Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2107(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0150/2010

Esitatud tekstid :

A7-0150/2010

Arutelud :

PV 17/06/2010 - 4
CRE 17/06/2010 - 4

Hääletused :

PV 17/06/2010 - 7.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0243

Vastuvõetud tekstid
PDF 225kWORD 78k
Neljapäev, 17. juuni 2010 - Strasbourg
Uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale
P7_TA(2010)0243A7-0150/2010

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2010. aasta resolutsioon Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta (2009/2107(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vesiviljeluse säästva tuleviku rajamine – uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale” (KOM(2009)0162);

–  võttes arvesse komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrust (EÜ) nr 710/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega(1);

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (KOM(2009)0541);

–  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 257/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 seoses kalandus- ja vesiviljelussektorile antavast abist teatamiseks kasutatava lisateabelehega(2);

–  võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 248/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootjaorganisatsioonide tunnustamist käsitlevate teatiste, hindade kindlaksmääramise ja sekkumise kohta kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse raames (uuesti sõnastatud)(3);

–  võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta(4) ja komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsust 2008/946/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade karantiininõuetega(5);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(6);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta(7);

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta(8);

  võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 271/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga(9);

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu(10);

–  võttes arvesse komisjoni teatisi „Suunised seoses integreeritud lähenemisviisiga merenduspoliitikas: integreeritud merendusalase juhtimise ja sidusrühmadega konsulteerimise parimate tavade toetamine” (KOM(2008)0395), „Mereala ruumilise planeerimise suunised: ühiste põhimõtete saavutamine Euroopa Liidus” (KOM(2008)0791) ja „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme laiendamine” (KOM(2009)0536) ning hiljutist Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruannet (KOM(2009)0540);

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta teadusaruandeid ja arvamusi ELis kasvatatava kuue peamise kalaliigi heaolu kohta ning Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta teaduslikke arvamusi kaheksa kasvatatava kalaliigi heaolu kohta tapahetkel;

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni(11) ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu kohta (KOM(2009)0163);

–  võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta(12);

–  võttes arvesse oma 2. septembri 2008. aasta resolutsiooni kalanduse ja vesiviljeluse kohta seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega(13);

–  võttes arvesse oma 31. jaanuari 2008. aasta seisukohta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise kohta(14);

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kalandus- ja akvakultuuritoodete sektori turu ühise korralduse kohta(15);

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni arutelu algatamise kohta ühenduse seisukoha suhtes, mis käsitleb ühenduse ökomärgise süsteemi kalandustoodetele(16);

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni(17) vesiviljeluse kohta Euroopa Liidus: olevik ja tulevik;

–  võttes arvesse suuniseid riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris(18) ja nende suuniste heakskiitmist liikmesriikide poolt(19);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi uue rolli ja uute kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel(20);

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vesiviljeluse allkomisjoni neljanda istungjärgu aruannet(21);

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit(22);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0150/2010),

A.  arvestades, et praegu ei ole ühenduse tasandil konkreetset ja ühtlustatud õiguslikku raamistikku vesiviljelussektori jaoks; arvestades, et selle asemel reguleeritakse nimetatud sektorit paljude eri valdkondade (keskkond, rahvatervis jne) ühenduse õigusnormidega ja liikmesriikide õigusnormidega, mis võivad ka liikmesriigiti oluliselt erineda, tekitades lisaks diskrimineerimisele ja turu moonutamisele sektori ettevõtjate jaoks segadust;

B.  arvestades, et sellega seoses oleks komisjonil kõige asjakohasem teha ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad vesiviljelussektorile ning tagatakse seeläbi vajalik õiguslik selgus;

C.  arvestades, et vesiviljelussektor on potentsiaalselt kõrgtehnoloogiline ning mahukate struktuuri- ja teadusinvesteeringutega uuenduslik majandussektor pikaajalise tegevuse ja finantsplaneerimisega, milleks on seega vaja õiguskindlust ning selgeid ja stabiilseid õiguslikke raamistikke;

D.  arvestades, et vesiviljelussektor puutub otseselt kokku meie ühiskonna jaoks esmatähtsate teemadega, nagu keskkond, linnaplaneerimine ja regionaalareng, rahvatervis ja tarbijakaitse; arvestades, et seetõttu väga oluline arvestada sektori huve ja tagada selle õiglane kohtlemine;

E.  arvestades, et kõik vesiviljeluse vormid peavad olema säästvad ja sotsiaalselt õiglased, seega ei tohi ökosüsteeme kahjustada looduslike ainete ega inimeste toodetud ainete, nagu biolagundamatute kemikaalide ja süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurendamisega, ega ka füüsilise häirimisega;

F.  arvestades, et komisjoni 19. septembri 2002. aasta teatis (KOM(2002)0511) on osutunud selgelt ebapiisavaks selleks, et motiveerida liikmesriike hoogustama ühenduse vesiviljelussektori arendamist, samas kui viimasel kümnendil on see sektor kogu maailmas tugevalt kasvanud, nagu ka nõudlus kalatoodete, nii püütud kui ka kasvatatud kala järele, ning oluliselt on kasvanud nende toodete import kolmandatest riikidest;

G.  arvestades, et EL on kalandus- ja vesiviljelustoodete importija ning et nõudlus nende toodete järele suureneb nii ülemaailmselt (maailma kasvava elanikkonna tõttu) kui ka ühenduse tasandil, sest ELiga on juba liitunud ja liituvad riigid, kus nõudluse kasv on isegi veel suurem, ning samuti seepärast, et tarbimisharjumused muutuvad tervislikumate toiduainete tarbimise suunas;

H.  arvestades samuti vajadust usaldusväärse vesiviljelustoodete sertifitseerimissüsteemi järele;

I.  arvestades, et ühenduse vesiviljelussektori säästev areng võib kalatoodete näol anda suure panuse toiduga varustamise tagamisse ja aidata seeläbi vähendada survet looduslikele liikidele, mitmekesistades kala- ja vesiviljelustoodete pakkumist, ning et sellel on oluline roll toiduainetega kindlustatuse, majandustegevuse ja tööhõive seisukohast, eriti maapiirkondades ja rannikualadel;

J.  arvestades, et EL peaks seetõttu andma säästvale vesiviljelussektorile ja selle arendamisele ühenduse tasandil suurema strateegilise tähtsuse, suunates sellesse vajalikku rahalist toetust ning arvestades, et vesiviljelustegevuseks vajalik kõrgetehnoloogia nõuab ettevõtetelt nende suurusest olenemata sageli märkimisväärseid investeeringuid;

K.  arvestades, et kuna vesiviljelussektori arendamine on niivõrd tähtis, peaks komisjon kindlasti eraldama osa Euroopa Kalandusfondist konkreetselt selleks otstarbeks; arvestades, et vastavad vahendid peavad olema piisavalt paindlikud ja tõhusad, et tagada sektori areng, sh teadusuuringud;

L.  arvestades suurt nõudmist tehnoloogiaalaste uuringute ja uuenduste järele, mis on vajalikud vesiviljeluse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ja sektori ettevõtjate edukaks tegutsemiseks, kuid mis on sageli paljudele selle sektori ettevõtjatele, nii VKEdele kui ka suurettevõtetele kättesaamatud;

M.  arvestades, et tõhus säästva vesiviljeluse poliitika peaks olema struktureeritud nii, et sellega edendataks kõikide antud tegevusalaga seotud sektorite kooskõlastatud osavõttu ning et nad saaksid sellest ka kasu;

N.  arvestades, et määruste (EÜ) nr 834/2007, 889/2008 ja 710/2009 rakendamise kaudu EL juba juurutab mahepõllundus- ja -vesiviljelustoodete toetamise poliitikat, mis tähendab pöördepunkti Euroopa säästva vesiviljelussektori jaoks, mis on seotud tihedalt kõnealuste toodete suurema väärtustamisega, et muuta need konkurentsivõimelisemaks ja pakkuda paremat tarbijakaitset ning rohkem teavet ja valikuvabadust tarbijatele;

O.  arvestades, et vesiviljeluse säästva arengu soodustamisel nii ühenduse kui ka liikmesriikide poliitikas tuleb arvesse võtta erinevaid olusid vesiviljelustoodete (merekalad, mageveekalad, karploomad, koorikloomad, merevetikad ja okasnahksed) tootmisel ning võetavad meetmed peavad olema turustruktuuride ja konkurentsi ning asjaomaste probleemidega hästi kohandatud;

P.  arvestades, et vesiviljeluse säästvaks arenguks vastuvõetud meetmed peavad teatavatel juhtudel võtma arvesse vajadust vähendada kalade kasvanduses pidamise asustustihedusest või transportimisest tingitud stressi miinimumini, püüdma leida vähem julmi tapameetodeid ning hoolitsema kalade heaolu eest üldiselt;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 viidatakse kaladele kui aistimisvõimelistele olenditele ning sätestatakse, et liit ja liikmesriigid peavad oma kalanduspoliitika rakendamisel pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele;

R.  arvestades, et kõnealuse sektori ettevõtjad paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on koormatud olemasolevast õigusraamistikust tulenevate bürokraatlike takistuste ja halduskoormusega, mis piiravad nende ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet ning heidutavad märkimisväärselt investoreid;

S.  arvestades, et paljude kasvatatavate kalaliikide looduslik toit on kala ning enamik kalakasvandusi kasutab sööta, mis koosneb osaliselt kalajahust ja kalaõlist;

T.  arvestades, et samal ajal puudub paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides riiklik või piirkondlik maakasutuse eriplaneering, mis reguleeriks kasvanduste asutamist sisemaa-, ranniku- ja merealadele ning määratleks selgelt vesiviljelusel põhinevate kasvanduste asutamiseks lubatud alad, kus välditakse võimalikke huvide konflikte keskkonnakaitsepoliitika ja teiste majandussektoritega, näiteks turismi-, põllumajandus- või rannalähedase püügi sektoriga;

U.  arvestades, et säästva vesiviljeluse arendamise poliitika saab olla kooskõlas Natura 2000 alasid käsitleva poliitikaga ja saab nende haldamisele – kui ala looduskaitse-eesmärgid seda võimaldavad – ja asjaomase elanikkonna heaolule ka positiivselt kaasa aidata, kui selles nähakse ette traditsiooniline karploomakasvatus või sobiva suurusega vesiviljelusrajatised, mille jaoks puudub alternatiivne asukoht ning mis on vastavuses ühenduse keskkonnamõju hindamise eeskirjadega ja elupaikade kaitse sätetega;

V.  arvestades, et ühenduse toodetele pakuvad tänapäeval suurt konkurentsi tooted, mis on pärit kolmandatest riikidest (eriti Türgist, Tšiilist, Vietnamist ja Hiinast), kus ettevõtted on võimelised tootma oluliselt madalamate tegevuskuludega, sest neile ei kehti samad õiguspiirangud ja sama ranged keskkonna- ja fütosanitaarstandardid, ning neil on madalad palgad (sotsiaalne dumping), mis avaldavad täiendavat survet ühenduse vesiviljelussektorile, mõjutavad toidu kvaliteeti ja asetavad ohtu tarbijate tervise;

W.  arvestades, et vesiviljelusel on väiksem keskkonnamõju kui teistel primaarsektoritel ning vesiviljelustooted on seetõttu säästvamad; arvestades, et osa Euroopa ühiskonnast ei tea seda asjaolu ning neil võib seetõttu tekkida nimetatud toodete suhtes põhjendamatu eelarvamus;

X.  arvestades, et kormoranide hävitustöö tõttu valitseb paljudes piirkondades oht, et traditsioonilisemad ja looduslikumad kalakasvandused kaovad,

Üldised märkused

1.  tervitab komisjoni algatust esitada eespool viidatud teatis KOM(2009)0162 eesmärgiga pöörata vesiviljelussektoris suuremat tähelepanu säästvale arengule, pidades silmas oodatavat õigusaktide ümberkorraldamist, mis vastaks paremini sektori vajadustele ja selle probleemidele, et muuta kõnealune sektor tugevaks maailma tasandil;

2.  juhib tähelepanu, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest ei ole Euroopa Parlament kalandussektori puhul enam nõuandev organ ning saab kaasseadusandjaks ka vesiviljelussektoris;

3.  on seisukohal, et vesiviljelussektori iga õiguslik reform tuleb lisada sobival viisil ja täiendavalt käimasoleva ühise kalanduspoliitika reformi protsessi;

4.  märgib, et Euroopa Parlament on juba varem juhtinud tähelepanu sellele, et on vaja sisukamaid, sidusamaid ja läbipaistvamaid õigusakte vesiviljeluse kohta;

5.  väljendab arvamust, et tugev säästev vesiviljelussektor võiks kiirendada liikmesriikide paljude äärealade, rannikualade ja maapiirkondade arengut ning aidata kaasa kohaliku tootmise arengule, millega kaasneb märkimisväärne kasu tarbijatele kvaliteetsete, tervislike ja säästvalt toodetud toiduainete näol;

6.  on seisukohal, et ühenduse vesiviljeluse konkurentsivõimet tuleks tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogilise arengu jõulise, aktiivse, sihipärase ja pideva toetamisega, mis on vajalik eeldus säästva, ajakohase, tõhusa, majanduslikult otstarbeka ja keskkonnahoidliku vesiviljeluse arendamiseks; juhib ka tähelepanu asjaolule, et teadusuuringute võrgustikud, paljude erialade esindajatest koosnevad uurimisrühmad, tehnoloogiasiire ja koordineerimine selle sektori ja teadlaste vahel tehnoloogiaplatvormide kaudu on väga vajalikud selleks, et tagada teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute tasuvus;

7.  tunneb heameelt Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormi loomise üle, võttes arvesse seda, et eesootavatele probleemidele reageerimiseks on vesiviljelust vaja toetada põhjalike teadusuuringute ja innovatsiooniga;

8.  on seisukohal, et Euroopa säästva vesiviljelussektori edu sõltub otsustaval määral soodsama ettevõtluskeskkonna loomisest riigi ja kohalikul tasandil, ning kutsub seega liikmesriike viivitamatult üles oma tööd selles suunas kiirendama, samuti edendama kogemuste vahetamist ja parimate tavade alase teabe vahetamist ühenduse tasandil;

9.  rõhutab, et bürokraatia vähendamine edendab sektorisse investeerimist, ning peab tingimata vajalikuks, et liikmesriigid lihtsustaksid tihedas koostöös kohalike asutustega viivitamata haldusmenetlusi ja kehtestaksid uutesse vesiviljeluspaikadesse kasvanduste asutamise taotluste jaoks selge ja standardiseeritud lubade väljastamise korra;

10.  on seisukohal, et ühenduse säästva ja mahevesiviljeluse sektor suudab tarbijaid varustada tervislikuks ja tasakaalustatud toitumiseks vajalike kvaliteetsete toiduainetega;

11.  on seisukohal, et vesiviljelussüsteemid, mis kahandavad looduslikke kalavarusid või reostavad rannikuvett, tuleb lugeda mittesäästvaks, ning et Euroopa vesiviljeluses tuleks pidada esmatähtsaks taimtoidulisi ning lihasööjaid liike, mis suudavad jõudsalt kasvada ka vähema kalajahu ja -õli tarbimisega;

12.  rõhutab, et vesiviljeluse laiendamiseks Euroopas peab see sektor pidevalt arenema, et vähendada nn söödategurit – looduslikult püütud kalade valgu osatähtsust söödas; juhib tähelepanu asjaolule, et looduslikud kalavarud, mis sobivad sööda tootmiseks, on piiratud, ning paljudel juhtudel on tegemist ülepüügiga, mistõttu peaks vesiviljeluse arendamisel rohkem tähelepanu pöörama taimtoidulistele ja kalatoidulistele liikidele, mis võimaldab nn söödategurit edaspidi oluliselt vähendada;

13.  peab kiireloomuliseks ja tingimata vajalikuks kehtestada ühenduse vesiviljelustoodetele ranged ja läbipaistvad kvaliteedi ja jälgitavuse kriteeriumid ning neid kriteeriume tugevdada, parandada kalade sööta ning kehtestada ja tugevdada kvaliteetsete vesiviljelustoodete ja mahevesiviljeluse toodete märgistamise kriteeriume;

14.  on seisukohal, et vesiviljelustoodete ökomärgise peamine eesmärk on edendada vee-elusressursside keskkonnasõbralikku kasutamist säästva arengu kontekstis, mis võtaks arvesse keskkonna-, majandus- ja sotsiaalaspekte vastutustundliku kalapüügi juhendi(23) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni tulevaste suuniste põhimõtete järgimisel;

15.  kutsub komisjoni üles juurutama kalandus- ja vesiviljelustoodetele Euroopa ökomärgistuse programmi, mis oleks kooskõlas ühenduse ökomärgistuse nõuetega; rõhutab, et ökomärgistus annab Euroopa vesiviljelustoodetele konkurentsieelise ning tagab läbipaistvuse turul, kus erasertifikaatide rohkus võib tarbijaid segadusse ajada;

16.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid tagamaks, et vesiviljelusettevõtete tihedus ei mõjutaks looduslike populatsioonide, mereökosüsteemide ja üldise bioloogilise mitmekesisuse loomulikku seisundit või elujõulisust;

17.  peab rahalist toetust kaitsealuste loomade põhjustatud kahjude hüvitamiseks säästva, kaasaegse ja tõhusa vesiviljelussektori arengu oluliseks eeltingimuseks;

18.  on seisukohal, et kuigi ühenduse õigusaktid käsitlevad selliseid ühiseid aspekte nagu keskkonnamõju hindamine, vete kasutamine ja kaitse või toote jälgitavus, ei tohiks ükski kavandatav ühenduse õigusakt olla üldise või diferentseerimata lähenemisviisiga;

19.  tuletab meelde, et vaja on liidu kindlameelsemat pühendumist, et toetada säästvasse vesiviljelussektorisse tehtavaid investeeringuid ühenduse kalandusfondi täiendavate rahaliste vahendite kaudu, eelistades parimaid keskkonnatavasid; juhib tähelepanu asjaolule, et vesiviljelusega seotud tegevuste rahastamine peaks edaspidi olema siiski võimalik ainult sel juhul, kui rakendatakse tõhusalt keskkonnamõju hindamise direktiivi(24), tagamaks, et rahastatud projektid ei vii keskkonnaseisundi halvenemise või looduslike kala- ja karbivarude vähenemiseni;

20.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse austamine tuleks kehtestada ELi vesiviljeluspoliitika põhiprintsiibiks nii koduvete piires kui ka seoses vesiviljelusstrateegia rahvusvahelise mõõtmega, nii et kalakasvatust toetataks ainult seal, kus on tegemist kohalike või juba kodunenud liikidega; nõuab teaduslikku riskianalüüsi kõikide sissetoodud võõrliikide suhtes ning meetmeid, mis hõlmaksid kahjulike liikide seiret;

21.  tuletab meelde, et traditsiooniline karbikasvatus koos muu vesiviljelussektoriga tuleks lisada ühisesse kalanduspoliitikasse, et tagada majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning kindlustada nendele sektoritele mittediskrimineerival moel Euroopa rahalise toetuse kättesaadavus;

22.  peab tingimata vajalikuks, et võetaks vajalikud meetmed selleks, et kõik kolmandatest riikidest Euroopa Liitu tarbimiseks või töötlemiseks imporditavad tooted vastaksid täielikult samadele rahvatervise- ja toiduohutusstandarditele mis ühenduses kehtivad, ning et selleks toimuksid tõhusad üksikasjalikud kontrollid asjaomastes asutustes, seadmata siiski uusi tõkkeid kaubandusele ja soodustades parimate tavade alast teabevahetust arengumaadega;

23.  rõhutab, et vesiviljelust tuleks käsitleda täiendusena püügisektorile, eriti turu varustamise ja tööhõive seisukohast;

Konkreetsed märkused
Õigus-, haldus- ja finantsraamistik

24.  palub komisjonil esitada lähemas tulevikus ettepanek võtta vastu määrus, mis konsolideerib ühes tekstis kõik vesiviljelussektorit reguleerivad ühenduse õigusnormid, ning edendada koordineerimist selle valdkonna eest vastutavate peadirektoraatide vahel;

25.  palub komisjonil määrata kõnealuses määruses eri tüüpi toodetele spetsiaalsed Euroopa sertifitseerimiskriteeriumid ja põhistandardid, millele peavad vastama kõik ühenduse vesiviljelusettevõtted, ning sätted keskkonnamõju kriteeriumide maksimaalseks ühtlustamiseks ühenduse tasandil, et hoida ära liikmesriikide vahelise konkurentsi moonutamist, kuid delegeerides samas subsidiaarsuse põhimõttel vastutuse nende rakendamise etapi ja ettevõtete tegevuse kontrollimise eest liikmesriikide pädevatele asutustele, näiteks keskkonnamõju, veevarude kasutamise, tootmisüksustes kasvatatavate kalade, karp- ja koorikloomade toitmise, toote jälgitavuse ja märgistamise, kalade tervise ja heaolu jms näitajad;

26.  on seisukohal, et vesiviljelussektor peaks olema piisava kontrolli ja seire all ning see peaks katma suuremat hulka merega seotud tegevusi, nagu meretransport, mereturism, avamere tuulepargid, kalapüük jne;

27.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid võtaksid kohustuse ametlikult dokumenteerida ja kokku koguda nende territooriumidel kehtivad keskkonna- ja turismialased õigusnormid ja võtta nende piirkondade puhul, mille kohta piirangud ei kehti, vastu maakasutuse planeeringud, mis on hädavajalikud mere- ja rannikualade ning sisevete majandamiseks, nii et oleks võimalik koostada vesiviljeluse valdkondlikud kavad, milles on selgesti määratletud selle sektori ettevõtete rajamiseks sobilikud piirkonnad;

28.  kutsub liikmesriike üles tegutsema merealade kasutamise planeeringu ja rannikualade tervikliku majandamise nimel, vastavalt ELi uues merenduspoliitikas sätestatule ja kooskõlas keskkonnamõju hindamisega, mis hõlmaks kõiki kõnealuse sektori eri tüüpe, nagu karploomakasvatus, rannalähedane vesiviljelus, avamere ja magevee vesiviljelus, ning püüdma vähendada säästva vesiviljeluse valdkonnas tegevuse alustamiseks vajalike lubade ja soodustuste saamisel praegu esinevaid bürokraatlikke takistusi, milleks võib olla vajalik luua ühtne kontaktpunkt, kuhu on koondatud kõik ettevõtjatelt nõutavad haldustoimingud; kutsub liikmesriike üles koostama pikaajalisi strateegilisi kavasid selle tegevuse säästva arengu kindlustamiseks ning palub komisjonil esitada ettepanekud kõikide meetmete kohta, mis on vajalikud sektori konkurentsivõime parandamiseks, võttes arvesse iga liikmesriigi eripärasid;

29.  avaldab lootust, et tulevane Euroopa Kalandusfond näeks reformitud ühise kalanduspoliitika toetuseks ette konkreetsed eelarveread vesiviljeluse säästva arendamise jaoks ja sektorisse investeerimise toetuseks, järgides parimaid keskkonnatavasid ning edendades majandustegevust ja tööhõivet, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiliselt uuenduslike ja väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete (näiteks veepuhastussüsteemid, mis võimaldavad kõrvaldada jäätmeid ja saasteaineid), kalade tervist ning heaolu ja säästva vesiviljeluse viise arvestavate kasvanduste asutamisele;

30.  avaldab lootust, et asjaomastes fondides võetakse nõuetekohaselt arvesse vajadust toetada rahaliselt sektori ettevõtteid, eeskätt VKEsid ja pereettevõtteid, lähtudes nende panusest rannikuala sotsiaal-majanduslikku arengusse ja erilise rõhuga ääre- ning piirialadele;

31.  toetab liikmesriikide tegevust litsentsimenetluste lihtsustamisel, mis soodustab ligipääsu uutele aladele ja lihtsustab pikaajalist ligipääsu kasutuselolevatele aladele, eriti neile, kus tegutsevad VKEd ja pereettevõtted;

32.  rõhutab ühtlasi vajadust tagada suurem rahaline toetus teadusuuringutele, innovatsioonile ja tehnosiirdele säästva ja mahevesiviljeluse ning avamere ja magevee vesiviljeluse valdkonnas, samuti ettevõtetele, mis kavatsevad minna tavapäraselt tootmiselt osaliselt või täielikult üle mahetootmisele, poliitikameetmete abil, mis hõlmavad kõiki olulise tähtsusega sektoreid alates kalatoodetega varustamisest kuni nende väärtustamise ja reklaamimiseni turul, integreerides paremini need aspektid struktuurifondidega ja ühenduse programmidega ettenähtud teemavaldkondadesse;

33.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks vesiviljelussektori käsutusse tõelise vahendi majanduskriisi juhtimiseks ja kehtestaks tugisüsteemid bioloogiliste loodusõnnetuste puhuks (näiteks mürgiste vetikate õitsemine), inimeste põhjustatud õnnetuste puhuks (näiteks tankerid Erika ja Prestige) ja äärmuslike ilmastikutingimuste puhuks (tsüklonid, üleujutused jne);

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada kohalike liikide katsekasvatamist, tervete kalade tootmise tehnoloogiaid ja jõupingutusi tulla toime vesiviljeluses esinevate haigustega ühenduse vesiviljeluse toodete mitmekesistamiseks, et pakkuda kvaliteetseid ja kõrge lisandväärtusega tooteid, edendades nende liikide ja vastavate tootmismeetodite alaseid teadusuuringuid ja parimate tavade vahetamist, võimaldamaks vesiviljelustoote paremat konkurentsipositsiooni teiste uuenduslike toidukaupade suhtes;

35.  rõhutab, et on vaja võtta meetmeid, tagamaks jõgedes haruldasemaks muutuvate liikide varude täiendamine, pidades silmas eeskätt tavapäraseid siirdekalu, mis on kohaliku elanikkonna jaoks olulise majandusliku tähtsusega (tuur, euroopa aloosa, lõhe jne), ja teatud mereliike, ning juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vajadusele tagada selliste algatuste rakendamise jaoks piisavad rahalised vahendid;

36.  palub komisjonil võtta arvesse suundumust avamere vesiviljelusettevõtete arendamisele kui võimalikku lahendust ruumiprobleemile Euroopa rannikutel, samuti võtta arvesse raskeid keskkonna- ja kliimatingimusi, milles seda liiki vesiviljelusega tegeletakse;

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada asjakohane kutseõpe vesiviljeluse valdkonnas, edendada selle sektori konkurentsivõimet ja julgustada kalandusvaldkonna ettevõtjate võimalikku ümberõpet veekeskkonna alternatiivseks majandamiseks, aidates sellega ühtlasi luua kindlaid töökohti noortele maapiirkondades, rannikualadel ja äärepoolsetes piirkondades ning eriti neis piirkondades, mis sõltuvad suurel määral kalandusest ja vesiviljelusest;

38.  kutsub liikmesriike üles kaaluma vesiviljelustoodete müügiedendamisele spetsialiseerunud organisatsioonide loomist; kutsub ühtlasi komisjoni üles laiendama ühise turukorralduse eeskirju säästvale vesiviljelussektorile ning samuti toetama ja stimuleerima müügiedendusmeetmeid nii ühenduses kui ka välisturgudel;

Kvaliteedipoliitika ja tarbijakaitse

39.  on seisukohal, et vesiviljeluse säästvas arengus ei saa kõrvale jätta üliranget kvaliteedipoliitikat, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid ja loomade heaolu (vesiviljelusvarude transport, tapmisviisid ja eluskala müük), rangeid tervishoiustandardeid ning kõrgetasemelist tarbijakaitset;

40.  kutsub seega komisjoni üles looma lisaks mahevesiviljeluse toodete kvaliteedimärgile ka vesiviljelustoodete ühenduse kvaliteedimärgi, töötades välja range korra kooskõlas ühenduse kvaliteet- ja mahetootmise põhimõtetega, mis tagavad tarbijale tootmissüsteemi usaldusväärsuse ning vesiviljelustoodete kontrolli ja täieliku jälgitavuse; julgustab komisjoni kaaluma juba olemasolevate märgistamisstruktuuride kasutamist kvaliteetsete mahevesiviljelustoodete jaoks;

41.  on seisukohal, et kalasööda koostisosade, sealhulgas merest pärinevate koostisosade vastutustundlik tootmine on vesiviljeluse jätkusuutlikkuse eeltingimus;

42.  kutsub seetõttu komisjoni üles korraldama ja edendama tihedas koostöös liikmesriikidega institutsioonide teavituskampaaniaid vesiviljelustoodete, sealhulgas mahevesiviljelustoodete reklaamimiseks;

43.  kinnitab oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis(25) Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta juba esitatud seisukohti, tuletades meelde, et kormoranide ja teiste röövlindude poolt vesiviljelusettevõtetele tekitatud kahju vähendamine on nende ettevõtete tootmiskulude ja seega püsimajäämise ning konkurentsivõime seisukohalt olulisimaid tegureid; juhib tähelepanu vajadusele hinnata kormoranide ja teiste röövlindude poolt vesiviljelusettevõtetele tekitatud kahju ning kavandada selles valdkonnas parandusmeetmeid;

44.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, mida nõutakse parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis, eeskätt kormoranide asurkondade üleeuroopalise majandamise kava rakendamise osas ja teaduslike andmete kogumise osas kormoranide asurkondade kohta; kutsub komisjoni üles esitama selles valdkonnas ulatusliku mõjuga õigusaktide ettepanekuid;

45.  palub komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega, ja võttes arvesse erinevaid geograafilisi ning kliimatingimusi, kasutatavaid tootmistehnoloogiaid ja kasvatatavate liikide eripära, teha ettepanek kasvanduses kasvatatavate kalade heaolu käsitlevate konkreetsete kriteeriumide kohta, näiteks kalade kasvanduses pidamise suurim asustustihedus, eri liiki kasvandustes söödaks kasutatavate taimsete ja loomsete valkude kogused, mille puhul võetakse arvesse konkreetsete liikide kasvatamisega seotud spetsiifilisi tegureid, kasvanduses peetavate kalaliikide toitumisnõudeid, nende elutsükli järke ja keskkonnatingimusi, ning edendada transpordiviise ja tapameetodeid, mis vähendavad maksimaalsel määral stressiallikaid, ja nõuetekohast veevahetust kasvanduse paakides, et tagada kasvatatavate kalaliikide heaolu; tõdeb, et pikaajaline eesmärk peab olema kõikide kalaliikide puhul võimaluse korral loomsete valkude asendamine taimsetega, võttes arvesse nende toitumisvajadusi, ning et peamiseks prioriteediks peaksid olema strateegilised uuringud esmatähtsate koostisosade asendamise küsimuses, arvestades et asendamatute toitainete ja nende alternatiivsete tootmisvõimaluste (näiteks mikrovetikatest ja pärmist) teaduslikud uuringud aitaksid pikemas perspektiivis vähendada vajadust kalajahu järele;

46.  kutsub komisjoni üles laiendama nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal)(26) reguleerimisala, et piirata kalade kaugvedu, edendades sellega kohalike inkubaatorite kasutamist ja kalade tapmist kalakasvanduste läheduses;

47.  kutsub komisjoni üles tagama, et kalasööda jaoks kasutatavate toorainete hankimine toimuks keskkonda kahjustamata ega mõjutaks negatiivselt ökosüsteeme, millest neid kogutakse;

48.  kutsub komisjoni üles tagama, et ei kasutataks tapaeelseid protseduure, mille Euroopa Toiduohutusamet on tunnistanud kalade heaolu kahjustavaks; niisugused tapameetodid, nagu lämbumine jäämassis, mille puhul Euroopa Toiduohutusameti sõnul on kala enne surma pikka aega teadvusel, tuleks keelustada;

49.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed tehnilised suunised jätkusuutliku kalasööda sertifitseerimise kohta;

Välissuhted

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühenduse õigusaktide range kohaldamine kolmandatest riikidest imporditavate vesiviljelustoodete (sh sööda ja söödatooraine) kogu tarneahela puhul;

51.  kutsub komisjoni üles uurima vahetult tootmismeetodeid väljaspool Euroopa Liitu asuvates kalakasvandustes ning teatama mis tahes terviseriskidest;

52.  rõhutab vajadust tagada, et veekeskkonnast saadud toiduained, mis on ELis toodetud või ELi imporditud, vastaksid kõrgetele keskkonnakaitse, tarbija tervise ja ohutuse standarditele;

53.  palub komisjonil tagada, et vesiviljeluses kasutatavate ennetuse ja raviga seotud farmaatsiatoodete suhtes kohaldataks vastastikuse tunnustamise ja kaupade vaba liikumise põhimõtet, edendada vastastikuseid kalanduskokkuleppeid kolmandate riikidega, kellel on kõrgetasemelised oskusteadmised, ning edendada parimate tavade kasutuselevõttu teistes riikides ja rahvusvahelistes organites;

54.  kinnitab süstemaatiliste kontrollide vajadust siseturule sisenemise kohtades ja peamistes impordikeskustes, et anda tarbijatele täielik tagatis, et kolmandatest riikidest imporditud vesiviljelustooted läbivad süstemaatiliselt range kvaliteedikontrolli ja vastavad seega täielikult ühenduse hügieeni- ja rahvatervise standarditele;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama neid põhimõtteid nii WTOs kui ka kõigis asjaomastes institutsioonides;

56.  palub komisjonil edendada ühenduse ja arengumaade koostöö poliitika raames toetusmeetmeid ja sihipärase koolituse meetmeid, mis aitavad edendada jätkusuutlikku vesiviljelust ja tõsta nende riikide vesiviljeluse tootjate teadlikkust kvaliteedipoliitikast ja kõrgematest tootmisstandarditest, eelkõige keskkonna- ja hügieeninäitajate ning selle tööstusharu sotsiaalsete standardite osas;

57.  palub komisjonil esitada aruanne vesiviljelussektori keskkonna- ja sotsiaalsete standardite kohta väljaspool ELi ning uurida võimalusi parandada tarbijate teavitamist;

58.  kutsub komisjoni üles alustama mõju hindamist, et selgitada välja ühenduse kaubanduslepingute võimalik mõju vesiviljelussektorile;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 204, 6.8.2009, lk 15.
(2) ELT L 81, 27.3.2009, lk 15.
(3) ELT L 79, 25.3.2009, lk 7.
(4) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.
(5) ELT L 337, 16.12.2008, lk 94.
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(7) ELT L 27, 31.1.2010, lk 1.
(8) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.
(9) ELT L 84, 31.3.2010, lk 19.
(10) ELT L 337, 16.12.2008, lk 41.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0039.
(12) ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 11.
(13) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 1.
(14) ELT C 68 E, 21.3.2009, lk 39.
(15) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 271.
(16) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 233.
(17) ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 318.
(18) ELT C 84, 3.4.2008, lk 10.
(19) ELT C 115, 20.5.2009, lk 15.
(20) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0373.
(21) Puerto Varase (Tšiili) kohtumine 6.–10. oktoobril 2008, http://www.fao.org/fishery/nems/36393/en
(22) FAO toimimisjuhend, mis võeti vastu 31. oktoobril 1995.
(23) Vastu võetud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis 31. oktoobril 1995.
(24) Direktiiv 85/337/EMÜ (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40), mida on muudetud direktiividega 97/11/EÜ ja 2003/35/EÜ (keskkonnamõju hindamise direktiiv).
(25) Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele (Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0583).
(26) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika