Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 18, 19, 20, 21, 151, 153 ja 157, milles liikmesriike kohustatakse tagama kõigile kodanikele võrdsed võimalused ning parandama nende elu- ja töötingimusi;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, mis annavad ELile võimaluse võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda mis tahes kodanike diskrimineerimise vastu ning edendada inimõiguste austamist;

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus(1), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(2), 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta(3), 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta(4), 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta(5) ja 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis(6);

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,(7) nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(8) nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(9), millega nähakse ette selliste õigusnormide ühtlustamine, mida liikmesriigid peaksid järgima rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisaldavate süütegude puhul, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil,(10) millega tagatakse kõigile kodanikele õigus kogu ELis vabalt liikuda, tingimusel et nad töötavad või otsivad tööd, õpivad või on majanduslikult sõltumatud või pensionil;

–   võttes arvesse Põhiõiguste ameti poolt avaldatud aruandeid romide, rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2009. aastal(11) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi aruandeid;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri ja 2008. aasta juuni järeldusi, üldasjade nõukogu 2008. aasta detsembri järeldusi ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldusi romide kaasamise kohta, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009;

–   võttes arvesse romide kaasamise aastakümne väljakuulutamist ja romi haridusfondi loomist 2005. aastal paljude ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja muude riikide poolt, kus liidu institutsioonid on olulisel määral esindatud;

–   võttes arvesse Euroopa esimest romide teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. septembril 2008. aastal Brüsselis, ja eelseisvat Euroopa teist romide teemalist tippkohtumist, mis toimub 8. aprillil 2010. aastal Córdobas (Hispaania) ja on Hispaania eesistumisaja tippsündmuseks;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tulevast raportit romide kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta, mis peaks avaldatama 2010. aasta lõpus;

–   võttes arvesse romide kaasamise kümmet ühist aluspõhimõtet;

–   võttes arvesse 12. veebruari 2010. aasta küsimusi (O-0017/2010 – B7-0013/2010, O-0018/2010 – B7-0014/2010) ja 24. veebruari 2010. aasta küsimusi (O-0028/2010 – B7-0202/2010, O-0029 – B7-0203/2010) nõukogule ja komisjonile Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.   arvestades, et 10–12 miljonit Euroopas elavat romi kannatab jätkuvalt tõsise süstemaatilise diskrimineerimise ning paljudel juhtudel tõsise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all; arvestades, et enamik Euroopa romisid sai pärast 2004. ja 2007. aasta laienemisi ELi kodanikuks ning seega saavad nemad ja nende pereliikmed kasutada õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

B.   arvestades, et paljudes Euroopa riikides juba pikka aega elavate Euroopa romide olukord erineb Euroopa rahvusvähemuste omast, mis õigustab Euroopa tasandil erimeetmete võtmist;

C.   arvestades, et paljud romid ja romi kogukonnad, kes on otsustanud asuda elama muusse ELi liikmesriiki kui see, mille kodanikud nad on, on eriti kaitsetus olukorras;

D.   arvestades, et ELil on mitmeid vahendeid, mida saab kasutada romide tõrjutusega võitlemisel, näiteks struktuurifondide raames pakutav uus võimalus eraldada kuni 2% Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) eraldatavast kogusummast marginaliseerunud kogukondade eluasemekulude katteks, mis jõustub 2010. aasta jooksul, või olemasolevad võimalused Euroopa Sotsiaalfondi raames;

E.   arvestades, et kõik liikmesriigid ei ole nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ piisavalt üle võtnud või täielikult rakendanud;

F.   arvestades, et Euroopa Liit on võtnud omale mitmel korral kohustuse edendada aktiivselt võrdsete võimaluste ja sotsiaalse kaasamise põhimõtteid romi elanikkonna suhtes üle Euroopa;

G.   arvestades, et viimasel aastal on märkimisväärselt suurenenud romivastasus mõnede ELi liikmesriikide massimeedias ning poliitilistes aruteludes ja romide vastu suunatud rassivägivald;

H.   arvestades, et nii liikmes- kui ka kandidaatriikides on edasiminek romide diskrimineerimise vastases võitluses ehk nende õiguste garanteerimisel hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas olnud ebaühtlane ja aeglane;

I.   arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata neile, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all;

J.   arvestades, et romide esindatust liikmesriikide valitsusstruktuurides ning riiklikes haldusorganites tuleks suurendada,

1.   mõistab hukka romivastasuse (romifoobia) hiljutise suurenemise mitmetes ELi liikmesriikides, mis väljendub regulaarsetes ässituskõnedes ja rünnakutes romide vastu;

2.   on seisukohal, et romide kui üleeuroopalise kogukonna diskrimineerimise vastane võitlus nõuab terviklikku lähenemisviisi Euroopa tasandil,

3.   väljendab oma muret seoses diskrimineerimisega, mille all kannatavad romid hariduse (eelkõige eraldamine), eluaseme (eelkõige sunniviisilised väljatõstmised ja ebakvaliteetsed elutingimused, tihti getodes), töö saamise (nende eriti madal tööhõive määr) ning tervishoiusüsteemidele ja muudele avalikele teenustele võrdse juurdepääsu valdkonnas, samuti seoses nende poliitilise osaluse šokeerivalt madala tasemega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et rakenduskavade elluviimisel järgitakse rangelt võrdsete võimalustega seotud sätteid, nii et projektid ei suurenda otseselt või kaudselt romide eraldamist ja tõrjutust; rõhutab, et 10. veebruaril 2010 võttis ta vastu raporti marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkuse kohta, milles nähakse ERFi raames ette elamumajandusmeetmed toimetulekuraskustega rühmadele, ning nõuab läbivaadatud määruse kiiret rakendamist, et liikmesriigid saaksid seda võimalust aktiivselt kasutada; on sellega seoses seisukohal, et eluase on tulemusliku sotsiaalse kaasamise tagamise eeltingimuseks; palub komisjonil tagada, et hiljuti loodud mikrokrediidirahastu oleks romidele kättesaadav, et toetada nende integreerumist tööturule;

4.   tunnistab, et romide täieliku kodanikuksolemise ja sotsiaalmajandusliku osaluse küsimusi on mõjutanud diskrimineerimine ja sotsiaalne märgistatus minevikus; on seisukohal, et üldist lähenemist romide kaasamisele peavad täiendama ennetavad meetmed minevikus toimunud ja praegusest diskrimineerimisest üle saamiseks; kutsub komisjoni üles pöörama romide kaasamist puudutavas lähenemises sellele aspektile piisavat tähelepanu;

5.   on seisukohal, et EL ja liikmesriigid vastutavad ühiselt romide kaasamise edendamise ja nende kui Euroopa kodanike põhiõiguste kaitsmise eest ning peavad kiiresti suurendama oma jõupingutusi reaalsete tulemuste saavutamiseks selles valdkonnas; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles kiitma heaks vajalikke meetmeid, et luua sobiv sotsiaalne ja poliitiline keskkond romide kaasamise meetmete elluviimiseks, näiteks toetades avalikke koolituskampaaniaid, et suurendada mitteromidest elanikkonna sallivust romide kultuuri ja integratsiooni suhtes nii nende kodakondsusriigis kui ka nende Euroopa Liidus asuvas elukohariigis;

6.   tunneb heameelt tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järelduste üle romide kaasamise kohta, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009 ja millesse on lülitatud romide kaasamise ühised aluspõhimõtted ning milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles võtma neid arvesse „põhiõiguste kaitsmise, soolise võrdõiguslikkuse tagamise, diskrimineerimise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning hariduse, elamispinna, tervishoiuteenuste, töökoha, õigusemõistmise, spordi ja kultuurielu kättesaadavuse tagamise poliitikate kujundamisel ja rakendamisel ning ka ELi suhetes kolmandate riikidega”; tunneb heameelt komisjonile esitatud palve üle „astuda konkreetseid samme, et muuta romide kaasamise puhul ajakohased ühenduse instrumendid ja poliitikad veelgi tõhusamaks”;

7.   väljendab küsimuse pakilisust arvesse võttes sügavat kahetsust selle üle, et komisjon ei ole seni reageerinud tema 31. jaanuari 2008. aasta nõudmisele koostada koostöös liikmesriikidega romisid käsitlev Euroopa strateegia eesmärgiga paremini kooskõlastada ja edendada jõupingutusi romi elanikkonna olukorra parandamiseks;

8.   kutsub seega komisjoni taas üles töötama välja laiapõhjalist romide kaasamise Euroopa strateegiat, mis oleks vahend võitlemaks romide sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu Euroopas;

9.   ootab pärast Euroopa järgmist romide teemalist tippkohtumist esitatavat komisjoni teatist, milles vaadatakse läbi senine romide kaasamise parandamise poliitika ja õigusaktid ning senist mitterahuldavat arengut tinginud tegurid; nõuab, et teatis sisaldaks selgeid eesmärke ja mehhanisme romisid puudutava poliitika kavandamiseks tulevikus;

10.   kutsub uusi komisjoni volinikke üles pidama oma tegevusvaldkonda kuuluvaid romidega seotud küsimusi prioriteetseks, luues esmatähtsa ülesandena enda ja peadirektoraatide vahelise kooskõlastamise tulemusliku süsteemi romidega seotud küsimuste käsitlemiseks ELi tasandil; kutsub komisjoni üles määrama üht oma volinikest vastutama romide poliitika koordineerimise eest;

11.   ergutab ELi institutsioone kaasama romi kogukondi – alates rohujuuretasandist kuni rahvusvaheliste VVOdeni – ELi kõikehõlmava romisid käsitleva poliitika väljakujundamise protsessi, sealhulgas kavandamise, rakendamise ja järelevalve kõikidesse valdkondadesse, ning kasutama ära romide kaasamise aastakümne 2005–2015 kogemusi, OSCE tegevuskava ning Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Parlamendi soovitusi; nõuab romi kogukonna mobiliseerimist, et kaasamispoliitikat saaks rakendada ühiselt, kuna see saab olla edukas üksnes siis, kui kõik asjaosalised on sellesse täielikult kaasatud;

12.   kutsub komisjoni üles kasutama romidega seotud küsimustes horisontaalset lähenemisviisi ning töötama välja täiendavaid ettepanekuid Euroopa tasandil romide sotsiaalse kaasatuse küsimuses poliitilise sidususe saavutamiseks, ärgitama liikmesriike tegema suuremaid jõupingutusi reaalsete tulemuste saavutamiseks, edendama poliitikas tehtud vigade kriitilist analüüsi, lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja kasutama kõiki romide pilootprojekti käigus saadud õppetunde, mis tuleks kaasata üldisesse poliitikasse;

13.   ergutab tippkohtumise korraldajat ja ELi määrama kindlaks selgeid poliitilisi järelmeetmeid tippkohtumise järeldustele, et vältida eelnevate olukordade kordumist, kui ei võetud vastu ei poliitilisi lõppotsuseid ega konkreetseid ettepanekuid; on seisukohal, et tippkohtumine ei peaks olema oma olemuselt deklaratiivne, vaid sellel tuleks keskenduda strateegilistele poliitilistele kohustustele, mis näitavad poliitilist tahet romi kogukondade ja elanikkonna enamuse vahelise lõhe ületamiseks;

14.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu kasutaksid olemasolevaid algatusi, nagu romide kaasamise aastakümme, et suurendada selles valdkonnas tehtavate jõupingutuste tõhusust;

15.   peab ülioluliseks kompleksse arenguprogrammi loomist, mis oleks samaaegselt suunatud kõigile sellega seotud poliitikavaldkondadele ja võimaldaks kohest sekkumist getode piirkondades, kus esineb tõsiseid struktuurilisi puudusi;

16.   rõhutab, et diskrimineerimisvastastest meetmetest üksi ei piisa romide sotsiaalse kaasamise lihtsustamiseks, vaid et vaja on kindlal õiguslikul alusel põhinevaid ühenduse ühiseid jõupingutusi, et kooskõlastada institutsiooniliste ja ühiskonna sidusrühmade meetmed ja sundida asjassepuutuvaid isikuid austama oma lubadusi; tunnistab seetõttu ka vajadust selge õigusloomelise kohustuse ja usaldusväärsete eelarveassigneeringute järele;

17.   soovitab nõukogul võtta vastu ühise seisukoha struktuurifondide ja ühinemiseelse rahastamise osas, väljendades Euroopa poliitilist kohustust kasutada ära nende fondide pakutavaid võimalusi romide kaasamiseks ja tagada, et kõnealuste rakenduskavade läbivaatamisel ja ka järgmise programmiperioodi puhul võetakse arvesse romide kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid; kutsub komisjoni üles analüüsima ja hindama ühinemiseelsete rahastamisvahendite ja struktuurifondide toimetulekuraskustega rühmadele suunatud investeeringute senist sotsiaalset mõju, tegema järeldusi ja kavandama uusi strateegiaid ja eeskirju, kui seda peetakse antud valdkonnas vajalikuks;

18.   rõhutab, et kandidaatriigid tuleb kaasata Euroopa tasandil tehtavasse töösse romide integreerimiseks niipea kui võimalik, kuna ühinemisläbirääkimised annavad erakordse võimaluse saavutada oluline muutus valitsuste suhtumises romidesse;

19.   toonitab, et liikmesriigid peavad tagama, et kõik romi päritolu ELi kodanikke otseselt või kaudselt mõjutavad meetmed oleksid kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetega ja rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga, milles sõnaselgelt keelatakse otsene ja kaudne diskrimineerimine; väljendab muret seoses romide sunniviisilise repatrieerimisega Lääne-Balkani riikidesse, kus neid võib ähvardada kodutus ning diskrimineerimine hariduse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkondades, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tagama põhiõiguste austamist, pakkudes sealjuures sobivat abi ja järelevalvet;

20.   rõhutab paljude selliste romide ebakindlat olukorda, kes on liidu piires liikumise vabadust kasutades ELi piires ümber asunud; rõhutab, et nende rühmade suhtes võetavad mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Euroopa standardite ja õigusaktidega, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks, kas on vaja üleeuroopalist kooskõlastatud lähenemisviisi;

21.   rõhutab kohalike ametivõimude kaasamise olulisust, et tagada romide kaasatuse edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks tehtavate jõupingutuste tulemuslik elluviimine; kutsub komisjoni üles töötama välja soovitusi liikmesriikidele eesmärgiga ergutada kohalikke ametiasutusi kasutama paremini struktuurifondide võimalusi romide kaasamise edendamiseks, kaasa arvatud projektide elluviimise objektiivsel järelevalvel;

22.   rõhutab romide ühenduse tasandi organisatsioonide olulisust sotsiaalse kaasamise poliitika edu tagamise võtmeelementidena ning vajadust kaasata romide esindajad aktiivselt kõikidesse algatustesse, mille eesmärk on nende õiguste edendamine ja nende kogukondade kaasamine; on seisukohal, et vaja on pikaajalisi strateegiaid romide kutsealase ja organisatsioonilise suutlikkuse tõstmiseks ning romi inimressursside arendamiseks horisontaalse prioriteedina; rõhutab, et romide omaalgatuslike organisatsioonide poliitiline sõltumatus ja neile õiguste andmine finants-, akadeemiliste ja inimressursside mõttes on eluliselt tähtis romide sotsiaalse kaasamise kiirendamiseks;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja OSCE-le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0151. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0244. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0534. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0035. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0361. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0117. (7) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (8) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (9) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55. (10) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (11) Report on Racism and Xenophobia in the Member States of the EU in 2009; European Union Minorities and Discrimination Survey, Data in Focus Report: The Roma in 2009; The Situation of Roma EU Citizens Moving to and Settling in Other EU Member States; ja Housing Conditions of Roma and Travellers in the European Union: Comparative Report.