Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 313 ja 314;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46 esitatud komisjoni poolt ajakohastatud 2007.−2013. aasta finantsplaneeringut;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet;

–   võttes arvesse 18. novembril 2009. aastal toimunud lepituskomitee koosoleku tulemusi;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0033/2010),

Üldised eelarveaspektid

1.   märgib, et mitmeaastases finantsraamistikus 2007−2013 on 2011. aasta kulukohustuste assigneeringute üldsummaks ette nähtud 142,269 miljardit eurot, mis tähendab, et võrreldes 2010. aasta eelarvega (milles kulukohustuste assigneeringud olid 141,453 miljardit eurot) on võimalik maksimaalne kasv ainult 0,83%; märgib, et maksete assigneeringute summaks on ette nähtud 134,263 miljardit euro, mis tähendab võrreldes 2010. aasta eelarvega (milles maksete assigneeringud olid 122,937 miljardit eurot) 9,2% kasvu; tuletab meelde, et nimetatud assigneeringud moodustavad Euroopa Liidu kogurahvatulust ainult 1% ja need on oluliselt väiksemad kui praeguses omavahendite otsuses nimetatud assigneeringud;

2.   juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastases finantsraamistikus on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute erinevus 8,366 miljardit eurot; tuletab meelde, et kuigi mitmeaastases finantsraamistikus oli 2010. aastal erinevus ainult 6,689 miljardit eurot, on vastuvõetud 2010. aasta eelarvest näha, et maksete kärpimise tõttu on erinevus 18,515 miljardit eurot; on endiselt mures kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vahelise erinevuse suurenemise tõttu, sest see põhjustab pikas perspektiivis eelarvepuudujääki, ja rõhutab, et teeb eelarvemenetluses kõik endast oleneva, et hoida erinevus jätkusuutlikul ja kontrollitaval tasemel;

3.   tuletab meelde, et lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud aastate (2011−2013) ülemmääradega seotud kaalutlustele on eelarvepädevad institutsioonid olnud kohustatud mitmeaastast finantsraamistikku mitmel korral läbi vaatama, sest see ei ole võimaldanud ELil viimastel aastatel tekkinud probleemide lahendamisel nõuetekohaselt ja rahuldavat tegutseda; kordab veel kord veendumust, et mitmeaastase finantsraamistiku põhjalik läbivaatamine on äärmiselt vajalik; palub Euroopa Komisjonil avaldada aruanne praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise ja mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta 17. mai 2006. aasta mitmeaastase finantsraamistiku deklaratsioonide 1 ja 3 alusel ning lisada konkreetsed ettepanekud praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe kohandamiseks ja läbivaatamiseks enne 2010. aasta esimese poolaasta lõppu;

4.   juhib tähelepanu sellele, et 2011. aasta eelarve on neljas praeguse mitmeaasta finantsraamistiku alusel koostatud seitsmest eelarvest, ning rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 37, mis käsitleb õigusloomealase paindlikkuse tagamiseks 5% kasutuselevõtmist, on nüüd täiesti asjakohane, sest mõlemal eelarvepädeval institutsioonil on selgem pilt olemasolevate programmide puudustest ja programmides toimuvast positiivsest arengust; tuletab meelde, et hoolimata institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetest peab ELi eelarve olema teataval määral paindlik, et eelarvet saaks täita tõhusalt ja eesmärgipäraselt; loodab, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev nõukogu määrus võetakse vastu KOM(2010)0072 (lõplik) alusel ja et institutsioonidevaheline kokkulepe alusel võetakse vastu KOM(2010)0073 (lõplik) alusel, et tagada suurem paindlikkus;

5.   juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnev ELi pädevuse suurenemine mitmes poliitikavaldkonnas suurendaks kõigi eelduste kohaselt ka ELi finantssuutlikkust;

6.   palub komisjonil esitada kaasotsustamismenetluse raames heaks kiidetud programmide vahekokkuvõtetega seoses põhjalik ülevaade programmide mõjust eelarvele kõikide rubriikide lõikes;

7.   tunneb heameelt, et vastavalt komisjoni enda 2009. aasta juuli hinnangule oli enamikus 2010. aasta esialgsele eelarveprojektile lisatud tegevusaruannetes olemas ELi lisandväärtuse selge ja kokkuvõtlik põhjendus ning ka SMART-eesmärgid ja tulemuspõhised eesmärgid ja näitajad; rõhutab siiski, kui oluline on parandada kulupõhise väljundi kvaliteeti ning hindamistulemuste kasutamist; taunib asjaolu, et muudatuste tegemisel assigneeringutes kasutati harva tulemusnäitajaid; loodab seetõttu, et komisjon võtab seda 2011. aasta tegevusaruannete koostamisel arvesse;

8.   rõhutab, et parandused, mida sellega seoses veel tuleb teha ja mis puudutavad eelkõige välissuhete valdkonna peadirektoraate ja ühinemiseelset protsessi, on olulised nii selleks, et eelarvepädevatel institutsioonidel oleks otsuse tegemisel rohkem teavet, kui ka selleks, et saada komisjonis tegevuspõhise eelarvestamise ning strateegilise planeerimise ja programmeerimise kasutuselevõtmisest täielikku kasu, eriti kui arvesse võtta Lissaboni lepinguga ette nähtud uusi ülesandeid ja väljakutseid;

2011. aasta eelarve prioriteedid

9.   tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku piires suutis EL anda Euroopa majanduse elavdamise kava vastuvõtmisega teatavat Euroopa lisandväärtust liikmesriikide jõupingutustele majandus- ja finantskriisiga võitlemisel, kuid märgib, et üldine majandusolukord ELis ei ole ikka veel rahuldav;

10.   rõhutab, et noored on ELi tänapäeva ja tuleviku jaoks äärmiselt olulised ning keskpikkade ja pikaajaliste prioriteetide seadmisel tuleks noortele pöörata erilist tähelepanu; osutab sellele, et noored on sotsiaalsete ja kaasavate strateegiate tähelepanu keskpunktis ja noorte innovatsioonivõime on arengu ja majanduskasvu kõige tähtsam ressurss, millele EL peaks toetuma; tuletab meelde, et noortesse ja haridusse investeerimine tähendab investeerimist tänapäeva ja tulevikku, nagu on märgitud ELi noortestrateegias, ja et tuleb viivitamata alustada koordineeritud ja mitut valdkonda hõlmavat investeerimist eri poliitikavaldkondade ülese teemana;

11.   rõhutab, et noorsoopoliitikat tuleb kujundada laiapõhjaliselt, et see hõlmaks üksikisikute võimalusi vahetada mitu korda elu jooksul töökohta ja staatust ning samuti osaleda piiranguteta vahelduvalt väljaõppes, akadeemilises või töökeskkonnas ja kutseõppes; üks eesmärkidest peaks olema üleminek haridussüsteemist tööturule;

12.   on veendunud, et keeleõppe ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks tuleb kasutusele võtta vahendid, mis on avaliku sektori noorsoomeetmete nurgakivi; need vahendid võiksid suurendada avalikkuse teadlikkust Euroopa asjadest, mis aitab saavutada tugevat Euroopa identiteeti;

13.   tuletab meelde innovatsiooni ja digitaalse kava tähtsust majandusarengule ja töökohtade loomisele Euroopas ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele oskustele, nagu e-oskustele ja ettevõtlusega seotud aspektidele; rõhutab, et teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaalse kava prioriteedid on Euroopa säästva arengu kõige tähtsamad elemendid ning tuletab meelde tähtsust, mis on selle eesmärgi saavutamist edendavatel programmidel nagu Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut;

14.   on seoses maailmamajanduse jahtumisega veendunud, et EL peaks keskenduma sellele, et toetada aktiivselt eelkõige uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitavad majanduskriisist väljatulemisele oluliselt kaasa, tagada VKEdele turulepääs ning muuta Euroopa Liidu majandus juhtivaks, säästvaks ja konkurentsivõimeliseks; märgib, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tagada uurimis- ja arendustegevuse programmide sujuv rakendamine;

15.   rõhutab sellega seoses, et VKEdel on otsustav roll struktuuriliselt halvemas olukorras piirkondade, eelkõige maapiirkondade arengus ja sellega kogu ELi majanduse tugevdamises; rõhutab seetõttu vajadust käivitada rohkem VKEdega seotud katseprojekte maapiirkondade arendamiseks;

16.   tuletab sellega seoses meelde, et teadustegevuse innovaatilistel tulemustel on tõenäoliselt otsustav mõju majandustegevusele, ja on seisukohal, et EL peaks nüüd täielikult valmis olema vajalike finantsstiimulite andmiseks igal haldustasandil, olgu siis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul; on seisukohal, et liikmesriikide teadustegevuse toetamise meetmetele lisanduv Euroopa lisandväärtus tekitab järjest suuremat kõrvalmõju, millest saavad kasu kõik liikmesriigid;

17.   rõhutab, et liikuvust kui aluslepingutega ettenähtud vabadust ning olulist tingimust tõelise siseturu toimimiseks ELis tuleb pidada kõikide noori toetavate meetmete üheks eeltingimuseks; rõhutab seetõttu ELi eelarve liigendamist tähtsust, et see edendaks muu hulgas noorte liikuvuse kasvu;

18.   rõhutab, et transport on Euroopa majanduse oluline osa, sest see võimaldab isikutel, kaupadel ja teadmistel piiriüleselt liikuda; rõhutab, et transport on võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse liikuvuse tegur eelkõige noorte jaoks, sest see avab võimalusi ja parandab teabevahetust teadmiste ja koolituse valdkonnas;

19.   on seisukohal, et eraettevõtlus ja VKEd on ELi noorsoo- ja innovatsioonipoliitika nurgakivid; on veendunud, et tuleb kinnitada toetust kõikidele programmidele ja vahenditele, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ka maapiirkondades, ning anda abi vastselt loodud ettevõtetele käivitamisetapil ja toetada noorte ettevõtjate vahelist kogemuste vahetamist; tuletab sellega seoses meelde Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” tähtsust, sest see hõlbustas VKEde juurdepääsu finantseerimisele ja avalikele hangetele ning suurendas nende oskusi ja innovatsioonisuutlikkust; tuletab meelde, et on viimastel aastatel esitanud mitmeid katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, mille eesmärk on toetada noori ettevõtjaid, edendada VKEde vahelisi sidemeid ning suurendada töötajate liikuvust, ning rõhutab, et jälgib tähelepanelikult õigusaktide ettepanekuid, mis tuleb esitada seoses nende projektide ja meetmete lõpuleviimisega;

20.   pidades meeles tähtsat ülesannet, mida noored peavad täitma praegusest finants- ja majanduskriisist taastumisel, on veendunud, et võrdsete võimaluste ja õpingutelt tööturule ülemineku hõlbustamist tuleks rõhutada ja tõhustada ka Euroopa Sotsiaalfondis, sest EL ei või enam lubada, et eriti noored kannatavad vaesuse, halva haridussüsteemi ja kõrge töötuse all;

21.   tuletab meelde, et 2011. aasta on kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta; ja 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta; juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlikul tegevusel on paljudes eri valdkondades, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja arengupoliitika, oluline roll, ning et vabatahtlik tegevus võib anda inimestele uusi oskusi ja suurendada nende võimalusi tööturul ja edendada sotsiaalset kaasatust;

22.   juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa keskkonda, majandust ja ühiskonda; seoses sellega rõhutab integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi tähtsust ELi tasandil, et toetada ja tõhustada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid; peab vajalikuks edasi arendada asjakohaseid poliitilisi meetmeid ja teadmisbaasi, mida saaksid kasutada ka teised riigid; kordab, et on veendunud, et ELi eelarves ei ole ikka veel piisavalt arvesse võetud kliimamuutuse leevendamise üldist tausta;

23.   usub, et nendes prioriteetides kajastub ühine püüd seada ELi kodanikud esimesele kohale, mis peaks ka edaspidi jääma ELi üheks prioriteediks;

24.   rõhutab riikidevahelise koostöö tähtsust, mida piirkonnad teevad osana Euroregionsi raamistikust, ja piirkondade tähtsust Euroopa integratsiooni süvendamisel; nõuab seetõttu uute katseprojektide väljatöötamist, et edendada piiriülest majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd ELi piirkondade vahel;

25.   on rahul tulevase ELi 2020. aasta strateegiat käsitleva töödokumendiga(2), milles on kindlaks määratud ELi tuleviku kolm liikumapanevat jõudu ja püütud leida lahendusi ELi ees seisvatele rasketele ülesannetele, sest need on aluseks ELi majandusstrateegia ulatuslikule arutelule; on veendunud, et selles strateegias tuleb suuremat rõhku panna võitlusele tööpuudusega; rõhutab seoses 2011. aasta eelarve prioriteetidega siiski, et EL 2020 strateegiale piisavate vahendite andmiseks tuleb võtta selgeid ja ennetavaid meetmeid, eelkõige kliimamuutuse ning keskkonna- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, ja nõuab kindlalt, et uus strateegia ei tohi liikmesriikide silmis muutuda järjekordseks ähmaseks ja ainult soovituslikuks tulemustabeliks; keeldub uuesti kogemast Lissaboni strateegiaga kaasnenud nördimapanevat asjade käiku, mis seisnes eelkõige selles, et nõukogu kärpis järjekindlalt kõiki eelarveridu, millega toetati kokkulepitud strateegiale vastavaid tegevusi;

26.   nõuab seetõttu eelarvemenetluse käigus nendele prioriteetidele vastavate selgete ja ettenägelike rahaliste kohustuste võtmist, et sillutada teed ELi 2020. aasta strateegia lõpuleviimiseks ning näidata ELi valmisolekut võtta neis küsimustes juhtroll; loodab, et komisjoni eelarveprojekti ettepanekus on seda soovi arvestatud, ning oleks kahetsusväärne, kui jäetakse kasutamata võimalus algatada eesolevate probleemide ulatusele vastav eelarvemenetlus;

27.   rõhutab, et kavatseb nende eesmärkide saavutamiseks kasutada kõiki 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtud vahendeid fondide kasutuselevõtmise kohta, ning rõhutab, et selliste rahaliste meetmete tõttu on võib-olla vaja teiste instrumentide või programmide vahendeid ümber paigutada; on seisukohal, et see ei peaks põhinema üksnes olemasolevate programmide kvantitatiivsel järelevalvel, vaid ka lähemal ja põhjalikul kvalitatiivsel järelevalvel; on veendunud, et eelarvekomisjon peaks toetuma tööle, mida teevad Euroopa Parlamendi vastavad komisjonid; sellega parandatakse kulutuste kvaliteeti ja suurendatakse Euroopa lisandväärtust, mis on piiratud avalike vahendite seisukohast väga tähtis;

28.   on seisukohal, et ELi eelarve tuleb esitada selgelt ja täielikult, ning kavatseb pöörata erilist tähelepanu finantsplaneeringule ning hiljutiste ulatuslike eelarvealaste kokkulepete alusel tehtud parandustele; tunneb heameelt, et komisjon parandas finantsplaneerimisalaste dokumentide esitamisviisi, ning nõuab tegevuskulude ja halduskulude jaotamise edasist selgitamist; on seisukohal, et selline jaotamine võib mõnel juhul raske olla; tuletab meelde, et programmide rakendamiseks tuleb ette näha piisavad halduskulud;

29.   tuletab meelde, et nende prioriteetide rahastamine vahendite võimaliku ümberjaotamisega ei tohi kahjustada ELi põhilisi poliitikavaldkondi, nagu ühtekuuluvus, struktuuripoliitika või ühine põllumajanduspoliitika; juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitikal on oma ainulaadse paljutasandilise haldusstruktuuri ja horisontaalse laadi tõttu ELi majanduse elavdamiskavades keskne roll ja sellele on määratud tähtis roll ka EL 2020 strateegia rakendamisel, sest see soodustab subsidiaarsust alt üles lähenemisviisi abil, suurendab liidu kodanike tunnustust ja toetust; juhib tähelepanu sellele, et need poliitikavaldkonnad vastavad ELi ühele asutamispõhimõttele, milleks on sotsiaalne kaasatus ja liikmesriikide ning piirkondade solidaarsus;

30.   rõhutab, et uue lepingu sätetele vastav esimene menetlus annab tema arvates parema võimaluse viia ellu täielik parlamentaarne kontroll kogu ELi ealarve üle, ning juhib tähelepanu sellele, et ta ei kavatse piirata oma eelarvealaseid õigusi;

Rubriik 1a

31.   tuletab meelde, et kõnealusesse rubriiki kuulub mitu Euroopa majanduse elavdamise kava osaks olevat poliitikavaldkonda ning veel paljud mitmeaastased programmid (uuendustegevuse raamprogramm, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, üleeuroopalised võrgud jt), mille tähtaeg saabub 2011. aastal; palub komisjonil esitada Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise järelmeetmete aruanne, mis hõlmab ka Euroopa Investeerimispangale usaldatud meetmete rakendamist;

32.   rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegiaga seotud 2011. aasta prioriteete rahastatakse peamiselt kõnealusest rubriigist ning et Lissaboni lepinguga kaasnev ELi pädevuste laiendamine (nt kosmosepoliitikas ja turismis) mõjutab tõenäoliselt ka eelarvet; rõhutab, et kosmosepoliitika, mille eesmärk on toetada tööstuslikku konkurentsivõimet ja Euroopa edusamme teaduse, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, vajab suurt rahalist toetust nii ELilt kui ka liikmesriikidelt; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et on vaja teha konkreetseid ettepanekuid üleilmse keskkonna- ja turvaseire piisavaks rahastamiseks;

33.   on seisukohal, et kuna elukestva õppe programm on keskendunud haridusele ja kutseõppele, toetab see noortega seoses tehtavaid jõupingutusi eelkõige seoses nende iseseisvumisega; rõhutab, et see programm peaks hõlmama tegevusi, mida kavandati planeerimisperioodi alguses, ning integreerima võimalikud uued suundumused, tänu millele on muu hulgas võimalik luua selge seos hariduse ja tööturu vahel, mis mõlemad on olulised majanduse arengu ja elavdamise jaoks; rõhutab parlamendis juba heaks kiidetud taotlust jätkata noorte esimest töökohta edendava liikuvuse eriprogrammi „Erasmus First Job” rakendamist;

34.   tuletab meelde, et seoses Euroopa majanduse elavdamisega on transporti, eriti üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavatel investeeringutel otsustav osa majanduskasvu ja tööhõive hoogustajana ja Euroopa majandus- ja keskkonnahuvide edendajana; peab sellega seoses väga tähtsaks investeeringuid kõikide transpordiliikide ohutusse;

35.   tuletab meelde, et teiste kriitiliste valdkondade rahastamine on veel otsustamisel ja seda tuleb arvesse võtta ning selles kokku leppida eelarvemenetluse käigus, isegi kui nende rahastamist ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus aastaks 2011 kavandatud: finantsjärelevalve paketi rakendamine, mis hõlmab Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomist; Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemise rahastamine (75 miljonit eurot aastal 2011), mida 2010. aastal rahastati paindlikkusinstrumendi kaudu; ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire rahastamine (10 miljonit eurot aastal 2011);

36.   on seetõttu väga mures mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud assigneeringute järsu vähenemise pärast, mis ulatub 2010. aasta eelarvega võrreldes 1,875 miljardi euroni; mõistab, et osaliselt selgitab seda olukorda Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamine, kuid on endiselt täiesti veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku põhjalik ja sidus läbivaatamine on ELi eelarve tulemuslikkuse oluline eeltingimus;

Rubriik 1b

37.   on arvamusel, et ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika hindamisel tuleks põhitähelepanu pöörata selle lihtsustamisele ja rakendamisele nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast; väljendab heameelt selle üle, et liikmesriigid esitasid haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldused peaaegu kõigi rakenduskavade kohta ning et komisjon kiitis neist 2009. aasta lõpuks heaks 87%; ootab seetõttu vahemaksete märkimisväärset suurenemist 2010. ja 2011. aastal;

38.   tuletab meelde, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on ELi üks põhieesmärkidest, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; on seetõttu arvamusel, et ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevdamine peaks jääma keskseks prioriteediks ka 2011. aastal; rõhutab, et on vaja rangelt jälgida N+2, N+3 eeskirja täitmist, ja nõuab eelarvepädevatele institutsioonidele täieliku ja ajakohastatud teabe õigeaegset esitamist eelkõige eelarveliste kulukohustuste kohta, mille puhul on oht, et need võivad täitmata jääda;

39.   märgib, et on andmeid paljude viivituste kohta praeguse programmiperioodi käivitamisetapil, ja väljendab muret selle pärast, et viimastel aastatel on ELi struktuurifondide kasutamise määr olnud madal, mis suurendab lõhet käesoleva rubriigi kohaste kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd eelkõige nende liikmesriikidega, kelle kasutamise määr on eelmisel programmiperioodil olnud madal, et seda olukorda parandada;

40.   tuletab meelde eelmise aasta novembris toimunud lepituskohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni, milles nõuti rakendusmenetluste lihtsustamist ja nõuti tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid oma rakenduskavade läbivaatamise võimalust, et majanduskriisi mõjule paremini reageerida; suhtub sellega seoses positiivselt struktuurifondide 2007–2012 üldsätete määruse (määrus (EÜ) nr 1083/2006) praegusesse läbivaatamisse, mille eesmärk on fondide haldamise lihtsamaks muutmine ja uute meetmete kasutusele võtmine, mis võimaldavad liikmesriikidel majanduskriisiga toime tulla; nõuab nende sätete viivitamatut rakendamist liikmesriikides; kutsub komisjoni üles hindama uute sätete võimalikku mõju maksete assigneeringutele ja samuti hindama automaatse kulukohustustest vabastamise (N+2, N+3) eeskirja kavandatud erandi mõju eelarvele;

41.   nõuab tungivalt, et rakendamise parandamine ja kulutuste kvaliteet peaks olema juhtpõhimõte, et saavutada EL eelarve optimaalne kasutamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike suunama oma jõupingutusi selles saavutamiseks ja rangelt jälgima nende tegevuspõhimõtete rakendamist kohapeal;

Rubriik 2

42.   väljendab muret rubriigi 2 väheste varude üle, mis võib viia finantsdistsipliini rakendamiseni määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 kohaselt, kui põllumajanduskaupade hinnad muutuvad sama kiiresti kui viimastel aastatel; soovitab komisjonil sellise olukorra vältimiseks põllumajandusturgusid tähelepanelikult jälgida; vaidlustab piisava varu olemasolu 2011. aasta eelarve rubriigis 2;

43.   tuletab meelde, et Euroopa majanduse elavdamise kava teist haru – lairiba-internet maapiirkondades – rahastatakse 2010. aastal maaelu arengu eelarverealt (420 miljonit eurot) ja 2011. aastaks ei ole uusi kulukohustusi ette nähtud;

44.   tuletab meelde, et kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamise kaotamine muudab põhjalikult traditsioonilist institutsioonidevahelist dialoogi, ning kinnitab, et parlament kavatseb hoolikalt jälgida kõiki assigneeringuid menetluse eri etappides, kuna põllumajandusturu muutuseid on raske ette näha; palub komisjonil seetõttu esitada põllumajandust käsitlev kirjalik muutmisettepanek nii ruttu kui võimalik, et võimaldada lepituskomiteel konstruktiivselt ja tõhusalt otsustada;

45.   rõhutab, et põllumajandustöötajate pideva vananemisprotsessi tõttu tuleb jõupingutused suunata põlvkondade vahetusele, et põllumajandus jääks konkurentsivõimeliseks ja suudaks täita Kopenhaageni järgsed keskkonnaga seotud ülesanded;

46.   eeldab, et kliimamuutuse vastu võitlemine jääb Kopenhaageni kohtumise järgselt ELi poliitilises päevakorras tähtsale kohale ka 2010. ja 2011. aastal, ning tuletab meelde, et laiemas mõttes on säästev areng pidev vastutus tulevaste põlvkondade ees; palub komisjonil esitada selge tegevus- ja ajakava assigneeringute rakendamiseks kliimamuutuse vastu võitlemist käsitleva ELi tegevusprogrammi raames; rõhutab, et transpordisektoril on suur kliimamuutuse vastases võitluses suur potentsiaal ja palub komisjonil seada esikohale süsinikusisalduse vähendamise meetmed kõikides transpordiliikides; tuletab meelde, et reservi vabastamine asjaomasel eelarvereal sõltub komisjoni ettepanekutest;

47.   tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika esmatähtis ülesanne on tagada turgude stabiilsus, luua turvalisus ning tagada tarbijatele ja tootjatele mõistlikud hinnad, ja kutsub seetõttu komisjoni üles nägema 2011. aasta eelarves ette vahendid, mis on vajalikud majanduskriisist tulenevate uute vajaduste rahuldamiseks;

48.   palub komisjonil esitada aruanne 2010. aasta eelarves ette nähtud piimanduskriisi meetmete rakendamise kohta ja esitada pikaajaline lähenemisviis koos konkreetsete ettepanekutega, kuidas piimandusturu ja muude kaupade turgude hindade kõikumisega tulevikus toime tulla;

Rubriik 3a

49.   kinnitab veel kord oma kavatsust säilitada rahastamise tase, mis on vastavuses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega, ja rõhutab tähtsust, mis on selle valdkonna praeguste vahendite täielikul ja tõhusal rakendamisel, kasutamisel ja hindamisel; on seisukohal, et selleks on vaja uuesti hinnata selles valdkonnas kättesaadavate rahastamis- ja muude vahendite sobivust Stockholmi programmi eesmärke silmas pidades, näiteks rände, piirikontrolli ja –haldamise, andmekaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas; tuletab sellega seoses meelde, et paljude kõnealuse valdkonna programmide kohta tehakse varsti vahekokkuvõte, mis võib omakorda nõuda neile eraldatud rahaliste vahendite läbivaatamist;

50.   on veendunud, et osana vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edendamisest on väga tähtis tugevdada rändepoliitikat ja toetada sisserändajate integratsiooni. on arvamusel, et selle saavutamiseks tuleb liikmesriikide rändepoliitika ühtlustamist pidada ELi poliitilise tegevuse poliitiliseks prioriteediks, et kindlalt tasakaalustada turvalisusenõuded ja põhiliste inimõiguste kaitse;

51.   kavatseb põhjalikult uurida suurte andmesidesüsteemide arendamiseks eraldatud vahendite haldamist, eelkõige üleminekut SIS I süsteemilt SIS II-le, mille puhul on olnud korduvalt hilinemisi ja tagasilööke, enne otsuse langetamist kõnealuste süsteemide rahastamise kavandatud mahus säilitamise kohta, ja jätab endale õiguse hoida reservis SIS II süsteemile üleminekuga seotud vahendid kuni täiendavate analüüside ja katsete tulemuste saamiseni;

52.   pöörab erilist tähelepanu erinevate muudatuste läbiviimisele, näiteks Europoli täielikult ühenduse pädevusse toomisele ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomisele ning FRONTEXi rahastamisvajaduste kontrollimisele;

Rubriik 3b

53.   tuletab meelde, et käesolev rubriik hõlmab väga erinevaid meetmeid noorte toetamiseks mitmeaastaste programmide (näiteks programmid „Aktiivsed noored”, „Kultuur”, „Kodanike Euroopa”), iga-aastaste ürituste, sealhulgas eriolümpia, ja programmi Erasmus Mundus kaudu(3); kavatseb seetõttu toetada neid kõnealuse teemaga seotud ELi programme, mis sobivad otseselt kokku 2011. aasta eelarve prioriteetidega, ning jälgida hoolikalt nende rakendamist nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist; peab kahetsusväärseks, et käesoleva rubriigi ülemmäär 2011. aasta eelarves on ainult 15 miljonit eurot suurem kui 2010. aastal vastu võetud eelarves;

54.   rõhutab, et teise eelarvepädeva institutsiooni poolt nendes programmides tehtud süstemaatilised kärped on põhjendamatud ja need mõjutavad negatiivselt „kodanike Euroopa” arengut;

Rubriik 4

55.   tuletab meelde pidevat, peaaegu talumatut survet ELi ülemaailmse rolli rahastamisele, sest selle manööverdamisruumi takistavad väikesed rahalised varud, ootamatud ja pidevalt suurenevad kriisid kolmandates riikides ja soov kinnitada ELi prioriteedid ja ülesanded maailmatasandil; rõhutab vajadust varustada liit rahaliste vahenditega, mis on vajalikud ettenägematutele ülemaailmsetele väljakutsetele pidevaks ja nõuetekohaseks reageerimiseks, ja rõhutab eriti seda, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandatud eelarve võib osutuda liiga väikeseks; peab kahetsusväärseks, et kõik kavandatud aastaeraldise välised summad suurendavad survet rubriigile 4;

56.   osutab vajadusele vaadata läbi 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini kohta selles osas, mis puudutab parlamendi õigusi seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eelarvega vastavalt Lissaboni lepingule, sealhulgas vajadusele uute eeskirjade järele, mis käsitlevad ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve paindlikku kasutamist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide jaoks, ning kriisiohjamise sõjaliste operatsioonide rahastamise täielikku läbipaistvust, eriti käivitamisetapi vahendite kasutamist;

57.   juhib tähelepanu sellele, et pärast 2010. aasta paranduseelarvet on aasta 2011 Euroopa Liidu välisteenistuse tegutsemise esimene täisaasta; kavatseb anda Euroopa Liidu välisteenistusele ülesannete täitmiseks vajalikud haldusvahendid, eelkõige seoses tsiviilkriisiohjamise suutlikkusega, kuid tuletab meelde, et aluslepingu alusel ja järgides täielikult ühist kavatsust suurendada Euroopa Parlamendi kaasatust ELi välissuhete kujundamisel ja juhtimisel, kasutab parlament täiel määral oma õigust teostada järelevalvet Euroopa Liidu välisteenistuse eelarve ja selle kontrolli üle; tuletab meelde, et tuleb tagada teenistuse ametikohtade loetelu täielik eelarveline läbipaistvus; rõhutab, et tänu tarbetu kattumise kõrvaldamisele peaks uus teenistus võimaldama mastaabisäästu, kuid juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et mitmepoolsete organisatsioonide juures asuvates ELi delegatsioonides peab olema piisavalt töötajaid;

58.   väljendab muret selle pärast, et väga vähe on teavet arengumaade kliimamuutuse vastu võitlemise toetamiseks võetud ELi kohustuste rahastamise kohta, ja tuletab meelde, et kõnealuseid kohustusi ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud; rõhutab tungivalt, et nende meetmete rahastamine peab olema täienduseks ametliku arenguabi vahenditele;

59.   kinnitab veel kord oma kindlat pühendumist Haiti elanikke pärast riiki tabanud laastavat maavärinat võimalikult palju abistada; palub komisjonil esitada põhjaliku vajaduste hindamise alusel võimalikult ulatuslik abikava Haiti jaoks; tuletab meelde, et selline kava ei tohiks seada ohtu seniseid kohustusi teiste arengumaade ja vähem arenenud riikide ees ning seda tuleks rahastada uutest allikatest; tuletab seoses sellega meelde Euroopa Parlamendi seisukohta alalise ELi kodanikukaitse loomise küsimuses ja palub veel kord komisjonil teha selleks konkreetsed ettepanekud;

60.   juhib tähelepanu sellele, et EL võtab praegu lisaks käimasolevatele programmidele kasutusele kõik oma ressursid, et toetada rahu tagamist ja ülesehitustööd konfliktipiirkondades, nimelt Gruusias, Afganistanis, Lähis-Idas ja Sahara-taguses Aafrikas, ning ei saa nõustuda praeguste prioriteetide uute vastu vahetamisega;

61.   tuletab meelde, et on oluline asjakohaselt rahastada Lääne-Balkani piirkonna stabiliseerimist ja selle järkjärgulist integreerimist Euroopa Liitu;

62.   rõhutab, et idapartnerlus kui ELi naabruspoliitika osa on ELi jaoks väga oluline, ning kordab oma toetust kavandatud raamistikule; peab võrdselt tähtsaks piisava rahastamispaketi olemasolu, mis kajastab ELi kohustusi lõunapoolsete naabrite ees;

63.   tuletab meelde, et banaanidega kauplemist käsitlevast Genfi kokkuleppest tulenevate banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamist 2010. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus ei arutatud; lükkab kindlalt tagasi ettepaneku kasutada sellise rahastamise (25 miljonit eurot aastas) jaoks rubriigi 4 varusid, mida ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud, ja on veendunud, et see küsimus vajab asjakohast mitmeaastase rahastamise lahendust;

Rubriik 5

64.   soovib ELi vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise vaimus hoolikalt hinnata kõnealuse rubriigi olukorda, kui esitatakse rohkem teavet komisjoni tegelike taotluste, oletatavate kasvumäärade ja üldise manööverdamisruumi kohta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames;

65.   rõhutab vajadust tegutseda läbipaistvalt ja tulevikku suunatult mitmetes küsimustes, millel on suuri finantsmõjusid, näiteks personalivajadused, pensionid, kulutasuv ja energiatõhus kinnisvarapoliitika, allhankepoliitika ning haldus- versus tegevusfunktsioonid ja suundumused;

66.   juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu võttis 2009. aasta detsembris vastu otsuse suurendada töötasusid ja pensione 1,85%, s.t „meetodist” tuleneva protsendiga võrreldes ainult poole võrra, ning et sõltuvalt komisjoni ja Euroopa Parlamendi esitatud apellatsioonkaebusest tuleneva kohtuasja tulemusest võib tagasiulatuvalt makstav summa kõigi institutsioonide puhul kokku ulatuda umbes 135 miljoni euroni;

67.   tuletab meelde, et kuigi komisjoni kasvuprognoos aastaks 2010 oli vaid 0,9%, ei sisaldanud see mitmeid haldusvaldkondi, mida tegelikult rahastatakse väljaspool kõnealust rubriiki, näiteks tehnilise ja haldustoe eelarveread (endised BA-eelarveread), rakendusametid (välja arvatud teadusasutused), detsentraliseeritud ametite halduskulud ning otsesed ja kaudsed teadusuuringud; palub komisjonil esitada oma seisukohad selle kohta, milliseid kriteeriume kohaldatakse halduskulude kogusumma arvutamiseks, ning anda jätkuvalt selge kirjeldus asjaomaste valdkondade kohta, mis jäävad rubriigist 5 välja; nõuab, et kõik halduskulud tuleb viia rubriiki 5;

68.   palub komisjonil esitada ajakohastatud „läbivaatamise aruanne”, et personalivajadusi selgelt analüüsida ja jälgida;

Detsentraliseeritud ametid

69.   ergutab komisjoni jätkama hiljutistes eelarvemenetluses järgitud poliitikat detsentraliseeritud ametite rahastamise osas, eelkõige võttes kavandatavate toetuste üle otsustamisel arvesse nende ametite eelarvete täitmisel tekkivaid ülejääke; toonitab siiski, et need ametid, mis sõltuvad teataval määral tasudest laekuvatest tuludest, peaksid siiski saama suures ulatuses kasutada sihtotstarbelisi tulusid, et saada oma eelarvesse vajalikku paindlikkust; väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 osutatud ameteid käsitlevas töödokumendis kutsutakse üles esitama iga-aastased toetused selgelt komisjoni eelarveprojekti osana;

70. ootab, et detsentraliseeritud ameteid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm jätkab oma tegevust niipea kui võimalik, ja kinnitab veel kord ootust, et kõnealune töörühm koostaks operatiivseid järeldusi, mis võimaldavad institutsioonidel kokku leppida detsentraliseeritud ametite loomist, haldamist ja rahastamist käsitlevas ühise lähenemisviisi ning nende koha suhtes Euroopa Liidu institutsionaalsel maastikul;
2011. aasta eelarve vastuvõtmise menetlus

71.   rõhutab, et 2011. aasta eelarve vastuvõtmise menetlus on esimene, mille suhtes kohaldatakse uusi Lissaboni lepingu sätteid; tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kiitsid heaks Lissaboni lepingu jõustumise järel eelarvemenetluse suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed(4), mida kohaldatakse vajalike õigusaktide (mitmeaastase finantsraamistiku uus määrus, läbi vaadatud finantsmäärus ja võimalik institutsioonidevaheline kokkulepe ülejäänud küsimustes) jõustumiseni, mis sisaldavad neid küsimusi käsitlevaid eeskirju;

72.   peab 2010. aasta eelarvemenetluse sujuva kulgemise tagamiseks vajalikuks, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku põhimõtetes ja tegevusviisides, mis on seotud lepituskomitee töökorralduse, ettevalmistuse ja toimimisega, nagu on ette nähtud nimetatud ühisdeklaratsiooni lõikes 7; rõhutab, et need põhimõtted peavad vastama põhimõtetele, mis on kindlaks määratud resolutsioonis Lissaboni lepingu finantsaspektide kohta(5) ja resolutsioonis Lissaboni lepingu jõustumisega seotud eelarvemenetluse üleminekusuuniste kohta(6); teeb eelarvekomisjonile ülesandeks need põhimõtted nõukoguga ja komisjoniga läbi rääkida;

o
o   o

73.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja kontrollikojale.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) KOM(2009)0647 lõplik. (3) Meeldetuletuseks: see eriprogramm kuulub rubriiki 1a. (4) Vt Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta (kõik jaod)) 5. lisa. (5) 7. mai 2009. aasta resolutsioon. (6) 12. novembri 2009. aasta resolutsioon.