Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles on seatud eesmärgid inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks;

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” (KOM(2008)0811);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2009. aasta järeldusi (26. juuni 2009. aasta dokument nr 11462/09);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(2);

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2002. aasta seisukohta nõukogu lõpliku ühise seisukoha kohta, et võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi koostamiseks(3);

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus(4);

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks”(5);

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta(6);

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(7);

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni mullakaitse teemastrateegia kohta(8);

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2005. aasta seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus jäätmesaadetiste kohta(9);

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni taastuvenergia osakaalu kohta ELis ja ettepanekuid konkreetsete meetmete võtmiseks(10);

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid(11);

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta(12);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0203/2010),

A.  arvestades, et komisjoni rohelise raamatuga käivitatud algatus annab võimaluse võtta ühenduse tasandil meetmeid biojäätmete käitluseks;

B.  arvestades, et biojäätmete korralik majandamine ei tule kasuks mitte ainult keskkonnale, vaid annab ka sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

C.  arvestades, et jäätmete raamdirektiivi artikli 2 lõikes 4 sätestatakse, et üksikdirektiivides võib ette näha erijuhtusid käsitlevaid eeskirju või täiendada antud direktiivi eeskirju teatava jäätmekategooria käitluse osas;

D.  arvestades, et direktiiviga 1999/31/EÜ prügilate kohta ei ole ette nähtud piisavaid vahendeid orgaaniliste jäätmete säästvaks majandamiseks;

E.  arvestades, et biojäätmete käitluseeskirjad on killustatud ning olemasolevad õigusaktid ei ole biojäätmete tõhusa käitluse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamiseks piisavad; arvestades, et seetõttu on vaja võtta vastu eridirektiiv biojäätmete käitluse kohta; arvestades, et kõikide biojäätmete käitluseeskirjade koondamine ühte õigusakti tähendaks juba iseenesest kõrgetasemelist ja paremat õigusloomet, ning samal ajal tagaks selline õigusakt suurema lihtsuse ja selguse ning parema järelevalve eeskirjade rakendamise üle ja rakendamise tõhustamise ning õiguskindluse, millega kindlustataks avaliku ja erasektori investorite pikaajaline usaldus;

F.  arvestades, et 15. veebruaril 2010 Barcelonas nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi osalusel toimunud Euroopa biojäätmete ringlussevõttu käsitleva konverentsi(13) järeldustes nenditakse, et vaja on tegutseda, et luua biojäätmeid käsitlev Euroopa õigusraamistik, kuna käes on otsustav hetk sellise raamistiku täiustamiseks;

G.  arvestades, et biojäätmeid käsitlev eridirektiiv peaks olema piisavalt paindlik, et hõlmata kõiki erinevaid olemasolevaid biojäätmete käitlusmeetodeid, ning sealjuures tuleb arvesse võtta suurt hulka muutujaid ja kohalikke asjaolusid;

H.  arvestades igas liikmesriigis suures osas isemoodi meetmetega korraldatud jäätmekäitluse kasutamata potentsiaali; arvestades, et ressursside tõhusa ja säästva majandamiseni jõudmiseks on vaja biojäätmete käitlust parandada; arvestades, et ringlussevõtu ja taastuvate energiaallikate alaste eesmärkide saavutamiseks tuleks suurendada biojäätmete eraldi kogumist ning sellega kaasa aidata ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, eelkõige strateegia ühes peamises, ressursside tõhusat kasutamist rõhutavas osas;

I.  arvestades, et jäätmete liigiti kogumine võimaldab eelkõige teatavat tüüpi biojäätmete, näiteks tarbijate ja toitlustusettevõtete köögijäätmete ning ühekordseid toidunõusid kasutatavatest restoranidest pärit biolagundatavate ja kompostitavate jäätmete optimaalset käitlemist;

J.  arvestades, et orgaaniliste jäätmete kompostimine võimaldab selliste biolagundatavate ja kompostitavate toodete ringlussevõttu, mis on juba hõlmatud ühenduse algatusega (juhtivate turgude algatus);

K.  arvestades, et biojäätmete käitlusele ning komposti kvaliteedile tuleb kehtestada ELi tasandi kvaliteedistandardid; arvestades, et komposti kvaliteedinäitajate kindlaksmääramine, mille osaks on integreeritud lähenemisviis, mis tagab jälgitavuse, kvaliteedi ja turvalise kasutuse, aitab tugevdada tarbija usaldust selle toote vastu; arvestades, et komposti tuleks liigitada vastavalt selle kvaliteedile tingimusel, et komposti kasutamine ei mõju kahjulikult pinnasele ja põhjaveele ja eelkõige põllumajandustoodetele, mis selles pinnases kasvavad;

L.  arvestades asjaolu, et eesmärke, mis on kehtestatud biojäätmete prügilatesse viimise vältimiseks, on halvasti täidetud, tuleb nende eesmärkide saavutamiseks vastu võtta täiendavaid õiguslikke suuniseid;

M.  arvestades, et vajalikuks võivad osutada kaitsemeetmed, tagamaks, et kompostimise tagajärjel ei saastuks pinnas ega põhjavesi;

N.  arvestades, et tuleks uurida ja hinnata võimalusi, kuidas kasutada viletsa kvaliteediga komposti nii, et see ei kahjustaks keskkonda ega inimeste tervist, ning arvestades, et liikmesriikidel oleks lihtsam teha komposti kasutamisega seotud otsuseid, kui ELi tasandil määrataks nõuetekohaselt kindlaks viletsa kvaliteediga komposti kasutamise võimalused ning see, millistel tingimustel peetakse komposti tooteks ja millistel jäätmeteks;

O.  arvestades, et säästvalt ressursse kasutav Euroopa on Euroopa 2020. aasta strateegia üks peamisi elemente ning seega tuleks soodustada ressursside tõhusat kasutamist; arvestades, et biojäätmete ringlussevõtt aitab kaasa ressursside tõhusamale kasutamisele;

P.  arvestades, et niisked biojäätmed vähendavad põletamise tõhusust; arvestades, et kaudselt soovitatakse biojäätmete põletamist taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamist käsitlevas direktiivis; arvestades, et biojäätmete kasutamine võib aidata kliimamuutuste vastu paremini võidelda, juhul kui need võetakse ringlusse kompostina, et parandada pinnase kvaliteeti ja saavutada süsiniku sidumine, mida aga taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamist käsitlev direktiiv praegu ei soodusta;

Q.  arvestades, et jäätmete anaeroobne kääritamine biogaasi tootmise eesmärgil on tõhus jäätmete energiakasutuse moodus, kuna kääritussaadust saab kasutada komposti tootmiseks;

R.  arvestades, et biojäätmete asjakohase käitluse peamine eesmärk peab olema tulemus, mis tähendab, et avatuna saab hoida kõiki tehnoloogilisi võimalusi biojäätmete käitluseks, et soodustada samas innovatsiooni, teadusuuringuid ja konkurentsivõimet;

S.  arvestades, et omavahel on tugevasti seotud üleminek jäätmeid ringlussevõtvale ühiskonnale, milles arendatakse välja vähese CO2-heitega majandus, ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise võimalus selles valdkonnas ning nendest asjaoludest tulenev vajadus eraldada vahendeid selleks, et uurida töökeskkonna mõju biojäätmete kogumisele ja käitlemisele;

T.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama keskkonnateadlikust suurendavat tegevust selles valdkonnas, eelkõige koolides, et edendada tahkete olmejäätmete säästvat käitlust ning suurendada üldsuse teadlikkust jäätmete liigiti kogumise kasulikkusest; arvestades, et kohalikel omavalitsustel ja kommunaalettevõtetel on täita oluline roll üldsuse nõustamisel ja teavitamisel jäätmete tekke vältimise asjus;

U.  arvestades, et biojäätmed moodustavad tahketest olmejäätmetest rohkem kui 30%; arvestades, et Euroopa Liidus suureneb biojäätmete hulk, mis on prügilatesse ladestatuna kasvuhoonegaaside heite ning muu kahjuliku keskkonnamõju oluline allikas; seetõttu on jäätmemajandus praegu suuruselt neljas kasvuhoonegaaside tekitaja;

V.  arvestades, et tegelikult ei käidelda säästvalt mitte üksnes kodumajapidamistest pärit biojäätmeid;

W.  arvestades, et selliste jäätmete käitlust tuleks korraldada kooskõlas „jäätmete hierarhiaga”, pidades silmas järgmist: jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete taaskasutamine, ringlussevõtt ja muud jäätmete taaskasutusviisid, eelkõige energia saamiseks, ning viimase võimalusena jäätmete prügilatesse ladestamine (vastavalt jäätmete raamdirektiivi artiklile 4), kuna biojäätmete ringlussevõttu tuleb selgelt eelistada nende põletamisele, sest sellega mitte ainult ei väldita metaani teket, vaid aidatakse ka süsiniku sidumise ja pinnase kvaliteedi parandamise abil võidelda kliimamuutuste vastu; arvestades, et jäätmetekke vältimine on biojäätmemajanduse esmatähtis eesmärk, mida järgides saab ära hoida toidu- ja haljasjäätmete tekkimist, näiteks avalike parkide parema kavandamisega, kasutades seal vähe hooldust vajavate taimi ja puid;

X.  arvestades, et kui tahame jõuda biojäätmete keskkonnasäästliku käitluseni, tuleb seda probleemi vaadelda üheskoos energia- ja pinnasekaitsepoliitikaga ning kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärkidega; arvestades, et täiendavalt saadavaks kasuks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine – kui töödeldud biojäätmeid kasutatakse turba asemel, millega kaitstakse märgalade ökosüsteeme;

Y.  arvestades, et anaeroobne kääritamine biogaasi tootmiseks biojäätmetest võib oluliselt kaasa aidata ressursside ja jäätmete säästlikule käitlemisele ELis ning ELi taastuvenergia-alaste eesmärkide säästlikule saavutamisele;

Z.  arvestades, et biojäätmeid tuleks käsitada väärtusliku loodusressursina, mida saab kasutada kõrgekvaliteedilise komposti tootmiseks ning mille kasutamine aitab võidelda mulla degradatsiooni vastu Euroopas, säilitada mulla viljakust, vähendada keemiliste, eelkõige fosforil põhinevate väetiste kasutamist põllumajanduses ning suurendada mulla veemahutavust;

AA.  arvestades, et liikmesriigid kasutavad üksteisest erinevaid jäätmekäitlussüsteeme ja prügilatesse ladestamine on Euroopa Liidus siiani kõige enam kasutatav tahkete olmejäätmete kõrvaldamise meetod, kuigi see on keskkonnale kõige kahjulikum;

AB.  arvestades, et transpordikütuse tootmine biojäätmetest on keskkonnale väga kasulik;

AC.  arvestades, et tuleb ergutada teadusuuringud ja innovatsiooni biojäätmete käitluse valdkonnas;

AD.  arvestades, et praegune jäätmete liigiti kogumine võimaldab vältida saastamist ning aitab saavutada kõrgekvaliteedilise komposti saamise eesmärki; sellega tagatakse kvaliteetsed materjalid biojäätmete ringlussevõtuks ning parandatakse energiakasutust;

AE.  arvestades, et olemasolevad uurimused ja liikmesriikide kogemus näitavad, kui oluline on jäätmete liigiti kogumine, kuna see on praktiliselt teostatav ning keskkonnasäästlik ja majanduslikult jätkusuutlik ning tuleks teha kohustuslikuks; arvestades, et jäätmete liigiti kogumine peaks olema kõrge kvaliteediga komposti tootmise eelduseks;

Õigusaktid

1.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi biojäätmeid käsitlevad olemasolevad õigusaktid, et koostada vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele enne 2010. aasta lõppu ettepanek võtta vastu eridirektiiv, mis hõlmaks muu hulgas järgmist:

2.  palub komisjonil kindlaks teha jäätmete ringlussevõtust ja kompostimisest tulenev CO2 heitkoguste vähenemine riikide heitkoguste vähendamise kavade raames;

3.  märgib, et Euroopa Liidu tulevane raamistik annaks paljudele liikmesriikidele õiguslikud suunised ja õigusselguse ning motiveeriks neid tegema biojäätmete käitlusesse investeeringuid; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike jäätmete sortimise süsteemide kasutuselevõtmisel ning seadma biojäätmete käitlemiseks siduvaid ja ambitsioonikaid eesmärke;

4.  tuletab meelde, et 22. juuli 2002. aasta ühenduse kuuendas keskkonna tegevuskavas aastateks 2001-2010 pandi artikli 8 lõike 2 punktis iv komisjonile kohustus koostada õigusaktid biolagundatavate jäätmete kohta, mis on üks kõige olulisemaid meetmeid, et saavutada loodusressursside ja jäätmete säästva kasutamise ja käitlemise eesmärk, kuid isegi kaheksa aastat hiljem ei ole esitatud ühtegi õigusakti ettepanekut, mis on lubamatu;

5.  kutsub komisjoni üles täpsustama oma mõjuhinnangus biojäätmete käitlemise parandamist seoses eraldi kogutavate biojäätmete ringlussevõtuga, kompostimise kasutamisega põllumajanduse ja keskkonna heaks, mehaaniliste/bioloogiliste töötlusvõimalustega ning biojäätmete kasutamisega energiatootmise allikana; on seisukohal, et see mõjuhinnang peaks olema aluseks Euroopa Liidu uue biojäätmete õigusliku raamistiku koostamisel;

Kasutamine

6.  nõuab, et komisjon kehtestaks koostöös liikmesriikidega kõrgekvaliteedilise komposti tootmise ja kasutamise kriteeriumid ning võtaks vastu miinimumnõuded lõpptoodetele kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 6, mis võimaldaks hinnata biojäätmete käitlusel saadud komposti eri liikide kvaliteeti integreeritud lähenemisviisil põhineva strateegia raames ning millega tagataks mitte ainult kvaliteet, vaid ka toote jälgitavus ja turvaline kasutus;

Energia

7.  peab biojäätmete puhul eriti kasulikuks anaeroobset kääritamist, sest selle tulemusena tekivad toitainerikas mullaparandusaine, kääritamissaadus ning ka biogaas, mis on taastuvenergia, mida saab muundada biometaaniks või kasutada baaskoormuselektri tootmiseks;

8.  peab biojäätmete põletamist jäätmehierarhias kasutatavaks alternatiiviks vaid eeldusel, et põletamine toimub koos energia tootmisega;

9.  rõhutab, et biojäätmete taaskasutamisel energia tootmiseks tuleb jälgida energiatõhusust ja säästvat arengut, seepärast tuleb neid tooteid esmajoones kasutada kõige tõhusamal moel; rõhutab seetõttu, et biojäätmete liigiti kogumine on väga tähtis, et täita prügiladirektiivi(14), pakkuda biojäätmete ringlussevõtuks kvaliteetset materjali ja parandada energiakasutuse tõhusust;

10.  märgib, et jäätmete vähendamiseks, ringlussevõtu ja biogaasi tootmise suurendamiseks tuleks jätta avatuks kõik tehnoloogilised vahendid ja võimalused, mis aitavad suurendada loodusressursside ringlussevõttu või biogaasi tootmist;

11.  on seisukohal, et biojäätmed on väärtuslik taastuv ressurss elektrienergia ja sõidukitele biokütuse tootmiseks ning gaasivõrku suunamiseks, kui biogaas muundatakse biometaaniks (peamiselt metaan (50%–75%) ja süsinikdioksiid), ning kutsub komisjoni üles analüüsima ja edendama võimalusi biojäätmete kasutamiseks biogaasi tootmise eesmärgil;

12.  rõhutab, et biojäätmete prügilatesse toimetamist tuleb vähendada; märgib sellega seoses, et biojäätmed võivad aidata kaasa ELi eesmärgi täitmisele – saavutada aastaks 2020 vähemalt 20-protsendiline taastuvenergia osakaal, ning ka ELi kütusekvaliteedi direktiivis seatud eesmärkide täitmisele; tuletab meelde, et taastuvenergia direktiivis toetatakse kõikide biomassi liikide kasutamist, sealhulgas biojäätmete kui taastuva energiaallika kasutamist energia saamiseks, ning et jäätmetest saadavad biokütused lähevad 10% taastuvenergia eesmärgi saavutamisel transpordisektoris arvesse kahekordselt; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma oma siseriiklikes õigusaktides integreeritud jäätmehierarhia poliitika osana arvesse jäätmete biolagunevate osade energiakasutust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid jagaksid parimatest tavadest tulenevaid ideid;

Teadusuuringud ja innovatsioon

13.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid soodustaksid ja toetaksid teadusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni biojäätmete käitluse valdkonnas;

14.  kutsub komisjoni üles jätkama aktiivset osalemist biojäätmete töötlusmeetodite alastes teadusuuringutes, et paremini selgeks teha biojäätmete töötluse kasulikkus seoses mullaga ning energiakasutus ja keskkonnamõju;

Teadlikkuse tõstmine ja teavitamine

15.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid keskkonnateadlikust suurendavat tegevust biojäätmete valdkonnas, eelkõige koolides ja kõrgharidusasutustes, et propageerida jäätmeteket vältivaid paremaid käitumisharjumusi, edendada biojäätmete ja tahkete olmejäätmete säästvat käitlust ning suurendada üldsuse teadlikkust jäätmetetekke vältimisest ja jäätmete ringlussevõtust ning biojäätmete liigiti kogumise ja bioloogilise käitluse kasust; rõhutab sellega seoses linnade, valdade ja kommunaalettevõtete tähtsat osa kodanike nõustamises ja neile jäätmetekke vältimise kohta teabe jagamises;

Keskkond

16.  on seisukohal, et töödeldud biojäätmeid tuleks kasutada orgaanilise ainese säilitamiseks ja toiteelementide, eelkõige fosfaadi ringluse lõpuleviimiseks, võttes need ringlusesse pinnases, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tunnustama, et tuleks uurida, kuidas poliitilised meetmed aitavad pidurdada maailma fosfaadivarude lubamatult kiiret kahanemist;

17.  rõhutab, et saastevabu biojäätmeid tuleb pidada väärtuslikuks looduslikuks ressursiks kõrgekvaliteedilise komposti tootmisel;

18.  on seisukohal, et põllumajanduse tulevik sõltub ka pinnase säilitamisest ja taastamisest; märgib, et kvaliteetse komposti kasutamine põllumajanduses võib aidata säilitada mulla viljakust, suurendada pinnase veemahutavust, parandada süsinikdioksiidi sidumise võimet ja vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist; rõhutab liikmesriikide osa põllumajandusmaadel kvaliteetse komposti kasutamise tagamisel;

19.  juhib tähelepanu sellele, et kompostimisel on raske kontrollida ladestatud ainete vahelt eralduvaid gaase, mis võib osutuda tõsiseks ohuks keskkonnale ja atmosfäärile; tuletab meelde, et nõuetekohase kompostimise – ja eriti bioloogiliste olmejäätmete kompostimise – juurde kuulub ka põhjavee kaitse kompostimisettevõtte nõrgvee eest;

20.  rõhutab, et eri tasandite eesmärkide (võitlus kliima soojenemise, mulla degradeerumise ja erosiooni vastu, taastuvate energiaallikate eesmärgi täitmine) saavutamise seisukohast on valikkogutud biojäätmete kompostimisel ja kääritamisel tasuvuse korral kahtlemata eeliseid ning seda tuleks ergutada;

21.  kutsub komisjoni üles esildama riiklikke biojäätmete ringlussevõtu eesmärke, et piirata kõige ebasoovitavamates jäätmekäitluse lahendustes, näiteks prügilates ja põletamisel, kasutatavat biojäätmete kogust;

Prügiladirektiivi nõuete järgimine

22.  tuletab meelde, et biojäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt üldisele jäätmekäitlusmeetodite hierarhiale järgmiselt: jäätmete tekke vältimine, ringlussevõtt, muud jäätmete taaskasutamise viisid, sealhulgas energia saamise eesmärgil, ja viimase võimalusena ladestamine prügilatesse (direktiivi 1999/31/EÜ artikkel 5 ja direktiiv 2008/98/EÜ(15)); palub komisjonil veelgi rangemalt jälgida kogu ELis prügilatesse ladestamise nõuete täitmist ja rakendamist;

23.  võtab teadmiseks asjaolu, et eri liikmesriikides kehtivad erinevad õiguslikud meetmed ja kasutatakse erinevaid jäätmekäitlusviise ning et prügilatesse ladestamine on endiselt Euroopa Liidus kõige levinum tahkete olmejäätmete kõrvaldamise meetod; kutsub liikmesriike üles tõhustama koostööd parimate tavade vahetamisel biojäätmete käitluse valdkonnas;

24.  on seisukohal, et mehhaanilis-bioloogiline töötlus on tõhus võimalus vältida suure koguse kõdunevate jäätmete prügilatesse ladestamist ning selle asemel kasutada kompostimist, anaeroobset kääritamist ja jäätmete energiakasutust;

Majanduslikud aspektid

25.  on seisukohal, et biojäätmete kõnelause liigiti kogumise ja muude käsitlusviiside laiendamiseks on vaja rahalisi stiimuleid;

26.  rõhutab, et biojäätmete käitluse paranemine ja komposti kvaliteedistandardite ühtlustamine on vajalikud selleks, et ergutada kompostituru arengut Euroopas;

27.  on seisukohal, et põhimõte, mille kohaselt saastaja maksab, peab olema aluseks saasteainetest põhjustatud lisakulude hüvitamisel, nii et põllumajandus ei peaks maksma biojäätmete põllule laotamise negatiivsete kõrvalmõjude eest;

28.  rõhutab asjaolu, et paljudes liikmesriikides on mõningane infrastruktuur juba olemas, kuid biojäätmetega seotud võimalike komposti-, setete-, bioenergia- ja biokütuseturgude loomiseks ja sisseseadmiseks on vaja rahalisi soodustusi;

29.  rõhutab biojäätmetest toodetud transpordikütuste keskkonnakasu; nõuab, et liikmesriigid võtaksid seda jäätmehierarhiat silmas pidades arvesse läbivaadatud jäätmete raamdirektiivi rakendamisel ja et komisjon kajastaks seda oma rakendussuunistes;

30.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki olemasolevaid või tulevasi mõjuhinnanguid, et teada saada, milliseid majanduslikke stiimuleid, fonde või abivahendeid võiks kasutada või luua, et arendada ja rakendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad nõuetekohast biojäätmete käitlust;

o
o   o

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 114, 27.4.2006, lk 9. (2) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. (3) EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 154. (4) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 29. (5) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 44. (6) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 18. (7) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 281. (8) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 138. (9) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 59. (10) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 599. (11) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 81. (12) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 135. (13) Nõukogu sekretariaadi 9. märtsi 2010. aasta teade, nõukogu dokument 7307/10. (14) Direktiiv 1999/31/EÜ, põhjendus 17. (15) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.