Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta määrust (EL) nr 540/2010, millega Island lisatakse Euroopa Liiduga ühinemise eelset abi saavate riikide nimekirja, millist abi antakse kandidaatriikide õigusaktide Euroopa Liidu õigusega vastavusse viimiseks;

–  võttes arvesse komisjoni arvamust Islandi Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (SEK(2010)0153);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta otsust alustada Islandiga ühinemisläbirääkimisi;

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni 2009. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta, mis käsitleb Lääne-Balkani riike, Islandit ja Türgit(1);

–  võttes arvesse oma 11. veebruari 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (KOM(2009)0588 – C7-0279/2009 – 2009/0163(COD))(2);

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi Islandi Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt võib liidu liikmeks astumise avalduse esitada iga Euroopa riik;

B.  arvestades, et iga riigi edenemine ELi liikmeks saamise suunas sõltub tema saavutustest ja ühinemiskriteeriumide täitmiseks tehtud pingutustest, kusjuures arvesse tuleb võtta ka liidu integreerimisvõimet;

C.  arvestades, et 17. juulil 2009 esitas Island Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse;

D.  arvestades, et 24. veebruaril 2010 esitas komisjon oma arvamuse, milles soovitas alustada Islandiga ühinemisläbirääkimisi;

E.  arvestades, et kuna eelmised laienemised on kahtlemata olnud nii ELi kui ka sellega ühinenud liikmesriikide jaoks edukad ning aidanud edendada kogu Euroopa stabiilsust, jõukust ja arengut, on tähtis luua Islandi ühinemisprotsessi lõpuleviimiseks vajalikud tingimused ja tagada, et ka tema ühinemine on Kopenhaageni kriteeriumide põhjal hinnatuna edukas;

F.  arvestades, et Islandi ja ELi vahelised suhted said alguse 1973. aastal, kui nad sõlmisid kahepoolse vabakaubanduslepingu;

G.  arvestades, et Island kui Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liige ning Schengeni lepingute ja Dublini määruse osapool teeb juba ELiga tihedat koostööd ning on seetõttu juba vastu võtnud suure osa ühenduse õigustikust;

H.  arvestades, et Islandil on kauaaegsed demokraatia traditsioonid ja suur osa tema õigusaktidest on ühenduse õigustikuga vastavusse viidud;

I.  arvestades, et alates 1994. aastast on Island andnud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu olulise panuse Euroopa ühtekuuluvusse ja solidaarsusesse;

J.  arvestades, et sõjaliste traditsioonideta riigina toetab Island ELi rahutagamismissioone tsiviilvõimekuse osas ning ühineb tihtipeale ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga;

K.  arvestades, et Islandit ja selle elanikkonda tabas rängalt ülemaailmne finants- ja majanduskriis, mis põhjustas 2008. aastal Islandi pangandussüsteemi krahhi;

L.  arvestades, et Ühendkuningriigi ja Hollandi valitsus sõlmisid 2009. aasta juunis ja oktoobris Islandi valitsusega lepingud Hollandilt saadud 1,3 miljardi euro suuruse laenu ja Ühendkuningriigilt saadud 2,4 miljardi Suurbritannia naelsterlingi (GBP) suuruse laenu tasumise tingimuste kohta; arvestades, et 6. märtsi 2010. aasta referendumi järel lükati oktoobris sõlmitud leping tagasi ja selle osapooled sõlmivad eeldatavalt Islandi hoiuste tagamise süsteemist tulenevate väljamaksete kohta uue lepingu;

M.  arvestades, et EFTA järelevalveamet teatas oma 26. mai 2010. aasta ametlikus märgukirjas, et Islandi kohustus on tagada Ühendkuningriigis ja Hollandis elavatele Icesave'i hoiustajatele minimaalsete hüvitiste maksmine;

N.  arvestades, et Islandi avalik arvamus ja poliitilised parteid on ELi liikmesuse küsimuses lõhenenud; arvestades, et poliitilise ja majanduskriisi tingimustes on avalik arvamus ELi liikmesuse küsimuses 2009. suvest saadik muutunud märksa negatiivsemaks,

Poliitilised kriteeriumid

1.  tervitab Euroopa Ülemkogu otsust alustada Islandiga ühinemisläbirääkimisi;

2.  tunneb heameelt võimalusest saada ELi uueks liikmesriigiks tugeva demokraatiakultuuriga maa; sellega seoses rõhutab, et Islandi ühinemine võib olla kasulik nii temale kui ka ELile ning et see tugevdab veelgi liidu rolli inimõiguste ja põhivabaduste kaitsja ja edendajana kogu maailmas;

3.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi ja Althingi liikmete suurepärasele koostööle EMP parlamentaarse ühiskomitee raames ning ootab EP ja Islandi parlamentaarselt ühiskomiteelt sama viljakat koostööd;

4.  on eriti rahul Islandi moodsa meedia algatusega (Icelandic Modern Media Initiative), mis lubab nii Islandil kui ka ELil end sõna- ja teabevabaduse õiguskaitsel jõuliselt positsioneerida;

5.  kutsub Islandi ametivõime tegelema ELi kodanike erineva kohtlemise küsimusega seoses nende õigusega Islandi kohalikel valimistel hääletada ja kandideerida;

6.  juhib tähelepanu sellele, et ELi uue laienemisstrateegia kohaselt on kandidaatriigi kohtusüsteem üks valdkond, millele EL pöörab erilist tähelepanu juba varasel ühinemiseelselt etapil; on seisukohal, et Islandi valitsusel tuleks Veneetsia komisjoni soovituste kohaselt vastu võtta kohtunike sõltumatuse tagamiseks vajalikud meetmed ning seejuures asjakohaselt käsitleda küsimust kohtu ja inimõiguste ministri liialt domineerivast rollist kohtunike, prokuröride ja kõrgemate kohtuametnike ametissenimetamisel; usub, et Islandi ametivõimud võtavad vastu vajalikud muudatused;

7.  soovitab Islandil ratifitseerida ÜRO korruptsioonivastane konventsioon ja Euroopa Nõukogu korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon;

8.  avaldab Islandile kiitust hea inimõigustealase olukorra eest; kutsub sellegipoolest Islandi ametivõime üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

9.  soovitab Islandil järgida OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) 2008. aasta soovitusi sallimatusest tulenevate kuritegude kohta;

Majanduslikud kriteeriumid

10.  märgib, et Island on üldiselt rahuldavalt täitnud oma kohustusi seoses EMPga ning näidanud suutlikkust tulla toime ELi siseste turujõudude ja konkurentsisurvega; märgib siiski, et vastavushindamise, akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonnas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi oma tegevuse üldpõhimõtetega vastavusse viimiseks ja ühenduse õigustiku täieliku täitmise tagamiseks; võtab teadmiseks EFTA järelevalveameti 26. mai 2010. aasta ametliku märgukirja Islandi valitsusele (esimene samm valitsuse vastu algatatud rikkumismenetluses selle eest, et Island ei ole täitnud oma kohustusi tulenevalt EMP lepingust ELi hoiuste tagamise direktiivi (94/19/EÜ) täitmise kohta) ning tervitab Islandi valitsuse näidatud valmisolekut Icesave'i läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule viia;

11.  toetab Islandi majanduse edasise mitmekesistamise poliitikat kui riigi pikaajaliseks majanduslikuks heaoluks vajalikku sammu;

12.  juhib tähelepanu sellele, et keskkond on ELi jaoks prioriteet, ja on rahul Islandi jõulise tegevusega keskkonnapoliitikas;

13.  märgib, et ehkki eelarve konsolideerimine jääb endiselt põhiprobleemiks, on Islandil julgustavaid märke majanduse stabiliseerumisest; peab seniseid rahapoliitilisi meetmeid sammudeks õiges suunas, mis suurendavad majanduslikku ja finantsstabiilsust;

14.  väljendab heameelt eriuurimiskomisjoni aruande üle, mis võib aidata riigi eneseusku taastada; soovitab võtta nimetatud komisjoni töö põhjal järelmeetmeid aruandes kirjeldatud pakiliste poliitiliste, majanduslike ja institutsiooniliste vajakajäämistega tegelemiseks;

15.  on rahul asjaoluga, et Islandi pensionifondide assotsiatsioon (IPFA) nõustus korraldama sõltumatu uurimise, millega võetakse vaatluse alla pensionisüsteemide töömeetodid ja investeerimispoliitika majanduskrahhile eelnenud ajal;

16.  nõuab kahepoolse lepingu sõlmimist Ühendkuningriigi ja Hollandi valitsusele ühtekokku võlgnetava 3,9 miljardi euro tagasimaksmise korra kohta; rõhutab, et kõigile osapooltele vastuvõetav kokkulepe taastab usu Islandi võimesse täita oma kohustusi, sealhulgas kõiki EMP lepingust tulenevaid kohustusi, ning tugevdab nii Islandis kui ka ELis üldsuse toetust Islandi ühinemisprotsessile;

17.  võtab teadmiseks Islandi soovi saada euroala liikmeks, mida on võimalik saavutada pärast ELi liikmeks saamist ja kõigi vajalike tingimuste täitmist;

18.  väljendab heameelt valuuta stabiliseerimiseks, pankade restruktureerimiseks ja eelarve konsolideerimiseks sõlmitud IMFi reservkrediidi lepingu teise läbivaatamise heakskiitmise üle;

19.  tunneb muret Islandi tööpuuduse ja inflatsiooni kõrge taseme pärast, võttes samas teadmiseks hiljutised märgid olukorra paranemisest;

20.  avaldab Islandile kiitust suuremahuliste investeeringute eest haridusse ning teadus- ja arendustegevusse;

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

21.  märgib, et EMP liikmena täidab Island peaaegu täielikult 10 läbirääkimispeatüki tingimusi, täidab osaliselt 11 läbirääkimispeatüki tingimusi ning EMP ei hõlma vaid 12 peatükki, mille üle tuleb täies mahus läbi rääkida; toonitab, et komisjon on rõhutanud, et Islandil on vaja teha tõsiseid pingutusi, et viia oma mitme valdkonna õigusaktid vastavusse ühenduse õigustikuga ning ühinemiskriteeriumide täitmiseks neid keskpikas perspektiivis tulemuslikult rakendada ja jõustada; rõhutab, et Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud kohustuste täitmine Islandi poolt ning kokkulepe, mis seob Islandi Schengeni acquis„ kohaldamise, täitmise ja edasiarendamisega, on ühinemisläbirääkimiste tähtsad tingimused;

22.  kutsub Islandi ametiasutusi üles tegelema riigi majanduse peamiste institutsiooniliste nõrkustega, eelkõige finantsjärelevalve süsteemi ning hoiuste tagamise süsteemi korralduse ja toimimisega;

23.  soovitab Islandil võtta vastu ELi poliitikaga kooskõlas olev põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ning võtta kasutusele nende rakendamiseks vajalikud haldusstruktuurid; sellega seoses rõhutab, et ELi poliitika puhul tuleb arvestada Islandi keskkonna, loomastiku ja taimestiku eripära ning tema kaugust Mandri-Euroopast;

24.  kutsub komisjon üles kaasama Islandi ametiasutusi praegu toimuvatesse aruteludesse ühise põllumajanduspoliitika reformi üle;

25.  tunnustab Islandi vastutustunnet ja säästlikkust mere elusressursside majandamisel ja loodab, et läbirääkimised Islandi kohustuse üle võtta vastu Euroopa ühine kalanduspoliitika toimuvad nii ELi kui ka Islandi ametivõimude poolt konstruktiivses õhkkonnas, nii et tulemuseks on parimatele tavadele tuginev, mõlemaid pooli rahuldav lahendus, mis kaitseb nii ELi kui ka Islandi kalurite ja tarbijate huve;

26.  soovitab Islandil võtta kalanduspoliitika valdkonnas meetmeid, mis võimaldavad tal üle minna ühise kalanduspoliitika juurutamisele;

27.  nõuab, et Island lõpetaks täielikult vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest;

28.  märgib, et Island võib anda väärtusliku panuse ELi keskkonna- ja energiapoliitikasse tänu oma kogemustele taastuvenergia, eriti geotermilise energia valdkonnas, keskkonnakaitses ja võitluses kliimamuutuse vastu;

Piirkondlik koostöö

29.  peab Islandi ELiga ühinemist, kuna see veelgi tugevdab Euroopa kohalolekut Arktika Nõukogus, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et see aitab lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning võib suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil;

30.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Islandi ühinemine ELiga tugevdab liidu välispoliitika Põhja-Atlandi dimensiooni;

Avalik arvamus ja toetus laienemisele

31.  soovitab Islandi ametivõimudel algatada ELiga ühinemise küsimuse laialdane avalik arutelu, kaasates sellesse algusest peale kodanikuühiskonna, käsitledes Islandi kodanike muresid seoses ELi liikmeks olemisega ning arvestades, et läbirääkimiste edukus eeldab kindlat pühendumist; palub komisjonil anda Islandi ametiasutustele nende taotluse korral materiaalset ja tehnilist abi, et aidata neil suurendada ühinemisprotsessi läbipaistvust ja vastutustundlikkust ning korraldada kogu riiki hõlmav põhjalik ja laialdane teabekampaania ELi liikmeks saamise tagajärgede üle, nii et Islandi kodanikel oleks võimalik langetada eelseisval ühinemisreferendumil teadlik otsus;

32.  on seisukohal, et väga tähtis on anda ELi kodanikele Islandi ühinemisega seotud tagajärgede kohta selget ja põhjalikku teavet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema selle nimel jõupingutusi ning peab sama oluliseks kodanike murede ja küsimuste ärakuulamist ja nendega tegelemist ning kodanike huvidele ja seisukohtadele reageerimist;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Althingi esimehele ja Islandi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0097. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0026.