Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 17. september 2009 - Strasbourg
2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodid või ja lõssipulbri puhul *
 Põllumajandustootjate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ühise põllumajanduspoliitika raames *
 SWIFT
 EÜ ja Tadžikistani vaheline partnerlus- ja koostööleping
 EÜ ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ***
 Olukord Leedus alaealiste kaitse seaduse vastuvõtmise järel
 Piimakarjakasvatuse sektori kriis
 Energiajulgeolek (Nabucco ja Desertec)
 Inimõiguste aktivistide mõrvad Venemaal
 Kasahstan - Jevgeni Žovtise juhtum
 Süüria: Muhannad al-Hassani juhtum

2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodid või ja lõssipulbri puhul *
PDF 250kWORD 37k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) seoses 2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodidega või ja lõssipulbri puhul (KOM(2009)0354 – C7-0103/2009 – 2009/0094(CNS))
P7_TA(2009)0014A7-0005/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0354);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0103/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 2;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0005/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2 a
Määruse (EÜ) nr 72/2009 muudatusettepanek
Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 72/2009 (milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika muudatusi ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1405/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr 479/2008, ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1883/78, (EMÜ) nr 1254/89, (EMÜ) nr 2247/89, (EMÜ) nr 2055/93, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 2596/97, (EÜ) nr 1182/2005 ja (EÜ) nr 315/20071) artikli 4 punkt 8 jäetakse välja.
_________
1 ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

Põllumajandustootjate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ühise põllumajanduspoliitika raames *
PDF 185kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (KOM(2009)0321 – C7-0093/2009 – 2009/0084(CNS))
P7_TA(2009)0015A7-0004/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0321);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0093/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0004/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


SWIFT
PDF 127kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil
P7_TA(2009)0016B7-0038/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 286;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 95 ja 300;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 5, 6, 7 ja 8;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8, 47, 48 ja 49;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108, mis käsitleb isikute kaitset isikuandmete automatiseeritud töötlemisel;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta(4);

–   võttes arvesse 25. juunil 2003. aastal sõlmitud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse õigusabi osutamise lepingut, eriti selle artiklit 4 (pangainfo identifitseerimine)(5);

–   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide presidendi korraldusel 13224(6) põhinevat USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP), millega antakse riikliku eriolukorra puhul eriti Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile volitus nõuda halduskorras välja finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete kogumeid, mida edastatakse selliste finantssõnumivõrgustike kaudu nagu need, mida haldab Ülemaailmse Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühing (SWIFT);

–   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi seatud tingimusi juurdepääsule SWIFTi andmetele (nagu on määratletud Ameerika Ühendriikide tähelepanekutes(7)) ja võttes arvesse teavet, mida komisjon on saanud "kõrge positsiooniga isiku" kaudu ülalmainitud tähelepanekute järgimise kohta Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles kutsutakse SWIFTi puhul üles järgima rangelt ELi õiguslikku raamistikku, eriti ELi territooriumil tehtavate Euroopa finantstehingute puhul(8);

–   võttes arvesse nõukogu eesistujariigile antud läbirääkimisjuhiseid ning kavandatavat ELi ja USA vahelist rahvusvahelist lepingut salastatuse kategooriasse "EU Restricted" kuuluvate SWIFTi andmete edastamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 3. juuli 2009. aasta seisukohta, mis on liigitatud salastatuse kategooriasse "EU restricted";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.   arvestades, et SWIFT teatas 2007. aasta oktoobris uuest sõnumistruktuurist, mis võetakse kasutusele 2009. aasta lõpuks;

B.   arvestades, et sõnumistruktuuri sellise muutmise tulemuseks oleks, et enamik finantsandmetest, mille puhul SWIFTilt on siiani välja nõutud nende edastamine Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi terroristide rahastamise jälgimisprogrammile, ei oleks TFTP-le enam kättesaadavad;

C.   arvestades, et 27. juulil 2009 võttis nõukogu ühehäälselt vastu läbirääkimisjuhised eesistujariigile, keda abistab komisjon, läbirääkimisteks rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks USAga Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel, eesmärgiga jätkata SWIFTi andmete edastamist USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammile;

D.   arvestades, et läbirääkimisjuhiseid ja nõukogu õigustalituse õiguslikku arvamust õigusliku aluse valiku kohta ei ole avalikustatud, kuna need kuuluvad kategooriasse "EU Restricted";

E.   arvestades, et rahvusvahelise lepinguga sätestatakse ajutine ja viivitamatu kohaldamine alates allkirjastamisest kuni lepingu jõustumiseni;

F.   arvestades, et ELil endal terroristide rahastamise jälgimisprogramm puudub;

G.   arvestades, et juurdepääs SWIFTi hallatavatele andmetele teeb potentsiaalselt võimalikuks tuvastada mitte üksnes ebaseadusliku tegevusega seotud ülekandeid, vaid ka teavet asjaomaste üksikisikute ja riikide majandustegevuse kohta ning seda võidakse väärkasutada laiaulatuslikuks majandus- ja tööstusspionaažiks;

H.   arvestades, et SWIFT sõlmis USA rahandusministeeriumiga vastastikuse mõistmise memorandumi, millega piirati edastatud andmete hulka ja andmetöötluse ulatust konkreetsetele terrorismivastase võitlusega seotud juhtumitele, ning määras sellele sõltumatu järelevalve ja auditi, sealhulgas seire reaalajas;

I.   arvestades, et ELi ja USA vahelise mis tahes kokkuleppe tingimuseks peab olema kaitse säilitamine, mis sisaldub vastastikuse mõistmise memorandumis ja Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi tähelepanekutes, nagu nendes, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi poolt SWIFTi USA tegevuskeskuselt välja nõutavate andmete suhtes,

1.   rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat usku vajadusse leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et vajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

2.   rõhutab, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõtted ning et igasuguse julgeolekukaalutlustel toimuva Euroopa isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise juures tuleks tunnustada menetluslikke tagatisi ja õigust kaitsele ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid(9);

3.   tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide ametivõimude taotlusel juurdepääs teatavatele kindlatele finantsandmetele, ning see võiks olla SWIFTi andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping, ning palub nõukogul ja komisjonil selgitada vahelepingu vajalikkust;

4.   tunneb heameelt SWIFTi 2007. aasta juuni otsuse üle viia kõik ELis tehtud finantstehingute ülekandeid käsitlevad andmed kahte Euroopas asuvasse tegevuskeskusesse; juhib nõukogu tähelepanu asjaolule, et nimetatud otsus võeti vastu kooskõlas Belgia andmekaitseameti, Euroopa Liidu artikli 29 töörühma taotluse ning Euroopa Parlamendi arvamusega;

5.   märgib, et nõukogu võttis läbirääkimisjuhised vastu alles peaaegu kaks aastat pärast seda, kui SWIFT teatas sõnumistruktuuri muutusest;

6.   tunneb muret selle pärast, et kavandatavale lepingule valitud õigusliku aluse kohta on institutsioonide õigustalitustel erinevad arvamused, märkides, et nõukogu õigustalituse arvamuse kohaselt kuulub kõnealune küsimus ühenduse pädevusse;

7.   usub, niivõrd kui rahvusvaheline leping on hädavajalik, et see peab tagama vähemalt järgmise:

   a) et andmeid edastatakse ja töödeldakse üksnes terrorismivastase võitluse eesmärgil, nagu on määratletud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta(10) artiklis 1, ning üksnes seonduvalt ka ELi poolt terroristlikeks tunnistatud organisatsioonide ja üksikisikutega;
   b) et selliste andmete töötlemine seoses nende edastamise (üksnes nn tõukesüsteemi ("push" system) kaudu), säilitamise ja kasutamisega ei ole ebaproportsionaalne võrreldes andmete edastamise ja järgneva töötlemise eesmärgiga;
   c) et edastamistaotluste aluseks oleksid konkreetsed, ajaliselt piiratud ning õigusasutuse loaga piiritletud juhtumid, ning et järgnev töötlemine piirduks andmetega, mis toovad välja seose USAs uurimise all olevate isikute või organisatsioonidega; andmed, millest selliseid seoseid ei ilmne, tuleks kustutada;
   d) et ELi kodanikele ja ettevõtetele tuleks anda ELis kehtivatega võrdväärsed kaitseõigused, menetluslikud tagatised ja kohtusse pöördumise õigus, ning et andmeedastustaotluste õiguspärasus ja proportsionaalsus peaks USAs olema avatud kohtulikule kontrollile;
   e) et edastatud andmete suhtes peaks kehtima samasugune õigusliku hüvitamise mehhanism nagu ELis hoitavate andmete suhtes, kaasa arvatud hüvitise maksmine isikuandmete ebaseadusliku töötlemise korral;
   f) et lepingus tuleks USA ametivõimudel keelata SWIFTi andmete kasutamine mis tahes eesmärgil, mis ei ole seotud terrorismi rahastamise jälgimisega; keelatud peaks olema ka selliste andmete edastamine kolmandatele isikutele, kes ei ole terrorismi rahastamise vastast võitlust juhtivad ametiasutused;
   g) et rangelt järgitakse vastastikkusmehhanismi, mis kohustab USA pädevaid asutusi edastama ELi pädevate asutuste taotluse korral neile asjakohaseid sõnumiandmeid finantstehingute kohta;
   h) et aegumisklausliga tuleks leping sõlmida sõnaselgelt piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud, ja ilma et see piiraks Lissaboni lepingu põhjal järgitava menetluse kohaldamist kõnealuses valdkonnas võimaliku uue kokkuleppe sõlmimise suhtes;
   i) et ajutises lepingus tuleks selgelt ette näha, et Lissaboni lepingu jõustumisel tuleb USA ametivõimudele koheselt teatada, ja et läbirääkimisi võimaliku uue lepingu sõlmimiseks peetakse ELi uue õigusliku raamistiku alusel, millega täiel määral kaasatakse Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid;

8.   nõuab, et nõukogu ja komisjon selgitaksid selle "ametiasutuse" täpset rolli, millele tehakse ülesandeks USA rahandusministeeriumilt taotluste vastuvõtmine, võttes eelkõige arvesse sellisele "asutusele" antavate volituste olemust ja viisi, kuidas selliseid volitusi võiks rakendada;

9.   nõuab, et nõukogu ja komisjon kinnitaksid, et pakkfailid ja suured failid, nagu Euroopa ühtse maksealaga (SEPA) seotud tehingud, ei kuulu USA rahandusministeeriumi poolt taotletavate või talle edastatavate andmete hulka;

10.   rõhutab, et SWIFT on Euroopa maksesüsteemide ja väärtpaberiturgude paindlikkuse jaoks võtmetähtsusega infrastruktuur ja seda ei tohiks konkureerivate finantssõnumipakkujate suhtes ebaõiglaselt halvemasse asendisse seada;

11.   rõhutab, kui oluline on õiguskindlus ning nende kodanike ja eraorganisatsioonide puutumatus, kelle andmeid edastatakse selliste kokkulepete alusel, nagu kavandatav ELi ja USA vaheline leping;

12.   märgib, et komisjonil võib olla kasulik hinnata vajadust luua Euroopa terroristide rahastamise jälgimisprogramm;

13.   nõuab, et komisjon ja eesistujariik tagaksid, et Euroopa Parlamendile ja kõikide liikmesriikide parlamentidele võimaldatakse täielik juurdepääs läbirääkimisdokumentidele ja -juhistele;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja Kongressi kahele kojale.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(3) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
(4) ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.
(5) ELT L 181, 19.7.2003, lk 34.
(6) President Bush andis korralduse 13224 välja 23. septembril 2001, lähtudes rahvusvahelise eriolukorra majandusvolituste seadusest (International Emergency Economic Powers Act), 50 U.S.C. jaotised 1701-1706. Korraldusega delegeeris president oma ametivolituse rahandusministrile. Rahandusministeerium väljastas väljanõuded SWIFTile korralduse 13224 ja selle rakendusmääruste alusel.
(7) EList pärinevate isikuandmete töötlemine terrorismivastase võitluse eesmärgil Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumis – "SWIFT", ELT C 166, 20.7.2007, lk 18.
(8) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2007. aasta resolutsioon SWIFTi, reisijate isikuandmete (PNR) lepingu ja neid küsimusi käsitleva atlandiülese dialoogi kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 349); 6. juuli 2006. aasta resolutsioon pangaülekannete andmete jälgimise kohta SWIFT-süsteemist USA salateenistuste poolt (ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 843).
(9) Eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 5, 6, 7 ja 8, põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8, 47, 48 ja 49, Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108, mis käsitleb isikute kaitset isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001.
(10) EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.


EÜ ja Tadžikistani vaheline partnerlus- ja koostööleping
PDF 228kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel
P7_TA(2009)0017B7-0025/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Kesk-Aasia kohta, eriti 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Türkmenistani, kaasa arvatud Kesk-Aasia kohta(1), 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta(2) ja 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(3);

–   võttes arvesse oma 2. septembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga(4);

–   võttes arvesse ELi ning Usbekistani, Kõrgõzstani ja Kasahstani vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid, mis kõik kehtivad alates 1999. aastast;

–   võttes arvesse inimõigusi käsitlevaid klausleid eespool nimetatud lepingutes;

–   võttes arvesse praegu kehtivat Euroopa Liidu ja Tadžikistani suhete raamistikku, ELi ja endise Nõukogude Liidu vahel sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingut, mis asendatakse partnerlus- ja koostöölepinguga, kui selle on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid ja Tadžikistan ning kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku;

–   võttes arvesse Tadžikistaniga sõlmitava partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimist ELi kõigi 27 liikmesriigi ning Tadžikistani poolt;

–   võttes arvesse 11. oktoobril 2004. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel sõlmitud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut, mis on jõus alates 2005. aasta maist(5);

–   võttes arvesse 21. ja 22. juunil 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi strateegiat Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta;

–   võttes arvesse Ülemkogule esitatud nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2008. aasta juuni ühist eduaruannet Euroopa ELi Kesk-Aasia strateegia rakendamise kohta ning selles esitatud hinnangut, mille kohaselt edeneb nimetatud strateegia rakendamine jõudsalt;

–   võttes arvesse 8. ja 9. märtsil 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud Euroopa energiapoliitika tegevuskava (2007–2013);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta(6);

–   võttes arvesse ELi ja Tadžikistani vahelise ametliku inimõigustealase dialoogi raames 2008. aasta oktoobris toimunud esimest kohtumist ning sellel kohtumisel välja töötatud soovituste loetelu, millega käimasolevate õigusreformide läbiviimisel eeldatavasti nõuetekohaselt arvestatakse;

–   võttes arvesse 10. ja 11. juulil 2009. aastal Dušanbes toimunud ELi ja Tadžikistani esimest ühist inimõigusi käsitlevat kodanikuühiskonna seminari ning 23. septembril 2009. aastal Dušanbes toimuvat inimõiguste alast dialoogi;

–   võttes arvesse 2008. aasta oktoobris Dušanbes toimunud rahvusvahelist uimastiteemalist konverentsi, mida spondeeris Euroopa Liit;

–   võttes arvesse 10. veebruaril 2009. aastal toimunud väliskomisjoni ja Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni vahelist arvamuste vahetust;

–   võttes arvesse 6.–8. aprillil 2009. aastal Dušanbes toimunud Euroopa Parlamendi ja Tadžikistani parlamendi neljandat parlamentidevahelist kohtumist;

–   võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta seisukohta(7) Tadžikistaniga sõlmitava partnerlus- ja koostööleppe kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.   arvestades, et Kesk-Aasia riigid, kelle hulka Tadžikistan kuulub, on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ning ajalooliselt ja traditsiooniliselt on need riigid olnud kahe maailmajao vahel oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks;

B.   arvestades, et EL on ülimalt huvitatud julgeolekust, stabiilsusest, demokraatlike institutsioonide arengust ja tugevdamisest, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamisest selles piirkonnas, ja seda eriti põhjusel, et strateegiline, poliitiline ja majanduslik areng ning Kesk-Aasia kasvavad piirkonnaülesed probleemid mõjutavad otseselt ja kaudselt ELi enda huve;

C.   arvestades, et ELi Kesk-Aasia uue strateegia eesmärk on parandada poliitilist dialoogi ja tugevdada sidemeid Euroopa ja tema Kesk-Aasia partnerite vahel ELi asutamise aluseks olnud väärtusi silmas pidades;

D.   arvestades, et Tadžikistan, kellel on Afganistaniga üle 1300 kilomeetri ühist piiri, täidab vahetutes suhetes Afganistaniga olulist piirkondlikku rolli ELi − ja teistes rahvusvahelistes − jõupingutustes, mis on suunatud uimastiäri, ekstremismi ja piirkonna julgeolekut ohustavate tegurite vastasele võitlusele;

E.   arvestades, et Tadžikistani puudutavad ELi poliitilised eesmärgid sisaldavad peamiselt abi vaesuse vähendamisel, heade valitsustavade juurutamisel ning reformide läbiviimisel ning piirkondlikul tasandil abi tõhusamaks võitluseks uimastiäri ja organiseeritud kuritegevusega, ja arvestades, et EL annab selleks abi ennekõike piirihalduse toetamisega Kesk-Aasia piirihaldusprogrammi ja uimastite vastase tegevuse programmi (BOMCA/CADAP) kaudu;

F.   arvestades, et Tadžikistaniga sõlmitavas partnerlus- ja koostöölepingus on sätestatud tagasivõtmise ja ebaseadusliku sisserände piiramise alased kohustused ning koostöö selles vallas; arvestades, et nimetatud koostöö üksikasjade kohta tuleks sõlmida eraldi leping;

G.   arvestades, et 1997. aastal lõppenud kodusõda hävitas Tadžikistani infrastruktuuri ja institutsioonid ning laastas Tadžikistan'i majanduse, mistõttu Tadžikistan langes endiste Nõukogude Liidu vabariikide hulgas elatustasemelt viimasele kohale; arvestades, et kuigi Tadžikistan on viimaste aastate jooksul läbi teinud tugeva taastumise perioodi, elab umbes 60% elanikkonnast ikka veel sügavas vaesuses ja vaesemates piirkondades puudub endiselt juurdepääs tervishoiule ja haridusele; ja arvestades, et tadžikid toetuvad suuresti välismaal töötavate pereliikmete rahaülekannetele, kuid samas ohustab sellist sissetulekuallikat tõsiselt selle piirkonna majanduskriis, ning seetõttu on ülimalt oluline aidata Tadžikistanil välja arendada jätkusuutlik ja kindel majandussüsteem;

H.   arvestades, et Tadžikistanis on kõige suurem sündimuskordaja Kesk-Aasias, kusjuures peaaegu 40% riigi 7,3 miljonilisest elanikkonnast moodustavad alla 15-aastased noored; arvestades, et hea haridussüsteemi väljaarendamine on riigi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega;

I.   arvestades, et Tadžikistani majanduse põhilised liikumapanevad jõud on puuvilla ja alumiiniumi tootmine, kuid arvestades, et nende kaupade hinnad maailmaturul langevad; arvestades, et Tadžikistanil ei ole naftat ja tal on kõigest vähesel määral maagaasi ning vaatamata märkimisväärsetele hüdroelektrienergia varudele kannatab riik tõsise energiapuuduse all;

J.   arvestades, et institutsiooniline, õiguslik ja rahanduskeskkond ei soodusta Tadžiki ettevõtete arengut ning vajab olulist toetust;

K.   arvestades, et Tadžikistan sõltub välis- ja humanitaarabist, ning arvestades, et peaaegu pool riigi tööealisest elanikkonnast töötab välismaal, ennekõike Venemaal, ja toetab kodumaal olevaid perekondi rahaülekannetega;

L.   arvestades, et Nõukogude Liidu lagunemine põhjustas tavapäraste majandussuhete katkemise ja piirkondlikkude turgude lagunemise, mis süvendab praegust majanduslangust veelgi; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast sõltuva selle piirkonna riikide vahelise usalduse taastamiseks ja aitama sel moel kaasa piirkondliku koostöö taastamisele;

M.   arvestades, et lisaks arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu saadavale abile osaleb Tadžikistan veel mitmes käimasolevas piirkondlikus programmis;

N.   arvestades, et kuigi rahvas näib president Rahmoni toetavat, on president süstemaatiliselt maha surunud igasuguse opositsiooni ja praktiliselt lõpetanud võimujagamise, mille pidi tagama 1997. aasta rahukokkulepe;

O.   arvestades, et OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) lõplikus valimiste vaatlusaruandes märgitakse, et 2006. aasta presidendivalimistel puudus tegeliku valiku võimalus ja asjakohane pluralism;

P.   arvestades, et korruptsiooni ulatuslikku levikut kõikidel tasanditel tunnistatakse laialdaselt, ja arvestades, et suurt osa toetuseks mõeldud rahalisest abist ei kasutata eesmärgipäraselt;

Q.   arvestades, et kodanikuühiskond on Tadžikistanis alles sündimas ja valitsus on selle tõelist arengut tihti takistanud ning et läheb veel kaua aega enne, kui kodanikuühiskond saab hakata täitma oma inimarengut toetavat potentsiaali selles riigis; arvestades, et riiklikus usuasjade komitees registreerimise nõue ja hiljuti vastuvõetud südametunnistusevabaduse ja usuühingute seaduse kohased muud piiravad meetmed on piiranud usurühmade mõningaid tegevusi,

1.   väljendab heameelt selle üle, et Tadžikistan on selgelt kinnitanud oma valmisolekut teha Euroopa Liiduga koostööd, et see riik soovib tugevdada kaubandus- ja haridussidemeid ELiga ning kavatseb oma tõsise valmisoleku kinnituseks võtta konkreetseid meetmeid sellistel võtmealadel, nagu sotsiaalhoolekanne, tervishoid, haridus, korruptsioonivastane võitlus ja inimõiguste tugevdamine;

2.   on teadlik Tadžiki valitsuse tõsisest pettumusest, et partnerlus- ja koostööleping ei ole veel sõlmitud, eriti silmas pidades ELi seisukohta, et kuna poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide lõikes väga erinevad, on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks vastavalt diferentseeritud; sellest tulenevalt väljendab kavatsust anda oma nõusolek ja loodab, et partnerlus- ja koostööleping sõlmitakse võimalikult kiiresti;

3.   on seisukohal, et tema nõusolek partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks näitab üles valmidust arendada Tadžikistaniga suhteid ja julgustab Tadžikistani astuma samme hädavajalike reformide suunas; juhib siiski Tadžikistani tähelepanu ennekõike tingimustele, mida on inimõiguste/peatamisklauslis silmas peetud;

4.   on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu täielik väljaarendamine ning kahepoolsete suhete edendamine peaks põhinema võtmevaldkondades tehtud edusammude täpsel ja õigeaegsel hindamisel, ning nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon määratleks võrdleva hindamise kriteeriumite ja tingimuste selge kogumi;

Majanduslik olukord

5.   juhib tähelepanu Tadžikistani tõsistele majandusraskustele ning riigi transpordi- ja energeetikasektori infrastruktuuri haprusele, ning on tõsiselt mures seetõttu, et majanduskriisi mõju ja põllumajandussektori puuduste tõttu jäi 2009. aasta maikuus 1,5 miljonit inimest toiduainetega kindlustamata;

6.   nõuab tungivalt, et Tadžikistani valitsus tegeleks selle probleemi üheks algpõhjuseks olnud tarneküsimusega ja vaataks läbi poliitika, mis käsitleb liiga ambitsioonikaid projekte, mis ei aita mingil moel rahuldada inimeste põhilisi ja otseseid vajadusi; ühtlasi kutsub üles tugevdama piirkondlikke turge ja parandama kohalikku tootmist ning viivitamatult rakendama toiduabi- ja uute töökohtade loomise programme;

7.   kutsub Tadžikistani valitsust üles viivitamata tegelema katastroofilise olukorraga haridus- ja tervishoiusektoris, mis ähvardab tekitada tulevaste põlvkondade jaoks uue sotsiaalsete probleemide laine ja seada ohtu riigi tuleviku;

8.   märgib ka, et krooniline vaesus õhutab uimastiäri ning mõnede aruannete kohaselt on 30–50% Tadžikistani majandustegevusest seotud uimastiäriga;

9.   nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks otstarbekohaselt ja demokraatlikult oma tohutut hüdroelektrienergia tootmise potentsiaali, võttes sealjuures arvesse allavoolu paiknevate riikide vajadusi, kes tavapäraselt arvestavad kindla hooajalise veevooluga; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon püüaks igati hõlbustada selliste ühisprojektide väljatöötamist, mis hõlmaksid kõiki potentsiaalselt mõjutatud piirkondlikke osalisi ning oleksid kooskõlas ELi normidega;

10.   nõuab tungivalt, et Tadžikistan teeks struktuurimuudatusi, mis parandaksid välismaiste ettevõtete investeerimistingimusi;

11.   nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks täies ulatuses vajalikke majandusreforme ja rõhutab eriti vajadust põllumajandusreformide järele, et talunikud vabaneksid võlgadest ja võiksid suunduda ainult puuvillakasvatuse juurest muudele põllumajandusvormidele;

Poliitiline olukord

12.   tõdeb, et Tadžikistan on suhteliselt stabiilne riik, mida ei näi seni ohustavat ei välisohud ega ka hästiorganiseeritud kohalik mässutegevus; osutab siiski mõningatele asjaoludele, mis viitavad režiimi lõhenemisele (näiteks 2008. aastal autonoomses Mägi-Badakšani piirkonnas aset leidnud vägivallajuhtumid ja meeleavaldused ning hiljutine idapoolses Tavildara piirkonnas läbiviidud julgeolekuoperatsioon, mis hõlmas valitsusvägesid, relvastatud endisi opositsioonirühmitusi ja välismaiseid võitlejaid) ja seavad kahtluse alla presidendi suutlikkuse võimu hoida; samuti juhib tähelepanu murele, et sügav vaesus, lokkav korruptsioon ja üha autoritaarsemaks muutuv valitsus võivad suurendada poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse ohtu tulevikus;

13.   meenutab Tadžikistanile aastatuhande arengueesmärke ja asjaolu, et EL toetab tõsiseltvõetavaid jõupingutusi, mida selles vallas edu saavutamiseks tehakse;

14.   juhib tähelepanu Tadžikistani parlamendi struktuurile, kus presidendimeelsel Demokraatlikul Rahvaparteil on valitsev seisund; taunib asjaolu, et opositsiooniparteid on kõrvale tõrjutud ning võimalikud rivaalid vangistatud või pagendatud; arvestades presidendi lubadusega korraldada 2010. aastal valimised, kutsub Tadžikistani valitsust üles täitma riigi demokratiseerimist puudutavad lubadused, võimaldama tõeliselt mitmeparteilise poliitilise süsteemi tekkimist ja vaatama üle valimisseaduse (näiteks nägema ette erapooletute vaatlejate juurdepääsu, tühistama kandidaatide registreerimise tasu ning tagama häälte lugemise, tabelitena vormistamise ja hääletustulemuste avaldamise suurema läbipaistvuse);

15.   suhtub kriitiliselt valitsusvälistele organisatsioonidele kehtestatud piirangutesse ning mõjuka ja nähtava kodanikuühiskonna tegevuse puudumisse Tadžikistanis, sest see võib saada takistuseks demokraatlikule arengule, ning kinnitab veelkord vajadust oluliste uuenduste ja inimõiguste austamise järele ühiskonna kõikides sektorites;

16.   märgib, et korruptsioon on laialdaselt tunnistatud Tadžikistani tõsise probleemina, mille on osaliselt põhjustanud õiguskultuuri puudumine ja riigi võimetus avalikke teenistujaid korralikult tasustada; soovib tõendeid, et korruptsioonivastane seadus, korruptsiooniga võitlemise amet ja praeguseks käivitunud ambitsioonikas 2008–2012. aasta korruptsioonivastane strateegia ei ole vaid vormitäide;

17.   kutsub Tadžikistani üles kehtestama majandussektoris täieliku läbipaistvuse poliitika, mis hõlmab muu hulgas kõigist riigiettevõtetest (nii riigisiseselt kui ka välismaal), nagu Tadžiki alumiiniumikompaniist Talco ja energiaettevõttest Barqi Tojika pärit tulude avalikustamist ning puuvillasektori rahastamises läbipaistvuse tagamist;

Piirkondlikud küsimused

18.   rõhutab Tadžikistani kui geograafilise naabri rolli vahetutes suhetes Afganistaniga ning sellega seotud uimastite, terrorismi ja ekstremismi küsimustes, ning märgib, et Tadžikistanil on võimalus ehitada üles tänapäevane ja hästitoimiv riik, mis suudaks toimida tõkkena Afganistanist ja selle naabrusest leviva ekstremismi vastu; rõhutab edasise koostöö tähtsust Tadžikistaniga, et aidata tal toimida stabiilse ja toimiva riigina; juhib tähelepanu sellele, et terrorismivastast võitlust ei saa kasutada ettekäändena opositsioonijõudude allasurumiseks või ähvardamiseks ning seda võitlust tuleb pidada inimõigusi ja kodanikuvabadusi täielikult järgides;

19.   märgib, et energeetika ja veemajandus on inimeste turvalisuse ja Kesk-Aasia riikide vaheliste suhete võtmeküsimused; juhib erilist tähelepanu Tadžikistani ja Usbekistani vahelisele energeetikateemalisele vaidlusele (mida tõendab muu hulgas asjaolu, et Usbekistan sulges ajutiselt, kuid ette teatamata piiri, katkestas gaasitarned ja kahekordistas gaasi hinda) ning veeteemalistele vaidlustele Usbekistani ja Kõrgõzstaniga; kutsub sellega seoses üles pidama kiireloomulisi piirkondlikke konsultatsioone energiavarude mõistlikuks kasutamiseks;

Inimõigused

20.   on tõsiselt mures Tadžikistanis toimuvate inimõiguste rikkumiste pärast, kuna need pannakse toime praktiliselt karistamatult ja need esinevad erinevates vormides, kaasa arvatud valitsuse ja kuritegeliku võrgustiku surve kohtutele ja kohtunikele, surve meediale, laialt levinud naiste õiguste rikkumine, laste töö kasutamine, üliõpilaste, ka alaealiste, ekspluateerimine puuvillakoristusel, tööliste elu "finantsorjuses", nagu seda nimetab USA organisatsioon Freedom House, kohutavad tingimused kinnipidamisel, kaasa arvatud piinamine ja muud väärkohtlemise vormid, ning inimkaubandus;

21.   väljendab sellega seoses rahulolu ametliku ja tulemustele suunatud inimõiguste teemalise dialoogi alustamisega ELi ja Tadžikistani vahel; peab edasiminekut selles valdkonnas kahepoolsete suhete arengu seisukohast ülimalt oluliseks; rõhutab Tadžikistani valitsusväliste organisatsioonide sellesse dialoogi ametliku ja ulatusliku kaasamise tähtsust;

22.   taunib uut valitsusväliste organisatsioonide seadust, mis on välja töötatud Vene seaduse eeskujul ja millega kehtestatakse keerulised registreerimise ja ümberregistreerimise nõuded;

23.   rõhutab, et kuigi Tadžiki seadustega tagatakse sõna- ja ajakirjandusvabadus, hirmutavad ametivõimud sageli isikuid, kes ei nõustu valitsuse poliitikaga, ja püüavad neid takistada vabalt või kriitiliselt rääkimast; suhtub ka kriitiliselt fakti, et sõltumatute meediakanalite suhtes kasutatakse erinevaid hirmutamis- ja kontrollimeetmeid, mis sunnivad neid rakendama enesetsensuuri;

24.   on samuti mures, et usuvabadus on kahanemas ja uus religiooniseadus, mille president 25. märtsil 2009. aastal alla kirjutas, keelab paljud usulised kombed ja võib muuta paljud usukogudused ebaseaduslikuks ja põrandaaluseks;

25.   rõhutab, et naiste diskrimineerimine ja nendevastane vägivald on endiselt laialt levinud probleem; kutsub komisjoni üles looma sihtprogramme naiste võimaluste parandamiseks ning nõuab tungivalt, et Tadžiki ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et teha lõpp naiste õiguste rikkumisele ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust naistele;

26.   märgib murega 2007. aasta rahvuslike traditsioonide ja kombetalituste seadust, milles kehtestatakse piiranguid tadžikkide riietusele ja traditsiooniliste sündmuste tähistamisele;

27.   taunib piinamise laialdast levikut, juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžiki seaduses on piinamise mõiste veel lõplikult määratlemata, ning nõuab veelkord kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada ÜRO piinamise vastase konventsiooni järgimine, eelkõige andes kohtu alla inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, ning piinamisevastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) ratifitseerimist, mis sätestab kinnipidamisasutuste järelevalve; nõuab lisaks surmanuhtluse täielikku keelustamist;

28.   märgib, et Tadžikistani parlamendikomisjonile, kes vastutab õigusküsimuste ja inimõiguste eest, on tehtud ülesandeks kontrollida seaduste vastavust inimõigusi käsitlevatele sätetele, kuid komitee ei ole seda ülesannet tõhusalt täitnud;

29.   tunneb heameelt ombudsmani hiljutise ametisse määramise üle ja palub Tadžikistani valitsusel tagada tema täielik sõltumatus;

Rahvusvaheline üldsus

30.   nõuab tungivalt, et rahvusvahelised rahastajad teeksid kõik nendest oleneva, et soodustada ja toetada elujõulise ja dünaamilise kodanikuühiskonna teket ning julgustada sõltumatut meediat kajastama riikliku korruptsiooni küsimust ja rahvusvaheliste fondide rahavooge;

31.   palub komisjonil koostöös nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigiga tagada, et komisjoni ja Tadžikistani vahelise dialoogi kõikidel tasanditel arvestataks täielikult demokraatia ja inimõigustega, ning et EL pakuks Tadžikistanile kõikvõimalikku abi, mida tal nendel aladel vaja võib minna;

32.   rõhutab, et rohkem rahalisi vahendeid tuleb suunata otse kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna käsutusse, seades nende vahendite saamise tingimuseks läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

33.   palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru arengust demokraatia ja inimõiguste vallas ning hoida parlamendi väliskomisjoni pidevalt kursis poliitilise dialoogi käigus tehtud edusammudega; kutsub nõukogu üles kaasama Euroopa Parlamenti inimõiguste teemalisse dialoogi Tadžikistaniga;

34.   nõuab tungivalt, et komisjon alustaks võimalikult kiiresti Tadžikistani valitsusega läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu rakenduskokkulepete, nagu näiteks tagasivõtmist ja ebaseadusliku sisserände piiramist käsitlevate kokkulepete, sõlmimiseks;

35.   nõuab tungivalt, et kuivõrd Tadžikistanil on naaberriigist Afganistanist Venemaale ja Lääne-Euroopasse saabuvate uimastite transiidiriigi roll, tugevdaks EL veelgi toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, pöörates erilist tähelepanu Tadžiki uimastikontrolli asutuse rahastamisele, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

36.   juhib tähelepanu, et Tadžikistanis leidub lõhkemata kobarpomme ja nõuab, et suurendataks nende kahjutustamise eesmärgil eraldatavat rahalist abi;

o
o   o

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele.

(1) ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 639.
(2) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49.
(3) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0375.
(5) ELT L 340, 16.11.2004, lk 2.
(6) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 206.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0018.


EÜ ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ***
PDF 189kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel (12475/2004 – 11803/2004 – C6-0118/2005 – 2004/0176(AVC))
P7_TA(2009)0018A7-0007/2009

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (KOM(2004)0521);

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingu eelnõud, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel (12475/2004 ja 11803/2004);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule, ning selle lepingu artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artikli 63 esimese lõigu punkti 3, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2 ning artikleid 93, 94, 133 ja 181a (C6-0118/2005);

–   võttes arvesse EURATOMi asutamislepingu artiklit 101;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0007/2009),

1.   annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Olukord Leedus alaealiste kaitse seaduse vastuvõtmise järel
PDF 111kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon Leedu seaduse kohta, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest
P7_TA(2009)0019RC-B7-0026/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi inimõiguste vallas, sealhulgas ÜRO inimõiguste konventsioonides ning 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud kohustusi, ning ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu inimõigustealaseid sätteid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 13 lõiget 1, milles on sätestatud: ,,Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste sätete kohaldamist ja talle ühenduse poolt antud volituste piires võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel";

–   võttes arvesse nõukogu direktiive 2000/43/EÜ(1) ja 2000/78/EÜ(2), millega keelatakse otsene ja kaudne diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning samuti 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426); ning võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1, millega on keelatud ,,igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et EL on väärtustel rajanev ühendus, mille aluseks on inimõigused, põhivabadused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, ning et selle eesmärgi saavutamise nimel on heaks kiidetud ja esildatud direktiive, mis hõlmavad ka võitlust diskrimineerimise vastu seksuaalse sättumuse alusel;

B.   arvestades, et seksuaalne sättumus kuulub valdkonda, milleks on üksikisiku õigus eraelu puutumatusele, mis on tagatud rahvusvaheliste, Euroopa ja siseriiklike inimõigustealaste õigusaktidega, ja et ametivõimud peaksid edendama võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning massiteabevahenditele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksikisikutele tuleks tagada sõnavabadus;

C.   arvestades, et Leedu parlament kiitis 14. juulil 2009. aastal heaks alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest kaitsva seaduse muudatused, mis jõustuvad 1. märtsil 2010. aastal ja millega keelatakse "suunata otseselt alaealistele […] homoseksuaalseid, biseksuaalseid või polügaamseid suhteid propageerivat avalikku teavet", sest see "avaldab alaealiste arengule kahjulikku mõju";

D.   arvestades, et seaduse ja eriti selle artikli 4 sõnastus on ebamäärane ja õiguslikult ebaselge ning võiks kaasa tuua vastuolulisi tõlgendusi;

E.   arvestades, et pärast Leedu Vabariigi presidendi veto mittearvestamist on seaduseelnõu praegu läbivaatamisel Leedu riigiasutustes;

F.   arvestades, et selgusetuks jääb, millist laadi materjale selle seadusega hõlmatakse ning kas seadus laieneb ka raamatutele, kunstiteostele, ajakirjandusele, reklaamile, muusikale ja avalikele esitustele, nagu teatrietendused, näitused ja esitlused;

G.   arvestades, et ELi eesistujariik Rootsi on kõnealust muudetud seadust Leedu ametivõimudega arutanud ning Leedu Vabariigi uus president on lubanud tagada seaduse vastavuse ELi ja rahvusvahelistele nõuetele,

1.   palub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil esitada arvamuse kõnealuse seaduse ja selle muudatuste kohta, pidades silmas ELi aluslepinguid ja ELi õigusakte;

2.   kinnitab, et ELi jaoks on oluline võidelda kõigi diskrimineerimise vormide ja eriti seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu;

3.   kinnitab veel kord ÜRO 20. novembri 1959. aasta lapse õiguste deklaratsiooni preambulis väljendatud põhimõtet, et "laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse";

4.   tunneb heameelt Leedu Vabariigi uue presidendi avalduste ja asjaolu üle, et Leedus luuakse töörühm võimalike seadusemuudatuste hindamiseks, ning palub Leedu Vabariigi presidendil ja ametivõimudel tagada riigi seaduste kooskõla rahvusvahelistes ja Euroopa õigusaktides sätestatud inimõiguste ja põhivabadustega;

5.   märgib, et Leedu parlamendis 14. juulil 2009. aastal heaks kiidetud seadus, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, ei ole veel jõustunud ja see tuleb enne jõustumist läbi vaadata;

6.   teeb oma vastutavale komisjonile ülesandeks seda küsimust jälgida;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Leedu Vabariigi presidendile ja parlamendile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.


Piimakarjakasvatuse sektori kriis
PDF 120kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon piimakarjakasvatuse sektori kriisi kohta
P7_TA(2009)0020RC-B7-0047/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 33;

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sööda ja toiduainete hinnatõusu kohta(1);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" kohta(2);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni toiduainete hinnatõusu kohta ELis ja arengumaades(3);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(4);

–   võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete hindade kohta Euroopas(5);

–   võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 72/2009, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika muudatusi, muutes määrusi (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1405/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr 479/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1883/78, (EMÜ) nr 1254/89, (EMÜ) nr 2247/89, (EMÜ) nr 2055/93, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 2596/97, (EÜ) nr 1182/2005 ja (EÜ) nr 315/2007(6);

–   võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2009. aasta teatist nõukogule olukorra kohta piimaturul aastal 2009 (KOM(2009)0385);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) seoses 2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodidega või ja lõssipulbri puhul (KOM(2009)0354), ning oma selleteemalist 17. septembri 2009. aasta seisukohta(7);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et viimase 12 kuu jooksul on piimaturu olukord järsult halvenenud – piima liitrihind on hoolimata sekkumisest ja eksporditoetustest langenud alla 0,21 euro – ning paljud tootjad müüvad praegu piimasaadusi alla omahinna;

B.   arvestades, et paljude ELi piimatootjate elujõulisus on praegu tõsiselt ohustatud, kusjuures paljud peavad vastu vaid tänu isiklike säästude kasutamisele, mis ei ole mingil juhul jätkusuutlik, sundides tootjaid korraldama kogu ELis ulatuslikke meeleavaldusi;

C.   arvestades, et ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel on toimunud märkimisväärne piimatoodete nõudluse langus, samal ajal kui pakkumine on suurenenud tänu kolmandate riikide, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentina, Brasiilia ja USA suurenenud tootmismahtudele;

D.   arvestades, et 2009. aasta eelarvemenetluse käigus pidas Euroopa Parlament esmatähtsaks spetsiaalse ELi piimandusfondi loomist, mis aitaks sektoril rasked ümberkorraldused üle elada;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud erinevust nende hindade, mida tarbija maksab põllumajandustoodete eest suurtes selvehallides, ja nende hindade vahel, mida makstakse tootjatele, ning on tungivalt nõudnud võimalike turu kuritarvitamise juhtude põhjalikku uurimist;

F.   arvestades, et komisjoni arvutuste põhjal tõusid ajavahemikul maist 2006 kuni maini 2009 tarbijate poolt makstavad piima- ja juustuhinnad üle 14%, samas kui tootjatele makstavad hinnad on mõnedes liikmesriikides langenud 12 kuu jooksul 40%,

1.   on seisukohal, et tulenevalt kriitilise olukorra jätkumisest piimaturul on vaja võtta nii laiaulatuslikke kui ka lühiajalisi meetmeid, ning juhib tähelepanu, et komisjoni praeguseks võetud meetmetest ei piisa kriisi lahendamiseks piimandussektoris;

2.   peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud prognoosida praeguse kriisi sügavust ega kavandanud juba varem kohaseid meetmeid;

3.   kutsub komisjoni üles töötama viivitamatult välja meetmed, mis võiksid turgu stabiliseerida, ning korraldama koos sidusrühmade ja liikmesriikidega piimandussektori tuleviku põhjaliku hindamise, et analüüsida võimalust tugevdada hinnakõikumisi vältivaid juhtimismehhanisme;

4.   võtab teadmiseks, et liikmesriikide seas on erinevaid arvamusi seoses võimalusega jätta 2010. aastal piimakvoodid suurendamata; kutsub komisjoni esitama üksikasjalikku analüüsi seoses kõikide nende asjaoludega, mis mõjutavad piimatootjatele makstavat hinda, sealhulgas kvoodi suurendamine;

5.   kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, mis tagaksid, et sisseveetud sööt vastab samadele standarditele, mida piimatootjad peavad ELis järgima, et ennetada olukorda, kus standarditele mittevastavate toodete sissevedu võib kahjustada ELi jõupingutusi jätkusuutliku piimatootmise edendamiseks;

6.   kinnitab oma toetust 600 miljoni euro suuruse ELi piimandusfondi loomisele, et abistada tootjate organisatsioone ja ühistuid ning toetada põllumajandusinvesteeringute tegemist, moderniseerimist, mitmekesistamist, pindalapõhiseid meetmeid, turundustegevust, väiketootjaid ja noori põllumajandustootjaid, ning tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis seda juba 2009. aasta eelarvemenetluse käigus;

7.   palub komisjonil kavandada meetmeid, mis aitaksid tootjatel suurendada nende toodangu lisandväärtust, ning innustada tootjaid tootma kvaliteetseid piimapõhiseid tooteid (nt juustu) ja seda eelkõige piirkondades, kus on vähe võimalusi alternatiivseks tootmistegevuseks;

8.   kutsub komisjoni üles viivitamata võtma meetmeid piimatoodete nõudluse suurendamiseks ning on seisukohal, et hea näide võimalikust algatusest on koolipiima programmi ulatuse, tootevaliku ja rahastamise suurendamine; nõuab sellega seoses tihedamat koordineerimist komisjoni peadirektoraatide vahel;

9.   kutsub komisjoni üles edendama põllumajandusliku toidutööstuse ahelas lepingulisi suhteid ja tugevdama tootjaorganisatsioone, et tasakaalustada erinevate tööstusharus osalejate suhteid ja ennetada tururiske, täiendades sel viisil teisi sektorile vajalikke reguleerimisvahendeid;

10.   on seisukohal, et eelkõige oleks vaja soodustada nende piimatootjate tootmist, kes töötavad püsivalt ebasoodsates looduslikes ja territoriaalsetes tingimustes, näiteks mägipiirkondades, või nende, kellel on selge mahetootmise strateegia, selle keskkonna ja kultuurilise lisandväärtuse ja kvaliteedi tõttu, mis ei ole müügipõhine;

11.   kutsub komisjoni üles koostama ettepanekud ELi piimatoodete turul pakkumise ja nõudluse tasakaalu viimiseks;

12.   kutsub komisjoni üles uurima ennetähtaegse pensioni võimalusi piimatootjate jaoks, näiteks luues kvootide tagasiostmise kava, mis oleks sarnane veinituru ühise korralduse raames kasutatava väljajuurimiskavaga;

13.   nõuab piimandussektori kriisi euroopalikku mõõdet arvestades, et komisjon täidaks oma rolli ühiste lahenduste otsimises, vältides ebavõrdust liikmesriikide vahel ja turumoonutusi, mille võivad põhjustada riiklikud toetused;

14.   toetab komisjoni kavatsust uurida meetmeid, näiteks soodsaid laene ja vastastikuse tagatise skeeme, mis aitaksid vähendada hinna kõikumist põllumajandustoorme turgudel;

15.   toetab piimapulbri viivitamatut kasutuselevõttu vasikate söödana kui üht moodust piimatoodete nõudluse tõstmiseks;

16.   tuletab meelde, et piimatoodete asendajate, nagu piimavaba juustu ja muude piimavabade toodete selge märgistamine on ülioluline ning peaks sisaldama teavet kasutatud tooraine ja päritolumaa kohta; nõuab, et piimatoodete nimetust kandvad tooted oleksid tõepoolest loomapiima või loomapiimatooteid sisaldavad tooted;

17.   kutsub komisjoni üles suurendama viivitamatult põllumajandustootmissektori vähese tähtsusega riigiabi väljamaksete maksimaalset summat 7500 eurolt 15 000 eurole erandina riigiabi riiklikult sätestatud piiridele, et aidata põllumajandustootjatel, eelkõige piimandussektoris, praegusest kriisist üle saada;

18.   märgib, et sööda madalam hind aitaks piimatootjate tootmiskulusid vähendada;

19.   tervitab komisjoni ettepanekut pikendada sekkumisperioodi või ja lõssipulbri osas kuni 28. veebruarini 2010 ning on seisukohal, et sekkumishinda tuleks vähemalt lühiajaliselt tõsta; tunnistab, et sellise tõstmise puhul oleks tegemist turul valitseva ekstreemse tasakaalutuse kõrvaldamiseks võetava erakorralise meetmega ja mitte pikaajalise lahendusega;

20.   nõuab, et laiendataks juustutoodete eraladustust ja toetataks seda piisaval määral, nii et nimetatud meede oleks tulemuslik, ning suurendataks kolmandate riikide (nt USA) arvu, kuhu ELi juustutooteid eksportides võib kasutada eksporditoetusi;

21.   palub, et komisjoni uuriks, pidades silmas pikemat perspektiivi ja aega, mil eksporditoetused on kaotatud, kuidas saaks vastavad vahendid piimandussektoris säilitada;

22.   kutsub komisjoni üles lubama põllumajandussektoris kasutada ekspordikrediidikindlustust, nagu seda tehakse USAs;

23.   kutsub komisjoni üles parandama hindade läbipaistvust toiduainete tarneahelas, kuna tarbijahinnad paljudes liikmesriikides on vaatamata märkimisväärselt langenud tootjahindadele endiselt silmatorkavalt kõrged;

24.   palub, et komisjon esitaks viivitamata oma teatise toiduainete hindade kohta Euroopas; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba pikemat aega palunud komisjonil uurida võimalikke turupositsiooni kuritarvitamise juhtusid toiduainete tarneahelas, eriti piimandussektoris, ning on seisukohal, et nimetatud uuring on lubamatult hilinenud;

25.   kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kogu ELi hõlmavat tegevusjuhist, mis reguleeriks jaemüüjate ja tootjate suhteid;

26.   on seisukohal, et on vaja luua läbipaistev süsteem, mis jälgib laiatarbekaupade hindu, eriti tarbijate poolt makstavaid hindu;

27.   võtab kahetsusega teadmiseks, et 7. septembri 2009. aasta nõukogu järeldused ei sisaldanud konkreetset ettepanekut eranditult kõiki Euroopa Liidu tootjaid mõjutavast Euroopa piimatööstuse kriisist kiireks väljumiseks;

28.   kutsub komisjoni üles rangelt vastu seisma mõnede liikmesriikide algatustele ühise põllumajanduspoliitika taasnatsionaliseerimiseks;

29.   nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile järgnevate kuude jooksul regulaarselt aru piimaturu olukorrast;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 621.
(2) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 9.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0229.
(4) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0191.
(6) ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0014.


Energiajulgeolek (Nabucco ja Desertec)
PDF 139kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon energiavarustuse kindluse välisaspektide kohta
P7_TA(2009)0021RC-B7-0040/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni "Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas"(1);

–   võttes arvesse Austria, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi vahel sõlmitud valitsustevahelist kokkulepet Nabucco gaasijuhtme projekti õigusliku raamistiku kohta, mis allkirjastati 13. juulil 2009. aastal Ankaras;

–   võttes arvesse, et Vene nafta- ja gaasiettevõte Surgutneftegaz omandas olulise vähemusosaluse (21,2%) Ungari naftakeemiaettevõttes MOL, mis kuulub Nabucco konsortsiumi;

–   võttes arvesse Venemaa ja Türgi poolt 6. augustil 2009. aastal Ankaras allkirjastatud protokolli koostöö kohta gaasisektoris, mille kohaselt annab Türgi esialgse nõusoleku South Streami gaasijuhtme ehitamiseks ja lubab Venemaal teostada Türgi territoriaalvetes gaasijuhtme jaoks uurimistöid;

–   võttes arvesse 12 ELi ettevõtte vahel 13. juulil 2009. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit DESERTECi tööstusalgatuse loomiseks, et arendada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tohutut päikeseenergia kasutamise potentsiaali;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Teine strateegiline energiaülevaade ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas" (KOM(2008)0781);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ (KOM(2009)0363);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (KOM(2009)0361);

–   võttes arvesse eelseisvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste 15. konverentsi (COP 15) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 5. konverentsi (COP/MOP 5), mis peetakse Taanis Kopenhaagenis 7.–18. detsembril 2009. aastal;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.   arvestades, et energiavarustuse kindlus on terve Euroopa Liidu turvalisuse, stabiilsuse ja jõukuse oluline osa, samuti Euroopa sotsiaalse ja majandusarengu eesmärgi keskne element, millel aga seniajani puudub aluslepingutes õiguslik alus;

B.   arvestades, et tõelise ja tulemusliku ühise Euroopa välise energiavarustuse kindluse poliitika puudumine õõnestab ELi välistegevuse järjekindlust ja usaldusväärsust;

C.   arvestades, et ELi liikmesriigid sõltuvad praegu olulisel määral imporditavast energiast ja et praeguse seisuga peaks see sõltuvus prognooside kohaselt suurenema;

D.   arvestades, et vaatamata ülemaailmsest finantskriisist tingitud nafta ja maagaasi hinna langusele toovad säästvamatele kütustele ülemineku aeglus, maailma nafta- ja maagaasiväljade tootlikkuse langus (uute varude avastamisele vaatamata) ning nõudluse jätkuv kasv kriisi lõppedes vältimatult kaasa fossiilkütuse turgude uue pingestumise ja tarbijariikide impordisõltuvuse kasvu;

E.   arvestades, et mitmed liikmesriigid sõltuvad tugevalt ühest maagaasi tarnijast ja põhjendamatu tarnehäire võib tekitada tõsise kriisi, nagu näitas 2009. aasta alguses aset leidnud viimane Vene-Ukraina gaasikriis;

F.   arvestades, et mitmetel liikmesriikidel puuduvad kriisidega toimetulekuks piisavad looduslikud varud;

G.   arvestades, et praegu sõltutakse energiavarustuse osas üha enam poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest, mistõttu üksnes ühe riigi tasandil tehtavad jõupingutused energiavarustuse kindluse tagamiseks on osutunud ebapiisavaks ja ei taga kõigi ELi liikmesriikide pikaajaliste huvide kaitset;

H.   arvestades, et olemasolevad varajase hoiatuse vahendid osutusid 2009. aasta jaanuari gaasikriisi prognoosimiseks ebapiisavaks;

I.   arvestades, et ettenähtavad ohud energiavarustuse kindlusele jäävad püsima seni, kuni energiatarnijad ja transiitmaad hakkavad järgima energiaharta lepingus ja transiidiprotokollis määratletud ühiseid ja läbipaistvaid eeskirju;

J.   arvestades, et energiatõhususe silmaspidamine nii kodu- kui ka välismaal ja taastuvate energiaallikate osakaalu oluline suurendamine Euroopa Liidu praeguses energiaallikate valikus vähendaks tublisti meie sõltuvust imporditavast energiast ning aitaks seeläbi ühelt poolt suurendada energiavarustuse kindlust ja teiselt poolt täita kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra (või ka rohkem, kui Kopenhaagenis nii kokku lepitakse);

K.   arvestades, et väga tasuv viis ELi energiasõltuvuse vähendamiseks on ergutada energiasäästu, taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid, mis aitab ka võidelda kliimamuutuse vastu ja liikuda ressursitõhusa majanduse poole;

L.   arvestades, et tihe koostöö energiavarustuse alal on üks tulemuslikumaid ja hädavajalikumaid usaldust suurendavaid meetmeid Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelistes suhetes,

M.   arvestades, et mõningatest juba võetud meetmetest hoolimata tuleb luua tõeliselt ühine energiapoliitika, millega peetakse silmas siseturu korraldust – kuid mitte energiaallikate valikut, mis jääb liikmesriikide pädevusse – ja ka välisaspekte, ning mille juures arvestatakse kõigi liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike huvidega;

N.   arvestades, et Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika, mis põhineb solidaarsusel, mitmekesistamisel, ühtsusel ühiste huvide kaitsmisel, tihedamal koostööl suuremate energiatootjate, transiit- ja tarbijariikidega ning säästvuse edendamisel, tekitaks sünergiat, mis tagaks Euroopa Liidule varustuskindluse, ning suurendaks ELi tugevust, suutlikkust välispoliitikas tegutseda ja usaldusväärsust ülemaailmsel areenil,

1.   ootab, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid etendaksid üheskoos jõulisemalt strateegilist juhtrolli tõelise Euroopa ühise välise energiavarustuse kindluse poliitika loomisel, nagu nõutakse eespoolnimetatud 26. septembri 2007. aasta resolutsioonis;

2.   tunneb heameelt komisjoni poolt teises strateegilises energiaülevaates välja pakutud mitmekesistamise ja ELi energiavarustuse kindluse suurendamise meetmete üle; on siiski seisukohal, et nende rakendamiseks on vaja selgelt määratletud prioriteete ja kiiret tegutsemist ning Euroopa Parlamenti tuleb samal ajal sellega täiel määral kursis hoida;

3.   kinnitab, et korralikult toimiv energia siseturg on eluliselt tähtis selleks, et edaspidi saaks ära hoida gaasitarnete katkestusi ja kriise ning samas mitmekesistada energiaallikaid; rõhutab seetõttu vajadust rohkem investeerida taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmisse ning energiatõhususe suurendamisse, mis peaks olema 2010.–2014. aasta energia tegevuskava keskne osa;

4.   väljendab rahulolu eespoolnimetatud uute määruse ettepanekute üle, milles sätestatakse meetmed gaasivarustuse kindluse tagamiseks ja käsitletakse Euroopa Ühenduse energia infrastruktuuri investeerimisprojekte, mis aitavad suurendada gaasivarustuse kindlust Euroopa Liidus tänu ennetusmeetmete rakendamise ja kriisireguleerimismehhanismide täiustamise tagamisele liikmesriikides ning läbipaistvuse suurendamisele ja bürokraatia piiramisele;

5.   nõuab suuremaid jõupingutusi tulevikus võimalike tarnekatkestuste ennetamiseks, et vältida tulevasi häireid muuhulgas energiavarustuse kindluse kontaktisikute võrgustiku (NESCO) tõhususe suurendamise teel, ja kutsub komisjoni üles vaatama viivitamata läbi olemasolevad varajase hoiatuse mehhanismid, NESCO ja muud vahendid, mis osutusid 2009. aasta Venemaa ja Ukraina energiakriisi tingimustes ebatõhusaks;

6.   kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles arendama kiirtarneid võimaldavaid gaasihoidlaid;

7.   peab hädavajalikuks parandada võrkude vastastikust sidumist Euroopas, kuna siseturu tõhusaks toimimiseks ja energiaalase solidaarsuse tagamiseks on olemasolevate lünkade täitmine ülimalt oluline; sellega seoses tervitab infrastruktuuriprojektide rahastamise kokkulepet kui Euroopa majanduse taastamise kava üht osa (250 miljonit eurot) ning Euroopale uue elektri ja gaasi supervõrgu andmise ideed, kuid rõhutab, et energiavarustuse kindluse rahastamise üldine suurenemine avaliku ja erasektori allikatest on möödapääsmatu;

8.   rõhutab tungivat vajadust viia ellu energiavarustuse mitmekesistamisele suunatud strateegilised projektid, eriti nn Lõunakoridoris; õnnitleb sellega seoses Austria, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi valitsust, kes 13. juulil 2009. aastal allkirjastasid valitsustevahelise kokkuleppe Nabucco gaasijuhtme projekti õigusliku raamistiku kohta, mis vähendab sõltuvust Venemaa tarnetest ning on tähtis samm selle ELi jaoks esmatähtsa projekti elluviimisel; rõhutab aga seejuures, kui tähtis on sellise, ELi uute, Lähis-Ida ja Kaspia mere piirkonna gaasiallikatega teistest firmadest või torujuhtmetest sõltumatult ühendava koridori väljaarendamise üldine kord, mille eesmärk on eelkõige nimetatud ühenduse kiire käikuandmine; nõuab tungivalt, et projektiga seotud ettevõtted ja liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga tagaksid eellepingute sõlmimise võimalike tulevaste gaasitarnijatega;

9.   rõhutab, et EL peaks astuma aktiivsesse dialoogi peamiste energiatarnijatega, eesmärgiga tugevdada kogu ELi vastastikust energiasõltuvust ja energiavarustuse kindlust, keskendudes eriti tõhususe tõstmisele, võrdsele turulepääsule, mittediskrimineerimisele ning läbipaistvusele;

10.   rõhutab, et energiadialoogid ei tohi mitte mingil juhul toimuda avameelsete ja tulemustele suunatud inimõigusdialoogide arvel ning et inimõiguste kaitse ja energiavarustuse kindlus peaksid olema järgmise ELi ja Venemaa tippkohtumise päevakorras esikohal ning saama uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu lahutamatuks osaks;

11.   soovitab ELil töötada välja ühtne lähenemisviis välispartneritega transiidireeglite ja -tasude üle peetavatele läbirääkimistele ning palub liikmesriikidel teavitada üksteist ja komisjoni energeetika infrastruktuuri projekte käsitlevatest strateegilistest otsustest ja kokkulepetest;

12.   kutsub komisjoni üles võtma viivitamatult meetmeid läbipaistmatute ELi väliste organisatsioonide vaenulike katsete vastu hõivata ELi energiaturgu, ning rangelt kohaldama ELi konkurentsieeskirju; muu hulgas tunneb muret selle pärast, et Surgutneftegaz omandas hiljuti osaluse Ungari energiaettevõttes MOL, et Surgutneftegaz ei avalikusta oma omanikeringi ning oma lõppkokkuvõttes tulu saavaid omanikke, mida nõuab õiguspäraselt Ungari energiaturu reguleerija; palub komisjonil uurida selliste läbipaistmatute ELi-väliste organisatsioonide tegevust nagu CENTREX, mis hiljuti omandas 20 %lise osaluse Austria kaubandus- ja ladustusettevõttes Baumgarten;

13.   kutsub ELi liikmesriike üles tegema koostööd Põhjamere piirkonna riikidega, pidades silmas nende märkimisväärset potentsiaali energiaallikate osas eelkõige avamere tuuleenergia tootmisel;

14.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ELi Vahemere piirkonna liikmesriikide ja Põhja-Aafrika riikidega, pidades silmas nende riikide suuri energiaressursse ja nende endi jaoks olulisi arenguvõimalusi, eelkõige Barcelona protsessi raames; ergutab eelkõige päikese- ja tuuleenergia kasutamist nendes piirkondades; väljendab rahulolu tööstusalgatuse DESERTEC hiljutiste edusammude üle tohutu päikeseenergia kasutamise potentsiaali väljaarendamisel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; rõhutab, et ELi tegevus projekti DESERTEC suhtes peab olema sidus ja andma aktiivse panuse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide arengusse; seetõttu kutsub kõnealusesse projekti kaasatud äriühinguid ja liikmesriike üles edendama (tihedas koostöös komisjoniga) arengut kohalikele äriühingutele ja kodanikuühiskonnale suunatud tõelise tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise teel, et tagada omandiline kuuluvus ja luua pikaajaline partnerlus Vahemere piirkonna riikidega, kus DESERTECi arendama hakatakse;

15.   rõhutab Arktika piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks seoses energiavarude, keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja transpordi küsimuste ning Kirdeväila avanemisega;

16.   rõhutab, et Euroopa ühise energiapoliitika väljatöötamise edukus sõltub suurel määral Lissaboni lepingu jõustumisest; nõuab ELilt ja liikmesriikidelt tungivalt meetmete võtmist, et tagada Euroopa ühisele energiavarustuse ja energiavarustuse kindluse poliitikale siduv, progressiivne ja kõikehõlmav aluslepingutest tulenev õiguslik alus, nõuab, et sammuna õiges suunas ratifitseeritaks kiiresti Lissaboni leping, milles sisaldub energiaalase solidaarsuse klausel ning mille kohaselt EL ja liikmesriigid on ühiselt energiapoliitika eest vastutavad;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 206.


Inimõiguste aktivistide mõrvad Venemaal
PDF 118kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon inimõiguste aktivistide mõrvade kohta Venemaal
P7_TA(2009)0022RC-B7-0060/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eeskätt 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva kohta(1) ja 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta(2);

–   võttes arvesse 12. augustil 2009. aastal nõukogu eesistuja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Tšetšeenia inimõiguste kaitsja Zarema Sadulajeva ja tema abikaasa Alik Džabrailovi mõrvade kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni selle uue lepinguga asendamiseni;

–   võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa vahelisteks suheteks;

–   võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste kaitsjate deklaratsiooni ja ÜRO deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmena on Venemaa võtnud endale kohustuse kaitsta ja edendada inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtteid;

B.   arvestades, et tugevdatud koostöö ja heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse jaoks otsustava tähtsusega;

C.   arvestades, et EL soovib suhetes Venemaaga strateegilist partnerlust, mis tugineb niisugustele väärtustele nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted;

D.   arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukord on eriti Põhja-Kaukaasias murettekitavalt halvenenud;

E.   arvestades, et inimõigustega tegelevate organisatsioonide – nagu Memorial ja Demos – tegevus on stabiilse ja vaba ühiskonna loomiseks hädavajalik; arvestades, et Venemaa valitsus peaks seega tundma uhkust niisuguste institutsioonide olulise rolli üle;

F.   arvestades, et inimõiguste jurist Stanislav Markelov, kes esindas ka mõrvatud ajakirjanikku Anna Politkovskajat, mõrvati 20. jaanuaril 2009. aastal koos ajakirjaniku Anastassia Barburovaga, kes suri, püüdes Markelovit kaitsta;

G.   arvestades, et 10. juulil 2009. aastal leiti Petroskoi lähedalt karjäärist kaks kuud varem kadunuks jäänud inimõiguste aktivisti Andrei Kulagini surnukeha;

H.   arvestades, et Tšetšeenia organisatsiooni Memorial juht Natalja Estemirova rööviti 15. juulil 2009. aastal Groznõis ja hiljem leiti Inguššias tema surnukeha; arvestades, et Euroopa Parlament pidas täiskogu istungil 16. juulil 2009. aastal Natalja Estemirova mälestuseks minutilise leinaseisaku; arvestades, et Estemirova mõrva järel on organisatsiooni Memorial töö Tšetšeenias peatatud;

I.   arvestades, et 2009. aasta septembris algab Moskvas kohtuprotsess, mille aluseks on Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi hagi inimõiguste keskuse Memorial juhi Oleg Orlovi vastu; Kadõrov süüdistab Orlovi laimus, kuna viimane tegi 15. juulil 2009. aastal Memoriali veebilehel avalduse, milles süüdistas president Kadõrovit seotuses Natalja Estemirova mõrvaga;

J.   arvestades, et 10. augustil 2009. aastal rööviti oma kontorist Groznõis Tšetšeenia kodanikuühiskonna aktivist Zarema Sadulajeva ja tema abikaasa Alik Džabrailov, kes töötasid humanitaarorganisatsioonis Päästame Põlvkonna, ja päev hiljem leiti nad mõrvatuna;

K.   arvestades, et 4. detsembril 2008. aastal tungisid Peterburis uurimis- ja infokeskuse Memorial ruumidesse prokuratuuri käsul maskides mehed, kes viisid kaasa kõvakettad ja CD-d kogu andmebaasiga tuhandete Stalini aja repressioonide ohvrite kohta; arvestades, et kohtu määruse peale tagastati andmebaas Memorialile;

L.   arvestades, et 3. septembril 2009. aastal kontrollisid maksuametnikena esinenud riiklikud uurijad elamuid, kus asuvad inimõiguste keskuse Memorial juhi Oleg Orlovi ja tema kolleegi Aleksander Tšerkassovi korterid;

M.   arvestades, et 3. septembril 2009. aastal, kaks kuud pärast seda, kui Venemaa ülemkohus tegi korralduse alustada uut kohtuprotsessi tänavu veebruaris õigeks mõistetud kolme kahtlusaluse üle, võttis ülemkohus vastu otsuse alustada uut uurimist 2006. aastal mõrvatud Anna Politkovskaja asjas;

N.   arvestades, et Venemaa kodanikud on esitanud Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtule arvukalt kaebusi,

1.   mõistab tingimusteta ja karmilt hukka inimõiguste kaitsjate, juristide ja ajakirjanike ahistamise Venemaal ning rünnakud nende elule;

2.   nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud teeksid kõik, mis nende võimuses, et kindlustada inimõiguste kaitsjate kaitse vastavalt põhimõtetele, mis on kirjas ÜRO deklaratsioonis üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike organite õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi; kutsub vastutavaid ametivõime tungivalt üles looma tingimused, et Memorial ja teised inimõiguste organisatsioonid saaksid oma tegevust Tšetšeenias turvaliselt jätkata; tunneb heameelt, et organisatsioonilt Memorial Peterburis 4. detsembril 2008. aastal konfiskeeritud arhiiv tagastati;

3.   kutsub Venemaa föderaalseid ametivõime üles uurima eespool nimetatud mõrvasid kiiresti, põhjalikult ja tulemuslikult ning tooma nende jõhkrate tegude toimepanijad ja nende kaasosalised kohtu ette;

4.   rõhutab, et Tšetšeenia juhtide karistamatus destabiliseerib olukorda kogu Põhja-Kaukaasia piirkonnas;

5.   märgib, et Venemaa president Dmitri Medvedev saatis juulis inimõiguste organisatsioonile Memorial telegrammi, milles lubas Natalja Estemirova mõrva põhjalikku uurimist;

6.   tervitab president Medvedevi algatust teha valitsusväliseid organisatsioone käsitlevates seadustes muudatusi, et vähendada piiranguid ja lihtsustada valitsusväliste organisatsioonide registreerimist Venemaal, ning loodab, et olukord paraneb märkimisväärselt;

7.   tervitab Venemaa ülemkohtu 3. septembri 2009. aasta otsust alustada uuesti Anna Politkovskaja mõrva uurimist ja käsitleda esimeses kohtuprotsessis õigeks mõistetud kolme mehe küsimust ühises kohtuasjas koos oletatava mõrvari Ruslan Mahmudovi ning tema rahastajate küsimusega; nõuab, et see kohtuprotsess algaks nii kiiresti kui võimalik, et tegemist oleks vandekohtuga ja et protsess oleks avatud kõikidele ajakirjanikele ja meediale;

8.   nõuab, et ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone muudetaks intensiivsemaks ning et need oleksid avatud Euroopa Parlamendi, riigiduuma, Venemaa kohtuvõimude, kodanikuühiskonna ja inimõiguste organisatsioonide tõhusale kaastööle; kutsub Venemaad üles täitma kõiki oma kohustusi OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmena, sealhulgas austama ühinemisvabadust ja inimeste õigust korraldada rahumeelseid meeleavaldusi; rõhutab oma seisukohta, et inimõiguste kaitse peaks olema järgmisel ELi ja Venemaa tippkohtumisel erilise tähtsusega päevakorrateema ning see peaks kuuluma lahutamatu osana järgmisesse ELi ja Venemaa lepingusse;

9.   kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ja ratifitseerima viivitamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokoll nr 14 selle kontrollisüsteemi reformi kohta,

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, OSCE-le ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.
(2) ELT C 58 E, 12.3.2009, lk 180.


Kasahstan - Jevgeni Žovtise juhtum
PDF 197kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon Jevgeni Žovtise juhtumi kohta Kasahstanis
P7_TA(2009)0023RC-B7-0062/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kasahstani ja Kesk-Aasia vabariikide kohta;

–   võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse 23. juunil 2007 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa Liidu uut Kesk-Aasia partnerluse strateegiat;

–   võttes arvesse komisjoni Kesk-Aasia abistamise strateegiadokumenti aastateks 2007–2013;

–   võttes arvesse ELi – Kasahstani koostöönõukogu kümnenda istungi järeldusi;

–   võttes arvesse 31. märtsil 2008 Brüsselis toimunud kaheksanda ELi–Kasahstani parlamentaarse koostöökomisjoni koosoleku järeldusi;

–   võttes arvesse EÜ ja Kasahstani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(2), mis jõustus 1. juulil 1999. aastal;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et ELi ja Kasahstani Vabariigi vahelised suhted ja koostöö muutuvad üha tihedamaks kõikidel tasanditel; arvestades, et Kasahstanil on Kesk-Aasias stabiilsuse ja julgeoleku saavutamises ning kogu piirkonna majandusarengus oluline roll;

B.   arvestades, et Kasahstan võtab 2010. aastal üle Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja ülesanded; arvestades, et see positsioon toob riigi tähelepanu keskmesse ja suurendab selle vastutust demokraatia ja inimõiguste valdkonnas; arvestades, et OSCE on nõudnud Kasahstanilt enne juhatajarolli ülevõtmist demokraatlike reformide intensiivistamist;

C.   arvestades, et vaatamata sellele olulisele rahvusvahelisele ülesandele on viimastel kuudel Kasahstani riigisisest olukorda varjutanud meediapiirangute karmistamine ning rida vaieldavaid süüdimõistmisi;

D.   arvestades, et 3. septembril 2009 mõisteti Kasahstani inimõiguste ja õigusriigi rahvusvahelise büroo direktor ja silmapaistev inimõiguste kaitsja Jevgeni Žovtis süüdi 26. juulil 2009 jalakäijale otsa sõitmises ja viimase surma põhjustamises ning talle määrati karistuseks neljaaastane vangistus;

E.   arvestades, et 27. juulil 2009 algatati politseijuurdlus ja Jevgeni Žovtis nimetati selles tunnistajaks; arvestades, et Žovtis muutus samas juurdluses kahtlusaluseks 28. juulil 2009, kuid tema õigusnõustajaid teavitati sellest muutusest alles 14. augustil 2009, mis on vastuolus Kasahstani seadustega;

F.   arvestades, et OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo esindaja märkis, et vaieldavate menetlustega võidi rikkuda Žovtise õigust õiglasele kohtumõistmisele, mille tagavad Kasahstani põhiseadus, riigi kohustused OSCE ees ning rahvusvahelised põhinormid;

G.   arvestades, et Žovtis kirjeldas eelnevalt OSCE koosolekutel üksikasjalikult Kasahstanis toimuvaid inimõiguste rikkumisi, mis seavad kahtluse alla selle riigi sobivuse juhtida demokraatlike põhimõtete austamisele pühendunud organisatsiooni;

H.   arvestades, et varemgi on väljendatud muret teiste Kasahstani inimõiguste kaitsjate, sealhulgas Ramazan Jesergepovi ja Sergei Duvanovi kohtuprotsesside ja nendele järgnenud vangistamiste pärast;

I.   arvestades, et 2008. aasta juunis ja taas kord 2009. aasta mais lubas Kasahstani välisminister Marat Tahzin eelseisvat OSCE eesistumisperioodi silmas pidades edusamme inimõiguste tugevdamisel ja järgimisel Kasahstanis;

J.   arvestades, et ELi-Kasahstani partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2 nõutakse demokraatia ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja inimõiguste austamist,

1.   seadmata küsimärgi alla iga demokraatliku süsteemi võtmeelemendiks olevat sõltumatut kohtusüsteemi, väljendab sügavat muret traagilise liiklusõnnetuse uurimise ja sellele järgneva Žovtise kohtuprotsessi läbiviimise viisi pärast ning juhib tähelepanu väidetele, et tema kaitseks antud tõendeid kohtuprotsessi ajal ei arvestatud;

2.   kutsub Kasahstani ametivõime üles korraldama viivitamata ning läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtteid täielikult järgides uut põhjalikku ja õiglast õnnetusega seotud asjaolude uurimist ning vaatama vastavalt sellele läbi Jevgeni Žovtise süüdimõistvat otsust ja karistust;

3.   nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused annaksid ametlikult üksikasjalikku teavet Jevgeni Žovtise juhtumi kohta ning tagaksid talle seadustele vastava menetluse, sealhulgas õiguse kohtuotsus vastavalt Kasahstani seadustele edasi kaevata;

4.   juhib tähelepanu tõsistele kahtlustele, mida inimõiguste organisatsioonid väljendasid Kasahstani valitsuse edusamme tõotava lubaduse ehtsuse kohta, kui 2007. aastal kuulutati välja otsus anda riigile OSCE eesistujaroll, ning ootab Kasahstani ametivõimudelt pingutusi tõeliste edusammude tegemiseks demokraatia ja inimõiguste valdkonnas, enne kui riik võtab üle OSCE eesistujarolli;

5.   kutsub komisjoni üles suurendama selles valdkonnas ELi abi ja koostööd Kasahstaniga, et valmistada Kasahstani valitust paremini ette selle olulise rahvusvahelise ülesande täitmiseks;

6.   nõuab tungivalt, et nõukogu tõstataks selle juhtumi kindlalt Kasahstani ametivõimudega ning käsitleks Jevgeni Žovitsi juhtumit eelkõige ELi–Kasahstani vahelise inimõiguste dialoogi raames, mille teine voor on planeeritud 21. oktoobriks 2009, ning ELi–Kasahstani koostöönõukogu istungil 2009. aasta novembri keskel;

7.   nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks toetust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames Kasahstanis läbiviidavatele projektidele ja programmidele;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, ELi eriesindajale Kesk-Aasias, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Euroopa Nõukogule ning Kasahstani parlamendile, valitsusele ja presidendile.

(1) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49.
(2) ELT L 196, 28.7.1999, lk 3.


Süüria: Muhannad al-Hassani juhtum
PDF 113kWORD 37k
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon Süüria kohta: Muhannad al-Hassani juhtum
P7_TA(2009)0024RC-B7-0071/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 1998. aasta ÜRO inimõiguste eest võitlejate kaitse deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Süüria ratifitseeris 1969. aastal;

–   võttes arvesse 1984. aasta ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni, mille Süüria ratifitseeris 2004. aastal;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja EÜ asutamislepingu artiklit 177, mis sätestavad inimõiguste edendamise ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;

–   võttes arvesse 2004. aasta Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eriti 8. septembri 2005. aasta(1), 15. juuni 2006. aasta(2) ning 24. mai 2007. aasta resolutsioone(3);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades Euroopa Liidu ja Süüria vaheliste poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste sidemete tähtsust; arvestades, et Süüria mängib olulist rolli püsiva rahu ja stabiilsuse saavutamises Lähis-Idas; arvestades, et sellega seoses on leidnud aset positiivsed sündmused, mis annavad põhjust alustada uuesti assotsiatsioonilepingu sõlmimisele suunatud jõupingutusi;

B.   arvestades, et assotsiatsioonileping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel tuleb veel allkirjastada ja ratifitseerida; arvestades, et kõnealuse lepingu artiklis 2 on sätestatud, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine on lepinguosaliste siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika alus ning selle lepingu oluline osa;

C.   arvestades, et 28. juulil 2009. aastal vahistasid Süüria ametivõimud Muhannad al-Hassani, kes on juhtiv inimõiguste valdkonna jurist ja Süüria inimõiguste organisatsiooni (Swasiah) president; arvestades, et ta viidi Damaskuse kohtupaleesse, kus ta kuulati üle ja talle esitati kinnisel kohtuistungil, millele tema advokaati ei lubatud, ametlikult süüdistus "rahvustunde nõrgestamises" ja "valeteadete levitamises";

D.   arvestades, et Muhannad al-Hassani oli seotud kinnipidamistingimuste jälgimisega Süürias ning eriti riikliku julgeoleku ülemkohtu, mille kohtuprotsessid ei vasta organisatsiooni Human Rights Watch 2009. aasta veebruari aruande kohaselt rahvusvahelistele standarditele, õiguspraktika jälgimisega; arvestades, et teda oli enne vahistamist korduvalt üle kuulatud ja ülekuulamistel keskenduti peamiselt tema tegevusele inimõiguste ja poliitvangide kaitsmise valdkonnas;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament ja selle president on juba mitmel korral sekkunud, et saavutada inimõiguste kaitsjate, parlamendiliikmete ja teiste Süüria vanglates kinnipeetavate poliitikute, sealhulgas Michel Kilo ja Mahmoud Issa vabastamist; arvestades, et Euroopa Parlament tervitab kõiki Süüria ja rahvusvaheliste osaliste tehtud algatusi, mille eesmärk on inimõiguste kaitsjate vabastamine;

F.   arvestades, et alates 1963. aastast kehtiv eriolukorra seadus piirab tugevalt kodanike võimalusi kasutada oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi; arvestades, et Süüria ametivõimud on varem takistanud Muhannad al-Hassani ja teiste inimõiguste valdkonna juristide reisimist välismaale, et osaleda inimõiguste teemalistel üritustel ning koolitustel; arvestades, et Süüria ametivõimud kasutavad seda väljakujunenud vahendina inimõiguste kaitsjate tagakiusamiseks ja karistamiseks,

1.   väljendab sügavat muret seoses hr al-Hassani vahistamisega, mis tundub olevat karistus tema inimõigustealase tegevuse eest, eelkõige seoses riikliku julgeoleku ülemkohtu tegevuse ja Süüria kinnipidamisasutustes valitsevate tingimuste jälgimisega;

2.   kutsub Süüria ametivõime üles Muhannad al-Hassani viivitamatult vabastama ja tagama igati tema kehalist ja vaimset puutumatust;

3.   väljendab sügavat muret seoses ulatusliku tagakiusamisega, millega inimõiguste kaitsjad Süürias ikka veel silmitsi seisma peavad, ja seoses jätkuva inimõiguste eiramisega Süüria ametivõimude poolt; on veendunud, et Süüria, kes võiks mängida olulist rolli rahu edendamisel piirkonnas, parandab ja toetab inimõiguste ja sõnavabaduse järgimist riigis;

4.   kutsub Süüria ametivõime üles lõpetama inimõiguste kaitsjate ja nende perekondade jälitamise ja tagakiusamise poliitikat ning vabastama viivitamatult kõik meelsusvangid, inimõiguste kaitsjad, sealhulgas Anwar al-Bunni ja Kamal Labwani, ning rahuaktivistid;

5.   palub Süüria ametivõimudel tagada kohtusüsteemi läbipaistev toimimine, seda eelkõige riikliku julgeoleku ülemkohtu puhul;

6.   nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud järgiksid rangelt eespool nimetatud ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni ja muid asjakohaseid dokumente ning norme, tagamaks, et:

   a) Süüria vanglates kinnipeetavaid koheldakse hästi ja neid ei piinata ega kohelda muul moel vääralt;
   b) Süüria vanglates kinnipeetavatel võimaldatakse viivitamata, korrapäraselt ja piiranguteta kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega;

7.   kinnitab veel kord oma veendumust, et inimõiguste edendamine on ELi ja Süüria vaheliste suhete üks tugisammas; tunneb heameelt jätkuva dialoogi üle Euroopa Liidu ja Süüria vahel ning loodab, et jätkuvad jõupingutused toovad kaasa mitte ainult majandusliku ja sotsiaalse olukorra paranemise Süürias, vaid ka muutused poliitikas ja inimõiguste valdkonnas; kutsub eesistujariiki Rootsit, nõukogu ja komisjoni üles võtma enne assotsiatsioonilepingu allakirjutamist vastu tegevuskava, milles on selgelt sõnastatud Süüria ametivõimudele esitatavad konkreetsed nõuded edusammude tegemiseks inimõiguste valdkonnas;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 349.
(2) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 519.
(3) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 485.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika