Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkte b ja c (endise EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktid b ja c);

–   võttes arvesse komisjoni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruannet(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)(3);

–   võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes(4);

–   võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1400/2002 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris(5);

–   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsust 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(6) (komisjoni otsus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest antava riigiabi kohta);

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu”(7);

–   võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele”(8);

–   võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2009. aasta teatist „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes”(9);

–   võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris(10);

–   võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta(11);

–   võttes arvesse komisjoni 13. augusti 2009. aasta teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (2008/C 270/02)(12);

–   võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta valget raamatut EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta(13) ja Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni kõnealusel teemal(14);

–   võttes arvesse komisjoni teatist hea tava juhendi kohta riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks(15), komisjoni teatist lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel(16) ja komisjoni teatist riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt(17) (lihtsustamispakett);

–   võttes arvesse ühenduse suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta(18);

–   võttes arvesse riigiabi 2008. ja 2009. aasta tulemustabelit;

–   võttes arvesse komisjoni 7. augusti 2009. aasta ülevaadet, mis hõlmas finantssektori tagatis- ja rekapitaliseerimiskavasid praeguses kriisis;

–   võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni avaliku teenuse kompensatsioonina antava riigiabi kohta(19);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta(20);

–   võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete hindade kohta Euroopas(21);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta kirjalikku deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(22);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0025/2010),

A.   arvestades, et kahe viimase aasta erakorralised majandusolud on nõudnud erakorralisi meetmeid;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on astunud enneolematu sammu, mis seisneb tuginemises Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktidele b ja c;

C.   arvestades, et kriisiaegadel on hästi toimivad turud väga olulised ja konkurentsieeskirju tuleks kohaldada paindlikult, kuid rangelt;

D.   arvestades, et protektsionism ja konkurentsi moonutamine üksnes süvendaksid ja pikendaksid kriisi;

E.   arvestades, et paljudes liikmesriikides võib kasvav eelarve puudujääk ja valitsemissektori võlg aeglustada majanduse taastumist ja majanduskasvu aastateks, võimalik et järgmisteks aastakümneteks;

F.   arvestades, et reageeringuna majanduskriisile on liikmesriikide valitsused andnud alates 2008. aasta oktoobrist tagatisi pankade rahastamisele; arvestades, et tagatud võlakirjade väljastamine on olnud ulatuslik ning see on andnud pankadele märkimisväärse rahastamisallika ja kindlustatuse rahandussüsteemi ees seisvate riskide vastu;

G.   arvestades, et empiiriliste analüüside alusel on liikmesriikide valitsuste tagatised tekitanud mitmeid mõjusid ja moonutusi, näiteks erasektori võlakirjade intressimäära vähenemine, mida tuleb võtta arvesse, kui kaalutakse tagatiste andmise jätkamist 2010. aastal;

H.   arvestades, et rahvusvaheliste ettevõtete võime kasutada ulatuslikult maksuparadiise ja offshore-keskusi osana oma maksustamise vältimise strateegiast on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega;

I.   arvestades, et maksuhaldus on oluline tegur ausa konkurentsi jaoks soodsate tingimuste säilitamisel ja siseturu toimimise tõhustamisel,

Üldised tähelepanekud

1.   tunneb heameelt 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande, eriti kartelle ja tarbijaid käsitleva eripeatüki üle; toetab tarbijaküsimuste talituse loomist; märgib, et kartellide olemasolu kahjustab tarbijaid; avaldab kahetsust selle üle, et tarbijatel on raske konkurentsist kasu saada;

2.   rõhutab asjaolu, et kartellid kujutavad endast ühte tõsiseimat konkurentsieeskirjade rikkumist, häirivad väärtusahelat, on tarbijatele kahjulikud ja neil on väga negatiivne mõju majandusele; julgustab komisjoni säilitama rangeid sunnimeetmeid, et vältida kartellide tekkimist ja võidelda nende vastu; tunneb heameelt niisuguste vahendite üle nagu kokkuleppemenetluse pakett, mis võimaldab komisjonil lahendada kartellijuhtumeid lihtsustatud menetlusega, mille puhul äriühingutel on pärast tõenditega tutvumist võimalus tunnistada oma osalust kartellis ja selle osalistele määratud trahvi vähendatakse; tuletab meelde, et konkurentsipoliitika ja konkurentsieeskirjade terviklik jõustamine on nõuetekohaselt toimiva ja konkurentsivõimelise Euroopa siseturu jaoks äärmiselt olulised, kuna nende abil edendatakse tõhusust, kõrgetasemelist ettevõtlust ning tarbijate kaitset; on seisukohal, et kartellivastane võitlus on keskse tähtsusega selle tagamisel, et tarbijad saaksid konkurentsikorrast kasu tänu madalamatele hindadele ning kaupade ja teenuste laiemale valikule;

3.   nõuab enda suuremat kaasatust konkurentsipoliitika kujundamisse, sh kaasõiguslooja rolli ja niisuguse nõude kehtestamise abil, mis seisneb Euroopa Parlamendi korrapärases teavitamises mis tahes algatusest kõnealuses valdkonnas;

4.   kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti 2010. aasta jooksul sellest, milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb ta konkurentsi valdkonnas võtta tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest;

5.   kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti üksikasjalikult ja igal aastal parlamendi soovituste alusel võetud järelmeetmetest ja selgitama mis tahes lahknevust parlamendi soovitustest;

6.   ergutab komisjoni algatama konkurentsiprobleemide ja jõustamisprioriteetide määratlemiseks pidevat ja püsivat dialoogi tarbijate ühendustega; soovib saada täielikku aruannet konkurentsi peadirektoraadi tarbijaküsimuste talituse tegevuse kohta;

7.   kutsub komisjoni üles tegema avalikkusele kättesaadavaks kõik hinnangud ja uuringud, millele ta edaspidi konkurentsipoliitika aastaaruannetes viitab, ning kasutama kõnealustes hinnangutes ja uuringutes sõltumatuid ja usaldusväärseid eksperte;

8.   tuletab meelde oma nõudmist, et komisjon vaataks viivitamata läbi konkurentsi peadirektoraadi personaliressursid ning tagaks, et eraldatud vahendid vastavad suurenevale töökoormusele;

9.   rõhutab vajadust selgete, kindlate ja VKE-sõbralike konkurentsieeskirjade järele, mis põhineksid Euroopa väikeettevõtete õigusakti (Small Business Act for Europe) läbival põhimõttel „esmalt mõtle väikestele”;

10.   kutsub komisjoni üles lisama järgmisse aruandesse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkurentsile pühendatud eripeatükki; juhib tähelepanu VKEde patendisüsteemi kõrgele maksumusele, mis tuleneb eelkõige ohust, et nn libafirmad võivad alustada kohtuvaidlusi; juhib tähelepanu avatud innovatsioonile ja ühistele teadmistele; kutsub VKEsid üles kasutama seitsmenda raamprogrammi tulemusi avatud juurdepääsu tingimustes;

11.   kutsub komisjoni üles kasutama tulevaste siseturgu käsitlevate õigusaktide õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12 (endise EÜ asutamislepingu artikli 153 lõige 2), kus on selgelt kirjas, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”;

12.   palub komisjonil kiirendada telekommunikatsiooni paketi rakendamist;

13.   suhtub positiivselt komisjoni teatise „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes” avaldamisse; on veendunud, et suunised kujutavad endast edasiminekut, kuna need tähendavad suuremat läbipaistvust ja prognoositavust komisjoni võimaliku sekkumise osas, kuid et need ei tohiks mingil juhul piirata või kitsendada komisjoni tegevuspädevust kõnealuses valdkonnas praeguse Euroopa Liidu toimimise lepingu raames;

14.   rõhutab, et 2008. aastal määrati esimest korda ELi konkurentsipoliitika ajaloos karistusmakse komisjoni eelneva otsuse täitmata jätmise eest;

Riigiabi

15.   rõhutab, et on oluline, et komisjon jälgib tähelepanelikult riigiabi kasutamist, tagamaks, et neid toetusmeetmeid ei kasutata riiklike tööstusharude kaitsmiseks viisil, mis kahjustab siseturgu ja Euroopa tarbijaid;

16.   peab seetõttu riigiabi asutamislepingule vastavuse hindamisel hädavajalikuks leida õige tasakaal riigiabiga konkurentsile ja rahandusele tekitatava negatiivse mõju ning ühishuvide kontekstis avalduva positiivse mõju vahel;

17.   kutsub komisjoni üles hindama kavandatud panganduse reguleerimise viiside mõju välismõõdet, eelkõige mõju Euroopa pankade konkurentsivõimele;

18.   on seisukohal, et seoses finantsasutuste ja majanduse taastamise protsessiga võetud riigiabi meetmetest oli kasu finantsturu stabiliseerimisel ja niisuguse mõjuga võitlemisel, mida avaldab laenuraha vähesus reaalmajandusele;

19.   märgib, et riigiabipoliitika on konkurentsipoliitika lahutamatu osa ning riigiabi kontroll kajastab vajadust säilitada võrdsed võimalused kõigile Euroopa ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele; tõstatab sellega seoses küsimuse, mil määral on finantsturule antud riigiabi põhjustanud konkurentsimoonutusi; nõuab sõltumatu aruande koostamist riigipoolse finantssektorisse sekkumise võimaliku moonutava mõju kohta; palub komisjonil esitada aruanne riigiabi saajate ümberkorraldusalaste edusammude kohta ning selgitada täpsemalt riigiabi tagasimaksmist ning võimalikke karistusi, kui tagasimakset ei tehta; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks siduvaid ümberkorraldamismeetmeid, mis on seotud võimaliku moonutava mõjuga, millega kaasnevad tagasimaksmise tingimuste erinevused liikmesriikide vahel; nõuab suuremat selgust võõrandamiste kriteeriumide ja nende keskpika mõju osas kõnealustele äriühingutele;

20.   on mures toetuste ja moonutuste pärast, mis tulenevad tagatistest, mida liikmesriikide valitsused on andnud pankade rahastamisele; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks pankade rahastamise tagatistega seotud toetuste ulatust ja analüüsiks seega, kas need vastavad ELi konkurentsiõigusele ja seda, milliseid meetmeid on vaja kõnealuste tagatistega seotud moonutuste kõrvaldamiseks;

21.   kutsub komisjoni üles kiiresti täpsemalt uurima, miks pankadele antud riigiabi reaalmajanduses ei avaldu, ning võtma meetmeid nende pankade suhtes, kes ilmselgelt ei suuda või ei soovi riigiabiga saadud eeliseid edasi anda;

22.   märgib, et komisjon on juba alustanud riigipoolse toetuse järkjärgulise lõpetamise ning ümberkorraldusteks ja võõrandamisteks volituste andmise protsessi; tunnistab, et kõnealused protsessid peavad edu saavutamiseks olema paindlikud; nõuab siiski, et komisjon esitaks kõnealuseid protsesse käsitlevad suunised; on seisukohal, et riigi sekkumist ei tohiks tarbetult pikendada ja et väljumisstrateegiad tuleks võimalikult kiiresti välja töötada;

23.   nõuab kindlalt, et väljumisstrateegiaid tuleb kooskõlastada eelkõige pangandussektori toetamise järkjärgulise lõpetamise osas; rõhutab, et kooskõlastamine on äärmiselt oluline, et vältida konkurentsimoonutusi seoses olukorraga, et riikides, kus pankade toetamise programmid jätkuvad, võidakse pankasid veel teataval määral subsideerida, kuid riikides, kus niisugused programmid on järkjärgult kaotatud, subsideerimist enam ei toimu;

24.   on veendunud, et konkurentsieeskirjade süsteem on seni raskusi leevendanud, kuid kriis on toonud esile kiire vajaduse ELi raamistiku järele piiriüleseks kriisiohjamiseks finantssektoris, sh tuleks leida lahendus asutuste jaoks, mis pankrotistumiseks on liiga suured, ning rakendada kiiresti ja täiel määral Larosière'i aruandes esitatud soovitusi, sh soovitust luua ühtne Euroopa reguleeriv asutus, hoiuste tagamise süsteem ja päästefond või sellega võrdväärne süsteem;

25.   palub komisjonil esitada aruanne riikide riigiabimeetmete ja riikide abikavade erinevuste kohta ning kirjeldada nende võimalikku moonutavat mõju konkurentsile ja sellest tingitud võimalikke majanduslikke erinevusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid sidusama ja ühtsema Euroopa lähenemisviisi väljatöötamiseks;

26.   kutsub komisjoni üles oma meetmete järjepidevuse tagamiseks põhjalikumalt uurima, kui suurel määral kombineeritakse ebaseaduslikult riigiabi ja muid ühenduse vahendeid, nt struktuurifondid ja globaliseerumisega kohanemise fond;

27.   palub komisjonil selgitada, milliseid kriteeriume kasutatakse ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku võimaliku pikendamise otsuse tegemisel;

28.   nõuab kindlalt, et riigiabi peaks olema vastavuses Lissaboni–Göteborgi strateegia ning kliima- ja energiapaketi eesmärkidega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid kahjulikud toetused, mis muu hulgas edendavad fossiilkütuse tarbimist või tootmist, mis suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab üldisemalt vajadust viia läbi taastamise paketi raames ettenähtud poliitika keskkonnamõju strateegilised hindamised (KSHd) ja selles ettenähtud projektide keskkonnamõju hindamised (KMHd);

29.   tunneb heameelt niisuguste uute keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste üle kliima- ja energiapaketi raames, millega võetakse kasutusele standardne hindamine vähemtähtsate küsimuste ja üksikasjalik hindamine oluliste küsimuste puhul;

30.   kutsub komisjoni üles avaldama 2010. aastal põhjalikku aruannet nn roheliseks majanduse elavdamiseks (millega kaasneb oluline ümberkujundamine säästlikkuse suunas, eelkõige autotööstussektoris) ja keskkonnakaitse valdkonnas antud riigiabi tõhususe kohta;

31.   nõuab samasugust aruandlust riigiabi kohta, mida on antud VKEde, koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse toetuseks;

32.   teeb ettepaneku, et praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks loodud ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku järk-järgulisel lõpetamisel tuleks arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide majandusolukorda (taastumisprotsessi pikkust ja SKP vähenemise määra);

33.   kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi, et saavutada telekommunikatsioonisektoris tavatelefonivõrgu ja eelkõige mobiilside hindade osas suurem läbipaistvus;

34.   rõhutab vajadust tegeleda maksuparadiiside ja off-shore keskustega seotud probleemiga, muu hulgas seoses ebaausa konkurentsi ja finantsstabiilsusega;

35.   kordab oma nõuet kehtestada juriidilise isiku tulumaksu ühine konsolideeritud maksubaas;

36.   nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest antavat riigiabi käsitleva komisjoni otsuse läbivaatamisest, mida oodatakse alates 19. detsembrist 2008 ja milles peaks nüüd arvesse võetama Lissaboni lepingu jõustumist;

37.   märgib murelikult, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine on pikk ja kohmakas protsess ning pea kõigi menetluses olevate juhtumite taga on üksnes väike arv liikmesriike; ergutab komisjoni menetlusi veelgi karmistama ja jätkama surve avaldamist liikmesriikidele, eriti korduvatele rikkujatele;

38.   palub komisjonil põhjalikult uurida mõnede Euroopa ettevõtete poolt ulatuslikult kasutatavat lähenemist, kus kõrgelt haritud tööjõudu palgatakse odavalt ajutiste lepingutega ja praktikantidena, mille puhul on tegemist kuritahtliku majandusstrateegiaga, millega kahjustatakse inimväärse töö põhimõtteid ja moonutatakse konkurentsi;

39.   rõhutab, et VKEde riskikapitali rahastamise lihtsustamine on õiglase konkurentsi edendamiseks hädavajalik;

40.   palub komisjonil hinnata, millises ulatuses (kui üldse) on erinevad riiklikud toetuskavad autotööstuses kaasa aidanud ühenduse muudele eesmärkidele, eelkõige säästvusele ja keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, ning selle kohta aru anda; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks konkurentsivõimet sellel turul, eelkõige algseadmete valmistajate ning esmaste ja teiseste tarnijate vahelist suhet;

41.   tunneb heameelt lihtsustamispaketi avaldamise üle;

Monopolidevastane võitlus

42.   tunneb heameelt komisjoni poolt vastu võetud valge raamatu üle EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta; usub, et see on tarbijakaitse võit Euroopa Liidus;

43.   tuletab meelde, et kartellid kahjustavad majandust ja on ühed tõsiseimad konkurentsieeskirjade rikkumised; on seisukohal, et sellised konkurentsieeskirjade rikkumised on vastuolus liidu kodanike huvidega, kuna need tähendavad, et konkurentsist tulenevatest madalamatest hindadest tarbijad kasu ei saa, kordab sellega seoses, et kollektiivset hüvitamist käsitlevates tulevastes ettepanekutes tuleb järgida Euroopa Parlamendi seisukohta, mida ta väljendas oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta, ja nõuab, et Euroopa Parlament kaasatakse sellise õigusakti vastuvõtmisse kaasotsustamismenetluse teel;

44.   palub komisjonil parandada oma algatustes konkurentsiõiguse ja tarbijaõigusega seotud lähenemiste koordineerimist;

45.   tunneb heameelt, et komisjon on viimastel aastatel võtnud väga kindla seisukoha nii tarbijatele kui ka majandusele suurt kahju tekitava konkurentsivastase käitumise suhtes; rõhutab, et konkurentsipoliitikal peab olema laiapõhjaline toetus ning Euroopa Parlamendi kaasamise kaudu tagatud demokraatlik õiguspärasus; väljendab muret asjaolu üle, et järjest suuremate trahvide kasutamine ainsa vahendina võib olla liiga ränk, arvestades ka maksevõimetusest põhjustatud võimalikku töökohtade kadumist, ning kutsub üles välja töötama mitmekesisemaid ja asjatundlikumaid vahendeid, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu ettevõtete isiklik vastutus, läbipaistvus ja vastutustunne, lühemad menetlused, õigus kaitsele ja õiglasele kohtumõistmisele, mehhanismid leebema kohtlemise taotluste tõhusaks toimimiseks (eelkõige selleks, et saada üle USA avastusprotsesside poolt tekitatud häiretest), ettevõtete vastavuskavad ja Euroopa standardite väljatöötamine; pooldab nö piitsa ja prääniku meetodit, mis sisaldab tõhusa hoiatusvahendina mõjuvaid karistusi, eeskätt korduvatele rikkujatele, ning ergutab eeskirjadest kinni pidama;

46.   on seisukohal, et kui üks ja sama ettevõte paneb toime mitu konkurentsiõiguse rikkumist, on konkurentsieeskirjade rakendamiseks kartellijuhtumite puhul või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõkestamiseks vaja tugevamaid hoiatusmeetmeid;

47.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama isikliku vastutuse põhimõtet;

48.   kutsub komisjoni üles kaaluma konkurentsivastase käitumise vastu võitlemise vahendina vastavusprogrammide rolli;

49.   palub komisjonil määratleda konkreetsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas ettevõtted on tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatult;

50.   palub komisjonil määratleda konkreetsed kriteeriumid, mille kohaselt tuleks emaettevõtted muuta solidaarselt vastutavateks oma tütarettevõtete kartellisarnase käitumise eest;

51.   osutab, et VKEd kannatavad ebaproportsionaalsete trahvide tõttu suhteliselt rohkem kui suurettevõtted;

52.   on seisukohal, et trahvid peaksid olema rikkumisega proportsionaalses vastavuses; teeb lisaks ettepaneku, et teatavates olukordades võetaks trahvisumma arvutamisel arvesse asjaomaseid makstud hüvitisi; palub komisjonil trahvide arvutamise alused läbi vaadata ning vajadusel lisada uued trahvimispõhimõtted määrusesse (EÜ) nr 1/2003;

53.   palub komisjonil leebema kohtlemise taotluste jaoks ühtne teabepunkt luua;

54.   palub, et parlamenti teavitataks ja temaga konsulteeritaks nõuetekohaselt mis tahes muudatuse puhul mootorsõidukite grupierandi määruses, ning et seda tehtaks tähtaja jooksul, mis võimaldab parlamendil teostada asjakohase kontrolli ja anda oma igakülgse panuse, võttes arvesse tungivat vajadust esitada ülevaade asjaomase sektori oodatavate tulevikuväljavaadete kohta, et ta saaks võtta asjakohaseid meetmeid;

55.   rõhutab vajadust tõhusa koostöö järele parlamendi ning tarbijate ja väikeettevõtete organisatsioonidega vertikaalsete kokkulepete suhtes kohaldatava grupierandimääruse võimalike muudatuste osas; rõhutab, et erinevate turul osalejate ühtset tegevust soodustav reguleeriv raamistik on parim võimalus leevendada valikute vähesusest tulenevat võimalikku kahju tarbijatele;

56.   tuletab meelde taotlust viia läbi komisjoni mootorsõidukisektori grupierandimääruse eelnõu ja täiendavate suuniste eelnõu nõuetekohane kontrollimine, sealhulgas lõpptarbijate organisatsioonide kuulamine parlamendis; palub komisjonil tagada tulevikukindlate eeskirjade kehtestamine alates 1. juunist 2010;

57.   tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta müügijärgsete teenuste reguleeriv raamistik rangemaks, et vähendada tarbijate suuri remondi- ja hoolduskulusid, mida põhjustavad konkurentsi moonutavad tegevused, nagu sõltumatute teenuseosutajate kõrvalejätmine;

58.   eeldab, et mootorsõidukite väikeste ja keskmise suurusega turustajate huve võetakse tulevases mootorsõidukite valdkonna konkurentsiõiguses nõuetekohaselt arvesse; on seisukohal, et vastasel korral tuleks mootorsõidukite grupierandi määrus säilitada selle praegusel kujul;

59.   palub, et parlamendiga konsulteeritakse mis tahes muudatusettepaneku puhul, mis on esitatud vertikaalsete kokkulepete suhtes kohaldatava grupierandi määruse kohta, ning et seda tehtaks tähtaja jooksul, mis võimaldab parlamendil teostada asjakohase kontrolli ja anda oma igakülgse panuse;

Ühinemiste kontroll

60.   tunneb heameelt eesmärgi üle parandada veelgi pöördumismehhanisme ja saavutada järjekindlam lähenemisviis võrreldavate ühinemistoimingute hindamisel; ergutab komisjoni kahe kolmandiku reegli mõju põhjalikumalt läbi vaatama;

61.   väljendab heameelt komisjoni teatise (nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta) läbivaatamise üle, millega kodifitseeritakse Euroopa Kohtu hiljutised otsused, võetakse arvesse parandusmeetmete uuringus tehtud järeldusi ja käsitletakse avaliku arutelu käigus tõstatatud küsimusi;

62.   palub komisjonil koostada iga riigi kohta eraldi aruanne EÜ ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kohaldamise kohta, mille kohaselt võivad avaliku korraga seotud kaalutlused olla konkurentsikaalutluste suhtes ülimuslikud;

63.   rõhutab, et praegune majanduskriis ei õigusta EÜ ühinemiste kontrolli poliitika leebemaks muutmist;

Sektoriuuringud

64.   kutsub komisjoni üles määrama kindlaks sektoriuuringu käivitamiseks kohaldatavaid kriteeriume; on seisukohal, et komisjon ei peaks tegutsema mitte ainult tööstusharude või tarbijate esitatud kaebuste, vaid ka parlamendi soovituse alusel;

65.   palub komisjonil uurida kasumimarginaali jaotumist tootmis- ja turustusahelas vastavalt Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonile toiduainete hindade kohta Euroopas; palub komisjonil teha ettepanekuid sobivate meetmete, sealhulgas määruste kohta, et kaitsta tarbijaid, töötajaid ja tootjaid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja selle uuringu käigus tuvastatud negatiivsete mõjude eest;

66.   kordab kõnealuses kontekstis oma varasemaid nõudeid sektoriuuringu läbiviimiseks internetipõhise reklaami ning põllumajandustoodete (eriti piimatoodete) tootjate, edasimüüjate, peamiste turustajate ja lõpptarbijate vaheliste suhete kohta; nõuab meedia, sh kõigi meediasisu levitamise kanalite nagu trükimeedia, televisioon, raadio ja internet, koondumise uurimist; nõuab, et komisjon esitaks analüüsi konkurentsi kohta telekommunikatsioonisektoris, autotööstus- ja finantsteenuste sektoris;

67.   rõhutab, kui vajalikud on täielikud sektoriuuringud ja järelmeetmed tihedas koostöös Euroopa konkurentsivõrgustiku asutustega toiduainetööstuses ja eriti piimatoodete turustamisahelas;

68.   nõuab, et komisjon jätkaks Euroopa Liidu toiduainete hindade ja toiduainetööstuse konkurentsitingimuste jälgimist;

69.   rõhutab vajadust parandada konkurentsi farmaatsiasektoris, võideldes sobivate meetmete abil farmaatsiaettevõtete sellise tegevuse vastu, mis konkurentsi peadirektoraadi teostatud sektoriuuringu tulemuste kohaselt võib geneeriliste ravimite turuletoomist edasi lükata või takistada;

70.   tunneb heameelt komisjoni uuringu üle, mis käsitleb energiasektorit; palub komisjonil uurida, mil määral kahjustab infrastruktuuri, eelkõige gaasi- ja elektrivõrkude ühendustesse tehtavate investeeringute puudumine konkurentsi; märgib, et varustuskindlust ja tõhusat konkurentsi energiaturul ei ole võimalik saavutada ilma omavahel seotud ja hästi toimiva energiainfrastruktuurita;

71.   väljendab muret seoses ebapiisava konkurentsiga telekommunikatsioonisektoris; palub uut sektoriuuringut; nõuab, et elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) edendaks konkurentsi eelkõige asjakohase turuanalüüsiga; nõuab seetõttu, et sekretariaadile antaks selleks piisavad vahendid;

72.   taunib asjaolu, et komisjon käsitleb oma aruandes institutsioonidevahelist koostööd Euroopa Parlamendiga ainult lühidalt ega vasta järgmistele, Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud nõudmistele:

73.   kordab nõuet viia läbi uuring riigihanke eeskirjade kohaldamise kohta ning uurida, kas riikidevahelised erinevused viivad konkurentsimoonutusteni;

o
o   o

74.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) KOM(2009)0374. (2) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. (3) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (4) EÜT L 336, 29.12.1999, lk 21. (5) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30. (6) ELT L 312, 29.11.2005, lk 67. (7) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2. (8) ELT C 16, 22.1.2009, lk 1. (9) ELT C 45, 24.2.2009, lk 7. (10) ELT C 72, 26.3.2009, lk 1. (11) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9. (12) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8. (13) KOM(2008)0165. (14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0187. (15) ELT C 136, 16.6.2009, lk 13. (16) ELT C 136, 16.6.2009, lk 3. (17) ELT C 85, 9.4.2009, lk 1. (18) ELT C 82, 1.4.2008, lk 1. (19) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0033. (20) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0099. (21) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0191. (22) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23.