Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2003(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0036/2010

Esitatud tekstid :

A7-0036/2010

Arutelud :

PV 24/03/2010 - 16
CRE 24/03/2010 - 16

Hääletused :

PV 25/03/2010 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0087

Vastuvõetud tekstid
PDF 231kWORD 52k
Neljapäev, 25. märts 2010 - Brüssel
Eelarvesuunised: 2011 – I, II ja IV kuni IX jagu
P7_TA(2010)0087A7-0036/2010

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon 2011. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2010/2003(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3);

–   võttes arvesse institutsioonide peasekretäride kuuendat aruannet 2009. aasta sügisel läbi vaadatud finantsperspektiivi rubriigi 5 suundumuste kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0036/2010),

A.   arvestades, et iga-aastase menetluse praeguses etapis ootab Euroopa Parlament 2011. aasta eelarve kohta teiste institutsioonide eelarvestust ja oma juhatuse ettepanekuid;

B.   arvestades, et katseprojekti, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd, on kasulik jätkata ka kolmandal aastal kogu 2011. aasta eelarvemenetluse vältel;

C.   arvestades, et rubriigi 5 ülemmäär on 2011. aastal 8 415 000 000 eurot (suurenemine 327 000 000 euro ehk 4 % võrra 2010. aastaga võrreldes, mis sisaldab 2 % inflatsiooni);

D.   arvestades, et Euroopa Parlamendi 2010. aasta eelarve on 1 607 363 235 eurot, mis moodustab sel aastal 19,87 % rubriigist 5, enne kui vaadatakse läbi mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 (millega alandati rubriigi 5 ülemmäära 126 000 000 euro võrra, et toetada Euroopa majanduse taastamise kava rahastamist), ning pärast läbivaatamist on see 20,19 %;

E.   arvestades, et on vaja arvesse võtta seda, kuidas iga institutsiooni osa rubriigi 5 kulutustes on välja kujunenud, ning oluliste muudatuste eri põhjuseid, näiteks eri lepingute jõustumine (mis suurendab liikmete arvu ja/või laiendab eri institutsioonide ülesandeid ja pädevust), laienemine ja muud otsused, mis toovad kaasa märkimisväärse kulutuste suurenemise, mida finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette ei nähtud;

F.   arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisel on erineva suurusega finantsmõju kõigile institutsioonidele, selle finantsmõju üldine ulatus on veel teadmata;

G.   arvestades, et oluline on hoolikalt jälgida rubriigi 5 olukorda 2010. aasta eelarve täitmise ajal ja 2011. aasta eelarve vastuvõtmisele eelneval ajal;

H.   arvestades, et eriti tuleks arvesse võtta pensionisüsteemide, vanusetrendide ja pensionile mineku, töölevõtmise ja õigusnormidega seotud muude valdkondade finantsmõju ning vajadust tagada pikaajaline jätkusuutlikkus,

Üldine raamistik

1.   märgib, et Lissaboni lepingu jõustumine, eelkõige mõlemas eelarvepädevas institutsioonis eelarve ainus lugemine, millele järgneb lepituskohtumine lõppeelarve suhtes kokkuleppele jõudmiseks, nõuab veelgi tihedamat koostööd ja dialoogi kõigi institutsioonide vahel kogu menetluse vältel, sealhulgas realistliku eelarvestuse esitamist õigeaegselt;

2.   märgib, et olukord, milles 2010. ja 2011. aasta eelarved vastu võetakse, on küllaltki erandlik ja nõudlik, sest ühelt poolt on suureks prioriteediks Lissaboni lepingu edukas rakendamine, mis ka nõuab suuri summasid, teiselt poolt aga on finantskriisi mõju paljudes liikmesriikides ikka veel tugevalt tunda ja see tekitab poliitilise dilemma ELi tasandil; sellega seoses tuletab meelde, et ELi eelarve moodustab alla 2,5% ELi riiklikest kulutustest; lisaks märgib, et ELi eelarve rubriik 5 moodustab järelikult 0,14% ELi avaliku sektori kuludest;

3.   rõhutab rasket olukorda seoses rubriigi 5 kulutuste ülemmääraga 2011. aastal ning on teadlik sellest, et institutsioonidel võivad tekkida probleemid, et ühitada kõik rahastamisvajadused sooviga järgida eelarvedistsipliini ja enesepiiramist, et mitmeaastasest finantsraamistikust kinni pidada; märgib, et mitmeid haldusvaldkondi rahastatakse väljaspool rubriiki 5; nõuab kõigi halduskulude koondamist nimetatud rubriigi alla ning sellele vastavalt ülemmäära läbivaatamist;

4.   rõhutab, et seepärast tuleb enne lõppotsuste langetamist jälgida tähelepanelikult arengusuundi; kordab oma veendumust, et tuleb seada prioriteedid ning põhitegevused tuleks panna tähtsusjärjekorda;

5.   kordab veendumust, et institutsioonidevaheline koostöö on olulise tähtsusega, et vahetada parimaid tavasid, otsida võimalusi tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseks ning, kui see on võimalik ja vajalik, leida säästuvõimalusi ja jagada paremini ressursse; on veendunud, et kasu võiks tuua ka selle kontseptsiooni laiendamine teistesse valdkondadesse, mida antud kontekstis ei ole varem kaalutud, näiteks EMAS, mittediskrimineerimise poliitika ja kaugtöö; teeb ettepaneku selgelt määratletud teostatavuskriteeriumide põhjal ning otseseid ja kaudseid kulusid ja kasu arvesse võttes täiendavalt uurida piisava turvagarantiiga avatud tarkvara kasutamise võimalusi; märgib, et pingutusi tuleks jätkata juba arutlusel olevates valdkondades, näiteks tõlkesuutlikkus ja töölevõtmine (EPSO), lähtudes tegelikest või põhjendatud vajadustest;

6.   kordab, kui oluline on tõhustada institutsioonidevahelist koostööd kinnisvarapoliitika vallas; kutsub ELi teisi institutsioone üles töötama samuti välja keskmise tähtajaga ja pikaajalise kinnisvarastrateegia, mis hõlmab ka käesolevas resolutsioonis esitatud eesmärke; rõhutab vajadust saada vastavalt finantsmääruse artiklis 179 kehtestatud menetlusele õigeaegselt otsustamiseks vajalikku teavet, mis peaks hõlmama vajaduste hinnangut ja eri alternatiivide tasuvusanalüüse, esitama ostu- ja rendivõimalused ning läbipaistva teabe alternatiivsete rahastamisvõimaluste, pikaajaliste finantstagajärgede ja mitmeaastasele finantsraamistikule vastavuse kohta (Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta, 2. lisa)(5); on seisukohal, et sellega seoses tuleks pidada põhiküsimuseks koostööd teiste institutsioonidega, et ühtlustada sellist teavet, mis võimaldab pindade ja kinnisvarakulude võrdlemist; juhib tähelepanu sellele, et vaja on eriaruannet ja võimalikke soovitusi parlamendi hoonete liigkõrgete hooldus-, renoveerimis- ja ostukulude kohta;

7.   märgib, et seoses personali töötasude kohandamise ja käimasoleva kohtuasjaga peaksid kõigi institutsioonide lisakulud kokku ulatuma umbes 135 miljoni euroni (ajavahemikul 2009. aasta juulist kuni 31. detsembrini 2010), kui kohus langetab otsuse komisjoni kasuks; märgib, et otsust oodatakse 2010. aastal, kuid ei välista võimalust, et see lükkub edasi 2011. aastani;

Euroopa Parlament

8.   rõhutab 2011. aasta eelarvega seoses – nagu allpool selgitatud – teatava ebamäärasusega toimetuleku suuri probleeme, mis muudab täpsed prognoosid ja eelarvestuse äärmiselt keeruliseks kuni menetluse päris viimaste etappideni, kui olukord saab selgemaks; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid organeid ja administratsiooni üles esitama õigeaegselt mitut võimalikku põhistsenaariumi, mis aitaksid tänu vastavate finantstagajärgede mõistmisele teha lõplikke poliitilisi otsuseid;

9.   tuletab meelde, et septembris eelarvekomisjonile esitatud juhatuse kirjaliku muutmisettepaneku eesmärk on võtta arvesse vajadusi, mida eelarvestuse koostamisel ei osatud ette näha, ning rõhutab, et seda ei tuleks võtta võimalusena läbi vaadata varem kokku lepitud eelarvestus; eeldab, et juhatus esitab eelarvestuse esitlemisel realistlikud taotlused; on valmis vaatama juhatuse ettepanekud läbi vajadustest ja mõistlikkusest lähtuvalt, et tagada institutsiooni tõhus ja nõuetekohane toimimine;

10.   rõhutab, et õigusloome kvaliteet on Euroopa Parlamendi prioriteet, ning toonitab vajadust anda parlamendile selle saavutamiseks vajalikud vahendid;

11.   rõhutab täielikult integreeritud teadmushaldussüsteemi vajalikkust; tuletab meelde vajadust korraldada eelarvekomisjonis ettekanne parlamendiliikmetele kättesaadavatest arvukatest teabeallikatest ja -süsteemidest ning saada varem küsitud teavet nn teadmushaldussüsteemi hetkeseisu kohta, nagu juhatuse ja eelarvekomisjoni 15. septembril 2009 toimunud lepituskohtumisel kokku lepiti; on seisukohal, et selline süsteem tuleks muuta internetis kergesti kättesaadavaks; toonitab vajadust kaaluda, kuidas teha see teave Euroopa kodanikele kättesaadavaks;

12.   sooviks parlamendi veebitelevisiooni kanali Europarl TV analüüsi; küsib teavet eriti selle vaadatavuse näitajate ning vaatajate geograafilise ja vanuselise jaotuse kohta, et saaks hinnata, kas selle vahendi eesmärgid teabe levitamise ning edastatud teabe mahu ja kvaliteedi osas on täidetud;

13.   on seisukohal, et Lissaboni lepingu tulemuslikuks toimimiseks võetavad meetmed on 2011. aasta eelarve oluline prioriteet ning et selles suhtes edu saavutamiseks tuleb olemasolevaid ressursse hallata võimalikult hästi;

14.   märgib, et sellel eesmärgil kavandatavaid lisameetmeid tuleks siiski hinnata üldeelarvest lähtudes ja finantsperspektiivi laiemas raamistikus; on arvamusel, et abi oleks analüüsist, mis näitab institutsioonide osakaalu muutust eelarves aja jooksul ning olulisi arengusuundi, mis on neid muutusi ilmselt tinginud;

15.   juhib tähelepanu sellele, et alates 2006. aastast on parlament pidanud katma kulusid, mida 1988. aastal parlamendi enda vastu võetud deklaratsioonis ei olnud ette nähtud, nagu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus ning otsesed ja kaudsed kulud seoses parlamendi uue rolliga Lissaboni lepingu kohaselt; rõhutab, et vaja on avatud ja põhjalikku arutelu praegu Euroopa Parlamendi eelarve mahtu piirava, parlamendi enda kehtestatud 20% künnise üle; arvab, et enne institutsioonidevahelise arutelu algatamist peaksid juhatus ja eelarvekomisjon omavahelises koostöös selle künnise ümber hindama; on seisukohal, et 2006. aastal kokkulepitud ja 2007. aastal jõustunud esialgse mitmeaasta finantsraamistiku kohaselt peaksid parlamendi kulud jääma tavapärase 20% piiresse, võttes arvesse teiste institutsioonide vajadusi ja olemasolevat varu;

16.   ei suuda küllalt rõhutada keskset põhimõtet, et kõigil parlamendiliikmetel peaks olema võrdne ligipääs igakülgsetele ja kvaliteetsetele teenustele, mis võimaldavad neil tööd teha ja end väljendada ning saada dokumente oma emakeeles, et suuta võimalikult hästi oma valijate nimel tegutseda;

17.   ootab vastust pädevatelt organitelt selle kohta, kuidas nullpõhist eelarvepoliitikat, mile puhul samuti tehakse vahet püsi- ja muutuvkulude vahel, saaks kasutada Euroopa Parlamendi eelarvemenetluse kontekstis; nõuab, et juhatus esitaks püsikulude iga-aastase eelarvestuse mitmeaastasele finantsraamistikule vastavate aastate kohta;

18.   märgib, et kui kohus langetab otsuse komisjoni kasuks, oleks muutus parlamendi töötasudes umbes 14 miljonit eurot; ei ole praeguses etapis kindel, kas see mõjutab 2010. või 2011. aasta eelarvet;

19.   nõuab, et enne kui kaaluda mingit tulevast võimalikku eelarve suurendamist, tuleb hinnata sekretariaaditoetuste kasutamist ning hinnata, kui suur on praegu eelarvepädevate asutuste heakskiitu ootava eelarvemuudatuse kogukulu; tuletab meelde, et laiemaid mõjusid kuludele tuleb alati hinnata seoses uute rakendatavate meetmetega, näiteks kui tehakse otsuseid personali ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide eeskirjade kohta nii 2010. kui ka 2011. aastaks; rõhutab eriti, et kui Brüsselisse võetakse täiendavalt tööle assistente, siis tekitab see probleeme bürooruumidega, hoonete ülalpidamise ja turvamise, IT seadmete ning haldus- ja tugiteenustega tegelevate töötajatega; on seisukohal, et märtsis esitatav keskmise tähtajaga kinnisvarastrateegia parlamendi kolme töökoha kohta on ülioluline; rõhutab parlamendi kinnisvarapoliitika pikaajalise planeerimise vajalikkust, et tagada eelarve jätkusuutlikkus;

20.   nõuab, et töötataks välja keskmise tähtajaga ja pikaajaline kinnisvarastrateegia, mis hõlmab järgmisi eesmärke: hoonete kavandamise ja arendamise suuniste koostamine, olemasolevate bürooruumide ja pindade tõhus kasutamine, Euroopa Parlamendi liikmete ja töötajate vajaduste täpne kindlakstegemine ning nõuetekohaste töötingimuste tagamine, hoonete korrashoiu, hooldamise ja renoveerimise tõhus kontseptsioon, et vältida selliste vahejuhtumite kordumist nagu näiteks 2008. aastal Euroopa Parlamendis Strasbourgis või probleemid seoses asbestiga, vastutusega seotud küsimuste ja vastutuse kindlakstegemise põhjalik läbivaatamine ning kahjunõuete esitamine kahju korral, mille eest on vastutavad kolmandad isikud, aga ka hankemenetluste range ja läbipaistev järgimine; nõuab ka, et keskmise tähtajaga ja pikaajaline kinnisvarastrateegia oleks suunatud jätkusuutlikkusele ja et võetaks arvesse keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja tervishoiu aspekte; nõuab lisaks, et eesmärgid hõlmaksid ka liikuvusega seotud aspekte, eelkõige mis puudutab motoorse või sensoorse puudega inimeste juurdepääsu; juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et eelarvekomisjon seab hoonete ostmise esikohale, võrreldes kallimate üürimise või liisimise võimalustega;

21.   tuletab meelde, et paranduseelarve 1/2010 eelarvestuse projektis tegi juhatus ettepaneku suurendada parlamendikomisjonide sekretariaatide töötajate arvu 70 inimese võrra; rõhutab, et need töötajad jaotatakse kolme fraktsiooni vahel vastavalt nende õigusloomealase töökoormuse eeldatavale tõusule pärast Lissaboni lepingu jõustumist; arvab, et 2011. aasta juulis tuleks läbi viia selle jaotuse hindamine keskpikas perspektiivis, et selgitada, kas tegelik töökoormus tõepoolest kasvas rohkem lisatöötajaid saanud teenistustes;

22.   rõhutab, et finantskalkulatsioonid ja sarnased kuluanalüüsid on parlamendis otsuste langetamisel ülitähtsad; nõuab, et neid kasutataks süstemaatiliselt ja et neis oleksid näidatud korduvad ja ühekordsed kulutused asjaomastele meetmele ning ka võimalik finantsmõju teistele kuluartiklitele;

23.   on seisukohal, et järelmeetmed ja analüüs on tähtsad mitmetes valdkondades, millel on selge seos eelarvega, nagu näiteks peadirektoraatide ümberkujundamine, tõhus personalijuhtimine ja professionaalne personalipoliitika, kulutasuv ja energiatõhus ning asukohta arvestav kinnisvarapoliitika, mittediskrimineerimise meetmed, EMAS, avalikud hanked ja meetmed, mida võetakse eelarve täitmisele heakskiidu andmisega kaasnevate soovituste täitmiseks; rõhutab, et parlamendi eelarve täitmise suhtes tuleb pidevalt võtta järelmeetmeid ja eelarve täitmist üldiselt analüüsida; tuletab seejuures meelde negatiivset meediakajastust, mille põhjuseks oli parlamendi töötajate sugulastele toetuste andmine, ning nõuab niisuguste nn sündmuse iseloomuga meetmete eelnevat kontrollimist peasekretariaadi poolt ning nende teatavakstegemist pädevale komisjonile;

24.   võtab teadmiseks juba tehtud auditi infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis ning sellest tulenevad peadirektoraadi ümberkorraldused; on veendunud, et selle auditi tulemusi saab kasutada lähtealusena järgmisteks meetmeteks, nagu korrapärased ja süstemaatilised auditid, mida viivad läbi sertifitseeritud siseriiklikud asutused, et kontrollida hoolduspõhimõtteid ja tagada inimeste ja seadmete ohutus hoonetes;

25.   rõhutab vajadust saada Euroopa Ajaloo Maja täielik finantskalkulatsioon, kui arhitektuurikonkurss on lõppenud, kuna vastasel juhul ei ole võimalik põhjalikult hinnata selle pikaajalisi kulusid seoses parlamendi eelarve ja kinnisvarastrateegiaga;

26.   juhib tähelepanu sellele, et tuleb teha vajalikud ettevalmistused, et ELi võimaliku laienemisega seoses olla valmis Horvaatia vaatlejatele ruumide leidmiseks;

Muud institutsioonid

27.   nõuab, et realistlikud ja kulupõhised eelarvetaotlused, milles on täielikult arvestatud vajadust hallata optimaalselt nappe ressursse, esitataks õigeaegselt; sooviks eelarveanalüüsi selle kohta, kuidas Lissaboni leping võib mõjutada iga institutsiooni aastatel 2010 ja 2011 ning kuidas põhjendada lisavajadusi, kui sellekohased taotlused esitatakse;

28.   on seisukohal, et soovitatav oleks paluda teavet teiste institutsioonide eri liiki töötasude, toetuste ja reisikulude süsteemide kohta ning neid võrrelda; märgib, et läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus on ilmselgelt ülisuure tähtsusega;

29.   soovib võtta järelmeetmeid oma eelmise aasta prioriteedi suhtes, mis nägi ette olemasolevate ressursside paremat jaotamist kõigi institutsioonide vahel, sealhulgas konkreetseid meetmeid kirjaliku tõlke valdkonnas, ning on arvamusel, et suulise tõlke valdkond tuleks selles valguses ka uuesti üle vaadata;

30.   palub oma 2010. aasta raportööril külastada eraldi nõukogu, Euroopa Kohut, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, et kuulata nende arvamusi enne eelarvestuste etappi ja anda sellest aru eelarvekomisjonile;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) EÜT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0115.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika