Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 21. jaanuar 2010 - Strasbourg
Hiljutised rünnakud kristlike kogukondade vastu
 Inimõiguste rikkumised Hiinas, eriti seoses Liu Xiaobo kohtuasjaga
 Filipiinid
 ELi Doonau piirkonna strateegia

Hiljutised rünnakud kristlike kogukondade vastu
PDF 115kWORD 38k
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2010. aasta resolutsioon hiljutiste rünnakute kohta kristlike kogukondade vastu
P7_TA(2010)0005RC-B7-0035/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni tõsiste sündmuste kohta, mis ohustavad kristlike kogukondade ja teiste usukogukondade olemasolu;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18;

–   võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et demokraatia edendamine ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamine on Euroopa Liidu aluspõhimõtted ja eesmärgid, millele tuginetakse ühiselt kolmandate riikidega suhtlemisel;

B.   arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele inimõigusnormidele ning eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18 on igaühel õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; arvestades, et see õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust väljendada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt palve- ja kombetalitustes, praktilises tegevuses ning õpetustegevuses;

C.   arvestades, et Euroopas, nii nagu ka mujal maailmas, rikutakse seda sama vabadust ning leiavad aset vähemusrühmade liikmete vastu suunatud ja nende veendumustel põhinevad isikuvastased kuriteod;

D.   arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas;

E.   arvestades, et 6. jaanuaril 2010 sai Ülem-Egiptuses Nag Hammadi linnas seitse inimest (6 kopti kristlast ja politseinik) surma ja mitu haavata, kui mööduvast autost avati tuli kopti jõuluõhtul pärast kesköömissat kirikust lahkuvate inimeste pihta; arvestades, et viimastel nädalatel on kopti kristlaste ja moslemite vahel toimunud teisigi kokkupõrkeid, mida Egiptuse valitsus on pidanud üksikjuhtudeks;

F.   arvestades, et 8. jaanuaril 2010 teatasid Egiptuse ametivõimud, et seoses 6. jaanuaril Nag Hammadis toimunud rünnakuga on arreteeritud ja kinni peetud kolm inimest; arvestades, et Egiptuse prokuratuur otsustas, et kolmele süüdistatavale tuleks julgeolekukohtus esitada süüdistus ettekavatsetud mõrvas;

G.   arvestades, et kopti kristlased moodustavad umbes 10% Egiptuse elanikest; arvestades, et viimastel nädalatel on Egiptuses korduvalt toimunud kopti kristlaste vastu suunatud vägivallaakte;

H.   arvestades, et Egiptuse põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse ja vabaduse pidada usutalitusi;

I.   arvestades, et Euroopa Parlament peab suhteid Egiptusega väga tähtsaks ning rõhutab Egiptuse rolli ning Euroopa Liidu ja Egiptuse suhete tähtsust Euroopa-Vahemere piirkonna stabiliseerimise ja arendamisel;

J.   arvestades, et Malaisia katoliku kirik kaebas 2007. aastal Malaisia valitsuse kohtusse, sest valitsus ähvardas riikliku julgeoleku kaalutlustel keelata ajalehe "The Herald" avaldamise, kui ajaleht ei lõpeta sõna "Allah" kasutamist, mida malai keelt kõnelev kristlik kogukond kasutab tavaliselt sõna "jumal" tõlkena;

K.   arvestades, et 31. detsembril 2009 otsustas ülemkohus, et Malaisia kristlastel on põhiseaduslik õigus jumalast kõneldes kasutada sõna "Allah" ning et sõna "Allah" ei ole kasutusel ainult islamis;

L.   arvestades, et kohtuotsusele järgnesid rünnakud vähemalt üheksale Malaisias asuvale kristlaste kirikule;

M.   arvestades, et 2009. aastal konfiskeeris valitsus üle 15 000 malaikeelse piibli, kus jumalast kõneldes kasutati sõna "Allah", ja et neid piibleid ei ole praeguseni tagastatud;

N.   arvestades, et Malaisia valitsus lubab sõna "Allah" kasutada Sahahi ja Sarawaki osariikide kristlikel kogukondadel, kuid peab seda küsitavaks riigi teistes piirkondades, mis tekitab samuti diskrimineerimist kogu Malaisia kristliku kogukonna hulgas;

O.   arvestades, et kogukondade vaheline arutelu on oluline rahvastevahelise rahu ja mõistmise edendamisel,

1.   rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiline inimõigus, mis on tagatud rahvusvaheliste õigusnormidega, ning mõistab teravalt hukka igasuguse usul ja veendumustel põhineva vägivalla, diskrimineerimise ja sallimatuse, mis on suunatud usklike inimeste, usust taganejate ja mitteusklike inimeste vastu;

2.   tunneb muret hiljuti Egiptuses toimunud kopti kristlaste vastu suunatud rünnakute pärast ja väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega; kutsub Egiptuse valitsust üles tagama kopti kristlaste ning riigi teistesse usuvähemustesse kuuluvate inimeste julgeolek ja füüsiline puutumatus;

3.   tunneb heameelt edusammude üle, mida Egiptuse valitsus on teinud 6. jaanuaril 2010 toimunud rünnaku kavandajate ja toimepanijate kindlaks tegemiseks; kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et kõik isikud, kes vastutavad rünnaku ning kopti kristlaste ja teiste usuvähemustesse või muudesse vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste vastu suunatud muude vägivallaaktide eest, antaks kohtu alla ning et nende üle mõistetaks õiglaselt kohut;

4.   kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et kopti kristlastele ning teiste usukogukondade ja vähemusrühmade liikmetele oleksid garanteeritud kõik inimõigused ning põhivabadused, sh õigus vabalt valida ja vahetada usku, ning ennetama selliste inimeste diskrimineerimist;

5.   taunib Euroopas usulistel põhjustel toimuvat vägivalda, sh Marwa al-Sherbini tapmist, ning väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega;

6.   tunneb muret hiljuti Malaisia kirikute ja teiste pühakodade vastu suunatud rünnakute pärast ja väljendab solidaarsust ohvritega; kutsub Malaisia ametivõime üles tagama usklike inimeste julgeolek ja füüsiline puutumatus ning astuma vajalikke samme kirikute ja teiste pühakodade kaitsmiseks;

7.   kutsub Malaisia ametivõime üles viima läbi põhjalikud ja kiired juurdlused pühakodade vastu suunatud teadaolevate rünnakute kohta ning tooma vastutavad isikud kohtu alla;

8.   on seisukohal, et Malaisia siseministeerium rikub usuvabadust; on eelkõige mures, et Malaisia valitsus on ületanud oma pädevust ja et valitsuse sekkumine on soodustanud pingete suurenemist riigi usurühmade seas;

9.   tunneb heameelt Malaisia ülemkohtu otsuse üle ning kutsub Malaisia võime seda otsust tunnustama; kutsub Malaisia valitsust üles mitte püüdma taastada sõna "Allah" kasutamise keeldu, vaid leevendada tekkinud pingeid, ning hoiduma edasistest meetmetest, mis võivad häirida põhiusu ja vähemusreligioonide rahuliku kooseksisteerimist, nagu on sätestatud Malaisia põhiseaduses;

10.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles pöörama Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste suhete ja koostöö raamistikus tähelepanu usuvähemuste, sh kristlike kogukondade olukorrale;

11.   toetab igasuguseid algatusi dialoogi edendamiseks ja vastastikuse austuse loomiseks kogukondade vahel; kutsub usujuhte ja -asutusi üles edendama sallivust ja tegema algatusi vihkamise ning vägivalla ja ekstremismi vastu võitlemiseks;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse valitsusele ja parlamendile ning Malaisia valitsusele ja parlamendile.


Inimõiguste rikkumised Hiinas, eriti seoses Liu Xiaobo kohtuasjaga
PDF 120kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2010. aasta resolutsioon inimõiguste rikkumiste kohta Hiinas, eriti seoses Liu Xiaobo kohtuasjaga
P7_TA(2010)0006RC-B7-0040/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eelkõige 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina tippkohtumise ning ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi kohta ning 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine;

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide ja konsultatsioonide kohta;

–   võttes arvesse eesistujariigi 19. detsembril 2008. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust, mis käsitleb dokumenti ,,Harta 2008" ja inimõiguste kaitsjate vahistamist;

–   võttes arvesse 2009. aasta mais Prahas toimunud ELi ja Hiina tippkohtumist;

–   võttes arvesse eesistujariigi 26. juunil 2009 ja 14. detsembril 2009 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi, mis käsitlevad Liu Xiaobo kohtu alla andmist;

–   võttes arvesse 18.–19. novembril 2009. aastal toimunud ELi ja Hiina seminari ning ELi ja Hiina vahelist inimõigustealast dialoogi, mis toimus 20. novembril 2009;

–   võttes arvesse eesistujariigi 29. detsembril 2009. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Akmal Sheikhi hukkamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et 8. detsembril 2008. aastal pandi tuntud inimõiguslane ja õpetlane ning dokumendi ,,Harta 2008" kaasautor Liu Xiaobo Pekingis teadmata asukohas ,,paikse järelevalve" alla, mis on üks kohtueelse kinnipidamise vorme, mida võib rakendada kuni kuus kuud süüdistust esitamata;

B.   arvestades, et Liu Xiaobo vahistati 23. juunil 2009 ja talle esitati järgmisel päeval süüdistus ,,riigivõimu kukutamise algatamises" vastavalt kriminaalkoodeksi artiklile 105;

C.   arvestades, et Liu Xiaobo on üks nende 303 seast, kes kirjutasid alla petitsioonile ,,Harta 2008", mis nõuab konstitutsioonilist reformi, demokratiseerimist ja inimõiguste kaitset ning mida hiljem toetasid oma allkirjaga rohkem kui 10 000 Hiina kodanikku;

D.   arvestades, et Pekingi linna 1. rahvakohus mõistis Liu Xiaobo 25. detsembril 2009 süüdi ,,riigivõimu kukutamise algatamises" ja mõistis talle 11 aastat vanglakaristust, ning arvestades, et valitsus rajas süüdistuse Liu Xiaobo rollile ,,Harta 2008" koostamisel ja sellele allkirjade kogumisel ning kuuele Hiina valitsust kritiseerivale esseele, mis avaldati aastatel 2005–2007;

E.   arvestades, et Liu Xiaobo abikaasa ja töötajad ligi tosinkonnast välissaatkonnast Pekingis taotlesid luba kohtuistungi jälgimiseks, kuid neile keelati pääs kohtusaali;

F.   arvestades, et see otsus tõi kaasa hiinlastest veebipäevikupidajate, rahvusvaheliste kodanikuühiskonna rühmade ja välisriikide valitsuste ulatusliku kriitika, ning arvestades, et Liu Xiaobo on kohtuotsuse edasi kaevanud;

G.   arvestades, et Tšehhi endist presidenti Vaclav Havelit, kes tahtis üle anda palvet Liu Xiaobo vabastamiseks, ei lastud Hiina Rahvavabariigi saatkonda Prahas;

H.   arvestades, et Hiina võimud ei võtnud kuulda ELi ja selle liikmesriikide korduvaid nõudeid Akmal Shaikhi surmaotsuse muutmiseks;

I.   arvestades, et mõned päevad tagasi tunnistas üks Hiina ametnik esimest korda, et Gao Zhiseng, kristlasest inimõiguslane ja Nobeli rahupreemia nominent, on kadunud;

J.   arvestades, et 2009. aasta detsembris toimus Hiinas muidki inimõiguste rikkumisi, sealhulgas Guizhou inimõiguste foorumi liikmete tagakiusamine, et takistada neil läbi viimast kavandatud üritusi inimõiguste päeva tähistamiseks, ning reporteri ja Fazhi Morning Posti Shandongi endise büroojuhataja Qi Choghuai peksmine ja väärkohtlemine vangistuses;

K.   arvestades, et enne riigi 60. aastapäeva tähistamist 1. oktoobril suurendasid Hiina ametivõimud aktivistide järelevalvet, tagakiusamist ja vangistamist, et ära hoida inimõiguste küsimuste tõstatamist nende poolt, ning arvestades, et Amnesty Internationali andmeil kohaldati sel põhjusel sadade aktivistide ja dissidentide suhtes erinevat liiki järelevalvet ja koduaresti;

L.   arvestades, et 2009. aasta aprillis esitas Hiina Rahvavabariik dokumendi ÜROle, et saada toetust oma liikmesuse kandidatuurile inimõiguste nõukogus, selles dokumendis kinnitatakse, et Hiina Rahvavabariik ,,kohustub edendama ja kaitsma hiinlaste inimõigusi ja põhivabadusi";

M.   arvestades, et 13. jaanuaril 2010 teatas Google oma kavatsusest lõpetada koostöö Hiina internetitsensuuriga, keda ta seostab oma arvutisüsteemide vastu teadlikult korraldatud küberrünnakutega, mis ilmselt lähtusid Hiinast ja millega muu hulgas üritati tungida inimõiguslaste e-maili kasutajakontodele;

N.   arvestades, et EL on Hiina suurim kaubanduspartner ja suurim investor Hiinas ning et Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner, ning arvestades, et kaubandus- ja majandussuhted on jätnud varju demokraatlike reformide, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise küsimuse;

O.   arvestades, et 2000. aastal ellu kutsutud ELi ja Hiina vaheline inimõigustealane dialoog on seni saavutatud tühiseid tulemusi, ning arvestades, et tulemuste puudumise põhjuseks on ka kooskõlastamata ja ebatõhus ELi ühine välispoliitika Hiina suhtes,

1.   nõuab Liu Xiaobo viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning väljendab oma solidaarsust tema rahumeelsete aktsioonide ja algatustega demokraatlike reformide ja inimõiguste kaitsmise toetuseks; mõistab teravalt hukka kohtuliku tagakiusamise, mille ohvriks ta langes;

2.   avaldab samal ajal oma poolehoidu nende hiinlaste suhtes, kes on avalikult väljendanud oma rahulolematust Liu Xiaobo karistamisega;

3.   kutsub Hiina Rahvavabariigi võime üles järgima inimõiguste nõukogu ees võetud kohustusi ning täitma ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, mille ÜRO peaassamblee võttis vastu 9. detsembril 1998;

4.   nõuab, et Hiina Rahvavabariik austaks inimõigusi ja põhivabadusi ning ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti;

5.   taunib asjaolu, et üldise korrapärase läbivaatamise käigus 2009. aasta juunis lükkas Hiina tagasi kõik ÜRO liikmesriikide tehtud soovitused, mis käsitlevad sõna- ja ühinemisvabadust, kohtunike sõltumatust, juriidilise kutseala tagatisi, inimõiguslaste kaitset, rahvusvähemuste õigusi, surmanuhtluse tühistamist, töö kaudu ümberkasvatamise kaotamist, piinamise keelamist, meediavabadust ja tõhusaid abinõusid diskrimineerimise vastu;

6.   mõistab teravalt hukka Akmal Shaikhi hukkamise ja kinnitab oma täielikku ja kauaaegset vastuseisu surmanuhtlusele mis tahes asjaoludel; on veendunud, et surmanuhtluse kaotamine kuulub lahutamatu osana inimõiguste austamise ja inimväärikuse kaitse juurde kõikides riikides;

7.   väljendab heameelt Google'i kavatsuse üle lõpetada koostöö Hiina võimudega interneti filtreerimisel ja tsenseerimisel ning nõuab teistelt kompaniidelt samasugust käitumist; kutsub Hiina Rahvavabariiki üles täielikult austama sõnavabadust internetis; väljendab solidaarsust Hiina internetikasutajatega, keda kõige enam mõjutab Google'i kavandatav lahkumine;

8.   rõhutab, et Hiina valitsus avaldas 2009. aasta aprillis oma esimese riikliku inimõiguste tegevuskava (2009–2010), mille eesmärk on paremini kaitsta kodanike õigusi, ära hoida omavolilisi kinnipidamisi, keelustada tunnistuste väljapressimine piinamisega ja tagada õiglane ja avalik kohtupidamine;

9.   rõhutab, et Hiina inimõiguste olukord on jätkuvalt tõsiselt murettekitav ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tõstatama Liu Xiaobo küsimust järgmisel ELi ja Hiina tippkohtumisel; võtab teadmiseks eelmised inimõigustealased dialoogid Hiinaga ning ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 20. novembril 2009. aastal; nõuab rangeid järelmeetmeid selliste dialoogide vahelisel ajal, et tagada soovituste rakendamine;

10.   rõhutab, et vaja on algatada ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi põhjalik hindamine ja tugevdamine; nõuab, et inimõiguste kaitsjate küsimusi tõstatataks korrapäraselt nende dialoogide käigus, ja rõhutab 2008. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Hu Jia vangistust ning tema abikaasa Zeng Jinyani tagakiusamist;

11.   on arvamusel, et Hiinaga majandussuhete arendamise kõrval tuleb pidada tõhusat poliitilist dialoogi, ning nõuab, et inimõiguste austamine oleks lahutamatu osa uuest raamlepingust, mille üle käivad praegu läbirääkimised Hiinaga;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale, komisjonile ning Hiina Rahvavabariigi presidendile, peaministrile ja Rahvaesindajate Kogule.


Filipiinid
PDF 115kWORD 38k
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2010. aasta resolutsioon Filipiinide kohta
P7_TA(2010)0007RC-B7-0043/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 25. novembri 2009. aasta deklaratsiooni tapmiste kohta Maguindanaos Filipiinidel ning ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportööri Philip Alstoni 2. detsembri 2009. aasta avaldust;

–   võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning selle lisaprotokolli, millele Filipiinid on alla kirjutanud;

–   võttes arvesse komisjoni strateegiadokumenti Filipiinidele aastateks 2007–2013;

–   võttes arvesse ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi rahastamislepingut, mis sõlmiti 2009. aasta oktoobris kohtuväliste hukkamiste toimepanijate vastu algatatud kohtumenetluste kiirendamiseks;

–   võttes arvesse esmaspäeval, 10. mail 2010. aastal Filipiinidel läbiviidavaid presidendi-, parlamendi- ja kohalikke valimisi;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Filipiinide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et Filipiinidel on ikka veel laialt levinud hukkamised ja kadumised poliitilistel põhjustel, eeskätt opositsiooni organisatsioonide liikmete, ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja usujuhtide hulgas, ning arvestades, et inimõiguste organisatsioonide andmetel on viimase kümne aasta jooksul toimunud rohkem kui 1000 poliitilist mõrva ja kadumist;

B.   arvestades, et hoolimata lubadustest, mida valitsus andis 2008. aastal toimunud üldise korrapärase läbivaatamise raames, on kuritegude toimepanijate praktiline karistamatus ja valitsuse suutmatus tegelda riigis tulemuslikult poliitilise vägivallaga viinud selleni, et kuritegude eest vastutajaid on väga raske kohtu ette tuua;

C.   arvestades, et valitsuse ning Moro Islami Vabastusrinde ja Uue Rahvaarmee vahelise, kogu riiki haaranud konflikti tõttu ning kuritegelike rühmituste (nagu Abu Sayyafi rühmitus Sulu ja Basilani saareprovintsides Lääne-Mindanaos) vastu suunatud sõjaliste operatsioonide tõttu on sajad tuhanded inimesed ikka veel riigi sees ümber asustatud;

D.   arvestades, et kohaliku miilitsa 100 relvastatud meest, kelle hulgas olid kohaliku politsei ametnikud ning keda juhtis Ampatuani perekond, piinasid ja mõrvasid julmalt 23. novembril 2009. aastal ühe konvoi 57 liiget, kelle hulgas oli Esmail Mangudadatu naissugulasi, kellest osa vägistati, ning juriste ja 30 ajakirjanikku, kes olid teel valimisjaoskonda, et esitada Mangudadatu Mindanaos asuva Magindanao provintsi kuberneri kandidaadiks;

E.   arvestades, et see veresaun, milles hukkus suurim arv ajakirjanikke, kes kogu maailmas on ühe intsidendi käigus hukkunud, andis šokeerival viisil teada, kui suure mõjuvõimu on saanud Filipiinidel kohalikud sõjapealikud, kui laialdaselt on levinud julgeolekujõudude korruptsioon ja kui karistamatud on kõige julmemate kuritegude toimepanijad;

F.   arvestades, et Filipiinide valitsus kuulutas 24. novembril 2009. aastal välja erakorralise seisukorra kahes asjassepuutuvas provintsis, pannes niiviisi seaduse ja korra eest vastutama sõjaväe, kutsus uurimise abistamiseks kohale rahvusvahelised kohtumeditsiinieksperdid ning kuulutas 4. detsembril 2009. aastal Maguindanaos üheks nädalaks välja sõjaseisukorra, mis on esimene selline otsus alates 1972. aastast;

G.   arvestades, et selle sammu tulemusena vahistati Ampatuani perekonna juhtivad liikmed ja neile esitati süüdistus mitmes mõrvas, avastati jahmatav relvakogus ja tuhanded peidetud valijakaardid, mis viitab suuremahulisele valimispettusele president Arroyo partei Lakas-Kampi-CMD kasuks;

H.   arvestades, et valimisi Filipiinidel on minevikus varjutanud poliitiliste vastaste sagedased kohtuvälised hukkamised, mida panid toime poliitiliselt mõjuvõimsate perekondade palgatud erasõjavägi ja –miilits, mille liikmetest paljud olid varustatud riigi relvadega;

I.   arvestades, et asjaolu, et 2007. aasta valimiskampaania käigus mõrvati umbes 60 kandidaati ja 2004. aasta kampaania käigus 41 kandidaati, annab alust kartuseks, et poliitiliste aktivistide mõrvamine 2010. aasta mais toimuvate valimiste kampaania käigus suureneb;

J.   arvestades, et Maguindanaos toimepandud julmad tapmised kujutavad endast Filipiinide rahu ja demokraatia mõttes suurt tagasiminekut ning raskendavad Filipiinide valitsuse ja Moro Islami Vabastusrinde vahelisi rahuläbirääkimisi, mis algasid taas 8. detsembril 2009. aastal Kuala Lumpuris ja mille läbiviimisele aitab kaasa Malaisia valitsus,

1.   mõistab sügavalt hukka 23. novembril 2009. aastal Maguindanaos toimepandud veresauna ja väljendab oma solidaarsust hukatute perekondadega;

2.   tunneb heameelt selle üle, kuidas Filipiinide valitsus veresaunale reageeris, kuid mõistab hukka esialgsed viivitused ning rõhutab, et politseiuurimine peab olema põhjalik ja sõltumatu ning et sellele peab järgnema mõjus kohtumenetlus – sealhulgas kuriteoga seotuses kahtlustatavatele julgeolekujõudude liikmetele süüdistuse esitamine;

3.   tunneb sügavat muret selle üle, et isiklikud sidemed, mis valitsuse liikmetel on säilinud Ampatuani perekonnaga, võivad pigem takistada kui aidata tapmiste sõltumatut uurimist, ning nõuab, et Ampatuani perekonda küsitleks keskkriminaalpolitsei;

4.   nõuab, et kõikide uurimise ja kohtuprotsessidega seotud tunnistajate, kohtunike, advokaatide ja süüdistajate kaitsmiseks võetaks kiireloomulisi meetmeid;

5.   kutsub doonorriike üles pakkuma Filipiinide justiitsministeeriumile kohtumeditsiinilist, uurimis- ja õigusabi ning -toetust;

6.   kutsub Filipiinide valitsust üles võtma otsustavaid meetmeid, et teha lõpp kohtuvälistele hukkamistele ja kadumistele ning heita valgust kõigile muudele lahendamata juhtumitele, sealhulgas 2007. aasta aprillis kadunud Jonas Burgose juhtumile; nõuab tungivalt, et Filipiinide valitsus ratifitseeriks ÜRO konventsiooni sunniviisilise kadumise kohta;

7.   nõuab, et Filipiinide valitsus võtaks otsustavaid meetmeid, et lõpetada otsekohe politsei ja sõjaväe abirühmade igasugune era- ja riiklik rahastamine ning saata laiali poolsõjaväelised jõud ja kohalik miilits; tunneb heameelt president Arroyo 9. detsembri 2009. aasta selleteemalise deklaratsiooni üle ning kutsub president Arroyot üles tühistama korraldust nr 546;

8.   tunneb sellega seoses heameelt, et 10. mail 2010. aastal toimuvaid valimisi ettevalmistav valimiskomisjon kehtestas hiljuti tulirelvakeelu;

9.   tunneb heameelt 2009. aasta oktoobris sõlmitud ELi–Filipiinide kohtusüsteemi tugiprogrammi (EPJUST) rahastamislepingu üle, millega eraldatakse 3,9 miljonit eurot kriminaalõigussüsteemi tugevdamise toetamiseks, abistamiseks ja selleks vajalikuks koolituseks ning toetatakse inimõiguste komisjoni ja kodanikuühiskonna rühmade tööd; ootab huviga aruandeid töö kohta EPJUSTi raames loodavas järelevalvesüsteemis, mille ülesandeks on jälgida riigi edusamme võitluses kohtuväliste hukkamiste ja nendega seotud muude väärnähtusega;

10.   väljendab muret, et erakorralise seisukorra väljakuulutamine presidendi poolt koos suurema mõjuvõimu andmisega relvajõududele, kes minevikus olid segatud paljudesse kohtuvälistesse hukkamistesse, ei takista ega leevenda valimistega seotud vägivalda Mindanao provintsis;

11.   kutsub Filipiinide valitsust üles suurendama pingutusi poliitilise vägivalla juhtumite likvideerimisel, et tagada demokraatia tulevik Filipiinidel; kutsub üles eeskätt ametivõime, et nad looksid suure poliitilise toetusega kõrgetasemelise töörühma, et võtta kiiresti meetmeid valimistega seotud vägivalla ärahoidmiseks maikuus toimuvate valimisteni jäänud kuudel, ning astuksid samme ajakirjanduse ja üldisemalt sõnavabaduse kaitseks;

12.   tunneb heameelt ülemkohtu otsuse üle lubada Ang Ladladil osaleda mais toimuvatel valimistel – otsuse üle, millega tühistati valimiskomisjoni esialgne "moraalsetel põhjustel" keeldumine;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Filipiinide presidendile ja valitsusele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ASEANi liikmesriikide valitsustele.


ELi Doonau piirkonna strateegia
PDF 176kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2010. aasta resolutsioon ELi Doonau piirkonna strateegia kohta
P7_TA(2010)0008RC-B7-0031/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 192 ja artikli 265 lõiget 5;

–   võttes arvesse komisjonile 3. detsembril 2009 esitatud küsimust ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (O-0150/2009 – B7-0240/2009);

–   võttes arvesse 18. ja 19. juunil 2009. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles paluti komisjonil koostada 2010. aasta lõpuks ELi Doonau piirkonna strateegia;

–   võttes arvesse ELi strateegiat Läänemere piirkonna kohta;

–   võttes arvesse nõukogu programmi, mille on ette valmistanud eesistujariigid Hispaania, Belgia ja Ungari;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendis loodud Doonau foorumit ja selle foorumi tööd;

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 2009. aasta oktoobri arvamust "ELi Doonau piirkonna strateegia";

–   võttes arvesse Espoo, Århusi ja Berni konventsioone keskkonnakaitse kohta;

–   võttes arvesse veepoliitika raamdirektiivi ja Helsingi konventsiooni;

–   võttes arvesse Belgradi konventsiooni, millega reguleeritakse laevaliiklust Doonaul;

–   võttes arvesse Doonau komisjoni, Doonau jõe kaitse rahvusvahelise komisjoni (ICPDR) ja Sava vesikonna rahvusvahelise komisjoni (ISRBC) ühisavaldust "Siseveeliikluse arendamine ja keskkonnakaitse Doonau vesikonnas";

–   võttes arvesse eesistujariigi Rootsi juhtimisel toimunud Stockholmi konverentsi makropiirkondliku strateegia kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Lissaboni lepingus tunnustatakse territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidu eesmärgina (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3);

B.   arvestades, et makropiirkondlike strateegiate eesmärk on kasutada paremini ära olemasolevaid vahendeid, et võidelda territoriaalse arengu probleemidega ja määrata kindlaks ühised reageeringud ühistele väljakutsetele;

C.   arvestades, et Läänemere strateegiaga nähakse juba ette konkreetsetel kriteeriumitel põhinev mudel ELi poliitika koordineerimiseks ja rahaliste vahendite eraldamiseks geopoliitilistes territoriaalüksustes (makropiirkondades), ning arvestades, et ELi Doonau strateegial, mis järgib Läänemere strateegiat, on potentsiaali edendada piirkondlikku ja piiriülest koostööd täiendava majanduskasvu nimel ning määrata kindlaks ühine reageering ühistele probleemidele;

D.   arvestades, et Doonau jõgi ühendab kümmet Euroopa riiki – Saksamaad, Austriat, Slovakkiat, Ungarit, Horvaatiat, Serbiat, Rumeeniat, Bulgaariat, Moldovat ja Ukrainat –, millest kuus on ELi liikmesriigid, ja laiemas territoriaalses kontekstis hõlmab asjaomane piirkond ka Tšehhi Vabariiki, Sloveeniat, Bosnia ja Hertsegoviinat ning Montenegrot;

E.   arvestades, et Doonau piirkond on oluline kokkupuutepunkt ELi ühtekuuluvuspoliitika programmide, Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja võimalike kandidaatriikide jaoks mõeldud programmide vahel ning see on seetõttu piirkond, kus on võimalik arendada tõhustatud sünergiat ELi eri poliitikavaldkondade vahel: ühtekuuluvus-, transpordi-, turismi-, põllumajandus-, kalandus-, majandus- ja sotsiaalse arengu poliitika, energia-, keskkonna-, laienemis- ja naabruspoliitika;

F.   arvestades, et ELi Doonau piirkonna strateegiat tuleb arendada järgmistes koostöövaldkondades: sotsiaalne areng ja kaitse, jätkusuutlik majandusareng, transport ja energia infrastruktuur, keskkonnakaitse, kultuur ja haridus;

G.   arvestades, et ELi Doonau piirkonna strateegia võib aidata olulisel määral parandada kooskõlastust piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja Doonau piirkonnas tegutsevate organisatsioonide vahel ning tagaks piirkonna jõukuse, jätkusuutliku arengu, uute töökohtade loomise ja julgeoleku;

H.   arvestades, et koostöö Doonau piirkonnas on toimunud pikka aega: praegu Budapestis asuv Euroopa Doonau komisjon, mis loodi 30. märtsil 1856. aastal ning asus algselt Galațis (Rumeenias), oli üks esimesi üleeuroopalisi institutsioone;

I.   arvestades, et Doonau jõgi on pärast Euroopa Liidu 2007. aasta laienemist saanud peaaegu ELi siseveeteeks, ja arvestades, et Doonau piirkond võib anda olulise panuse nimetatud laienemise järel toimunud arengute edendamiseks;

J.   arvestades, et Doonau on tulemuslik veetee isegi väljaspool liikmesriike ning ühendab koos Maini kanali ja Reini jõega Põhjamerd Musta merega ning võib suurendada Musta mere piirkonna geostrateegilist positsiooni;

K.   arvestades, et Doonau piirkond kujutab endast põimunud ala, mille majanduslikud võimsused on heterogeensed, ja arvestades, et Doonau piirkonna käsitlemine ühtse makropiirkonnana aitaks üle saada majandusliku tulemuslikkuse piirkondlikest erinevustest ja säilitada integreeritud arengut;

L.   arvestades, et Doonau delta kuulub alates 1991. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse ning Doonau piirkonnas on mitu erikaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat erikaitseala; arvestades, et Doonau ja Doonau delta ainulaadne ja õrn ökosüsteem on koduks haruldastele taimeliikidele, mida ohustab reostus,

1.   kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiirelt laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi Doonau jõe kallastel asuvate riikidega, et hõlmata piirkondliku koostöö eri aspekte, ning esitama hiljemalt 2010. aasta lõpuks ELi strateegia Doonau piirkonna kohta;

2.   on seisukohal, et ELi Doonau piirkonna strateegia on asjakohane vahend territoriaalse arengu edendamiseks tihedama koostöö abil selgelt määratletud poliitikavaldkondades, kus kõik valitsuspartnerid on tuvastanud Euroopa tõelise lisandväärtuse, ning nõuab selle strateegia väljatöötamist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi osana;

3.   rõhutab, et mis tahes makropiirkondlik strateegia tuleb tingimata lülitada ELi regionaalpoliitikasse koordineeritud poliitikana kogu ELi territooriumi jaoks; toonitab lisaks vajadust analüüsida kõnealuse strateegia lisandväärtust niisuguse eesmärgi täitmisele, mis seisneb territoriaalses ühtekuuluvuses liidu territooriumil;

4.   rõhutab vajadust kaasata ettevalmistusprotsessi asjaomased Doonau piirkonna piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad, et tuvastada selgelt vajadused nii territooriumide tasakaalustatud ja säästva arengu kui ka suutlikkuse arendamise osas, et leida lahendused ühistele probleemidele, rakendada tõhusalt konkreetseid projekte ja kehtestada hea haldamise mehhanism, ning nõuab tungivalt, et valitsused toetaksid ja hõlbustaksid valitsusväliste organisatsioonide, kutseühingute ja kodanikuühiskonna teavitamist ja nendega konsulteerimist nii strateegia väljatöötamisel kui ka selle tulevasel rakendamisel;

5.   palub komisjonil määratleda selgelt tulevase Doonau piirkonna poliitika nn juhtimisstruktuur; on seisukohal, et kõnealuse strateegia rakendamisel ei tohi põrkuda piirkondlike ja kohalike valitsuste vastutus;

6.   toetab Doonau piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut ELi eelisalana ning Doonau piirkonna tihedamat integreerimist Euroopa laiema majandusliku ja poliitilise piirkonna dünaamilise osana;

7.   nõuab praegu saastunud Doonau jõe ökoloogilise seisundi parandamist ja meetmeid, et vähendada reostust ning hoida ära edasine nafta ja muude mürgiste ja ohtlike ainete heide;

8.   märgib, et Doonau piirkonna saastamise eest vastutavad nii liikmesriigid kui ka teised Doonau-äärsed riigid; rõhutab, et Doonau vesikonna looduse kaitsmine on oluline aspekt, mis mõjutab piirkonna põllumajanduse ja maaelu arengut, ning nõuab tungivalt, et jõeäärsed riigid pööraksid esmatähelepanu ühiskasutuses olevate hüdroloogiliste ja veekvaliteedi testimisasutuste loomisele;

9.   ergutab komisjoni ja liikmesriike kliimamuutuse vastu võitlemise raames pöörama eritähelepanu kohalike ökosüsteemide kaitsmisele ja tegema selles valdkonnas koostööd ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks teadus- ja arendustegevust, mis keskendub uutele tehnoloogiatele, mille eesmärk on suurendada prognoosimis- ja reageerimisvõimsusi seoses üleujutuse, äärmusliku põua ja õnnetustest tuleneva reostusega;

10.   rõhutab vajadust kaitsta ja tugevdada Doonau jõe kalavarusid; palub komisjonil töötada välja Doonau jõe vesikonna looduslike tuuravarude säilitamise ja taastamise üldkava;

11.   kutsub komisjoni üles toetuma Läänemere strateegia raames saadud operatiivsetele kogemustele; nõuab vastavalt dokumendi täiendamist tegevuskavaga; on seisukohal, et kõnealune tegevuskava peaks sisaldama järgmisi elemente: Doonau keskkonnasõbralik kasutamine siseveeteedel laevajuhtimise kaudu, ühilduvus teiste transpordiliikidega Doonau piirkonnas kõigi infrastruktuuride parandamise kaudu (pöörates esmatähelepanu olemasoleva infrastruktuuri paremale kasutamisele) ja luues mitmeliigilise transpordisüsteemi kogu jõe ulatuses, vee-energia keskkonnasõbralik kasutamine Doonaul, Doonau veekvaliteedi hoidmine ja parandamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivile, ranged laevade ohutusnõuded, keskkonnasõbraliku turismi arendamine ning hariduse, teadustegevuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine;

12.   rõhutab vajadust energiaallikaid mitmekesistada ning kutsub komisjoni ja kõiki jõeäärseid riike üles suurendama koostööd energia valdkonnas, edendama ja rakendama energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate ühisprojekte, võttes arvesse piirkonna potentsiaali bioenergia allikana, ning ergutama biomassi, päikese-, tuule- ja vee-energia kasutamist;

13.   rõhutab, et kõigile transpordi ja energiaga seotud infrastruktuuriprojektidele peaksid eelnema nõuetekohased strateegilise ja keskkonnamõju hindamised, sealhulgas jõe kõiki ökosüsteemide mõjutavate tegurite hindamised, et tagada rahvusvaheliste keskkonnakaitsestandardite täitmine, samuti peaks eelnema konsulteerimine nende partneritega, keda otsused võivad mõjutada;

14.   juhib tähelepanu asjaolule, et Doonau piirkonna riigid on majanduslikult üksteisest erakordselt sõltuvad, ning toetab ettevõtluse arendamise võrgustike ja valitsusväliste kaubanduse edendamise organisatsioonide loomist, mis koordineerivad ja edendavad tulevasi arenguvõimalusi eelkõige VKEde jaoks, et tagada säästev ja tõhus kasv ning edendada kogu Doonau makropiirkonnas keskkonnahoidlikku majandust;

15.   teeb ettepaneku integreerida ELi transpordisüsteem Doonau piirkonnas asuvate ELi naaberriikidega ning toonitab, kui oluline on ette näha koosmodaalsusprojektide võimaldamine;

16.   peab siseveeteede navigatsioonisüsteeme piirkonna transpordi arengu oluliseks osaks, tunnistades samal ajal siseveeteedel laevajuhtimise vähenemist, mille peamiseks põhjuseks on tugev majanduslangus, ja rõhutab Reini/Meuse-Maini-Doonau peateljel asuvatel veeteedel ummikute kaotamise ja kogu Doonau ühendvedude transpordisüsteemi parandamise tähtsust, keskendudes samal ajal siseveesadamate ja logistika parandamise, siseveeteedel laevajuhtimise ja raudteetranspordi kombineerimisele ning võttes arvesse lähimerevedude pakutavaid täiendavaid võimalusi;

17.   teeb ettepaneku ajakohastada üleeuroopalisi võrke, et parandada kogu piirkonna ühendvedusid ning elavdada maantee- ja raudteetrasside kaudu (kaubaveokoridorid ja kiirraudteed) ühendust Musta merega;

18.   kutsub komisjoni üles edendama ajakohaste info- ja sidetehnoloogiate ulatuslikumat kasutamist ning võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada võimalikult kiiresti Doonaul laevasõidueeskirjade ühtne tõhus süsteem;

19.   peab säästvat turismi piirkonna majanduskasvu edendamise oluliseks vahendiks, millega saab edendada piirkonna majanduskasvu ja mille näiteks on ökoturismi pakutud võimalused ja peaaegu kogu Doonau pikkuses kulgeva jalgrattatee majanduspotentsiaal;

20.   toetab programme, mille eesmärk on täiustada Doonau mitmekultuurilist keskkonda rahvusvahelise liikuvuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise, uute kunsti- ja kommunikatsioonivormide loomise, kõnealustes sektorites väljaõppe pakkumise ja äriinkubaatorite loomise, kultuuri- ja ajaloopärandi kaitsmise ning uute kultuuritööstuste ergutamise abil;

21.   toetab piirkonnas ülikoolide vahetusprogramme ning soovitab piirkonna ülikoolidel moodustada võrgustikke, et edendada tippkeskusi, mis oleksid võimelised konkureerima rahvusvahelisel tasandil;

22.   palub komisjonil ja liikmesriikidel täiustada halduskorda, et vähendada halduskoormust, mis kaasneb ELi Doonau piirkonna strateegia tulemuslikuma väljatöötamise ja rakendamisega;

23.   kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd parlamendiga ELi Doonau strateegia prioriteetide määratlemisel ning palub komisjonil Euroopa Parlamenti järjepidevalt teavitada ja parlamendiga konsulteerida kõnealuse strateegia rakendamise seisu osas;

24.   toonitab vajadust koordineeritud lähenemisviisi järele, mille eesmärk on saavutada kõigi kättesaadavate ELi vahendite tõhusam ja parem kasutamine Doonau jõe äärsetes riikides, et täita strateegia eesmärke;

25.   ergutab olemasolevate rakenduskavade kasutamist projektide rahastamiseks strateegia raames; nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised uuriksid ka muid mitterahalisi vahendeid, mis hõlbustaksid strateegia rakendamist ja millel oleks kohene positiivne kohapealne mõju;

26.   teeb ettepaneku pärast kohalike ja piirkondlike sidusrühmadega konsulteerimist pidada ELi Doonau tippkohtumist iga kahe aasta tagant ja esitada selle järeldused Euroopa Ülemkogule ja parlamendile;

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja teistele asjaomastele institutsioonidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika