Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsioon transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta (2009/2096(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi” (KOM(2009)0279);
– võttes arvesse nõukogu 17. ja 18. detsembri 2009. aasta istungi eesistujariigi järeldusi, mis käsitlevad komisjoni teatist „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi” (17456/2009);
– võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” (KOM(2001)0370);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades” (KOM(2007)0140);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Väliskulude sisestamise strateegia” (KOM(2008)0435);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik transport” (KOM(2008)0433);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga. Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks” (KOM(2007)0002);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine. Paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses” (KOM(2009)0044);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” (KOM(2008)0886);
– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi kaubaveokava: kaubaveo tõhusamaks, integreeritumaks ja jätkusuutlikumaks muutmine Euroopas” (KOM(2007)0606);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM(2007)0607);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubaveologistika Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti” (KOM(2006)0336);
– võttes arvesse komisjoni aruannet „Teine aruanne raudteeturu arengu seire kohta” (KOM(2009)0676);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani” (KOM(2009)0008);
– võttes arvesse komisjoni teatist ja tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum (KOM(2009)0010);
– võttes arvesse komisjoni teatist merelühisõidu kohta (KOM(2004)0453);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa sadamapoliitika kohta (KOM(2007)0616);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta” (KOM(2007)0541);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: jagatud vastutus” (KOM(2003)0311);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – vahekokkuvõte” (KOM(2006)0074);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (KOM(2007)0551);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” (KOM(2009)0490);
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta(1);
– võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni merelühisõidu kohta(2);
– võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – liiklusõnnetuste ohvrite arvu vähendamine Euroopa Liidus 2010. aastaks poole võrra: jagatud vastutus(3);
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – vahekokkuvõte(4);
– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril(5);
– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni esimese raudteepaketi rakendamise kohta(6);
– võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(7);
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta(8);
– võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta”(9);
– võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni kaubaveo kohta Euroopas(10);
– võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa sadamapoliitika kohta(11);
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni keskkonnahoidliku transpordi ja väliskulude sisestamise kohta(12);
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat käsitleva rohelise raamatu kohta(13);
– võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohta(14);
– võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta(15);
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1070/2009, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust(16);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0189/2010),
A. arvestades, et transpordisektor on Euroopa Liidu ja selle piirkondade ja linnade arengu tähtis element ning mõjutab otseselt piirkondade ja linnade konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning annab seega olulise panuse Euroopa ühtse turu väljakujundamisse;
B. arvestades, et transport täidab kolmekordset funktsiooni: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalse ühtekuuluvuse alast funktsiooni, millest kõik on Euroopa integratsiooni jaoks väga olulised;
C. arvestades, et transpordisektoril on majanduses ja tööhõives väga oluline roll, kuna transpordisektorist tuleneb sisemajanduse koguprodukti seisukohast vaadatuna 10% ELi jõukusest ja see loob rohkem kui kümme miljonit töökohta ning seetõttu on tal otsustav roll ELi 2020. aasta strateegia elluviimisel;
D. arvestades, et transport on Euroopa poliitika oluline osa ning arvestades, et seetõttu vajab EL finantsraamistikku, mis vastab transpordipoliitika väljakutsetele lähiaastail, stimuleerib lühikeses perspektiivis majandust, suurendab keskpikas ja pikas perspektiivis tööviljakust ning suurendab Euroopa tugevust teadusuuringute läbiviimise kohana;
E. arvestades, et transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja elukvaliteedile, ning et kuigi transpordisektor lihtsustab inimeste eraeluga seotud ja tööalast liikuvust, põhjustas transpordisektor tervikuna 2008. aastal 27% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest ja see näitaja on sellest ajast peale veelgi kasvanud; arvestades, et 2007. aastal põhjustas maanteetransport 70,9%, lennundus 12,5%, mere- ja siseveetransport 15,3% ja raudteetransport 0,6% kogu transpordisektori süsinikdioksiidi heitkogusest;
F. arvestades, et Euroopas on kõigi transpordiliikide puhul tehtud jõupingutusi ohutuse suurendamiseks; arvestades, et 2008. aastal hukkus liiklusõnnetustes siiski 39 000 inimest ning 300 000 inimest sai raskelt vigastada, mis tähendab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja teha kõigis ohutusega seotud valdkondades, eelkõige liiklusohutuse alal;
G. arvestades, et kliimapaketi raames võttis EL kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 20% võrra, mis on endiselt siduv eesmärk;
H. arvestades, et 2001. aasta valges raamatus seatud eesmärgid saavutati üksnes osaliselt ja seega tuleb kontrollida, kas kõnealused eesmärgid tuleks säilitada või tuleb need uuesti sõnastada, ning et vajaduse korral tuleb suurendada jõupingutusi nende saavutamiseks;
I. arvestades, et ülevõtmisel esinevad probleemid, nagu hiline või ebaõige ülevõtmine, mõjutavad oluliselt Euroopa õigusaktide tulemuslikkust; arvestades, et seetõttu tuleb selles osas kiiresti tegutseda;
J. arvestades, et parlamendi töö peab olema järjekindel, eelkõige valdkondades, mis on transpordipoliitikaga vahetult seotud, nagu näiteks keskkonna- ja sotsiaalpoliitika, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine ning tööhõive- ja majanduspoliitika;
K. arvestades, et finants- ja majanduskriis tabas transpordisektorit rängalt, kuid et seda tuleks kasutada kui võimalust transpordivaldkonda tulevikule suunatult toetada ja edendada, eriti edendades transpordiliikide jätkusuutlikkust ja investeerides muu hulgas raudtee- ja veetransporti; arvestades, et see tagab turul võrdsemad võimalused;
L. arvestades, et eelseisva ametite läbivaatamise osana tuleb analüüsida ametite lisaväärtust, samuti vajadust luua Euroopa transpordiamet;
M. arvestades, et transpordisektori jaoks on väga oluline seada mõõdetavad eesmärgid, et ühelt poolt paremini kontrollida transpordipoliitika tõhusust ning teiselt poolt luua ühiskondliku ja majandusliku kavandamise suunised, samuti näidata, et kavandatud meetmed on vajalikud kehtestatud transpordipoliitika elluviimiseks;
N. arvestades, et olulised teadusuuringute ja infrastruktuuriga seotud ning tehnoloogilised edusammud nõuavad rahaliste ressursside ja rahastamisvahendite kohandamist;
O. arvestades, et ühiskonna ja paljude majandusharude areng on toonud transpordisektoris kaasa suurema nõudluse, mille tulemusena on olulised kõik transpordiliigid; arvestades, et neid tuleks siiski hinnata nende majandus-, keskkonna-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitilise tõhususe alusel;
P. arvestades, et tulevikus on vajalik kõikide reisijate- ja kaubaveoliikide jätkusuutlik koostöö, et saavutada ohutud, jätkusuutlikud, logistiliselt otstarbekad ja seega tõhusad transpordiahelad, sealhulgas mitmeliigilised lahendused ning kohaliku ja kaugtranspordi ühendamine,
Ühiskondlikud, majanduslikud ja keskkonnaalased probleemid
1. on veendunud, et ELi üldine poliitika vajab selget ja sidusat nägemust transpordi tulevikust ühtse turu keskmes asuva sektorina, mis kindlustab isikute ja kaupade vaba liikumise ning tagab territoriaalse ühtekuuluvuse kogu Euroopas; on seisukohal, et omades tähtsat osa Euroopa jätkusuutlikus arengus ja konkurentsivõimes, peab transpordisektor olema majanduslikult tõhus ja arenema vastavalt kõrgetele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele standarditele;
2. on veendunud, et demograafilised muutused, eriti linnapiirkondades, tekitavad transpordile ja liikuvusele ohutuse ja läbilaskevõimega seotud probleeme, ning et sellest seisukohast vaadatuna on üliolulised põhiõigus liikuvusele, mille tagavad muu hulgas ligipääsetavuse parandamine ja puuduvate infrastruktuurilülide loomine, ning selle õiguse kohaldatavus; toonitab, et selles kontekstis on linnapiirkondade tuleviku suhtes paljutõotavad hästi integreeritud mitmeliigilised transpordiahelad, mis hõlmavad jalgsiliiklemist, jalgrattasõitu ja ühistransporti; juhib sellega seoses tähelepanu, et linnapiirkondades määrab kõige sobivama liigi kindlaks eelkõige olemasolev struktuur; on seisukohal, et hea ühistranspordiühendus maapiirkondades vähendab eraautode kasutamist; nõuab, et sidusate linna- ja linnalähitranspordisüsteemide loomise ja maaelanikkonna säilitamise huvides loodaks funktsionaalsed linnapiirkonnad;
3. palub, et komisjon võtaks üle 100 000 elanikuga linnades kasutusele säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad (SUMP) ja – järgides nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet – ergutaks linnasid koostama liikluskavasid, milles pakutakse välja integreeritud transpordi kontseptsioon eesmärgiga vähendada keskkonnakahjustusi ja muuta liikuvus tervislikumaks ja tõhusamaks;
4. on seisukohal, et ka kaubavedude valdkonnas toob kasvav nõudlus infrastruktuuriprobleemidest tulenevalt endaga muu hulgas kaasa läbilaskevõime probleeme või tõhususe vähenemise, et seetõttu tuleks suurendada eelkõige transpordiliikide kooskasutust ning transpordi kasutajate ja kaupade ohutust ning et vajalik on infrastruktuuri põhjapanev parandamine, eelkõige aastaid teadaolevate kitsaskohtade kaotamine;
5. rõhutab, et transpordi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on ELi tulevase transpordipoliitika üks olulisemaid ülesandeid, ning et selle saavutamiseks tuleks kasutada kõiki olemasolevaid jätkusuutlikke vahendeid, nagu energiaallikate kogum, mis edendab keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate ja transpordiliikide alast teadus- ja arendustegevust, hinnakujundusmeetmed ja kõikide transpordiliikide väliskulude sisestamine, eeldusel et ELi tasandil saadavat tulu kasutatakse transpordi jätkusuutlikkuse parandamiseks ning võetakse meetmeid, et kohandada era- ja kutseliste transpordikasutajate käitumist (teadlikkuse tõstmine, keskkonnasõbralik käitumine jms); rõhutab, et selleks tuleks arendada eelisjärjekorras finantsstiimuleid, mis välistavad mis tahes konkurentsimoonutused transpordiliikide ja liikmesriikide vahel;
6. tõdeb, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) andmetel on meretranspordi CO2 heitkogused 3 kuni 5 korda väiksemad kui maanteetranspordi heitkogused, kuid tunneb muret meretranspordis prognoositud SOx ja NOx heitkoguste pärast, mis 2020. aastaks jõuavad umbkaudu maismaatranspordiga võrdsele tasemele, ning IMO ebakindla katse pärast kehtestada CO2 heitkoguste vähendamise süsteem;
7. rõhutab vajadust teavitada üldsust paremini puhkusereiside tagajärgedest ja kutsub komisjoni üles mõtlema oma poliitilises lähenemisviisis ka puhkusereiside teemale;
Ohutus
8. kinnitab, et ohutus peab jääma üheks tulevase transpordipoliitika prioriteetseks eesmärgiks ja et garanteerida tuleb kõigi transpordiliikide aktiivsete ja passiivsete kasutajate ohutus; peab äärmiselt oluliseks transpordi tervisemõjude vähendamist, eriti kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise kaudu, ja kõigi transpordiliikide reisijate, eriti piiratud liikumisvõimega reisijate õiguste tagamist selgete ja läbipaistvate eeskirjade abil; toetab Euroopa Liidu reisijate õiguste harta loomist;
9. palub komisjoni esitada lähiajal uuring, mis käsitleb liikmesriikide parimaid tavasid seoses kiiruspiirikute mõjuga igat liiki sõidukitele ja teedele, nii linnades kui ka linnadevahelistel teedel, et esitada seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid ja suurendada liiklusohutust;
10. rõhutab vajadust garanteerida nii transpordisektori töötajate isikukaitse kui ka õiguskindlus muu hulgas piisava arvu ohutute ja turvaliste parkimiskohtade loomise ning maanteetranspordi eeskirjade jõustamise ja nendes sätestatud sanktsioonide ühtlustamise kaudu; rõhutab samuti, et sanktsioonide piiriülese jõustamise kasutuselevõtt parandab liiklusohutust kõigi liiklejate jaoks;
11. juhib tähelepanu tõsiasjale, et veoautode parkimiskohtade pakkumine üleeuroopalises teedevõrgus (TERN) ei ole sammu pidanud maanteevedude arvu suurenemisega, mis tähendab, et tõsiselt on ohustatud elukutseliste juhtide sõidu- ning puhkeajast kinnipidamine, eriti öötundidel, aga ka liiklusohutus üldiselt, kui ELi liikmesriikides ei parandata puhkerajatiste kvaliteeti ja kvantiteeti;
Transpordiliikide tõhus koostalitlus
12. on seisukohal, et reisijate- ja kaubaveo areng tervikuna sõltub suuresti erinevate transpordiliikide tulemuslikust kasutamisest, ning et seetõttu peaks Euroopa transpordipoliitika eesmärk olema transpordiliikide tõhus koostalitlus, mis on tihedalt seotud transpordi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise, ohutusalaste ja majanduslike aspektidega; usub, et see toob kaasa optimaalse ümberjaotamise erinevate transpordiliikide vahel ja nihke säästvamate transpordiliikide suunas ning tagab koostalitlusvõime transpordiliikide piires ja nende vahel, edendab säästvamaid transpordi- ja logistikaahelaid ja transpordiliike ning soodustab kõigi transpordiliikide sujuvaid liiklusvoogusid sõlmkohtades;
13. rõhutab, et transpordiliikide tõhusat koostalitlust ei tuleks hinnata üksnes kulutasuvuse aspektist, vaid ka keskkonnakaitse, sotsiaalsete ja töötingimuste, ohutuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alaste kriteeriumite alusel, pöörates tähelepanu ka eri transpordiliikide ning Euroopa riikide, piirkondade ja linnade erinevatele tehnilistele võimalustele ja lähtetasemetele;
14. rõhutab, et transpordiliikide tõhus koostalitlus tähendab infrastruktuuri parandamist – muu hulgas roheliste koridoride arendamise, transpordi kitsaskohtade vähendamise ning raudtee- ja veetranspordi täiustamise kaudu –, ohutuse suurendamist uute tehnoloogiate abil ja töötingimuste parandamist;
Ühtse turu väljakujundamine
15. nõuab Euroopa õigusaktide korrapärast läbivaatamist ning nende ülevõtmist ja rakendamist, et garanteerida nende tulemuslikkus; kutsub komisjoni üles kõrvaldama järjekindlalt tõkked, mis tulenevad Euroopa õigusaktide ebaõigest või hilisest ülevõtmisest liikmesriikides;
16. teeb ettepaneku, et uues Lissaboni lepingu raamistikus ja komisjoni nõusolekul peetaks igal aastal vähemalt üks ühine koosolek liikmesriikide parlamentide transpordi valdkonna eest vastutavate esindajatega, eesmärgiga jagada kogemusi ja teha koostööd, et tagada ELi transpordialaste õigusaktide parem ja tõhusam rakendamine;
17. on seisukohal, et transport etendab Euroopa ühtse turu väljakujundamisel ning isikute ja kaupade vabas liikumises olulist rolli ning et eelkõige raudteetranspordi sektoris tuleks kõigis ELi liikmesriikides saavutada turu reguleeritud avamine; on seisukohal, et turu täielik avamine on tarbijatele kasulik ja et sellega peaksid kaasnema meetmed avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks ning infrastruktuuri ja tehnilisse koostalitlusvõimesse tehtavate investeeringute pikaajaline kava, et parandada tõhusust ja ohutust, ning meetmed, mille eesmärk on vältida ühe transpordiliigi piires toimuva ja transpordiliikide vahelise konkurentsi moonutusi muu hulgas sotsiaal-, fiskaal-, ohutus- ja keskkonnavaldkonnas; väliste sotsiaal- ja keskkonnakulude sisestamine peaks toimuma järk-järgult, alustades rohkem saastavatest maantee- ja õhutranspordi liikidest;
18. palub komisjonil ja liikmesriikide ametivõimudel lihtsustada kabotaažvedude liberaliseerimise lõpuleviimist, vähendada tühisõitude mahtu ja tagada jätkusuutlikum maantee- ja raudteevõrgustik kaubaveosõlmede arvu suurendamise näol;
19. usub, et tõhusa ja teisi transpordiliike täiendava meretranspordisüsteemi saavutamiseks on oluline keskenduda uuesti selgele liberaliseerimisprotsessile, mis võimaldab meretranspordil olla tõeliselt konkurentsivõimeline;
20. rõhutab majanduslikke vajadusi silmas pidades transpordi infrastruktuuri (raudtee reisijate- ja kaubaveo koridorid, ühtne Euroopa taevas, sadamad ja nende ühendused transpordivõrguga, piirideta mereruum, siseveeteed) tõeliselt Euroopa tasandil haldamise olulisust, et kaotada piiride mõju kõigi transpordiliikide puhul ning tugevdada ELi konkurentsivõimet ja atraktiivsust;
21. nõuab Euroopa ühise broneerimissüsteemi loomist, et suurendada eri transpordiliikide efektiivsust ning lihtsustada ja suurendada nende koostalitlusvõimet;
22. rõhutab, et transpordil on mõju sotsiaal-, tervishoiu- ja julgeolekupoliitikale ning et ühtse transpordipiirkonna loomise raames tuleb tööhõive- ja töötingimusi ning haridust ja koolitust kõrgel tasemel ühtlustada ja pidevalt parandada Euroopa tasemel toimuva tulemusliku sotsiaalse dialoogi alusel; toonitab, et muu hulgas Euroopa koolituskeskuste ja ELi tippkeskuste loomine asjaomastes liikmesriikides võib aidata edendada transpordivaldkonna töötajate koolituse mõõdetavat kvaliteeti ja nende staatust ning koolituskursuste vastastikust tunnustamist;
23. on seisukohal, et transpordipoliitika parema tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb hinnata programme (nagu Galileo ja arukad transpordisüsteemid kõigile transpordiliikidele) ning et lähtuvalt tulemustest tuleks vajaduse korral muuta strateegia ja programmitöö suunitlust; seetõttu tuleb muu hulgas koostada uus liiklusohutusprogramm, taaselavdada üleeuroopalised transpordivõrgud, koostada programmi NAIADES vahekokkuvõte, viia kiiresti ja täielikult ellu ühtse Euroopa taeva programm, SESAR ja teadusuuringute kaheksas raamprogramm ning jätkata lihtsustatud kujul programmi Marco Polo;
Euroopa ametid
24. on seisukohal, et tehniline koostalitlusvõime ja selle rahastamine, Euroopa tasandil toimuv sertifitseerimine, standardimine ja vastastikune tunnustamine on hästi toimiva ühtse turu olulised elemendid ning et nende jõustamine peaks olema erinevate ametite ülesannete hulgas olulisemal kohal; toonitab, et kõik ametid peaksid püüdma saavutada ja saavutama kiiresti ühesuguse kõrgetasemelise vastutuse ja pädevuse ning et neid tuleks korrapäraselt hinnata; soovitab eelkõige arendada täielikult välja Euroopa Raudteeagentuuri potentsiaal, sealhulgas andes talle järk-järgult vastutuse kõigi uute veeremite ja raudteeinfrastruktuuri sertifitseerimise ning liikmesriikide ohutusküsimustega tegelevate riiklike asutuste või nendega võrdväärsete organite regulaarse auditeerimise eest, nagu on sätestatud 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/49/EÜ;
25. rõhutab, et 75% transpordist on maanteetransport ning palub kaaluda, kas oleks vaja luua maanteetranspordiamet, et parandada eelkõige liiklusohutust ja tagada samuti kodanike põhiõigus ohutule liikuvusele, toetades uusi rakendusi (nagu Galileo või samaväärselt sobivad tehnoloogiad arukate transpordisüsteemide jaoks) ja viies ellu teadusuuringute programme; on lisaks seisukohal, et see amet peaks olema võimeline võtma regulatiivmeetmeid, kui tekib vajadus kõrvaldada takistusi jätkusuutliku ühtse turu teel;
26. juhib tähelepanu, et siseveetranspordil on siiani põhjalikult erinev institutsiooniline raamistik, ning nõuab, et loodaks alaline ja struktureeritud koostöö pädevate asutuste vahel, et kasutada täielikult ära selle transpordiliigi potentsiaali;
Teadusuuringud ja tehnoloogia
27. nõuab teadusuuringute ja tehnoloogia kava koostamist transpordisektori jaoks; on seisukohal, et see kava tuleks koostada koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et mõista sektori vajadusi ja seega parandada ELi vahendite eraldamist; on seisukohal, et prioriteediks peaksid olema projektid, mille eesmärk on transpordi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, tarneahela läbipaistvuse ja transpordi ohutuse ning turvalisuse suurendamine, liikluskorralduse parandamine ja halduskoormuse vähendamine;
28. rõhutab, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon vajavad toetust, kuna nad parandavad kõigi transpordiliikide heitgaaside ja liiklusmüra vähendamise abil märgatavalt keskkonda, suurendavad ohutust, luues lahendusi, et tagada olemasoleva infrastruktuuri läbilaskevõime parem kasutamine ja vähendada liikluse kitsaskohti, ning toovad kaasa ka kogu transpordivõrgu kõigi transpordiliikide suurema energiasõltumatuse; rõhutab seoses sellega, et arukad, koostalitlevad ja ühendatud transpordikorraldus- ja ohutussüsteemid, nagu ERTMS, Galileo, SESAR, arukad transpordisüsteemid ja samaväärselt sobivad tehnoloogiad, vajavad toetust nii teadus- ja arendustegevuse kui ka nende rakendamise osas; kutsub liikmesriike üles tagama, et arukatest transpordisüsteemidest saaksid kasu kõik Euroopa kodanikud; märgib, et paljutõotavate tehnoloogiate jaoks tuleb kehtestada raamtingimused ja avatud standardid, andmata ühelegi konkreetsele tehnoloogiale põhjendamatut eelist;
29. rõhutab, et kliimakaitse ja ELi energiasõltumatuse raames peaks iga transpordiliik vähendama oma CO2 heitkoguseid ja seda peaks toetama innovatiivsete, energiatõhusate ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate ning taastuvenergia alane teadus- ja arendustegevus, mis toob muu hulgas kaasa säästvate sõidukite arvu suurenemise kõigi transpordiliikide puhul; on seisukohal, et see suurendaks samal ajal Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;
30. rõhutab vajadust liiklusohutuse ja õnnetusjuhtumite uurimisega seotud asjaomaste mõistete ühtsete definitsioonide järele, et tagada tulemuste ja vajadusel rakendatavate meetmete võrreldavus;
31. rõhutab, et veodokumentide ühtlustamine vastavalt kõige uuematele teabevahetuse standarditele ning nende multimodaalne ja rahvusvaheline kohaldatavus võivad kaasa tuua ohutuse ja logistika märkimisväärse paranemise ning halduskoormuse olulise vähenemise;
Transpordifond ja Euroopa transpordivõrk
32. rõhutab, et tõhus transpordipoliitika nõuab finantsraamistikku, mis vastab tekkivatele probleemidele, ning et selleks tuleks praegu transpordile ja liikuvusele eraldatavaid vahendeid suurendada; peab vajalikuks järgmist:
a)
niisuguse vahendi loomist, mille eesmärk on kooskõlastada transpordi rahastamise eri allikate, ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavate rahaliste vahendite, avaliku ja erasektori partnerluste või muude rahastamisvahendite, nagu garantiide, kasutamist; selliseid kooskõlastatud rahastamise allikaid tuleks kõigil haldustasanditel kasutada transpordi infrastruktuuri parandamiseks, TEN-T projektide toetamiseks, tehnilise ja talitlusliku koostalitlusvõime tagamiseks, teadusuuringute toetamiseks ja arukate transpordisüsteemide rakendamise edendamiseks kõikide transpordiliikide puhul; rahastamine peaks juhinduma läbipaistvatest toetuse määramise kriteeriumitest, mille puhul võetakse arvesse transpordiliikide tõhusat koostalitlusvõimet, millele on osutatud lõikes 5, sotsiaalpoliitikat, ohutust ning sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust;
võimalust, et stabiilsuse ja kasvu pakti raames ning keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlikkuse edendamise eesmärgil võetakse avaliku sektori eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse transpordi infrastruktuuri tehtavad pikaajalise iseloomuga investeeringud, mis parandavad majanduse konkurentsivõimet, tingimusel, et komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud;
d)
fondi kasutamist selleks, et nõuda muu hulgas kaasrahastamist väliskulude sisestamisel saadavast tulust;
33. nõuab sidusat ja integreeritud transpordipoliitikat, mis edendaks rahalise toetuse abil, mida ei mõõdeta konkurentsivõime kriteeriumite alusel, muu hulgas raudtee- ja laevaliiklust, sadamapoliitikat ning ühistransporti kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega;
34. on seisukohal, et finants- ja majanduskriisi tuleb kasutada kui võimalust transpordivaldkonda sihipäraselt toetada ning edendada finantsabi pakkumise kaudu investeeringuid eelkõige ohutusse, keskkonnasõbralikku ja seega jätkusuutlikku transporti; on seisukohal, et ELi investeeringuid transpordiprojektidesse tuleks võtta arvesse ELi 2020. aasta strateegia kontekstis, kuna transpordi ja liikuvuse süsteemid pakuvad unikaalset võimalust stabiilsete töökohtade loomiseks;
35. on veendunud, et Euroopa põhivõrgu määratlemist üleeuroopalise võrgu raames – mis jääb ELi transpordipoliitika üheks prioriteediks – tuleks hinnata vastavalt säästva arenguga seotud kriteeriumitele nii Euroopa kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning et mitmeliigilised platvormid ja kuivdokid on jätkuvalt oluline osa infrastruktuuri pakkumistest, kuna need võimaldavad toimivate ühenduste loomist eri transpordiliikide vahel;
36. on seisukohal, et TEN-T projektid peaksid jääma ELi transpordipoliitika üheks prioriteediks ning et kiiresti on vaja tegeleda infrastruktuuride puudumisega ja kõrvaldada piiridel ikka veel esinevad ajaloolised ja geograafilised takistused; rõhutab, et TEN-T võrgud tuleks integreerida ühte üleeuroopalisse võrku, millel on ühendused väljapoole ELi piire, ning on seisukohal, et seda protsessi saab kiirendada rahastamist suurendades;
37. nõuab, et siseveetranspordi infrastruktuurile, sisesadamatele ja meresadamate mitmeliigilisele ühendamisele sisemaaga ja raudteeühendusega antaks Euroopa transpordipoliitikas suurem roll ning neid toetataks rohkem, et aidata vähendada ELi transpordi keskkonnamõjusid ja suurendada selle ohutust; leiab, et siseveelaevade keskkonnatoimet saab tunduvalt parandada, kui neile paigaldada uusima heitmete kontrolltehnoloogiaga varustatud mootorid;
38. tõstab esile vajadust vaadelda lähimerevedusid ja mere-maantee projekte laiemas kontekstis, mis hõlmab Euroopa vahetus geograafilises keskkonnas asuvaid riike; juhib tähelepanu asjaolule, et see eeldab parema sünergia saavutamist regionaalpoliitika, arengupoliitika ja transpordipoliitika vahel;
39. tunnistab, et kõrvaliste ja äärepoolseimate piirkondade arengus on otsustav osa piirkondlikel lennujaamadel, mis parandavad nende ühendust sõlmlennujaamadega; peab eriti kasulikuks rakendada võimaluse korral mitmeliigilisi transpordilahendusi; on seisukohal, et lennujaamadevaheline (kiir-)raudteeühendus on ideaalne võimalus erinevate transpordiliikide säästvaks ühendamiseks;
Transport ülemaailmses kontekstis
40. rõhutab, et Euroopa transpordipiirkonna loomine on oluline prioriteet, mis sõltub suurel määral rahvusvahelisest tunnustamisest kokkulepete alusel, mille üle tuleb veel läbi rääkida kõigi transpordiliikide osas, eriti seoses lennu- ja meretranspordiga, ja et EL peaks vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides etendama üha enam kujundavat rolli;
Mõõdetavad eesmärgid 2020. aastaks
41. nõuab selgematest ja mõõdetavamatest eesmärkidest kinnipidamise saavutamist 2020. aastaks võrreldes 2010. aasta olukorraga ning teeb seetõttu ettepaneku:
–
vähendada maanteetranspordi aktiivsete ja passiivsete kasutajate hukkunute ja raskelt vigastatute arvu 40% võrra ning sätestada see eesmärk nii tulevases transpordipoliitika valges raamatus kui ka uues liiklusohutuse meetmeprogrammis;
–
suurendada üleeuroopalises teedevõrgus raskeveokite parkimiskohtade arvu igas liikmesriigis 40% võrra, et suurendada liiklusohutust ning tagada kutseliste juhtide puhkeajast kinnipidamine;
–
kahekordistada bussi-, trammi- ja rongireisijate (ja vajadusel laevareisijate) arvu ning suurendada 20% võrra jalakäija- ja jalgratturisõbralike liikluskontseptsioonide rahastamist, tagades ühenduse õigusaktides sätestatud õiguste, eelkõige puuetega ja liikumispuudega reisijate õiguste järgimine;
–
vähendada inimeste ja kaupade vedamiseks mõeldud maanteeliiklusest tulenevaid CO2 heitkoguseid sobivate uuenduste, alternatiivsete energiaallikate edendamise ja reisi- ning kaubaveo logistika optimeerimise abil 20% võrra;
–
vähendada raudteesõidukite energiatarvet 2010. aasta taseme ja mahuga võrreldes 20% võrra ning vähendada diislikütuse kasutamist raudteesektoris 40% võrra, tehes sihtotstarbelisi investeeringuid raudteeinfrastruktuuri elektrifitseerimisse;
–
varustada kogu alates 2011. aastast tellitav uus raudteeveerem ja kõik uued ja taastatud ühendusliinid alates 2011. aastast Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS) ühilduva ja koostalitlusvõimelise rongide kiiruse automaatjuhtimise süsteemiga; suurenda ELi finantspanust ERTMSi arenduskava rakendamisse ja laiendamisse;
–
vähendada lennutranspordi CO2 heitkoguseid kogu ELi õhuruumis 2020. aastaks 30% võrra; seejärel peab lennutranspordi kasv olema CO2-neutraalne;
–
toetada rahaliselt mitmeliigiliste ühenduste (platvormide) optimeerimist, arendamist ja vajadusel loomist siseveetranspordi, sisesadamate ja raudteetranspordi jaoks ning suurendada selliste platvormide arvu 20% võrra;
–
eraldada vähemalt 10% TEN-T vahenditest siseveeteede projektidele;
42. kutsub komisjoni üles jälgima nende eesmärkide saavutamise suunas tehtavaid edusamme ja esitama parlamendile selle kohta kord aastas aruannet;
o o o
43. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.