Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24 ja 227;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8;

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0186/2010),

A.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevusele 2009. aastal jättis jälje üleminek parlamendi kuuendalt koosseisult seitsmendale, ning et komisjoni koosseis muutus märkimisväärselt, kusjuures kaks kolmandikku liikmetest kuuluvad komisjoni esimest korda;

B.  arvestades, et 2009. aastal lõppes Euroopa ombudsmani ametiaeg ja et petitsioonikomisjon oli otseselt kaasatud sellele ametikohale kandideerijate kuulamistesse;

C.  arvestades, et 1. detsembril 2009 jõustus Lissaboni leping, mis lõi vajaliku aluse kodanike laialdasemaks osalemiseks ELi otsuste tegemise protsessis, püüdes tugevdada selle legitiimsust ja aruandekohustust;

D.  arvestades, et ELi kodanikke esindab otseselt Euroopa Parlament ja et lepingus sätestatud petitsiooni esitamise õigus annab neile vahendi pöörduda oma esindajate poole alati, kui nad tunnevad, et nende õigusi on rikutud;

E.  arvestades, et Euroopa õigusaktide jõustamisel on otsene mõju kodanikele, kes suudavad kõige paremini hinnata selle tulemuslikkust ja kitsaskohti ning anda märku säilinud puudustest, mis tuleb kõrvaldada, et tagada liidu eesmärkidest kinnipidamine;

F.  arvestades, et Euroopa kodanikud pöörduvad nii individuaalselt kui kollektiivselt Euroopa Parlamendi poole õiguskaitse saamiseks, kui Euroopa õigust on rikutud;

G.  arvestades, et petitsioonikomisjoni kaudu on parlamendil kohustus selliseid muresid uurida ja anda oma parim selliste õiguserikkumiste lõpetamiseks; arvestades, et kodanikele kõige asjakohasemate ja kiiremate parandusmeetmete pakkumiseks on petitsioonikomisjon jätkanud koostöö tugevdamist Euroopa Komisjoni, teiste parlamendikomisjonide, Euroopa organite, asutuste ja võrgustikega ning liikmesriikidega;

H.  arvestades, et parlamendile saadetud petitsioonide arv oli 2009. aastal veidi suurem kui 2008. aastal (vastavalt 1924 ja 1849), ning et täheldati suundumust esitada järjest suurem hulk petitsioone elektroonilisel teel (2009. aastal esitati sellisel viisil umbes 65%, samas kui 2008. aastal oli see näitaja 60%);

I.  arvestades, et 2009. aastal saadud vastuvõetamatute petitsioonide arv näitab, et täiendavat rõhku tuleks pöörata kodanike paremale teavitamisele liidu pädevustest ning selle eri institutsioonide rollist;

J.  arvestades, et paljudel juhtudel esitavad kodanikud parlamendile petitsioone liikmesriikide pädevate haldus- või kohtuorganite tehtud otsuste kohta, ning arvestades, et kodanikud vajavad mehhanisme, mille abil panna riigi ametiasutusi andma aru nende panuse kohta Euroopa õigusloomeprotsessi ning õigusaktide jõustamisse;

K.  arvestades, et kodanikke tuleks eelkõige teavitada sellest, et – nagu Euroopa ombudsman tunnistas 2009. aasta detsembri otsuses, millega lõpetatakse komisjoni vastu esitatud kaebuse 822/2009/BU uurimine – liikmesriikide kohtute menetlused on osa Euroopa õigusaktide rakendamise protsessist liikmesriikides ja et petitsioonikomisjon ei saa tegeleda küsimustega, mis kuuluvad liikmesriikide kohtute menetluste alla ega selliste menetluste tulemusi läbi vaadata;

L.  arvestades, et kohtumenetlustega seonduvad eriti mõnedes liikmesriikides kõrged kulud, mis võivad kodanikke takistada kaebuste esitamisel liikmesriigi pädevatele kohtutele, kui nad on seisukohal, et riigi ametiasutused ei ole neile ELi õigusega antud õigusi austanud;

M.  arvestades, et Euroopa Parlament seisab silmitsi keerulise probleemiga petisioonide puhul, mille esitamise põhjuseks on, et liikmesriigi kohus jättis väidetavalt Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemata, eirates Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 267, eriti juhtudel, mil Euroopa Komisjon ei kasuta talle artikliga 258 antud volitusi asjassepuutuva liikmesriigi vastu meetmete võtmiseks;

N.  arvestades, et oma töömehhanismide kaudu, ja kuna lepingu sätetega on petitsiooni esitamise õigus tagatud kõigile ELi kodanikele ja elanikele, erineb petitsiooniprotsess muudest kodanikele ELi tasandil kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest, nagu kaebuste esitamine Euroopa Ombudsmanile või komisjonile;

O.  arvestades, et kodanikel on õigus kiirele ja lahenduste leidmisele suunatud hüvitusprotsessile ning kõrgele läbipaistvuse ja selguse tasemele kõigi Euroopa institutsioonide puhul ning arvestades, et parlament on korduvalt taotlenud, et komisjon kasutaks oma õigusi asutamislepingu täitmise järelevalvajana ja võtaks meetmeid petitsioonide esitajate poolt avalikuks tehtud Euroopa õigusaktide rikkumiste vastu, eriti kui ELi õigusaktide ülevõtmine liikmesriikide tasandil toob kaasa nende rikkumise;

P.  arvestades, et paljudes petitsioonides väljendatakse jätkuvalt muret siseturu- ja keskkonnaalaste Euroopa õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise üle, ning pidades silmas petitsioonikomisjoni varasemaid üleskutseid komisjonile tõhustada jõustamise kontrolli nendes valdkondades ja muuta see tulemuslikumaks;

Q.  arvestades, et kuigi komisjon saab ELi õigusaktide järgimist täielikult kontrollida üksnes pärast seda, kui riigi ametiasutus on teinud lõpliku otsuse, on eriti seoses keskkonnaküsimustega ning juhtudel, mil ajateguril on eriti tähtis osa, oluline kontrollida varajases etapis, et kohalikud, piirkondlikud ja riigi ametiasutused kohaldaksid õigesti kõiki asjakohaseid ELi õiguse protseduurinõudeid, ning viia vajaduse korral nõutavate andmete saamiseks läbi üksikasjalik uuring kehtivate õigusaktide kohaldamise ja mõju kohta;

R.  arvestades, et on oluline takistada bioloogilise mitmekesisuse edasist pöördumatut kadu, eriti Natura 2000 aladel, ning et liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) ning linnudirektiivi (79/409/EMÜ) kohaste erikaitsealade kaitse;

S.  arvestades, et petitsioonides rõhutatakse Euroopa õigusaktide mõju ELi kodanike igapäevaelule, ning tunnistades vajadust teha kõik vajalik selleks, et konsolideerida kodanike ELi õiguste tugevdamisel saavutatud edu;

T.  arvestades, et oma eelmises tegevusaruandes ja arvamuses ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva komisjoni aastaaruande kohta nõudis petitsioonikomisjon, et talle esitataks regulaarset teavet selle kohta, millisesse järku on jõutud rikkumismenetlustes, mille sisu puudutavad ka petitsioonid;

U.  arvestades, et esmane vastutus Euroopa õigusaktide õigesti ülevõtmise ja jõustamise eest lasub liikmesriikidel, ning tunnistades, et 2009. aastal on paljud neist olnud järjest rohkem kaasatud petitsioonikomisjoni töösse,

1.  väljendab heameelt sujuva ülemineku üle parlamendi uuele koosseisule ja märgib, et erinevalt teistest parlamendikomisjonidest kandus suur osa petitsioonikomisjoni tööst üle uuele koosseisule, kuna märkimisväärse arvu petitsioonide läbivaatamine ei olnud lõpule viidud;

2.  väljendab heameelt Lissaboni lepingu jõustumise üle ja on veendunud, et parlament osaleb tihedalt uue kodanikualgatuse väljaarendamises, nii et see vahend saavutab täielikult oma eesmärgi ning tagab ELi otsuste tegemise protsessi suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse, võimaldades kodanikel teha ettepanekuid ELi õiguse parandamiseks või täiendamiseks;

3.  väljendab heameelt 2009. aasta lõpus komisjoni avaldatud rohelise raamatu üle Euroopa kodanikualgatuse kohta(1), pidades seda esimeseks sammuks kontseptsiooni elluviimise suunas;

4.  juhib tähelepanu sellele, et parlament on saanud kampaania-tüüpi petitsioone, millel on üle miljoni allkirja, ning toonitab vajadust selgitada kodanikele põhjalikult sellist tüüpi petitsiooni ja kodanikualgatuse erinevusest;

5.  tuletab meelde oma resolutsiooni kodanikualgatuse kohta(2), mille kohta petitsioonikomisjon esitas arvamuse; nõuab tungivalt, et komisjon sätestaks arusaadavad rakenduseeskirjad, milles määratletakse selgelt läbivaatamise ja otsuste tegemise protsessis osalevate institutsioonide rollid ja kohustused;

6.  väljendab heameelt selle üle, et Lissaboni lepingu jõustumisega omandas põhiõiguste harta õiguslikult siduva jõu, ja rõhutab harta olulisust põhiõiguste selgemaks ja kõigile kodanikele nähtavamaks muutmisel;

7.  on seisukohal, et nii liidul kui ka selle liikmesriikidel on kohustus tagada hartas sisalduvate põhiõiguste täielik järgimine, ning on veendunud, et harta aitab arendada liidu kodakondsuse kontseptsiooni;

8.  on veendunud, et viiakse läbi kõik vajalikud menetlustoimingud, et tagada ELi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise institutsiooniliste aspektide kiire selgitamine, ning võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni kavatsuse anda oma panus parlamendi töösse selles küsimuses;

9.  tuletab meelde oma varasemat nõudmist, et parlamendi ja komisjoni asjaomased teenistused vaataksid põhjalikult läbi ELi kodanikele kättesaadavad kaebemenetlused, ning rõhutab, kui oluline on jätkata läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise muudetud raamlepingu üle, et võtta täiel määral arvesse ELi kodanike suurenenud õigusi, pidades eelkõige silmas Euroopa kodanikualgatust;

10.  on rahul komisjoni tegevusega praeguste avalike abiteenuste sujuvamaks muutmisel, et teavitada kodanikke nende õigustest ELis ja rikkumisjuhtudel kasutatavatest õiguskaitsevahenditest, viies asjakohased veebilehed (näiteks SOLVIT ja ECC-Net) ELi veebisaidil peatüki „Kodanike õigused ELis” alla;

11.  rõhutab, et parlament on korduvalt palunud komisjonil välja töötada süsteem, kus antakse selged juhised kodanikele kättesaadavate kaebuste esitamise mehhanismide kohta, ja on veendunud, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, mille lõppeesmärk on muuta veebileht „Kodanike õigused ELis” kasutajasõbralikuks keskseks online-nõuandepunktiks; ootab 2008. aasta tegevuskava(3) rakendamise esialgseid hindamisi, mis kava kohaselt tehakse 2010. aastal;

12.  tuletab meelde oma resolutsiooni Euroopa Ombudsmani 2008. aasta tegevuse kohta ja soovitab äsja tagasi valitud ombudsmanil jätkata tööd Euroopa haldussüsteemi läbipaistvuse ja aruandekohustuse tõhustamisega ning tagada, et otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja kodanikele võimalikult lähemal tasandil;

13.  kinnitab veel kord oma kindlat toetust ombudsmani jõupingutustele tõsta avalikkuse teadlikkust oma tegevusest ning kindlaks teha haldusomavoli juhtumid Euroopa institutsioonides ja nendele reageerida; on veendunud, et Euroopa haldussüsteemi üldise parandamise seisukohast on ombudsman väärtuslik infoallikas;

14.  märgib, et 2009. aastal esitatud petitsioonides, millest ligikaudu 40% tunnistati mittevastuvõetavaks, keskendutakse endiselt keskkonnale, põhiõigustele, õigusküsimustele ja siseturule; geograafiliselt oli enamik avaldusi liidu kui terviku kohta – seejärel Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Rumeenia kohta – , mis tõestab, et kodanikud jälgivad valvsalt liidu tegevust ja pöörduvad liidu poole, kui on vaja tegutseda;

15.  tunnistab petitsioonide esitajate ja petitsioonikomisjoni töö tähtsust ELi keskkonna kaitsmisel; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle tellida bioloogilise mitmekesisuse rahvusvaheliseks aastaks valmistumisel uuring elupaikade direktiivi kohaldamise kohta ja peab seda sobivaks vahendiks kehtiva ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia hindamiseks ja uue strateegia väljatöötamiseks;

16.  täheldab, et üha rohkem on petitsioone probleemide kohta, mis kodanikel tekivad vaba liikumise õiguse kasutamisel; sellistes petitsioonides viidatakse liiga pikale ajale, mis vastuvõtval liikmesriigil kulub elamisloa andmiseks kolmandast riigist pärit olevatele pereliikmetele, ja raskustele hääleõiguse kasutamisel ja kvalifikatsiooni tunnustamisel;

17.  kordab oma varasemaid üleskutseid komisjonile esitada praktilisi ettepanekuid tarbijakaitse laiendamiseks väikeettevõtetele, et kaitsta neid ebaausate kaubandustavade eest, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi resolutsioonis eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta(4), sest komisjon saab jätkuvalt petitsioone kataloogiettevõtete pettuste ohvritelt;

18.  tunnistab keskset rolli, mis komisjonil on petitsioonikomisjoni töös, sest petitsioonide kontrollimisel, Euroopa õigusaktide rikkumise kindlakstegemisel ja heastamise taotlemisel tugineb petitsioonikomisjon komisjoni asjatundmisele, ning tunnustab jõupingutusi, mida komisjon on teinud petitsioonikomisjoni uurimistaotlustele vastamise aja lühendamiseks, et kodanike esitatud juhtumeid saaks lahendada võimalikult kiiresti;

19.  ergutab Euroopa Komisjoni alati varakult sekkuma, kui petitsioonidega antakse märku võimalikest kahjudest erikaitsealadel, tuletades selleks asjaomastele riiklikele asutustele meelde nende kohustust tagada direktiivi 92/43/EMÜ (elupaigad) alusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvaks liigitatud paikade puutumatus ning võttes vajadusel ennetavaid meetmeid, et tagada ELi õigusaktide järgimine;

20.  tervitab äsja valitud Euroopa Komisjoni volinikke, eelkõige institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinikku, ning usub, et volinikud teevad petitsioonikomisjoniga võimalikult tihedat ja tõhusat koostööd ning austavad seda kui ühte kõige olulisemat suhtlusviisi kodanike ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel;

21.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel täitnud petitsioonikomisjoni korduvaid nõudmisi ametlikult ja korrapäraselt ajakohastada lahendamisel olevate petitsioonidega seotud rikkumismenetlusi; märgib, et rikkumismenetlusi käsitlevate komisjoni otsuste igakuine avaldamine kooskõlas asutamislepingu artiklitega 258 ja 260 ei ole piisav vastus sellistele nõudmistele, kuigi läbipaistvuse osas on see kiiduväärt;

22.  on veendunud, et komisjoni pressiteadetes avaldatud rikkumismenetluste leidmine ja nende sobitamine kindlate petitsioonidega raiskaks tarbetult petitsioonikomisjoni aega ja ressursse, eelkõige horisontaalsete rikkumiste puhul, ning palub komisjonil teavitada petitsioonikomisjoni kõikidest asjakohastest rikkumismenetlustest;

23.  kordab oma veendumust, et komisjon peaks ELi kodanikele tagama samal tasemel läbipaistvuse, hoolimata sellest, kas nad esitavad ametliku kaebuse või petitsiooni parlamendile, ja palub veel kord komisjonil tagada, et rohkem tunnustataks petitsioonimenetlust ja selle rolli Euroopa õigusaktide rikkumiste päevavalgele toomisel, mille kohta on seejärel algatatud rikkumismenetlus;

24.  tuletab meelde, et paljudel juhtudel tulevad petitsioonides ilmsiks probleemid, mis on seotud Euroopa õigusaktide ülevõtmise ja kohaldamisega, ja tunnistab, et rikkumismenetluste algatamine ei anna alati kodanike probleemidele vahetuid lahendusi nende menetluste keskmise pikkuse tõttu;

25.  märgib rahuloluga, et komisjon püüab arendada alternatiivseid vahendeid Euroopa õigusaktide tõhusama rakendamise edendamiseks, ja tunneb heameelt nende liikmesriikide positiivse suhtumise üle, kes võtavad vajalikke meetmeid rikkumiste heastamiseks rakendamisprotsessi varajases etapis;

26.  väljendab heameelt selle üle, et liikmesriikide osalemine petitsioonikomisjoni tegevuses on suurenenud ja nende esindajad võtavad koosolekutest osa; on veendunud, et koostööd tuleks tugevdada, sest pärast Euroopa õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide õigussüsteemi vastutavad nende rakendamise eest peamiselt riikide ametiasutused;

27.  rõhutab, et tihedam koostöö liikmesriikidega on petitsioonikomisjoni töö jaoks äärmiselt oluline; usub, et üks viise selle saavutamiseks võiks olla intensiivsem koostöö riikide parlamentidega, eriti Lissaboni lepingu raames;

28.  ergutab liikmesriike valmistuma läbipaistvama ja ennetavama rolli mängimiseks sellistele petitsioonidele vastamisel, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamisega;

29.  on seisukohal, et Lissaboni lepingut arvesse võttes peaks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon püüdlema tihedamate töösuhete loomise poole liikmesriikide riiklike ja piirkondlike parlamentide sarnaste komisjonidega, et edendada vastastikust mõistmist Euroopa teemasid puudutavate petitsioonide küsimustes ning tagada kiire kodanikele vastamine kõige sobivamal tasandil;

30.  juhib tähelepanu Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju käsitlevas resolutsioonis esitatud järeldustele ja palub Hispaania asutustel jätkata hinnangute esitamist võetud meetmete kohta, nagu nad on siiani teinud;

31.  võtab teadmiseks selliste petitsioonide arvu kasvu, milles pöördutakse parlamendi poole küsimuste lahendamiseks, mis ei kuulu ELi pädevusse, näiteks pensionihüvitiste arvutamine, riikide kohtuotsuste täitmine ja valitsuste passiivsus; petitsioonikomisjon on teinud kõik endast oleneva selliste kaebuste tagasisaatmisel lahendamiseks pädevatele riigiasutustele;

32.  on veendunud, et kuigi interneti laialdast kasutamist tuleks julgustada, sest see hõlbustab kodanikega suhtlemist, tuleks leida lahendus, kuidas vältida komisjoni koormamist petitsioonidega, milles esitatud küsimused ei kuulu komisjoni pädevusse; on seisukohal, et lahenduse võiks pakkuda parlamendi registreerimismenetluse läbivaatamine ja soovitab asjaomastel töötajatel kõnealused dokumendid suunata kodanike kirjade üksusele, mitte petitsioonikomisjonile;

33.  rõhutab vajadust jätkata tööd petitsioonide käsitlemise läbipaistvuse suurendamiseks: parlamendisiseselt e-petitsioonide rakenduse pideva parandamisega – mis annab parlamendiliikmetele vahetu juurdepääsu petitsioonidokumentidele – ja parlamendiväliselt kasutajasõbraliku ja interaktiivse portaali loomisega, mis annab parlamendile võimaluse kodanikele tõhusamat abi pakkuda ning samuti teha komisjoni hääletamismenetlused ja kohustused avalikkusele selgemaks;

34.  soovitab luua portaal, milles on mitmeastmeline interaktiivne vorm petitsioonide jaoks ja milles antakse kodanikele teavet selle kohta, mida võib parlamendile petitsiooni esitamisega saavutada ning millised on parlamendi volitused, ja kus oleksid lingid alternatiivsetele õiguskaitsevahenditele Euroopa ja liikmesriigi tasandil; nõuab võimalikult üksikasjaliku kirjelduse koostamist Euroopa Liidu vastutuse kohta eri valdkondades, et kaoks ebaselgus liidu pädevuse ja liikmesriikide pädevuse vahel;

35.  tunnistab, et sellise algatuse elluviimine toob kaasa kulutused, kuid soovitab tungivalt asjaomastel haldusteenistusel töötada koos petitsioonikomisjoniga kõige sobivamate lahenduste leidmiseks, sest sellisel portaalil on väga suur tähtsus mitte üksnes parlamendi ja ELi kodanike kontaktide parandamisele, vaid ka vastuvõetamatute petitsioonide arvu vähendamisele;

36.  rõhutab, et oodates rahuldava lahenduse leidmist vahendite küsimusele, on olemasolevat veebisaiti vaja viivitamata parandada;

37.  on rahul parlamendi uue kodukorra heakskiitmise ja petitsioonide käsitlemisega seotud sätete läbivaatamisega; toetab sekretariaadi ja fraktsioonide esindajate tööd, mida nad teevad parlamendiliikmetele mõeldud petitsioonikomisjoni eeskirjade ja sisemenetluste teatmiku läbivaatamiseks, sest selline dokument ei abista ainult parlamendiliikmeid nende töös, vaid suurendab ka petitsioonimenetluse läbipaistvust;

38.  kordab üleskutset asjaomastele haldusosakondadele võtta meetmeid elektroonilise registri loomiseks, milles kodanikud võivad kodukorra artikli 202 kohaselt petitsioonile toetust avaldada või sellest loobuda;

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele, nende petitsioonikomisjonidele ja riikide ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

(1) KOM(2009)0622, 11.11.2009. (2) Euroopa Parlamendi 7. mai 2009. aasta resolutsioon, millega palutakse komisjonil esitada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse rakendamise kohta (Vastuvõetud tekstid, 7.5.2009, P6_TA(2009)0389). (3) Terviklik lähenemisviis kodanikele ja ettevõtetele pakutavate siseturu abiteenuste osutamisele – komisjoni talituste töödokument SEK (2008)1882. (4) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta resolutsioon eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta, (ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 17).