Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta (2009/2158(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2009. aasta teatist pealkirjaga „Europeana – järgmised sammud” (KOM(2009)0440);
– võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);
– võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta(1);
– võttes arvesse komisjoni 11. augusti 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa kultuuripärand hiirekliki kaugusel – ELis kultuurimaterjali digiteerimisel, sellele sidusjuurdepääsu tagamisel ja selle digitaalsel säilitamisel tehtud edusammud” (KOM(2008)0513);
– võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (autoriõiguste allrühma) 4. juuni 2008. aasta lõpparuannet digitaalse säilitamise, omanikuta teoste ja lõppenud tiraažiga teoste kohta;
– võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (avaliku ja erasektori koostöö allrühma) 2008. aasta mai lõpparuannet avaliku ja erasektori koostöö kohta Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel ja sellele sidusjuurdepääsu tagamisel;
– võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni programmi „i2010: digitaalraamatukogud” kohta(2);
– võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust 2006/585/EÜ kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(3);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(4);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 167;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0028/2010),
A. arvestades, et on hädavajalik tagada digitaalkeskkonnas Euroopa kultuuripärandi üldine ja lihtsustatud kättesaadavus ning kindlustada selle pärandi edendamine ja säilimine tulevastele põlvkondadele nii Euroopas kui ka väljaspool;
B. arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks on vajalik Euroopa kultuuripoliitika ning üldsuse ulatuslik osalemine nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et kultuuriline mitmekesisus säiliks ning seda austataks ja edendataks;
C. arvestades, et Euroopa ühise kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust tuleks võimalikult laialt propageerida ja see peaks olema võimalikult laialdaselt kättesaadav, sealhulgas ka väljaspool Euroopat, ning liikmesriikidel ja kultuuriasutustel, eeskätt raamatukogudel, on selles püüdluses oluline roll nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
D. arvestades, et Euroopa kultuuripärand koosneb suuremalt jaolt avalikus omandis olevatest teostest ning et digitaalkeskkonnas tuleks neile tagada juurdepääs võimalikult kvaliteetses vormingus;
E. arvestades, et vaba juurdepääs kultuuri- ja haridusteabele tuleb seada prioriteediks, et parandada haridus- ja elustandardeid;
F. arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks tuleb kehtestada ühised standardid ja arvestades, et suurt hulka eri raamatukogudes hoitavaid digitaalseid teoseid ei ole tehtud üldsusele kättesaadavaks digitaalsete formaatide ühildamatuse tõttu;
G. arvestades, et tänu oma töötajatele on raamatukogud kõige pädevamad asutused teoste digiteerimise protsessi jälgima ja juhtima;
H. arvestades, et Euroopa digitaalraamatukogu ei peaks olema üksnes digiteeritud kogu, millel on teabehalduse vahendid, vaid selle raames tuleks arendada mitmesuguseid tehnilisi vahendeid ja võimalusi teabe loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks;
I. arvestades vajadust arvesse võtta uue tehnoloogia kiiret arengut ja sellest tulenevat kultuuritavade muutumist ning olemasolevaid digiteerimisprojekte väljaspool Euroopat;
J. arvestades, et seetõttu on äärmiselt vajalik, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, ühendaksid jõud ja eraldaksid vajalikke vahendeid, et jätkata ja elavdada Europeana kujundamist ning seega muuta Euroopa maailmas nähtavamaks;
K. arvestades, et praeguseks on digiteeritud üksnes kaduvväike osa Euroopa kultuuripärandist, et digiteerimine toimub liikmesriigiti väga erinevas tempos ning massiliseks digiteerimiseks ei ole eraldatud piisavalt riiklikke rahalisi vahendeid; ning arvestades, et liikmesriikidel tuleks suurendada jõupingutusi avalikus ja eraomandis olevate teoste kiiremaks digiteerimiseks;
L. arvestades, et Euroopa kultuuripärandi ja teadusmaterjalide digiteerimine tuleb kasuks eelkõige niisugustele valdkondadele nagu haridus, teadus, uurimistegevus, turism, ettevõtlus, innovatsioon ja meedia;
M. arvestades, et digitaaltehnoloogia hõlbustab oluliselt ka nende inimeste juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile, kelle juurdepääs kultuurile on raskendatud, näiteks puuetega inimesed;
N. arvestades, et autoriõigust käsitlevad õigusaktid eri ELi maades on väga erinevad ning et paljude teoste autoriõiguste seis on ebamäärane;
O. arvestades, et on vaja viivitamatuid jõupingutusi, et lahendada „digitaalse musta augu” probleem seoses 20. ja 21. sajandist pärit materjaliga, kus kõrge kultuuriväärtusega teosed seisavad lihtsalt kasutamata; arvestades, et lahenduse juures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi osaliste huvisid;
P. arvestades, et omanikuta teoseks tuleb lugeda autoriõigusega kaitstud ja avaldatud teos, mille ühte või mitut autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omanikku ei õnnestu vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikele otsingutele kindlaks teha või leida;
Q. arvestades, et Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse juhitava töö edenemise kohta on vaja rohkem teavet;
R. arvestades, et Euroopa Liidu tegevus peab olema läbipaistvam,
Europeana – oluline samm Euroopa kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel
1. tervitab Europeana – kõrgetasemelise sisuga Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi – loomist ja arendamist ühtse, vahetu ja mitmekeelse juurdepääsupunkti ja väravana Euroopa kultuuripärandile;
2. tuletab meelde, et digitaalse raamatukogu Europeana roll peaks olema kaitsta Euroopa kultuuripärandit, et anda tulevastele põlvkondadele võimalus kasutada Euroopa ühismälu ning vältida hävimisohus dokumentide kahjustumist sagedase kasutamise tõttu;
3. õhutab, et Euroopa digitaalraamatukogu on kultuuri demokratiseerimise vahend, sest on kõigile kaugteel kättesaadav ning võimaldab seega väga laiale kasutajaskonnale juurdepääsu Euroopa kultuuripärandi haruldastele või vanadele dokumentidele, millega tutvumine on dokumentide kaitsmise vajaduse tõttu raskendatud;
4. rõhutab, kui tähtis on Europeana arendamine täielikult toimivaks mitmekeelse liidese ja semantiliste veebifunktsioonidega teenuseks, tagades teoste kõrge kvaliteedi ning andmete kättesaadavuse kogu maailmas;
Eesmärgid
5. nõuab, et Europeana kogu suureneks 2015. aastaks vähemalt 15 miljoni erineva digiteeritud teoseni;
6. avaldab tõsist kahetsust, et liikmesriikide panus Europeana kogude täiendamisse on olnud ebaühtlane, ning ergutab neid tungivalt tegutsema teoste digiteerimisel kultuuriasutustega kooskõlastatult ja jätkama jõupingutusi digiteerimiskavade väljatöötamiseks kõikidel võimalikel tasanditel, vältides kattuvat tegevust ja kiirendades kultuurilise infosisu digiteerimise tempot, et saavutada seatud eesmärgid (10 miljonit dokumenti 2010. aastal);
7. rõhutab vajadust kaaluda võimalusi, mis julgustaksid kultuuriasutusi pärast digiteerimiskava koostamist sõlmima õiguste omanikega kokkuleppeid teoste kättesaadavaks muutmiseks mitme riigi territooriumil, ja edendada konkurentsivõimelise keskkonna kujunemist, kaasates internetipõhised raamatupoed, et hõlbustada Euroopa kultuuripärandi levitamist kogu ELis;
8. märgib, et siiani on Prantsusmaa üksi andnud 47% kõigist Europeana digitaalteostest ja seetõttu on vaja palju aktiivsemalt ergutada kõiki liikmesriike tegema kättesaadavaks oma riiklikest raamatukogudest ja kultuuriasutustest pärinevat materjali, et kõikidel eurooplastel oleks piiramatu juurdepääs oma kultuuripärandile;
9. soovitab komisjonil abistada viiside ja vahendite leidmisel, mille abil juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Europeana kasutajad otsivad suuri töid, mis on saadaval nende riigi kogudes, kuid mida ei ole võimalik leida Europeana kaudu;
Kasu
10. rõhutab digiteerimise potentsiaalset majanduslikku kasu, kuna kultuurivaradel on oluline majanduslik mõju, eelkõige kultuuriga seotud majandusharudele, ning nad moodustavad teadmistepõhise majanduse aluse, ühtlasi võtab arvesse asjaolu, et kultuurivarad ei ole tavaline majandusressurss ning neid peab kaitsma liigse kaubastamise eest;
11. rõhutab, et Europeana peaks hariduslikust ja teadustöö seisukohast muutuma üheks põhiliseks viiteallikaks; rõhutab, et sidusalt haridussüsteemiga liidetuna võib see lähendada Euroopa noori kultuuri-, kirjandus- ja teaduspärandile ja selle sisule; see võib kujuneda lähenemise abivahendiks ja toetada kultuurilist ühtekuuluvust ELis;
Üldine juurdepääs
12. rõhutab, et portaali kujundamisel tuleks lähtuda kasutajasõbralikkusest, eriti selgusest ja sisu hõlpsast leitavusest;
13. rõhutab, et silmas pidades kasu, mida kõik Euroopa kodanikud saavad Europeanale juurdepääsust, tuleks võimalikult kiiresti kavandada selle kättesaadavaks tegemine kõikides ametlikes keeltes;
14. juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud portaal peaks arvesse võtma ka puuetega inimeste vajadusi, et võimaldada neile täielikku juurdepääsu Euroopa ühistele teadmistele; kutsub seetõttu kirjastajaid üles võimaldama veel rohkematele teostele juurdepääsu ka puuetega inimestele kättesaadaval kujul; soovitab komisjonil tagada, et puuetega inimeste jaoks valmistatakse digitaalsed eriversioonid, näiteks digitaalsed audioraamatud, võimalikult suurest osast digitaalsest sisust;
15. rõhutab ühisele Euroopa kultuuripärandile võrdse juurdepääsu võimaldamise tähtsust ja palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada ELi sisesed tõkked, mis takistavad juurdepääsu Europeana sisu mõnele osale;
16. rõhutab, et juurdepääs Europeana portaalile ja dokumentide vaatamine ilma alla laadimata peab olema nii eraisikutele kui ka avalikele asutustele tasuta; rõhutab, et Europeanal peab olema õigus võtta tasu kõikide autoriõigusega kaitstud materjalide allalaadimise ja väljaprintimise eest ning et selline tasu peab olema sotsiaalselt vastuvõetav;
17. kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et vältida tekkida võivat teadmiste taseme ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, ning tagama eurooplaste täieliku juurdepääsu oma kultuuripärandile kogu selle mitmekesisuses, hõlbustades ühtlasi selle kättesaadavust kogu maailmas;
18. palub komisjonil jätkata kõrgetasemelise eksperdirühma alustatud tööd, kuna see toetab ühist ettekujutust Euroopa digitaalraamatukogude tulevikust ning toetab praktilisi lahendusi põhilistes küsimustes, mis mõjutavad sidusjuurdepääsu kultuurivaradele;
19. rõhutab, et Europeana peaks võtma veebis ja väljaspool seda kõik võimalikud meetmed, et tutvustada end Euroopa kodanikele, eelkõige era-, avalikus ja haridussektoris kultuuriküsimustega tegelevatele isikutele;
Europeana sisu täiendamine ja täiustamine
20. julgustab infosisu pakkujaid suurendama Europeanale pakutava sisu liigilist mitmekesisust, eriti audio- ja videomaterjali osas, pöörates erilist tähelepanu suulisesse kultuuri kuuluvatele ja kergesti kahjustuvatele teostele ning pidades kinni intellektuaalomandi õigustest, eriti autorite ja esitajate õiguste osas; rõhutab, et sellega seoses on oluline kaitsta moraalset õigust teose terviklikkusele ning vältida võimalikke muudatusi (tsensuur, teose muutmine jne);
21. on veendunud, et vaba ja kunstiline eneseväljendus kuuluvad põhiväärtuste hulka; on seisukohal, et kultuuriasutuste või -kogude suhtes, kes Europeanasse kultuurilist, kirjanduslikku või teaduslikku sisu lisavad, ei tohi rakendada kontrolli või tsensuuri;
Üldkasutatav sisu ja juurdepääs
22. on veendunud, et analoogmaailmas üldkasutatav sisu peaks jääma üldkasutatavaks ka digitaalkeskkonnas, isegi pärast vormingu muutmist;
23. tuletab meelde, et Euroopa digiteerimispoliitika peamine eesmärk peab olema Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ning selleks on oluline vältida digiteerimistegevuses ainuõiguse andmist, et digiteerimise käigus ei tekiks nn uusi õigusi, nagu kohustus maksta üldkasutatavate teoste taaskasutamise eest;
24. tuletab meelde, et Europeana peab saama kasutada kokkuleppeid, mis on sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse raames teiste raamatukogudega, kes peavad seega saama juba digiteeritud failidest füüsilise koopia;
25. tuletab meelde, et digiteeritud üldkasutatavate teoste füüsilised koopiad, mis on tehtud avaliku ja erasektori partnerluse raames, peavad jääma avaliku sektori institutsiooni omandisse ning kui see ei ole võimalik ja liikmesriikide kultuuriasutustel tuleb sõlmida avaliku ja erasektori partnerluse raames nende kultuuripärandisse kuuluvate teoste digiteerimiseks kokkulepped, milles on ainuõiguse klausel, tuleb enne nende Europeana portaalis kättesaadavaks tegemist tagada, et pärast ainuõiguse klausli aegumist muutuvad digiteeritud failid kõnesoleva asutuse omandiks;
26. rõhutab, et digitaalraamatukogu ei tohi kõrvale kalduda oma peamisest eesmärgist – tagada, et teadmiste levitamine internetis ei jääks eraettevõtjate äriks – ja ei tekiks olukorda, kus teoste digiteerimine tähendab Euroopa ühise pärandi hõivamist ning selle üldkasutatava valdkonna erastamist;
27. soovitab komisjonil paluda digitaalse sisu pakkujatel sertifitseerida veebilehed, millele Europeanas viidatakse;
28. kutsub Euroopa kultuuriasutusi, kes digiteerivad oma avalikus omanduses olevaid teoseid, muutma need kättesaadavaks ka Europeana kaudu ning mitte piirama nende kättesaadavust ainult oma riigi territooriumiga;
Autoriõigusküsimused ja omanikuta teosed
29. rõhutab, et Europeana jaoks tuleb leida lahendused, kuidas pakkuda ka autoriõigusega kaitstud, eeskätt lõppenud tiraažiga ja omanikuta teoseid, lähenedes küsimusele sektori kaupa ning järgides intellektuaalomandialaseid õigusakte ja tagades õiguste omanikele õiguspärased huvid; on veendunud, et tuleks eelistada laiendatud kollektiivset litsentsimist või teisi kollektiivse esindamise meetodeid;
30. tunneb heameelt selle üle, et komisjon algatas arutelu ELi autoriõiguse üle, millega püütakse uue tehnoloogia ning ühiskondlike ja kultuuritavade kiiresti muutuva veebireaalsuse taustal saavutada tasakaalu õiguste valdajate ja tarbijaõiguste vahel ülemaailmselt seotud maailmas;
31. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid Euroopa autoriõiguse edasiarendamise käigus vastu võimalikult ühtsed ja kõikehõlmavad õigusaktid, mille eesmärk on tagada, et digiteerimise käigus ei teki eripäraseid autoriõigusi; on arvamusel, et nimetatud teema puhul tuleks kaaluda ka seda, kas kehtestada erandid omanikuta teoste digiteerimise suhtes avalik-õiguslike asutuste poolt;
32. rõhutab omanikuta teoste (autoriõigusega kaitstud teosed, mille õiguste omajaid on vaatamata hoolikale otsimisele võimatu kindlaks teha) olulisust ning vajadust valdkondade kaupa täpselt kindlaks määrata omanikuta teoste hulk ja liik, et leida asjakohased lahendused;
33. kutsub komisjoni seoses 19. oktoobri 2009. aasta teatisega autoriõiguse kohta teadmistepõhises majanduses koostama õigusakti ettepanekut omanikuta teoste digiteerimise, säilitamise ja levitamise kohta, et kaotada praegune õiguskindlusetus, võttes arvesse nõuet õiguste omajat hoolikalt otsida ja talle tasu maksta;
34. kiidab heaks komisjoni kavatsuse luua lihtne ja kulutõhus õiguste andmise süsteem avaldatud teoste digiteerimiseks ja neile juurdepääsu võimaldamiseks internetis, koostöös kõikide asjaomaste sidusrühmadega;
35. seetõttu tervitab ja toetab projekti ARROW(5) taolisi algatusi, milles osalevad nii õiguste omanikud kui ka raamatukogude esindajad, kuna nende eesmärgiks on määrata kindlaks õiguste omanikud ja nende õigused ning selgitada välja teoste autoriõiguste seis, muu hulgas see, kas tegu on omanikuta või lõppenud tiraažiga teostega;
36. palub komisjonil luua omanikuta teoste Euroopa andmebaas, kusjuures omanikuta teoseks loetakse kaitstud teos, mille õiguste omanikud on teadmata või ei ole neid vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikule otsingule võimalik leida; see võimaldaks teabevahetust õiguste omanike kohta ja aitaks seega vähendada õiguste omanike põhjalikuks otsimiseks tehtavaid kulutusi;
37. toetab tasakaalustatud üleeuroopalist lahendust omanikuta teoste digiteerimiseks ja levitamiseks, alustades nende selgest määratlemisest, ühiste normide kehtestamisest (sh normid omaniku tuvastamiseks nõutavate jõupingutuste kohta) ning potentsiaalse autoriõiguste rikkumise küsimuste lahendamisest omanikuta teoste kasutamisel;
38. rõhutab, et tuleb leida lahendus seoses kultuuriasutuste kollektsioonidesse kuuluvate eraeluliste dokumentidega (kirjavahetus, märkmed, fotod, filmid), mida ei ole kunagi avaldatud ega üldsusele kättesaadavaks tehtud ning mille puhul tekivad eraelu puutumatuse kaitse ja moraalse õiguse probleemid;
Tehnoloogia
39. juhib tähelepanu vajadusele välja arendada tehnoloogia, et tagada pikaajaline ja jätkusuutlik digitaalne säilitamine, sisule juurdepääsu süsteemide koostalitusvõime, mitmekeelne navigatsioon ja ühtlustamisstandardite kogum; tunneb heameelt avatud lähtekoodiga tarkvara jätkuva kasutamise üle Europeana kogu loomisel;
40. teeb komisjonile ettepaneku, et riikide institutsioonide või erasektori partnerite antud digitaalsete materjalide tagavarakoopiad jääksid andmekandjatele, mis kuuluvad nendele institutsioonidele või partneritele;
41. soovitab komisjonil ja erasektori partnerinstitutsioonidel otsida infotehnoloogilisi lahendusi – nagu read-only ja copy protect formaadid – Europeana veebisaidil oleva digitaalse materjali jaoks, mille suhtes kohaldatakse autoriõigusi, ja et faili avalehel oleks link sisupakkuja kodulehele, kust dokumendi saab alla laadida pakkuja kehtestatud tingimustel;
42. soovitab komisjonil tungivalt nõuda digitaalsete teoste tööde elektroonilist standardformaati, et tagada digitaalsete dokumentide ühilduvus kasutajaliidese ja andmebaasiga;
43. palub kõrgetasemelisel eksperdirühmal uurida võimalust kasutada Web 2.0 rakendusi eraldi veebiruumis;
Rahastamis- ja haldusküsimused
44. rõhutab, et Europeana eksisteerimiseks pikemas perspektiivis on otsustava tähtsusega luua jätkusuutlik rahastamis- ja haldusmudel ning et otseste sidusrühmade roll sellise mudeli koostamisel on äärmiselt oluline;
Sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlus
45. rõhutab, et tulenevalt digiteerimise kulukusest ja ajalisest survest tuleb välja töötada uusi rahastamisviise, näiteks avaliku ja erasektori partnerlus, tingimusel, et järgitakse intellektuaalomandi- ja konkurentsieeskirju, soodustades samal ajal teoste kättesaadavust kultuuriasutuste vahendusel ning kindlustades digiteeritud failide vaba ja ajapiiranguteta kättesaadavuse raamatukogude jaoks;
46. rõhutab, et on oluline leida avaliku ja erasektori partnerluse tingimuste osas Euroopa tasandil ühtlustatud lähenemine ning põhjalikult läbi vaadata erasektoriga digiteerimiskavade kohta sõlmitud partnerluskokkulepped, eelkõige ainuõiguse klauslite kehtivusaja, indekseerimise ja otsingumootoris raamatukogude endi poolt kasutatavatele digitaalsetele failidele viitamise, teenuste järjepidevuse, kokkulepete avalikkuse ning digiteerimise kvaliteedi seisukohast;
47. rõhutab, et teoste digiteerimine rahvusraamatukogudes toimub tänu maksumaksjate investeeringule maksude näol; rõhutab seepärast asjaolu, et avaliku ja erasektori partnerluslepingutega tuleb ette näha, et erasektoris raamatukogu tarbeks digiteeritud teose koopia oleks leitav kõigis otsingumootorites ning sellega oleks võimalik tutvuda mitte ainult eraettevõtjast partneri, vaid ka raamatukogu veebisaidil;
48. tuletab meelde, et erasektori partnerite kaasamine digiteerimisse ei tohi tuua kaasa uute eramonopolide teket, mis ohustab kultuurilist mitmekesisust ja paljusust, ning et konkurentsieeskirjade täitmine on eraettevõtjate osalemise eeltingimus;
49. rõhutab, et sponsorlus on Europeana jaoks huvitav alternatiiv, kuna see võimaldab rahastada nii digiteerimistegevust kui ka lõppenud tiraažiga, omanikuta ja kaitstud teoste autoriõiguse tasude katmist, samuti nende teoste avaldamist internetis;
ELi ja avaliku sektori rahaline toetus
50. rõhutab, et oluline osa rahastamisest peaks tulema avalikust sektorist, näiteks ELilt, liikmesriikidelt ja kultuuriorganisatsioonidelt, ning teeb ettepaneku lugeda Europeana digiteerimisprotsess Lissaboni strateegia osaks ja luua sellele järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku eraldi eelarverida;
51. rõhutab, et ainult eraldi eelarvereaga saab tagada, et olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutatakse läbipaistvalt, kulutõhusalt ja eesmärgipäraselt;
52. märgib, et praegu on Europeanale aastateks 2009–2011 eContentplus programmi raames ette nähtud vaid 6,2 miljonit eurot;
53. nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks Europeanale varasemaga võrreldes mitu korda rohkem vahendeid;
54. rõhutab vajadust kõrvaldada õiguslikud takistused ELi tasandil, et raamatukogud saaksid digiteerimistoiminguteks taotleda Euroopa Liidu rahastamist;
55. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet Europeana kulude ja tehtud edusammude kohta;
56. teeb ettepaneku, et parlament vaataks juba 2011. aastal koostöös komisjoniga läbi Europeana rahastamise korra, et leida projektile jätkusuutlik rahastamismudel 2013. aastaks ja pärast seda; on arvamusel, et liikumine avaliku ja erasektori rahastamisstruktuuri suunas suurendaks veebisaidi potentsiaali maksimumini;
Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine
57. teeb ettepaneku korraldada rahastamis- ja reklaamikampaania „Liitu Europeanaga”, et suurendada teadlikkust küsimuse kiireloomulisusest, ja soovitab kasutada osa Europeana projektile eraldatud vahenditest selleks, et tutvustada seda suurt hulka eri kandjatel teoseid (tekstid, audio, video) sisaldavat raamatukogu kõige laiemale avalikkusele;
58. teeb ettepaneku, et kampaanias „Liitu Europeanaga” kasutataks loovust, avaliku ja erasektori partnerluses ja toetusel toimuv kampaania tuleks suunata eelkõige noortele, näiteks rahvusvaheliste spordiürituste või näituste ja kultuurikonkursside raames;
59. palub komisjonil korraldada meedias ja internetis kampaania Europeana veebisaidi populariseerimiseks, suunates andmeliiklust Euroopa serveritelt Europeana kui digitaalsete andmete põhilise allika juurde, ja ergutades liikmesriike ning kultuuriasutusi varustama seda saiti sisuga; nõuab samal ajal kõikide haridustasandite õpilastele ja õpetajatele suunatud erikampaania korraldamist, keskendudes Europeana digitaalsete ressursside kasutamisele hariduslikel eesmärkidel;
60. on seisukohal, et selline kampaania sarnaneb väga meetmetega, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et nende abil saab Euroopas ikka veel eksisteerivat digitaalset lõhet vähendada, tagades, et igaühel oleks asukohast olenemata juurdepääs Europeanale ning muule veebisisule ja -teabele ja sellest saadavale võimalikule kasule; soovitab nimetatud kampaania ja eriti Europeana võimalik kasutamine koolides rajada arusaamisele, et juurdepääs mahukamale sisule ja teabele veebis ei ole eesmärk iseeneses ning seetõttu tuleb kampaaniaid täiendada algatustega, mis stimuleerivad veebisisu ja teabe kriitilist analüüsi;
61. palub komisjonil tagada, et Europeanaga seotud teavituskampaaniad ja sarnased teadlikkuse tõstmise aktsioonid toimuksid liikmesriikide vastavate partnerlusorganisatsioonide kaudu;
Haldamine
62. tervitab Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse panust muuseumide, arhiivide, audiovisuaalarhiivide ja raamatukogude ametlike kokkulepete vahendamisel selle üle, kuidas teha koostööd ühisportaali Europeana loomiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;
63. on veendunud, et põhiroll Europeana võimalikult demokraatlikul haldamisel peab jääma kultuuriasutustele, ning ergutab neid koostööle, et vältida teoste korduvat digiteerimist ning muuta ressursside kasutamine otstarbekamaks;
64. palub komisjonil ja liikmesriikidel projekti juhtimist parandada ja tagada, et igas liikmesriigis määrataks pädev asutus digiteerimisprotsessi juhtimiseks ja järelevalveks, palub suurendada raamatukogude ja kultuurisisu tootjate teadlikkust Europeana-projektist ja koguda juba olemasolev digitaalne materjal otse tootjatelt et konverteerida see ühtsesse digitaalsesse standardformaati, et võimaldada uue sisu viivitamatut lisamist Europeana andmebaasi; on seisukohal, et pikema aja jooksul tuleb esmajoones mõelda olemasoleva digitaalse materjali kogumisele Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide osana ja selle lisamisele Europeana digitaalsele raamatukogule;
65. teeb ettepaneku avaldada Europeana juhtimise võimalikult tõhusaks koordineerimiseks avalik pakkumiskutse, milles on esitatud selged ja realistlikud eesmärgid, ning vajadusel tegevust uuesti hinnata;
66. soovitab komisjonil uurida võimalusi Euroopa asutuse loomiseks, mis kooskõlastaks riikide asutuste kaasamist digiteerimisprotsessi järelevalvesse, autoritasude maksmisse ja muude Europeana projektiga seotud küsimuste lahendamisse;
o o o
67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.