Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2502(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0137/2010

Arutelud :

PV 10/03/2010 - 6
CRE 10/03/2010 - 6

Hääletused :

PV 10/03/2010 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0062

Vastuvõetud tekstid
PDF 135kWORD 55k
Kolmapäev, 10. märts 2010 - Strasbourg
Tuumarelva leviku tõkestamise leping
P7_TA(2010)0062RC-B7-0137/2010

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta soovitust nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (2008/2324(INI))(1);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (26. veebruar 2004(2), 10. märts 2005(3), 17. november 2005(4) ja 14. märts 2007(5)) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta;

–   võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Iraani kohta(6);

–   võttes arvesse eelseisvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamiseks;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta, eriti 2004. aasta resolutsiooni 1540, 2006. aasta resolutsiooni 1673 ja 2009. aasta resolutsiooni 1887;

–   võttes arvesse ELi–USA 3. novembri 2009. aasta tippkohtumise deklaratsiooni (3. lisa);

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta(7);

–   võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

–   võttes arvesse viimast iga kuue kuu tagant koostatavat eduaruannet ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rakendamise kohta (2009/II);

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta avaldust rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta ja eriti selle punkte 6, 8 ja 9, milles väljendatakse ELi otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu;

–   võttes arvesse üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, IAEA üldiste kaitsemeetmete lepinguid ja nende lisaprotokolle, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit, strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START I), mille kehtivus lõppes 2009. aastal, ja strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingut (SORT);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. detsembril 2008 vastu võetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta;

–   võttes arvesse 21. detsembril 2009. aastal komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta (O-0170/2009 – B7-0010/2010, O-0169/2009 – B7-0009/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2009. aasta kohtumise deklaratsiooni Iraani kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik on rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule üks suurimaid ohtusid, ning arvestades, et julgeoleku valdkonnas on kõige tähtsam takistada terroristidel või uutel riikidel tuumarelva enda valdusse saada või seda kasutada, vähendada tuumarelvavarusid kogu maailmas ja liikuda tuumarelvadeta maailma poole;

B.   arvestades, et ei ole tehtud edusamme konkreetsete eesmärkide saavutamisel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkide täitmiseks (näiteks nn 13 praktilist sammu(8)), nagu lepiti kokku varasematel läbivaatamise konverentsidel, eriti nüüd, kus ohtusid tekib tervest reast allikatest, kaasa arvatud tuumarelva suurenev levik; arvestades, et sellele lisandub suurem nõudlus tuumatehnoloogia järele ja selle parem kättesaadavus ning sellise tehnoloogia ja radioaktiivsete ainete kuritegelike organisatsioonide ja terroristide kätte sattumise võimalus;

C.   arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi aluse tugevdamine on väga oluline, ning et on tungivalt vaja julget poliitilist juhtimist ja tervet rida järjestikuseid edasiviivaid samme tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kehtivuse taaskinnitamiseks ning selleks, et tugevdada praegust tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiimi moodustavaid kokkuleppeid, lepinguid ja asutusi, eelkõige tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA);

D.   arvestades, et on vaja jätkuvalt tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõiki kolme sammast, nimelt tuumarelva leviku tõkestamist, desarmeerimist ja koostööd tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise valdkonnas;

E.   arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalised, kes omavad tuumarelvi, viivitavad oma tuumarelvavarude vähendamise või nende likvideerimisega ega kiirusta vähendama oma poolehoidu tuumasõjaohu sõjalisele doktriinile;

F.   nõudes uusi edusamme desarmeerimise kõigis aspektides, et tugevdada globaalset julgeolekut;

G.   arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada, takistada, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada tuumarelva levitamise programme, mis valmistavad muret kogu maailmas, nagu on selgesõnaliselt väljendatud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

H.   arvestades, et on vaja ELi tugevamaid jõupingutusi, et takistada tuumarelvade levikut ja rahastamist, kehtestada levitamise suhtes sanktsioone ning võtta meetmeid teadmiste ja oskusteabe immateriaalse edastamise vältimiseks, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas mitmepoolseid lepinguid ja kontrollimehhanisme, riiklikult ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontrolli, ohu vähendamisele suunatud koostööprogramme ning poliitilisi ja majanduslikke hoobasid;

I.   tervitades massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ühisdeklaratsiooni (3. lisa), mis võeti vastu ELi–USA tippkohtumisel 3. novembril 2009 ja milles rõhutati vajadust säilitada ja tugevdada asjaomaseid mitmepoolseid meetmeid ning eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, väljendati toetust üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu jõustumisele ning nõuti läbirääkimiste alustamist lõhustuvate materjalide keelustamise lepingu osas; märkides lisaks, et deklaratsioonis korratakse, et Iraan ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik peavad täitma oma rahvusvahelisi tuumarelvadega seotud kohustusi;

J.   arvestades, et Iraan ei pidanud kinni möödunud aasta lõpuks määratud tähtajast, millal ta pidi avama oma tuumarajatised Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri inspektoritele; arvestades, et Iraan ei ole seni mingil moel püüdnud taastada rahvusvahelise üldsuse usaldust oma tuumaprogrammi eranditult rahumeelse iseloomu suhtes;

K.   saades julgustust uutest desarmeerimisettepanekutest, mida nõudsid Henry Kissinger, George P. Shultz, William J. Perry ja Sam Nunn 2007. aasta jaanuaris ja 2008. aasta jaanuaris ning samasugustest kinnitustest, millega on esinenud Euroopa endised kõrged poliitikud Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Madalmaadest ja Belgiast, samuti tuumarelvastuse näidiskonventsioonist ja Hiroshima-Nagasaki protokollist, mida edendasid ülemaailmselt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja juhtpoliitikud, ning sellistest kampaaniatest nagu „Global Zero”;

L.   arvestades, et NATO strateegilise kontseptsiooni läbivaatamine annab võimaluse alliansi tuumapoliitika tervikuna ümber hinnata, et saavutada tuumarelvadeta maailm; arvestades, et NATO tuumarelvade jagamise lepingute või kahepoolsete kokkulepete alusel on viies tuumarelva mitteomavas NATO liikmesriigis riigis (Belgias, Saksamaal, Itaalias, Madalmaades ja Türgis) jätkuvalt paigaldatud hinnanguliselt 150 kuni 200 taktikalist tuumarelva;

M.   arvestades, et on vaja ELi tihedat koostööd ja kooskõlastatud tegevust partneritega, eriti Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, et tuumarelva leviku tõkestamise režiimi taaselustada ja tugevdada;

N.   tervitades sellega seoses Suurbritannia ja Norra ühisalgatust, mille eesmärk on hinnata tuumarelvade võimaliku demonteerimise ja sellega seotud kontrollimenetluste teostatavust ning kehtestada selleks selged menetlustoimingud, mis on konkreetne samm õiges suunas;

O.   arvestades, et 2008. aastal andsid Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsus teada, et nad vähendavad oma sõjalistel eesmärkidel kasutatavate lõhkepeade arvu, kuid otsustasid samaaegselt uuendada oma tuumaarsenali; arvestades, et kõigil liikmesriikidel on kohustus aidata edukalt kaasa ELi tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitikale,

1.   kutsub kõiki asjaosalisi üles kasutama võimalust, mida pakub eelseisev ÜRO tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverents, et jõuda lähemale tuumadesarmeerimise eesmärgile, tuginedes rahvusvahelisele lepingule tuumarelvade järkjärgulise kõrvaldamise kohta kogu maailmas, ning jätkata jõupingutusi täieliku ülemaailmse tuumadesarmeerimise saavutamiseks järkjärgulise, kooskõlastatud mitmepoolse tegevuse alusel;

2.   rõhutab vajadust töötada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil välja strateegiad kokkuleppe saavutamiseks lepingu osas, mille eesmärk on mittediskrimineerival viisil peatada lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks; see tähendab, et niimoodi sõlmitav leping peaks nõudma tuumarelvi mitteomavatelt riikidelt või tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga praegu mitteühinenud riikidelt, et nad ütleksid lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning lammutaksid kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised;

3.   rõhutab, et ÜRO Julgeolekunõukogu viis liiget, kes kõik omavad tuumarelvi, peaksid ütlema järk-järgult lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning demonteerima kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised;

4.   kutsub kõiki osalisi üles vaatama läbi oma sõjalist doktriini, et loobuda esimesena ründamise võimalusest;

5.   kutsub nõukogu ja liikmesriike üles andma tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi aruteludesse kooskõlastatud, positiivse ja märgatava panuse, eelkõige pakkudes välja ambitsioonika ajakava tuumarelvadeta maailma saavutamiseks ja tehes konkreetseid ettepanekuid ÜRO desarmeerimiskonverentsi taaselustamise kohta ning propageerides desarmeerimisalgatusi, mis põhinevad „põhimõtete ja eesmärkide avaldusel”, milles lepiti kokku tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 1995. aasta konverentsi lõpus, ja nn 13 praktilisel sammul, mille osas lepiti ühehäälselt kokku tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 2000. aasta konverentsil;

6.   väljendab muret asjaolu pärast, et Iisrael, India ja Pakistan ei ühinenud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ning Põhja-Korea loobus 2003. aastal lepingus osalemast; kutsub neid riike üles saama nimetatud lepingu osalisriikideks;

7.   nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu ja komisjon teavitaksid Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistavatest kohtumistest ja võtaksid seoses selle konverentsiga täielikult arvesse parlamendi seisukohti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes;

8.   nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu ja komisjon teeksid kõik endast oleneva, et suurendada Euroopa teadlikkust tuumarelva leviku tõkestamisest, tehes koostööd kõigi tuumarelvavaba maailma nimel tegutsevate riiklike ja valitsusväliste osalejatega, eelkõige linnapeade rahukampaania võrgustikuga;

9.   tervitab massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamist ELi kokkulepetesse kolmandate riikidega ja tegevuskavadesse; juhib tähelepanu asjaolule, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid;

10.   tunneb suurt heameelt USA presidendi Barack Obama 5. aprillil 2009. aastal Prahas peetud kõne üle, milles president kohustus tuumadesarmeerimist jätkama ja esitas oma visiooni ühiselt saavutatud tuumarelvadeta maailmast; kutsub nõukogu üles väljendama sellele kohustusele selget toetust;

11.   kordab, kui tähtis on, et nõukogu toetaks aktiivselt koostöös partneritega konkreetseid ettepanekuid kõigi tuumakütuste tootmise, kasutamise ja ümbertöötlemise toomiseks IAEA kontrolli alla, sealhulgas ettepanekut rahvusvahelise tuumakütusehoidla rajamiseks; toetab lisaks muid algatusi tuumakütusetsükli mitmepoolseks muutmiseks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise eesmärgil, arvestades seda, et parlament tervitab nõukogu ja komisjoni valmisolekut eraldada kuni 25 miljonit eurot IAEA kontrolli all oleva tuumakütusehoidla rajamiseks ning soovib näha nimetatud küsimusele suunatud ühismeetme kiiret heakskiitmist;

12.   toetab edasisi pingutusi IAEA volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokolli üldiseks muutmist ja teisi usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele suunatud samme; püüab tagada piisavate vahendite kättesaadavust nimetatud organisatsioonile, et ta saaks täita oma äärmiselt tähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel; julgustab nõukogu ja komisjoni jätkama oma jõupingutusi selle nimel, et tugevdada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri suutlikkust, sealhulgas moderniseerida IAEA labor Austrias Seibersdorfis;

13.   peab väga tähtsaks, et üldine tuumakatsetuste keelustamise leping (CTBT) jõustuks võimalikult kiiresti; tervitab sellega seoses USA administratsiooni kavatsust kindlustada lepingu ratifitseerimine; palub nõukogul toetada täielikult läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, millega keelataks võimalikult peatselt lõhustuvate materjalide tootmine tuumarelvade või muude tuumaseadmete jaoks; ootab uut tuumapoliitika läbivaatamist „Nuclear Posture Review”, mis peaks kohustama USAd mitte välja töötama uusi tuumarelvi, kaasa arvatud relvi, mis võiksid hävitada tuumapunkri, ning millega nähtaks ette tuumarelvade varu ulatuslik vähendamine ja suunataks USAd tugevamalt tuumarelvavaba kaitsepoliitika poole;

14.   nõuab dialoogi süvendamist USA uue valitsuse ja kõigi tuumarelvi omavate riikidega, et järgida ühist kava, mille eesmärk on tuumalõhkepeade varusid järk-järgult vähendada; toetab eriti USA ja Venemaa astutud samme oma tuumarelvavarude oluliseks vähendamiseks vastavalt lepingutele START I ja SORT;

15.   tervitab sellega seoses Venemaa Föderatsiooni ja USA otsust pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus terviklik õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris kehtetuks muutunud strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning tunneb heameelt selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START I lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile; väljendab heameelt hiljutiste edusammude üle USA–Venemaa läbirääkimistel ning ootab seoses järgmise läbirääkimiste vooruga 9. märtsil 2010. aastal Genfis lõplikku kokkulepet;

16.   võtab teadmiseks asjaolu, et USA on loobunud oma algsest kavast ehitada Euroopasse raketitõrjekilp; toetab ühtset lähenemisviisi, mis hõlmab kogu Euroopat ja Venemaad;

17.   nõuab tuumarelvavabade tsoonide loomist, mis oleks positiivne samm tuumarelvadeta maailma poole; on sellega seoses seisukohal, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Idas on püsiva ja kõikehõlmava rahu saavutamise seisukohast selles piirkonnas äärmiselt tähtis; märgib, et seni võiks kõigi taktikaliste lõhkepeade väljaviimine Euroopast luua pretsedendi tuumadesarmeerimise jätkamiseks;

18.   juhib tähelepanu taktikaliste tuumarelvade strateegilisele aegumisele ja vajadusele, et Euroopa aitaks Venemaaga peetava laiema dialoogi kontekstis kaasa nende vähendamisele ning kaotamisele Euroopa pinnalt; juhib eelöeldu taustal tähelepanu Saksamaa 24. oktoobril 2009. aastal sõlmitud koalitsioonilepingule, milles soovitakse tuumarelvade väljaviimist Saksamaalt – see toimuks tuumarelvadeta maailma saavutamise üldise protsessi raames; kiidab heaks Saksamaa, Madalmaade, Belgia, Luksemburgi ja Norra välisministrite 26. veebruari 2010. aasta kirja NATO peasekretärile, milles nõuti laialdase arutelu algatamist alliansis selle üle, kuidas saavutada tuumarelvadeta maailma, mis on üldine poliitiline eesmärk;

19.   toetab kaheastmelist lähenemist Iraani tuumaprogrammile; nõuab taas tungivalt, et Iraan täidaks täielikult ja viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA asjaomaste resolutsioonidega seatud kohustused, eelkõige IAEA juhatajate nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsioonis sätestatud nõuded; nõuab tungivalt, et nõukogu toetaks ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust, kui Iraan keeldub jätkuvalt koostööst rahvusvahelise üldsusega oma tuumaprogrammi küsimuses; palub nõukogul olla valmis vajalikeks paindlikeks, sihipärasteks ja tuumarelva leviku tõkestamisele suunatud meetmeteks, sealhulgas ka sanktsioonideks, et ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust toetada;

20.   mõistab hukka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimased tuumakatsetused ja ÜRO julgeolekunõukogu 24. septembri 2009. aasta resolutsiooni 1887 (2009) tagasilükkamise nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi kuue osalise kõneluste raames, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks, ning märgib, et Hiinal on selles küsimuses eriline roll;

21.   toetab tuumaohutusalase tippkohtumise toimumist 2010. aasta aprillis, tunnistades, et omavoliline kauplemine tuumamaterjaliga ja selle kasutamine ohustab vahetult ja tõsiselt globaalset julgeolekut, ning ootab konkreetseid ettepanekuid ohtlike tuumamaterjalide turvalisuse suurendamiseks; nende hulgas võiksid olla ka meetmed selliste juhtumite tõhusaks uurimiseks, kus materjal on ebaseaduslikult kõrvale suunatud, ja selle eest vastutavate isikute kohtu alla andmiseks;

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi esimehele ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0333.
(2) ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 152.
(3) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 253.
(4) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 453.
(5) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 146.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0016.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0255.
(8) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2000. aasta konverents lepingu läbivaatamiseks, NPT/CONF.2000/28 (I ja II osa).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika