Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 11. veebruar 2010 - Strasbourg
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi muutmine ***I
 Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvaheline sissenõudmine *
 Euroopa tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu („Progress”) ***I
 ELi ja USA vaheline leping, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikidele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames ***
 Raamkokkulepe teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris
 Venezuela
 Madagaskar
 Birma

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi muutmine ***I
PDF 188kWORD 34k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (KOM(2009)0588 – C7-0279/2009 – 2009/0163(COD))
P7_TA(2010)0026A7-0003/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0588);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0279/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 212 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0003/2010),

1.   võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. veebruaril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend

P7_TC1-COD(2009)0163


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 540/2010) lõplikule kujule.)


Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvaheline sissenõudmine *
PDF 185kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (KOM(2009)0373 – C7-0156/2009 – 2009/0100(NLE))
P7_TA(2010)0027A7-0005/2010

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0373);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 61 punkti c ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0156/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 punkti b;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0005/2010),

1.   kiidab konventsiooni sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Euroopa tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu („Progress”) ***I
PDF 193kWORD 35k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (KOM(2009)0340 – C7-0052/2009 – 2009/0091(COD))
P7_TA(2010)0028A7-0049/2009

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0340);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 13 lõiget 2, artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0052/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 2, artiklit 149 ja artikli 153 lõike 2 punkti a;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0049/2009),

1.   võtab esimesel lugemisel vastu allpool esitatud seisukoha;

2.   võtab teadmiseks komisjoni avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 11. veebruaril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2010/EL, millega muudetakse otsust nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress

P7_TC1-COD(2009)0091


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 284/2010/EL) lõplikule kujule.)

Lisa

Komisjoni avaldus

Teema: Mikrokrediidirahastu rahastamine

Liidu eelarvest mikrokrediidirahastule ette nähtud rahaliseks panuseks ajavahemikus 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2013 määrati 100 miljonit eurot; see kaetakse osaliselt programmile Progress ette nähtud eelarve vähendamise teel 60 miljoni euro võrra.

Komisjon kavatseb oma eelarveprojektis näha ette piisava mittesihtotstarbelise varu alamrubriigis 1a kehtestatud kulutuste ülemmäära piires, et võimaldada eelarvepädevatel institutsioonidel, st nõukogul ja parlamendil, vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 37 suurendada maksimaalselt 20 miljoni euro võrra programmile Progress ajavahemikuks 2011-2013 ette nähtud eelarvet.


ELi ja USA vaheline leping, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikidele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames ***
PDF 194kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikidele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames, sõlmimise kohta (05305/1/2010 REV 1 – C7-0004/2010 – 2009/0190(NLE))
P7_TA(2010)0029A7-0013/2010

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0703 ja 05305/1/2010 REV 1);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu teksti, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (16110/2009);

–   võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil(1);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a koostoimes artikli 82 lõike 1 punktiga d ja artikli 87 lõike 2 punktiga a (C7-0004/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0013/2010),

1.   keeldub andmast nõusolekut lepingu sõlmimiseks;

2.   palub Euroopa Komisjonil esitada viivitamata nõukogule soovitused pikaajalise lepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega terrorismi rahastamise ärahoidmiseks; kordab, et iga uus leping selles valdkonnas peab järgima uut õiguslikku raamistikku, mis on kehtestatud Lissaboni lepinguga ja nüüdseks siduva Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning kordab oma 17. septembri 2009. aasta resolutsioonis ja eriti selle lõigetes 7 kuni 13 esitatud nõudeid;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2009)0016.


Raamkokkulepe teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris
PDF 114kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (KOM(2009)0577)
P7_TA(2010)0030B7-0063/2010

Euroopa Parlament

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (KOM(2009)0577);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti a ja artiklit 155;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikli 31 lõiget 1;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(2);

–   võttes arvesse nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(4);

–   võttes arvesse Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris;

–   võttes arvesse asjaolu, et raamkokkuleppes esitatakse komisjonile ühine taotlus kõnealuse kokkuleppe rakendamiseks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2;

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(5);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta verega ülekantavate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel(6);

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012(7);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 84 lõiget 3,

A.   arvestades, et süstlatorkevigastuste tagajärjel võivad edasi kanduda enam kui 20 eluohtlikku viirust, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ja HIV/AIDS, kujutades seega rahvatervisele tõsist probleemi;

B.   arvestades, et süstlatorkevigastused ja muude teravate meditsiiniinstrumentide põhjustatud vigastused kujutavad levinuimat ja tõsiseimat ohtu tervishoiutöötajatele kogu Euroopas; arvestades, et haiglapersonali ja tervishoiutöötajaid ohustavad sageli nakkused, mis on põhjustatud vigastustest süstalde ja muude teravate instrumentide kasutamisel;

C.   arvestades, et sõltumatud uuringud on tõestanud, et enamikku süstlatorkevigastusi on võimalik ära hoida, parandades väljaõpet ja töötingimusi ning üldiselt kasutades ohutumaid meditsiiniinstrumente, sealhulgas teravate vahendite kaitsemehhanisme;

D.   arvestades, et ekspertide hinnangul ulatub süstlatorkevigastuste arv Euroopa Liidus igal aastal üle ühe miljoni;

E.   arvestades, et süstlatorkevigastuse või muu terava instrumendi põhjustatud vigastuse psühholoogiline ja emotsionaalne mõju võib olla erakordselt suur, isegi kui sellele ei järgne nakatumine, sest töötaja ja tema perekond on kuni vigastuse tervisemõjude selgumiseni mitu kuud teadmatuses;

F.   arvestades, et eelnimetatud 6. juuli 2006. aasta resolutsioon on aluseks algatusele, mille eesmärk on pakkuda õiguslikku lahendust Euroopa tervishoiutöötajate asjakohaseks kaitseks verega ülekantavate võimalike eluohtlike nakkuste eest süstlatorke või muude teravate meditsiiniinstrumentide põhjustatud vigastuste tagajärjel;

G.   arvestades, et tervishoiutöötajatest on tõsine puudus ja uuringute järgi on igapäevased tõsised terviseriskid üks peamistest põhjustest, miks tervishoiutöötaja ametit ei peeta ihaldusväärseks; arvestades, et komisjoni konkurentsiaruanne 2004 tunnistab tervishoiusektori töötajate kasvavat nappust kui murettekitavat probleemi Euroopa Liidu jaoks;

H.   arvestades, et raamlepingu jõustumine on tähtis panus haiglate ja tervishoiusektori töötajate tervise ja ohutuse kaitsesse;

I.   arvestades, et tuleb tagada kõrgeim võimalik ohutuse tase haiglate töökeskkonnas ning kõikjal, kus pakutakse tervishoiuteenuseid;

J.   arvestades, et sotsiaalvaldkonna õigusaktides tuleks hoiduda tarbetute haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis võiksid pidurdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut,

1.   tervitab asjaolu, et komisjon on palunud parlamendilt arvamust, eelkõige seetõttu, et parlament on sellele küsimusele paljude aastate jooksul suurt tähelepanu pööranud;

2.   märgib tunnustavalt, et parlamendi eelmainitud 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni kõige olulisemad järeldused sisalduvad esildatud nõukogu direktiivis;

3.   tervitab asjaolu, et raamkokkulepe on välja töötatud võrdsel alusel koostöös Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) vahel, kes on komisjoni poolt tunnistatud Euroopa sotsiaalpartneriteks haigla- ja tervishoiusektoris;

4.   tervitab asjaolu, et raamkokkulepe sisaldab miinimumstandardite klauslit, ilma et see piiraks kehtivate või tulevikus vastuvõetavate riiklike ja ühenduse sätete kohaldamist, mis on töötajatele soodsamad; tuletab veelkord meelde, et liikmesriikidel ja/või sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik vastu võtta kõnealuse valdkonna töötajatele soodsamaid lisameetmeid ja neid tuleks selleks julgustada;

5.   soovitab esildatud direktiivis kindlaks määratud meetmed kiiresti vastu võtta ja rakendada, sest kõnealused töötajad on oodanud juba üle viie aasta alates ajast, kui sellele väga tõsisele küsimusele esimest korda komisjoni tähelepanu pöörati;

6.   kutsub komisjoni üles koostama ja avaldama kokkulepet käsitlevad suunised, hõlbustades nii selle sujuvat rakendamist kõigis liikmesriikides;

7.   kutsub komisjoni üles jälgima kokkuleppe kohaldamisprotsessi ja teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt selle rakendamisest;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja sotsiaalpartneritele, kes on raamkokkuleppe osalised.

(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(2) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.
(3) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.
(4) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.
(5) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400.
(6) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 754.
(7) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 14.


Venezuela
PDF 120kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta resolutsioon Venezuela kohta
P7_TA(2010)0031RC-B7-0093/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Venezuelas ja eelkõige 7. mai 2009. aasta, 23. oktoobri 2008. aasta ja 24. mai 2007. aasta resolutsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et meedia vabaduse ja sõltumatuse mõiste on sõnavabaduse põhiõiguse lahutamatu osa, mis on kinnistatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni;

B.   arvestades, et ajakirjandusvabadus on demokraatia ja põhiõiguste austamise seisukohast äärmiselt vajalik, kuna selle abil tagatakse vabadus avaldada oma arvamust ja mõtteid, austades vähemuste õigusi, sealhulgas ka poliitilise opositsiooni oma, ning see aitab kaasata inimesi demokraatiaprotsessidesse, võimaldades korraldada vabad ja õiglased valimised;

C.   arvestades, et üldsuse õigus saada teavet erinevatest allikatest on elementaarne igasuguse demokraatliku ühiskonna puhul ja kodanike osalemiseks riigi poliitilises ja sotsiaalses elus;

D.   arvestades, et raadio ja televisiooni sotsiaalse vastutuse seadusega meediale asetatud kohustus kanda üle täies mahus riigipea kõiki kõnesid ei ole selliste pluralismi põhimõtetega kooskõlas;

E.   arvestades, et Venezuela põhiseaduse artiklitega 57 ja 58 tagatakse sõna-, kommunikatsiooni- ja teabevabadus;

F.   arvestades, et ajakirjandus peab järgima õigusnorme; arvestades, et meediakanali sulgemine peaks olema viimane abinõu ning meede, mida tuleks kasutada alles siis, kui on igati tagatud nõuetekohane menetlus, sealhulgas õigus kaitseväite ning edasikaebuse esitamiseks erapooletule kohtule;

G.   arvestades, et 2007. aasta mais peatas president Hugo Chávez Radio Caracas Televisióni signaali edastamise ning kanal oli sunnitud muutuma rahvusvaheliseks, et oma signaali kaabeltelevisiooni kaudu endiselt edastada;

H.   arvestades, et üliõpilaste esimeste meeleavalduste põhjuseks oli kõnealuse kanali edastamise peatamine;

I.   arvestades, et 1. augustil 2009 andis Hugo Chávezi valitsus käsu sulgeda 34 raadiojaama, keeldudes uuendamast nende litsentsi;

J.   arvestades, et 2010. aasta jaanuaris andis president Chávez käsu katkestada RCTV Internationali (RCTV-I) ja teiste kaabel- ja satelliitkanalite (TV Chile, Ritmo Son, Momentum, America TV, and American Network) edastamine pärast seda, kui nimetatud kanalid ei edastanud presidendi ametlikku kõnet Perez Jimenezi kukutamise 52. aastapäeva puhul; arvestades, et kaks neist – America TV and RCTVI – on endiselt keelatud;

K.   arvestades, et need uued sulgemised tõid kaasa uue üliõpilaste protestilaine, mille politsei riigi mitmetes osariikides ja linnades julmalt maha surus, ning et nende sündmuste tagajärjel hukkusid Mérida linnas kaks noort üliõpilast ning kümned said haavata;

L.   arvestades, et kõnealuste meetmete eesmärk on saavutada kontroll meedia üle ja seda vaigistada või lausa piirata demokraatlikku õigust sõna- ja teabevabadusele;

M.   arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsioon on üleameerikalise inimõiguste komisjoni kaudu hoiatanud, et sellel uuel võttel – peatada telekanalite edastamine – on äärmiselt rasked tagajärjed seoses õigusega sõnavabadusele;

N.   arvestades, et president Chávez teatas hiljuti, et interneti suhtlusportaalide nagu Twitter ning mobiili tekstisõnumite kasutamine tema režiimi kritiseerimiseks ja sellele vastu seismiseks „on terrorism”;

O.   arvestades, Venezuela Rahvusassamblees praegu arutelu all oleva teadust ja tehnoloogiat käsitleva seaduse abil üritatakse reguleerida teabevõrgustikke sellisel viisil, et see võib endaga kaasa tuua interneti tsenseerimise;

P.   arvestades, et Venezuela on allkirjastanud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ja inimõiguste Ameerika konventsiooni;

Q.   arvestades, et Venezuelal on Ladina-Ameerika riikidest kõige suuremad energiavarud ning arvestades, et sellised meetmed nagu meelevaldne konfiskeerimine ja sundvõõrandamine, millest osad mõjutavad ELi huve, õõnestavad kodanike peamisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi;

R.   arvestades, et mõned president Chávezile lähedal seisvad juhid, nagu asepresident ja kaitseminister Ramón Carrizález, keskkonnaminister Yubiri Ortega ja keskpanga esimees Eugenio Vázquez Orellana andsid hiljuti üle oma lahkumisavalduse;

S.   arvestades, et kui lähtuda Transparency Internationali 2009. aasta aruandest, on Venezuela üks korrumpeerunumaid riike maailmas;

T.   arvestades, et allasurutud ebakindel õhkkond ning kuritegevuse ja vägivalla tase, mis on muutnud Venezuela ja selle pealinna Caracase üheks maailma kõige ohtlikumaks paigaks, tekitavad Venezuela rahva seas muret;

U.   arvestades, et president Chávezi arvukad solvangud, ähvardused ja rünnakud, mis on suunatud riigi ja rahvusvaheliste liidrite vastu, on põhjustanud rahulolematust ning tohutul hulgal pingeid, mille tagajärjeks on olnud ka mitmel korral käsk mobiliseerida väed võimaliku sõja alustamiseks Colombiaga,

1.   on šokeeritud kahe noore üliõpilase, Yonisio Carrillo ja Marcos Rosalesi surmast Mérida meeleavalduste ajal ning kutsub ametivõime üles korraldama juurdlust põhjuste üle, miks need noored mehed tapeti, ning nõuab, et süüdlased toodaks kohtusüsteemi ette;

2.   väljendab kahetsust valitsuse otsuse üle keelata kõnealuste kanalite edastamine Venezuelas ning nõuab kanalite edastamise taastamist;

3.   kutsub Venezuela ametivõime üles revideerima seda otsust ning kohustust edastada täies mahus kõiki riigipea kõnesid;

4.   tuletab Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele meelde tema kohustust austada sõna- ja arvamusvabadust ning ajakirjandusvabadust, nagu nõuavad riigi enda põhiseadus ning erinevad rahvusvahelised ja piirkondlikud konventsioonid ja hartad, millele Venezuela on alla kirjutanud;

5.   palub Venezuela valitsusel tagada, et riigi erapooletuse põhimõtte nimel koheldaks õiguslikult võrdselt kogu meediat, nii avalikku kui ka eraõiguslikku, sealhulgas internetti, hoolimata poliitilistest või ideoloogilistest kaalutlustest;

6.   on arvamusel, et Venezuela meedia peaks tagama Venezuela poliitilise ja sotsiaalse elu pluralistliku kajastamise;

7.   on arvamusel, et riiklik telekommunikatsioonikomisjon peaks olema poliitilistest ja majanduslikest institutsioonidest sõltumatu ning tagama õiglase pluralismi;

8.   kutsub Venezuela valitsust üles järgima õigusriigi väärtusi ning toetama, kaitsma ja austama õigust sõnavabadusele, seda ka internetis, ning kogunemisvabadust;

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et Ameerika Riikide Organisatsiooni Ameerika riikide demokraatiaharta kohaselt peab lisaks selgele ja vajalikule õiguspärasele alusele, mis saadakse valimistel, olema võimu teostamine ise õiguspärane, mis tähendab, et see peab rajanema kehtestatud normide, kehtiva põhiseaduse, seaduste ja õigusriigi põhimõtete järgimisel, mis tagavad täielikult toimiva demokraatia, ning sealjuures tuleb suhtuda austusega rahumeelsesse ja demokraatlikku poliitilisse opositsiooni, eriti kui see on valitud üldistel valimistel;

10.   on sügavalt mures selle üle, et president Hugo Chávezi valitsus kaldub autoritaarsuse suunas ning et ta enda tegevus on suunatud demokraatliku opositsiooni murendamisele ja kodanike õiguste ja vabaduste piiramisele;

11.   kutsub Venezuela valitsust üles seoses 26. septembri 2010. aasta parlamendivalimistega austama demokraatia ning sõna-, kogunemis-, ühinemis- ja valimisvabaduse põhimõtteid;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja Rahvusassambleele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.


Madagaskar
PDF 117kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta resolutsioon olukorra kohta Madagaskaril
P7_TA(2010)0032RC-B7-0099/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Cotonou lepingu artikleid 8 ja 9, mis käsitlevad vastavalt poliitilist dialoogi ja inimõiguste austamist;

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. detsembril 2009. aastal Luandas vastu võetud resolutsiooni;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Madagaskari kohta, eelkõige 7. mai 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Madagaskaril;

–   võttes arvesse Madagaskari liikmesuse peatamist Lõuna-Aafrika Arenguühenduses ja Aafrika Liidus;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu 2. veebruari 2010. aasta seisukohta, milles nõuti, et „Madagaskari ebaseaduslik režiim lõpetaks katsed suruda kriisi lahendamiseks peale ühepoolseid algatusi”, ning kinnitati taas „vajadust luua kooskõlas Maputo Harta ja Addis Abeba lisaaktiga tavapärased üleminekuinstitutsioonid”;

–   võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse julgeoleku- ja kaitseorgani 15. jaanuari 2010. aasta seisukohta, milles kutsuti rahvusvahelist üldsust üles „lükkama tagasi Andry Rajoelina kavatsused, millega ta tahab eirata võimu jagamise kokkuleppeid ja korraldada märtsis parlamendivalimised”;

–   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide otsust jätta Madagaskar seal valitseva poliitilise olukorra tõttu ilma Aafrika Kasvu ja Võimaluste Akti (AGOA) eelistest;

–   võttes arvesse 8. ja 9. augusti 2009. aasta Maputo lepinguid ja 6. novembri 2009. aasta Addis Abeba lisaakti, millele kirjutasid alla Madagaskari poliitiliste jõudude neli liidrit;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades jätkuvalt ebastabiilset poliitilist olukorda, mis valitseb Madagaskaril pärast riigipööret ja mis on riigis tekitanud ebakindla sotsiaalse, majandusliku ja humanitaarolukorra;

B.   arvestades, et sõjaväe toetust omav Madagaskari riigipea Andry Rajoelina lahkus 18. detsembril 2009. aastal Madagaskari poliitiliste rühmitustega võimu jagamise üle peetavatelt läbirääkimistelt;

C.   arvestades, et 18. detsembril 2009. aastal nimetas hr Rajoelina peaministriks endise sõjaväeohvitseri kolonel Albert Camille Vitali;

D.   arvestades, et opositsioonirühmitused, sealhulgas endise presidendi Marc Ravalomanana juhitud rühmitused on mõistnud hukka kolonel Albert Camille Vitali nimetamise peaministriks kui ebaseadusliku võimu ebaseadusliku akti;

E.   arvestades massilisi inimõiguste rikkumisi, parlamendiliikmete, vaimulike ja kodanikuühiskonna esindajate tagakiusamist ja meelevaldset vahistamist ning kirikute rüüstamist ja ajakirjanike hirmutamist;

F.   arvestades, et rahvusvaheline üldsus pooldas kriisist väljumist läbirääkimiste teel, mis on nüüd tahtlikult ummikusse aetud, samas kui võimul olev ebaseaduslik režiim trotsib endiselt rahvusvahelist üldsust;

G.   arvestades, et esmaspäeval, 6. juulil 2009. aastal alustas Euroopa Liit Madagaskariga konsultatsiooniprotsessi vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96, avades dialoogi, et leida asjakohane lahendus riiki räsivatele poliitilistele probleemidele;

H.   arvestades Madagaskari rahva vajadust ja võimet valida ise oma tulevikku ja olla sõltumatu;

I.   arvestades, et võimul olev ebaseaduslik režiim on monopoliseerinud täidesaatva ja seadusandliku võimu, kohtusüsteemi ja ajakirjanduse;

J.   arvestades, et hr Rajoelina on teatanud kavatsusest korraldada ühepoolselt parlamendivalimised, see on vastuolus valimiste ajakavaga ning sellega seoses ei ole konsulteeritud Madagaskari rahvaga, vastupidi Maputo Hartas ja Addis Abeba lisaaktis sätestatule;

K.   arvestades, et IMFi andmetel moodustas Madagaskarile antav doonorabi 50% Madagaskari riigieelarvest ning arvestades, et EL peatas arenguabi andmise seniks, kuni praegusele kriisile on leitud demokraatlik lahendus;

L.   arvestades, et valdav osa elanikkonnast peab läbi ajama vähem kui ühe dollariga päevas, et 7000 last kannatavad tõsise alatoitumuse all ning et olukord on alates poliitilise kriisi algusest halvenenud;

M.   arvestades, et valitsus on andnud välja dekreedi, millega seadustatakse töötlemata puidu ja ohustatud puuliikide eksport, ning see ohustab riigi bioloogilist mitmekesisust, mis võib pöördumatult hävida,

1.   kinnitab oma otsustavat hukkamõistu viisile, kuidas hr Rajoelina võimule tuli – rikkudes Madagaskari põhiseaduse sätteid, mis kujutab endast selgelt riigipööret;

2.   mõistab otsustavalt hukka hr Rajoelina otsuse tühistada Eugene Mangalaza nimetamine peaministriks, kes nimetati sellele kohale pärast 2009. aasta oktoobris sõlmitud kokkulepet võimu jagamiseks kõigi poliitiliste parteide vahel;

3.   mõistab otsustavalt hukka hr Rajoelina otsuse boikoteerida detsembris Maputos toimunud kolmandat läbirääkimistevooru ja võimujagamiskõnelustelt lahkuda;

4.   nõuab tungivalt, et asutaks koheselt täitma Maputos ja Addis Abebas sõlmitud kokkuleppeid, mis viivad põhiseadusliku valitsuse taastamisele;

5.   mõistab hukka opositsiooni süstemaatilise represseerimise, meedia tsenseerimise ning ajakirjanike süstemaatilise hirmutamise ja vahistamise, poliitikute ja tsiviilelanike vahistamised ja piinamised ning paljude isikute hoidmise salajastes kinnipidamiskohtades ilma süüdistust esitamata; nõuab kõigi poliitvangide kohest ja tingimusteta vabastamist ning nende suhtes algatatud kohtumenetluste tühistamist;

6.   väljendab sügavat muret sadade inimeste, sealhulgas umbes saja lapse ja nooruki kadumise pärast;

7.   nõuab kõigi Madagaskari poliitiliste mõrvade, sõjaväe ja julgeolekujõudude sooritatud inimõiguste rikkumiste ja repressioonide sõltumatut rahvusvahelist uurimist;

8.   taunib hr Rajoelina kõiki katseid korraldada 2010. aasta märtsis ühepoolselt valimised, ning toetab vaid selliseid valimisi, mida korraldab konsensuse alusel ja kõigi jõudude kaasamisel moodustatud valitsus, nagu see on ette nähtud Maputo Harta ja Addis Abeba lisaaktiga, vastavalt valimiste ajakavale ning pärast Madagaskari rahvaga konsulteerimist; palub seepärast, et komisjon ja liikmesriigid ei saadaks kohale Maputo ja Addis Abeba kokkulepete raames määratletud valimiste vaatlejate missiooni;

9.   on veendunud, et Maputo kokkulepe ja Madagaskarit käsitlev Addis Abeba lisaakt on ainuvõimalik raamistik Madagaskari poliitilise kriisi lahendamiseks; on seisukohal, et ainuke mõeldav viis kriisile poliitilise lahenduse leidmiseks on konstruktiivne dialoog;

10.   nõuab, et Madagaskari Vabariigi sõjaväe taastamiseks kiiresti alustataks relvarühmituste desarmeerimist ja laialisaatmist;

11.   nõuab, et Maputos ja Addis Abebas võetud kohustuste eiramise korral rakendataks sihipäraselt individuaalseid sanktsioone kokkuleppeid teadlikult eiravate üleminekuvalitsuse liikmete vastu;

12.   nõuab riikliku ja eraomandi ning Madagaskari loodusvarade riisujate kohtusse andmist; nõuab, et Madagaskari ajutine valitsus ei sõlmiks teiste riikide või ettevõtetega mingeid loodusvarasid ja rahvuslikku rikkust puudutavaid lepinguid või kokkuleppeid enne, kui valimised on peetud ja Madagaskari rahvas on andnud seadusliku mandaadi uuele valitsusele;

13.   palub rahvusvahelisel kogukonnal ja Euroopa Liidul suurendada Madagaskari rahvale antavat humanitaarabi; tuletab meelde, et arengukoostöö taastamine Madagaskariga sõltub kõiki jõude kaasava konsensuse põhjal moodustatud valitsuse tavapäraste üleminekuinstitutsioonide käivitumisest kooskõlas Maputo Harta ja Addis Abeba lisaaktiga, ning demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste täielikust järgimisest;

14.   toetab Lõuna-Aafrika Arenguühenduse poolse vahendaja, Mosambiigi Vabariigi endise presidendi Joachim Chissano pingutusi vaadeldavas protsessis; ning kutsub Madagaskari nelja poliitilist rühmitust viivitamatult läbirääkimistelaua taha tagasi pöörduma, et kokku leppida poliitilises tegevuskavas õiglaste, demokraatlike ja läbipaistvate valimiste korraldamiseks 2010. aastal;

15.   kutsub Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendust ja rahvusvahelist kontaktrühma üleminekuprotsessi edukalt lõpule viima;

16.   palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti Madagaskariga Cotonou lepingu artikli 96 kohaselt peetavate konsultatsioonide käigust;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Liidu asepresidendile ja kõrgele esindajale, komisjonile, nõukogule, AKV-ELi nõukogule, ÜRO peasekretärile, Lõuna-Aafrika Arenguühendusele, president Joaquim Chissanole ja Aafrika Liidu Komisjonile.


Birma
PDF 124kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2010. aasta resolutsioon Birma kohta
P7_TA(2010)0033RC-B7-0105/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 27. aprilli 2009. aasta järeldusi Birma/Myanmari kohta ning nõukogu ühist seisukohta Birma vastu suunatud piiravate meetmete rakendamise pikendamise kohta;

–   võttes arvese Euroopa Ülemkogu järeldusi – deklaratsiooni Birma/Myanmari kohta 19. juunil 2009;

–   võttes arvesse eesistujariigi poolt 11. juunil 2009. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Birmast/Myanmarist põgenevate kareni tsiviilelanike kohta;

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 23. veebruari 2009. aasta avaldust, mis kutsub üles alustama igakülgset dialoogi Birma/Myanmari ametivõimude ja demokraatlike jõudude vahel;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23. detsembri 2009. aasta resolutsiooni 64/238 inimõiguste olukorra kohta Myanmaris;

–   võttes arvesse eesistujariigi poolt 14. mail 2009. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Daw Aung San Suu Kyi vahistamise kohta;

–   võttes arvesse ASEANi eesistujariigi 11. augusti 2009. aasta avaldust Myanmari kohta;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Birma/Myanmari kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et inimõiguste olukord Birmas/Myanmaris on jätkuvalt halvenenud, poliitiline repressioon on veelgi tugevamaks muutunud ja süstemaatiliselt rikutakse Birma elanike põhivabadusi;

B.   arvestades, et sõjavägi paneb etniliste konfliktide piirkondades jätkuvalt toime tsiviilelanike inimõiguste rikkumisi, sh kohtuväliseid hukkamisi, sunnitööd ja seksuaalset vägivalda;

C.   arvestades, et Birma režiim jätkab laiaulatuslikku ja süstemaatilist lapssõdurite sunniviisilist värbamist;

D.   arvestades, et teadete kohaselt on Birmas 2177 poliitvangi, sh 14 ajakirjanikku, ning arvestades, et üle 230 buda munga, kes olid seotud 2007. aasta meeleavaldustega, on endiselt vangis;

E.   arvestades, et 2010. aasta sügisel on Birmas/Myanmaris kavas korraldada esimesed parlamendivalimised kahekümne aasta jooksul;

F.   arvestades, et valimised toimuvad sõjaväe koostatud põhiseaduse alusel, mille õiguspärasus on laialdaselt kahtluse alla pandud; arvestades, et nimetatud uus põhiseadus näeb ette valimised 2010. aastal, et seadustada 50 aastat kestnud sõjaväelist režiimi, ning annab sõjaväele 25% parlamendikohtadest;

G.   arvestades, et uue põhiseaduse alusel ei ole Aung San Suu Kyil, Rahvusliku Demokraatialiiga (NLD) juhil ja Nobeli rahupreemia laureaadil võimalik kandideerida avalikule ametikohale; arvestades, et mõned opositsiooniparteid ja etnilised vähemusrühmad on teatanud, et nad boikoteerivad valimisi, ning et NLD ei tunnista nende tulemusi, kui neile ei eelne dialoog põhiseaduse läbivaatamise teemal;

H.   arvestades, et Ngwe Soe Lin mõisteti 28. jaanuaril 2010. aastal 13 aastaks vangi selle eest, et ta töötas välismaise uudisteagentuuri Democratic Voice of Burma heaks, ning et 30. detsembril 2009 mõisteti Hla Hla Win analoogiliste süüdistuste alusel 27 aastaks vangi;

I.   arvestades, et poliitiliste lahkarvamuste vägivaldset mahasurumist tuleb vaadelda kui Birma hunta püüet saavutada suuremat kontrolli meedia üle enne üleriigilisi valimisi, mis on kavandatud käesoleva aasta teise poolde;

J.   arvestades, et Daw Aung San Suu Kyile mõisteti 11. augustil 2009. aastal kolmeaastane vanglakaristus, mis Birma ametivõimude poolt muudeti hiljem ümber 18 kuu pikkuseks koduarestiks; arvestades, et tema advokaadid on esitanud selle kohtuotsuse suhtes Birma ülemkohtule apellatsioonikaebuse; arvestades, et alusetu kohtumõistmine Daw Aung San Suu Kyi üle ja tema süüdimõistmine on rahvusvahelise üldsuse poolt laialdaselt hukka mõistetud;

K.   arvestades, et 2009. aasta mais toimunud Birma sõjaväe ja Demokraatliku Kareni Budistliku Armee (DKBA) rünnakud sundisid oma kodudest lahkuma tuhandeid tsiviilelanikke ja umbes 5000 inimest põgenema Taisse; arvestades tõsist ohtu, et kareni põgenike tagasipöördumisel pannakse nende kallal toime ränki inimõiguste rikkumisi, sh sunnitööd ja vägistamisi Birma sõjaväe sõdurite poolt;

L.   arvestades, et Ida-Birmas on hinnanguliselt pool miljonit riigi sees ümberasustatud isikut, 140 000 põgenikku asuvad üheksas Tai ja Birma piiri äärses laagris ning üle 200 000 rohindža elavad põgenikelaagrites või hajutatult Kagu-Bangladeshis; arvestades, et miljonid Birma ümberasunud, põgenikud ja varjupaigataotlejad elavad Tais, Indias, Bangladeshis ja Malaisias ning satuvad mõnikord inimkaubanduse ohvriks;

M.   arvestades, et 2. jaanuaril 2010. aastal alustasid Bangladeshi õiguskaitseorganid pretsedenditult vägivaldset operatsiooni registreerimata rohindža põgenike vastu, kes on end sisse seadnud väljaspool kahte ametlikku põgenikelaagrit Coxi turu piirkonnas; arvestades, et tänaseks päevaks on vahistatud üle 500 rohindža ning et mõned vahistatutest aeti üle Birma piiri tagasi ja teisi süüdistati immigratsioonialaste õigusaktide rikkumises ja heideti vanglasse;

N.   arvestades, et üle 5000 omal käel Bangladeshi ümberasunud rohindžat on juba oma kodudest lahkunud ning põgenenud turvalisuse otsinguil Kutupalongi ajutisse laagrisse Ukhias; arvestades, et selle laagri elanikkond on praeguseks suurenenud hinnanguliselt 30 000 inimeseni, kes on ilma toiduabita ning kellel puudub juurdepääs elatusvahenditele, kuna laagrist tööotsimise eesmärgil lahkumisel ootaks neid ees vahistamine,

1.   mõistab karmilt hukka Birma/Myanmari rahva inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatlike põhiõiguste jätkuvad süstemaatilised rikkumised;

2.   väljendab sügavat muret Daw Aung San Suu Kyi hiljutise kohtuprotsessi, süüdimõistmise ja karistamise pärast ning nõuab tema kohest ja tingimusteta vabastamist; nõuab, et talle antaks õigus tulevatel valimistel osalemiseks;

3.   võtab teadmiseks Birma/Myanmari valitsuse otsuse korraldada valimised ning rõhutab, et praegustel tingimustel ei saa neid pidada vabadeks ega demokraatlikeks; kritiseerib eriti Aung San Sui Kyi kandideerimise keelustamist;

4.   kutsub Birma/Myanmari valitsust alustama viivitamatult tõelist dialoogi NLDga, kõikide teiste opositsiooniparteide ning etniliste rühmadega; tervitab selles kontekstis vahenduspüüdlusi, mida on teinud ÜRO peasekretär ja tema eriraportöör inimõiguste küsimustes Birmas/Myanmaris;

5.   nõuab tungivalt, et Birma/Myanmari valitsus võtaks viivitamatult vajalikud meetmed, et tagada vaba, õiglane, läbipaistev ja kõikihõlmav rahvusvahelistel standarditel põhinev valimisprotsess, sh võttes vastu nõutavad valimisseadused, võimaldades kõikidel valijatel ja erakondadel osaleda valimisprotsessis ning nõustudes rahvusvaheliste vaatlejate kohaloluga;

6.   mõistab hukka meelevaldsed süüdistused, mille alusel on vahistatud Birma režiimi poliitilised vastased või dissidendid, eelkõige buda munkade jätkuva represseerimise ja hirmutamise; nõuab tungivalt, et Birma ametivõimud lõpetaksid edasised poliitiliselt motiveeritud vahistamised ning vabastaksid viivitamatult ning tingimusteta kõik meelsusvangid, k.a mungad, koos nende poliitiliste õiguste täieliku taastamisega;

7.   mõistab hukka kogunemis-, ühinemis-, liikumis- ja sõnavabaduse piirangud Birmas/Myanmaris; nõuab tungivalt, et Birma/Myanmari ametivõimud loobuksid neist piirangutest, k.a piirangutest, mis on kehtestatud vabale ja sõltumatule meediale;

8.   väljendab muret jätkuva diskrimineerimise, inimõiguste rikkumise, vägivalla, laste- ja sunnitöö, ümberasustamise ja muude repressioonide pärast, mille all kannatavad mitmed etnilised ja usuvähemused, ning kutsub Birma/Myanmari valitsust üles võtma viivitamatult meetmeid nende olukorra parandamiseks;

9.   väljendab sügavat muret selliste vahendite nagu meelevaldne kinnipidamine, tahtevastane ja riigi poolt varjatud kadumine, vägistamine ja teised seksuaalse vägivalla vormid, piinamine ning julm, ebainimlik ja alandav kohtlemine jätkuva kasutamise pärast; nõuab tungivalt, et Birma/Myanmari valitsus tagaks, et kõikide inimõiguste rikkumise teadete osas viidaks läbi täielik, läbipaistev, tõhus, erapooletu ja sõltumatu uurimine ning et vastutavad isikud toodaks kohtu ette, et lõpetada karistamatus selliste kuritegude eest;

10.   nõuab tungivalt, et Birma sõjaväehunta lõpetaks viivitamatult jätkuva lapssõdurite värbamise ja kasutamise, võtaks meetmeid laste kaitsmiseks relvakonfliktide eest ning teeks koostööd ÜRO peasekretäri eriesindajaga laste ja relvakonfliktide küsimuses;

11.   mõistab karmide sõnadega hukka etnilise puhastuse kampaaniad, mida Birma/Myanmari valitsus viib läbi vähemuste suhtes, sh nende suhtes, kes otsivad varjupaika naaberriikides;

12.   kutsub Tai Kuningriigi valitsust üles jätkama peavarju ja kaitse pakkumist kareni pagulastele, kes põgenevad tagakiusamise eest Birmas/Myanmaris ning tegema koostööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku bürooga, Tai-Birma piirikonsortsiumiga ning rahvusvahelise üldsusega alternatiivse lahenduse leidmiseks, mis tagaks 3000 kareni põgeniku turvalisuse;

13.   nõuab tungivalt, et silmas pidades jätkuvat konflikti Tai ja Birma piiril, säilitaks komisjon Euroopa Ühenduse Humanitaarameti toetuse pagulaste abistamisele nimetatud piirkonnas 2010. aastal;

14.   tervitab asjaolu, et Bangladeshi valitsus võimaldab Lõuna-Aasia delegatsiooni teabekogumismissioonil tutvuda järgmisel nädalal Coxi turu ja Bandarbani piirkonna rohindža põgenike olukorraga, ning palub, et Bangladeshi valitsus tunnistaks registreerimata rohindža põgenikud kodakondsuseta varjupaigataotlejateks, kes on põgenenud tagakiusamise eest Birmas/Myanmaris ja kes vajavad rahvusvahelist kaitset, ning võimaldaks neile piisavat kaitset, juurdepääsu elatusvahenditele ja muudele põhiteenustele;

15.   nõuab tungivalt, et Hiina, India ja Venemaa valitsused kasutaksid oma majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu Birma/Myanmari ametivõimude üle, et riiki oluliselt paremaks muuta, ning lõpetaksid relvade ja muude strateegiliste ressursside tarnimise Birma režiimile;

16.   palub nõukogul säilitada Birma režiimi vastu suunatud piiravad meetmed, kuni ei ole saavutatud tõelisi edusamme demokratiseerimise vallas; nõuab samas, et nõukogu annaks hinnangu nimetatud piiravate meetmete tulemuslikkusele;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Catherine Ashtonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Birma/Myanmari küsimustes, Birma riiklikule rahu- ja arengunõukogule, ASEANi ja ASEMi liikmesriikide valitsustele, Bangladeshi ja Venemaa valitsustele, ASEMi sekretariaadile, ASEANi parlamentidevahelisele Myanmari komisjonile, Daw Aung San Suu Kyile, Rahvuslikule Demokraatialiigale, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ning ÜRO eriraportöörile inimõiguste küsimustes Birmas/Myanmaris.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika