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik paluda BERECilt abi turuanalüüsi lõpuleviimiseks. Selline abistamine võiks toimuda näiteks teiste riiklike reguleerivate asutuste esindajatest koosneva konkreetse töökonna vormis.

(49) Elektroonilise side sektori turgudele omase kõrge tehnilise innovatsiooni taseme ja dünaamilisuse tõttu on vaja reguleerimist ühenduse tasandil kiiresti, koordineeritult ja ühtlustatult kohandada, kuna kogemus on näidanud, et ELi reguleeriva raamistiku erinev rakendamine riikide reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu arengut.

(50) Üks BERECile antud oluline ülesanne on vajaduse korral võtta vastu arvamusi piiriüleste vaidluste kohta. Seepärast peaksid riikide reguleerivad asutused sellistel juhtudel arvesse võtma BERECi arvamusi.

(51) ELi reguleeriva raamistiku rakendamise kogemused näitavad, et olemasolevad sätted, millega riikide reguleerivatele asutustele on antud volitused trahve määrata, ei ole piisavalt motiveerinud reguleerivaid nõudeid täitma. Asjakohane sunnivahendite rakendamise volitus võib aidata ELi reguleerivat raamistikku õigeaegselt rakendada ning seega parandada reguleerimiskindlust, mis on oluline investeeringute soodustaja. Tõhusate volituste puudumine täitmatajätmise puhul puudutab kogu reguleerivat raamistikku. Seetõttu peaks raamdirektiivist ja eridirektiividest tulenevate kohustuste rikkumise puhuks raamdirektiivi lisatav uus säte tagama järjekindlate ja ühtsete sunnipõhimõtete ja karistuste kohaldamise kogu ELi reguleeriva raamistiku ulatuses.

(52) Olemasolev ELi reguleeriv raamistik sisaldab mõningaid 1998. aasta reguleerivalt raamistikult uuele 2002. aasta raamistikule üleminekut hõlbustavaid sätteid. See üleminek on kõikides liikmesriikides lõpule viidud ning nimetatud meetmed tuleks kehtetuks tunnistada, kuna need on muutunud tarbetuks.

(53) Tulemuslikku investeerimist ja konkurentsi tuleks soodustada üheaegselt, et hoogustada majanduskasvu ja innovatsiooni ning suurendada tarbijate valikuvõimalusi.

(54) Konkurentsi on parim soodustada majanduslikult tõhusa investeerimistaseme abil uutesse ja olemasolevatesse infrastruktuuridesse ning täiendada seda vajaduse korral reguleerimisega, et saavutada tulemuslik konkurents jaemüügiteenuste valdkonnas. Infrastruktuuril rajaneva konkurentsi tõhus tase võrdub sellise infrastruktuuri dubleerimise ulatusega, mille saavutamisel investorid võivad eeldada õiglase kasu saamist turuosade arenemist puudutavate mõistlike ootuste alusel.

(55) Riikide reguleerivad asutused peaksid uutele ja täiustatud infrastruktuuridele juurdepääsukohustusi kehtestades tagama, et juurdepääsutingimused peegeldavad investeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid, võttes muu hulgas arvesse väljaarendamiskulusid, uute toodete ja teenuste eeldatavat kasutuselevõtu määra ja eeldatavaid jaehinna tasemeid. Lisaks sellele peaksid riikide reguleerivad asutused olema suutelised kehtestama vajaduse korral tingimused juurdepääsuks, mis on järjepidevad asjakohastel läbivaatamisperioodidel, et anda investoritele planeerimiskindlust. Selliste tingimuste hulka võivad kuuluda hinnakujundussüsteemid, mis sõltuvad lepingu mahust või pikkusest kooskõlas ühenduse õigusega, tingimusel, et need ei ole diskrimineerivad. Kõikide kehtestatud juurdepääsutingimuste puhul tuleb arvestada vajadusega säilitada tõhusat konkurentsi teenuste osutamisel tarbijatele ja ettevõtetele.

(56) Kehtestatavate kohustuste ja tingimuste proportsionaalsuse hindamisel peaksid riikide reguleerivad asutused arvestama nende liikmesriikide eri piirkondades valitseva konkurentsiolukorraga.

(57) Riikide reguleerivad asutused peaksid hindade kontrollimise meetmete kehtestamisel püüdma võimaldada investorile õiglast kasu konkreetse investeerimisprojekti puhul. Eelkõige siis, kui konkreetse uue juurdepääsuvõrgu projektiga seonduvad sellele omased riskid, kuna võrk toetab tooteid, mille nõudlus investeerimise hetkel ei ole teada.

(58) Raamdirektiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused peaksid piirduma reguleerimispõhimõtete, lähenemisviiside ja metoodikatega. Kahtluste vältimiseks ei tohiks neis ette näha üksikasju, mis tavapäraselt peaksid kajastama riikide eripärasid ning nendega ei tohiks keelata alternatiivseid lähenemisviise, millel võiks mõistlike ootuste kohaselt olla samaväärne mõju. Selline otsus peaks olema proportsionaalne ega tohiks mõjutada riikide reguleerivate asutuste tehtud otsuseid, mis ei takista siseturgu.

(59) Raamdirektiivi I lisas esitati asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevasse soovitusse lisatav nende turgude loetelu, kus võib olla vaja eelnevat reguleerimist. Nimetatud lisa tuleks tunnistada kehtetuks, kuna selle eesmärk – olla asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitleva soovituse esialgse versiooni koostamise aluseks – on täidetud.

(60) Uutel turule tulijatel ei pruugi olla majanduslikult tasuv mõistliku aja jooksul rajada väljakujunenud juurdepääsuvõrku osaliselt või täielikult dubleeriv võrk. Sellega seoses võib märkimisväärse turujõuga operaatoritele kliendiliinile või kliendi alamliinile eraldatud juurdepääsu lubamine hõlbustada turule tulekut ja suurendada konkurentsi lairibajuurdepääsu jaeturgudel. Olukorras, kus eraldatud juurdepääs kliendiliinile või kliendi alamliinile ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas, võib kohaldada asjakohaseid kohustusi samaväärset funktsionaalsust pakkuva mittefüüsilise või virtuaalse võrgujuurdepääsu pakkumiseks.

(61) Funktsioonipõhine eraldamine, mis kohustab vertikaalselt integreeritud ettevõtjat looma eraldiseisvalt tegutsevaid majandusüksusi, on ette nähtud selleks, et tagada kõikidele järgmise tasandi ettevõtjatele – sealhulgas vertikaalselt integreeritud ettevõtja järgmise tasandi üksustele – täiesti võrdsed juurdepääsutooted. Funktsioonipõhine eraldamine võimaldab parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turul, vähendades oluliselt diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise kontrollimist ja tagamist. Erandjuhtudel võib funktsioonipõhine eraldamine kui parandusmeede olla põhjendatud, kui mitmel asjaomasel turul ei ole suudetud pika aja jooksul saavutada tegelikku mittediskrimineerimist ning infrastruktuuri alase konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul on väike või olematu pärast seda, kui on võetud üks või mitu eelnevalt asjakohaseks peetud parandusmeedet. On siiski väga oluline tagada, et selle meetme kehtestamisel säiliks asjaomasel ettevõtjal motivatsioon oma võrku investeerida ning see ei kahjustaks mingil viisil tarbijate heaolu. Selle kehtestamine eeldab erinevate juurdepääsuvõrguga seotud asjaomaste turgude kooskõlastatud analüüsi vastavalt raamdirektiivi artiklis 16 sätestatud turuanalüüsi korrale. Turuanalüüsi tehes ja selle parandusmeetme üksikasju välja töötades peaksid riikide reguleerivad asutused pöörama erilist tähelepanu eraldi majandusüksuste haldusse antavatele toodetele, võttes arvesse võrgu katvust ja tehnoloogia arengu taset, mis võib mõjutada paiksete ja traadita teenuste vastastikust asendatavust. Et siseturul konkurentsimoonutusi vältida, peaks komisjon funktsioonipõhise eraldamise ettepanekud eelnevalt heaks kiitma.

(62) Funktsioonipõhise eraldamise rakendamine ei tohiks välistada eri majandusüksuste vahelisi asjakohaseid kooskõlastusmehhanisme, millega tagatakse emaettevõtja majanduslike ja juhtimisalaste õiguste kaitse.

(63) Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu jätkuv integreerumine eeldab elektroonilise side ELi reguleeriva raamistikuga ette nähtud eelneva reguleerimise kohaldamise paremat koordineerimist.

(64) Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja otsustab olulise osa oma paiksest juurdepääsuvõrgust või kogu võrgu üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, millel on teised omanikud, või luues juurdepääsutoodetega tegelemiseks eraldiseisva majandusüksuse, peaks riigi reguleeriv asutus hindama kavandatava tehingu mõju kõikidele kehtivatele regulatiivsetele kohustustele, mis on sellele vertikaalselt integreeritud ettevõtjale kehtestatud, et tagada mis tahes uue korralduse vastavus direktiividele 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) ja 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv). Asjaomane riigi reguleeriv asutus peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus tegutseb, ning vastavalt kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama. Selleks peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik ettevõtjalt teavet nõuda.

(65) Kuigi teatud juhtudel on riigi reguleerival asutusel vaja kehtestada kohustusi märkimisväärse turujõuta ettevõtjatele, et saavutada näiteks läbivühenduvus või teenuste koostalitlusvõime või suurendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning tagada maksimaalne kasu lõppkasutajatele, on vaja siiski tagada, et selliste kohustuste kehtestamisel järgitakse ELi reguleerivat raamistikku ja eelkõige teatamismenetlusi.

(66) Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta rakendusmeetmeid, et kohandada I lisas sätestatud digitaaltelevisiooni- ja raadioteenustele juurdepääsu tingimusi vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Sama kehtib ka II lisas esitatud miinimumloetelu kohta, mis tuleb läbipaistvuskohustuse täitmiseks avalikustada.

(67) Raadiosagedustele juurdepääsu tagamine turuosaliste jaoks aitab kaotada turulepääsu tõkkeid. Tehnoloogia areng vähendab ka kahjulike mõjutuste ohtu teatavates sagedusalades, vähendades seetõttu individuaalsete kasutusõiguste vajadust. Seepärast tuleks spektrikasutuse tingimused elektrooniliste sideteenuste osutamiseks tavajuhul sätestada üldlubades, välja arvatud juhul, kui spektrikasutuse huvides, kahjulike mõjutuste eest kaitsmiseks, teenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks, spektri tulemusliku kasutamise kindlustamiseks või konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks on vaja individuaalseid õigusi. Individuaalsete õiguste vajalikkust käsitlevad otsused tuleb teha läbipaistval ja proportsionaalsel viisil.

(68) Teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse nõuete lisamine kasutusõiguste andmisel ning paremad võimalused õiguste üleandmiseks ühelt ettevõtjalt teisele peaksid suurendama üldsusele elektroonilise side teenuste pakkumise vabadust ja võimalusi ning hõlbustama nii ka üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamist. Ent teatavad kohustused, mis on ringhäälinguorganisatsioonidele audiovisuaalsete meediateenuste osutamiseks üldistes huvides kehtestatud, võivad eeldada kasutusõiguste andmise puhul konkreetsete kriteeriumite kasutamist, kui see on oluline liikmesriikide kehtestatud konkreetse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks kooskõlas ühenduse õigusega. Üldist huvi pakkuvate eesmärkide taotlemisega seotud menetlused peaksid igal juhul olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(69) Mittekaubeldava individuaalse kasutusõiguse kehtivusaega tuleks piirata, kuna see piirab vaba juurdepääsu raadiosagedustele. Kui kasutusõigused sisaldavad sätet nende kehtivuse pikendamiseks, peaksid pädevad riigiasutused esmalt teostama läbivaatamise, mis sisaldab ka avalikku konsultatsiooni, võttes arvesse turu, leviala ja tehnoloogia arengut. Spektrivarude nappuse tõttu tuleks ettevõtjatele antud individuaalsed õigused korrapäraselt läbi vaadata. Läbivaatamisel peaksid pädevad riigiasutused vaagima ühelt poolt õiguste valdajate huve ja teiselt poolt vajadust käivitada spektrikaubandus ning kasutada spektrit paindlikumalt, võimaluse korral üldlubade abil.

(70) Õiguste ja kohustuste väiksemad muudatused on peamiselt halduslikud muudatused, mis ei muuda üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste olemust ning seega ei anna muudele ettevõtjatele suhtelist eelist.

(71) Pädevatel riigiasutustel peaks olema volitused tagada spektri tõhus kasutamine ning, kui spektriressursid jäetakse kasutamata, võtta meetmeid konkurentsi kahjustava liigsete varude soetamise vastu, mis võib takistada uute ettevõtjate turuletulekut.

(72) Riigi reguleerival asutusel peaks olema võimalik võtta tõhusaid meetmeid üldloa või kasutusõiguse tingimuste täitmise kontrollimiseks ja tagamiseks, sealhulgas määrata nende tingimuste rikkumise korral tõhusaid rahalisi või halduskaristusi.

(73) Tingimused, mida võib lubadele lisada, peaksid sisaldama konkreetseid sätteid seoses puuetega kasutajate juurdepääsuga ning riigiasutuste ja hädaabiteenuste vajadusega edastada omavahel ja riigi elanikkonnale teavet enne ja pärast suurõnnetusi ning nende ajal. Lisaks peaks tehnika arengut silmas pidades liikmesriikidel olema võimalik anda lube spektri kasutamiseks katseteks vastavalt eripiirangutele ja -tingimustele, mis on rangelt põhjendatud selliste õiguste katselise iseloomuga.

(74) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2887/2000 (mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile)(16) on turu esialgse avamise etapil osutunud tulemuslikuks. Raamdirektiivis kutsutakse komisjoni üles jälgima üleminekut 1998. aasta reguleerivalt raamistikult 2002. aasta raamistikule ning tegema õigeaegselt ettepanekuid selle määruse kehtetuks tunnistamiseks. aasta raamistiku kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused analüüsima hulgimüügiturgu, kus lairiba- ja kõneteenuste osutamiseks pakutakse eraldatud juurdepääsu metalljuhtmetega kliendiliinidele ja alamliinidele, nagu on sätestatud asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevas soovituses. Kuna kõik liikmesriigid on seda turgu vähemalt ühe korra analüüsinud ning 2002. aasta raamistikul põhinevad asjakohased kohustused on kehtestatud, on määrus (EÜ) nr 2887/2000 muutunud tarbetuks ja tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(75) Raamdirektiivi, juurdepääsu käsitleva direktiivi ja loadirektiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(17).

(76) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta soovitusi ja/või rakendusmeetmeid, mis on seotud raamdirektiivi artiklis 7 sätestatud teabe esitamisega, spektri ja numeratsiooni valdkondade ühtlustamise ning võrkude ja teenuste turvalisuse küsimustega, asjaomaste toote- ja teenuseturgude kindlaksmääramisega, riikidevaheliste turgude kindlaksmääramisega, standardite rakendamisega ning reguleeriva raamistiku sätete ühtlustatud kohaldamisega. Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta vastu rakendusmeetmeid juurdepääsu käsitleva direktiivi I ja II lisa ajakohastamiseks vastavalt turgude ja tehnoloogia arengule. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta eespool nimetatud direktiivide vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades neid uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) muudatused

Direktiivi 2002/21/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse elektrooniliste sideteenuste, elektrooniliste sidevõrkude ja nendega seotud vahendite ja teenuste ning lõppseadmetega seotud teatavate aspektide, mis lihtsustavad puuetega lõppkasutajate juurdepääsu, reguleerimise ühtlustatud raamistik. Käesolevas direktiivis sätestatakse riigi reguleerivate asutuste kohustused ja kehtestatakse kord reguleeriva raamistiku ühtse kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses.▌

2. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:"

elektrooniline sidevõrk – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrguelemendid, mis ei ole aktiivsed, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a Internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

punkt b asendatakse järgmisega:"

riikidevahelised turud – artikli 15 lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud rohkem kui ühes liikmesriigis asuvad turud, mis hõlmavad kogu ühenduse või märkimisväärse osa sellest;

punkt d asendatakse järgmisega:"

üldkasutatav sidevõrk – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldsusele kättesaadavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ning mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;

lisatakse järgmine punkt:"
d a) võrgu lõpp-punkt – füüsiline koht, kus abonendile pakutakse juurdepääsu üldkasutatavale sidevõrgule; kui võrgus kasutatakse kommuteerimist või marsruutimist, identifitseeritakse võrgu lõpp-punkt konkreetse võrguaadressi abil, mis võib olla seotud abonendi numbri või nimega;"

punkt e asendatakse järgmisega:"

seotud vahendid – need elektroonilise sidevõrgu ja/või elektroonilise sideteenusega seotud vahendid, füüsilised infrastruktuurid ja muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad ja/või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu ja/või teenuse kaudu või võivad seda teha, ning mis hõlmavad muu hulgas ehitisi või ehitiste sissepääse, hoonesiseseid juhtmestikke, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, kaablikanaleid, juhtmeid, maste, pääseluuke ja kaablikappe;

lisatakse järgmine punkt:"
e a) seotud teenused – need elektroonilise sidevõrgu ja/või elektroonilise sideteenusega seotud teenused, mis võimaldavad ja/või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu ja/või teenuse kaudu või võivad seda teha, ning mis hõlmavad muu hulgas numbri transleerimist või samaväärset funktsionaalsust pakkuvaid süsteeme, tingimusjuurdepääsusüsteeme ja elektroonilisi programmijuhte, samuti muid teenuseid nagu identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus;"

punkt l asendatakse järgmisega:"
_____________________
* EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

eridirektiivid – direktiiv 2002/20/EÜ (loadirektiiv), direktiiv 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv), direktiiv 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris* (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv);

lisatakse järgmised punktid:"

	q)	spektri jaotamine – kindlaksmääratud sagedusala määramine üht või mitut liiki raadiosideteenuste kasutamiseks, vajaduse korral konkreetsete tingimuste kohaselt;
	r)	kahjulikud mõjutused – häired, mis seavad ohtu raadionavigatsiooniteenuse või muude turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutavad, takistavad või korduvalt katkestavad raadiosideteenust, mis toimib vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele, ühenduse või riigi eeskirjadele;
	s)	kõne – üldkasutatava elektroonilise sideteenuse abil loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset kõnesidet.

3. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 3 asendatakse järgmisega:" 3. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused kasutavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatel asutustel on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised ja inimressursid."
	b)	lisatakse järgmised lõiked:" 3 a. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamist, tegutsevad riigi reguleerivad asutused, kes vastutavad turu eelneva reguleerimise või ettevõtjatevaheliste vaidlusküsimuste lahendamise eest kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 20 ja 21, sõltumatult ning ei taotle ega täida ühegi teise organi juhiseid kõnealuste ülesannete täitmisel, mis on neile määratud ühenduse õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega. See ei välista siseriikliku riigiõiguse kohast järelevalvet. Riigi reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artikli 4 kohaselt asutatud edasikaebusi käsitlevad organid. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riigi reguleeriva asutuse juhti või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmeid, või nende asetäitjaid saab ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam tingimustele, mis on nende ametiülesannete täitmiseks eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud. Asjaomase riigi reguleeriva asutuse juhi või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmete ametist vabastamise otsus tuleb ametist vabastamise ajal avalikustada. Riigi reguleeriva asutuse ametist vabastatud juhile või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmetele esitatakse vabastamise põhjused ning neil on õigus nõuda nende avaldamist, juhul kui avaldamist muidu ei toimuks, mille puhul nimetatud põhjused avaldatakse. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riigi reguleerivatel asutustel on eraldi aastaeelarve. Kõnealune eelarve avalikustatakse. Liikmesriigid tagavad samuti, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised ja inimressursid, mis võimaldavad neil aktiivselt osaleda elektroonilise side sektori Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC)* töös ja sellele kaasa aidata. 3 b. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased riigi reguleerivad asutused toetavad aktiivselt BERECi eesmärke reguleerimise koordineeritumaks ja ühtsemaks muutmisel. 3 c. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused järgivad siseriiklikke turgusid käsitlevate otsuste vastuvõtmisel täiel määral BERECi vastu võetud arvamusi ja ühiseid seisukohti. ______________________________ * Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2009, [millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo]."

4. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil on olemas toimivad mehhanismid, mille alusel on riigi reguleeriva asutuse otsuse mõjuvälja jäävatel kasutajatel ja elektroonilisi sidevõrke ja/või -teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel õigus esitada kaebus sellise otsuse vastu edasikaebusi käsitlevale organile, mis on asjaomastest pooltest sõltumatu. Kõnealusel organil, milleks võib olla kohus, on oma funktsioonide tõhusaks täitmiseks asjakohased teadmised. Liikmesriigid tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja et olemas on toimiv edasikaebamise mehhanism. Kuni kaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ei kohaldata ajutisi meetmeid."
	b)	lisatakse järgmine lõige:" 3. Liikmesriigid koguvad teavet kaebuste üldise sisu, kaebuste arvu, kaebuste lahendamise menetluse kestuse ning ajutiste meetmete kohaldamise otsuste arvu kohta. Liikmesriigid esitavad nimetatud teabe komisjonile ja BERECile pärast komisjonilt või BERECilt vastava põhjendatud taotluse saamist."

5. Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Liikmesriigid tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida riigi reguleeriv asutus vajab, et tagada käesoleva direktiivi või eridirektiivide sätete või nende direktiivide kohaselt tehtud otsuste täitmine. Riigi reguleerivatel asutustel on volitus nõuda neilt ettevõtjatelt ▌ eelkõige ▌ teabe esitamist võrgu ja teenuste edasiarendamise kohta, mis võib mõjutada nende poolt konkurentidele kättesaadavaks tehtavaid hulgimüügiteenuseid. Hulgimüügiturgudel märkimisväärset turujõudu omavatelt ettevõtjatelt võidakse samuti nõuda raamatupidamisandmeid nimetatud hulgimüügiturgudega seotud jaeturgude kohta.

Ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Riigi reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Riigi reguleeriv asutus põhjendab oma teabenõuet ning käitleb kõnealust teavet vastavalt lõikele 3.

6. Artiklid 6 ja 7 asendatakse järgmistega:"

Artikkel 6

Konsulteerimiskord ja läbipaistvus

Liikmesriigid tagavad, välja arvatud artikli 7 lõikega 9, artiklitega 20 või 21 hõlmatud juhtudel, et juhul kui riigi reguleeriv asutus kavatseb käesoleva direktiivi või eridirektiivide kohaselt võtta meetmeid või kui ta kavatseb kehtestada artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaseid piiranguid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annab ta huvitatud pooltele võimaluse esitada meetme eelnõu kohta mõistliku aja jooksul arvamuse.

Riigi reguleeriv asutus avaldab riigisisese konsulteerimiskorra.

Liikmesriigid tagavad, et luuakse üks teabepunkt, mille kaudu on võimalik saada teavet kõigi käimasolevate konsultatsioonide kohta.

Riigi reguleeriv asutus avalikustab konsulteerimismenetluse tulemused, kui ärisaladusi käsitlevate ühenduse või siseriiklike õigusnormide kohaselt ei ole tegu konfidentsiaalse teabega.

Artikkel 7

Elektroonilise side siseturu konsolideerimine

1. Käesolevast direktiivist ja eridirektiividest tulenevate ülesannete täitmisel võtab riigi reguleeriv asutus täiel määral arvesse artiklis 8 sätestatud eesmärke, kuivõrd need on seotud siseturu toimimisega.

2. Riigi reguleerivad asutused teevad siseturu arengule kaasaaitamiseks omavahel ning komisjoni ja BERECiga läbipaistval viisil koostööd, et tagada käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätete järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides. Selleks püüavad nad koostöös komisjoni ja BERECiga eelkõige kindlaks määrata vahendite ja parandusmeetmete liigid, mis sobivad konkreetse turuolukorraga toimetulekuks kõige paremini.

3. Kui riigi reguleeriv asutus – välja arvatud juhul, kui artikli 7b kohaselt vastu võetud soovitustes või suunistes on sätestatud teisiti – kavatseb pärast artiklis 6 osutatud konsultatsiooni võtta meetme, mis:

	a)	kuulub käesoleva direktiivi artikli 15 või 16 või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 5 või 8 reguleerimisalasse ja
	b)	mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust,
	teeb ta meetme eelnõu koos meetme aluseks olevate põhjendustega artikli 5 lõike 3 kohaselt samaaegselt kättesaadavaks komisjonile, BERECile ja teiste liikmesriikide reguleerivatele asutustele ning teatab sellest komisjonile, BERECile ja teiste riikide reguleerivatele asutustele. Riikide reguleerivad asutused, BEREC ja komisjon võivad asjaomasele riigi reguleerivale asutusele ühe kuu jooksul oma arvamusi esitada. Ühe kuu pikkust tähtaega ei või pikendada.

4. Kui lõikes 3 nimetatud kavandatava meetme eesmärk on:

	a)	määratleda asjaomane turg, mis erineb artikli 15 lõike 1 kohases soovituses määratletud turgudest, või
	b)	otsustada, kas konkreetsel ettevõtjal on kas üksi või teistega ühiselt märkimisväärne turujõud artikli 16 lõike 3, 4 või 5 alusel, ▌
	ja kui see meede mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust ning komisjon on andnud riigi reguleerivale asutusele teada, et tema arvates looks meede takistusi ühtsel turul, või kui komisjonil on alust kahelda meetme vastavuses ühenduse õigusnormidele ja eelkõige artiklis 8 nimetatud eesmärkidele, lükatakse meetme eelnõu vastuvõtmine veel kaks kuud edasi. Nimetatud tähtaega ei või pikendada. Komisjon teavitab sellisel juhul teiste riikide reguleerivaid asutusi oma reservatsioonidest.

5. Lõikes 4 nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul võib komisjon:

	a)	teha ▌ otsuse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus peab meetme eelnõu tagasi võtma, ja/või
	▌
	b)	teha otsuse oma reservatsioonide tagasivõtmiseks lõikes 4 nimetatud meetme eelnõu suhtes.

Enne ▌ otsuse tegemist ▌ võtab komisjon täiel määral arvesse BERECi arvamust. ▌ Otsusele ▌ lisatakse üksikasjalik ja objektiivne analüüs selle kohta, miks komisjon leiab, et meetme eelnõu ei tohiks vastu võtta, ja konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks.

6. Kui komisjon on vastu võtnud lõike 5 kohase otsuse, milles nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt meetme eelnõu tagasivõtmist, muudab riigi reguleeriv asutus meetme eelnõu või võtab selle tagasi kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Meetme eelnõu muutmise korral viib riigi reguleeriv asutus läbi avaliku konsultatsiooni vastavalt artiklis 6 sätestatud korrale ning teatab muudetud meetme eelnõust uuesti komisjonile vastavalt lõike 3 sätetele.

7. Asjaomane riigi reguleeriv asutus võtab täiel määral arvesse teiste riikide reguleerivate asutuste, BERECi ja komisjoni arvamusi ning, kui tegemist ei ole lõike 4 ja lõike 5 punktis a osutatud juhtumiga, võib lõpliku meetme eelnõu vastu võtta ning edastada selle seejärel komisjonile.

▌

8. Riigi reguleeriv asutus teeb komisjonile ja BERECile teatavaks kõik artikli 7 lõike 3 punktide a ja b kohaselt vastuvõetud lõplikud meetmed.

9. Kui riigi reguleeriv asutus leiab erandlike asjaolude korral, et on vaja kiiresti tegutseda, et kindlustada konkurentsi ja kaitsta kasutajate huvisid, võib ta erandina lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrast võtta viivitamata proportsionaalseid ja ajutisi meetmeid. Riigi reguleeriv asutus teeb kõnealused meetmed koos kõigi põhjendustega viivitamata teatavaks komisjonile, teiste riikide reguleerivatele asutustele ja BERECile. Riigi reguleeriva asutuse otsus selliste meetmete alaliseks muutmise või nende kohaldamisaja pikendamise kohta peab vastama lõigete 3 ja 4 sätetele.

7. Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 7a

Parandusmeetmete järjekindla kohaldamise kord

1. Kui artikli 7 lõike 3 kohase kavandatud meetme eesmärk on kehtestada, muuta või tühistada ettevõtja kohustus vastavalt artiklile 16 koostoimes direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitega 5 ja 9–13a ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikliga 17, võib komisjon artikli 7 lõikes 3 sätestatud perioodi (ühe kuu) jooksul teatada asjaomase riigi reguleerivale asutusele ja BERECile põhjused, miks ta arvab, et meetme eelnõu oleks takistuseks ühtsele turule, või et tal on tõsiseid kahtlusi selle vastavuse osas ühenduse õigusnormidele. Sellisel juhul ei võeta meetme eelnõud vastu kolme kuu jooksul alates komisjonilt teatamise saamisest.

Sellise teatamise puudumise korral võib asjaomase riigi reguleeriv asutus võtta meetme eelnõu vastu, arvestades täiel määral komisjoni, BEREC või mis tahes teise riigi reguleeriva asutuse märkustega.

2. Lõikes 1 viidatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul teevad komisjon, BEREC ja asjaomase riigi reguleeriv asutus tihedat koostööd, et leida kõige sobivam ja tõhusam meede artiklis 8 sätestatud eesmärkide täitmiseks, arvestades samas täiel määral turuosaliste arvamustega ja vajadusega tagada õigusaktide järjekindel kohaldamine.

3. Kuue nädala jooksul alates lõikes 1 viidatud kolmekuulise perioodi algusest avaldab BEREC oma koosseisu häälteenamusega arvamuse kõnealuses lõikes osutatud komisjoni teatamise kohta, milles märgib, kas meetme eelnõud tuleks muuta või see tuleks tagasi võtta, ning esitab vajaduse korral selleks konkreetsed ettepanekud. Nimetatud põhjendatud arvamus avalikustatakse.

4. Kui BEREC jagab oma arvamuses komisjoni tõsiseid kahtlusi, teeb ta tihedat koostööd asjaomaste riikide reguleerivate asutustega eesmärgiga määrata kindlaks asjakohaseim ja tulemuslikem meede. Enne lõikes 1 osutatud kolmekuulise perioodi lõppemist võib riigi reguleeriv asutus:

	a)	oma meetme eelnõud muuta või see tagasi võtta, võttes täiel määral arvesse lõikes 1 osutatud komisjoni teatamist ning BERECi arvamust ja soovitust;
	b)	oma meetme eelnõu juurde jääda.

5. Kui BEREC ei jaga komisjoni tõsiseid kahtlusi või ei esita arvamust, või kui riigi reguleeriv asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4, võib komisjon ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud kolmekuulise perioodi lõppemist ning võttes täiel määral arvesse BERECi arvamust, kui see on esitatud:

	a)	esitada soovituse, milles nõutakse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus muudaks oma meetme eelnõud või võtaks selle tagasi ning antakse soovituse põhjendused, eelkõige juhul, kui BEREC ei jaga komisjoni tõsiseid kahtlusi, ja sellega seonduvad konkreetsed ettepanekud;
	b)	teha otsuse oma reservatsioonide tagasivõtmise kohta vastavalt lõikele 1.

6. Asjaomase riigi reguleeriv asutus edastab komisjonile ja BERECile vastuvõetud lõpliku meetme ühe kuu jooksul alates lõike 5 punkti a kohasest komisjoni soovituse väljaandmisest või lõike 5 punkti b kohasest reservatsioonide tagasivõtmisest.

Ajavahemikku võib pikendada, et võimaldada riigi reguleerival asutusel avaliku konsultatsiooni läbiviimist vastavalt artiklile 6.

7.Kui riigi reguleeriv asutus otsustab kõike 5 punkti a kohaselt antud soovituse alusel meetme eelnõud mitte muuta või tagasi võtta, siis esitab ta oma põhjenduse.

8.Riigi reguleeriv asutus võib meetme eelnõu tagasi võtta menetluse mis tahes etapis.

Artikkel 7b

Rakendussätted

1. Pärast avalikku konsultatsiooni ja konsulteerimist riikide reguleerivate asutustega ning võttes täiel määral arvesse BERECi arvamust, võib komisjon vastu võtta artikliga 7 seotud soovitused ja/või suunised, millega määratakse kindlaks artikli 7 lõike 3 kohaste teatiste vorm, sisu ja üksikasjalikkuse tase, olukorrad, kus teatamist ei nõuta, ning tähtaegade arvutamine.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed võetakse vastu artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

8. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"
Kui raadiosagedusi käsitlevas artiklis 9 ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid täiel määral arvesse seda, et reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne, ning tagavad, et käesolevas direktiivis ja eridirektiivides määratletud reguleerimisülesandeid, eelkõige tõhusa konkurentsi tagamiseks kavandatud ülesandeid täites võtavad seda arvesse ka riigi reguleerivad asutused."

lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:"

	a)	tagades, et kasutajad, sealhulgas puuetega kasutajad, eakad kasutajad ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajad saavad maksimaalselt kasu nii valiku, hinna kui ka kvaliteedi näol;
	b)	tagades, et elektroonilise side sektoris ei moonutata ega piirata konkurentsi, sealhulgas sisu edastusel;";

lõike 2 punkt c jäetakse välja;

lõike 3 punkt c jäetakse välja;

lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:"

tehes koostööd omavahel ning komisjoni ja BERECiga, et tagada järjekindla reguleerimistava areng ning käesoleva direktiivi ja eridirektiivide järjekindel kohaldamine.

lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:"

pöörates tähelepanu konkreetsete sotsiaalsete rühmade, eelkõige puuetega kasutajate, eakate kasutajate ja sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadustele;

lõikele 4 lisatakse punktid g ja h:"

	g)	edendades lõppkasutajate võimalust pääseda juurde nende valitud teabele ja seda levitada või kasutada rakendusi ja teenuseid;
	h)	kohaldades põhimõtet, mille kohaselt ei tohi ühtegi lõppkasutaja põhiõiguste- ja vabaduste piirangut kehtestada ilma kohtu eelneva otsuseta, eelkõige kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 sõna- ja infovabaduse kohta, välja arvatud juhul, kui ohustatakse avalikku julgeolekut, millisel puhul võib kohus teha otsuse hiljem

lisatakse järgmine lõige:"
5. Riigi reguleerivad asutused kohaldavad lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud üldiste eesmärkide saavutamiseks objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid muu hulgas järgmiselt:

	a)	edendades reguleerimise prognoositavust, tagades asjakohastel läbivaatamisperioodel järjepidevad reguleerimispõhimõtted;
	b)	tagades, et ühesugustes olukordades ei toimu elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate ettevõtjate diskrimineerimist;
	c)	kindlustades tarbijate huvides olevat konkurentsi ning edendades vajaduse korral infrastruktuuripõhist konkurentsi;
	d)	edendades tulemuslikku investeerimist uutesse ja täiustatud infrastruktuuridesse ning nende infrastruktuuride alast innovatsiooni, tagades seejuures, et juurdepääsukohustustes võetakse asjakohaselt arvesse investeerivate ettevõtjate riske, ning võimaldades erinevaid koostöövorme investorite ja juurdepääsu soovivate osapoolte vahel, et hajutada investeerimisriske, tagades samal ajal turukonkurentsi ja mittediskrimineerimise põhimõtte säilitamise;
	e)	võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide erinevates geograafilistes piirkondades valitsevate konkurentsi ja tarbijatega seotud tingimuste eripära;
	f)	kehtestades eelregulatsiooni nõuded ainult juhul, kui puudub tõhus ja jätkusuutlik konkurents ning lõdvendades või kaotades sellised nõuded niipea kui see tingimus on täidetud.

9. Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 8a

Raadiospektripoliitika strateegiline planeerimine ja koordineerimine ▌

1. Liikmesriigid teevad omavahel ja komisjoniga koostööd raadiospektri kasutamise strateegilisel planeerimisel, koordineerimisel ja ühtlustamisel Euroopa Ühenduses. Selleks võtavad nad muu hulgas arvesse ELi poliitika majanduslikke, julgeoleku-, tervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiospektri kasutajaskondade erinevaid huve, et tagada raadiospektri optimaalne kasutamine ning vältida kahjulikke mõjutusi.

2. Liikmesriigid edendavad raadiospektripoliitikaga seotud lähenemisviiside koordineerimist Euroopa Ühenduses ning vajaduse korral ühtlustatud tingimusi seoses elektroonilise side siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega, tehes koostööd omavahel ja komisjoniga.

3. Komisjon võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusloome ettepanekuid raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide algatamiseks, võttes täiel määral arvesse komisjoni otsusega 2002/622/EÜ* asutatud raadiospektripoliitika töörühma arvamust. Sellistes programmides sätestatakse poliitikasuunad raadiospektri kasutuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühtlustamiseks vastavalt käesoleva direktiivi ning eridirektiivide sätetele.

4. Komisjon võib raadiospektripoliitika töörühma arvamust täiel määral arvesse võttes pakkuda Euroopa Parlamendile ja nõukogule välja ühised poliitikaeesmärgid, kui see on vajalik Euroopa Ühenduse huvide tõhusaks kooskõlastamiseks raadiospektrialastes küsimustes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.

__________________

* EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49.

10. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 9

Raadiosageduste haldamine elektrooniliste sideteenuste puhul

1. Võttes arvesse asjaolu, et raadiosagedused on ühiskondlik hüve, millel on oluline sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik väärtus, tagavad liikmesriigid oma territooriumil elektroonilisteks sideteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise kooskõlas artiklitega 8 ja 8a. Nad tagavad, et pädevad riigiasutused jaotavad elektroonilisteks sideteenusteks kasutatavat spektrit ja annavad selliste raadiosageduste kasutamise üldlube või individuaalseid kasutusõigusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumite põhjal.

Käesoleva artikli kohaldamisel järgivad liikmesriigid asjaomaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas ITU raadioeeskirju, ja võivad võtta arvesse avaliku korraga seotud kaalutlusi.

2. Liikmesriigid toetavad raadiosageduste kasutuse ühtlustamist ühenduses kooskõlas vajadusega tagada raadiosageduste tõhus ja tulemuslik kasutamine ning pakkuda tarbijatele selliseid hüvesid nagu mastaabisääst ja teenuste koostalitlusvõime. Seda tehes toimivad nad vastavalt artiklile 8a ning otsusele nr 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus).

3. Kui teises lõigus ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et vastavalt ühenduse õigusaktidele riikliku sageduse jaotamise plaani ja ITU raadioeeskirjadega elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiosagedustel võib kasutada ükskõik millist liiki elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatavat tehnoloogiat.

Liikmesriigid võivad elektrooniliste sideteenuste jaoks kasutatava raadiovõrgu või traadita juurdepääsu tehnoloogia liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, kui see on vajalik:
	a)	kahjulike mõjutuste vältimiseks;
	b)	rahvatervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest;
	c)	teenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks;
	d)	raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse tagamiseks;
	e)	spektri tõhusa kasutamise kindlustamiseks või
	f)	üldistest huvidest lähtuva eesmärgi järgimise tagamiseks vastavalt lõikele 4.

4. Kui teises lõigus ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et vastavalt ühenduse õigusaktidele riikliku sageduse jaotamise plaani ja ITU raadioeeskirjadega elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiosagedustel võib osutada ükskõik millist liiki elektroonilisi sideteenuseid. Liikmesriigid võivad pakutavate elektrooniliste sideteenuste liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, sealhulgas vajaduse korral ITU raadioeeskirjade nõuete täitmiseks.

Meetmed, millega nõutakse elektroonilise sideteenuse osutamist konkreetses elektrooniliste sideteenuste jaoks kättesaadavaks tehtud sagedusalas, peavad olema vajalikud selleks, et täita liikmesriikide poolt ühenduse õiguse kohaselt määratletud üldistest huvidest lähtuvaid eesmärke, mille hulka kuuluvad muu hulgas, kuid mitte ainult:
	a)	inimelu kaitse;
	b)	sotsiaalse, piirkondliku või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine;
	c)	ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või
	d)	kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamine, näiteks raadio- ja teleringhäälinguteenuste osutamise kaudu.

Meetme, millega konkreetses sagedusalas keelatakse mis tahes muude elektrooniliste sideteenuste pakkumine, võib kehtestada üksnes juhul, kui see on vajalik inimelu kaitsega seotud teenuste tagamiseks. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel samuti laiendada nimetatud meetme ulatust muude üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, nagu need on liikmesriikide poolt kooskõlas ühenduse õigusega määratletud.

5. Liikmesriigid vaatavad korrapäraselt läbi lõigetes 3 ja 4 osutatud piirangute vajalikkuse ning avaldavad nimetatud läbivaatamiste tulemused.

6. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse elektrooniliste sideteenuste kasutamiseks ette nähtud spektri jaotamise ning raadiosageduste kasutamiseks väljastatud üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste suhtes pärast ...(18).

Hiljemalt ...* kehtinud spektrijaotuste, üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste suhtes kohaldatakse artiklit 9a.

7. Ilma et see piiraks eridirektiivide sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid asjakohaseid siseriiklikke asjaolusid arvesse võttes kehtestada eeskirjad liigse spektrivaru soetamise tõkestamiseks, eelkõige määrates selleks kasutusõiguste valdajatele ranged tähtajad kõnealuste õiguste tõhusaks kasutamiseks ning kohaldades tähtaegade eiramise korral karistusi, sealhulgas rahatrahve või kasutusõiguste tühistamist. Nimetatud eeskirju kehtestatakse ja kohaldatakse proportsionaalsel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil.

11. Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 9a

Olemasolevate õiguste piirangute läbivaatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et viie aasta jooksul alates ...* võivad nad enne seda kuupäeva välja antud ja veel vähemalt viie aasta jooksul pärast seda kuupäeva kehtivate raadiosageduste kasutusõiguste valdajatel esitada pädevale riigiasutusele taotluse nendele õigustele artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt seatud piirangud läbi vaadata.

Enne otsuse vastuvõtmist teatab pädev riigiasutus õiguse valdajale piirangute läbivaatamise tulemused, näidates ära õiguse ulatuse pärast läbivaatamist, ning annab talle mõistliku tähtaja taotluse tagasivõtmiseks.

Kui õiguse valdaja taotluse tagasi võtab, jääb õigus muutumatuks kuni kehtivusaja lõpuni või eelnimetatud viieaastase tähtaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb on varasem.

2. Pärast lõikes 1 nimetatud viieaastast tähtaega võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed tagamaks, et artikli 9 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse ka kõikide teiste enne ...(19) jõus olnud üldlubade või individuaalsete kasutusõiguste ja elektroonilisteks sideteenusteks kasutavate raadiospektri jaotamiste suhtes.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel võtavad liikmesriigid ausa konkurentsi edendamiseks vajalikud meetmed.

4. Käesoleva artikli kohaldamiseks vastu võetud meetmed ei tähenda uute kasutusõiguste andmist ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 5 lõike 2 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 9b

Raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste üleandmine või rentimine

1. Liikmesriigid tagavad ettevõtjatele ▌ võimaluse lõike 3 alusel vastu võetud rakendusmeetmetes sätestatud sagedusalades neile kuuluvaid raadiosageduste kasutamise individuaalseid õigusi raadiosageduste kasutamise õigustega seondutavate tingimuste ja siseriiklike menetluste kohaselt teistele ettevõtjatele üle anda või rentida.

Liikmesriigid võivad ka muude sagedusalade puhul näha ettevõtjatele ette võimaluse neile kuuluvaid raadiosageduste kasutamise individuaalseid õigusi siseriiklike menetluste kohaselt teistele ettevõtjatele üle anda või rentida.

Raadiosageduste kasutamise individuaalsete õigustega seonduvad tingimused jäävad üleandmise või rentimise järel endiselt kehtima, kui pädev riigiasutus ei ole määranud teisiti.

Liikmesriigid võivad samuti otsustada, et lõike 1 sätteid ei kohaldata, kui ettevõtja raadiosageduste kasutamise individuaalne õigus oli algselt tasuta saadud.

2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja kavatsusest raadiosageduste kasutusõigusi üle anda ja nende õiguste tegelikust üleandmisest teavitatakse siseriiklike menetluste kohaselt individuaalsete kasutusõiguste andmise eest vastutavat pädevat riigiasutust, ning et see teave avaldatakse. Kui raadiosageduse kasutamine on ühtlustatud otsuse nr 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitleva otsuse) või muude ühenduse meetmete kohaldamisega, peab selline üleandmine olema kooskõlas kõnealuse raadiosageduse ühtlustatud kasutamisega.

3. Komisjon võib võtta vastu asjakohased rakendusmeetmed, et määrata kindlaks sagedusalad, kus ettevõtjatel lubatakse kasutusõigusi üksteisele üle anda või rentida. Kõnealused meetmed ei hõlma sagedusi, mida kasutatakse ülekandeks.

Need tehnilised rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

12. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:" 1. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused kontrollivad kõigi riiklike numeratsiooniressursside kasutusõiguste andmist ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamist. Liikmesriigid tagavad, et kõigi üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste jaoks pakutakse piisavalt numbreid ja numeratsioonialasid. Riigi reguleerivad asutused kehtestavad riiklike numeratsiooniressursside kasutusõiguste andmise objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra. 2. Riigi reguleerivad asutused tagavad, et riiklike numeratsiooniplaanide ja numeratsioonikorra kohaldamine toimub nii, et kõiki üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajaid koheldakse võrdselt. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et ettevõtja, kellele on antud teatava numeratsiooniala kasutusõigus, ei diskrimineeri teisi elektrooniliste sideteenuste osutajaid seoses nende teenustele juurdepääsemiseks vajalike numbrivahemikega."
	b)	lõige 4 asendatakse järgmisega:" 4. Liikmesriigid toetavad konkreetsete numbrite või numeratsioonialade ühtlustamist ühenduse piires, kui see soodustab nii siseturu toimimist kui ka üleeuroopaliste teenuste arengut. Komisjon võib selles küsimuses võtta asjakohaseid tehnilisi rakendusmeetmeid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele."

13. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teise lõigu esimene taane asendatakse järgmisega:"

–

tegutseb lihtsate, tõhusate, läbipaistvate ja üldsusele kättesaadavate menetluste kohaselt, mida kohaldatakse diskrimineerimata ja viivitusteta, ning teeb oma otsuse igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast avalduse esitamist, välja arvatud sundvõõrandamisega seotud juhtumite korral, ja

lõige 2 asendatakse järgmisega:"
2. Kui üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja/või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad jäävad riigi- või kohalike asutuste omandisse või nimetatud asutused säilitavad kontrolli nende üle, siis tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud õiguste andmise funktsioon ja omandi või kontrolliga seotud toimingud on üksteisest struktuuriliselt tõhusalt lahutatud."

14. Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 12

Elektrooniliste sidevõrkude pakkujate ühispaiknemine ning võrgu osade ja seotud vahendite ühiskasutus

1. Kui elektroonilisi sidevõrke pakkuval ettevõtjal on riigi õigusnormide kohaselt õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla või kasutada vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust, on riigi reguleerival asutusel õigus, võttes täiel määral arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, muuta selliste vahendite või vara, sealhulgas ehitiste või ehitistesse sissepääsude, hoonesisese juhtmestiku, mastide, antennide, tornide ja muude tugikonstruktsioonide, kaablikanalite, juhtmete, pääseluukide, kaablikappide ▌ ühine kasutamine kohustuslikuks.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 nimetatud õiguste valdajad kasutaksid ühiselt vahendeid või vara (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine) või võtaksid meetmeid riiklike ehitustööde kooskõlastamiseks, et kaitsta keskkonda, rahvatervist ja avalikku julgeolekut, ning järgiksid linnade või maapiirkondade planeerimiseesmärke ning alles pärast asjakohase kestusega avalikku konsultatsiooni, mille käigus kõikidele huvitatud isikutele antakse võimalus esitada oma seisukohad. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada eeskirju vahendite või vara ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise kohta.

3. Liikmesriigid tagavad, et pärast nõuetekohase kestusega avalikku arutelu, mille käigus antakse kõigile huvitatud isikutele võimalus esitada oma seisukohad, on riigi reguleerivatel asutustel on samuti volitused muuta lõikes 1 osutatud õiguste valdajatele ja/või juhtmestiku omanikule kohustuslikuks hoonesisese juhtmestiku ühiskasutamine või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku ühiskasutamine esimese kontsentratsioonipunktini või jaotuspunktini, kui see on põhjendatud seetõttu, et sellise infrastruktuuri dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud. Selline ühiskasutus- või koordineerimiskord võib sisaldada eeskirju vahendite või vara ühiskasutusest tulenevate kulude (mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt riskile) jaotamise kohta.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad riigiasutused võivad nõuda, et ettevõtjad esitavad pädeva asutuse taotluse korral vajaliku teabe, et nimetatud asutus saaks koos riigi reguleeriva asutusega koostada üksikasjaliku loendi lõikes 1 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta ning teha selle huvitatud isikutele kättesaadavaks.

5. Meetmed, mida riigi reguleeriv asutus käesoleva artikli alusel võtab, peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Vajaduse korral viiakse need meetmed ellu kohalike asutustega koordineeritult.

15. Lisatakse järgmine peatükk:"

IIIa peatükk

VÕRKUDE JA TEENUSTE TURVALISUS JA TERVIKLUS

Artikkel 13a

Turvalisus ja terviklus

1. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad võtavad asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et asjakohaselt maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid selleks, et vältida ja minimeerida turvalisusega seotud vahejuhtumite mõju kasutajatele ja vastastikku seotud võrkudele.

2. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke pakkuvad ettevõtjad võtavad asjakohased meetmed oma võrkude tervikluse tagamiseks, et seeläbi kindlustada nende võrkude kaudu osutatavate teenuste jätkumine.

3. Liikmesriik tagab, et üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjad teatavad pädevale riigi reguleerivale asutusele kõikidest turvalisuse rikkumistest või tervikluse kadudest, mis on olulisel määral mõjutanud võrkude või teenuste toimimist.

▌ Asjaomase riigi reguleeriv asutus teavitab vajaduse korral teiste liikmesriikide reguleerivaid asutusi ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA). Kui asjaomane riigi reguleeriv asutus leiab, et avalik huvi nõuab rikkumise avalikustamist, võib ta teavitada üldsust või nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt üldsuse teavitamist.

Asjaomane riigi reguleeriv asutus esitab kord aastas komisjonile ja ENISAle koondaruande käesoleva lõike kohaselt saadud teadetest ja võetud meetmetest.

4. Võttes täiel määral arvesse ENISA arvamust, võib komisjon lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete ühtlustamiseks võtta vastu vajalikke tehnilisi rakendusmeetmeid, sealhulgas teatamise asjaolusid, vormi ja korda käsitlevaid meetmeid. Nimetatud tehnilised rakendusmeetmed põhinevad võimalikult suurel määral Euroopa ja rahvusvahelistel standarditel ning nad ei takista liikmesriikidel võtmast vastu lisanõudeid lõigetes 1 ja 2 esitatud eesmärkide saavutamiseks.

Need rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13b

Rakendamine ja jõustamine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 13a rakendamiseks on pädevatel riigi reguleerivatel asutustel ║ volitused anda üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele siduvaid suuniseid, sealhulgas rakendamise ajaliste piirangute kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel riigi reguleerivatel asutustel on volitused üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatelt ettevõtjatelt nõuda, et nad:

	a)	esitaksid oma teenuste ja võrkude turvalisuse ja/või tervikluse hindamiseks vajaliku teabe, sealhulgas dokumenteeritud turvalisuseeskirjad; ning
	b)	telliksid pädeva sõltumatu asutuse või pädeva riigiasutuse läbi viidava turvaauditi ning teeksid selle tulemused riigi reguleerivale asutusele kättesaadavaks. Auditi läbiviimisega seotud kulud katab ettevõtja.

3. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerival asutusel on kõik vajalikud volitused rikkumiste, samuti nende võrkude turvalisusele ja terviklusele avalduvate mõjude uurimiseks.

4. Eeltoodud sätted ei piira käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist.

16. Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul (esimene turg) märkimisväärne turujõud, võib teda käsitada märkimisväärset turujõudu omavana ka tihedalt seotud turul (teine turg), kui seosed kahe turu vahel on sellised, et turujõud esimesel turul võib kanduda üle teisele turule, suurendades seal ettevõtja turujõudu. Seega võib teisel turul kohaldada sellist turujõudu takistavaid meetmeid vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklitele 9, 10, 11 ja 13 ning kui kõnealused meetmed osutuvad ebapiisavaks, võib kehtestada direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 17 kohased meetmed.

17. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

	a)	pealkiri asendatakse järgmisega:" Turgude kindlaksmääramise ja määratlemise kord"
	b)	lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:" 1. Pärast avalikku konsultatsiooni, sealhulgas riikide reguleerivate asutustega ▌, ning võttes täiel määral arvesse BERECi arvamust, võtab komisjon vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele vastu soovituse asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi "soovitus"). Soovituses määratakse kindlaks need toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mille omadused võivad õigustada eridirektiivides sätestatud regulatiivsete kohustuste kehtestamist, ilma et see konkreetsetel juhtudel piiraks turgude määratlemist konkurentsiõiguse alusel. Komisjon määratleb turge konkurentsiõiguse põhimõtete kohaselt."
	c)	lõige 3 asendatakse järgmisega:" 3. Soovitust ja suuniseid täies ulatuses arvesse võttes määratleb riigi reguleeriv asutus kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega riigi olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige riigi territooriumil paiknevad asjaomased geograafilised turud. Riigi reguleeriv asutus järgib artiklites 6 ja 7 esitatud korda, enne kui asub määratlema turge, mis erinevad soovituses kindlaksmääratud turgudest."
	d)	lõige 4 asendatakse järgmisega:" 4. Pärast konsulteerimist, sealhulgas riikide reguleerivate asutustega, võib komisjon, võttes täiel määral arvesse BERECi arvamust, võtta vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu otsuse, milles määratakse kindlaks riikidevahelised turud."

18. Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:"
1. Riigi reguleeriv asutus analüüsib soovituses kindlaksmääratud turge arvesse võttes asjaomaseid turge, võttes täiel määral arvesse suuniseid. Liikmesriigid tagavad, et selline analüüs toimub vajaduse korral koostöös riigi konkurentsiasutusega.
2. Kui riigi reguleeriv asutus peab käesoleva artikli lõigete 3 või 4 või direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 17 või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 8 alusel kindlaks tegema, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada ettevõtjate suhtes kohaldatavaid kohustusi, otsustab ta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi põhjal, kas asjaomasel turul on toimiv konkurents."

lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:"
4.  Kui riigi reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomane turg ei toimi konkurentsinõuete kohaselt, määrab ta kindlaks ettevõtjad, kellel on kas üksi või teistega ühiselt kõnealusel turul märkimisväärne turujõud artikli 14 kohaselt, ning riigi reguleeriv asutus kehtestab sellistele ettevõtjatele käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud vajalikud regulatiivsed erikohustused või säilitab või muudab juba kehtivaid kohustusi.
5.  Artikli 15 lõikes 4 osutatud otsuses kindlaksmääratud riikidevaheliste turgude puhul teevad asjaomaste riikide reguleerivad asutused turuanalüüsi ühiselt, võttes täiel määral arvesse suuniseid, ja otsustavad kooskõlastatult käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud regulatiivsete kohustuste kehtestamise, säilitamise, muutmise või tühistamise.
6.  Lõigete 3 ja 4 kohaselt võetud meetmete suhtes kohaldatakse artiklites 6 ja 7 osutatud korda. Riigi reguleeriv asutus analüüsib asjaomast turgu ja teatab vastavast meetme eelnõust vastavalt artiklile 7:

	a)	kolme aasta jooksul alates asjaomase turuga seotud eelmise meetme vastuvõtmisest. Erandkorras võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni kolmeks aastaks, kui riigi reguleeriv asutus on komisjoni põhjendatud pikendamiskavatsusest teavitanud ja komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle suhtes vastuväiteid esitanud;
	b)	kahe aasta jooksul alates asjaomaseid turge käsitleva muudetud soovituse vastuvõtmisest turu puhul, millest ei ole komisjonile varem teatatud, või
	c)	liiduga ühinenud uute liikmesriikide puhul kahe aasta jooksul alates ühinemisest.

lisatakse järgmine lõige:"
7. Kui riigi reguleeriv asutus ei ole soovituses kindlaks määratud asjaomase turu analüüsi lõpule viinud artikli 16 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, aitab BEREC asjaomasel riigi reguleerival asutusel viimase taotlusel viia lõpule analüüs konkreetse turu ning konkreetsete kohustuste kohta, mis tuleks kehtestada. Nimetatud abi toel teatab asjaomane riigi reguleeriv asutus kuue kuu jooksul komisjonile meetme eelnõust vastavalt artiklile 7."

19. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad "standardite" sõnadega "mittekohustuslike standardite";
	b)	lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:" Selliste standardite ja/või spetsifikaatide puudumise korral soodustavad liikmesriigid Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU), Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT), Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vastuvõetud rahvusvaheliste standardite või soovituste rakendamist."
	c)	lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:" 4. Kui komisjon kavatseb teatavate standardite ja/või spetsifikaatide rakendamise kohustuslikuks muuta, avaldab ta sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas ja palub kõigil asjaomastel pooltel esitada oma avalik arvamus. Komisjon võtab vastu asjakohased rakendusmeetmed ja muudab asjaomaste standardite rakendamise kohustuslikuks, viidates neile kui kohustuslikele standarditele Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardite ja/või spetsifikaatide nimekirjas. 5. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud standardid ja/või spetsifikatsioonid ei aita enam kaasa ühtlustatud elektrooniliste sideteenuste osutamisele või et nad ei vasta enam tarbijate vajadustele või pidurdavad tehnoloogia arengut, eemaldab komisjon need lõikes 1 osutatud standardite ja/või spetsifikaatide nimekirjast vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele."
	d)	lõikes 6 asendatakse sõnad "eemaldab komisjon need lõikes 1 osutatud standardite ja/või spetsifikaatide nimekirjast artikli 22 lõikes 3 osutatud korras" sõnadega "võtab komisjon asjakohased rakendusmeetmed ja eemaldab need standardid ja/või spetsifikaadid lõikes 1 osutatud nimekirjast";
	e)	lisatakse järgmine lõige:" 6a. Lõigetes 4 ja 6 nimetatud rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele."

20. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse punkt c:"

digitaaltelevisiooniteenuste ja -seadmete pakkujad teeksid koostööd koostalitlusvõimeliste televisiooniteenuste pakkumiseks puuetega lõppkasutajatele.

lõige 3 jäetakse välja;

21. Artikkel 19 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 19

Ühtlustamiskord

1. Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 9 ning direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artiklite 6 ja 8 kohaldamist, võib komisjon juhul, kui ta leiab, et käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete erinev täitmine riikide reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu toimimist, võtta BERECi arvamust täiel määral arvestades vastu soovituse või otsuse käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätete ühtlustatud kohaldamise kohta, et aidata kaasa artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2. Lõikes 1 sätestatud soovitust andes toimib komisjon vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleeriv asutus võtab oma ülesannete täitmisel neid soovitusi täiel määral arvesse. Kui riigi reguleeriv asutus otsustab soovitust mitte järgida, teatab ta sellest komisjonile ja põhjendab oma seisukohta.

3. Lõike 1 kohaselt vastu võetavad otsused võivad üksnes hõlmata ühtlustatud või kooskõlastatud lähenemisviisi kindlaksmääramist järgmiste küsimuste lahendamise eesmärgil:

reguleerimispõhimõtete ebajärjekindel rakendamine riigi reguleerivate asutuste poolt artiklite 15 ja 16 kohaldamisel elektroonilise side turgude reguleerimise suhtes, kui see takistab siseturgu. Sellised otsused ei viita artikli 7a alusel riigi reguleerivate asutuste poolt edastatud eriteatamistele.

Sellisel juhul teeb komisjon üksnes otsuse eelnõu ettepaneku:
	–	vähemalt kaks aastat pärast komisjoni samateemalise soovituse vastuvõtmist ning
	–	võttes täiel määral arvesse BEREC arvamust sellise otsuse vastuvõtmise kohta, mille BEREC esitab kolme kuu jooksul alates komisjoni taotlusest;

numbrite, sealhulgas numbrivahemikud, numbrite ja tunnuste liikuvus, numbrite ja aadresside translatsioonisüsteemid ning hädaabiteenuste kättesaadavus numbril 112;

4. Lõikes 1 nimetatud otsus, mille eesmärk on täiendamise teel muuta käesoleva direktiivi väheolulisi osi, võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5. BEREC võib omal algatusel komisjonile soovitada, kas meede tuleks lõike 1 kohaselt vastu võtta või mitte.

22. Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Kui tekib vaidlus seoses käesoleva direktiivi või eridirektiivide alusel kehtivate kohustustega liikmesriigis elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvate ettevõtjate vahel või sellise ettevõtja ja liikmesriigi muude ettevõtjate vahel, kes saavad kasu käesolevast direktiivist või eridirektiividest tulenevatest juurdepääsu ja/või vastastikuse sidumise kohustustest, teeb asjaomase riigi reguleeriv asutus ühe poole taotlusel ja ilma et see piiraks lõike 2 sätete kohaldamist, siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega. Asjaomane liikmesriik nõuab, et kõik pooled teeksid riigi reguleeriva asutusega tihedat koostööd.

23. Artikkel 21 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 21

Piiriüleste vaidlusküsimuste lahendamine

1. Kui eri liikmesriikides paiknevate poolte vahel tekib käesoleva direktiivi või eridirektiivide alusel vaidlus ja kui vaidlus kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi reguleeriva asutuse pädevusse, kohaldatakse lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.

2. Iga vaidluspool võib suunata vaidlusküsimuse asjaomaste riikide reguleerivatele asutustele. Pädevad riikide reguleerivad asutused kooskõlastavad oma tegevuse ning neil on õigus konsulteerida BEREC-ga, et lahendada vaidlus järjepidevalt artiklis 8 sätestatud eesmärkide kohaselt.

Kohustused, mille riigi reguleeriv asutus vaidluse lahendamisel ettevõtjatele kehtestab, peavad vastama käesoleva direktiivi ja eridirektiivide sätetele.

Sellise vaidluse lahendamiseks pädev riigi reguleeriv asutus võib taotleda, et BEREC võtaks vastu arvamuse meetmete kohta, mida tuleks raamdirektiivi ja/või eridirektiivide sätete alusel võtta, et vaidlus lahendada.

Kui BERECile on esitatud vastav taotlus, ootavad kõik vaidluse mis tahes aspekti osas pädevust omavad riikide reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse. See ei välista riikide reguleerivatel asutustel võtta vajaduse korral kiireid meetmeid.

Kui riigi reguleeriv asutus kehtestab vaidlusküsimuse lahendamisel ettevõtjale kohustusi, peavad need olema kooskõlas käesoleva direktiivi või eridirektiivide sätetega ning arvestama täiel määral BERECi vastu võetud arvamusega.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad riikide reguleerivad asutused võivad ühiselt keelduda vaidluse lahendamisest, kui on olemas muid mehhanisme, nagu vahendus, mis aitaksid paremini kaasa vaidluse kiirele lahendamisele artikli 8 sätete kohaselt.

Nad teatavad sellest pooltele viivitamata. Kui vaidlust ei ole nelja kuu jooksul lahendatud ja kui kaebuse esitanud pool ei ole vaidlusküsimust kohtusse andnud ning kui üks pool seda taotleb, kooskõlastavad riikide reguleerivad asutused oma tegevuse, et lahendada vaidlusküsimus artikli 8 sätete kohaselt, võttes seejuures täiel määral arvesse BERECi vastu võetud arvamust.

4. Lõikes 2 sätestatud kord ei takista kumbagi poolt kohtule hagi esitamast.

24. Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 21a

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja eridirektiivide alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ...(20) ja teatavad viivitamata kõigist nende sätete edaspidistest muudatustest.

25. Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

▌
	a)	lõige 3 asendatakse järgmisega:" 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid."
	b)	lõige 4 jäetakse välja.

26. Artikkel 27 jäetakse välja.

27. I lisa jäetakse välja.

28. II lisa asendatakse järgmisega:"

II LISA

Kriteeriumid, mida riikide reguleerivatel asutustel tuleb kasutada ühise turgu valitseva seisundi hindamisel artikli 14 lõike 2 teise lõigu kohaselt

Kahel või enamal ettevõtjal on ühine turgu valitsev seisund artikli 14 tähenduses isegi kui nende vahel ei ole struktuurilisi ega muid seoseid, kuid nad tegutsevad turul, mida iseloomustab tõhusa konkurentsi puudumine ja kus ükski ettevõtja ei oma märkimisväärset turujõudu. Vastavalt kohaldatavale ühenduse õigusele ning Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikale ühise turgu valitseva seisundi kohta võib selline olukord esineda juhul, kui turg on kontsentreeritud ja vastab teatavatele omadustele, millest järgmised võivad olla kõige asjakohasemad elektroonilise side valdkonnas:
	–	nõudluse vähene elastsus;
	–	sarnased turuosad;
	–	turuletuleku suured õiguslikud või majanduslikud takistused;
	–	vertikaalne integratsioon koos ühise varustamisest keeldumisega;
	–	tasakaalustava ostujõu puudumine;
	–	tõenäolise konkurentsi puudumine.

Eespool esitatud loetelu on soovituslik ja mittetäielik ning nimetatud kriteeriumid ei ole kumuleeruvad. Loetelu eesmärk on pigem illustreerida seda, mis liiki tõendeid võib kasutada väidetava ühise valitseva seisundi olemasolu tõestamiseks.▌

Artikkel 2

Direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) muudatused

Direktiivi 2002/19/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:"

"juurdepääs" – vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele määratletud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte, eesmärgiga pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, sealhulgas kui neid kasutatakse infoühiskonna teenuste või ringhäälingu-sisuteenuste osutamiseks. Muu hulgas hõlmab see järgmist: juurdepääs võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääs füüsilisele infrastruktuurile, sealhulgas hoonetele, kaablikanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääs vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääs eeltellimise, teenuste osutamise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remondi taotluste ning arvelduse teabesüsteemidele või andmebaasidele; juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset funktsiooni pakkuvatele süsteemidele; juurdepääs paiksetele ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääs digitaaltelevisiooniteenuste tingimusjuurdepääsu süsteemidele; juurdepääs virtuaalvõrguteenustele;

punkt e asendatakse järgmisega:"

"kliendiliin" – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti jaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses elektroonilises sidevõrgus.

2. Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Üldkasutatavate sidevõrkude operaatoritel on õigus ja direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 4 kohast luba omavate teiste ettevõtjate taotluse korral ka kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks, et tagada teenuste osutamine ja koostalitlusvõime kogu ühenduses. Operaatorid pakuvad teistele ettevõtjatele juurdepääsu ja vastastikust sidumist tingimustel, mis on kooskõlas riigi reguleeriva asutuse poolt artiklite 5, 6, 7 ja 8 sätete kohaselt kehtestatud kohustustega.

3. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

	i)	esimene lõik asendatakse järgmisega:" 1. Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 osutatud eesmärkide saavutamiseks soodustavad riikide reguleerivad asutused kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega piisavat juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning teenuste koostalitlusvõimet ja vajaduse korral tagavad selle, täites oma kohustusi viisil, mis aitab kaasa tõhususele, püsivale konkurentsile, tõhusale investeerimisele ja innovatsioonile ning millest on lõppkasutajatel kõige rohkem kasu."
	ii)	lisatakse punkt ab:" ab) põhjendatud juhtudel ja kui see on vajalik, kehtestada kohustusi ettevõtjatele, kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele, teha nende teenused koostalitlusvõimelisteks."

	b)	lõige 2 asendatakse järgmisega:" 2. Lõike 1 kohaselt kehtestatud kohustused on objektiivsed, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning neid rakendatakse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklites 6, 7 ja 7a sätestatud korras."
	c)	lõige 3 jäetakse välja;
	d)	lõige 4 asendatakse järgmisega:" 3. Seoses lõikes 1 nimetatud juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega tagavad liikmesriigid, et riigi reguleeriv asutus on volitatud sekkuma omal algatusel, kui see on põhjendatud, et tagada direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamine kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega ja direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklites 6 ja 7 ning 20 ja 21 nimetatud korras."

4. Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. Pidades silmas turu ja tehnoloogia arengut, võib komisjon võtta vastu rakendusmeetmeid I lisa muutmiseks. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. Artikkel 7 jäetakse välja.

6. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:"

lõikes 1 asendatakse sõnad "artiklites 9–13" sõnadega "artiklites 9 kuni 13a";

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

_____________________
* EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.
** EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.";

	–	esimeses taandes asendatakse sõnad "artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning artikli 6" sõnadega "artikli 5 lõike 1 ning artikli 6";
	–	teises taandes asendatakse sõnad "Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/66/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris)* sõnadega "Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv))**

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:"
Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb erandlike asjaolude korral kehtestada märkimisväärse turujõuga operaatoritele muid juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega seotud kohustusi kui need, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 9 kuni 13, esitab ta komisjonile sellekohase taotluse. Komisjon võtab täiel määral arvesse elektroonilise side sektori Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (║BEREC)* arvamust. Komisjon otsustab vastavalt artikli 14 lõikele 2, kas lubada või keelata riigi reguleerival asutusel selliste meetmete võtmine.
______________________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2009, [millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo]."

7. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Riigi reguleerivad asutused võivad artikli 8 sätete kohaselt kehtestada vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga seotud läbipaistvuskohustusi ja nõuda, et operaatorid muudaksid avalikuks teatava teabe, näiteks raamatupidamisandmed, tehnospetsifikaadid, võrgu omadused, pakkumis- ja kasutamistingimused, sealhulgas kõik tingimused, mis piiravad juurdepääsu teenustele ja rakendustele ja/või nende kasutamist, kui sellised tingimused on kooskõlas ühenduse õigusega liikmesriikides lubatud, ning hinnad."
	b)	lõige 4 asendatakse järgmisega:" 4. Olenemata lõikest 3 tagavad riigi reguleerivad asutused, et kui operaatoril on artikli 12 alusel kohustusi seoses juurdepääsuga hulgimüügivõrgu infrastruktuurile, ▌ avaldatakse vähemalt II lisas sätestatud elemente sisaldav standardpakkumine."
	c)	lõige 5 asendatakse järgmisega:" 5. Komisjon võib teha II lisas vajalikke muudatusi, et kohandada seda tehnoloogia ja turu arenguga. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Käesoleva lõike sätete rakendamisel võib komisjoni abistada BEREC."

8. Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:"

võimaldada kolmandatele isikutele juurdepääs teatavatele võrguelementidele ja/või vahenditele, kaasa arvatud juurdepääs võrguelementidele, mis ei ole aktiivsed, ja/või eraldatud juurdepääs kliendiliinile, muu hulgas operaatori valiku ja/või eelvaliku ja/või abonendiliini edasimüügi pakkumise võimaldamine;

lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:"

pakkuda ühispaiknemist või muid seotud vahendite ühiskasutusviise ▌;

lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:"

pakkuda juurdepääsu seotud teenustele, nagu näiteks identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenusele.

lõike 2 sissejuhatus ja punkt a asendatakse järgmisega:"
2. Kui riigi reguleerivad asutused kaaluvad lõikes 1 osutatud kohustusi, ja eelkõige kui nad hindavad kuidas sellised kohustused oleksid proportsionaalsed direktiivis 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) sätestatud eesmärkidega, võtavad nad eelkõige arvesse järgmiseid tegureid:

konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turusuundumuste tempot ja võttes arvesse asjaomase vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas muude juurdepääsutoodete (näiteks juurdepääs kaablikanalisatsioonile) teostatavust;

lõike 2 punktid c ja d asendatakse järgmisega:"

	c)	vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse tehtud riiklikke investeeringuid ja investeerimisega kaasnevaid riske;
	d)	vajadus kaitsta konkurentsi pika aja jooksul, pöörates eelkõige tähelepanu majanduslikult tõhusale infrastruktuuril põhinevale konkurentsile;

lisatakse lõige 3 järgmiselt:"
3. Kui operaatorile kehtestatakse kohustus pakkuda juurdepääsu vastavalt käesoleva artikli sätetele, võib riigi reguleeriv asutus kehtestada vajaduse korral tehnilised või kasutustingimused, mida sellise juurdepääsu pakkuja ja/või selle kasutaja peavad täitma, et tagada võrgu normaalne töö. Konkreetsete tehniliste standardite või spetsifikatsioonide järgimise kohustus peab olema kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 17 kehtestatud standardite ja spetsifikatsioonidega."

9. Artikli 13 ║ lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Riigi reguleeriv asutus võib artikli 8 kohaselt kehtestada kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustusi teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et tulemusliku konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel operaatoril säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu kokku suruda ja sellega lõpptarbijaid kahjustada. Selleks et julgustada operaatoreid tegema investeeringuid, sealhulgas järgmise põlvkonna võrkudesse, võtavad riigi reguleerivad asutused arvesse operaatorite investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit saada, võttes arvesse kõiki riske, mis on omased eelkõige konkreetsele uuele investeerimisvõrgustiku projektile.";

▌

10. Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 13a

Funktsioonipõhine eraldamine

1. Kui riigi reguleeriv asutus jõuab seisukohale, et artiklite 9 kuni 13 alusel kehtestatud asjakohaste kohustustega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ning et teatud juurdepääsutoodete turgudega seoses on hulgimüügiks pakkumisel ▌ tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid/turutõrked, võib ta erandmeetmena ja artikli 8 lõike 3 teise lõigu sätete kohaselt kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügiks pakkumisega seotud tegevus üle sõltumatule majandusüksusele.

See sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega, sealhulgas samade hindade ja teenuse tasemega ning kasutades samu süsteeme ja protsesse.

2. Kui riigi reguleeriv asutus kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, esitab ta komisjonile ettepaneku, mis sisaldab:

	a)	tõendeid, mis kinnitavad lõikes 1 osutatud riigi reguleeriva asutuse seisukohta;
	b)	põhjendatud hinnangut, mille kohaselt on tõhusa ja püsiva infrastruktuuripõhise konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul väike või olematu;
	c)	analüüsi seoses prognoositava mõjuga reguleerivale asutusele, ettevõtjale, eelkõige eraldatud ettevõtja tööjõule ning elektroonilise side sektorile tervikuna, ja kogu sektorisse investeerimise motivatsioonile, eelkõige pidades silmas vajadust tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, ning mõjuga teistele sidusrühmadele, sealhulgas prognoositava mõjuga konkurentsile ning võimalike kaasnevate mõjudega tarbijatele.
	d)	põhjenduste analüüsi, mis kinnitavad, et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide/turutõrgetega tegelemiseks võetavate parandusmeetmete jõustamiseks.

3. Meetme eelnõu peab sisaldama järgmisi osi:

	a)	eraldamise täpne laad ja tase, märkides eelkõige ära eraldiseisva majandusüksuse õigusliku seisundi;
	b)	andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta;
	c)	haldamise kord, millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus, ning vastav tasustamise struktuur;
	d)	kohustuste täitmist tagavad eeskirjad;
	e)	eeskirjad, millega tagatakse töökorra läbipaistvus eelkõige teiste sidusrühmade jaoks;
	f)	täitmise tagamiseks ette nähtud järelevalveprogramm, kaasa arvatud iga-aastase aruande avaldamine.

4. Kui komisjon on vastavalt artikli 8 lõikele 3 meetme eelnõu kohta otsuse teinud, viib riigi reguleeriv asutus läbi juurdepääsuvõrguga seotud eri turgude kooskõlastatud analüüsi direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 16 sätestatud korras. Oma hinnangu alusel kehtestab, säilitab, muudab või tühistab riigi reguleeriv asutus kohustusi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 6 ja 7.

5. Ettevõtjale, kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist, võib kehtestada artiklites 9 kuni 13 sätestatud kohustusi igal konkreetsel turul, kus ta on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, või muid kohustusi, milleks komisjon annab loa vastavalt artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 13b

Vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolne vabatahtlik eraldamine

1. Ettevõtjad, kes on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, teatavad riigi reguleerivale asutusele eelnevalt ja õigeaegselt, et riigi reguleeriv asutus saaks hinnata kavandatava tehingu mõju, oma kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus, et pakkuda kõikidele jaeturul tegutsejatele, sealhulgas tema enda jaeüksustele, täiesti võrdseid juurdepääsutooteid.

Ettevõtjad teavitavad riigi reguleerivat asutust ka nimetatud kavatsuse mis tahes muutumisest ning eraldamisprotsessi lõpptulemusest.

2. Riigi reguleeriv asutus hindab kavandatava tehingu mõju olemasolevatele direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) kohastele reguleerivatele kohustustele.

Selleks viib riigi reguleeriv asutus läbi juurdepääsuvõrguga seotud erinevate asjaomaste turgude kooskõlastatud analüüsi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 16 sätestatud turuanalüüsi korrale.

Oma hinnangu alusel kehtestab, säilitab, muudab või tühistab riigi reguleeriv asutus kohustusi vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 6 ja 7.

3. Juriidiliselt ja/või oma tegevuses eraldiseisvale majandusüksusele võib kehtestada artiklites 9 kuni 13 sätestatud kohustusi igal konkreetsel turul, kus ta on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16 tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, või muid kohustusi, milleks komisjon annab loa vastavalt artikli 8 lõikele 3.

11. Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 3 asendatakse järgmisega:" 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid."
	b)	lõige 4 jäetakse välja.

12. II lisa muudetakse järgmiselt:

pealkiri asendatakse järgmisega:"
Olulise turujõuga ja teavitatud operaatori avaldatavas standardpakkumises, mis käsitleb juurdepääsu hulgimüügivõrgu infrastruktuurile, sealhulgas määratletud piirkonnas ühisjuurdepääsu või täielikult eraldatud juurdepääsu kliendiliinile, sisalduvate küsimuste miinimumloetelu"

mõiste a asendatakse järgmisega:"

kliendi alamliin – kliendiliini osa, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, kontsentratsioonipunkti või määratud vahepealse juurdepääsupunktiga üldkasutatavas paikses elektroonilises sidevõrgus;

mõiste c asendatakse järgmisega:"

täielikult eraldatud juurdepääs kliendiliinile – kasutusõiguse saanule tagatud juurdepääs olulise turujõuga operaatori kliendiliinile või kliendi alamliinile, millega võimaldatakse kasutada võrgu kogu infrastruktuuri;

mõiste d asendatakse järgmisega:"

ühisjuurdepääs kliendiliinile – kasutusõiguse saanule tagatud juurdepääs olulise turujõuga operaatori kliendiliinile või kliendi alamliinile, millega võimaldatakse kasutada võrgu infrastruktuuri teatud osa, näiteks osa sagedusest või samalaadset osa;

A osa punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"
1. Võrguelemendid, millele juurdepääsu pakutakse, hõlmavad eelkõige järgmisi elemente koos asjakohaste seotud vahenditega:

	a)	eraldatud juurdepääs kliendiliinile (täielikult eraldatud ja ühisjuurdepääs);
	b)	eraldatud juurdepääs kliendiliini alamliinile (täielikult eraldatud ja ühisjuurdepääs), sealhulgas vajaduse korral juurdepääs võrguelementidele, mis ei ole aktiivsed tagasiühenduse võrkude väljaarendamisel;
	c)	vajaduse korral kaablikanalisatsioon, mis võimaldab võtta kasutusele juurdepääsuvõrke.

2. Teave füüsilise juurdepääsu asukohtade, sealhulgas kaablikapid ja jaotlad, paiknemise kohta ning kliendiliinide, alamliinide, ja tagasiühenduse seadmete kättesaadavuse kohta juurdepääsuvõrgu eri osades ning vajaduse korral teave kaablikanalisatsioonide asukoha ja kaablikanalisatsioonide kättesaadavuse kohta.
3. Kliendiliinidele ja alamliinidele juurdepääsu ja nende kasutamise tehnilised tingimused, sealhulgas juhtmete keerdpaari ja/või kiudoptiliste kaablite ja/või samaväärsete kaablite, kaablijaoturite ja seonduvate seadmete tehnilised omadused ning vajaduse korral kaablikanalisatsioonidele juurdepääsu tehnilised tingimused."

B osa punkt 1 asendatakse järgmisega:"
1. Teave olulise turujõuga operaatori asjakohaste olemasolevate asukohtade või seadmete asukohtade ja nende kavandatava ajakohastamise kohta*.
________________________________
* Avaliku julgeoleku huvides võib käesoleva teabe kättesaadavust piirata ainult huvitatud pooltega."

Artikkel 3

Direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) muudatused

Direktiivi 2002/20/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. Kasutatakse ka järgmist mõistet:

"üldluba" – liikmesriigi loodud õiguslik raamistik, millega tagatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumise õigused ja kehtestatakse sektorispetsiifilised kohustused, mida võib kohaldada kõigi või teatud liiki elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste suhtes vastavalt käesolevale direktiivile.

2. Artikli 3 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:"

Sellistelt ettevõtetelt, kes osutavad piiriüleseid elektroonilisi sideteenuseid mitmes liikmesriigis asuvatele ettevõtetele, ei nõuta iga asjaomase liikmesriigi kohta rohkem kui ühte teatamismenetlust.

3. Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 5

Raadiosageduste ja numbrite kasutamise õigused

1. Liikmesriigid hõlbustavad raadiosageduste kasutamist üldloa alusel. Liikmesriigid võivad vajaduse korral anda individuaalseid kasutusõigusi:

	–	kahjulike mõjutuste vältimiseks;
	–	teenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks;
	–	spektri tõhusa kasutamise kindlustamiseks või
	–	liikmesriikide poolt määratletud muude üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks kooskõlas ühenduse õigusega.

2. Kui tuleb anda raadiosageduste ja numbrite kasutamiseks individuaalseid õigusi, annavad liikmesriigid sellised õigused taotluse korral igale ettevõtjale võrkude või teenuste pakkumiseks artiklis 3 nimetatud üldloa alusel, võttes arvesse käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 ning artikli 11 lõike 1 punkti c sätteid ning muid eeskirju, millega tagatakse kõnealuste vahendite tulemuslik kasutamine kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ (raamdirektiiv).

Piiramata liikmesriigi eelnevalt määratletud konkreetseid kriteeriume, mille alusel antakse õigusi raadiosageduste kasutamiseks raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks kooskõlas ühenduse õigusega, antakse raadiosageduste ja numbrite kasutamiseks õigusi avatud, objektiivse, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse menetlusega ning raadiosageduste puhul vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele. Avatud menetluse nõudest võib teha erandi juhul, kui raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste andmine raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele on vajalik, et saavutada liikmesriigi poolt määratletud üldist huvi pakkuv eesmärk kooskõlas ühenduse õigusega.

Kasutusõiguste andmisel täpsustavad liikmesriigid, kas ja millistel tingimustel võib õiguste valdaja neid õigusi üle anda. Raadiosageduste puhul peab see säte olema kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitega 9 ja 9b.

Kui liikmesriigid annavad kasutusõiguse piiratud ajavahemikuks, peab kõnealuse ajavahemiku kestus olema vastavuses asjaomase teenusega, arvestades taotletavat eesmärki, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust võimaldada investeeringu puhul asjakohane amortisatsiooniperiood.

Kui individuaalsed raadiosageduste kasutamise õigused on antud ▌ kümneks või enamaks aastaks ning neid ei tohi teistele ettevõtjatele üle anda ega rentida, nagu on lubatud direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 9b, tagab pädev riigiasutus, et raadiosageduste kasutamise individuaalsete õiguste andmise kriteeriume loa kehtivusaja jooksul ikka kohaldatakse ja järgitakse, eelkõige õiguse valdaja põhjendatud taotlusel ▌. Kui kõnealuseid kriteeriumeid enam ei kohaldata, muudetakse individuaalne kasutusõigus etteteatamisega ja pärast mõistlikku ajavahemikku raadiosageduste kasutamise üldloaks või muudetakse see teistele ettevõtjatele vabalt üleantavaks või renditavaks vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 9b.

3. Kasutusõiguste andmist käsitlevad otsused võetakse vastu, edastatakse ja avalikustatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on täidetud taotluse kätte saanud, riigi numeratsiooniplaanist eriotstarbeks eraldatud numbrite puhul kolme nädala jooksul ja riigi sagedusplaanist elektrooniliste sideteenuste pakkumiseks eraldatud raadiosageduste puhul kuue nädala jooksul. Viimasena nimetatud tähtaeg ei piira raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

4. Kui pärast konsulteerimist huvitatud isikutega direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 6 kohaselt on otsustatud, et erandliku majandusliku väärtusega numbrite kasutamise õigusi antakse ainult konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra alusel, võivad liikmesriigid pikendada maksimaalselt kolme nädala pikkust tähtaega veel kolme nädala võrra.

Raadiosageduste puhul kohaldatakse konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra suhtes artiklit 7.

5. Liikmesriigid ei piira antavate kasutusõiguste hulka, kui see ei ole vajalik raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks artikli 7 kohaselt.

6. Pädevad riigi asutused tagavad raadiosageduste tõhusa ja tulemusliku kasutamise direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 lõike 2 ja artikli 9 lõike 2 kohaselt. Nad tagavad samuti, et raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmine või kogumine ei moonuta konkurentsi. Selleks võib liikmesriik võtta asjakohaseid meetmeid, nagu volituste andmine raadiosageduste kasutamise õiguste müügiks või rentimiseks.

4. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkumise üldloa ning raadiosageduste ja numbrite kasutamise õigusi võib siduda ainult I lisas loetletud tingimustega. Need tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad ning raadiosageduste kasutusõiguste osas peavad need vastama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9 sätetele."
	b)	lõikes 2 asendatakse sõnad "direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklite 16, 17, 18 ja 19" sõnadega "direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artikli 17";
	c)	lõikes 3 asendatakse sõna "lisa" sõnadega "I lisa".

5. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"
1. Kui liikmesriik kaalub, kas piirata raadiosageduste kasutamiseks antavate kasutusõiguste hulka või kas olemasolevaid õigusi pikendada, juhul kui õiguste tingimustes ei ole seda sätestatud, siis ta muu hulgas:"

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:"

avaldab kõik kasutusõiguste andmist piiravad või kasutusõiguste pikendamist käsitlevad otsused koos põhjendustega;

lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3. Kui raadiosageduste kasutamise õiguste andmist tuleb piirata, annavad liikmesriigid selliseid õigusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete valikukriteeriumide põhjal. Kõigi selliste valikukriteeriumide puhul tuleb asjakohaselt arvesse võtta direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkide ja kõnealuse direktiivi artiklis 9 sätestatud nõuete täitmise saavutamist."

lõikes 5 asendatakse sõnad "artikli 9" sõnadega "artikli 9b".

6. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"
1.  Riigi reguleerivad asutused kontrollivad ja jälgivad üldloa või kasutusõiguse tingimuste ning artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste täitmist vastavalt artiklile 11.
Riigi reguleerival asutusel on õigus nõuda, et üldloa alusel elektroonilisi sidevõrke või -teenuseid pakkuvad või raadiosageduste või numbrite kasutamise õigustega ettevõtjad esitaksid kooskõlas artikliga 11 kogu teabe, mis on vajalik üldloa või kasutusõiguste tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste täitmise kontrollimiseks.
2.  Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et ettevõtja ei täida üht või mitut üldloa või kasutusõiguste tingimust või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustusi, teavitab ta ettevõtjat sellest ja annab ettevõtjale võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma seisukoht.
3.  Asjaomasel asutusel on õigus nõuda, et lõikes 2 nimetatud rikkumine lõpetataks viivitamatult või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed meetmed.

	a)	määrata vajaduse korral hoiatav rahatrahv, mis võib sisaldada karistusmakseid, millel on tagasiulatav jõud; ning
	b)	anda korraldus lõpetada või edasi lükata sellise teenuse või teenuste paketi osutamine, mis võib põhjustada konkurentsi tõsist kahjustamist, kuni vastavuse saavutamiseni juurdepääsukohustustega, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 kohasele turuanalüüsile.

Meetmed ja nende põhjused teatatakse asjaomasele ettevõtjale viivitamata ning määratakse mõistlik tähtaeg, mille jooksul ettevõtja peab meetme täitma."

lõige 4 asendatakse järgmisega:"
4. Olenemata lõigete 2 ja 3 sätetest annavad liikmesriigid asjaomasele asutusele volitused määrata vajaduse korral ettevõtjatele rahatrahv, kui nad ei ole riigi reguleeriva asutuse sätestatud mõistliku aja jooksul esitanud teavet vastavalt käesoleva artikli 11 lõike 1 punkti a või b või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 9 alusel kehtestatud kohustustele."

lõige 5 asendatakse järgmisega:"
5. Kui üldloa või kasutusõiguste tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste raske või korduva rikkumise korral ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täitmise tagamiseks võetud meetmed andnud tulemusi, võivad riigi reguleerivad asutused takistada ettevõtjal elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkumist või peatada või tühistada kasutusõigused. Rikkumise aja eest võib määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone ja karistusi, isegi kui rikkumine on hiljem lõpetatud."

lõige 6 asendatakse järgmisega:"
6. Kui asjaomasel asutusel on tõendeid üldloa või kasutusõiguse tingimuste või artikli 6 lõikes 2 nimetatud erikohustuste rikkumise kohta, mille näol on tegemist vahetu ja suure ohuga avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele või mis võivad põhjustada tõsiseid majanduslikke või toimimisprobleeme teistele elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujatele või kasutajatele või muudele raadiospektri kasutajatele, võib asjaomane asutus lõigete 2, 3 ja 5 sätetest olenemata võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid olukorra heastamiseks enne lõpliku otsuse tegemist. Pärast seda antakse kõnealusele ettevõtjale mõistlik võimalus oma seisukoha väljendamiseks ja heastamisettepanekute tegemiseks. Vajaduse korral võib asjaomane asutus kiita heaks ajutised meetmed kestusega kuni kolm kuud, ent kui jõustamismenetlusi ei ole veel lõpule viidud, võib kestust pikendada maksimaalselt veel kolme kuu võrra."

7. Artikli 11 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:"

käesoleva direktiivi I lisa A osa tingimuste 1 ja 2, B osa tingimuste 2 ja 6 ja C osa tingimuste 2 ja 7 täitmise ja artikli 6 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimine süstemaatiliselt või üksikjuhtude kaupa;

punktis b asendatakse sõna "lisas" sõnadega "I lisas";

lisatakse järgmised punktid:"

	g)	raadiosageduste tulemusliku kasutamise kindlustamine ja nende tõhusa haldamise tagamine;
	h)	tulevase võrgu või teenuse selliste arengute hindamine, mis võiksid mõjutada konkurentidele kättesaadavaks tehtud hulgimüügiteenuseid.

teine lõik asendatakse järgmisega:"
Esimese lõigu punktides a, b, d, e, f, g ja h nimetatud teavet ei tohi nõuda enne turulepääsemist või turulepääsu eeltingimusena."

8. Artikkel 14 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 14

Õiguste ja kohustuste muutmine

1. Liikmesriigid tagavad, et üldlubade, kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õigustega seotud õigusi, tingimusi ja korda saab muuta ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel ja proportsionaalselt, võttes vajaduse korral arvesse üleantavate raadiosageduste kasutusõiguste suhtes kohaldatavaid eritingimusi. Kui kavandatud muudatused on väikesed ja nendes on üldloas või õiguse valdajaga kokku lepitud, teatatakse asjakohasel viisil kavatsusest teha selliseid muudatusi ja huvitatud isikutele ning kasutajatele ja tarbijatele antakse piisavalt aega (vähemalt neli nädalat, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega), et nad saaksid väljendada oma seisukohti kavandatud muudatuste kohta.

2. Liikmesriigid ei piira ega tühista seadmete paigaldamise õigusi ega raadiosageduste kasutamise õigusi enne selliste õiguste kehtivusaja lõppemist, kui piiramine või tühistamine ei ole põhjendatud või kohaldatav I lisa ja õiguste tühistamise kompenseerimist käsitlevate siseriiklike sätete kohaselt.

9. Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Liikmesriigid tagavad, et kogu asjaomane teave üldlubade, kasutusõiguste ja seadmete paigaldamisega seotud õiguste, tingimuste, korra, haldus- ja muude tasude ning otsuste kohta avaldatakse ja seda ajakohastatakse asjakohaselt, et kõigil huvitatud isikutel oleks kõnealust teavet kerge kätte saada.

10. Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9a kohaldamist, viivad liikmesriigid 31. detsembril 2009 kehtivad üldload ja individuaalsed kasutusõigused vastavusse käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja I lisaga hiljemalt kahe aasta jooksul käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

2. Kui lõike 1 kohaldamisega kaasneks kehtivast üldloast ja individuaalsetest kasutusõigustest tulenevate õiguste vähendamine või kohustuste pikendamine, võivad liikmesriigid pikendada kõnealuste lubade ja õiguste kehtivust maksimaalselt 30. septembrini 2012, kui see ei mõjuta teisi ühenduse õiguse kohaselt tegutsevaid ettevõtjaid. Liikmesriigid teatavad sellisest pikendamisest ja selle põhjustest komisjonile.

11. Lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas sätestatule.

Artikkel 4

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2887/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(21). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates ...(22)*.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) lisa muudetakse järgmiselt:

1. Esimene lõik asendatakse järgmise pealdisega:"

Käesolevas lisas loetletud tingimuste näol on tegemist maksimumtingimustega, mida võib siduda üldlubadega (A osa), raadiosageduste kasutamise õigustega (B osa) ja numbrite kasutamise õigustega (C osa) vastavalt artikli 6 lõikele 1 ja artikli 11 lõike 1 punktile a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 lubatud piirides.

2. A osa muudetakse järgmiselt:

	a)	punkt 4 asendatakse järgmisega:" 4. Lõppkasutajate juurdepääs riigi numeratsiooniplaani numbritele, Euroopa numeratsioonivälja numbritele, rahvusvahelistele tasuta numbritele ja teiste liikmesriikide numeratsiooniplaanide numbritele, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, ning direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) kohased tingimused."
	b)	punkt 7 asendatakse järgmisega:" 7. Elektroonilise side sektoris kehtiv isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). ______________________ EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37."
	c)	punkt 8 asendatakse järgmisega:" 8. Elektroonilise side sektoris kehtivad tarbijakaitse eeskirjad, kaasa arvatud direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) kohased tingimused ning puuetega kasutajate juurdepääsu tingimused vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 7."
	d)	punktis 11 asendatakse sõnad "direktiiviga 97/66/EÜ" sõnadega "direktiiviga 2002/58/EÜ";
	e)	lisatakse järgmine punkt:" 11a. Kasutustingimused seoses ametiasutuste teadetega üldsusele, millega hoiatatakse üldsust vahetu ohu eest või kõrvaldatakse suurõnnetuste tagajärgi."
	f)	punkt 12 asendatakse järgmisega:" 12. Kasutustingimused katastroofide või üleriigilise hädaolukorra ajal, et tagada side hädaabiteenistuste ja ametiasutuste vahel."
	g)	punkt 16 asendatakse järgmisega:" 16. Üldkasutatavate võrkude kaitstus loata juurdepääsu eest direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) kohaselt."
	h)	lisatakse punkt 19:" 19. Üldsusele kättesaadavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatele üldkasutatavate sidevõrkude teenusepakkujatele kehtestatud läbipaistvuse kohustused, et tagada läbivühenduvus kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega, kõikide tingimuste avalikustamine, mis piiravad juurdepääsu teenustele ja rakendustele ja/või nende kasutamist, kui sellised tingimused on kooskõlas ühenduse õigusega liikmesriikides lubatud, ning, kui see on vajalik ja proportsionaalne, riigi reguleerivate asutuste juurdepääs sellisele teabele, et kontrollida sellise avalikustamise täpsust."

3. B osa muudetakse järgmiselt:

	a)	punkt 1 asendatakse järgmisega:" 1. Kohustus pakkuda teenust või kasutada teatavat liiki tehnoloogiat, mille jaoks sageduse kasutamise õigused on antud, sealhulgas vajaduse korral levialaga seotud nõuded ja kvaliteedinõuded."
	b)	punkt 2 asendatakse järgmisega:" 2. Sageduste tõhus ja tulemuslik kasutamine kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ (raamdirektiiv)."
	c)	lisatakse punkt 9:" 9. Raadiosageduste katselise kasutamisega seotud erikohustused."

4. C lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1. Selle teenuse kindlaksmääramine, mille jaoks numbrit kasutatakse, sealhulgas kõnealuse teenuse osutamisega seotud nõuded ning kahtluste vältimiseks tariifipõhimõtted ja maksimumhinnad, mida saab kohaldada konkreetse numbrivahemiku puhul, et tagada tarbijakaitse kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 lõike 4 punktiga b.

(1)	Vastuvõetud tekstid, 24. september 2008, P6_TA(2008)0449.
(2)	ELT C 224, 30.8.2008, lk 50.
(3)	ELT C 257, 9.10.2008, lk 51.
(4)	Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. veebruari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 103 E, 5.5.2009, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta seisukoht.
(5)	EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(6)	EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
(7)	EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.
(8)	EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.
(9)	EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(10)	+ Väljaannete talitus: palun lisada kõnealuse määruse number, kuupäev ja avaldamisviide.
(11)	EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.
(12)	EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.
(13)	EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49.
(14)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).
(15)	Komisjoni 11. veebruari 2003. aasta soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, kus saab kohaldada eelreguleerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 114, 8.5.2003, lk 45).
(16)	EÜT L 336, 30.12.2000, lk 4.
(17)	EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(18)	* Käesoleva direktiivi ║ ülevõtmise kuupäev.
(19)	* Käesoleva direktiivi ║ ülevõtmise kuupäev.
(20)	* Käesoleva direktiivi ║ ülevõtmise kuupäev.
(21)	* 18 kuud pärast muutmisakti vastuvõtmist.
(22)	** Esimeses lõigus osutatud kuupäevale järgnevast päevast.

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo ***II

189k

90k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse telekommunikatsioonisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (GERT) (16498/1/2008 – C6-0067/2009 – 2007/0249(COD))

P6_TA(2009)0362

A6-0271/2009

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16498/1/2008 – C6-0067/2009);

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0699) suhtes;

– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0720);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0271/2009),

1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo

P6_TC2-COD(2007)0249

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1211/2009) lõplikule kujule.)

(1)	Vastuvõetud tekstid, 24. september 2008, P6_TA(2008)0450.

Sagedusalad, mis reserveeritakse liikuva kärgside jaoks ***I

187k

33k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (KOM(2008)0762 – C6-0452/2008 – 2008/0214(COD))

P6_TA(2009)0363

A6-0276/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0762);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0452/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0276/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses

P6_TC1-COD(2008)0214

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/114/EÜ) lõplikule kujule.)

Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine ***I

416k

154k

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/613/EMÜ (KOM(2008)0636 – C6-0341/2008 – 2008/0192(COD))

P6_TA(2009)0364

A6-0258/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0636);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0341/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0258/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogudirektiiv 86/613/EMÜ

P6_TC1-COD(2008)0192

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 141 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3),

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ (füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega)(4) kindlustab, et liikmesriigid kohaldaksid füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate või nende tegevuses osalevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet. Seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja neid abistavate abikaasadega ei ole direktiiv 86/613/EMÜ olnud eriti tulemuslik; direktiivi reguleerimisala tuleks uuesti läbi vaadata, sest soolist diskrimineerimist ja ahistamist tuleb ette ka palgatöö välistes valdkondades. Direktiiv 86/613/EMÜ tuleks selguse huvides asendada käesoleva direktiiviga.

(2) Oma 1. märtsi 2006. aasta teatises pealkirjaga "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010"(5) teatas komisjon, et soolise võrdõiguslikkuse tagamise parandamiseks vaatab ta läbi ELi olemasolevad soolise võrdõiguslikkuse alased õigusaktid, mis ei kuulunud 2005. aastal uuesti sõnastamisele, et vajaduse korral neid ajakohastada, uuendada ja uuesti sõnastada. Uuesti sõnastamine ei hõlmanud direktiivi 86/613/EMÜ.

(3) Nõukogu 5. ja 6. detsembri 2007. aasta järeldustes pealkirjaga "Naiste ja meeste tasakaalustatud roll töökohtade, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse huvides"(6) kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma vajadust ║direktiiv 86/613/EMÜ läbi vaadata, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjate ja neid abistavate abikaasade emaduse ja isadusega seotud õigused.

(4) Euroopa Parlament on komisjoni järjekindlalt üles kutsunud direktiivi 86/613/EMÜ läbi vaatama, eriti selleks, et tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada abistavate abikaasade olukorda põllumajanduses, käsitöönduses, kaubanduses, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistes ametites.

(5) Euroopa Parlament tegi oma 21. veebruari 1997. aasta resolutsioonis füüsilisest isikust ettevõtjate abistavate abikaasade olukorra kohta(7) ettepaneku registreerida kohustuslikus korras abistavad abikaasad, et nad ei oleks enam nähtamatud töötajad, ja kohustada liikmesriike võimaldama abistavatele abikaasadele liitumist füüsilisest isikust ettevõtjate haigus-, invaliidsus- ja vanaduskindlustusskeemidega.

(6) Teatises "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas"(8) kinnitas komisjon vajadust võtta meetmeid seoses meeste ja naiste erineva osakaaluga ettevõtjate hulgas ning paremini ühitada töö ja eraelu.

(7) Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks on vastu võetud juba mitmeid füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust käsitlevaid õigusakte, eelkõige nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(10). Käesolevat direktiivi ei tuleks seega kohaldada teiste direktiividega juba hõlmatud valdkondades.

(8) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate ja neid abistavate abikaasade suhtes, kui mõlemad osalevad äritegevuses.

(9) Abistavatele abikaasadele on vaja anda selgelt sõnastatud tööalane staatus ja määratleda nende õigused.

(10) Direktiivi ei tuleks kohaldada küsimuste suhtes, mis on hõlmatud muude direktiividega, millega rakendatakse meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, eriti nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(11). Eelkõige kohaldatakse direktiivi 2004/113/EÜ artiklit 5 kindlustuse ja seonduvate finantsteenuste suhtes.

(11) Soolise diskrimineerimise vältimiseks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise suhtes. Ahistamist ja seksuaalset ahistamist tuleks käsitleda diskrimineerimisena ning sellepärast peaksid need olema keelatud.

(12) Asutamislepingu artikli 141 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Põhimõtteliselt ei tuleks praktikas võrdsuse saavutamisele suunatud positiivseid meetmeid käsitleda naiste ja meeste võrdse kohtlemise õiguspõhimõtte rikkumisena.

(13) Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine, et ei tohi esineda diskrimineerimist seoses äritegevuse või füüsilisest isikust ettevõtja muud laadi tegevuse alustamise, juhtimise, sisseseade hankimise või tegevuse laiendamisega.

(14) Abikaasade või elukaaslaste (kui neid tunnustatakse liikmesriigi õiguse alusel) ühise äriühingu asutamise tingimustega tuleb tagada, et ei esineks diskrimineerimist perekonnaseisu alusel. Käesolevas direktiivis tuleks mõisteid "perekonnaseis" ja "pereettevõte" tõlgendada vastavalt kooselu tunnustamisele Euroopa Kohtu asjaomastes otsustes.

(15) Arvestades nende panust pereettevõttes, peaks abistavatel abikaasadel olema ▌õigus samale kaitse tasemele, mis on füüsilisest isikust ettevõtjatel, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele ▌. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid selle valiku võimaldamiseks. Igal juhul peaks ▌abistava abikaasa kaitse tase olema proportsionaalne tema osalemisega füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses pereettevõtte raames.

(16) Rasedate füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade majandusliku ja füüsilise haavatavuse tõttu on vaja anda neile õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, mille üht osa tuleks käsitleda kohustuslikuna. Liikmesriikidele jääb pädevus kehtestada sotsiaalkindlustusmaksete suurus ning kogu toetuste ja maksete kord, eeldusel et järgitakse käesoleva direktiivi minimaalseid ettekirjutusi. Võttes arvesse füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade konkreetset olukorda, tuleks neile jätta lõplik valik küsimuses, kas kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte.

(17) Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse eripära arvesse võtmiseks peaks naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ja abistavatel abikaasadel olema võimaluse piires lisaksrahalisele toetusele õigus kasutada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ajutise asendamiseteenust.

(18) Hoolekandesüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine, eeskätt paremate stiimulite, parema juhtimise ja hindamise ning rahastamiskavadele prioriteetide seadmise kaudu, on omandanud otsustava tähtsuse Euroopa sotsiaalmudeli pikaajalise rahandusliku jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt. ▌

(19) Isikutele, keda on sooliselt diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus liikmesriigi sätestatud tingimustel astuda menetlusse kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse siseriiklike menetlusnormide kohaldamist.

(20) Füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasadekaitset soolise diskrimineerimise vastu tuleks tugevdada igas liikmesriigis sellise asutuse ▌määramisega, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele praktilise abi andmine. ▌

(21) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühtlase diskrimineerimisevastase kaitstuse taseme tagamine kõikides liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate või füüsilisest isikust ettevõtja tegevusele kaasa aitavate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks kõikides liikmesriikides direktiividega 2006/54/EÜ ║ ja 79/7/EMÜ hõlmamata küsimustes.

2. Käesolev direktiiv hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ja neid abistavaid abikaasasid.

3. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega on endiselt hõlmatud direktiiviga 2004/113/EÜ.

Artikkel 2

Mõisted

║Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
	a)	"füüsilisest isikust ettevõtjad" – kõik isikud, kes vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele tegelevad oma nimel ettevõtlusega, sealhulgas põllumehed, vabakutselised, käsitöölised, kaubandusettevõtjad ning muud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad;
	b)	"abistavad abikaasad" – füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad või – kui neid tunnustatakse liikmesriigi õiguse alusel – elukaaslased, kes vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele osalevad pidevalt füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses, täites samu või abiülesandeid, olemata ettevõtjaga töösuhetes või tema äripartnerid;
	c)	"otsene diskrimineerimine" – kui ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras;
	d)	"kaudne diskrimineerimine" – kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud ebasoodsamasse olukorda, võrreldes teisest soost isikutega, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;
	e)	"ahistamine" – kui esineb isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on selle isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine;
	f)	"seksuaalne ahistamine" – kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Artikkel 3

Pereettevõtted

Liikmesriigid tagavad, et abikaasade või elukaaslaste (kui neid tunnustatakse liikmesriigi õiguse alusel) ühise äriühingu asutamise tingimustes ei esineks diskrimineerimist perekonnaseisu alusel. Kõiki abikaasade ja elukaaslaste (kui neid tunnustatakse liikmesriigi õiguse alusel) asutatud ühiseid ettevõtteid tunnustatakse "pereettevõttena". Kooselu tunnustamine põhineb vastavatel Euroopa Kohtu otsustel.

Artikkel 4

Võrdse kohtlemise põhimõte

1. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti perekonnaseisu alusel ning eelkõige seoses äritegevuse alustamise, juhtimise, sisseseade hankimise või äritegevuse laiendamisega või füüsilisest isikust ettevõtja muud laadi tegevuse alustamise või laiendamisega.

2. Ahistamist ja seksuaalset ahistamist käsitletakse soolise diskrimineerimisena ja seetõttu on need keelatud. Seda, kas isik tõrjub sellist käitumist või alistub sellele, ei tohi kasutada alusena kõnealust isikut mõjutava otsuse tegemisel.

3. Korraldust isiku sooliseks diskrimineerimiseks käsitletakse diskrimineerimisena.

Artikkel 5

Positiivsed meetmed

Meeste ja naiste täieliku võrdõiguslikkuse ║ tagamiseks tegelikkuses ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, mille eesmärk on näiteks naisettevõtluse edendamine, et ära hoida või heastada sooga seotud halvemusi.

Artikkel 6

Äriühingu asutamine

Ilma et see piiraks mõlemale sugupoolele võrdselt kehtivate konkreetsete tingimuste kohaldamist teataval tegevusalal tegutsemiseks, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selleks, et abikaasade või elukaaslaste (kui viimaseid tunnustatakse liikmesriigi õigusaktide alusel) ühise äriühingu asutamise tingimused ei oleks karmimad kui koos muude isikutega ühise äriühingu asutamise tingimused.

Artikkel 7

Abistavate abikaasade ja elukaaslastesotsiaalkaitse

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et abistavatel abikaasadel ja elukaaslastel oleks ▌õigus samaväärsele kaitse tasemele, mis on füüsilisest isikust ettevõtjatel, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele. Kui selline õiguste laiendamine ei ole antud liikmesriigi seaduste järgi kohustuslik, antakse see abistavate abikaasade või elukaaslaste taotluse alusel.

Nende meetmetega tagatakse abistavate abikaasade sõltumatu liitumine füüsilisest isikust ettevõtjate olemasolevate haigus-, invaliidsus- ja vanaduskindlustust hõlmavate sotsiaalkindlustusskeemidega tingimusel, et abistavad abikaasad teevad nimetatud skeemidesse sissemakseid samadel alustel nagu füüsilisest isikust ettevõtjad, isegi kui sätestatakse võimalus arvutada abistavate abikaasade sissemaksed kindlasummalisel alusel.

Abistavate abikaasade sotsiaalkindlustusmaksed peaksid sarnaselt neile välja makstavale töötasule olema tegevuskuludena maksudest maha arvestatavad, tingimusel et teenuseid on osutatud nõuetekohaselt ja et tegemist on selliste teenuste eest makstava tavapärase tasuga.

Artikkel 8

Rasedus- ja sünnituspuhkus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada naissoost füüsilistest isikutest ettevõtjatele ja abistavatele abikaasadele ▌õigus nende erivajadustega kohandatud rasedus- ja sünnituspuhkusele. Nimetatud puhkuse kestuse peaksid nad saama ise valida, tingimusel et selle kogupikkus ei ületanõukogu direktiivis 92/85/EMÜ(12)sätestatud kestust.

2. Et lõikes 1 osutatud isikud saaksid teostada oma käesolevas artiklis tunnustatud õigusi, võtavad liikmesriigid meetmed, et tagada nendele isikutele piisav toetus rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.

3. Lõikes 2 nimetatud toetust peetakse piisavaks, kui see tagab sissetuleku, mis on vähemalt võrdne sellega, mida asjaomane isik saaks liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud ülemmäära piires, kui ta katkestaks oma tegevuse tervislikel põhjustel, või, kui selleks puudub õigus, muu liikmesriigi õigusega ettenähtud samaväärne toetus, arvestades liikmesriigi õiguses kehtestatud piirmäärasid, kui need piirmäärad ei too kaasa diskrimineerimist.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja abistavatele abikaasadele lõikes 2 osutatud toetusele lisaks juurdepääs ajutise asenduse teenustele või riigis osutatavatele sotsiaalteenustele.

Artikkel 9

Abistavate abikaasade töö tunnustamine

Liikmesriigid peavad välja selgitama, millistel tingimustel abistavate abikaasade töö tunnustamist võib toetada, ja selle väljaselgitamise tulemusel kaaluda kõiki asjakohaseid samme sellise tunnustamise toetamiseks.

Artikkel 10

Õiguste kaitse

1. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel isikutel, kes leiavad, et nad on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kannatanud kahju, oleks võimalik kasutada tõhusat kohtu- või haldusmenetlust, ║sealhulgas liikmesriikide poolt asjakohaseks peetatavatel juhtudel lepitusmenetlust, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud.

2. Liikmesriigid tagavad, et ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas liikmesriigi õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võiksid kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või tema toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira riiklike eeskirjade kohaldamist, mis on seotud võrdse kohtlemise põhimõtte küsimuses menetluse algatamise tähtaegadega.

Artikkel 11

Hüvitamine või heastamine

Liikmesriigid võtavad oma õiguskorras meetmed, mis on vajalikud, et tegelikult ja tõhusalt hüvitada või heastada kannatanule käesolevas direktiivis määratletud diskrimineerimise tõttu tekitatud kahju liikmesriigi sätestatud tingimustel viisil, mis on hoiatav ja tekitatud kahjuga proportsionaalne. Hüvitamist või heastamist ei tohi piirata eelnevalt kindlaks määratud ülemmäär.

Artikkel 12

Võrdõiguslikkusega tegelevad asutused

1. Liikmesriigid määravad asutuse ▌, kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist, ja teevad nende asutuste jaoks vajalikud korraldused. Nimetatud asutus võib moodustada osa asutustest, mis riigi tasandil vastutavad inimõiguste kaitse, üksikisiku õiguste kaitse või võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud asutuse ülesannete hulka kuulub:

	a)	diskrimineerimise all kannatanutele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures kannatanute ja artikli 10 lõikes 2 osutatud ühenduste, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;
	b)	diskrimineerimist käsitleva sõltumatu uurimise korraldamine;
	c)	sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses kõnealuse diskrimineerimise asjaoludega;
	d)	kättesaadava teabe asjakohasel tasemel vahetamine samalaadsete Euroopa asutustega, nagu näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

Artikkel 13

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine

Liikmesriigid võtavad käesolevas direktiivis osutatud valdkondade õigus- ja haldusnormide, poliitika ja tegevuse väljatöötamisel ja rakendamisel aktiivselt arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eesmärki.

Artikkel 14

Teabe levitamine

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele teatavaks sobival viisil, sealhulgas Interneti teel.

Artikkel 15

Kaitse tase

Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul selle diskrimineerimisvastase kaitse vähendamist, mis käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas oli liikmesriikides juba varem olemas.

Artikkel 16

Aruanded

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu olemasoleva teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt ...(13).

Komisjon koostab kokkuvõtliku aruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt ...(14)+. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele käesoleva direktiivi muudatusettepanekud.

2. Komisjoni aruandes võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Hiljemalt ...(15)++ vaatab komisjon läbi käesoleva direktiivi kohaldamise ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 18

Rakendamine

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...(16). Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Kui erilised raskused seda õigustavad, võib käesoleva direktiivi ▌järgimiseks lõikes 1 ette nähtud aega liikmesriigi puhul pikendada ...(17)+.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19

Miinimumnõuded

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada õigusnorme, mis kaitsevad võrdse kohtlemise põhimõtet enam kui käesoleva direktiivi sätted.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 86/613/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates ...+.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)	24. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2)	ELT C , lk .
(3)	Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta seisukoht.
(4)	EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56.
(5)	KOM(2006)0092.
(6)	Dokument SOC 385.
(7)	EÜT C 85, 17.3.1997, lk 186.
(8)	KOM(2008)0412.
(9)	EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.
(10)	ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(11)	ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(12)	EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.
(13)	+ Neli aastatpärast direktiivi vastuvõtmist.
(14)	++ Viis aastatpärast direktiivi vastuvõtmist.
(15)	+++ Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
(16)	+ Kaks aastat alates käesoleva direktiivi vastuvõtmisest.
(17)	++ Kolm aastat alates käesoleva direktiivivastuvõtmisest.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I

187k

26k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (KOM(2008)0867 – C6-0518/2008 – 2008/0267(COD))

P6_TA(2009)0365

A6-0242/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0867);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 159 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0518/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0242/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

P6_TC1-COD(2008)0267

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 546/2009) lõplikule kujule.)

Abikava majanduse elavdamiseks: energeetikaprojektid ***I

205k

33k

		Resolutsioon
		Tekst
		Lisa

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (KOM(2009)0035 – C6-0049/2009 – 2009/0010(COD))

P6_TA(2009)0366

A6-0261/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0035);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 156 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0049/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0261/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3. leiab, et õigusakti ettepanekus märgitud võrdlussumma on mitmeaastase finantsraamistikuga kooskõlas üksnes pärast kõnealuse finantsraamistiku muutmist;

4. tuletab meelde, et tuleb vältida igasugust rahaliste vahendite ümberpaigutamist, mis vähendaks teistele ELi poliitikavaldkondadele eraldatud rahalisi vahendeid ja mõjutaks neid valdkondi seega negatiivselt;

5. tuletab meelde, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(1) punktiga 37;

6. märgib, et kuna programmi rahastamises on nüüd kokku lepitud, saab õigusloomemenetluse viia lõpule;

7. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr.../2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele

P6_TC1-COD(2009)0010

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 663/2009) lõplikule kujule.)

LISA

KOMISJONI AVALDUS

"Komisjon rõhutab, et ELi energiapoliitika põhiprioriteetideks on energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, seda nii keskkonna- kui energia varustuskindluse põhjustel. Selles osas annab määrus panuse kõnealuste prioriteetide täitmisele, toetades märkimisväärselt avamere tuuleenergiaprojekte.

Sellega seoses tuletab komisjon meelde erinevaid energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid toetavaid uusi algatusi, mida komisjon on välja pakkunud, eelkõige oma Euroopa majanduse elavdamise kavas, mille Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembris kinnitas. Nendeks on:

ERDFi määruse muutmine, et võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist kogumahus kuni 8 miljardit eurot kõigi liikmesriikide elamumajandussektorisse. Avaliku ja erasektori partnerlus seoses "Euroopa energiatõhusate ehitiste" algatusega, et edendada loodushoidlike tehnoloogiate ja energiatõhusate süsteemide ja materjalide kasutamist nii uute kui ka renoveeritavate ehitiste puhul. Selle meetme hinnanguline eelarve on 1 miljard eurot: aastatel 2010-2013 kokku 500 miljonit eurot seitsmenda raamprogrammi olemasolevast komisjoni eelarvest ning 500 miljonit eurot tööstusettevõtjatelt.

Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatus "ELi algatus säästva energia rahastamise kohta". Selle eesmärgiks on võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist linnakeskkonnas. Komisjon rahastab tehnilise abi osutamise rahastamisvahendit, kasutades selleks programmi "Arukas energeetika – Euroopa" (2009. aastaks eraldatakse 15 miljonit eurot). Kõnealust rahastamisvahendit haldab Euroopa Investeerimispank ning sellega lihtsustatakse juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele, mille mõjud on märkimisväärsed.

ELi institutsionaalsete investorite (keda juhib Euroopa Investeerimispank) loodud turupõhine 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri investeerimisfond ("Marguerite'i fond"). Kõnealune fond teeb investeeringuid energeetika ja kliimamuutuste valdkonnas (TEN-E, säästev energia tootmine, taastuvenergia, uued tehnoloogiad, energiatõhususe alased investeeringud, energiavarustuse kindlus ning keskkonnainfrastruktuur). Komisjon toetab seda algatust.

Lisaks vaatab komisjon enne 2009. aasta novembri lõppu läbi energiatõhususe tegevuskava, nagu seda on taotlenud nõukogu (Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kohtumise järeldused) ja Euroopa Parlament (resolutsioon P6_TA(2009)0064).

Eksperdid on üksmeelel, et energiatõhusus on odavaim kättesaadav moodus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Komisjon esitab 2009. aasta novembriks üksikasjaliku analüüsi tõkete kohta, mis takistavad energiatõhusust suurendavate investeeringute tegemist. Eelkõige käsitletakse analüüsis seda, kas esineb vajadus suurendada finantsstiimuleid madala intressimääraga laenude ja/või toetuste näol ning kuidas saaks sel eesmärgil kasutada ELi eelarvet; vajadusel lisab komisjon muu hulgas täiendavaid rahalisi vahendeid uuele ja 2010. aastal loodavale ELi energiajulgeoleku ja infrastruktuuri rahastamisvahendile, et rahastada energiatõhusust.

Energiatõhususe tegevuskava läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu energiatõhususe naabruspoliitika mõõtmele. Komisjon analüüsib, kuidas ta saab naaberriikidele anda finants- ja regulatiivstiimuleid, et need suurendaksid nende tehtavaid investeeringuid energiatõhususe valdkonnas.

Kui komisjon 2010. aastal artiklis 28 ettenähtud määruse rakendamist käsitleva aruande koostamisel leiab, et määruse lisas loetletud projektidele ettenähtud rahalistest vahenditest ei ole 2010. aasta lõpuks osa vahendeid võimalik kasutada, teeb komisjon vajadusel ja geograafiliselt tasakaalustatud viisil ettepaneku määruse muutmiseks, et võimaldada lisaks eelnimetatud algatustele energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonna projektide rahastamist, kasutades abikõlblikkuskriteeriume, mis on sarnased nendega, mida kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud projektide suhtes."

(1)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Kapitalinõuete direktiivid ***I

188k

30k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (KOM(2008)0602 – C6-0339/2008 – 2008/0191(COD))

P6_TA(2009)0367

A6-0139/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0602);

– võttes arvesse komisjoni direktiivi eelnõu (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega) ja Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0339/2008);

– võttes arvesse 29. aprilli 2009. aasta kirjas nõukogu esindaja võetud kohustust kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0139/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskikontsentratsiooni, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

P6_TC1-COD(2008)0191

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/111/EÜ) lõplikule kujule.)

(1)	Vastu võetud tekstid, P6_TA(2008)0607.

Finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise ühenduse programm ***I

215k

31k

		Resolutsioon
		Tekst
		Lisa

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (KOM(2009)0014 – C6-0031/2009 – 2009/0001(COD))

P6_TA(2009)0368

A6-0246/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0014);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0031/2009);

– võttes arvesse 6. mai 2009. aasta kirjas nõukogu esindaja võetud kohustust kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0246/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. on seisukohal, et õigusakti ettepanekus nimetatud võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rubriigi 1a ülemmääraga, ja rõhutab, et iga-aastast summat puudutav otsus tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(1) punktiga 37;

3. on seisukohal, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 kohaldatakse juhul, kui Euroopa Liidu organitest, mida kaasrahastatakse programmi kaudu, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, saavad ametid;

4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5. kiidab resolutsioonile lisatud avalduse heaks;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2009, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

P6_TC1-COD(2009)0001

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 716/2009/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Finantskriisi süvenemine on rõhutanud vajadust tugevdada kiiresti järelevalvealast lähnemist ja koostööd ELi tasandil. Ühiste infotehnoloogia vahendite ja ühtse järelevalvetava väljatöötamine kolme ELi järelevalvekomitee poolt (CESR, CEBS ja CEIOPS) on kaks vahendit selle eesmärgi saavutamiseks.

Seetõttu kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles nägema kuni ühenduse programmi (2010–2013) jõustumiseni kolmele ELi järelevalvekomiteele 2009. aastal ette vaherahastamist komisjoni otsusega, järgides üldjoontes järgmist.

· Komisjoni vaherahastamine 2009. aastaks määratakse kindlaks siseturu rakendamiseks ja arendamiseks 2009. aastaks ettenähtud vahendite raames eelarverealt 12 02 01. Vaherahastamine toimub seega komisjoni praegusest eelarvest ja vahenditest, mille eelarvepädevad institutsioonid on juba eraldanud siseturu ja teenuste peadirektoraadile 2009. aastaks. Vormiliselt tehakse rahastamisotsus komisjoni otsusega.

· Komisjon annab kolmele ELi järelevalvekomiteele piiratud meetmetoetust, et rahastada i) järelevalvekomiteede poolt välja töötatavaid valdkondlikke ja valdkonnaüleseid koolitusprojekte ning ii) CESRi puhul konkreetset IT-projekti finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga(2) ette nähtud tehinguaruandluse vahetamise mehhanismi (TREM) raames, täpsemalt TREMi laiendamist, et see hõlmaks ka börsiväliseid tuletisinstrumente. Kolm ELi järelevalvekomiteed on need strateegilised projektid kindlaks määranud prioriteetsetena.

· Komisjoni vaherahastamise kogusumma ei ületa 2009. aastal 500 000 eurot ja peaks katma osa ELi järelevalvekomiteede poolt 2009. aastaks kindlaks määratud projektide ja koolituste kuludest.

Komisjoni otsus 2009. aasta vaherahastamise kohta on põhjendatud praegusest finantskriisist tingitud erandliku olukorra tõttu ja kuna kavandatav ühenduse programm jõustub alles alates 2010. aastast. Nimetatud otsusega ei ole kavas luua pretsedenti.

(1)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

Loomade kaitse surmamisel *

519k

311k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel (KOM(2008)0553 – C6-0451/2008 – 2008/0180(CNS))

P6_TA(2009)0369

A6-0185/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0553);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0451/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0185/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel		Ettepanek: nõukogu määrus loomade kaitse kohta tapmisel ja surmamisel
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: "Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2004. aastal ja "Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.		(6) Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: "Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2004. aastal ja "Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid" 2006. aastal. Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee võttis 2001. aastal vastu aruande karusnaha tootmiseks peetavate loomade heaolu kohta, mis hõlmas karusloomakasvandustes kasutatavate surmamismeetodite analüüsi. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuurisündmused, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.		(15) Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuuri- ja ususündmused ning traditsioonid, mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Lisaks viitavad kultuuritraditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu ega ole ajendatud tootmistegevusest, on asjakohane jätta loomade surmamine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.		(16) Lisaks viitavad kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu, on asjakohane jätta loomade tapmine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
		(22 a) Eespool nimetud uued ülesanded avaldavad paratamatult olulist finantsmõju ELi käitajatele. Käesoleva määrusega kehtestatud eekirjade täitmise tagamiseks tuleks ELi rahalistest vahenditest eraldada piisavat finantstoetust, et liit saavutaks rahvusvahelise juhtrolli loomade heaolu valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Seepärast ei ole vaja teha vahet pöördumatute ja pöörduvate uimastamise meetodite vahel.		(24) Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
(32) Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses.		(32) Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Komisjon peaks tagama, et siseturu jaoks mõeldud liha ja lihatoodete import kolmandatest riikidest vastaks selle määrusega kehtestatud üldeeskirjadele.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
(33) Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses.		(33) Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses. Väikeste, korrapäraselt kontrollitavate tapamajade suhtes, mille tapavõimsus on kuni 50 loomühikut nädalas või kuni 150 000 ühikut kodulindusid aastas ja mis müüvad toitu peamiselt otse lõpptarbijale, ei ole käesoleva määruse üldpõhimõtete täitmiseks vaja rakendada kulukat loamenetlust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus)
		(34 a) Tuleb vältida loomade kannatusi, mis on tingitud tapaeelsest hirmust ja stressist. Seetõttu on kohane projekteerida tapamajade konstruktsioon, kavandada tapamajade tootmisprotsess ja koolitada töötajad välja sellisel viisil, et vältida loomade stressist, hirmust ja valust põhjustatud kannatusi mahalaadimise ja tapmise vahel.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
(35) Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid.		(35) Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid. Pidevalt tuleks teha jõupingutusi paremate uimastamismeetodite väljatöötamiseks. Samuti tuleks kiirendada uurimistööd alternatiivide otsimisel ülemääraste tibude tapmisele.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
(37) Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata.		(37) Uimastuseta tapmisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata ja saavutada kohe pärast kõri läbilõikamist tõhus uimastus.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
(38) Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.		(38) Tapamajades ja karusloomakasvatustes kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade surmamise eelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
i) pädeva asutuse järelevalve all teaduslike ja tehniliste katsete käigus;		i) tegevuse käigus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta1;
		__________ 1EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
ii) jahitegevuse käigus;		ii) jahitegevuse või sportkalapüügi käigus;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
		iv a) suuremate religioossete pidustuste käigus, millega kaasnevad traditsioonilised ohverdamised isikliku tarbimise eesmärgil, näiteks jõulude ja lihavõtete ajal ning ainult kümne päeva jooksul enne vastavaid kuupäevi;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)
		b a) looduses lastud poolkodustatud hirvede suhtes, mis lähevad töötlemisele jahifarmi rajatises.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
b) "seotud toimingud" – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;		b) "seotud toimingud" – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, mahalaadimine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b a (uus)
		b a) "pädev asutus" – liikmesriigi keskasutus, mille ülesanne on tagada käesoleva määruse nõuete järgimine, või mõni muu asutus, millele keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt d a (uus)
		d a) "teadvusetus" – teadvuseta olek, mille puhul ajutegevus on ajutiselt või jäädavalt häiritud ja mille järel loom ei ole võimeline reageerima tavapärastele ärritajatele, sealhulgas valule;
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f
f) "uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;		f) "uimastamine" – tahtlikult käivitatud protsess, mis põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt g
g) "riitus" – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud selliste usundite raames nagu islam või judaism;		g) "riitus" – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud usundite raames või tuleneb teatavatest religioossetest pidustustest;
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt k
k) "tapamaja" – ettevõte maismaaloomade tapmiseks;		k) "tapamaja" – ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt m
m) "karusloomad" – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, kährikud, nutriad ja tšintšiljad;		m) "karusloomad" – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, pesukarud, kährikud, nutriad, küülikud ja tšintšiljad;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;		a) loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
d) loomadel ei esineks valu, hirmu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;		d) loomadel ei esineks valu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f
f) vältida kahjulikku vastastikust mõju.		välja jäetud
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
		3 a. Ülemääraste päevavanuste tibude tapmine mis tahes viisil muutub lubamatuks kohe, kui on kättesaadavad asjakohased alternatiivid nende loomade tapmisele.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – esimene lõik
2. Erandina lõikest 1 võib loomi surmata ilma eelneva uimastuseta, kui riitus näeb ette teistsuguseid meetodeid ja eeldusel, et surmamine toimub tapamajas.		2. Kooskõlas riitusega võib loomi tappa ilma eelneva uimastuseta eeldusel, et tapmine toimub tapamajas.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik
Liikmesriigid võivad siiski otsustada seda erandit mitte kohaldada.		välja jäetud
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
1. Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele.		1. Uimastamine peab toimuma vastavalt I lisas kirjeldatud meetoditele. Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võib komisjon uusi uimastamismeetodeid heaks kiita Euroopa Toiduohutusameti hinnangu alusel ning artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – esimene lõik
2. Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma kinnitamise vahelises ajavahemikus.		2. Uimastamise eest vastutav personal peab korrapäraselt läbi viima kontrolle, et veenduda, et loomadel puuduvad teadvuseloleku või tundlikkuse tunnused uimastamisprotsessi lõppemise ja surma vahelises ajavahemikus.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
		2 a. Veretustamist alustatakse võimalikult kiiresti pärast uimastamist.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 – teine lõik
Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud teaduslike tõendite abil, mis on avaldatud rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikke eksperthinnanguid sisaldavates asjakohastes ajakirjades.		Kõigi selliste muudatuste puhul tuleb tagada loomade heaolu tase, mis on vähemalt samaväärne olemasolevate meetodite abil saavutatud tasemega, ja see peab olema tõestatud asjakohaste teaduslike tõendite abil.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
4. Ühenduse tegevusjuhised I lisas kirjeldatud meetodite kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.		4. Ühenduse suunised I lisas kirjeldatud meetoditega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – esimene lõik
2. Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama surmamise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1.		2. Käitajad peavad standardse töökorra koostamise ja rakendamisega tagama tapmise ja sellega seotud toimingute vastavuse artikli 3 lõikele 1. Selleks võib tapamajadele kohaldada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 5 ettenähtud korda.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab.		3. Standardne töökord tuleb muuta pädevale asutusele kättesaadavaks, kui viimane seda nõuab. Standardse töökorra muutumise korral teavitatakse riiklikku veterinaararsti kirjalikult.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
		3 a. Pädev asutus võib standardset töökorda muuta, kui see ei ole selgelt vastavuses käesolevas määruses kehtestatud üldiste eeskirjade ja nõuetega.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)
		3 b. Lõikeid 1–3 ei kohaldata loomade tapmisele tapamajades, kus ei tapeta üle 50 loomühiku nädalas.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
a) loomade käitlemine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist;		a) loomade ajamine liikumise piiramise, uimastamise või tapmise eesmärgil;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f
f) elusloomade veretustamine.		f) elusloomade veretustamine ja/või käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud tapmismeetodid.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f a (uus)
		f a) karusloomade surmamine.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
3. Karusloomade surmamist peab jälgima isik, kellel on artiklis 18 osutatud pädevustunnistus, mis hõlmab kõiki neid toiminguid, mida sooritatakse nimetatud isiku järelevalve all.		välja jäetud
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt a
a) loomakategooriad või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;		a) loomaliigid või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt c a (uus)
		c a) nende seadmete hoolduse ja kalibreerimise meetodid.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
2. Tapatoimingute ajal peavad kohapeal olema kättesaadavad uimastamise varuseadmed, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema.		2. Tapatoimingute ajal peab kohapeal olema kättesaadav uimastamise varumeetod, mida saab viivitamata kasutusele võtta, kui algselt kasutatud uimastamisseade peaks rikki minema. Kui kõnealune uimastamise varumeetod on seotud raskete seadeldistega, on asjakohane kasutada teisaldatavaid seadmeid.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
		2 a. Ühegi looma liikumist ei tohi piirata, kui selle looma uimastamise või tapmise eest vastutav tapamaja töötaja ei ole valmis looma uimastama või tapma.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10
Käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud nõuded peavad vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkidele.		Kolmandates riikides heakskiidetud või heakskiitmisele kuuluvate tapamajade või ettevõtete kontrollimisel Euroopa Liitu impordi eesmärgil vastavalt ELi õigusaktidele teevad komisjoni eksperdid kindlaks, et artiklis 5 osutatud elusloomade tapmine toimub tingimustel, mis on seoses loomade heaoluga vähemalt samaväärsed käesolevas määruses ettenähtuga.
		Kolmandatest riikidest imporditava lihaga kaasas olevale veterinaarsertifikaadile lisatakse tõend nimetatud nõude täitmise kohta.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus)
		Artikkel 10 a Impordi kord kolmandatest riikidest Komisjon tagab, et kolmandatest riikidest pärit liha ja lihatooted, mis on mõeldud tarbimiseks siseturul, on kooskõlas käesoleva määruse sätetega.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus iga tapamaja puhul heaks kiitma:		2. Käesoleva määruse kohaldamiseks peab määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 4 osutatud pädev asutus iga tapamaja puhul, mille tapavõimsus on üle 50 loomühiku nädalas või üle 150 000 ühiku kodulindusid aastas, heaks kiitma:
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
a) iga tootmisliini maksimaalse läbilaskevõime;		välja jäetud
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalse mahutavuse hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude ja jäneseliste jaoks.		c) iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude, silerinnaliste lindude ja jäneseliste jaoks.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
2. Käitajad peavad tagama uimastuseta surmatavate loomade liikumise mehaanilise piiramise.		2. Käitajad peavad vajaduse korral ning ilma uimastuseta toimuva riitusliku tapmise puhul tagama uimastuseta tapetavate loomade liikumise mehaanilise piiramise.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – punkt e
e) elektrivoolu kasutamine, nii et see ei uimasta ega surma loomi kontrollitult, eriti kui kasutatav elektrivool ei läbista peaaju.		välja jäetud
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – teine lõik
Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude puhul kasutatavate köidikahelate suhtes.		Punkte a ja b ei kohaldata siiski kodulindude ja jäneseliste puhul kasutatavate köidikahelate suhtes.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
1. Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama.		1. Et kontrollida ja veenduda, et tapetavad loomad on tõhusalt uimastatud ajavahemiku jooksul, mis algab uimastamisprotsessi lõppemisega ja lõpeb surma kinnitamisega, peavad käitajad kehtestama asjakohased seiremenetlused ja neid rakendama. Loomad peavad olema surnud enne, kui rümpa korrastatakse või töödeldakse mis tahes muul potentsiaalselt valu tekitaval viisil.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
		4 a. Karusloomakasvatajad peavad loomade surmamisest teavitama eelnevalt pädevat asutust, et riiklikul veterinaararstil oleks võimalik kontrollida, kas käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja standardset töökorda järgitakse.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5
5. Ühenduse hea tava juhise tapamajade seiremenetluste kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.		5. Ühenduse suunised tapamajade seiremenetlustega seotud korra väljatöötamise ja eeskirjade rakendamise kohta võib vastu võtta artikli 22 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)
		5 a. Riiklik veterinaararst kontrollib korrapäraselt eespool nimetatud seiremenetlusi ning standardse töökorra järgimist.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 (uus)
		- 1. Käitajad vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
1. Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele.		1. Käitajad peavad määrama iga tapamaja jaoks loomade heaolu eest vastutava töötaja, kes vastutab käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järgimise kontrolli eest asjaomases tapamajas. Ta annab loomade heaoluga seotud küsimustes aru otse käitajatele.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
5. Lõikeid 1 ja 4 ei kohaldata tapamajade suhtes, kus tapetakse vähem kui 1 000 loomühikut imetajaid või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul.		5. Tapamaju, kus tapetakse vähem kui 1 000 loomühikut imetajaid või 150 000 ühikut kodulindusid aasta jooksul, võib käitada loomade heaolu eest vastutav töötaja, ning pädevustunnistuse saamise menetlust lihtsustatakse vastavalt pädeva asutuse määratletud kirjeldusele.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
1. Loomade arvu vähendamises osalevad käitajad ja pädev asutus peavad enne toimingu alustamist koostama tegevuskava, millega tagatakse vastavus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.		välja jäetud
Lähtudes oletatava haiguspuhangu ulatuse ja asukoha kohta esitatud hüpoteesidest, peavad ühenduse loomatervist käsitlevates õigusaktides nõutud situatsiooniplaanid eelkõige sisaldama kavandatud surmamise meetodeid ja asjakohast töökorda, mis tagab vastavuse käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
3. Käesoleva artikli kohaldamisel ja seoses erakordsete asjaoludega võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist või aeglustada oluliselt haigustõrjet.		3. Käesoleva artikli kohaldamisel ja vääramatu jõu korral võib pädev asutus lubada erandi tegemist käesoleva määruse sätetest, kui ta leiab, et nõuete täitmine võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist, aeglustada oluliselt haigustõrjet või hoopis kahjustada loomade heaolu.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4
4. Ühe aasta jooksul päras loomade arvu vähendamise toimingu lõpetamist peab lõikes 1 osutatud pädev asutus edastama komisjonile ja muutma avalikkusele kättesaadavaks (eeskätt Interneti kaudu) saavutatud tulemuste hindamisaruande.		välja jäetud
Kõnealune aruanne peab sisaldama eeskätt järgmist:
a) loomade arvu vähendamise põhjused;
b) surmatud loomade liik ja arv;
c) kasutatud uimastamise ja surmamise meetodid;
d) tekkinud probleemide kirjeldused ja kui see on asjakohane, siis ka lahendused, mis aitasid asjaomaste loomade kannatusi leevendada või minimeerida;
e) kõik lõike 3 kohaselt tehtud erandid.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks surmamiseks.		Hädatapmise korral peab asjaomaste loomade eest vastutav isik võtma vajalikud meetmed loomade võimalikult kiireks tapmiseks, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao VI peatükis hädatapmise suhtes väljaspool tapamaja kehtestatud tingimuste täitmist.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Artikkel 17 Tugikeskused 1. Iga liikmesriik peab määrama riikliku tugikeskuse (edaspidi "tugikeskus") järgmiste ülesannete täitmiseks:		välja jäetud
a) tapamajade heakskiitmiseks vajaliku teadusliku ja tehnilise eksperdiabi andmine;
b) uute uimastamise meetodite hindamine;
c) käitajate ja muude huvitatud isikute aktiivne toetamine käesoleva määruse rakendamiseks vajalike heade tavade juhiste väljatöötamisel ning selliste juhiste avaldamine ja levitamine ning nende rakendamise seire;
d) käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike juhiste väljatöötamine pädevate asutuste jaoks;
e) pädevustunnistusi väljastavate organisatsioonide ja üksuste akrediteerimine vastavalt artiklile 18;
f) koostöö ja suhtlemine komisjoniga ning teiste tugikeskustega, et jagada tehnilist ja teaduslikku teavet ning parimaid tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega.
2. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad liikmesriigid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma tugikeskuse andmed ning muutma selle teabe ka Internetis avalikult kättesaadavaks.
3. Tugikeskuse võib luua erinevatest üksustest koosneva võrgustikuna, tingimusel et on määratud täitja kõikidele lõikes 1 loetletud ülesannetele vastavalt kõikidele asjaomases liikmesriigis tehtavatele asjakohastele toimingutele.
Liikmesriik võib määrata oma territooriumist väljaspool asuva üksuse täitma ühte või mitut nimetatud ülesannet.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b
b) väljastab pädevustunnistusi, mis kinnitavad, et on sooritatud sõltumatu lõpueksam, mis hõlmab asjakohaseid loomakategooriaid ja artikli 7 lõikes 2 loetletud toiminguid ning IV lisas esitatud teemasid;		b) tagab, et käesoleva määruse artiklis 6 ette nähtud standardse töökorra väljatöötamise või järgimise eest vastutavad isikud on saanud asjakohase väljaõppe;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c
c) kiidab heaks punktis a osutatud koolituskursuste õppekavad ning punktis b osutatud eksamite sisu ja läbiviimise korra.		välja jäetud
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
2. Pädev asutus võib delegeerida kursuste korraldamise, kvalifikatsiooni kinnitava eksami läbiviimise ja pädevustunnistuse väljastamise eraldi organisatsioonile või üksusele, mis:		2. Koolitusprogrammid töötab välja ja viib vajaduse korral ka läbi ettevõtja ise või pädeva asutuse poolt selleks volitatud organisatsioon.
a) omab selleks vajalikke kogemusi, personali ja vahendeid;		See ettevõtja või organisatsioon väljastab nimetatud valdkonna pädevustunnistused.
b) on sõltumatu ning tema tegevus seoses pädevustunnistuste väljastamisega ei too kaasa huvide konflikti;		Pädev asutus võib vajaduse korral välja töötada ja läbi viia koolitusprogramme ja väljastada pädevustunnistusi.
c) on tugikeskuse poolt akrediteeritud.
Üksikasjalik teave selliste organisatsioonide ja üksuste kohta tuleb muuta avalikkusele kättesaadavaks, eelkõige Interneti kaudu.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 – esimene lõik
3. Pädevustunnistustele peab olema märgitud, milliste loomakategooriate ja artikli 7 lõigetes 2 või 3 loetletud toimingute kohta need kehtivad.		3. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kelle ülesanne on kinnitada lõikes 2 nimetatud koolitusprogrammide sisu.
Muudatusettepanekud 69 ja 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 - lõige 3 – teine lõik
Pädevustunnistuste kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat.		Pädevustunnistused kehtivad tähtajatult. Pädevustunnistuste omanikud peavad osalema korrapäraselt koolitustel.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjaomasel kutsealal vähemalt [kümne]aastane pidev töökogemus.		2. Kuni 31. detsembrini 2014 võivad liikmesriigid ette näha, et artiklis 18 osutatud pädevustunnistused väljastatakse ilma eksamita nendele isikutele, kellel on asjakohane väljaõpe ja asjaomasel kutsealal vähemalt 12kuune töökogemus enne käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
		2 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2013 ELis liikuvate tapamajade kasutamise tingimuste ja eeskirjade kehtestamist käsitleva õigusakti ettepaneku tagamaks, et nendes liikuvates üksustes võetakse tarvitusele kõik abinõud ja ei ohustata loomade heaolu.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – loomakategooria
Mäletsejad kaaluga kuni 10 kg, kodulinnud ja jäneselised.		Mäletsejad, kodulinnud ja jäneselised.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 1 – punkt 2 – põhiparameetrid – teine lõik
Poldi asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile.		Poldi (puuteplaadi meetod) asjakohane kiirus ja läbimõõt vastavalt looma suurusele ja liigile.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – nimi
Surmamine kogu keha läbiva elektrivooluga		Uimastamine või tapmine aju ja südant või kogu keha läbiva elektrivooluga
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 2 – punkt 2 – loomakategooria
Kõik liigid, välja arvatud talled ja põrsad eluskaaluga vähem kui 5 kg ja veised.		Kõik liigid.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – I peatükk – tabel 3 – punkt 2 – loomakategooria
Sead ja kodulinnud.		Sead, kodulinnud ja karusloomad.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II peatükk – punkt 7 – alapunkt 1 a (uus)
		Üle 30 %-lise kontsentratsiooniga süsinikdioksiidi ei kasutata tapamajas kodulindude uimastamiseks ega tapmiseks. Sellist kontsentratsiooni võib kasutada ainult ülemääraste tibude surmamiseks või haigustõrje eesmärgil.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.3
2.3 Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema tasase põranda ja tugevate seintega ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.		2.3 Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.2
3.2 Koos löökpoldiga kasutatavad liikumist piiravad sulud peavad olema varustatud seadisega, mis ei lase loomal pead külg- või vertikaalsuunas liigutada.		välja jäetud
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3.3
3.3 Veiste liikumise piiramiseks nende selilipööramist või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavaid süsteeme ei tohi kasutada.		välja jäetud
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.1 a (uus)
		4.1 a Elektrivooluga uimastamise seade on:
		a) varustatud integreeritud akustilise või optilise signaalseadmega, mis näitab loomale rakendatava toime kestust;
		b) ühendatud uimastajale selgesti nähtava pinge- ja voolutugevuse mõõteseadmega.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 4.2
4.2 Elektriseade peab andma konstantset voolu.		välja jäetud
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 7.2
7.2 Rajatised kodulindude jaoks peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et lindudele saaks manustada gaasisegu ilma neid transportimiskastidest välja laadimata.		7.2 Eluskodulindudele tuleks manustada gaasisegu nende transportimiskastides või konveierilindil.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.2
1.2 Loomad tuleb pärast saabumist võimalikult kiiresti maha laadida ja seejärel tarbetu viivituseta tappa.		välja jäetud
Kodulindude ja jäneseliste puhul ei tohi ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga, ületada 12 tundi.
Imetajate puhul, välja arvatud jäneselised, ei tohi transpordile kulunud aeg koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ületada:
(a) 19 tundi võõrutamata loomade puhul;
(b) 24 tundi hobuste ja sigade puhul;
(c) 29 tundi mäletsejate puhul.
Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.5
Enne muud tüüpi loomi tuleb tappa võõrutamata loomad, lakteerivad lüpsiloomad, teel olles sünnitanud loomad või konteinerites tarnitud loomad. Kui see ei ole võimalik, tuleb võtta meetmeid nende kannatuste leevendamiseks, eelkõige:		välja jäetud
a) lüpsta lüpsiloomi mitte üle 12-tunniste ajavahemike järel;
b) kui emasloom on sünnitanud, luua vajalikud tingimused vastsündinu imetamiseks ja tema heaolu tagamiseks;
c) varustada konteinerites tarnitud loomad veega.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.7 – alapunkt c
c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest, sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;		c) tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest (välja arvatud kodulinde ja jäneselisi), sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 a (uus)
		1. 8 a Elektrivooluga uimastamise seadmeid ei tohi kasutada loomade liikumise piiramiseks, nende paigalhoidmiseks ega liikuma sundimiseks.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1.8 b (uus)
		1.8 b Liikumisvõimetuid loomi ei tohi vedada tapmiskohta, vaid tuleb tappa kohapeal.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2.1
2.1 Igal loomal peab olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks.		2.1 Kui välja arvata veised, keda hoitakse üksikaedikutes ajavahemiku jooksul, mis ei ületa mõistlikke piire, peab igal loomal olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 a (uus)
		2 a. Uimastamine poltpüstoliga
		2 a.1 Poltpüstol tuleb asetada nii, et kuul tungib ajukoorde. Eelkõige keelatakse veiste tulistamine kaelapiirkonda. Lammastel ja kitsedel on lubatud kasutada kaelapiirkonda, kui sarvede tõttu ei ole võimalik pealae kaudu tulistada. Sellisel juhul tuleb lask suunata sarvetüve tagant looma suu suunas ning veretustamisega peab alustama 15 sekundi jooksul pärast tulistamist.
		2 a.2 Poltpüstoli kasutamisel peab uimastaja kontrollima, et polt liiguks pärast iga lasku lõpuni tagasi. Vastasel juhul tuleb seade enne järgmist kasutamist parandada.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2 b (uus)
		2 b. Loomade liikumise piiramine
		Looma ei paigutata uimastamissulgu ja tema pead ei asetata liikumist piiravasse seadmesse enne, kui looma uimastav isik on valmis teda uimastama kohe, kui loom on paigutatud uimastamissulgu või tema pea on kinnitatud.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1
3.1 Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal.		3.1 Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal. Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kasutatakse rühma kaupa uimastamist.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.1 a (uus)
		3.1 a Veretustamist tuleb alustada viivitamatult pärast uimastamist ning see tuleb teostada selliselt, et veretustamine oleks kiire, rohke ja täielik.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.2 a (uus)
		3.2 a Pärast veresoonte läbilõikamist on kuni veretustamise lõppemiseni keelatud igasugune loomade täiendav käitlemine ja elektristimulatsioon, mida ei tohi teha igal juhul enne:
		a) 120 sekundi möödumist kalkunite ja hanede puhul;
		b) 90 sekundi möödumist muude lindude puhul;
		c) 30 sekundi möödumist uimastatud veiste puhul;
		d) 120 sekundi möödumist uimastamata veiste puhul;
		e) 20 sekundi möödumist lammaste, kitsede, sigade ja hirvede puhul.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.2 b (uus)
		3.2 b. Tiine looma tapmisel:
		a) kui emakas on kahjustamata, tuleb loode jätta emakasse, kuni ta on surnud;
		b) kahtluse korral või kui looma emakast avastatakse tapmise järel teadvusel olev loode, tuleb see koheselt eemaldada, läbistava poltpüstoliga uimastada ja veretustamise teel surmata.
		Tapamajadel peavad olema käepärast sobivad vahendid protseduuri koheseks teostamiseks, kui see peaks olema vajalik.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 3.3
3.3 Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata surmata.		3.3 Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata tappa.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt f a (uus)
		f a) karusloomade surmamine.
		Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid.
		Uimastamise tehnikate praktilised aspektid.
		Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid.
		Uimastamise ja/või tapmise seadmete hooldus.
		Uimastamise tõhususe seire.

Uus sotsiaalmeetmete kava

176k

95k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon uue sotsiaalmeetmete kava kohta (2008/2330(INI))

P6_TA(2009)0370

A6-0241/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412) (Uue sotsiaalmeetmete kava teatis);

– võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta(1);

– võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni kollektiivlepingutega seotud väljakutsete kohta ELis(2);

– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine" (KOM(2008)0418);

– võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(3);

– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia" (KOM(2008)0420);

– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

– võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist "Parem töö- ja eraelu tasakaal: töö-, era- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamine" (KOM(2008)0635);

– võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574) ja Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta(4);

– võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" (KOM(2007)0620) ning Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(5);

– võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/441/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalse kaitse süsteemides(6);

– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359) ja Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta(7);

– võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist "Kõigepealt mõtle väikestele" – Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act" (KOM(2008)0394);

– võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2007. aasta teatist "Sotsiaalse tegelikkuse hindamine – vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule" (KOM(2007)0063) ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta(8);

– võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist "Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas" (KOM(2006)0249) ja Euroopa Parlamendi 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(9);

– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(10), ning selles toodud vaesuse mõistet;

– võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(11);

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle sätteid sotsiaalõiguste kohta ning EÜ asutamislepingu artiklit 136;

– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2006. aasta rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" (KOM(2006)0708);

– võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2001. aasta rohelist raamatut "Ettevõtte sotsiaalse vastutuse raamistiku edendamine Euroopas" (KOM(2001)0366), komisjoni 22. märtsi 2006. aasta teatist "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136); ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus(12);

– võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta(13);

– võttes arvesse ÜRO 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0241/2009),

A. arvestades, et praegusest finants- ja majanduskriisist tulenev peamine negatiivne tagajärg ELi jaoks on töötuse dramaatiline kasv, mis kõige tõsisemalt tabab kõige haavatavaid ühiskonnarühmi; arvestades, et töötuse kõrgema tasemega kaasneb vaesuse ja tervishoiuga seotud ebavõrdsuse, tõrjutuse, kuritegevuse, ebakindluse ja usalduse puudumise kasv;

B. arvestades, et isegi enne praegust kriisi seisis EL silmitsi raskustega, mille tingisid nõrk majanduskasv, plahvatuslik demograafiline olukord ning probleemid osalemisega järjest üleilmastuvas majanduses;

C. arvestades, et 2007. aastal jättis koolitee pooleli 15,2% ELi kodanikest vanuses 18–24 eluaastat;

D. arvestades, et paljude inimeste jaoks ELis ei taga tööhõive endiselt teed vaesusest välja: 2006. aastal ähvardas 8% töötavatest inimestest vaesusrisk;

E. arvestades, et 2006. aastal ähvradas 16% Euroopa kodanikest vaesusrisk; arvestades, et eriti haavatavad on lapsed, suured pered, üksikvanemad, töötud, puudega inimesed, noored, eakad, etnilised vähemused ja rändajad;

F. arvestades, et naiste puhul on vaesusrisk jätkuvalt suurem kui meeste puhul, mis on tingitud nende majanduslikust sõltuvusest, naiste ja meeste palgaerinevusest tööturul ning naiste suuremast osakaalust madalalt tasustatud töökohtadel; arvestades, et antud olukord suurendab riski, et vaesus kandub edasi järgmistele põlvkondadele;

G. arvestades, et viimaste aastate hinnatõusud on avaldanud märkimisväärset mõju leibkondade eelarvetele ja on ebaproportsionaalselt puudutanud haavatavaid ühiskonnarühmi;

H. arvestades, et mitmete uuringute (nagu sihtasutuse Russell Sage Foundation tööhõive tulevikku käsitlev uuring) kohaselt võib iga neljas enim arenenud majandustes töötav inimene teha varsti madalapalgalist tööd ja leida end suurenevas vaesusohus; arvestades, et madalalt tasustatud tööd näivad olevat paljuski ühetaolised, kuna need toimivad tihti ebastandardse töösuhte kujul, asetades suuremasse ohtu väheste oskustega töötajad, osalise tööajaga töötajad, naised, sisserändajad ja noored töötajad; arvestades, et tendents teha madalapalgalist tööd kipub kanduma põlvkonnalt põlvkonnale, ning arvestades, et madalapalgaline töö piirab ligipääsu heale haridusele, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja muudele põhilistele elutingimustele;

I. arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 2 sätestab, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks olulisematest Euroopa Liidu põhimõtetest;

J. arvestades, et EL seisab silmitsi demograafiliste muutustega, mille tähtsaimateks joonteks on keskmise eluea pikenemine ja madal sündimus, kuigi mõned riigid näitavad märke sündimuse paranemisest;

K. arvestades, et demograafilistest muutustest tingituna eeldatakse ülalpeetavate vanurite suhtarvu kahekordistumist aastaks 2050, mis mõjutab eelkõige rahvastiku füüsilist ja vaimset tervist;

L. arvestades komisjoni 2008. aasta demograafiaalast aruannet vananeva ühiskonna sotsiaalsetele vajadustele vastamise kohta (SEK(2008)2911), milles tunnistatakse hooldajate keskset rolli ühiskonnas; kutsub komisjoni üles arvestama veenvaid sotsiaalseid argumente hooldajate kaasamiseks tulevaste poliitikate kujundamisse;

M. arvestades, et finantskriisi mõju reaalmajandusele ei ole täielikult teada, kuid et ELis 5 miljoni töökoha loomise eesmärki ajavahemikus 2008–2009 on võimatu saavutada; arvestades, et majanduslangus toob kaasa suurema tööpuuduse ja kindlasti ka suurema vaesuse, ning paneb proovile Euroopa sotsiaalmudeli;

N. arvestades, et kasvav finants- ja majanduskriis põhjustab kasvavat töötust ja ebakindlust, mille tingimustes on sotsiaalne ühtekuuluvus kogu Euroopas märkimisväärse surve all, mida iseloomustavad sotsiaalsed lõhed ja pinged paljudes liikmesriikides;

O. arvestades, et EL on võtnud kohustuse järgida keskkondlikult ja sotsiaalselt säästva arengu eesmärki, ja arvestades, et võetud kohustusest tulenevaid võimalusi töökohtade loomiseks tuleks täiel määral ära kasutada;

P. arvestades, et sotsiaalne dialoog võib osutuda oluliseks majanduskriisi tõttu süvenevast usalduskriisist üle saamiseks, kuna paljud inimesed meie ühiskonnas tunnevad hirmu tuleviku ees; arvestades, et võrdselt tuleb tähtsustada ka neid, kes on juba tõrjutud ja kelle praegune olukord praeguses kriisis halveneb;

Q. arvestades, et ELi sekkuvamad institutsioonilised kokkulepped, mida iseloomustab teataval määral tulude ümberjaotamine ja ühine arusaam Euroopa sotsiaalmudelist, avaldavad positiivset mõju miljonite meeste ja naiste tööelu kvaliteedile, kes töötavad meie tööturgude ebasoodsamate tingimustega osas;

R. arvestades, et liikmesriikide õiguskordade ja tavade austamine, mida iseloomustavad tasakaalus tööõigus ja kollektiivlepingud, mis reguleerivad kõnealuseid mudeleid, on süsteemide mitmekesisuses ühiste väärtuste eeltingimus;

S. arvestades, et kollektiivläbirääkimistel kokkulepitud reeglid ja menetlused ei kehti ebatüüpiliste töösuhete puhul;

T. arvestades, et uus sotsiaalmeetmete kava peaks põhinema põhimõttel, et tulemuslik sotsiaalpoliitika aitab kaasa majanduskasvule ja jõukusele, ning arvestades, et see võib samuti aidata taastada kodanike vähenevat toetust ELile;

U. arvestades, et kahetsusväärsel viisil ei käsitleta uues sotsiaalmeetmete kavas üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste õiguskindluse küsimust;

V. arvestades tõsist muret, mida on väljendatud seoses uue sotsiaalmeetmete kava rolli ja nähtavuse, sealhulgas selle eesmärgi ja järelkontrolli teostamise ebaselguse ning sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi olulisuse vähenemisega;

W. arvestades, et Euroopa sotsiaalmudelid kajastavad süsteemide mitmekesisuses ühiseid väärtusi, jäädes üldjuhul liikmesriikide pädevusse; arvestades, et EÜ asutamislepingus, põhiõiguste hartas ja Lissasboni lepingus sätestatud sotsiaalse Euroopa eesmärke tuleb rõhutada ELi peamise eesmärgina, juhul kui soovitakse täita kodanike ootusi ja vaigistada nende kartusi; arvestades, et järjestikustel Euroopa Ülemkogu kevadistel kohtumistel korrati eesmärki kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning vajadust tugevdada Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet; arvestades, et ühe riigi sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ebaedu ja edu mõjutavad ka teisi liikmesriike, mistõttu tuleb ELi ja liikmesriikide suhtlemise keskmesse asetada arutelu Euroopa sotsiaalmudeli reformi üle;

X. arvestades, et põhitähelepanu tuleb pöörata Lissaboni strateegia suutmatusele vähendada vaesust, mis hetkel puudutab 78 000 000 vaesuses elavat inimest, ning kasvavale ebavõrdsusele; arvestades, et EL peab tegema edusamme seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ELi ja riikide sihtmärkide väljatöötamisel ja rakendamisel, seda põhilistes valdkondades, kus praegu on näitajad olemas, kui soovitakse inimesi veenda selles, et EL on olemas esmalt inimeste ning seejärel ettevõtjate ja pankade teenimiseks;

Y. arvestades, et mitmes Euroopa Ühenduste Kohtu menetluses on väljendit "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks" kasutatud ilma selgituseta, kes saab selles osas otsustada, millised sätted on olulised liikmesriigis avaliku korra üldnormide kaitsmiseks;

Z. arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei saa ühepoolselt määratleda avaliku korra mõistet ega kehtestada ühepoolselt kõiki oma tööõiguse kohustuslikke sätteid teises liikmesriigis asutatud teenuste osutajate suhtes, ning arvestades, et ei ole selge, kellele kõnealune pädevus kuulub, kui see ei kuulu liikmesriikidele;

AA. arvestades, et puudub selge erinevus allhanketöö, kahtlase äri ja selliste teenuste osutamise vahel, mis põhinevad seaduslikel lepingutel füüsilisest isikust ettevõtjatega; arvestades vajadust käsitleda pettuste ning tõeliste eraõiguslike ja kaubanduslike ärisuhete vahelist erinevust,

Esmatähtsad tegevused
Euroopa sotsiaalmudelid

1. kutsub nõukogu ja komisjoni üles, võttes arvesse majanduslangust, kinnitama tugeva sotsiaalse Euroopa tähtsust, mis hõlmaks jätkusuutlikku, tulemuslikku ja tõhusat sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat; palub komisjonil töötada ajavahemikuks 2010–2015 välja ambitsioonikas sotsiaalpoliitika tegevuskava;

2. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks inimväärset tööd käsitleva ühtse poliitikakava kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

3. rõhutab, et praegustel rasketel aegadel on oluline asetada töökohtade loomine ja edendamine sotsiaalmeetmete kava kõige tähtsamale kohale; on seisukohal, et suurem paindlikkus töökohal on praegu tähtsam kui kunagi varem;

4. kutsub komisjoni kombineerima uut sotsiaalmeetmete kava teiste algatustega, nagu näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, Euroopa noortepakti ja Euroopa Pereliidu algatusega, et ebasoodsas olukorras olevatel sotsiaalsetel rühmadel oleks parem juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele;

5. on mures selle pärast, et komisjoni uue sotsiaalmeetmete kava teatises esitatud meetmed ei ole piisavalt ühtsed, et mõjutada praeguseid vaesuse ja tõrjutuse tasemeid ELis ning asuda lahendama praeguseid sotsiaalse ühtekuuluvuse ees seisvaid probleeme;

6. avaldab kahetsust eelkõige selle üle, et komisjoni uue sotsiaalmeetmete kava teatises puuduvad ettepanekud järgmiste küsimuste kohta, mis on üliolulised tasakaalu saavutamiseks majandusvabaduste ja sotsiaalõiguste vahel:

	–	direktiiv, mis tagaks põhilised tööalased õigused kõigile töötajatele, olenemata nende tööalasest staatusest, et kaitsta järjest suurenevat hulka ebatüüpilisi töötajaid;
	–	nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)(14) läbivaatamine, mida täiendab sooliselt neutraalse töö hindamise süsteem, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevust nii majandussektoritesiseselt kui ka nende vahel; ning
	–	direktiiv piiriüleste kollektiivläbirääkimiste kohta, mis vastab piiriülese majandustegevuse tegelikule olukorrale;

7. rõhutab vajadust arendada edasi tööõiguse miinimumstandardeid; on teadlik, et ei majandusvabadusi ega konkurentsieeskirju tohiks asetada ettepoole põhilistest sotsiaalõigustest;

8. märgib, et sotsiaalpoliitika peaks hõlmama selliseid olulisi tegevusi nagu parema tasakaalu leidmine suuremate sotsiaalsete õiguste ja turuvabaduse vahel, võitlus diskrimineerimise vastu, võrdõiguslikkuse edendamine, Euroopa sotsiaalmudelite ajakohastamine ja reformimine, suurendades samas nende väärtust;

9. märgib, et selle piiritlemine, mis määrab kindlaks liikmesriigi "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks", on poliitiline küsimus ja tuleks määratleda demokraatlikult seadustatud protsessi käigus; kutsub seepärast komisjoni üles algatama avalikku arutelu, et selgitada, mis määrab kindlaks kõnealused üldised avaliku korra normid, ja esitada vajadusel õigusakti ettepanek;

10. on seisukohal, et praegu ei ole aeg kärpida sotsiaalkulutusi, vaid pigem tuleb tugevdada struktuurireforme; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks toetama liikmesriikide sotsiaalmudelite infrastruktuure, sealhulgas üldhuvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, kinnitades kui tähtis on tagada nende üldine kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus;

11. peab kahetsusväärseks, et olukorras, kus finantskriis tõestab liikmesriikide võetavate meetmete tähtsust majandusaktiivsuse säilitamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, ei ole komisjon kindlustanud avalike teenuste tulevikku ja olulist rolli Euroopa Liidus üldhuviteenuste raamdirektiivi ettepaneku esitamisega;

12. kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku eesmärgiga tagada üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste osas õiguskindlus;

13. rõhutab vajadust leida viise riiklike kindlustussüsteemide kaasajastamiseks ja reformimiseks, et vähendada vaesust pikaajalises perspektiivis, eelkõige piisava miinimumsissetuleku, pensionide ja tervishoiuteenuste osas; rõhutab, et on olemas potentsiaal miinimumpalga ja pensionisüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse parandamiseks, samuti tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tõhususe tõstmiseks nende korralduse ja neile juurdepääsu parandamise kaudu ning suurendades avaliku ja erasektori partnerlust, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning toetades jõupingutuste süvendamist progressiivsete maksusüsteemide kehtestamiseks, et vähendada ebavõrdsust;

14. märgib, et mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele miinimumpalga mõiste; arvab, et teised liikmesriigid võiksid nende kogemuste uurimisest kasu saada; kutsub liikmesriike üles kaitsma kõigi sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse eeltingimusi ning eelkõige kehtestama normid sellistes küsimustes nagu miinimumpalk või muud õiguslikult ja üldiselt siduvad eeskirjad või riigi traditsioonidega kooskõlas olevad kollektiivlepingud, mis võimaldavad täistööajaga töötajatele inimväärse elu tagava sissetuleku;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama kõikidele kodanikele juurdepääs pankade põhiteenustele;

16. kinnitab, et sport ja kultuuritegevus on sotsiaalse kaasatuse olulised elemendid ja aitavad edendada isiklikku arengut, suurendada ühiskonna hüvesid ning kasvatada andekaid inimesi;

17. palub komisjonil lisada keskkonna- ja tervishoiuküsimused kiiresti ELi kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele;

18. pooldab komisjoni soovi laiendada sotsiaalmeetmete kava uutele valdkondadele; peab kahetsusväärseks, et keskkonda käsitletakse liiga sageli üksnes kliimamuutuste seisukohast; tervitab komisjoni kordunud avaldusi vähem süsinikdioksiidi tekitava säästva majanduse kohta, kuid kahetseb, et komisjoni ettepanek ei sisalda mingeid konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse keskkonna- ja kliimakriisi sotsiaalseid tagajärgi ja tagajärgi tervisele;

19. rõhutab, et äärmist vaesust ja sellest tulenevat sotsiaalset tõrjutust ei saa mõõta üksnes numbrite abil majanduslikus mõttes, vaid tuleb vaadelda ka inim- ja kodanikuõiguste kontekstis; tunnistab, et kapitali ja kaupade vaba liikumise põhimõte iseenesest ei võimalda kaotada vaesust, eelkõige kestvat vaesust, ning et see jätab inimestele vähem valikuid ega lase neil tõeliselt osa võtta ühiskondlikust elust, muutes need, keda see puudutab, oma ümbruse suhtes ükskõikseks;

Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika

20. tervitab komisjoni 2008. aasta lõpus käivitatud töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas sisalduvaid ettepanekuid; julgustab komisjoni esitama soovitusi liikmesriikidele, kes on selgelt hilinemas, et täita 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogul seatud eesmärke pakkuda lapsehooldusteenust 2010. aastaks; kutsub komisjoni üles täiendavalt propageerima tööandjate avatust paindliku töökorralduse osas, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, soodustades nii tööplaanide paindlikkust ja nende ühitatavust ettevõtete, ametiasutuste ja koolide lahtiolekuaegadega;

21. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut töö-, pere- ja eraelu paremaks ühitamiseks, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, võttes arvesse laste vajadusi ja heaolu ning edendades samal ajal tõhusamat tööhõive kaitset, mis kinnitab lapsevanemate ja hooldajate õigust paindlikule töökorraldusele, vastates nende vajadustele ja pöörates erilist tähelepanu juurdepääsu tagamisele madalapalgalistel ning ebakindlatel või madala kvaliteediga töökohtadel töötavatele inimestele;

22. taunib ELi ja liikmesriikide poliitikate nõrkust, kui pidada silmas kasvavat vaesust, eriti laste hulgas valitsevat vaesust;

23. soovitab liikmesriikidel sotsiaalse kaasatuse huvides pakkuda inimestele miinimumpalga skeeme kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

24. soovitab uute demograafiliste probleemide lahendamiseks tegeleda naiste olukorraga, kes elavad vaesuses, kelle ligipääs toidule, eluasemele, haridusele ja töötasule on ebavõrdne ja puudulik, ning kellel on raskusi töö-, pere- ja eraelu ühitamisega;

25. nõuab tulemuslikumat ennetustööd ja võitlemist koolist väljalangemise vastu, kasutades juhtlauset "kooliskäimine tasub end ära"; nõuab tõhusalt korraldatud haridussüsteeme ja koolide õppekavasid, mis oleksid kohandatud tulevasele tööturule, kus võetakse arvesse ühiskonna vajadusi ja tehnoloogilisi arenguid; nõuab nn teise võimaluse koolide kontseptsiooni ning mitteformaalse ja informaalse õppe täiendavat edendamist ja toetamist, mis on tõestanud oma võimet kaasata noori ja täiskasvanuid rohkem kui traditsioonilised koolikeskkonnad, aidates kaasa koolist väljalangemise määra alandamisele ELis; sel eesmärgil nõuab hariduslike võimaluste osas igasuguse ebavõrdsuse kauaoodatud kaotamist ELis, ning madala tasemega ja eraldatud hariduse kaotamist, mis avaldab pöördumatut negatiivset mõju marginaliseeritud rühmadele, eriti romidele;

26. rõhutab vajadust tõhusama elukestva õppe ja koolituse järele, mis aitaks kodanikke, eriti vähemkvalifitseeritud tööjõudu paremini ette valmistada sujuvalt ja ilma diskrimineerimiseta (taas) sisenema tööturule ning soodustaks sotsiaalseid uuendusi; soovitab rõhku panna ettevõtlusalastele oskustele, eriti naiste ja noorte ettevõtlusele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud oskustele, finantsteadmistele ja keelteoskusele;

27. rõhutab vajadust täiustada ELis haridust liikmesriikide haridussüsteemide ühilduvuse ja võrreldavuse protsessi hoogustamise abil, et lihtsustada kutsekvalifikatsioonide ja standardite vastastikust tunnustamist;

28. on seisukohal, et aktiivne sotsiaalse kaasamise poliitika peab avaldama otsustavat mõju vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele nii palgalistel töökohtadel (nn töötavad vaesed) kui ka palgata töötavate inimeste jaoks;

29. rõhutab, et ülikoolide ja ettevõtete koostööd tuleb edendada, sest oluline on tagada, et need partnerid teeksid koostööd ja toetaksid üksteist oma organisatsioonide, personali ja tudengite huvides; on arvamusel, et ülikoolide õppekavade ja ärimaailma vahele tuleks rajada sild, ning et ettevõtjatel peaks olema võimalik muu hulgas täiendada õppekavasid, pakkuda praktikakohti, korraldada tudengitele avatud uste päevi jne;

30. juhib tähelepanu vajadusele paremini tasakaalustada paindlikkus, turvalisus ja garanteeritud inimväärne töötasu, mille eesmärk oleks noorte, eakate, naiste, pikaajaliselt töötute ja vähemsoodsas olukorras olevate rühmade tööturule integreerimine; soovitab liikmesriikidel pidada turvalise paindlikkuse riigistrateegiate rakendamisel silmas Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta;

31. leiab, et eriti finants- ja majanduskriisi ajal, millega tihti kaasnevad koondamised ja ümberkorraldused, on töötajate osalemine otsuste tegemise protsessis nendes ettevõtetes, mis mõjutavad nende töökohti ja toimetulekut, ülioluline; väljendab heameelt nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta)(15) läbivaatamise üle(16); kordab oma üleskutset veelgi tugevdada Euroopa töönõukogude toimimist, nagu on sätestatud tema 4. septembri 2001. aasta resolutsioonis direktiivi 94/45/EÜ kohaldamise kohta(17);

32. rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid edendama töökohtade loomist ja et neid tuleks kiiresti rakendada vastusena praegusele majanduskriisile, ning et nende abil tuleks luua töö- ja haridusvõimalusi ning leevendada sissetulekute kaotust; on arvamusel, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid aktiivselt motiveerima inimesi töövõimalusi otsima või oma ettevõtlustegevust alustama; on seetõttu arvamusel, et liikmesriigid peaksid kaaluma taskukohaseid finantseerimiskanaleid, nagu krediidigarantiid, madalamad intressimäärad või töötushüvitiste kapitaliseerimine, leevendades samas sissetulekute kaotust ja pakkudes haridusvõimalusi, mis aitab töötutel inimestel uusi töökohtasid leida; tuletab meelde komisjoni aktiivse kaasamise terviklikku käsitlust, mis hõlmab piisavat sissetulekutoetust, juurdepääsu kaasavale tööturule ja kvaliteetsetele sotsiaalteenustele;

33. kutsub komisjoni üles tegema algatusi, et oleks võimalik selgelt eristada ühelt poolt tööandjaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikeettevõtjaid ning teiselt poolt töötajaid;

34. rõhutab elulist vajadust toetada emasid peretoetuste abil väikelaste eest hoolitsemise ajal ning luua sobiv raamistik nende naasmiseks tööturule, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele selle rühma haavatavust silmas pidades;

35. rõhutab, et sotsiaalmajandus kui üks ettevõtluse vorm mängib olulist rolli jätkusuutliku Euroopa majanduse saavutamisel, ühendades kulutasuvuse ja solidaarsuse; lisab, et sotsiaalmajandusettevõtted vajavad turvalist õigusraamistikku; rõhutab vabatahtliku töö väga olulist panust sotsiaalvaldkonnas, eriti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses ning ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevate rühmade toetusel;

36. rõhutab, et kõik inimesed ei ole võimelised töötama ja praegu ei ole ka tööd kõigile, ning kinnitab Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumisel kinnitatud soovituse 92/441/EMÜ (milles käsitletakse "inimese põhiõigust saada inimväärseks eluks piisavaid toimetulekuvahendeid ja sotsiaalabi") rakendamise tähtsust, laiendades miinimumsissetuleku tagamise skeeme kõikidele liikmesriikidele ja tõstes nende taset kättesaadavuse ja piisavuse tagamiseks;

37. usub, et mikrokrediidi arendamisel võib olla oluline roll (pikaajaliselt) töötute toetamisel füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel; juhib tähelepanu sellele, et mikrokrediit on juba aidanud paljudes sellistes olukordades tööellu taasintegreeruda ja et see on kooskõlas Lissaboni strateegiaga; kutsub komisjoni üles parandama mikrokrediidi võimalusi ja selle taotlemist käsitleva teabe koostamist ja sellele ligipääsu ning suunama teabe nendele ühiskonnarühmadele, kes võiksid mikrokrediidist kõige rohkem kasu saada ja kellel seda kõige rohkem vaja läheb;

38. nõuab tugevama seose loomist turvalise paindlikkuse rakendamise ja sotsiaalse dialoogi edendamise vahel, austades riigi kombeid ja tavasid;

39. nõuab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks bürokraatlike takistuste kaotamist; nõuab komisjoni teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" kohta esitatud põhimõtete edasist rakendamist;

40. tunnustades täielikult liikmesriikide pädevust palgapoliitikas, soovitab, et riigi tasandi sotsiaalpartnerid arutaksid uusi palgapoliitika metoodikaid, mis pööraksid ümber praeguse languses oleva protsendilise suhte palkade ja kasumi vahel ning mille hulka võib kuuluda ettevõtte tulude suurem osakaal töötajate palkades, kasutades skeeme, mis aitavad leevendada inflatsiooni mõju; on seisukohal, et sellised skeemid võiksid võimaldada töötajate lisatasude suunamist spetsiaalsetesse ettevõtete loodud kapitalifondidesse; nõuab arutelu selle üle, kuidas ergutada ettevõtteid kõnealuseid metoodikaid kasutama, lisaks nõuab arutelu seoses õiguslike raamistikega, mis reguleerivad töötajate juurdepääsu nimetatud fondidele järk-järgult aja jooksul; soovitab sotsiaalpartneritel tähtsustada jõupingutusi inimväärset elu võimaldava töötasu tagamisele, mis kindlustaks piisavast sissetulekust märkimisväärselt kõrgema miinimumpalga, et võimaldada inimestel vaesusest väljuda ja tööst positiivselt kasu saada;

41. rõhutab, et mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste edendamine sõltub nii kindlast õiguslikust alusest kui ka reast poliitikavahenditest ning et mittediskrimineerimist ja võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõigis uue sotsiaalmeetmete kava aspektides;

42. palub komisjonil viia läbi uuringuid teadmiste liikumise keskpika ja pikaajalise mõju kohta, et kasutada tulemusi kui tugevat alust negatiivsete mõjude leevendamise meetmetele;

Sisseränne

43. juhib tähelepanu negatiivsele mõjule (võimalik ajude äravool), mida sisseränne võib avaldada päritoluriikide arenguprotsessile, sealhulgas perestruktuurid, tervishoid, haridus ja teadusuuringud; tuletab teisalt meelde majanduskriisi mõju seoses vastuvõtvate riikide tööturu tasakaalustamatusega;

44. rõhutab kolmandatest riikidest eetilise värbamise tähtsust, eriti mis puudutab tervishoiutöötajaid, ning kutsub liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, üles töötama välja tegevusjuhise rahvusvahelise värbamise kohta;

45. rõhutab, et sisserände pikaajaline mõju demograafilistele muutustele on ebaselge, kuna see sõltub rändevoogude volatiilsusest, perekondade taasühendamisest ja sündimuse määrast;

46. on seisukohal, et sisserändajad võivad seaduslikult hõivatutena aidata kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikule arengule ning samuti kindlustada oma pensioni- ja sotsiaalsed õigused;

47. rõhutab, et inimõigustel põhinev edukas sisserändepoliitika peab edendama ühtset ja tõhusat strateegiat sisserändajate integreerimiseks võrdsete võimaluste alusel, mis põhineb nende põhiõiguste kindlustamisel ning õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu tagamisel;

48. tervitab komisjoni ettepanekut rakendada sanktsioone tööandjate suhtes, kes võtavad tööle ebaseaduslikult riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke; rõhutab, kui oluline on võidelda ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ekspluateerimise vastu, austades samal ajal haavatavas olukorras olevate isikute õigusi; kõnealuses kontekstis kutsub komisjoni üles edendama seadusliku tööhõive võimalusi seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks;

49. tervitab ettepanekut võtta vastu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (KOM(2008)0414); juhib siiski tähelepanu asjaolule, et direktiiv ei tohi omakorda tuua kaasa liidu kodanike suuremat diskrimineerimist nende majandusliku seisundi alusel;

50. on seisukohal, et tööõiguse kehtivate normide rakendamise ja nende täitmise tagamise tugevdamine siseriikliku ja ühenduse õiguse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide alusel peab ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks olema esmatähtis;

51. rõhutab vajadust veelgi tugevdada diskrimineerimisvastaseid seadusi kogu Euroopas; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriikidevahelist heade tavade vahetust eesmärgiga täiendavalt edendada rändajate edukat integreerimist; märgib, et eriti just majandusraskused mõjutavad ebaproportsionaalselt palju kõige haavatavamaid ühiskonnaliikmeid, kelle hulka kuuluvad tihti ka rändajad;

ELi välistegevus

52. on seisukohal, et ELil võiks välissuhetes olla aktiivsem roll põhiliste sotsiaalsete ja keskkonnastandardite edendamisel; on veendunud, et vaja on teha täiendavaid pingutusi rikkumiste ennetamisel, järelevalve teostamisel ja karistuste määramisel;

53. on arvamusel, et EL saaks rohkem mõjutada rahvusvahelisi foorumeid inimväärse töö tagamise suuniste osas ja aktiivselt edendada ILO konventsioonide järgimist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning on seisukohal, et see võiks aidata kaasa rahu saavutamisele maailmas ja samuti ELi huvide ja väärtuste kaitsmisele;

54. rõhutab asjaolu, et ühenduse õigusraamistiku väljatöötamine kas esmaste või teiseste õigusaktide kaudu ei tohi mingil viisil minna vastuollu ILO konventsioonide raames võetud kohustustega;

55. märgib, et EL peaks püüdlema sotsiaalselt kaasavama ning majanduslikult jätkusuutlikuma ja keskkonnasäästlikuma globaliseerumisprotsessi suunas; märgib, et viisil, kuidas äriühingud äri ajavad, ei ole üksnes suur majanduslik mõju, vaid ka märkimisväärne sotsiaalne mõju – nii ELi piires kui ka kolmandates riikides, eriti arenguriikides; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt äriühingute ühiskondliku vastutuse kontseptsiooni, kas soovitusliku õiguse edendamise kaudu või vajadusel õigusakti ettepanekute kaudu;

Struktuurifondid

56. soovitab struktuurifondide potentsiaali tugevdada menetluste lihtsustamise, paindlikkuse tagamise ja parandamise ning sotsiaalse integratsiooni mõõtme kaudu, eesmärgiga aidata liikmesriikidel optimeerida sotsiaal- ja tööhõivepoliitika väljundeid; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles vastavalt struktuurifondide üldmääruse(18) artiklile 16 täielikult kaasama partnereid; soovitab tungivalt teha Euroopa Sotsiaalfondi vahendid partneritele kättesaadavaks, et tõsta nende suutlikkust;

57. rõhutab, et uus sotsiaalmeetmete kava peab selgelt tagama, et ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid aitavad saavutada sotsiaalmeetmete kava eesmärgid; palub seepärast liikmesriikidel kasutada Euroopa Sotsiaalfondi ja kõigi muude struktuurifondide vahendeid mitte üksnes inimeste tööalase konkurentsivõime, vaid ka sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks;

58. tunnistab, et struktuurifondid on suures osas jätkuvalt peamine rahastamisvahend sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks, palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada sünergiat teiste programmidega ning toetada sidusust läbi kõikide mitmeaastaste raamprogrammide, nagu nt Daphne, Progress, rahvatervise programm ja programm "Kodanike Euroopa";

59. nõuab erilise tähelepanu pööramist üleilmastumisest kõige enam mõjutatud piirkondadele, samuti uutes liikmesriikides asuvatele piirkondadele, kus on toimumas sotsiaalse lähenemise protsess;

60. on arvamusel, et Progressi programm võiks aidata kaasa Euroopa sotsiaalmudelite moderniseerimise hindamise parandamisele katseprojektide hindamise kaudu;

61. on seisukohal, et isikute vaba liikumise tulemusel siseturu piires on teatavates ELi osades ja eriti suuremates linnades ilmnemas uued probleemid seoses erakorralise sotsiaalkaitse pakkumisega nendele inimestele, kes ei ole suutelised ennast ise ülal pidama, pannes (heategevuslikud) avalikud ja eraõiguslikud teenistused, mis pakuvad hädaabi näiteks kodututele või marginaliseeritud ühiskonnarühmadele, lisasurve alla;

Toetavad meetmed
Sotsiaalne ja kodanikuühiskonna dialoog

62. rõhutab, et paindlikkust ja muutuste aktsepteerimist kodanike poolt saab suurendada suurema vastastikuse usalduse kaudu, mida saab parandada efektiivsema ja läbipaistvama sotsiaalse dialoogiga ning edendades tõhusamat osalusdemokraatiat poliitika kujundamisel ja elluviimisel;

63. peab eriti tähtsaks, et sotsiaaldialoog ergutaks tööohutuse ja töötervishoiu poliitikat ning edendaks üldiselt töökoha olmekvaliteedi parandamist; kutsub komisjoni üles algatama arutelu selle üle, kuidas kaasata mitte täistööajaga töötajad (ajutised töötajad, osalise tööajaga töötajad, tähtajalise lepinguga töötajad) sotsiaaldialoogi;

64. arvestades asjaolu, et Euroopa sotsiaalpartnerite läbirääkimiste tulemuste kohta on vähe teavet, nõuab sotsiaalse dialoogi tulemustest teavitamise edendamist, et parandada kõnealuse dialoogi mõju ja soodustada selle arengut;

65. on seisukohal, et koostöökultuuri, mis on asendamas konfliktidel põhinevat kultuuri tööturul, tuleks sotsiaaldialoogi edendamise kaudu veelgi julgustada;

66. on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ning vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad inimesed tuleb otsesemalt kaasata majandus- ja sotsiaalmudelialastesse aruteludesse võrdsetel alustel;

67. märgib, et sotsiaalpartnerid peaksid tegema pingutusi, et töötada mitmeaastaste kavade alusel, pannes paika konkreetsed ajakavad ja tähtajad selleks, et kindlustada pikaajaline jätkusuutlik strateegia;

68. nõuab laiaulatuslikku arutelu 2010. aastale järgneva perioodi sotsiaalmeetmete kava üle Euroopa sidusrühmade, liikmesriikide riigiasutuste, tööandjate ja töötajate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;

69. märgib, et liikmesriigid peaksid toetama uusi mõõdetavaid, siduvaid ja kvantitatiivseid sotsiaalseid eesmärke ja näitajaid Lissaboni strateegia jaoks pärast 2010. aastat järgneva perioodi kohta, sealhulgas kohustused teha pingutusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ning uue sotsiaalarengukava väljatöötamiseks, millega kehtestatakse eesmärgid ja struktuur uue sotsiaalselt jätkusuutliku ja globaalselt õiglase ELi jaoks, mis peaks arendama ja tugevdama sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodit kui ELi põhisammast;

70. märgib, et ettevõtjatel on ELis oluline roll mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid ka sotsiaalses mõttes; juhib seetõttu tähelepanu äriühingute sotsiaalse vastutuse edendamisele ja vajadusele teha kiireid edusamme kvaliteetse töö, sealhulgas inimväärset äraelamist võimaldava töötasu osas, tugevdada sotsiaalmudelit ning vältida sotsiaalset dumpingut;

71. toetab tulemuslikku dialoogi Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel; leiab, et sarnast dialoogi on vaja ka liikmesriikide sees keskvalitsuse, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil;

72. märgib, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta oleks ELi jaoks suurepärane võimalus luua sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega; kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi, et kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, esitades nii kiiresti kui võimalik vastavasisulise õigusakti ettepaneku;

73. on seisukohal, et kodanikuühiskond tuleks kaasata otsuste tegemise protsessi algusest peale ja teave peaks olema avalikult kättesaadav, tagasiside peaks olema vastastikune ning osalejatele tuleks selgitada muutuste ulatust;

74. rõhutab, kui tähtis ja väärtuslik on konsulteerimisprotsess, mis kujutab endast tõhusat vahendit kodanike volitamisel, võimaldades neil anda otsese panuse Euroopa Liidu tasandi poliitikaprotsessi; kutsub komisjoni üles astuma täiendavaid samme, et suurendada kodanike teadlikkust liidu tulevastest konsultatsioonidest meediakanalite ning muude asjakohaste riigi, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandi foorumite kaudu;

75. soovitab, et Euroopa institutsioonidel, liikmesriikide sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel tuleb kiiresti saavutada sotsiaalkokkulepe, mis hõlmaks sotsiaalmeetmeid koos siduvate realistlike eesmärkide ja näitajatega;

76. märgib, et kodanike osalus algab lapsepõlves, ning nõuab laste ja noorte jaoks osalusstruktuuride ja -algatuste edendamist ja toetamist kohalike omavalitsuste, piirkondade ja riigi tasandil;

ELi õigus

77. rõhutab vajadust saavutada edusamme ja lõpuni välja töötada määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja direktiiv pensioniõiguste ülekantavuse kohta, aga ka ettepanek võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

78. nõuab õigusloomemenetluse parandamist ELi tasandil, selgitamaks, miks on vaja meetmeid sellel tasandil, tagades sisu kvaliteedi ja esitades sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke mõjusid hõlmavad põhjalikud ja sõltumatud mõjuhinnangud; eriti nõuab paremat õigusloomet käsitleva 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(19) tõhusat rakendamist;

79. rõhutab, et prioriteet peaks olema liikmesriikidevaheline tulemuslik koostöö ja tõhus järelevalve ELi õiguse ülevõtmise üle;

80. on seisukohal, et paremas ELi õigusloomemenetluses tuleks aktiivselt kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid ja käsitleda kodanikele olulisi küsimusi, et tuua kodanikud ELile lähemale;

Avatud koordinatsioonimeetod

81. on seisukohal, et ELi tasandil tuleks parandada majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vahelist sidet ning kinnitada Lissaboni strateegia algseid eesmärke ja vajadust tagada majandus- ja tööhõivepoliitika aktiivne roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamises;

82. rõhutab vajadust võtta vastu õiguslikult siduv sotsiaalsete põhiõiguste harta;

83. märgib, et Lissaboni lepinguga sätestatakse, et sotsiaalpoliitika väga asjakohaseid aspekte tuleb ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse võtta;

84. on arvamusel, et Lissaboni strateegia 2010. aastale järgneva perioodi kohta peaks hõlmama tugevdatud avatud koordinatsioonimeetodit ning kutsub komisjoni innustama liikmesriike püstitama aktiivsemalt eelkõige vaesuse vähendamist ja sotsiaalset tõrjutust hõlmavad riigi tasandi eesmärgid arvudes, mis toetuksid eelkõige uutele mõõdetavatele ja koguselistele näitajatele;

85. kutsub nõukogu ja komisjoni üles avama võimalusi Euroopa Parlamendi reaalseks kaasamiseks Lissaboni strateegiasse 2010. aastale järgneval perioodil;

o
o o

86. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0544.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0513.
(3)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0039.
(4)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0556.
(5)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0467.
(6)	EÜT L 245 , 26.8.1992, lk 46.
(7)	ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 174.
(8)	ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 463.
(9)	ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.
(10)	ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 130.
(11)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286.
(12)	ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.
(13)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0163.
(14)	ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(15)	EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(16)	Direktiiv 2009/38/EÜ (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(17)	EÜT C 72E, 21.3.2002, lk 68.
(18)	Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(19)	ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

Tööturult tõrjutud isikute aktiivne kaasamine

148k

71k

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (2008/2335(INI))

P6_TA(2009)0371

A6-0263/2009

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (KOM(2008)0639);

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 99, 137 ja 141;

– võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(1);

– võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/441/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalse kaitse süsteemides(2);

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 2008. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

– võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2009. aasta teatist pealkirjaga "Ettepanek: 2009. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta" (KOM(2009)0058) ning komisjoni talituste 24. veebruari 2009. aasta töödokumenti pealkirjaga "2008. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta – Teave riikide kohta" (SEK(2009)0255);

– võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007(3);

– võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni elanikkonna vaimse tervise parandamise kohta: Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine(4);

– võttes arvesse ELi edasiminekut võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas seoses direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmisega;

– võttes arvesse ÜRO pagulasseisundi konventsiooni;

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni;

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5);

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumise eesistujariigi järeldusi;

– võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist pealkirjaga "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" (KOM(2007)0620) ning oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(6);

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite soovitusi, mis esitati 18. oktoobri 2007. aasta aruandes "Euroopa tööturgude ees seisvad peamised väljakutsed: Euroopa sotsiaalpartnerite ühisanalüüs";

– võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2007. aasta teatist pealkirjaga "Sotsiaalse tegelikkuse hindamine – vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule" (KOM(2007)0063) ning oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta(7);

– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist pealkirjaga "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412) ning oma selleteemalist 6. mai 2009. aasta resolutsiooni(8);

– võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574) ja oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta(9);

– võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta(10);

– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(11);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(12);

– võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(13);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(14);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(15);

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(16);

– võttes arvesse Lissaboni lepingule lisatud protokolli üldhuviteenuste kohta(17);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0263/2009),

A. arvestades, et aktiivne kaasamine ei tohi asendada sotsiaalset kaasatust, sest sotsiaalselt kaitsetutel rühmadel, kes pole võimelised osalema tööturul, on õigus väärikale elule ja täielikule osalemisele ühiskonnas ning seetõttu peavad miinimumsissetulek ja ligipääsetavad ja jõukohase hinnaga kvaliteetsed sotsiaalteenused olema isikule kättesaadavad olenemata tema võimest tööturul osaleda;

B. arvestades, et aktiivne kaasamine sõltub peale indiviidi võimekuse ka ühiskonna organiseerituse viisist; arvestades seetõttu, et käsitlemist vajavad ka tõrjutuse struktuurilised põhjused, sealhulgas diskrimineerimine ja ebapiisav teenuste osutamine;

C. arvestades, et näiva tööturult tõrjutuse põhjuseks võib olla pigem puudulik ligipääs piisavatele inimväärsetele töövõimalustele kui vähesed jõupingutused;

D. arvestades, et integreerumine tööturule ei saa olla eeltingimus miinimumsissetulekule ja juurdepääsule kvaliteetsetele sotsiaalteenustele; arvestades, et miinimumsissetulek ja juurdepääs kvaliteetsetele sotsiaalteenustele on vajalikud eeltingimused tööturule integreerumisele;

E. arvestades, et tööturult enim tõrjutud on sageli inimesed, kellel on mitmeid ja keerulisi vajadusi, raskusi või kes on ebasoodsates tingimustes, nagu pikaajaline sõltuvus madalast või ebapiisavast sissetulekust, pikaajaline töötus, vähene haridus ja kirjaoskamatus, üleskasvamine vähekaitstud peres, puuded, halb tervis, elamine mitmete ebasoodsate tingimuste mõjualas, ebakindlad majutustingimused ja kodutus ning rassism ja diskrimineerimine, ning seetõttu peavad kaasamisstrateegiad kajastama tõrjutute mitmekesisust;

F. arvestades, et sotsiaalne tõrjutus ja tööturult tõrjutus avaldavad äärmiselt ebasoodsat mõju inimeste vaimsele tervisele, ning arvestades, et pikaajalisi töötuid ohustavad depressioon ja muud vaimse tervise häired suuremal määral;

G. arvestades, et tööturult eemale jäänud inimestel on suur vajadus kutseõppe järele kas puuduliku koolituse tõttu või sellepärast, et nad ei suuda oma haridust pärast pikaajalist tööturult eemalviibimist tulemuslikult ära kasutada;

H. arvestades, et sotsiaalselt kõige kaitsetumaid isikuid mõjutab sageli aktiveerimispoliitikate tingimuslikkus ning arvestades, et neid mõjusid tuleb jälgida ja vältida negatiivset mõju sotsiaalselt kaitsetutele rühmadele;

I. arvestades, et aktiivse kaasamise meetmed peavad töötama samuti kooskõlas ELi ja riiklike eesmärkide saavutamisega, mis on seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega;

J. arvestades, et suurem osa perekonnapeadest on naised, suurem osa üksikvanematest on naised ja suurem osa hooldajatest on naised; arvestades seega, et aktiivse kaasamise poliitika nõuab kõikehõlmavat meetmete paketti, mis võimaldaks tööturult enim tõrjutud naistel tegelikult kasu saada aktiivse kaasamise strateegiatest; arvestades, et naiste olukord tööturul on otseses seoses vanusega seotud vaesusega, mis mõjutab peamiselt naisi;

K. arvestades, et majanduslanguse ja töötuse kasvu ajajärgul valitseb oht, et suur hulk uusi inimesi koondatakse, mis suurendab vaesuse ja tööturult tõrjutuse all kannatavate isikute arvu, eriti kõige kaitsetumate rühmade hulgas, nagu naised, eakad, puudega inimesed; arvestades, et on oluline, et sotsiaalset kaasatust ja sellega seotud tööturupoliitikat taotletaks Euroopa majanduse taastamiskavas integreeritud ja ühtse lähenemisviisi kaudu; arvestades, et osa avalikest vahenditest tuleks kasutada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonda tehtavate investeeringute ja muude oluliste sotsiaalteenuste ja üldhuviteenuste säilitamiseks ja parandamiseks;

L. arvestades, et seisukoht, mille kohaselt parim tee tõrjutusest välja on töö kaudu, saab olla tõeliselt tõhus vaid juhul, kui see töö on jätkusuutlik, kvaliteetne ja piisavalt tasustatud; arvestades, et põhimõtet, mille kohaselt tuleb võrdse töö eest maksta võrdset palka, rakendatakse jätkuvalt halvasti;

M. arvestades, et perekonnas hooldajad osutavad olulisi hooldus-, haridus- ning tugiteenuseid väljaspool tööhõivesüsteeme, ilma sissetulekuta ja sotsiaalsete õigusteta ning nad on jäetud ilma õigusest uuesti tööturule siseneda ja saavutada perekonna hooldamise ajal omandatud või arendatud oskuste tunnustamine,

1. tunneb heameelt, et komisjon võttis oma soovituse 2008/867/EÜ aluseks soovituse 92/441/EMÜ, milles tunnustatakse üksikisiku põhiõigust inimväärikaks eluks vajalikele piisavatele toimetulekuvahenditele ja abile, ning milles määratletakse nimetatud õiguse rakendamise ühised põhimõtted; toetab soovituses 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise strateegia kohta esitatud üldisi põhimõtteid ja praktilisi suuniseid, mis põhinevad kolmel sambal, milleks on piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning ligipääs heatasemelistele teenustele; ning märgib, et mis tahes aktiivse kaasamise strateegia peab rajanema eelkõige üksikisiku õigustel, inimväärikuse austamise ning mittediskrimineerimise, võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetel; tööturule integreerumise edendamisel koos täieliku osalemisega ühiskonnas; ning kvaliteedi-, piisavuse ja ligipääsetavuse põhimõtete elluviimisel kõigis kolmes sambas;

2. nõustub nõukoguga, et soovitust 92/441/EMÜ tuleb miinimumsissetuleku ja sotsiaaltoetuste osas paremini rakendada, et sotsiaalabi peaks tagama inimväärset elu võimaldava piisava miinimumsissetuleku, mis ületab vähemalt vaesusohu künnise ja on piisav inimeste vaesusest välja aitamiseks, ning et toetuste kasutuselevõttu tuleks parandada;

3. tunneb heameelt Euroopa Kohtu 17. juuli 2008. aasta otsuse üle kohtuasjas C-303/06 seoses hooldajate diskrimineerimisega sideme tõttu puudega isikuga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma piisavaid meetmeid kindlustamaks, et hooldajaid kaitstakse tööturule pääsemisel sellise diskrimineerimise eest, ning julgustab liikmesriike astuma vajalikke samme kohtuotsuse täitmise tagamiseks;

4. kutsub liikmesriike üles rakendama vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks piisavat sissetulekutoetust; juhib tähelepanu vajadusele kehtestada soovituse 92/441/EMÜ ja soovituse 2008/867/EÜ alusel piisav sissetulekutoetuse määr, mis peab olema piisav, läbipaistev, kõigile ligipääsetav ja pikas perspektiivis jätkusuutlik;

5. peab äärmiselt oluliseks, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid tõhusalt direktiivi 2000/78/EÜ, millega tagatakse õigusraamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel, et võidelda töö- ja kutsealase diskrimineerimise vastu usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

6. palub tungivalt, et nõukogu lepiks kokku ELi miinimumsissetuleku tagamise skeemide ja toetava asendussissetuleku tagamise skeemide alase eesmärgi kehtestamises, mille kohaselt tagatakse sissetulekutoetus vähemalt 60 % ulatuses riigi keskmisest tarbimisüksuse kohta arvestatud mediaansissetulekust, ning lepiks ühtlasi kokku ajakava selle eesmärgi saavutamiseks kõigis liikmesriikides;

7. tunnistab, et sotsiaalabi ja tööturul aktiivse osalemise seosed on keerukad, eriti kui saadaolev töö on lühiajaline, hooajaline, ebakindel või osaajaline ning kui toetuse saamise tingimused ja sotsiaalkaitse süsteemid või piirmaksumäärad ei motiveeri palgatööle asuma ning sotsiaalabisüsteem on sellega kohanemiseks liiga jäik; nõuab seetõttu tungivalt selliste süsteemide välja töötamist, mis toetaksid tõhusalt üksikisikuid üleminekuperioodil, mitte ei karistaks või heidutaks neid ega võtaks toetust liiga kiiresti ära, kui isik tööle asub;

8. juhib tähelepanu sotsiaaltoetuste kehtestamise tähtsusele kaitsetute isikute jaoks, kes suudaksid töötada; toonitab siiski, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt otsustavad kõnealuste toetuste sätestamise liikmesriigid;

9. rõhutab, et piisava sissetulekutoetuse saajad ja nende pereliikmed saavad võimaluse vältida vaesusohtu ning muutuda aktiivseteks kodanikeks, kes annavad oma panuse ühiskonna- ja majanduselu ning põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamiseks;

10. soovitab, et liikmesriigid kaaluksid aktiivselt miinimumsissetulekupoliitikat, et leida lahendus "töötavate vaeste" hulga kasvule ja muuta töötamine tööturust kaugel olijaile toimivaks lahenduseks;

11. usub, et aktiivse kaasamise saavutamiseks on vaja vähendada ühenduse piirkondade ja alade vahelist ebavõrdsust majanduskriisi all kannatavate piirkondade majanduse taastamise ja maapiirkondade arendamise kaudu;

12. palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et võidelda ebaseadusliku või nn musta tööhõive vastu, mis jätab asjaomased isikud ilma teatud sotsiaalsetest soodustustest ja teenustest;

13. nõuab, et aktiivse kaasamise poliitika:

	–	oleks kooskõlas elutsüklil põhineva lähenemisviisiga haridus-, elukestva õppe, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale;
	–	arvestaks eripärasid, oleks sihipärane ja vajadustele suunatud;
	–	põhineks integreeritud lähenemisviisil ja osalusel, ning
	–	arvestaks eeltingimustega, mis on olulised osalemiseks ilma, et see põhjustaks miinimumsissetulekut ohustavat olukorda;

14. kutsub komisjoni üles kaaluma kogu kulu arvestamist aktiivse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, sest kogemused on näidanud, et varased investeeringud ja ennetustegevus võivad vähendada ühiskonna kantavat kulu pikema aja jooksul; tervitab asjaolu, et soovituses 2008/867/EÜ tehakse seetõttu ettepanek suurendada investeerimist sotsiaalsesse kaasatusse;

15. on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tagama sihipärased lisasoodustused ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele (nagu puudega või kroonilisi haigusi põdevad inimesed, üksikvanemad või paljulapselised leibkonnad), mis katavad muuhulgas isikliku toetusega, erivarustuse kasutamisega ning meditsiini- ja sotsiaalhooldusega seotud lisakulutused, kehtestades sealhulgas ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks ravimitele jõukohased hinnad; rõhutab vajadust tagada inimväärsed invaliidsus- ja vanaduspensioni määrad;

16. nõustub, eriti arvestades inimeste sageli keerukate vajadustega, et tuleb kavandada ja rakendada vajadustele kohandatud aktiivse kaasamise meetmed, milles oleks omavahel sobitatud miinimumsissetulek, tööturul kaasamine ja sotsiaalteenused, et on vaja keskenduda varajasele vajaduste kaardistamisele ja ennetustegevusele, ning et esmatähtsaks tuleb pidada sotsiaalselt kõige kaitsetumaid isikuid;

17. on seisukohal, et selliste meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvestada nende meetmete sihtrühma arvamusega; kutsub liikmesriike üles toetama sotsiaalse suunitlusega valitsusväliste organisatsioonide volituste suurendamist, et hõlbustada nende osalemist kaasamispoliitika kujundamises ja elluviimises;

18. kutsub liikmesriike üles töötama välja konstruktiivsem lähenemisviis uimastipoliitikale rõhuasetusega ennetustegevuse, hariduse ja sõltuvuse ravimise eelistamisele kriminaalkaristustele;

19. nõuab vaimse tervise probleemide ja õpiraskustega inimeste häbimärgistamise lõpetamist, vaimse tervise ja heaolu edendamist, vaimsete probleemide ennetamist ning samuti raviks ja hoolduseks mõeldud vahendite suurendamist;

20. on seisukohal, et ennetustegevuse käigus on oluline teha kõige ohustatumad lapsed ja noored kindlaks varakult, tükk aega enne nende koolist välja langemist, sest tõrjutusega seonduvad probleemid esinevad paljudel juhtudel väga varases vanuses; märgib, et koolist välja langenud noored osalevad suurema tõenäosusega asotsiaalses ja kriminaalses tegevuses, mis võimendab nende raskusi tööturule sisenemisel hilisemas elus; on seisukohal, et kaasamispoliitika edukuse jaoks on väga oluline laiapinnaline sidusrühmade dialoog ning toetus ennetustegevusele ja sotsiaalteenustele, mis suurendavad sotsiaalselt kaitsetute laste ja noorte täiskasvanute võimalusi; rõhutab ka eakamate inimeste, kes kaotavad oma töökohad ja ei saa uuesti tööturule tulla, tõrjumise probleemi olulisust;

21. on seisukohal, et esimest töökohta otsivate noorte inimeste vajadusi tuleb hoolikalt kaaluda ja et poliitikad ning meetmed, mis soodustavad üleminekut hariduse omandamiselt tööturule, tuleks kujundada ja võtta riiklikul tasandil; arvab lisaks, et struktureeritud dialoog noorteorganisatsioonidega tuleb jätkuvalt siduda ELi institutsioonide ning liikmesriikide tööga;

22. kutsub liikmesriike üles rohkem tegelema hooldajate probleemidega, kaasa arvatud õigus vabalt valida, kas ja millises ulatuses nad tahavad hooldajana tegutseda, võimalus ühendada hooldus palgatööga ning samuti ligipääs sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidele, et vältida vaesumist hooldusega tegelemise tõttu;

23. tervitab põhiõigusena ja Euroopa sotsiaalmudeli olulise koostisosana soovituses 2008/867/EÜ tunnistatud vajadust selliste jõukohaste ja heatasemeliste sotsiaalteenuste üldise kättesaadavuse järele, mis toetaksid ka töötajate ülalpidamist, ning kehtestatud põhimõtteid; on seisukohal, et nende sotsiaalteenuste hulka kuulub kindel, jõukohase hinnaga eluase, kättesaadav ühiskondlik transport, kutsealane algõpe ja tervishoid, samuti ligipääs jõukohase hinnaga energiale ning teistele võrguteenustele; märgib, et vajalik on edasiminek universaalteenuse osutamise kohustuste tagamisel seoses üldhuviteenustega; on seisukohal, et nende kohustuste tagamiseks tuleb töötada välja tegevuskava üldhuviteenuseid käsitleva ELi raamdirektiivi vastuvõtmiseks; märgib, et pole tehtud piisavaid edusamme jõukohase hinnaga, heatasemeliste lastehoiuteenuste alal seatud Barcelona eesmärkide saavutamiseks, mida tuleb tugevdada nii, et need hõlmaks kõiki algkooliealisi lapsi; märgib lisaks, et muude ülalpeetavate hooldusvajadused pole samuti piisavalt rahuldatud ning neid tuleb käsitleda sarnaselt;

24. usub, et diskrimineerimise, millega inimesed puutuvad kokku seoses ligipääsuga kaupadele, teenustele ja võimalustele, kõrvaldamine on kaasamise saavutamisel keskse tähtsusega ning seetõttu pooldab ettepanekut võtta vastu ülddirektiiv, mis käsitleb väljaspool töökohta vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ning usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise vastu võitlemist;

25. õhutab liikmesriike kaaluma sotsiaalsete baastariifide kehtestamist kaitsetute rühmade jaoks, näiteks seoses energia ning ühistranspordiga, ja samuti mikrokrediidi saamise võimalusi, et soodustada aktiivset kaasamist, samuti tasuta tervishoiuteenuseid ning haridust materiaalsetes raskustes olevatele inimestele;

26. kutsub liikmesriike üles laiendama laenuühistute profiili, mis aitaks pakkuda üksikisikutele turvalist ja reguleeritud keskkonda, kus inimesed saaksid raha säästa ja laenata ning toime tulla üha kasvava isikliku võlakoormaga; kutsub liikmesriike üles tagama üksikisikute õigust avada mõistliku hinnaga pangaarve, mis on nii majandustegevuses kui ka ühiskonnaelus osalemise oluline vahend;

27. kutsub liikmesriike üles pakkuma puudega inimestele vajalikku lisatoetust nii integreerimisel tööturule kui töötamise ajal; palub liikmesriikidel, kes veel ei ole allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle vabatahtlikku lisaprotokolli, seda teha; märgib, et liikmesriigid peaksid kehtestama sobivad menetlused ja looma struktuurid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhusaks rakendamiseks nende territooriumil;

28. usub, et noored puutuvad aktiivse kaasamise puhul kokku eriliste takistustega, kaasa arvatud vanusega seotud põhjendamatu diskrimineerimine ning jõukohasele kutseharidusele ligipääsuga seotud raskused;

29. väljendab rahulolu seoses puudega inimeste toimetulekuga väljaspool hoolekandeasutusi, kuid märgib, et see nõuab piisava tasemega kohaliku tasandi teenuste olemasolu, mis soodustavad iseseisvat elu, õigust isiklikule abile, õigust majanduslikule sõltumatusele ja täielikku osalemist liikmesriigi ühiskonnas;

30. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad vahendid ligipääsu hõlbustamiseks elukestva õppe programmidele, mis toimivad muuhulgas eakamate inimeste tööturult tõrjumist piirava vahendina, ning soodustada nende pidevat osalemist ühiskonna-, kultuuri- ja kodanikuelus;

31. usub, et koduvägivalla ning laste ja eakamate inimeste halva kohtlemise kõrvaldamiseks tuleks rohkem ära teha;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et olemasolevat ühenduse soolise võrdõiguslikkuse, üldise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alaseid õigusakte rakendatakse täielikult, nõuetekohaselt ja tõhusalt; nõuab õigusaktide laiendamist ja jõustamist, et eemaldada tööhõive, kutsehariduse ja koolituse teelt struktuurilised tõkked;

33. usub, et heatasemeline haridus on tulevase eduka tööhõive ja integratsiooni äärmiselt tähtis eeldus; kutsub liikmesriike üles laiendama riiklikku haridust käsitlevaid õigusakte eesmärgiga eemaldada hariduse saamise teelt kõik takistused, tagades integreeritud hariduse ja hariduse kättesaadavuse kõigile; usub, et pikka aega tööturult tõrjutud isikutel peab olema suurem õigus elukestva õppe rahastamisele, eriti kui tegemist on nn võtmepädevustega;

34. palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada soolise süvalaiendamise põhimõtet läbivalt kogu aktiivse kaasamise strateegia ulatuses;

35. on seisukohal, et pakutav koolitus peaks võtma arvesse asjaomaste isikute vajadusi ja olema neile sobiv; nõuab puudega inimeste, hooldatavate eest vastutavate inimeste ja terviseprobleemidega inimeste vajadusi sageli eirava standardse koolituse ja integratsioonimeetmete asendamist sihipäraselt kohandatutega; juhib tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi ja programmi EQUAL kasutatavatele parimatele tavadele tööturult enim tõrjutud inimestele suunatud ja vajadustele kohandatud koolituste valdkonnas, milles tunnustatakse dokumenteerimata oskuseid ja mitteametliku hariduse abil omandatud oskuseid;

36. soovitab parandada hariduse kvaliteeti ja integreerida haridussüsteemid tööturu ning sotsiaalse osalemise kriteeriumidega, samuti ühtlustada hariduse kõikidele vormidele ligipääsu võimalusi ning pakutava hariduse kvaliteeti;

37. on seisukohal, et koolitus peab kindlustama üksikisikute teadlikkuse nende õigustest ja kohustustest tööl, sealhulgas mõistliku ettevalmistuse töötervishoiu ja -ohutuse alal ning ametiühingute liikmelisust puudutavate õiguste alal, samuti nende õiguste alal saada teavet ja nõustamist ning elukestvat õpet ja koolitust;

38. märgib, et tööturult enim tõrjutute tööturule minekuks ettevalmistamise kujutlusvõimelisematel lähenemisviisidel on oht jääda rahastamisest ilma kitsamate lähenemisviiside kasuks, mille tulemused on kergemini mõõdetavad; kutsub seetõttu komisjoni üles parandama altpoolt tulevate lähenemisviiside rahastamist struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi raames ning näitajate väljatöötamist, mille abil mõõta sotsiaalse ja aktiivse kaasamise edusamme, eesmärgiga pidada esmatähtsaks uuenduslikke, rohujuure tasandil tehtud aktiivse kaasamise edendamise algatusi, mis moodustavad osa prioriteetsetest sotsiaalse kaasatuse eesmärkidest Lissaboni strateegia raames äramärgitud struktuurifondide osana, mis on sotsiaalse algatuse kavandatud rahastamisvahend, ning muude rahastamiskanalite kaudu;

39. märgib, et hinnangute kohaselt kujuneb demograafiliste muutuste tõttu aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste suhteks 2030. aastaks 2:1; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama aktiivse kaasamise poliitikat, tagamaks, et hooldajad, kellest suur osa on sunnitud hoolduskohustuste tõttu tööturult lahkuma, ei saaks tulevikus selle tõttu kahju;

40. juhib tähelepanu vajadusele luua kaasav tööturg, mis oleks iga aktiivse kaasamise strateegia tuumaks, tööturg, kus oleks inimväärsed töötingimused ja erinevad töökohad kõigile töötajatele ja kus võetakse arvesse erinevaid töökohavajadusi, töötajate individuaalseid vajadusi, töömudeleid ja ajakavu, erinevat oskuste taset ning pere-, era- ja tööelu sobitamise erinevaid vajadusi; märgib, et kvaliteetne tööhõive on oluline töökohtade hoidmise edendamiseks;

41. palub liikmesriikidel edendada konkurentsivõimelist tööturgu, soodustades avalike ja erakapitalil põhinevate sotsiaalkaitsesüsteemide mõistliku kuluga arendamist, jättes asjaomastele isikutele, sealhulgas etniliste vähemuste esindajatele, valikuvõimaluse vähendada tööturult tõrjumise riske;

42. kutsub liikmesriike üles kasutama mitmesuguseid vahendeid, et motiveerida kõiki osalisi looma kaasavaid tööturge ja parandama tööturult enim tõrjutute osalust; juhib tähelepanu kohaliku tasandi sotsiaaldialoogi, finantsstiimulite, maksusoodustuste ja sotsiaalmajanduse arengu raames leiduvatele vahenditele; tervitab komisjoni soovitust tagada toetus sotsiaalsele ettevõtlusele kui puudega inimeste tööturule sisenemise elutähtsale võimalusele;

43. rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on aktiivse kaasamise toetamisel kolmekordne roll: tööandjatena, majandusarengu ja tööhõive edendajatena ning avalike teenuste, sealhulgas kõige kaitsetumatele rühmadele mõeldud teenuste osutajatena; kutsub liikmesriike üles looma piirkondlikke ja kohalikke nõustamis- ja juhendamiskeskuste võrgustikke, kus inimesed saaksid abi tööturule sisenemiseks ja samuti konkreetsetele sotsiaalteenustele ligipääsemiseks (st sotsiaaltoetuste skeemid, tervishoid, vaimne tervis ja sotsiaalhooldusteenused ning kutseharidus) vastavalt nende konkreetsele olukorrale;

44. usub kindalt, et takistuste eemaldamiseks varjupaiga taotlejate kaasamise teelt tuleks rohkem teha; palub liikmesriikidel tegutseda selle heaks, et lõpetada varjupaiga taotlejate sõltuvus toetustest, lubades neil töötada, ning kaaluda õiguspärasemate sisserändeteede väljatöötamist;

45. palub tungivalt liikmesriikidel kaitsta inimõigustel põhinevat varjupaigapoliitikat kooskõlas pagulasseisundi konventsiooniga ning muude inimõigusi käsitlevate asjaomaste õigusaktidega;

46. tunnistab, et inimkaubandus põhjustab äärmiselt suuri kannatusi ja sotsiaalset tõrjutust ning kutsub liikmesriike üles inimkaubanduse ja diskrimineerimise vastaste õigusaktide rakendamiseks rohkem ära tegema, integreerima inimkaubanduse ohvrid uuesti ühiskonda ja eelkõige allkirjastama, ratifitseerima ning rakendama inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni;

47. palub tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel loobuda majandusliku rände ja varjupaiga taotlemise erinevuste eksitavast ähmastamisest ning majandusliku rände ja varjupaiga taotlemise segiajamisest ebaseadusliku sisserändega;

48. usub, et inimeste vangistamine ilma piisava uuesti ühiskonda sulandamiseta ja koolituseta takistab kaasamist ning selle tagajärjeks on sageli üksnes sotsiaalne tõrjutus, töötus ja kuritegevus;

49. usub kindlalt, et kohustusliku pensionilemineku ea kehtestamine toimib aktiivse kaasamise tõkkena ning sunnib paljusid inimesi, kes sooviksid töötamist jätkata, põhjendamatult tööturult lahkuma;

50. kutsub komisjoni üles kooskõlastama aktiivse kaasamise poliitilist protsessi, eelkõige seoses heatasemeliste sotsiaalteenustega, tihedalt üldist huvi pakkuvate heatasemeliste sotsiaalteenuste vabatahtliku võrgustiku jätkuva arenguga ning uurima viivitamata kõiki võimalikke vahendeid õigusliku tausta selgitamiseks, milles üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused toimivad, ja nägema neile ette toetavat õigusraamistikku eelkõige õigusaktide, sealhulgas raamdirektiivi vastuvõtmisega;

51. rõhutab oma hiljutist nõudmist komisjonile ja nõukogule kehtestada vaesuse vähendamise alased (vaesusega üldiselt, laste vaesusega, nn töötavate vaestega ja püsiva pikaajalise vaesusega seotud) eesmärgid, miinimumsissetuleku määraga seotud eesmärgid, mis tagatakse pensionide kaudu, ning tervishoiuteenustele ligipääsu ja nende kvaliteedi alased eesmärgid (laste suremuse vähendamine, tervise parandamine ja eluea pikendamine jms); kordab oma nõudmist kehtestada ELi eesmärk vähendada laste vaesust 50 % võrra 2012. aastaks ja kõrvaldada laste, noorte ja täiskasvanute tänavakodutus samuti 2015. aastaks;

52. nõuab konkreetset tegevuskava aktiivse kaasamise strateegiate elluviimiseks, mis põhineks kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade, sealhulgas vaesuses elavate inimeste osalusel; on seisukohal, et tegevuskavas tuleb kindlaks määrata ajapiirid ning realistlikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid, mis põhinevad konkreetsetel näitajatel ja üksikasjalikul arvamuste vahetusel huvirühmade vahel; on samuti seisukohal, et tegevuskavas tuleb kehtestada, kuidas aktiivset kaasamist rakendada ja jälgida sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud koordinatsiooni meetodi kohaselt, eelkõige kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; tervitab seetõttu komisjoni algatust kaasata kohalikud omavalitsused aktiivse kaasamise strateegiate rakendamise seiresse, rahastades aktiivse kaasamise kohalike järelevalveasutuste võrgustikku programmi "Progress" kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel anda neile järelevalveasutustele tulevases poliitilises protsessis tugev roll ning süvalaiendada aktiivse kaasamise programme uuendatud Lissaboni strateegia riiklike reformikavade ja eelkõige Euroopa tööhõivestrateegia kaudu;

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(2)	EÜT L 245, 26.8.1992, lk 46.
(3)	ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370.
(4)	ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 148.
(5)	EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(6)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0467.
(7)	ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 463.
(8)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0370.
(9)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0556.
(10)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0163.
(11)	ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.
(12)	ELT L 298, 7.11.2008, lk 20.
(13)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0062.
(14)	ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.
(15)	ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.
(16)	ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 46.
(17)	ELT C 306, 17.12.2007, lk 158.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika