Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0816(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0228/2010

Esitatud tekstid :

A7-0228/2010

Arutelud :

PV 07/07/2010 - 12
CRE 07/07/2010 - 12

Hääletused :

PV 08/07/2010 - 6.2
CRE 08/07/2010 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0280

Vastuvõetud tekstid
PDF 421kWORD 125k
Neljapäev, 8. juuli 2010 - Strasbourg
Euroopa välisteenistus *
P7_TA(2010)0280A7-0228/2010
Resolutsioon
 Terviktekst
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 8. juuli 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (08029/2010 – C7-0090/2010 – 2010/0816(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut (08029/2010);

–  võttes arvesse kõrge esindaja poolt Euroopa Parlamendi täiskogu 8. juuli 2010. aasta istungil tehtud avaldust Euroopa välisteenistuse juhtimise põhikorralduse kohta;

–  võttes arvesse kõrge esindaja avaldust poliitilise vastutuse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0090/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0228/2010),

1.  kiidab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  on kindlalt otsustanud tugevdada koostööd liikmesriikide parlamentidega liidu välistegevuse valdkonnas ning eelkõige seoses ÜVJP ja ÜJKPga, nagu on nõutud asutamislepingus;

3.  on seisukohal, et finantsmääruse muutmisega tuleks lisaks käesolevale nõukogu otsusele täpsustada veelgi komisjoni rolli delegatsiooni juhtidele volituste edasidelegeerimise osas tegevusassigneeringute rakendamiseks, tagades eelkõige ka finantsmääruses, et komisjon võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et volituste edasidelegeerimine ei mõjuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

4.  kutsub komisjoni üles lisama oma ELi välistegevusega seotud kulusid käsitlevasse ulatuslikku töödokumenti, mis koostatakse koos ELi eelarveprojektiga, muu hulgas liidu delegatsioonide ametikohtade loetelude üksikasjad ning riigi ja missiooni kohta välistegevusega seotud kulude üksikasjad; juhib tähelepanu asjaolule, et ta kavatseb muuta vastavalt ka finantsmäärust;

5.  kordab, et vaidluste korral, mis puudutavad komisjoni juhiseid niisuguste ELi delegatsioonide juhtidele, mis kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikega 2 alluvad kõrgele esindajale, ning erimeelsuse korral kõrge esindaja ja niisuguste volinike vahel, kes on vastutavad asjaomase välisabi rahastamisvahendi programmide koostamise eest, langetab lõpliku otsuse volinike kolleegium;

6.  nõuab tungivalt, et kõrge esindaja tagaks, et nõukogu otsuse artikli 6 sätted, mille kohaselt 60 % Euroopa välisteenistuse kogu isikkoosseisust AD tasandil peavad olema ELi alalised ametnikud, kajastuks Euroopa välisteenistuse hierarhia kõikide astmete osas;

7.  on arvamusel, et nõukogu otsuse artikli 6 lõikes 6 ettenähtud täiendavad erimeetmed geograafilise ja soolise tasakaalu suurendamiseks peaksid geograafilise tasakaalu osas hõlmama meetmeid, mis on analoogsed nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 401/2004(1) sätestatud meetmetega;

8.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

9.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut muuta;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjonile.

(1) Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 401/2004, millega kehtestatakse Küprose, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liiduga liitumise tõttu ajutised erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmiseks (ELT L 67, 5.3.2004, lk 1).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 8. juulil 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine
P7_TC1-NLE(2010)0816

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 27 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepanekut(1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust(2),

võttes arvesse komisjoni nõusolekut(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks Euroopa välisteenistuse – kõrgele esindajale alluva funktsionaalselt sõltumatu liidu organi, mis on loodud Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõike 3 kohaselt – korraldus ja toimimine. Käesolevat otsust ja eelkõige viidet mõistele „kõrge esindaja” tõlgendatakse vastavalt tema Euroopa Liidu lepingu artiklis 18 sätestatud erinevatele ülesannetele.

(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 3 teise lõigu kohaselt tagab liit kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.

(3)  Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat, kes on ühtlasi komisjoni asepresident ja välisasjade nõukogu eesistuja, tema volituste täitmisel juhtida Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ning tagada ELi välistegevuse järjepidevus, nagu on sätestatud eelkõige ELi lepingu artiklites 18 ja 27. Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat välisasjade nõukogu eesistuja ülesannete täitmisel, ilma et see piiraks nõukogu peasekretariaadi tavapäraseid ülesandeid. Euroopa välisteenistus toetab samuti kõrget esindajat komisjoni asepresidendi ülesannete täitmisel komisjoni pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise alal, ilma et see piiraks komisjoni talituste tavapäraseid ülesandeid.

(4)  Andes oma panust ELi väliskoostööprogrammidesse, peaks Euroopa välisteenistus püüdma tagada, et need programmid vastavad välistegevuse eesmärkidele ELi lepingu artikli 21 ja eriti selle lõike 2 punkti d kohaselt ning et nad järgivad ELi arengupoliitika eesmärke kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208. Sellega seoses peaks Euroopa välisteenistus edendama ka Euroopa arengukonsensuse ja humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse eesmärkide täitmist.

(5)  Lissaboni lepingust tuleneb, et lepingusätete rakendamiseks peab Euroopa välisteenistus olema tegevusvalmis võimalikult kiiresti pärast nimetatud lepingu jõustumist.

(6)  Euroopa Parlament täidab täielikult oma rolli liidu välistegevuses, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 sätestatud poliitilise kontrolli funktsiooni ning samuti aluslepingutes ettenähtud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Lisaks konsulteerib kõrge esindaja Euroopa Liidu artikli 36 kohaselt regulaarselt Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes ning tagab, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa välisteenistus abistab selles tegevuses kõrget esindajat. Seoses Euroopa Parlamendi liikmete juurepääsuga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna salastatud dokumentidele ja teabele tuleks kehtestada erikord. Sellise korra vastuvõtmiseni kohaldatakse olemasolevaid sätteid 2002. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonna salastatud dokumentide ja teabe kohta.

(7)  Kõrgel esindajal või tema esindajal peaksid Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži suhtes olema nende vastavates asutamisaktides sätestatud kohustused. Euroopa välisteenistus peaks osutama neile üksustele abi, mida praegu osutab nõukogu peasekretariaat.

(8)  Vastu tuleks võtta sätted Euroopa välisteenistuse töötajate ja nende töölevõtmise kohta, kui sellised sätted on välisteenistuse korralduse ja toimimise kindlaksmääramiseks vajalikud. Samaaegselt tuleks teha kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 336 vajalikud muudatused Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades (edaspidi „personalieeskirjad”) ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes (edaspidi „teenistustingimused”), ilma et see mõjutaks ELi toimimise lepingu artikli 298 kohaldamist. Euroopa välisteenistuse töötajaid puudutavates küsimustes tuleks Euroopa välisteenistust pidada institutsiooniks personalieeskirjade tähenduses. Kõrge esindaja on ametisse nimetav ametiisik nii personalieeskirjadega hõlmatud ametnike kui ka nende teenistujate puhul, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimusi. ▌ Euroopa välisteenistuse ametnike ja teenistujate arv otsustakse igal aastal eelarvemenetluse osana ja see esitatakse ametikohtade loetelus.

(9)  Euroopa välisteenistuse töötajad täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult ELi huve silmas pidades.

(10)  Töölevõtmisel tuginetakse kandidaatide saavutustele, tagades ühtlasi tasakaalustatud geograafilise ja soolise esindatuse. Euroopa välisteenistuse isikkoosseisus peaksid olema märkimisväärselt esindatud kõigi ELi liikmesriikide kodanikud. 2013. aastaks ette nähtud läbivaatamine peaks samuti seda küsimust kajastama, hõlmates sealhulgas vajaduse korral täiendavaid erimeetmeid võimaliku ebavõrdsuse vähendamiseks.

(11)   Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõike 3 kohaselt koosneb Euroopa välisteenistus nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajatest. Seetõttu viiakse nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomased osakonnad ja ülesanded ning samuti sellistes osakondades töötavad või selliseid ülesandeid täitvad ametnikud ja ajutised teenistujad üle Euroopa välisteenistuse alluvusse. Enne 1. juulit 2013 võtab Euroopa välisteenistus tööle ainult nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist pärinevaid ametnikke ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajaid. Pärast seda kuupäeva peaksid kõik teised Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad saama võimaluse kandideerida vabadele töökohtadele Euroopa välisteenistuses.

(12)   Euroopa välisteenistus võib erijuhtudel kasutada abi spetsialiseerunud lähetatud riiklikelt ekspertidelt, kes alluvad kõrgele esindajale. Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklikud eksperdid ei lähe arvesse osana ühest kolmandikust töötajate koguarvust, mille liikmesriikidest pärinevad töötajad peaksid moodustama Euroopa välisteenistuse täiskoosseisuni jõudmisel. Nende üleviimine Euroopa välisteenistuse asutamisjärgus ei ole automaatne ja seda tehakse nende päritoluliikmesriigi asutuste nõusolekul. Kui Euroopa välisteenistusse lähetatud riikliku eksperdi leping artikli 7 kohaselt lõppeb ja juhul, kui lähetatud riikliku eksperdi poolt täidetavad ülesanded vastavad üldjuhul AD kategooria ametnike poolt täidetavatele ülesannetele, muudetakse see funktsioon ajutise teenistuja ametikohaks, tingimusel et vajalik ametikoht on ametikohtade loetelu kohaselt olemas.

(13)   Komisjon ja Euroopa välisteenistus lepivad kokku komisjoni poolt delegatsioonidele juhiste andmise korras. Sellega peaks eelkõige ette nägema, et kui komisjon annab delegatsioonidele juhised, antakse koopia nendest samal ajal ka delegatsiooni juhile ja Euroopa välisteenistuse juhtkonnale.

(14)  Finantsmäärust tuleks muuta, et lisada finantsmääruse artiklisse 1 Euroopa välisteenistus liidu eelarves eraldi osa omava institutsioonina. Vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja sarnaselt teiste institutsioonidega pühendatakse üks osa kontrollikoja aastaaruandest ka Euroopa välisteenistusele ning välisteenistus vastab sellistele aruannetele. Euroopa välisteenistuse suhtes kohaldatakse eelarve täitmise heakskiitmise menetlust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Välisteenistus pakub Euroopa Parlamendile kogu vajalikku tuge, et Euroopa Parlament saaks kasutada oma õigust eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsioonina. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 vastutab tegevuseelarve täitmise eest komisjon. Finantsmõju omavate otsuste puhul võetakse eriti arvesse finantsmääruse IV jaotises sätestatud kohustusi, eelkõige finantsmääruse artiklit 75 seoses kulutoimingutega ning artikleid 64–68 seoses finantsjuhtimises osalejate vastutusega.

(15)   Euroopa välisteenistuse loomisel tuleks juhinduda kulutõhususe põhimõttest, mille eesmärk on eelarve neutraalsuse saavutamine. Selleks tuleb kasutada üleminekukorda ja suutlikkuse järkjärgulist suurendamist. Vältida tuleks muude struktuuriüksuste ülesannete, funktsioonide ja ressursside tarbetut dubleerimist. Kasutada tuleks kõiki võimalusi töö ratsionaliseerimiseks.
Lisaks on liikmesriikide ajutistele töötajatele vaja luua ka hulk täiendavaid ametikohti, mida tuleb rahastada praeguse mitmeaastase raamistiku raames.

(16)  Kehtestada tuleks eeskirjad, mis hõlmavad Euroopa välisteenistuse ja selle töötajate tegevust julgeoleku, salastatud teabe kaitse ja läbipaistvuse osas.

(17)  Tuletatakse meelde, et liidu immuniteetide ja privileegide protokolli kohaldatakse Euroopa välisteenistuse, selle ametnike ja muude teenistujate suhtes, kes kuuluvad kas personalieeskirjade või liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse.

(18)  Euroopa Liidul ja Euroopa Aatomienergiaühendusel on jätkuvalt ühtne institutsiooniline raamistik. Seetõttu on ülimalt oluline tagada mõlema välissuhete vaheline kooskõla ning võimaldada liidu delegatsioonidel esindada Euroopa Aatomienergiaühendust kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(19)  Kõrge esindaja peaks 2013. aasta keskpaigaks Euroopa välisteenistuse toimimise ja korralduse läbi vaatama ning tegema vajaduse korral ettepanekud käesoleva otsuse läbivaatamiseks. Läbivaadatud versioon tuleks vastu võtta hiljemalt 2014. aasta alguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Olemus ja kohaldamisala

1.  Käesoleva otsusega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.

2.  Euroopa välisteenistus, mille peakorter asub Brüsselis, on komisjonist ja nõukogu peasekretariaadist eraldi seisev Euroopa Liidu funktsionaalselt sõltumatu organ, millel on selle ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik õigus- ja teovõime.

3.  Euroopa välisteenistus allub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale („kõrge esindaja”).

4.  Euroopa välisteenistus koosneb juhtkonnast ning kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse lähetatud liidu delegatsioonidest.

Artikkel 2

Ülesanded

1.  Euroopa välisteenistus toetab kõrget esindajat tema eelkõige ELi lepingu artiklites 18 ja 27 sätestatud volituste täitmisel:

   tema volituste täitmisel juhtida Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, aidata tema ettepanekute kohaselt kaasa selle poliitika arendamisele, mida ta teostab nõukogu antud volituste kohaselt, ning tagada ELi välistegevuse järjepidevus;
   välisasjade nõukogu eesistuja ülesannete täitmisel, ilma et see piiraks nõukogu peasekretariaadi tavapäraseid ülesandeid;
   komisjoni asepresidendi ülesannete täitmisel komisjoni pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise alal, ilma et see piiraks komisjoni talituste tavapäraseid ülesandeid.

2.  Euroopa välisteenistus abistab Euroopa Ülemkogu eesistujat, komisjoni presidenti ja komisjoni nende ülesannete täitmisel välissuhete alal.

Artikkel 3

Koostöö

1.  Euroopa välisteenistus toetab liikmesriikide diplomaatilisi teenistusi ning samuti nõukogu peasekretariaati ja komisjoni talitusi ning teeb nendega koostööd, et tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel.

2.  Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused konsulteerivad oma ülesannete täitmisel üksteisega kõikides liidu välistegevusega seotud küsimustes, välja arvatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga hõlmatud asjades. Euroopa välisteenistus osaleb komisjoni poolt kõnealuses valdkonnas ettevalmistatavate õigusaktide ettevalmistustöös ja menetlustes. Käesolevat lõiget rakendatakse Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatüki ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 kohaselt.

3.  Euroopa välisteenistus võib sõlmida teenistuste tasandil kokkuleppeid komisjoni asjaomaste talituste, nõukogu peasekretariaadi või Euroopa Liidu muude ametite või institutsioonidevaheliste organitega.

4.  Euroopa välisteenistus osutab asjakohast toetust ja teeb koostööd liidu muude institutsioonide ja organitega, eriti Euroopa Parlamendiga. Nende institutsioonide ja organite (sealhulgas vajaduse korral ametite) toetus ning nendega tehtav koostöö võib olla kasulik ka Euroopa välisteenistusele. Euroopa välisteenistuse siseaudiitor teeb koostööd komisjoni siseaudiitoriga, et tagada auditeerimispoliitika ühtsus, pöörates erilist tähelepanu komisjoni vastutusele tegevuskulude eest. Lisaks teeb Euroopa välisteenistus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). Eelkõige võtab välisteenistus viivitamata vastu nimetatud määrusega nõutava otsuse sisejuurdluste toimetamise tingimuste kohta. Nagu määruses sätestatud, osutavad liikmesriigid kooskõlas oma siseriiklike õigusnormidega ja institutsioonid OLAFi töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 4

Juhtkond

1.  Euroopa välisteenistust juhib tegevpeasekretär, kes tegutseb kõrge esindaja alluvuses. Tegevpeasekretär võtab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada Euroopa välisteenistuse tõrgeteta töö, sealhulgas teostab ta Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimist ja haldab selle eelarvet. Tegevpeasekretär tagab tõhusa tegevuse koordineerimise kõigi osakondade vahel ning liidu delegatsioonidega▌.

2.  Tegevpeasekretäri abistavad kaks asepeasekretäri.

3.  Euroopa välisteenistust juhitakse peadirektoraatide abil. Need hõlmavad eelkõige järgmist:

   peadirektoraadid, mis koosnevad geograafilistest osakondadest, millega hõlmatakse maailma kõiki riike ja piirkondi, ning mitmepoolsetest ja temaatilistest osakondadest. Vajadusel koordineerivad need osakonnad oma tegevust komisjoni asjaomaste talituste ja nõukogu peasekretariaadiga;
   Euroopa välisteenistuse raames tegutsev tegevpeasekretäri hallatav peadirektoraat, mis tegeleb haldus-, personali-, eelarve-, julgeoleku-, kommunikatsiooni- ja infosüsteemiküsimustega. Kõrge esindaja nimetab kooskõlas tavapäraste töölevõtmiseeskirjadega ametisse eelarve ja haldusküsimuste eest vastutava peadirektori, kes töötab kõrge esindaja alluvuses ning vastutab kõrge esindaja ees Euroopa välisteenistuse halduskorralduse ja teenistusesisese eelarvehalduse eest. Peadirektor järgib samu eelarveridasid ja halduseeskirju, mida kohaldatakse ELi eelarve III jao selles osas, mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku V rubriiki;
   kriisiohjamise ja planeerimise direktoraat, tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus, Euroopa Liidu sõjaline staap ja Euroopa Liidu vaatluskeskus, mis kuuluvad kõrge esindaja otsesesse alluvusse ja vastutusalasse, abistavad teda liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika juhtimisel vastavalt aluslepingu sätetele, austades samal ajal vastavalt ELi lepingu artiklile 40 liidu teisi pädevusi.

Arvesse võetakse nimetatud struktuuriüksuste ning nende ülesannete, töötajate töölevõtmise ja personali staatuse eripära.

Tagatakse täielik koordineerimine kõigi Euroopa välisteenistuse struktuuriüksuste vahel.

   strateegiline poliitika planeerimise osakond;
   tegevpeasekretäri haldusalluvuses asuv juriidiline osakond, mis teeb tihedat koostööd nõukogu ja komisjoni õigustalitustega;
   osakonnad, mis tegelevad institutsioonidevaheliste suhete, teavitamise ja avaliku diplomaatia, siseauditi ja kontrollimise ning isikuandmete kaitsega.

4.  Kõrge esindaja nimetab vastavalt nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsuse (millega kehtestatakse rakendusmeetmed Euroopa Ülemkogu otsusele nõukogu eesistumise teostamise kohta, 2009/908/EL)(4) II lisale eesistujad nendele nõukogu ettevalmistavatele organitele, mille eesistujaks on kõrge esindaja, sealhulgas ka poliitika- ja julgeolekukomitee eesistuja.

5.  Kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistuse tegevust toetavad vajaduse korral nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjaomased talitused. Euroopa välisteenistus, nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjaomased talitused võivad sel eesmärgil koostada teenistuste tasandil kokkuleppeid.

Artikkel 5

Liidu delegatsioonid

1.  Delegatsiooni avamise või sulgemise otsuse võtab vastu kõrge esindaja, tehes seda kokkuleppel nõukogu ja komisjoniga.

2.  Iga liidu delegatsioon allub delegatsiooni juhile.

Delegatsiooni juht juhib delegatsiooni kõiki töötajaid olenemata nende staatusest ning juhib delegatsiooni kogu tegevust. Delegatsiooni juhil on kõrge esindaja ees aruandekohustus seoses delegatsiooni töö üldise juhtimise ja liidu kõigi meetmete koordineerimise tagamisega.

Delegatsiooni töötajateks on Euroopa välisteenistuse töötajad ning komisjoni töötajad, kui see on asjakohane, et täita liidu eelarvet ja viia ellu liidu poliitikaid, mis ei kuulu Euroopa välisteenistuse pädevusse.

3.  Delegatsiooni juht saab kõrgelt esindajalt ja Euroopa välisteenistuselt juhiseid ning vastutab nende täitmise eest.

Valdkondades, kus komisjon kasutab talle aluslepingutega antud volitusi, võib ka komisjon kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikega 2 anda delegatsioonidele juhiseid, mida täidetakse delegatsiooni juhi üldisel vastutusel.

4.  Delegatsiooni juht haldab tegevuskulusid, mis seonduvad asjaomases kolmandas riigis läbiviidavate ja komisjoni poolt edasidelegeeritud ELi projektidega, ning teeb seda finantsmääruse kohaselt.

5.  Euroopa välisteenistuse peasekretär hindab korrapäraselt iga delegatsiooni tegevust; hindamine hõlmab finants- ja haldusauditite teostamist. Euroopa välisteenistuse peasekretär võib sel eesmärgil taotleda komisjoni asjaomaste talituste abi. Lisaks Euroopa välisteenistuse siseselt võetavatele meetmetele täidab OLAF oma volitusi, eelkõige võttes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 pettusevastaseid meetmeid.

6.  Kõrge esindaja sõlmib vajalikud kokkulepped vastuvõtjariigi, rahvusvahelise organisatsiooni või asjaomase kolmanda riigiga. Eelkõige võtab kõrge esindaja vajalikke meetmeid, tagamaks et vastuvõtjariigid kohaldavad liidu delegatsioonide, nende töötajate ja varade suhtes privileege ja immuniteete, mis on samaväärsed nendega, millele on osutatud 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis.

7.  Liidu delegatsioonid saavad täita teiste ELi institutsioonide, eelkõige ▌ Euroopa Parlamendi vajadusi, kasutades selleks oma ▌ kontakte rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, mille juurde need delegatsioonid on akrediteeritud.

8.  Delegatsiooni juhil on volitused esindada ▌ ELi riigis, mille juurde delegatsioon on akrediteeritud, eelkõige sõlmida lepinguid ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

9.  Liidu delegatsioonid teevad tihedat koostööd ja jagavad teavet liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega. ▌

10.  Euroopa Liidu delegatsioonid osutavad kooskõlas ELi lepingu artikli 35 kolmanda lõiguga ja liikmesriikide vastava taotluse korral liikmesriikidele abi diplomaatiliste suhete korraldamisel ja kolmandates riikides liidu kodanikele konsulaarkaitse tagamisel.

Artikkel 6

Töötajad

1.  Käesoleva artikli sätteid, välja arvatud lõiget 2, kohaldatakse, ilma et see mõjutaks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, sealhulgas nendes eeskirjades vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 336 tehtud muudatusi nende kohandamiseks Euroopa välisteenistuse vajadustega.

2.  Euroopa välisteenistuse moodustavad Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad, sealhulgas liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kes on tööle võetud ajutiste teenistujatena(5).

Euroopa välisteenistuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.

3.  Vajaduse korral võib Euroopa välisteenistus konkreetsetel juhtudel kasutada piiratud hulga spetsialiseerunud lähetatud riiklike ekspertide abi.

Kõrge esindaja võtab vastu eeskirjad, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2003/479/EÜ, mida on muudetud 5. detsembri 2007. aasta nõukogu otsusega 2007/829/EÜ,(6) mille kohaselt antakse lähetatud riiklikud eksperdid Euroopa välisteenistuse käsutusse, et viimane saaks kasutada ekspertide eriteadmisi.

4.  Euroopa välisteenistuse töötajad täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult ELi huve silmas pidades. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kolmanda taande, artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 kohaldamist, ei palu Euroopa välisteenistuse töötajad ega võta vastu juhiseid üheltki Euroopa välisteenistuse väliselt valitsuselt, ametilt, organisatsioonilt või isikult ega üheltki organilt või isikult peale kõrge esindaja. Vastavalt personalieeskirjade artikli 11 kolmandale lõigule ei tohi Euroopa välisteenistuse töötajad võtta vastu mingit tasu üheltki Euroopa välisteenistuse väliselt allikalt.

5.  Kõrge esindaja kasutab volitusi, mis on personalieeskirjadega antud ametisse nimetavale ametiisikule ja mis on muude teenistujate teenistustingimustega antud lepinguid sõlmivale ametiisikule, ning võib neid volitusi Euroopa välisteenistuse siseselt delegeerida.

6.  Euroopa välisteenistusse töölevõtmisel tuginetakse kandidaatide saavutustele, tagades ühtlasi tasakaalustatud geograafilise ja soolise esindatuse. Euroopa välisteenistuse isikkoosseisus peaksid olema märkimisväärselt esindatud kõigi ELi liikmesriikide kodanikud. 2013. aastaks kavandatud läbivaatamine hõlmab ka kõnealust küsimust, sealhulgas vajaduse korral soovitusi täiendavate erimeetmete kohta, et korrigeerida võimalikku tasakaalustamatust.

7.  Euroopa Liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste ajutistest teenistujatest töötajatel on samad õigused ja kohustused ning neid koheldakse võrdselt, eelkõige seoses nende õigusega asuda igale ametikohale võrdsetel tingimustel. Euroopa Liidu ametnike ja ajutiste teenistujatena tööle võetud liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate vahel ei tehta vahet ülesannete jagamisel, mis seonduvad Euroopa välisteenistuse kõigi tegevusvaldkondade ja poliitikatega. Vastavalt finantsmääruse sätetele toetavad liikmesriigid liitu nende rahaliste kohustuste täitmise tagamisel, mis tulenevad Euroopa välisteenistuse ajutistest teenistujatest töötajate kõigist finantsmääruse artikli 66 kohastest kohustustest.

8.  Kõrge esindaja kehtestab korra Euroopa välisteenistuse töötajate valimiseks, mis viiakse läbi saavutustel põhineva läbipaistva menetluse alusel, eesmärgiga võtta tööle võimalikult pädevad, tõhusad ja ausad töötajad, tagades samal ajal küllaldase geograafilise ja soolise tasakaalu ning kõikide ELi liikmesriikide kodanike piisava esindatuse Euroopa välisteenistuses. Euroopa välisteenistuse vabade ametikohtade täitmiseks läbiviidavas töölevõtmise menetluses osalevad liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni esindajad.

9.  Pärast täiskoosseisuni jõudmist peaks Euroopa välisteenistuse liikmesriikidest pärinevad töötajad moodustama vähemalt kolmandiku töötajate koguarvust (AD tasandil), nagu on osutatud lõike 1 esimeses lõigus. ELi püsiametnikud, sealhulgas liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajad, kes on saanud personalieeskirjade sätete kohaselt ELi püsiametnikeks, peaksid moodustama vähemalt 60 % Euroopa välisteenistuse AD tasandi töötajate koguarvust. Kõrge esindaja esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa välisteenistuse ametikohtade täitmise kohta.

10.  Kõrge esindaja kehtestab organisatsioonisisese liikuvuse eeskirjad, tagamaks et Euroopa välisteenistuse töötajad saavad olla organisatsioonisiseselt väga liikuvad. Artikli 4 lõike 3 kolmandas taandes osutatud töötajate suhtes kohaldatakse erikorda. Põhimõtteliselt peaksid kõik Euroopa välisteenistuse töötajad korrapäraselt töötama ELi delegatsioonides. Kõrge esindaja kehtestab sellekohased eeskirjad.

11.  Liikmesriigid annavad oma siseriiklike õigusaktide kohaldatavate sätete kohaselt tagatise enda ametnikele, kellest on saanud Euroopa välisteenistuse ajutised teenistujad, et pärast nende teenistusaja lõppemist Euroopa välisteenistuses ennistatakse nad koheselt tööle. See teenistusaeg ei tohi vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 50b sätetele ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse erandlikel asjaoludel ja teenistuse huvides kuni kahe aasta võrra.

Euroopa välisteenistuses töötavatel ELi ametnikel on õigus kandideerida oma päritoluinstitutsiooni ametikohale samadel tingimustel kõnealuses institutsioonis töötavate taotlejatega.

12.  Võetakse meetmeid, et võimaldada Euroopa välisteenistuse töötajatele nõuetekohast ühtset koolitust, tuginedes eelkõige olemasolevatele siseriiklikele ning ELi tavadele ja struktuuridele. Kõrge esindaja võtab sel eesmärgil asjakohaseid meetmeid ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 7

Töötajaid puudutavad üleminekusätted

1.  Lisas esitatud nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomased osakonnad ja ülesanded viiakse üle Euroopa välisteenistuse alluvusse. Lisas esitatud osakondades töötavad või ülesandeid täitvad ametnikud ja ajutised teenistujad viiakse üle Euroopa välisteenistuse alluvusse. See hõlmab mutatis mutandis sellistes osakondades töötavaid või ülesandeid täitvaid lepingulisi ja kohalikke töötajaid. Kõnealustes osakondades töötavad või kõnealuseid ülesandeid täitvad lähetatud riiklikud eksperdid viiakse lähetava liikmesriigi asutuste nõusolekul samuti üle Euroopa välisteenistuse alluvusse.

Kõnealune üleviimine jõustub 1. jaanuaril 2011.

Nende üleviimisel Euroopa välisteenistusse määrab kõrge esindaja vastavalt personalieeskirjadele iga ametniku ametikohale, mis vastab selle ametniku palgaastmele.

2.  Euroopa välisteenistusse üleviidavate ametikohtade osas käesoleva otsuse jõustumise päeval käimasolevad töötajate töölevõtmise menetlused jäävad kehtima: kõnealuseid menetlusi jätkatakse ja need viiakse lõpule kõrge esindaja järelevalve all ning kooskõlas asjaomaste töökuulutuste ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldatavate eeskirjadega.

Artikkel 8

Eelarve

1.  Euroopa Liidu üldeelarve Euroopa välisteenistust käsitleva osa eelarvevahendite käsutaja ülesanded delegeeritakse vastavalt finantsmääruse artiklile 59. Kõrge esindaja kehtestab sise-eeskirjad halduskulude eelarveridade haldamiseks. Tegevuskulud jäävad komisjoni eelarveossa.

2.  Euroopa välisteenistus teostab oma volitusi kooskõlas ELi üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ning talle eraldatud assigneeringute piires.

3.  Euroopa välisteenistuse halduskulude kalkulatsiooni koostamisel konsulteerib kõrge esindaja arengupoliitika voliniku ja naabruspoliitika volinikuga nende vastutusalasse kuuluvates küsimustes.

4.  Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 1 koostab Euroopa välisteenistus oma järgmise eelarveaasta kulude kalkulatsiooni. Komisjon koondab need kalkulatsioonid eelarveprojekti, mis võib sisaldada erinevaid kalkulatsioone. Komisjon võib eelarveprojekti muuta, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 2.

5.  Eelarve läbipaistvuse tagamiseks liidu välistegevuse valdkonnas edastab komisjon eelarvepädevale institutsioonile koos ELi eelarve projektiga töödokumendi, milles esitatakse tervikuna kõik liidu välistegevusega seotud kulud.

6.  Euroopa välisteenistuse suhtes kohaldatakse eelarve täitmise heakskiitmise menetlust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Euroopa välisteenistus teeb sellega seoses täielikku koostööd heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annab vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osaledes asjaomaste asutuste koosolekutel.

Artikkel 9

Välistegevuse vahendid ja programmitöö

1.  ELi väliskoostööprogrammide haldamine kuulub komisjoni vastutusalasse, ilma et see mõjutaks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse järgnevates lõigetes sätestatud rolli programmitöös.

2.  Kõrge esindaja tagab ELi välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe eelkõige järgmiste välisabi rahastamisvahendite abil:

   arengukoostöö rahastamisvahend,
   Euroopa Arengufond,
   demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend,
   Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend,
   tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahend,
   tuumaohutusealane koostöövahend,
   stabiliseerimisvahend, seoses abiga, mis on ette nähtud 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 artikliga 4.

3.  Eelkõige annab Euroopa välisteenistus panuse programmide koostamise ja haldamise tsüklisse nimetatud vahendite puhul, võttes aluseks neis sätestatud poliitilised eesmärgid. Euroopa välisteenistus vastutab järgmiste, programmide koostamise tsükli strateegilisi ja mitmeaastaseid aspekte käsitlevate komisjoni otsuste ettevalmistamise eest:

   i) riikide eraldiste kindlaksmääramine, mille abil määratakse kindlaks iga piirkonna rahastamispakett (tulenevalt finantsperspektiivis sätestatud esialgsest summade jaotusest). Iga piirkonna puhul reserveeritakse osa rahastamisest piirkondlike kavade läbiviimiseks;
   ii) riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid;
   iii) riiklikud ja piirkondlikud sihtprogrammid.

Kooskõlas artikliga 3 teevad kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus kõnealuste vahendite programmide koostamise, kavandamise ja elluviimise kogu tsükli jooksul koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega, ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 kohaldamist. Kõik otsuste ettepanekud valmistatakse ette komisjoni menetlusi kasutades ja esitatakse komisjonile vastuvõtmiseks.

4.  Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi osas valmistavad välisteenistuse ja komisjoni asjaomased talitused ühiselt ette kõik ettepanekud, sealhulgas ka ettepanekud alusaktide ja lõikes 3 osutatud programmitöö dokumentide muutmiseks, tehes seda arenguküsimuste eest vastutava voliniku vastutusel, misjärel ettepanek esitatakse ühiselt kõrge esindajaga komisjonile otsuse vastuvõtmiseks.

Temaatilised programmid (välja arvatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend ning stabiliseerimisvahendi see osa, mida on nimetatud lõike 2 seitsmendas taandes) valmistab ette vastav komisjoni talitus arenguküsimuste eest vastutava voliniku juhendamisel ja need esitatakse kolleegiumile kõrge esindaja ja muude asjaomaste volinike nõusolekul.

5.  Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi osas valmistavad Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asjaomased talitused ühiselt ette kõik ettepanekud, sealhulgas ka ettepanekud alusaktide ja lõikes 3 osutatud programmitöö dokumentide muutmiseks, tehes seda naabruspoliitika eest vastutava voliniku vastutusel, misjärel ettepanek esitatakse ühiselt kõrge esindajaga komisjonile otsuse vastuvõtmiseks.

6.  ÜVJP eelarve, stabiliseerimisvahendi (välja arvatud lõike 2 seitsmendas taandes nimetatud osa), tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi, teavitamise ja avaliku diplomaatia ning valimiste vaatlusmissioonide raames toimuva tegevuse eest vastutab kõrge esindaja / Euroopa välisteenistus. Komisjon vastutab sellise tegevuse rahastamise eest kõrge esindaja kui komisjoni asepresidendi otseses alluvuses.(7) Rahastamise eest vastutav komisjoni talitus paikneb Euroopa välisteenistusega samas kohas.

Artikkel 10

Julgeolek

1.  Pärast konsulteerimist nõukogu otsuses 2001/264/EÜ osutatud komiteega teeb kõrge esindaja otsuse Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta ning võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et Euroopa välisteenistus haldab tõhusalt tema töötajate, füüsilise vara ja teabega seotud riske ning täidab oma vastutuskohustusi. Kõnealused eeskirjad kehtivad kõigi Euroopa välisteenistuse töötajate ning kõigi ELi delegatsioonide töötajate suhtes hoolimata nende halduslikust seisundist või päritolust.

2.  Enne lõikes 1 osutatud otsuse tegemist:

   kohaldab Euroopa välisteenistus salastatud teabe kaitse osas nõukogu otsust 2001/264/EÜ;
   kohaldab Euroopa välisteenistus muude julgeolekuküsimuste osas komisjoni otsust 2001/844/EÜ.

3.  Euroopa välisteenistusel on osakond, mis vastutab julgeolekuküsimuste eest ja mida abistavad liikmesriikide pädevad teenistused.

4.  Kõrge esindaja võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade rakendamiseks, eelkõige salastatud teabe kaitse osas, ning meetmed, mis tuleb võtta juhul, kui Euroopa välisteenistuse töötajad ei täida julgeolekueeskirju. Sel eesmärgil küsib Euroopa välisteenistus nõu nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroolt ning komisjoni ja liikmesriikide asjaomastelt talitustelt.

Artikkel 11

Juurdepääs dokumentidele ja arhiividele ning andmekaitse

1.  Euroopa välisteenistus kohaldab eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Kõrge esindaja teeb otsuse Euroopa välisteenistuse rakenduseeskirjade kohta.

2.  Euroopa välisteenistuse peasekretär haldab teenistuse arhiivi. Nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist välisteenistusse üleviidud osakondade asjaomased arhiivid viiakse üle Euroopa välisteenistuse arhiivi.

3.  Euroopa välisteenistus kaitseb füüsilisi isikuid seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Kõrge esindaja teeb otsuse Euroopa välisteenistuse rakenduseeskirjade kohta.

Artikkel 12

Kinnisvara

1.  Nõukogu peasekretariaat ja komisjoni asjakohased talitused võtavad kõik vajalikud meetmed, et artiklis 7 osutatud üleviimisega saaks kaasneda Euroopa välisteenistuse toimimiseks vajalike nõukogu ja komisjoni hoonete üleandmine.

2.  Kõrge esindaja, nõukogu peasekretariaat ja komisjon otsustavad ühiselt Euroopa välisteenistuse juhtkonnale ja ELi delegatsioonidele kinnisvara üleandmise tingimused.

Artikkel 13

Lõppsätted

1.  Kõrge esindaja, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid vastutavad käesoleva otsuse rakendamise eest ning võtavad sel eesmärgil kõik vajalikud meetmed.

2.  Kõrge esindaja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande Euroopa välisteenistuse toimimise kohta hiljemalt 2011. aasta lõpus. See aruanne hõlmab eelkõige artikli 5 lõigete 3 ja 10 ning artikli 9 sätete rakendamist.

3.  2013. aasta keskpaigaks vaatab kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse toimimise ja korralduse läbi, hõlmates muu hulgas artikli 6 lõigete 8 ja 11 sätete rakendamist. Nimetatud läbivaatamisega kaasneb vajaduse korral asjaomaste ettepanekute esitamine käesoleva otsuse muutmiseks. Sellisel juhul muudab nõukogu vastavalt ELi lepingu artikli 27 lõikele 3 käesolevat otsust läbivaatamise tulemustest lähtuvalt hiljemalt 2014. aasta alguses.

4.  Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Finantshaldust ja töölevõtmist käsitlevad otsuse sätted hakkavad kehtima pärast seda, kui personalieeskirjades ja finantsmääruses on tehtud vajalikud muudatused ning vastu on võetud paranduseelarve. ▌ Kõrge esindaja, nõukogu peasekretariaat ja komisjon lepivad kokku asjaomase korra ning konsulteerivad sujuva ülemineku tagamiseks liikmesriikidega.

5.  Hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest esitab kõrge esindaja komisjonile Euroopa välisteenistuse tulude ja kulude prognoosi, sealhulgas ametikohtade loetelu, mille põhjal saab komisjon koostada paranduseelarve projekti.

6.  Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, [kuupäev]

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT …
(2) ELT …
(3) ELT …
(4) ELT L 322, 9.12.2009, lk 28.
(5) Personalieeskirjade artikli 98 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt: „Ametisse nimetav asutus kaalub alates 1. juulist 2013 ka teiste institutsioonide ametnike taotlusi, eelistamata ühtegi neist kategooriatest.”
(6) ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.
(7) Komisjon teeb avalduse, kinnitamaks et kõrgel esindajal on antud valdkonnas piisav pädevus, järgides täiel määral finantsmäärust.


LISA

EUROOPA VÄLISTEENISTUSSE ÜLEVIIDAVAD OSAKONNAD JA ÜLESANDED(1)

Järgnevalt loetletakse kõik haldusüksused, mis viiakse tervikuna üle Euroopa välisteenistusse. See ei piira täiendavate vajaduste rahuldamist ja vahendite eraldamist Euroopa välisteenistuse asutamisega seotud üldiste eelarveläbirääkimiste käigus ega otsuseid tugifunktsioonide eest vastutava personali piisava arvu võimaldamise kohta ning sellega seotud vajadust nõukogu peasekretariaadi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vaheliste teenuslepingute järele.

1.  NÕUKOGU PEASEKRETARIAAT

Kogu allpool nimetatud osakondade ja funktsioonide personal viiakse tervikuna üle Euroopa välisteenistusse, välja arvatud üksikud nõukogu peasekretariaadi tavaülesannete täitmiseks vajalikud töötajad vastavalt artikli 2 lõike 1 teisele taandele ja välja arvatud teatud konkreetsed allpool esitatud funktsioonid:

Poliitikaüksus

EJKP ja kriisiohjestruktuurid

·  Kriisiohjamise ja planeerimise direktoraat (CMPD)

·  Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus (CPCC)

·  Euroopa Liidu sõjaline staap (EUMS)

o Euroopa Liidu sõjalise staabi juhataja otseses alluvuses olevad osakonnad

o Kontseptsioonide ja suutlikkuse direktoraat

o Luuredirektoraat

o Operatsioonide direktoraat

o Logistikadirektoraat

o Side ja infosüsteemide direktoraat

·  ELi vaatluskeskus (SITCEN)

Erand:

·  Turvalisuse akrediteerimise asutust toetavad SITCENi töötajad

Peadirektoraat E

·  Peadirektori otseses alluvuses olevad üksused

·  Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni direktoraat

·  Lääne-Balkani, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia direktoraat

·  Massihävitusrelvade leviku tõkestamise direktoraat

·  ÜVJPga seotud parlamentaarsete küsimuste direktoraat

·  New Yorgi kontaktasutus

·  Genfi kontaktasutus

Nõukogu peasekretariaadi ametnikud, kes on lähetatud Euroopa Liidu eriesindajate juurde ja ÜJKP missioonidele.

2.  KOMISJON (SEALHULGAS DELEGATSIOONID)

Kõik allpool nimetatud osakondade ja funktsioonide töötajad viiakse tervikuna üle Euroopa välisteenistusse, välja arvatud piiratud hulk töötajaid, kes on allpool välja toodud eranditena.

Välissuhete peadirektoraat

·  Kõik hierarhilised ametikohad ja nendega otseselt seotud tugitöötajad

·  Direktoraat A (kriisiplatvorm ja poliitika koordineerimine ÜVJP raames)

·  Direktoraat B (mitmepoolsed suhted ja inimõigused)

·  Direktoraat C (Põhja-Ameerika, Ida-Aasia, Austraalia, Uus-Meremaa, Euroopa Majanduspiirkond, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon, San Marino, Andorra, Monaco)

·  Direktoraat D (Euroopa naabruspoliitika koordineerimine)

·  Direktoraat E (Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia vabariigid)

·  Direktoraat F (Lähis-Ida, Vahemere lõunapiirkond)

·  Direktoraat G (Ladina-Ameerika)

·  Direktoraat H (Aasia (välja arvatud Jaapan ja Korea))

·  Direktoraat I (peakorteri ressursid, teave, institutsioonidevahelised suhted)

·  Direktoraat K (välisteenistus)

·  Direktoraat L (strateegia, koordineerimine ja analüüs)

·  Idapartnerluse töökond

·  Üksus Relex-01 (audit)

Erandid:

·  Rahastamisvahendite haldamise eest vastutavad töötajad

·  Delegatsioonides töötava personali palkade ja toetuste maksmise eest vastutavad töötajad

Välistalitus

·  Kõik delegatsioonide juhid ja nende asetäitjad ning nendega otseselt seotud tugitöötajad

·  Kõik poliitikaosakonnad või -rakukesed ja nende töötajad

·  Kõik teavitamise ja avaliku diplomaatia osakonnad ja nende töötajad

·  Kõik haldusosakonnad

Erandid

·  Rahastamisvahendite rakendamise eest vastutavad töötajad

Arengu peadirektoraat

·  Direktoraat D (AKV II – Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kariibi mere piirkond ning ülemeremaad ja -territooriumid), välja arvatud ülemeremaade ja -territooriumide töökond

·  Direktoraat E (Somaali poolsaar, Ida- ja Lõuna-Aafrika, India ookean ja Vaikse ookeani piirkond)

·  Üksus C1 (AKV I: abi kavandamine ja haldamine): programmitöö eest vastutavad töötajad

·  Üksus C2 (üleaafrikalised küsimused ning institutsioonid, valitsemine ja ränne): üleaafrikaliste suhete eest vastutavad töötajad

·  Asjakohased hierarhilised ametikohad ja nendega otseselt seotud töötajad

(1) Kõiki üleviidavaid inimressursse rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku kulurubriigi 5 (haldus) alusel.


LISA

KÕRGE ESINDAJA(1) DEKLARATSIOON POLIITILISE VASTUTUSE KOHTA

Suhetes Euroopa Parlamendiga toetub kõrge esindaja konsultatsioonide, teabevahetuse ja aruandluse korrale, mille seadsid eelmisel ametiajal sisse endine välissuhete volinik, endine ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning samuti roteeruv nõukogu eesistujariik. Vajaduse korral seda korda kohandatakse, et võtta arvesse parlamendi rolli poliitilise kontrolli alal ning kõrge esindaja rolli uut määratlust, nagu see on sätestatud aluslepingutes ja kooskõlas ELi lepingu artikliga 36.

Sellega seoses:

1.  ÜVJP valdkonnas küsib kõrge esindaja kooskõlas ELi lepingu artikliga 36 Euroopa Parlamendi arvamust poliitika põhiaspektide ja -valikute kohta. Kõik arvamustevahetused enne volituste ja strateegiate vastuvõtmist ÜVJP valdkonnas toimuvad asjakohases formaadis, mis vastab arutusel olevate küsimuste tundlikkusele ja konfidentsiaalsusele. Sellega seoses tõhustatakse ka ühiste konsultatiivkohtumiste tava AFETi (väliskomisjoni) ja COBU (eelarvekomisjoni) bürooga. Sellistel kohtumistel esitatavad ettekanded on eelkõige seotud ELi eelarvest rahastatud ÜVJP missioonidega, nii sellistega, mis on juba toimunud kui ka ettevalmistamisel olevate missioonidega. Vajaduse korral viiakse lisaks korrapärastele kohtumistele läbi täiendavad ühised konsultatiivkohtumised. Euroopa välisteenistust esindavad (kõikidel kohtumistel) lisaks poliitika- ja julgeolekukomitee alalisele eesistujale antud poliitika eest vastutavad kõrged ametnikud.

2.  Rahvusvaheliste lepingute üle peetavaid läbirääkimisi käsitleva Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise raamkokkuleppe alal käimasolevate läbirääkimiste tulemusi kohaldab kõrge esindaja mutatis mutandis tema vastutusalasse jäävate lepingute suhtes siis, kui on vajalik parlamendi nõusolek. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 10 teavitatakse Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel, sealhulgas ÜVJP valdkonnas sõlmitud lepingute puhul.

3.  Kõrge esindaja jätkab süvendatud dialoogi pidamist kõigi finantsinstrumentide (v.a Euroopa Arengufond) strateegilise kavandamise etappide üle ja neid puudutavate dokumentide esitamist. Sama kehtib liikmesriikidele ettevalmistavas etapis esitatud konsultatsioonidokumentide kohta. See ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 290 (mis käsitleb delegeeritud akte) kohaldamise alaste läbirääkimiste tulemusi.

4.  Jätkatakse praeguse ÜJKP missioonide ja operatsioonide kohta konfidentsiaalse teabe esitamise süsteemi (institutsioonidevahelise kokkuleppe 2002 EJKP EP erikomitee kaudu) kasutamist. Kõrge esindaja võib tagada teistele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele läbinud salastatud dokumentidele juurdepääsuks nõuetekohase julgeolekukontrolli, teadmisvajaduse põhimõttel juurdepääsu ka muudele ÜVJP valdkonna dokumentidele, kui selline juurdepääs on vajalik nende institutsioonilise ülesande täitmiseks väliskomisjoni (AFET) esimehe või vajaduse korral parlamendi presidendi taotlusel. Kõrge esindaja vaatab sellega seoses läbi kehtivad sätted Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kohta salastatud dokumentidele ja teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (2002 institutsioonidevaheline kokkulepe EJKP alal) ning vajaduse korral teeb ettepaneku nende sätete muutmiseks. Kuni sellise muutmiseni teeb kõrge esindaja otsuse üleminekusätete suhtes, mida ta peab vajalikuks, et tagada eespool nimetatud teabele hõlpsam juurdepääs institutsionaalset ülesannet täitvatele EP liikmetele, kes on nõuetekohaselt määratud ja kellest on teatatud.

5.  Kõrge esindaja vastab positiivselt Euroopa Parlamendi taotlustele, et parlamendi poolt strateegiliselt olulisteks peetavatesse riikidesse ja organisatsioonidesse nimetatud uued delegatsioonide juhid ilmuksid enne ametisse asumist AFETi arvamustevahetusele (mis on erinev ärakuulamisest). Sama kehtib ELi eriesindajate kohta. Need arvamustevahetused toimuvad kõrge esindajaga kokku lepitud formaadis, mis vastab arutusel olevate küsimuste tundlikkusele ja konfidentsiaalsusele.

6.  Juhul kui kõrge esindaja ei saa osaleda Euroopa Parlamendi täiskogu istungi arutelul, otsustab ta oma asendamise ELi institutsiooni liikmega, kes on kas volinik, kui arutelu puudutab küsimusi, mis kuuluvad komisjoni ainupädevusse või peamiselt komisjoni pädevusse, või välisasjade nõukogu liige ÜVJP valdkonna ainupädevusse või põhiliselt selle pädevusse kuuluvates küsimustes. Viimasel juhul on asendaja kooskõlas nõukogu kodukorra artikliga 26 kas roteeruva eesistujariigi või eesistujariikide kolmiku esindaja. Euroopa Parlamenti teavitatakse kõrge esindaja tehtud otsusest asendaja kohta.

7.  Kõrge esindaja hõlbustab delegatsioonide juhtide, ELi eriesindajate, ÜVJP missioonide juhtide ja välisteenistuse kõrgete ametnike osalemist asjakohastes parlamendi komisjonides ja allkomisjonides korrapärase teavitamise eesmärgil.

8.  Liikmesriikide rahastatavate sõjaliste ÜVJP operatsioonide puhul jätkatakse vastavalt eespool esitatud punktile 4 teabe edastamist institutsioonidevahelise kokkuleppe 2002 EJKP EP erikomitee kaudu, võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe mis tahes muudatusi.

9.  Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse valimiste vaatlemise missioonide ja nende järelmeetmete kindlaksmääramise ja planeerimise küsimustes, kooskõlas parlamendi kontrolliõigusega asjakohase rahastamisvahendi (s.t EIDHRi) eelarve üle. ELi missioonide peavaatlejad nimetakse valimiste koordineerimisrühmaga koordineerides aegsasti enne valmiste vaatlemise missiooni algust.

10.  Kõrgel esindajal on aktiivne roll eelseisvates aruteludes, kus käsitletakse 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) sisalduva ÜVJP praeguse rahastamiskorra ajakohastamist, võttes aluseks tegevuse punktis 1 esitatud küsimustes. Lissaboni lepinguga kehtestatud uut eelarvemenetlust kohaldatakse täielikult ÜVJP eelarve suhtes. Kõrge esindaja teeb samuti tööd ÜVJP eelarve suurema läbipaistvuse nimel, sealhulgas luues võimaluse määrata eelarves kindlaks peamised ÜVJP missioonid (nagu praegused missioonid Afganistanis, Kosovos ja Gruusias), säilitades samas eelarve paindlikkuse ja vajaduse tagada juba toimuvate missioonide tegevuse järjepidevus.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esitatav avaldus, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse keskasutuse põhikorraldust

Kõrge esindaja loob Euroopa välisteenistuses sellised talitused ja ametikohad, mis on vajalikud teenistuse eesmärkide täitmiseks ja ELi järjepidevama välistegevuse teostamise võimekuse tugevdamiseks, vältides samas dubleerimist. Vajaduse korral tagab ta asjakohaste ettepanekute esitamise eelarvepädevale institutsioonile.

Talitusi ja ametikohti kohandatakse aja jooksul, võttes arvesse uusi prioriteete ja arenguid.

Euroopa välisteenistus hõlmab algusest peale muu hulgas järgmiseid osakondi:

   Aluslepingutes ja poliitilist vastutust käsitlevas avalduses sätestatud ning riikide parlamentidega kokku lepitud osakond, mis aitab kõrget esindajat institutsioonilistes suhetes Euroopa Parlamendiga.
   Osakond, mis aitab kõrget esindajat liidu välistegevuse järjepidevuse tagamise ülesande täitmisel. See osakond annab muu hulgas panuse kõrge esindaja korrapärastesse kohtumistesse teiste komisjoni liikmetega ja tagab nende järelmeetmed. Nimetatud osakond tagab talituse tasandil vajaliku suhtluse ja koostöö pädevate komisjoni talitustega seoses sisepoliitikate välisaspektidega.
   Eelarve ja haldusküsimuste eest vastutav peadirektor. See on Euroopa välisteenistuse kõrgem ametnik, kellel on tõendatud kogemus ELi eelarve ja halduse valdkonnas.

Kriisijuhtimine ja rahutagamine: ÜJKP struktuurid saavad Euroopa välisteenistuse osaks viisil, mis lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 2009. aasta oktoobri kohtumisel ja mis on ette nähtud Euroopa välisteenistuse otsuses. Asjakohasesse struktuuri koondatakse kriisidele reageerimise ja rahutagamisega tegelevad asjakohased komisjoni üksused.

Kõrge esindaja tagab, et kriisidele reageerimise planeerimise ja kavandamise, konfliktide ennetamise ning rahutagamisega tegelevad Euroopa välisteenistusse üleviidavad asjakohased komisjoni üksused ja ÜJKP struktuurid töötavad tihedas koostöös ja sünergias, asjakohase struktuuri raames ning tema otsese alluvuses ja vastutusel. See ei piira loomulikult poliitikate konkreetset iseloomu, mis on eelkõige valitsustevaheline ja ühendusele suunatud.

Kõrge esindaja otseses alluvuses ja vastutusel tagatakse kõigi Euroopa välisteenistuse talituste täielik koostöö, eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika struktuuride ning Euroopa välisteenistuse muude asjakohaste talituste vahel, arvestades nende struktuuride eripära.

Kõrge esindaja tagab, et ELi eriesindajate ja Euroopa välisteenistuse asjakohaste osakondade vahel seatakse sisse vajalik koostöö.

Kõrge esindaja omistab kõrge prioriteedi inimõiguste ja hea valitsemistava edendamisele üle maailma ning edendab selle integreerimist kogu Euroopa välisteenistuse välispoliitikasse. Peakorteri tasandil luuakse inimõiguste ja demokraatiaga tegelev struktuur, samuti luuakse kõigi asjakohaste liidu delegatsioonide juures teabekeskused, kelle ülesanne on jälgida inimõigustega seotud olukorda ja edendada ELi inimõigusi käsitleva poliitika eesmärkide tõhusat elluviimist.

(1) Mõiste „kõrge esindaja” hõlmab käesolevas deklaratsioonis kõiki liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ka Euroopa Komisjoni asepresident, ning välisasjade nõukogu eesistuja ülesandeid, ilma et see mõjutaks tema poolt täidetavate ülesannetega seotud konkreetseid kohustusi.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika