(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05247/1/2010 – C7-0094/2010),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0778);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0412/2008);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665) ja selle lisa (KOM(2010)0147);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 194 lõiget 2;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. märtsi 2009. aasta arvamust(2);

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 72 ja 37;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0128/2010),

1.  kiidab nõukogu seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 5.5.2009, P6_TA(2009)0345. (2) ELT C 228, 22.9.2009, lk 90.

Avaldused

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiviga 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et direktiivi 2010/30/EL sätted ei piira institutsioonide edaspidiseid seisukohti seoses ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamisega või selliseid sätteid sisaldavate üksikute õigusaktide rakendamisega.”

Komisjoni avaldused direktiivi 2010/30/EL teatavate sätete kohta

Artikli 1 lõige 2

„Põhjenduses 7 osutatud energiamõjuga prioriteetsete toodete loetelu koostamisel pöörab komisjon piisavalt tähelepanu ka energiamõjuga ehitustoodetele, võttes eelkõige arvesse võimalust suurendada selliseid tooteid märgistades energiasäästu, sest hoonete energiatarbimine moodustab ELi kogu energiatarbimisest 40 %.”

Artikkel 10

„Direktiivi 2010/30/EL alusel delegeeritud õigusakte ette valmistades välistab komisjon õigusnormide kattumise ja tagab toodete märgistust reguleerivate ELi õigusnormide üldise sidususe.”

Artikli 10 lõike 4 punkt d

Märgistusklassi muutmiseks vajalik toodete märkimisväärne osakaal

„Komisjon on seisukohal, et toodete osakaal kahes kõrgeimas energiatõhususklassis on märkimisväärne järgmistel juhtudel:

Komisjoni avaldus tarbijatele antava teabe kohta

„Komisjon toetab liidu asjaomaseid programme, nagu ”Arukas energeetika – Euroopa„, et aidata kaasa:

Selline jälgimine võib ühtlasi kujuneda lähtekohaks märgistuse ja/või ökodisaini meetmete läbivaatamiseks direktiivide 2010/30/EL ja 2009/125/EÜ alusel.„

Komisjoni avaldus vaheaegade kohta

„Kui õigusaktiga ei ole ette nähtud kiirmenetlust, võtab Euroopa Komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, et delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise puhul tuleb arvestada vaheaegu institutsioonide töös (talvine vaheaeg, suvine vaheaeg ja Euroopa Parlamendi valimised), tagamaks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid kasutada oma õigusi asjaomases õigusaktis sätestatud tähtaegade piires, ning on valmis vastavalt toimima.”