Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise kohta Euroopa Liidu eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatava kogurahvatulu kindlaksmääramiseks (KOM(2009)0238 – C7-0049/2009 – 2009/0068(CNS))

P7_TA(2010)0041 A7-0022/2010

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0238);

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse 2000/597/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta)(1) artikli 2 lõike 7 teist lõiku ja nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta)(2) artikli 2 lõike 7 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0022/2010),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 Artikkel 2 Artikli 1 kohast kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste jaotamist kohaldatakse nõukogu otsuse 2000/597/EÜ, Euratom rakendamisel 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2006. välja jäetud Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 Artikli 1 kohast kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste jaotamist kohaldatakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom rakendamisel alates 1. jaanuarist 2007. Artikli 1 kohast kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste jaotamist kohaldatakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom rakendamisel alates 1. jaanuarist 2010.

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42. (2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (KOM(2010)0007 – C7-0011/2010 – 2010/0005(BUD))

P7_TA(2010)0042 A7-0020/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0007 – C7-0011/2010);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0020/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohase õigus- ja eelarveraamistiku, et anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede all, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule naasta;

B.   arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.   arvestades, et Saksamaa on taotlenud abi seoses autotööstusettevõttes Karmann Group toimunud koondamisjuhtudega(3);

D.   arvestades, et taotlused vastavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.   tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmise kord ning näha ette ühekordne ja ajaliselt piiratud konkreetne toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tulemusel koondatud;

3.   rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks; rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võimalikku rolli koondatud töötajate uuesti tööturule naasmisel;

4.   rõhutab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimist; rõhutab, et fondist saadav abi ei asenda liikmesriikide õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

5.   kutsub komisjoni üles lisama Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevatesse ettepanekutesse ja oma aastaaruannetesse täpse teabe lisavahendite kohta, mis on saadud Euroopa Sotsiaalfondist ja teistest struktuurifondidest;

6.   tuletab komisjonile seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisega meelde, et ta ei paigutaks järjekindlalt ümber Euroopa Sotsiaalfondi maksete assigneeringuid, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad;

7.   rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri meetmete üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.   märgib, et komisjoni uued ettepanekud võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks puudutavad ainult ühe liikmesriigi taotlust, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega;

9.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut;

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(4) eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, (5) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) loodi selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti tööturule naasta.

(2)  Fondi kohaldamisala laiendati alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatud töötajatele.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Saksamaa esitas 13. augustil 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses autotööstuses toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 23. oktoobrini 2009. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 6 199 341 eurot.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Saksamaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 6 199 341 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) EGF/2009/013 DE/Karmann. (4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (5) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (KOM(2010)0008 – C7-0012/2010 – 2010/0003(BUD))

P7_TA(2010)0043 A7-0021/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0008 – C7-0012/2010);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0021/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohase õigus- ja eelarveraamistiku, et anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede all, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule naasta;

B.   arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel ühtlasi nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.   arvestades, et Leedu taotles abi seoses koondamisjuhtumitega külmikute tootmise sektoris – ettevõttes AB Snaigė ja tema kahes tarnijas(3);

D.   arvestades, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele,

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.   tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha ette ühekordne ja ajaliselt piiratud konkreetne toetus eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tulemusel koondatud;

3.   rõhutab seda, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks; rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võimalikku rolli koondatud töötajate uuesti tööturule naasmisel;

4.   rõhutab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada see, et fond toetaks koondatud töötajate uuesti tööturule naasmist; kordab taas, et fondist saadav abi ei asenda liikmesriikide õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

5.   kutsub komisjoni üles lisama Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevatesse ettepanekutesse ja oma aastaaruannetesse täpse teabe lisavahendite kohta, mis on saadud Euroopa Sotsiaalfondist ja muudest struktuurifondidest;

6.   tuletab komisjonile seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisega meelde, et ta ei paigutaks järjekindlalt ümber Euroopa Sotsiaalfondi maksete assigneeringuid, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad;

7.   on seisukohal, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja rahastamist tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude meetmete üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.   märgib, et komisjoni uus ettepanek Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse kohta puudutab ainult ühe liikmesriigi taotlust, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega;

9.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(4) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(5) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) loodi selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede all, ning aidata neil uuesti tööturule naasta.

(2)  Fondi kohaldamisala laiendati alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Leedu esitas 23. juulil 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ettevõttes AB Snaigė ja tema kahes tarnijas toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 258 163 eurot.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Leedu taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 258 163 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) Juhtum EGF/2009/010 LT/Snaigė. (4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (5) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (KOM(2010)0009 – C7-0013/2010 – 2010/0002(BUD))

P7_TA(2010)0044 A7-0019/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0009 – C7-0013/2010);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0019/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohase õigus- ja eelarveraamistiku, et anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede all, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule naasta;

B.   arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel ühtlasi nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.   arvestades, et Leedu taotles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses koondamisjuhtumitega 128 ehitusettevõttes(3);

D.   arvestades, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele,

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.   tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmise kord ning näha üksikisikule ette ühekordsed ja ajaliselt piiratud toetused, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tulemusel koondatud;

3.   rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks; rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võimalikku rolli koondatud töötajate uuesti tööturule naasmisel;

4.   rõhutab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate uuesti tööturule naasmist; rõhutab, et fondist saadav abi ei asenda liikmesriikide õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

5.   kutsub komisjoni üles lisama Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevatesse ettepanekutesse ja oma aastaaruannetesse täpse teabe lisavahendite kohta, mis on saadud Euroopa Sotsiaalfondist ja teistest struktuurifondidest;

6.   tuletab komisjonile seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisega meelde, et ta ei paigutaks järjekindlalt ümber Euroopa Sotsiaalfondi maksete assigneeringuid, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad;

7.   on seisukohal, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja rahastamist tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude meetmete üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.   märgib, et komisjoni uued ettepanekud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse kohta puudutavad ainult ühe liikmesriigi taotlust, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega;

9.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

EUROOPA PARLAMENT  JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut;

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(4) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(5) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) loodi selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti tööturule naasta.

(2)  Fondi kohaldamisala laiendati alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Leedu esitas 23. septembril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ehitussektoris toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 1 118 893 eurot.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Leedu taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 1 118 893 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) Juhtum EGF/2009/017 LT/ehitussektor. (4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (5) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2009)0436 – C7-0163/2009 – 2009/0120(NLE))

P7_TA(2010)0045 A7-0009/2010

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0436);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1, artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ning artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0163/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 196 lõiget 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A7-0009/2010),

1.   annab nõusoleku lisaprotokolli sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon tarbijakaitse kohta (2009/2137(INI))

P7_TA(2010)0046 A7-0024/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Ühtse turu seire tarbija seisukohast. Teine tarbijaturgude tulemustabel” (KOM(2009)0025) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Teine tarbijaturgude tulemustabel” (SEK(2009)0076);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (KOM(2009)0330);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (KOM(2009)0336);

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2009. aasta teatist tarbijakaebuste ja -päringute liigitamise ning nendest teatamise ühtlustatud metoodika kohta (KOM(2009)0346) ning sellele lisatud komisjoni soovituse eelnõu (SEK(2009)0949);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 22. septembri 2009. aasta töödokumenti tarbijaturgude tulemustabeli järelmeetmete kohta jaefinantsteenuste valdkonnas (SEK(2009)1251);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni tarbijaturgude tulemustabeli kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0024/2010),

A.   arvestades, et tarbijaturgude tulemustabeli („tulemustabel”) ja siseturu tulemustabeli eesmärk on parandada siseturu toimimist ning muuta see kodanike ootuste ja murede suhtes vastuvõtlikumaks;

B.   arvestades, et president Barroso nõuab järgmise komisjoni poliitilistes suunistes süstemaatilisemat ja terviklikumat lähenemist ühtse turu loomise lõpuleviimisele, näiteks turuseire algatuse kaudu;

C.   arvestades, et ELi 499 miljonit tarbijat on siseturu toimimise seisukohalt kesksel kohal ning neil on väga tähtis roll Lissaboni tegevuskava eesmärkide (majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamine) saavutamisel, sest tarbijate kulutused annavad poole ELi rikkusest;

D.   arvestades, et Lissaboni lepingu järgse strateegia raames aastani 2020 peaks tarbijapoliitika olema suunatud säästvale arengule, millega hoitakse keskkonda ja pühendatakse tähelepanu siseturu sotsiaalsele mõõtmele;

E.   arvestades, et tarbijate nõudmistele tõhusalt vastav siseturg aitab saavutada ka innovatiivsemat ja tervemat majandust, sest tõhusad ja reageerimisvõimelised tarbijaturud on konkurentsivõime ja kodanike heaolu seisukohalt võtmetähtsusega;

F.   arvestades, et hästi toimiv siseturg peaks pakkuma tarbijatele laia valikut kvaliteetseid kaupu ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega ning samal ajal kõrgetasemelist tarbijakaitset;

G.   arvestades, et enamik ELi kodanikke puutub siseturuga iga päev kokku just tarbijana;

H.   arvestades, et tarbijapoliitika tõhususe tugevdamine sõltub sellest, kas tarbijad ja ettevõtjad tunnevad oma õigusi ja kohustusi kehtivas õigustikus ning oskavad neid kaubandustehingutes kasutada;

I.   arvestades, et tõhusalt toimivad turud eeldavad enesekindlaid, hästi informeeritud ja oma õigusi tundvaid tarbijaid, sest sellised tarbijad eelistavad kaupmehi, kes tegutsevad ausalt ja arvestavad kõige paremini tarbijate vajadusi;

J.   arvestades, et aktiivsel tarbijapoliitikal, millega luuakse alus informeeritud ja oma õigusi tundvate tarbijate tekkeks, kes omakorda nõuavad kõrge kvaliteediga tooteid ja teenuseid, on oluline roll Euroopa Liidu ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks, dünaamiliseks ja innovatiivseks muutmisel;

K.   arvestades, et jaemüügiturgude ja eelkõige teenuste jaemüügiturgude keerukamaks muutudes on tarbijatel üha raskem teha kaupu ja teenuseid ostes informeeritud valikut;

L.   arvestades, et on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi tarbijate harimiseks, et tarbijad saaksid oma õiguste kasutamisel olla enesekindlad;

M.   arvestades, et tarbijatel on õigus hüvitisele, kui nad on langenud ebaseadusliku tegevuse ohvriks, kuid tegelikkuses on selliste juhtumite kohtusse andmine väga raske suurte kulude, pikkade ja keeruliste menetluste ning protsessiga seotud ohtude tõttu;

N.   arvestades, et tulemustabeli kohaselt leiab ainult neli tarbijat kümnest, et vaidluste lahendamine müüjate ja teenuseosutajatega alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide abil on lihtne, ning ainult kolm tarbijat kümnest peab lihtsaks vaidluste lahendamist kohtus;

O.   arvestades, et umbes pooled kaebuse esitanud ELi tarbijatest ei ole rahul sellega, kuidas kaebust käsitletakse, ning ainult pooled neist võtavad täiendavaid meetmeid;

P.   arvestades, et majanduskriis on suurendanud survet väikese sissetulekuga tarbijarühmadele, kes kulutavad suurema osa sissetulekust toidule ja eluasemele, ning et järjest rohkem tarbijaid satub seetõttu liiga suurtesse võlgadesse;

Q.   arvestades, et tarbijaturgude piiriülene mõõde kasvab e-kaubanduse tulemusena kiiresti, kuid tarbijad ei ole valmis kasutama turgude integreerimisest tulenevaid eeliseid peamiselt seetõttu, et nad pole kindlad, kas nende õigused on piiriüleste ostude korral võrdselt hästi kaitstud ning kas neil on õigus hüvitisele;

R.   arvestades, et kõrgetasemeline tarbijakaitse on ülimalt tähtis piiriülese kaubanduse arendamiseks ühtsel turul, mis vastab tarbijate nõudmistele;

S.   arvestades, et tarbijaturgude kasvav piiriülene mõõde tekitab uusi probleeme täitevasutustele, keda piirab jurisdiktsiooni ulatus ja reguleeriva raamistiku killustatus;

T.   arvestades, et komisjon ja riikide täitevasutused peavad suurendama jõupingutusi, et saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning anda tarbijatele kindlustunne ühtse turu võimaluste täielikuks ärakasutamiseks;

U.   arvestades, et ELi tarbijakaitse eeskirjadest ei ole palju kasu, kui nad jäävad riiklikul tasandil nõuetekohaselt üle võtmata, rakendamata ja jõustamata;

V.   arvestades, et kui riiklikud õigusaktid on kehtestatud, peaks komisjon aktiivselt aitama riiklikel ametiasutustel õigusakte õigesti kohaldada;

W.   arvestades, et praeguse majanduslanguse tingimustes on range ja järjekindel jõustamine veelgi tähtsam, sest kriis suurendab tarbijate haavatavust ning vähene järgimine võib tarbijat täiendavalt kahjustada, samal ajal võivad täitevasutused olla ressursside osas suurema surve all ja peavad hoolega kehtestama prioriteedid ning oma tegevuse mõju maksimeerima;

X.   arvestades, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid võivad anda aktiivse panuse tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide paremasse ülevõtmisse ja jõustamisse, jätkates omavahel tihedat koostööd,

Sissejuhatus

1.   on seisukohal, et tarbijakaitsevoliniku ametissemääramine 2007. aastal ning tema jõuline isiklik tegevus, suur avatus ja väga paljud algatused on aidanud edendada ELi tarbijakaitsepoliitikat ja tarbijaküsimusi, mis tuleb kasuks ELi kodanikele;

2.   kardab, et tarbijakaitseülesannete jagamine kahe voliniku vahel võib tuua kaasa tarbijakaitse valdkonna tagaplaanile jäämise uues komisjonis, ning ühtlasi kardab, et eri peadirektoraatide uus organisatsiooniline struktuur võib põhjustada killustatust ja kahjustada tarbijapoliitika sidusust ja tulemuslikkust;

3.   rõhutab, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist kinnitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 12 – mis on üldkohaldatav säte –, et liidu teiste poliitikavaldkondade ja tegevuste kavandamisel ja rakendamisel tuleb võtta arvesse tarbijakaitsenõudeid; palub komisjonil seepärast tagada tarbijahuvide tulemuslik arvestamine kõikides ELi poliitikavaldkondades ning uurida vajaduse korral mõjuhindamiste raames kõikide uute õigusaktide ja tarbijaid otseselt või kaudselt puudutavate poliitikasuundade võimalikku mõju; nõuab igalt asjaomaselt komisjoni peadirektoraadilt aastaaruande avaldamist selle kohta, kuidas tarbijapoliitikat peadirektoraadi vastutusvaldkonda integreeritakse;

4.   rõhutab vajadust aktiivse tarbijapoliitika järele, et kodanikud saaksid siseturgu täielikult ära kasutada; on seisukohal, et aktiivne tarbijapoliitika on praeguses majanduskriisis veelgi vajalikum, et toetada sotsiaalpoliitikat võitluses kasvava ebavõrdsuse vastu ning kaitsta raskemas olukorras olevaid tarbijaid ja madala sissetulekuga rühmi;

5.   rõhutab, et tarbijatel peaks olema võimalik teha informeeritud valikuid, ilma et tootjad neid toodete kohta tendentslikke ja ebaõigeid väiteid esitades psühholoogiliselt mõjutaksid, sest see suurendab konkurentsi kaupmeeste vahel, soodustades nende pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmist ning aidates hoida hinnad konkurentsivõimelisena;

6.   on veendunud, et ärimaailma vastutustundlik suhtumine, mis hõlmab äriühingute vastutuse põhimõtte, konkurentsieeskirjade ja tarbijate majandushuvide austamist, aitab anda tarbijatele kindlustunde;

7.   rõhutab taas, et tarbijaorganisatsioonidel on ülioluline roll ametiasutuste teavitamisel probleemidest, millega tarbijad igapäevaelus kokku puutuvad, ning et nende käsutuses olevaid vahendeid tuleks täiustada, et nad suudaksid tegutseda tulemuslikult ELi ja riiklikul tasandil; palub liikmesriikidel tagada, et tarbijaorganisatsioonidega otsustamisprotsessi kõikides etappides ja tarbijaõiguse ülevõtmisel ning rakendamisel piisavalt konsulteeritakse;

8.   palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada tarbijate teadlikkust ja koolitust, et tugevdada tarbijate positsiooni elukestvalt; ergutab liikmesriike tagama selge ja mõistetava teabe andmine, eelkõige noortele tarbijatele neile suunatud toodete ja teenuste osas; ergutab liikmesriike eelkõige kaasama tarbijaküsimused riiklikusse õppekavasse kõigil haridustasanditel, et anda lastele oskused, mida on vaja hilisemas elus keeruliste otsuste tegemiseks, ning kaaluma haridusprogrammide korraldamist lapsevanematele ning täiskasvanud tarbijatele eesmärgiga kujundada ja kinnistada tarbijateadlikkust pikemas perspektiivis; rõhutab, et need kavad peaksid vastama haridusvajadustele ja õpilaste suutlikkusele igal tasandil, kasutades seejuures tõsielu kogemustel ja näidetel põhinevaid tänapäevaseid õppemeetodeid; tuletab meelde, et haritud tarbijad, kes tunnevad oma õigusi ja teavad, kuhu rikkumiste korral pöörduda, on rikkumiste tuvastamisel samuti olulised;

9.   rõhutab, et on vaja edendada säästvat tarbimist, toonitades, et teenuste pakkujad ja jaemüüjad ning ka tarbijad peavad olema säästva tarbimise kontseptsiooni suhtes paremini haritud ja informeeritud, et nad saaksid oma käitumist vastavalt kohandama;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käivitaksid sihipärase teavitusstrateegia, et tõsta ELi kodanike teadlikkust võimalikest ohtudest ja nende õigustest tarbijatena; see strateegia peaks eelkõige hõlmama kasutajasõbralike veebiportaalide loomist, teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi teabepunkte; rõhutab vajadust kasutada spetsiaalseid teabekanaleid kõige raskemas olukorras olevate tarbijateni jõudmiseks ning tagada selleks teabekanalite juhtimise ja korraldamise eest vastutavate asutuste usaldusväärsus, usutavus ja sõltumatus;

Tarbijaturgude tulemustabel

11.   kinnitab taas, et tulemustabel on tähtis vahend tarbijaturgude paremaks jälgimiseks eesmärgiga saada kasulikku teavet paremate poliitiliste otsuste ja reguleerimise tagamiseks, aga ka selleks, et näidata kodanikele, et nende muresid võetakse asjakohaselt arvesse;

12.   kiidab heaks tulemustabeli viis põhinäitajat – kaebused, hinnad, rahulolu, teenuseosutaja vahetamise võimaluse ja turvalisuse – mis on olulised nende turgude väljaselgitamiseks, kus on suurim oht häirete tekkimiseks, millel on tarbijatele majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed; on siiski seisukohal, et ühtlasi tuleks kasutada kriteeriume, mis võimaldavad mõõta kaupade ja teenuste vastavust jätkusuutliku arengu eesmärgile;

13.   tunnistab, et ehkki viis näitajat ei kata kõiki tarbijakeskkonna aspekte, annavad nad piisava aluse prioriteetide määramiseks ja järelduste tegemiseks selle kohta, mida on vaja põhjalikumalt analüüsida, tingimusel et liikmesriikide esitatud andmed on täielikud ja neid on võimalik koguda kergesti võrreldaval kujul;

14.   on seisukohal, et praegused andmed tarbijate kaebuste, hindade, rahulolu, vahetamisvõimaluse ja turvalisuse kohta ei ole piisavad, et teha lõplikke järeldusi, ning on vaja rohkem kvaliteetseid andmeid korraliku tarbijaandmebaasi loomiseks; rõhutab, et näitajaid on vaja seetõttu edasi arendada ning tuleb korraldada andmete kogumine, võttes arvesse erinevusi riiklike süsteemide vahel;

15.   teeb ettepaneku, et kui viis põhinäitajat ja nendega seotud metoodika on piisavalt välja töötatud ning on võimalik saada väga kvaliteetseid tulemusi, siis võiks komisjon kaaluda täiendavate pikaajaliste näitajate (nt sellised näitajad, mis on seotud turuosa, kvaliteedi, reklaami, läbipaistvuse ja pakkumiste võrreldavusega, samuti näitajad, mis on seotud jõustamise ja tarbijate osatähtsuse suurendamisega, sotsiaalsed, keskkonna- ja eetilised näitajad ning näitajad hüvitamise ja tarbijate haavatavuse mõõtmiseks) tulemustabelisse lisamist; on siiski arvamusel, et seda tuleks teha järk-järgult, et tagada tulemustabeli keskendatus ja mõistetavus eesmärgiga tagada terviklikum lähenemine tarbijakaitsele ja võimaldada tarbijatel saada siseturu eelistest täiel määral kasu;

16.   kordab taas, et tulemustabel peaks hõlmama kõiki peamisi tarbijakulutuste kategooriaid, et tuvastada kõige probleemsemad turud ning teha ettevalmistusi üksikasjalikuma sektoripõhise analüüsi jaoks, eriti kui andmed näitavad ühiseid probleeme eri turgudel; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel tagada tulemustabeli edasiarendamiseks piisavad rahalised ja inimressursid;

17.   on teadlik, et tarbijad on teenustega vähem rahul kui kaupadega ning kogevad teenuste puhul rohkem probleeme, mis osalt peegeldab asjaolu, et teenustega seotud lepingulised suhted ja teenuste osutamine on keerulisem; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks põhjalikult kõiki tulemustabelis probleemsena esitatud sektoreid; palub komisjonil ühtlasi tagada, et analüüsidele järgneksid konkreetsed õigusloome algatused ja poliitilised soovitused liikmesriikidele, kui see on asjakohane, ning anda tagasisidet parlamendile;

18.   tunneb heameelt komisjoni huvi ja kvaliteetse töö üle tulemustabeli jätkuna avaldatud jaefinantsteenuseid käsitleva uuringu tegemisel; märgib finantsteenuste sektoris ilmnenud probleeme, mida finantskriis on veelgi võimendanud; avaldab eriti heameelt sellest uuringust selgunud tähelepanekute üle seoses nt suurte probleemidega arvelduskontode eest võetavate tasude läbipaistvuse ja võrreldavuse osas Euroopa Liidus; on seisukohal, et antud sektori parema reguleerimise vajaduse suhtes tuleks teha asjakohased järeldused;

19.   juhib tähelepanu asjaolule, et ehkki tarbijate kaebused on turuhäirete tuvastamise seisukohalt olulised, ei tähenda kaebuste puudumine alati seda, et turud toimivad hästi, sest mõnes liikmesriigid kalduvad tarbijad vähem kaebusi esitama teistsuguste tavade või vähese edulootuse tõttu; juhib teiselt poolt tähelepanu asjaolule, et suur kaebuste hulk ühes liikmesriigis ei tähenda tingimata probleemset turgu, vaid võib olla seotud kaebusi käsitlevate tulemuslikult toimivate asutuste olemasolu või hiljutise tarbijaõigusi käsitleva teavituskampaaniaga;

20.   märgib, et ELis kogub tarbijate kaebusi rohkem kui 700 organisatsiooni, kuid kaebuste vastuvõtmise kord on väga erinev ning vaid suhteliselt väike hulk selliseid organisatsioone kogub andmeid kaebuse liigi ja asjaomase sektori kohta; on seisukohal, et sellest võib küll piisata nõuannete või teabe pakkumiseks, kuid sellest ei piisa kindlasti võimalike turuhäirete tuvastamiseks tarbijate seisukohast; seepärast palub kõikidel kaebusi käsitlevatel asutustel võtta kasutusele ühtlustatud meetodid tarbijakaebuste liigitamiseks ja nendest teatamiseks ning ergutab neid edastama kaebuste andmeid kõikides soovituslikes ja vabatahtlikes valdkondades, mis komisjon on oma soovituse eelnõus nimetanud; on veendunud, et ühtlustatud meetodite väljaarendamine võimaldab liikmesriikidel koguda tähenduslikumat teavet ning koostada terviklikuma pildi riiklikest tarbijaturgudest, mis aitab luua üleeuroopalise andmebaasi, et võrrelda tarbijate probleeme kõikjal ELis;

21.   juhib tähelepanu olemasoleva hinnainfo analüüsile, mis näitab seletamatuid riikidevahelisi erinevusi mitmete kaupade ja teenuste puhul; on seisukohal, et ehkki hinnaerinevused on sageli seotud erineva nõudluse, kulutaseme, maksude ja kulustruktuuriga, näitavad need sageli ka siseturu killustatust või toimimise häireid; on seisukohal, et kui konkreetse toote hind on võrdlustasemest kõrgem, tuleb vaadata impordi- ja tarbijahinna suhet ning uurida põhjalikult erinevate hinnatasemete põhjuseid;

22.   on veendunud, et olemasolevast hinnainfost ei piisa siseturu nõuetekohaseks jälgimiseks, ning palub riiklikel statistikaametitel ja Eurostatil teha komisjoniga koostööd, et koguda rohkem andmeid ning arendada edasi võrreldavate ja esinduslike kaupade ja teenuste keskmiste hindade kogumise meetodeid; tuletab sellega seoses meelde, et riiklikel statistikaametitel on vaja rohkem osaleda keskmiste hindade kohta andmete kogumisel ja nende arvutamisel ning kontrollimisel; rõhutab, et hinnaandmete esitamine läbipaistvamal kujul annaks tarbijatele suurema kindlustunde ning näitaks ka, et otsitakse vastuseid nende igapäevastele muredele;

23.   tunnistab, et tarbijarahulolu on tähtis näitaja, mis aitab mõista, kui hästi või halvasti turud tarbijate seisukohast toimivad; palub komisjonil tarbijarahulolu uuringute meetodeid ja mõõtmistehnikat edasi arendada ning võtta edaspidi arvesse uusi sektoreid;

24.   jääb seisukohale, et võimalus teenuseosutajat vahetada on turumajanduses konkurentsi seisukohast hädavajalik; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lihtsustaksid vahetamist kõikide oluliste jaeteenuste puhul;

25.   märgib, et uuringutulemuste järgi usuvad tarbijad enamasti toodete ohutust, kuigi tarbijate arvamus ohutusest erineb liikmesriigiti oluliselt; palub komisjonil ja liikmesriikidel koguda senisest rohkem teavet tarbekaupade ohutuse kohta, mida mõõdetakse peamiselt defektsetest toodetest tingitud teatatud õnnetus- ja vigastusjuhtumite põhjal või ohust teatamise süsteemide abil; rõhutab eriti vajadust olla valvas mänguasjade ohutuse suhtes;

26.   nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid koguksid tarbijate ohutuse suurendamiseks süstemaatiliselt andmeid õnnetuste ja vigastuste kohta ning registreeriksid need ühises andmebaasis;

27.   märgib, et piiriülese tegevuse levik on liikmesriigiti jätkuvalt väga erinev ning kuigi piiriüleste ostude keskmine maht on märkimisväärne (737 eurot inimeste kohta aastas), müüb suur enamus (75%) jaemüüjaid ainult oma riigi tarbijatele ning ainult veerand ELi tarbijatest teeb piiriüleseid oste; märgib, et ehkki piiriülest kaubandust takistavad mitmed struktuursed tõkked, nagu keel, kaugus ja tarbijaõiguse erinevused, suurendaks tarbijausalduse tõstmine märkimisväärselt piiriülese kaubanduse mahtu; on seisukohal, et piiriülese kaubanduse arenemine ei tohiks viia eeskirjade lõdvendamiseni, vaid peaks hoopis muutma veelgi vajalikumaks pingutused, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidus tarbijakaitse optimaalne tase;

28.   võtab teadmiseks asjaolu, et internetikaubanduse maht suureneb, kuid piiriülene e-kaubandus ei arene nii kiiresti nagu kohalik; palub komisjonil lisada tulevastesse tulemustabelitesse terviklikumad andmed piiriülese müügi tegelike mahtude ning piiriüleseid oste sooritavate tarbijate probleemide kohta;

29.   märgib, et ainult veidi enam kui pooled ELi tarbijad (51%) tunnevad, et olemasolevad tarbijakaitsemeetmed kaitsevad neid piisavalt, enam kui pooled (54%) usuvad, et ametiasutused kaitsevad nende õigusi hästi ning veidi suurem hulk (59%) usub, et müüjad ja teenuseosutajad austavad nende õigusi;

30.   rõhutab, et peaaegu kolmandik (30%) interneti, telefoni või posti teel kaugostu sooritanud ELi tarbijatest on kogenud probleeme kaupade kättesaamisel; märgib siiski, et kauba tagasisaatmine või teenuse katkestamine järelemõtlemisaja jooksul õnnestus üheksal kümnest tarbijast;

31.   tuletab meelde, et mitmed liikmesriigid on poliitiliste otsuste langetamiseks välja arendanud vahendid riigi turgude jälgimiseks tarbija seisukohast, nt hinnavaatluskeskused või terviklikud kaebuste esitamise süsteemid, samal ajal kui teised liikmesriigid ei kasuta tarbijaturgude jälgimiseks andmeid ega tule toime andmete kogumisega; rõhutab, et seetõttu on vaja liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetust;

32.   rõhutab, et oluline panus riiklikelt statistikaametitelt ja Eurostatilt ning tihe koostöö nende asutuste, komisjoni, tarbijapoliitika otsuste tegijate, riiklike täitevasutuste ning tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel aitab tagada andmete kvaliteedi ja terviklikkuse ning tarbijaandmebaase edasi arendada; palub Eurostatil, liikmesriikidel ja kõikidel sidusrühmadel astuda samme selle koostöö hõlbustamiseks;

33.   on seisukohal, et turuga seotud andmed võivad olla nii innovatsiooni kui konkurentsivõime arendamisel ülitähtsad; rõhutab seetõttu tulemustabeli tähtsust tarbijate eelistusi ja nõudmisi kindlakstegeva vahendina; märgib, et need andmed võivad anda tõuke innovatsioonile, sest annavad ettevõtjatele stiimuli siseneda uutele turgudele ja sunnivad ettevõtjaid oma tooteid ja teenuseid parandama;

34.   on seisukohal, et tulemustabel, kui sellesse on sisestatud 27 liikmesriigi usaldusväärsed ja hõlpsasti võrreldavad andmed, peaks olema riikide konkurentsi, tarbijakaitse ja teiste poliitikavaldkondade otsustajatele rikkalik võrreldavate andmete allikas ning peaks aitama neil riigi tasandil kindlaks teha, millised turud tarbijate seisukohast hästi ei toimi;

35.   palub komisjonil võrdlevalt hinnata iga liikmesriigi tarbijakeskkonda, võttes arvesse erinevusi tarbijaõiguses ja -tavades; rõhutab, et liikmesriikide tarbijaküsimiste ja tarbijakeskkonna võrdlemine aitab kindlaks teha parimad tavad ning lõpuks luua tarbijate jaoks toimiv siseturg;

36.   ergutab kõiki liikmesriike viima igal aastal läbi ulatuslikku turuseiret, et tuvastada tarbijate seisukohast mittetoimivad turud ning koguda terviklikud andmed, mis võimaldavad komisjonil jälgida ja võrrelda probleeme, mida tarbijad siseturul kogevad;

37.   jääb seisukohale, et tulemustabelit ei tuleks kasutada mitte ainult parema tarbijapoliitika kujundamiseks, vaid seda tuleks arvesse võtta kõikides tarbijaid mõjutavates poliitikavaldkondades, tagades sellega tarbija huvide parema integreerimise kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ning jätkusuutliku arengu eesmärgi integreerimise tarbijakaitsepoliitikasse; rõhutab, et tulemustabel peaks samuti ergutama üldisemat arutelu tarbijapoliitika küsimuste üle;

38.   palub komisjonil arendada liikmesriikide toel välja strateegia, kuidas teavitada tulemustabelist laiemat üldsust, muu hulgas tagades, et see on kergesti kättesaadav ja nähtav asjaomastel veebilehtedel, ning edendada selle asjakohast levitamist meediale, riiklikele ametiasutustele, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele sidusrühmadele; peab vajalikuks jätkata tulemustabeli iga-aastast avaldamist brošüüris ning teha see kättesaadavaks kõikides ELi ametlikes keeltes; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tutvustaksid Euroopa kodanikele piisavalt veebisaiti „eYou Guide”, mille komisjon lõi just kodanike õiguste alase teabe andmiseks;

Tarbijaõigustiku jõustamine

39.   kiidab heaks viis prioriteetset tegevusvaldkonda, mis komisjon on oma teatises tarbijaõigustiku jõustamise kohta kindlaks määranud;

40.   rõhutab, et ELi tarbijakaitse-eeskirjade tulemuslik rakendamine ja jõustamine aitab tõsta tarbijate usaldust ning heidutada neid ettevõtjaid, kes soovivad eeskirju eirata; palub komisjonil teraselt jälgida ELi tarbijaõigustiku ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides ning liikmesriike selles aidata; palub sellega seoses komisjonil uurida võimalusi tarbijakaitse poliitika parandamiseks meetmetega, mis toetavad ja täiendavad liikmesriikide poliitikat (sealhulgas luues võimaluse korral Euroopa tarbijakaitseameti), võttes õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 169;

41.   märgib, et jõustamine pole liikmesriikides kaugeltki ühesugune ning enamikul riikidel on nii tugevaid kui nõrku külgi; juhib tähelepanu asjaolule, et turujärelevalveks eraldatud eelarvete suuruse ja inspektorite arvu osas on liikmesriikide vahel suured erinevused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid märgatavalt jõupingutusi ning vahendeid, et tagada tarbijakaitse- ja konkurentsiseaduste jõustamine jaeturgudel;

42.   on seisukohal, et tugevdatud turujärelevalve ja jõustamismehhanismid ning nende tulemuslik ja laialdane rakendamine tarbijausalduse tõstmiseks on hädavajalik, sest tarbijakulutused on majanduse taastamisel tähtis tegur; on seisukohal, et ametiasutustele tuleb eraldada rohkem vahendeid ebaseadusliku kaubandustegevuse uurimiseks ja selle tõkestamiseks;

43.   rõhutab, et tarbijaturud arenevad kiiresti ning täitevasutused peavad ka majanduslike ja tehnoloogiliste muudatuste valguses säilitama tulemuslikkuse sellises piiriüleses keskkonnas nagu siseturg, ning selle saavutamiseks tuleb ühendada jõupingutused, et jõustamine oleks kõikjal ELis tulemuslik ja ühtne; on seisukohal, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja läbi vaadata ka reguleeriv raamistik;

44.   ergutab kõiki liikmesriike looma sõltumatu tarbijakaitseameti, kes annaks teavet ja pöörduks tarbijate huvide kaitseks riigi kohtutesse; ergutab ühtlasi kõikide liikmesriikide tarbijakaitseameteid koostööd tegema;

45.   ergutab kõiki liikmesriike uurima, millist kasu tooks tarbijate ombudsmani institutsiooni loomine; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavates liikmesriikides on selline institutsioon olemas kohtuvälise asutusena, mille ülesanne on lahendada rahumeelselt tarbimisega seotud vaidlusi, ja ka nõuandva institutsioonina, mis toimib paralleelselt riigiga ja lahendab enda pädevusse kuuluvaid küsimusi;

46.   jagab komisjoni seisukohta, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, nagu vahendamine, arbitraaž ja kohtuvälised lahendid, võivad olla kiire ja sobiv lahendus tarbijatele, kellel pole õnnestunud vaidlust kaupmehe või teenuseid osutava avaliku sektori organisatsiooniga mitteametlikul teel lahendada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide loomist, et tõsta tarbijakaitse ja õigusaktide täitmise taset, kuid rõhutab, et sellised mehhanismid peaksid kohtulikke ja halduslikke jõustamisvahendeid täiendama, mitte asendama; on ka seisukohal, et kindlate tähtaegade kehtestamine vastustele, mida ametid ja ettevõtjad peavad tõstatatud küsimuste kohta esitama, oleks oluliseks abiks tarbijatele, kes plaanivad vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda;

47.   tuletab meelde, et andmed näitavad hüvitusmehhanismide puhul liikmesriigiti suuri erinevusi ja arenguruumi; tuletab meelde, et kohtulik kollektiivse hüvitamise süsteem kehtib praegu 13 liikmesriigis, ning palub komisjonil võtta võimalikult kiiresti järelmeetmeid oma 27. novembri 2008. aasta rohelisele raamatule „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks” (KOM(2008)0794);

48.   rõhutab vajadust riigiteenistujaid ja kohtuasutusi ELi tarbijakaitse-eeskirjade osas nõuetekohaselt harida ja koolitada;

49.   märgib, et tarbijakaitse koostöövõrgustiku läbivaatamisel ilmnes, et piiriüleste juhtumitega tegelevatel ametiasutustel on probleeme vahendite nappuse tõttu; palub komisjonil uurida, kuidas tagada piisavad vahendid tarbijakaitsealase koostöö määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks;

50.   väljendab toetust kooskõlastatud jõustamismeetmetele (lauskontrollidele), mis tähendab, et riiklikud ametiasutused kontrollivad üheaegselt ELi õigusaktide täitmist kindlates sektorites; rõhutab, et neid meetmeid tuleks kasutada sagedamini (kaks korda aastas), kasutades ühtset metoodikat, ja neid tuleks kombineerida teiste vahenditega;

51.   tunnistab turujärelevalve ja jõustamistegevuse tulemuste avaldamise õiguslikku keerukust ning asjaolu, et uurimistegevuse suhtes kehtivad sageli ranged konfidentsiaalsuse eeskirjad, kuid jääb seisukohale, et komisjon ja liikmesriigid peaksid need tulemused avalikustama, esitades jaotuse üksikute ettevõtete kaupa sellistel juhtudel, kus on tuvastatud korduv ebaseaduslik tegevus; on seisukohal, et see tagaks suurema läbipaistvuse, tooks riiklike ametiasutuste jõustamistegevuse paremini nähtavale ning võimaldaks tarbijatel langetada informeeritud otsuseid;

52.   nõuab turujärelevalve struktuuride tugevdamist kõikides liikmesriikides, et nende turgudel ringlevad kaubad vastaksid kõrgetele ohutusstandarditele ning defektsed või ohtlikud tooted kõrvaldataks kiiresti turult; palub komisjonil jälgida ja perioodiliselt uuendada kiirhoiatussüsteemi (RAPEX) juhiseid, et parandada selle toimimist;

53.   palub sellega seoses komisjonil tugevamini kontrollida, kuidas liikmesriigid rakendavad turujärelevalvet käsitlevaid määrusi, eriti määrust (EÜ) nr 765/2008, ning vajaduse korral viivitamatult algatada rikkumismenetlusi;

54.   toetab komisjoni püüdeid selgitada tehnilise järelevalve uusimaid võimalusi eesmärgiga tagada toodete globaalne jälgitavus kogu tarneahela ulatuses (nt raadiosagedustuvastuse (RFID) või vöötkoodide abil); palub komisjonil esitleda Euroopa Parlamendile oma praegusi sellekohaseid algatusi ja uusimat teavet, mis puudutab globaalse jälgimisvõrgustiku loomist;

55.   tuletab meelde, et Euroopa tarbijakeskuste võrk vajab asjakohast rahastamist, et suurendada tarbijate usaldust, teavitades kodanikke nende õigustest tarbijana ning pakkudes lihtsat juurdepääsu hüvitusmehhanismidele, kui tarbijad on teinud piiriüleseid oste;

56.   juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades üha kasvavaid impordimahte ELi kolmandatest riikidest, on tolliametnikel tähtis roll tarbijate kaitsmisel imporditud ohtlike toodete eest, ning seetõttu on vaja veel tihedamat koostööd turujärelevalve- ja tolliametite vahel ning samuti eri liikmesriikide tolliametite vahel;

57.   rõhutab, et siseturul ringlevate kaupade ohutuse tagamine nõuab pingutuste ühendamist kolmandate riikide ametiasutustega; seepärast toetab komisjoni algatust tihendada rahvusvahelist koostööd ning püüda saavutada ametlikke kokkuleppeid kolmandate riikide, eelkõige Hiina, USA ja Jaapani täitevasutusega; märgib, et dialoogi jätkumine ja teabe jagamine tooteohutuse kohta on kõigi osapoolte huvides ning oluline tarbijate usalduse suurendamiseks; palub komisjonil kolmandate riikidega peetava dialoogi kohta parlamendile regulaarselt aru anda;

o
o   o

58.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0540.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon SOLVITi kohta (2009/2138(INI))

P7_TA(2010)0047 A7-0027/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Siseturu probleemide tõhus lahendamine (”SOLVIT„)”(1);

–   võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2001. aasta soovitust siseturu probleemide lahendamise võrgustiku „SOLVIT ” kasutamise põhimõtete kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2002. aasta järeldusi, milles nõukogu kinnitas liikmesriikide kohustust tagada süsteemi SOLVIT tõhus toimimine ja tema põhimõtetest kinni pidamine;

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 20. juuli 2005. aasta töödokumenti „Komisjoni tegevuskava Euroopast teavitamise parandamiseks”(4), milles üheks meetmeks on teavitamis- ja abistamisvõrgustike ühtlustamine;

–   võttes arvesse komisjoni talituste 8. mai 2008. aasta töödokumenti „Tegevuskava tervikliku lähenemise kohta kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate ühtse turu alase abi teenuste osutamisele”(5);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti siseturu tulemustabeli nr 19 kohta(6);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil(7);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta(8);

–   võttes arvesse SOLVITi 2008. aasta aruannet „Võrgustiku SOLVIT areng ja tulemused 2008. aastal”(9);

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta(10);

–   võttes arvesse 24. septembri 2009. aasta nõukogu (konkurentsivõime – siseturg, tööstus ja teadusuuringud) järeldusi „Kuidas parandada siseturu toimimist”(11);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ühtse turu toimimist tõhustavate komisjoni meetmete kohta(12);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ühtsel turul toimuva halduskoostöö kohta(13);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A7-0027/2010),

A.   arvestades, et komisjon, parlament, Euroopa Ombudsman ja liikmesriigid peavad tegema rohkem selleks, et määratleda kodanike õiguseid, anda kodanike õiguste kohta teavet ja aidata kodanikel kõnealuseid õiguseid kasutada; arvestades, et sel viisil võimaldataks ka siseturu paremat toimimist;

B.   arvestades, et läbipaistvuse suurendamine on piiriülese liikumise takistuste kaotamisel ja vaba liikumise õiguste rakendamisel võtmeküsimus;

C.   arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad tegema oluliselt suuremaid jõupingutusi teadlikkuse tõstmisel võimalustest, mida siseturg kodanikele ja ettevõtjatele pakub;

D.   arvestades, et siseturg on teinud suuri edusamme, kuid täielik ja nõuetekohane toimimine on veel takistatud;

E.   arvestades, et siseturu eeskirjade väära kohaldamise korral on vaja võimalust selliseks kahjude kiireks hüvitamiseks, mis ei hõlma tingimata kohtumenetlust;

F.   arvestades, et kui SOLVIT-võrgustik täiel määral töötab, on selle abil võimalik vältida ülemäärast koormust kohtusüsteemis, kus menetlused on sageli keerulised ja kus üksikisiku kaitse tagamise mehhanismid tõkestavad sageli juurdepääsu õiguskaitsele;

G.   arvestades, et ühenduse siseturuõigustiku paremaks kohaldamiseks on olulised koolitused ja piiriülene suhtlemine, mis muu hulgas toimub komisjoni rajatud elektrooniliste võrgustike kaudu;

H.   arvestades, et kodanikel ja ettevõtjatel aitab siseturu potentsiaali täielikult ära kasutada siseturu eeskirjade tulemuslik jõustamine;

I.   arvestades, et liikmesriigid peaksid komisjoni abiga parandama probleemide lahendamise mehhanismide võimet aidata kodanikel oma õiguseid kaitsta;

J.   arvestades, et võrgustiku SOLVIT lõid 2002. aastal komisjon ja liikmesriigid eesmärgiga lahendada kodanike ja ettevõtjate probleeme, mida põhjustab siseturgu käsitlevate õigusaktide väär kohaldamine;

K.   arvestades, et SOLVIT on võrgupõhine probleemide lahendamise võrgustik, milles ELi liikmesriigid (ning Norra, Island ja Liechtenstein) töötavad koos, et lahendada ilma kohtumenetluseta kodanike ja ettevõtjate probleeme, mis on tekkinud selle tulemusel, et liikmesriikide ametiasutused on siseturgu käsitlevaid õigusakte valesti kohaldanud;

L.   arvestades, et SOLVITit peetakse suhteliselt edukaks süsteemiks, mille abil hüvitatakse kahju ilma ametliku menetluseta keskmiselt kümne nädala jooksul, ning arvestades, et siseturu probleemide lahendamine SOLVITi abil võiks olla hea tava muudele ühtse turu alase abi teenustele;

M.   arvestades, et kui liikmesriik peab seda vajalikuks, võttes eriti arvesse kõiki eelseisvaid reklaamikampaaniaid, tuleks SOLVITi suutlikkust töötajate vähesusest põhjustatud probleemide vältimiseks suurendada;

N.   arvestades, et SOLVIT ei tohiks siiski asendada rikkumiste juriidilist käsitlemist komisjonis ega anda põhjust teha liikmesriikides vähem jõupingutusi ELi direktiivide õigeaegseks ja nõuetekohaseks ülevõtmiseks;

O.   arvestades, et paljud kodanikud, kellel on mingi selline siseturuga seotud probleem, mille lahendamine kuulub SOLVITi pädevusse, ei ole SOLVITist kuulnud ja pöörduvad seetõttu oma probleemiga Euroopa Ombudsmani poole,

Sissejuhatus

1.   tervitab komisjoni 2002. aasta juuli algatust luua riiklike ametiasutuste SOLVIT-võrgustik, kasutades interaktiivset sidusandmebaasi, mis on olnud edukas vahend läbipaistvuse suurendamisel ja mille abil on avaldatud vastastikust survet probleemide kiiremaks lahendamiseks;

2.   kutsub komisjoni üles kasutama kõiki oma volitusi, et tagada siseturu eeskirjade tulemuslik kohaldamine, et vähendada kodanike ja ettevõtjate halduskoormust;

Siseturu probleemide tõhus lahendamine

3.   juhib tähelepanu asjaolule, et siseturu eeskirjade rakendamisega seotud probleeme õnnestub tihtipeale avastada võrgustiku SOLVIT kaudu;

4.   rõhutab, et SOLVITi kogemusi tuleks arvestada poliitika kujundamisel nii riiklikul kui ka ELi tasandil, tehes vajadusel struktuurilisi või regulatiivseid muudatusi;

5.   palub, et komisjon lisaks süsteemselt siseturu tulemustabelisse ja tarbijaturu tulemustabelisse põhjalikumat teavet siseturu õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta, et suurendada läbipaistvust ja pakkuda SOLVITi töötajatele kasulikku töövahendit;

6.   nõuab siseturu tulemustabeli, SOLVITi aruande, kodanike nõuandeteenistuse ja tarbijaturu tulemustabeli üheaegset avaldamist kord aastas (muutmata nende ilmumissagedust), et anda terviklik ülevaade siseturu arengust ning paremini koordineerida tööd, mida nendes valdkondades tehtud on, säilitades nende vahendite eripära; palub, et komisjon kaaluks tarbijaturu tulemustabelisse SOLVITi raames tehtud edusammude, saavutuste ja puudujääkide aruande lisamist; palub komisjonil lahendada viivitamatult SOLVIT-võrgustiku kaudu kindlaks tehtud korduvad probleemid;

Horisontaalsete probleemide tuvastamine riiklikul tasandil

7.   märgib, et mõnes SOLVIT-keskuses on liiga vähe töötajaid ning et 2008. aastal vähenes lahendatud juhtumite arv, kuid suurenes lahendamiseks kulunud päevade keskmine arv; palub kõigil SOLVIT-keskustel võtta tööle vastava kvalifikatsiooniga ning piisava kogemusega töötajaid; on seisukohal, et SOLVITi töötajaid tuleb rohkem koolitada; tunnustab SOLVITi tööd, peab eriti kiiduväärseks lahendatud juhtumite määra, mis on endiselt kõrge (83 %), vaatamata 2008. aastal kasvanud töökoormusele (juhtumite arv tõusis tuhandeni, st 22 %) ning mõnede SOLVITi keskuste raskustele personalihõivega;

8.   märgib, et paljud kodanikud ja väiksed ettevõtjad ei ole piisavalt teadlikud SOLVITi tööst ning et ettevõtjad pöörduvad juhtudel, kus neil võiks SOLVITist abi olla, kas õigusteenistuste poole või isegi aktsepteerivad liikmesriikidelt tulevaid samasisulisi taotlusi, kuid sellised taotlused ei ole kooskõlas ühenduse siseturu õigustikuga; tervitab asjaolu, et tänu SOLVITi tegevusele on ELi kodanikud ja ettevõtjad 2008. aastal hoidnud kokku kulusid hinnanguliselt 32,6 miljoni euro ulatuses;

9.   märgib, et teatavas riigis riiklikku SOLVIT-keskust haldava ministeeriumi tegevusvaldkond võib mõjutada üldsuse arusaama SOLVITi tehtavast tööst selles riigis ning et juhtumite eduka lahendamise ja uurimise tase sõltub liikmesriikide valmisolekust ja võimest teha tihedat koostööd SOLVIT-keskustega;

10.   palub liikmesriikidel tagada, et nende SOLVIT-keskusel oleks olemas tugev poliitiline toetus, tänu millele oleks keskusel võimalik veenda asutusi, kelle kohta kaebused esitatakse, tegema SOLVITi menetluse raames ning asjaomaste tähtaegade jooksul aktiivselt koostööd;

11.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid ergutama riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ning SOLVITi vahelise koostöö tõhusust; on samuti seisukohal, et liikmesriigid peaksid algatama tõhusama ja ulatuslikuma parimate tavade vahetamise;

12.   rõhutab, kui oluline on vahetada teavet SOLVIT-keskuste vahel, ning soovitab seetõttu liikmesriikide SOLVIT-keskustel korraldada korrapäraselt kohtumisi, kus vahetada teavet ja tutvustada parimate tavade ja süsteemide näiteid;

Kavandatavad meetmed

13.   palub liikmesriikidel edendada SOLVITit, kasutades kõiki massiteabevahendeid, et laialdaselt tõsta kodanike ja ettevõtjate teadlikkust eelkõige selle kohta, kuidas kaitsta oma õigusi, ning eraldada piisavalt ressursse edendusmeetmete tõhustamiseks; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles edendama SOLVIT-võrgustiku raames võrgupõhiseid alternatiivseid vaidlusjuhtumiste lahendamise süsteeme; kutsub ka oma liikmeid üles tutvustama SOLVITit oma valijaskonna hulgas;

14.   kutsub kõiki liikmesriike üles tutvustama SOLVITit siseriiklike teavituskampaaniate abil kui alternatiivset vaidlusjuhtumiste lahendamise mehhanismi;

15.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tutvustama SOLVITit internetis; nõuab tungivalt, et komisjon annaks kõikides riikides tegutsevate SOLVIT-keskuste käsutusse ühe ja ainsa internetiaadressi www.solvit.eu, et võimaldada kodanikele kiiremat juurdepääsu kuni avatakse uuesti portaal Teie Euroopa, mis hakkab koondama kõiki ühtse turu toetamise teenuseid, sh SOLVITit;

16.   kutsub liikmesriike üles looma Euroopa Liidu SOLVIT-portaaliga lingitud veebisaite, mis annavad ülevaate edukalt lahendatud juhtudest ja parimatest tavadest vaidluste lahendamisel kõnealuse mehhanismi abil;

17.   kutsub liikmesriike üles suurendama SOLVIT-keskuste tõhusust asjaomastest osakondadest teenistujate määramise abil, et hõlbustada selliste juhtumite lahendamist, mis jäävad väljapoole SOLVITi (SOLVIT+) pädevust, samuti SOLVIT-keskustele vajaliku juurdepääsu tagamise abil õigusalasele ekspertabile oma valitsusasutuste raames; nõuab tungivalt, et komisjon pakuks kiiremini SOLVIT-keskustele mitteametlikku õiguslikku hinnangut;

18.   palub liikmesriikidel määrata parema koostöö tagamist silmas pidades SOLVITi kontaktisik neis ametiasutustes, kes on kaasatud siseturu eeskirjade rakendamisse;

19.   palub liikmesriikidel korraldada SOLVITi-alaseid teabekampaaniaid nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil ning suunata kampaaniad konkreetsetele rühmadele, nagu VKEd, kelle teadlikkus SOLVITist on praegu puudulik, ning ergutab liimesriike tegema koostööd ja vahetama parimaid tavasid, et SOLVITit edendataks võimalikult tõhusalt; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi petitsioonikomisjon soovitab paralleelselt oma menetlusega kaebuste esitajatel pöörduda SOLVITi poole, kui ta leiab, et mõnele juhtumile võiks SOLVITi kaudu kiiremini lahenduse saada;

20.   tunnistab SOLVITi tõhusust koostöövõrgustikuna, mis püüab mitteametlikult lahendada ELi kodanike ja ettevõtjate probleeme, mille põhjus on siseturgu käsitlevate õigusaktide vale kohaldamine riigiasutuste poolt;

21.   märgib, et SOLVITi 2008. aasta aruande kohaselt ei kuulu suur hulk SOLVITile laekuvaid juhtumeid SOLVITi tegevusalasse ning see aeglustab SOLVITi tegevusalasse kuuluvate kaebuste lahendamist SOLVITi keskustes;

22.   märgib, et on olemas mitmeid üksusi, mille kaudu ELi kodanikud võivad oma probleemidest teada anda, muu hulgas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, SOLVIT, komisjon ja Euroopa Ombudsman;

23.   palub SOLVITil suunata komisjonile need ELi õigusaktide vale kohaldamisega seotud juhtumid, mille lahendamine osutub talle liiga keeruliseks, ning kui see on asjakohane, siis edastada need ka parlamendi petitsioonikomisjonile;

24.   tuletab meelde, et kaebusi menetletakse avatud ja läbipaistval viisil tihedas koostöös pädevate õigusloomega seotud komisjonide, komisjoni ja liikmesriikide asjassepuutuvate riigiasutustega;

25.   on arvamusel, et kaebuste lahendamise protsess võib anda positiivse panuse õigusloome parandamisse; tuletab meelde, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist kasvavad oluliselt parlamendi volitused ELi õigusakte aktiivselt ja otseselt kujundada, läbi vaadata ja parandada; juhib lisaks tähelepanu sellele, et arvesse tuleks võtta ka liikmesriikide parlamentide rolli suurendamist;

26.   märgib, et ei ole olemas ühte keskust, mis vastutaks kodanike kaebuste käsitlemise eest algusest lõpuni, sest neid esitatakse eri kanalite kaudu; nõuab kodanike kaebuste vastuvõtmise ja käsitlemisega seotud eri üksuste vahel tihedamat koostööd;

27.   palub SOLVITit lisada oma veebisaidile link Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni ja riiklike parlamentide asjassepuutuvate parlamendikomisjonide saitidele, et juhtida kodanike tähelepanu nende õigusele esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ning seeläbi saavutada poliitilise ja õigusloomeprotsessi kaudu oma probleemidele kohtuväliseid heastamisvahendeid ja lahendusi;

28.   toetab lisaks sellele ideed arendada välja Euroopa institutsioonide ühine veebisait, mille eesmärk on ELi kodanikke aidata ning suunata nad otse selle institutsiooni või asutuse juurde, kes on pädev nende kaebust käsitlema;

29.   kustub oma liikmeid üles haarama SOLVITi tutvustamisel initsiatiivi ning tegema jõupingutusi SOLVITi-alase teadlikkuse tõstmiseks riikide parlamentide liikmete hulgas näiteks COSACi kohtumistel SOLVITi saavutuste esitlemise abil; rõhutab lisaks, et riikide valitsused ja parlamendid tuleb tugevamalt kaasata SOLVITi tutvustamisse riiklikul tasandil; palub komisjonil ja liikmesriikidel korraldada SOLVIT-keskuste kuulamine, kus vahetada teavet heade tavade ning keskuste nõuetekohast toimimist takistavate asjaolude kohta, et muuta keskuste juhtimine ja töö tõhusamaks;

30.   kutsub liikmesriike üles suurendama kõikvõimalike olemasolevate vahendite, sh alternatiivsete rahastamisvõimaluste abil SOLVIT-keskuste töötajate arvu asjaomastes ministeeriumides haldussuutlikkuse tugevdamiseks proportsionaalselt kõnealuse riigi rahvaarvu ja eelnevalt käsitletud juhtumitega;

31.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles üheskoos selgitama ja analüüsima, miks on teatavates SOLVIT-keskustes lahendatud juhtumite arv väike ning menetlemise aeg suhteliselt pikk, et saada kasulikku teavet probleemide lahendusstrateegia parandamiseks, millest võidaksid nii kodanikud kui siseturul tegutsevad ettevõtjad;

32.   kutsub komisjoni üles esitama SOLVITi aastaaruannetes palju üksikasjalikumat teavet ja statistikat, tänu millele oleks võimalik hinnata ka kõigi riiklike keskuste tulemuslikkust, sest vastasel korral on raske suundumusi pikas perspektiivis hinnata ja kavandada konkreetseid meetmeid liikmesriikides valitseva olukorra parandamiseks;

33.   palub komisjonil luua kõigi SOLVIT-keskuste jaoks ühtne veebiportaal ja kasutada selleks aadressi, mis on võimalikult lihtsalt leitav (www.solvit.eu); on ühtlasi seisukohal, et SOLVIT-võrgustiku oluliselt parem nähtavus internetis on väga oluline ning et seetõttu tuleb kasutada nii suhtlusportaalide saite kui ka otsingumootoreid;

34.   on seisukohal, et üksikisikuid, kvalifikatsioonide tunnustamist ning sotsiaalsete õiguste ja riigis elama asumise õigust puudutavate juhtude suurt hulka arvestades peab SOLVIT-võrgustik tegema koostööd palju tõhusamalt ja peab laiendama oma teavituskampaaniaid, et hõlmata ka välismaal elavate inimeste ühendusi ja liikmesriikide konsulaate;

35.   on seisukohal, et ettevõtjaid puudutavate juhtude suurt hulka arvestades peab SOLVIT-võrgustik tegema koostööd palju tõhusamalt ja peab laiendama oma teavituskampaaniaid, et hõlmata Euroopa ja riikliku tasandi ettevõtjate ühendusi, pidades eelkõige silmas väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

36.   palub komisjonil esmajärjekorras viia lõpule ühtse turu alase abi teenuste projekt teavitamise, nõustamise ning probleemide lahendamisel abi osutamise teenuste ühtlustamiseks ning nende kättesaadavamaks ja tõhusamaks muutmiseks;

37.   palub Euroopa Ombudsmani, et see teeks SOLVIT-keskustega tihedamat koostööd ning saadaks kõik laekuvad kaebused, mille menetlemine tema pädevusse ei kuulu, viivitamata ja bürokraatiata eeldatavalt pädevale SOLVIT-keskusele edasi, kui kõnealused kaebused puudutavad siseturgu ja võivad kuuluda SOLVITi pädevusse; palub komisjonil võtta kasutusele rikkumist puudutav kiirendatud menetlus, kui lahendamata SOLVIT-kaebusest tuleneb prima facie vastuolu ühenduse õigusega.

o
o   o

38.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) KOM (2001)0702. (2) EÜT L 331, 15.12.2001, lk 79. (3) ELT L 98, 16.4.2005, lk 47. (4) SEK(2005)0985. (5) SEK(2008)1882. (6) SEK(2009)1007. (7) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 80. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0421. (9) SEK(2009)0142. (10) ELT L 176, 7.7.2009, lk 17. (11) Nõukogu dokument 13024/09. (12) SEK(2009)0881. (13) SEK(2009)0882.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid (KOM(2009)0268 – C7–0035/2009 – 2009/0077(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0268);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 37 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0035/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 168 lõike 4 punkti b;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. oktoobri 2009. aasta arvamust(1);

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0082/2009),

1.   võtab vastu alljärgneva esimese lugemise seisukoha;

2.   kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avalduse ning juhib tähelepanu komisjoni avaldustele, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos õigusaktiga selle lõplikul kujul;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. märtsil 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 438/2010) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon kavatseb teha ettepaneku vaadata määrus (EÜ) nr 998/2003 tervikuna läbi enne 30. juunit 2011, eelkõige delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide küsimuste osas.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et käesoleva määruse sätted ei piira institutsioonide võimalikke tulevasi seisukohti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta või üksikuid õigusakte, mis sisaldavad selliseid sätteid.

Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise kohta

Kui õigusaktiga ei ole ette nähtud kiirmenetlust, võtab Euroopa Komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, et delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise puhul tuleb arvestada vaheaegu institutsioonide töös (talvine vaheaeg, suvine vaheaeg ja Euroopa Parlamendi valimised), tagamaks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid kasutada oma õigusi asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegade piires, ning on valmis vastavalt toimima.

(1) ELT C 318, 23.12.2009, lk 121.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (KOM(2009)0091 – C6-0076/2009 – 2009/0028(COD))

P7_TA(2010)0049 A7-0015/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0091);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõike 2 punkti a ning lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0076/2009);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0090);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67 ja artikli 63 esimese lõigu punkti 3a, mille alusel nõukogu konsulteeris selle ettepaneku üle Euroopa Parlamendiga (C6-0107/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 77 lõike 2 punkte b ja c ning artikli 79 lõike 2 punkti a;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 24. veebruari 2010. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0015/2010),

1.   võtab vastu alljärgneva esimese lugemise seisukoha;

2.   on seisukohal, et menetlus 2009/0025(COD) on muutunud kehtetuks, kuna komisjoni ettepaneku KOM(2009)0090 sisu ning sellega seotud kaks raporti projekti integreeriti menetlusse 2009/0028(COD);

3.   kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

4.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. märtsil 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 265/2010) lõplikule kujule.)

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISAVALDUS

Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad tähtsaks, et Euroopa Liidu tasandil on olemas ühtne ja terviklik eeskirjade kogum, mis näeb ette teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) raames töödeldavate isikuandmete kõrgetasemelist kaitset.

Juhul kui pärast 2012. aastat peaks olema veel olulisi viivitusi SIS II rakendamisel, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu, et komisjon esitaks vajalikud õigusakti ettepanekud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni asjakohaste sätete muutmiseks, et tagada Schengeni infosüsteemi sisestatud isikuandmete kaitse võrdsel tasemel SIS II jaoks kehtestatud normidega.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (2009/2173(INI))

P7_TA(2010)0050 A7-0025/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkte b ja c (endise EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktid b ja c);

–   võttes arvesse komisjoni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruannet(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)(3);

–   võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2790/1999 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes(4);

–   võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1400/2002 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris(5);

–   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsust 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(6) (komisjoni otsus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest antava riigiabi kohta);

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu”(7);

–   võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele”(8);

–   võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2009. aasta teatist „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes”(9);

–   võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris(10);

–   võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta(11);

–   võttes arvesse komisjoni 13. augusti 2009. aasta teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (2008/C 270/02)(12);

–   võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta valget raamatut EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta(13) ja Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni kõnealusel teemal(14);

–   võttes arvesse komisjoni teatist hea tava juhendi kohta riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks(15), komisjoni teatist lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel(16) ja komisjoni teatist riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt(17) (lihtsustamispakett);

–   võttes arvesse ühenduse suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta(18);

–   võttes arvesse riigiabi 2008. ja 2009. aasta tulemustabelit;

–   võttes arvesse komisjoni 7. augusti 2009. aasta ülevaadet, mis hõlmas finantssektori tagatis- ja rekapitaliseerimiskavasid praeguses kriisis;

–   võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni avaliku teenuse kompensatsioonina antava riigiabi kohta(19);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta(20);

–   võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete hindade kohta Euroopas(21);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta kirjalikku deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(22);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0025/2010),

A.   arvestades, et kahe viimase aasta erakorralised majandusolud on nõudnud erakorralisi meetmeid;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on astunud enneolematu sammu, mis seisneb tuginemises Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktidele b ja c;

C.   arvestades, et kriisiaegadel on hästi toimivad turud väga olulised ja konkurentsieeskirju tuleks kohaldada paindlikult, kuid rangelt;

D.   arvestades, et protektsionism ja konkurentsi moonutamine üksnes süvendaksid ja pikendaksid kriisi;

E.   arvestades, et paljudes liikmesriikides võib kasvav eelarve puudujääk ja valitsemissektori võlg aeglustada majanduse taastumist ja majanduskasvu aastateks, võimalik et järgmisteks aastakümneteks;

F.   arvestades, et reageeringuna majanduskriisile on liikmesriikide valitsused andnud alates 2008. aasta oktoobrist tagatisi pankade rahastamisele; arvestades, et tagatud võlakirjade väljastamine on olnud ulatuslik ning see on andnud pankadele märkimisväärse rahastamisallika ja kindlustatuse rahandussüsteemi ees seisvate riskide vastu;

G.   arvestades, et empiiriliste analüüside alusel on liikmesriikide valitsuste tagatised tekitanud mitmeid mõjusid ja moonutusi, näiteks erasektori võlakirjade intressimäära vähenemine, mida tuleb võtta arvesse, kui kaalutakse tagatiste andmise jätkamist 2010. aastal;

H.   arvestades, et rahvusvaheliste ettevõtete võime kasutada ulatuslikult maksuparadiise ja offshore-keskusi osana oma maksustamise vältimise strateegiast on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega;

I.   arvestades, et maksuhaldus on oluline tegur ausa konkurentsi jaoks soodsate tingimuste säilitamisel ja siseturu toimimise tõhustamisel,

Üldised tähelepanekud

1.   tunneb heameelt 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande, eriti kartelle ja tarbijaid käsitleva eripeatüki üle; toetab tarbijaküsimuste talituse loomist; märgib, et kartellide olemasolu kahjustab tarbijaid; avaldab kahetsust selle üle, et tarbijatel on raske konkurentsist kasu saada;

2.   rõhutab asjaolu, et kartellid kujutavad endast ühte tõsiseimat konkurentsieeskirjade rikkumist, häirivad väärtusahelat, on tarbijatele kahjulikud ja neil on väga negatiivne mõju majandusele; julgustab komisjoni säilitama rangeid sunnimeetmeid, et vältida kartellide tekkimist ja võidelda nende vastu; tunneb heameelt niisuguste vahendite üle nagu kokkuleppemenetluse pakett, mis võimaldab komisjonil lahendada kartellijuhtumeid lihtsustatud menetlusega, mille puhul äriühingutel on pärast tõenditega tutvumist võimalus tunnistada oma osalust kartellis ja selle osalistele määratud trahvi vähendatakse; tuletab meelde, et konkurentsipoliitika ja konkurentsieeskirjade terviklik jõustamine on nõuetekohaselt toimiva ja konkurentsivõimelise Euroopa siseturu jaoks äärmiselt olulised, kuna nende abil edendatakse tõhusust, kõrgetasemelist ettevõtlust ning tarbijate kaitset; on seisukohal, et kartellivastane võitlus on keskse tähtsusega selle tagamisel, et tarbijad saaksid konkurentsikorrast kasu tänu madalamatele hindadele ning kaupade ja teenuste laiemale valikule;

3.   nõuab enda suuremat kaasatust konkurentsipoliitika kujundamisse, sh kaasõiguslooja rolli ja niisuguse nõude kehtestamise abil, mis seisneb Euroopa Parlamendi korrapärases teavitamises mis tahes algatusest kõnealuses valdkonnas;

4.   kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti 2010. aasta jooksul sellest, milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb ta konkurentsi valdkonnas võtta tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest;

5.   kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti üksikasjalikult ja igal aastal parlamendi soovituste alusel võetud järelmeetmetest ja selgitama mis tahes lahknevust parlamendi soovitustest;

6.   ergutab komisjoni algatama konkurentsiprobleemide ja jõustamisprioriteetide määratlemiseks pidevat ja püsivat dialoogi tarbijate ühendustega; soovib saada täielikku aruannet konkurentsi peadirektoraadi tarbijaküsimuste talituse tegevuse kohta;

7.   kutsub komisjoni üles tegema avalikkusele kättesaadavaks kõik hinnangud ja uuringud, millele ta edaspidi konkurentsipoliitika aastaaruannetes viitab, ning kasutama kõnealustes hinnangutes ja uuringutes sõltumatuid ja usaldusväärseid eksperte;

8.   tuletab meelde oma nõudmist, et komisjon vaataks viivitamata läbi konkurentsi peadirektoraadi personaliressursid ning tagaks, et eraldatud vahendid vastavad suurenevale töökoormusele;

9.   rõhutab vajadust selgete, kindlate ja VKE-sõbralike konkurentsieeskirjade järele, mis põhineksid Euroopa väikeettevõtete õigusakti (Small Business Act for Europe) läbival põhimõttel „esmalt mõtle väikestele”;

10.   kutsub komisjoni üles lisama järgmisse aruandesse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkurentsile pühendatud eripeatükki; juhib tähelepanu VKEde patendisüsteemi kõrgele maksumusele, mis tuleneb eelkõige ohust, et nn libafirmad võivad alustada kohtuvaidlusi; juhib tähelepanu avatud innovatsioonile ja ühistele teadmistele; kutsub VKEsid üles kasutama seitsmenda raamprogrammi tulemusi avatud juurdepääsu tingimustes;

11.   kutsub komisjoni üles kasutama tulevaste siseturgu käsitlevate õigusaktide õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12 (endise EÜ asutamislepingu artikli 153 lõige 2), kus on selgelt kirjas, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”;

12.   palub komisjonil kiirendada telekommunikatsiooni paketi rakendamist;

13.   suhtub positiivselt komisjoni teatise „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes” avaldamisse; on veendunud, et suunised kujutavad endast edasiminekut, kuna need tähendavad suuremat läbipaistvust ja prognoositavust komisjoni võimaliku sekkumise osas, kuid et need ei tohiks mingil juhul piirata või kitsendada komisjoni tegevuspädevust kõnealuses valdkonnas praeguse Euroopa Liidu toimimise lepingu raames;

14.   rõhutab, et 2008. aastal määrati esimest korda ELi konkurentsipoliitika ajaloos karistusmakse komisjoni eelneva otsuse täitmata jätmise eest;

Riigiabi

15.   rõhutab, et on oluline, et komisjon jälgib tähelepanelikult riigiabi kasutamist, tagamaks, et neid toetusmeetmeid ei kasutata riiklike tööstusharude kaitsmiseks viisil, mis kahjustab siseturgu ja Euroopa tarbijaid;

16.   peab seetõttu riigiabi asutamislepingule vastavuse hindamisel hädavajalikuks leida õige tasakaal riigiabiga konkurentsile ja rahandusele tekitatava negatiivse mõju ning ühishuvide kontekstis avalduva positiivse mõju vahel;

17.   kutsub komisjoni üles hindama kavandatud panganduse reguleerimise viiside mõju välismõõdet, eelkõige mõju Euroopa pankade konkurentsivõimele;

18.   on seisukohal, et seoses finantsasutuste ja majanduse taastamise protsessiga võetud riigiabi meetmetest oli kasu finantsturu stabiliseerimisel ja niisuguse mõjuga võitlemisel, mida avaldab laenuraha vähesus reaalmajandusele;

19.   märgib, et riigiabipoliitika on konkurentsipoliitika lahutamatu osa ning riigiabi kontroll kajastab vajadust säilitada võrdsed võimalused kõigile Euroopa ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele; tõstatab sellega seoses küsimuse, mil määral on finantsturule antud riigiabi põhjustanud konkurentsimoonutusi; nõuab sõltumatu aruande koostamist riigipoolse finantssektorisse sekkumise võimaliku moonutava mõju kohta; palub komisjonil esitada aruanne riigiabi saajate ümberkorraldusalaste edusammude kohta ning selgitada täpsemalt riigiabi tagasimaksmist ning võimalikke karistusi, kui tagasimakset ei tehta; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks siduvaid ümberkorraldamismeetmeid, mis on seotud võimaliku moonutava mõjuga, millega kaasnevad tagasimaksmise tingimuste erinevused liikmesriikide vahel; nõuab suuremat selgust võõrandamiste kriteeriumide ja nende keskpika mõju osas kõnealustele äriühingutele;

20.   on mures toetuste ja moonutuste pärast, mis tulenevad tagatistest, mida liikmesriikide valitsused on andnud pankade rahastamisele; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks pankade rahastamise tagatistega seotud toetuste ulatust ja analüüsiks seega, kas need vastavad ELi konkurentsiõigusele ja seda, milliseid meetmeid on vaja kõnealuste tagatistega seotud moonutuste kõrvaldamiseks;

21.   kutsub komisjoni üles kiiresti täpsemalt uurima, miks pankadele antud riigiabi reaalmajanduses ei avaldu, ning võtma meetmeid nende pankade suhtes, kes ilmselgelt ei suuda või ei soovi riigiabiga saadud eeliseid edasi anda;

22.   märgib, et komisjon on juba alustanud riigipoolse toetuse järkjärgulise lõpetamise ning ümberkorraldusteks ja võõrandamisteks volituste andmise protsessi; tunnistab, et kõnealused protsessid peavad edu saavutamiseks olema paindlikud; nõuab siiski, et komisjon esitaks kõnealuseid protsesse käsitlevad suunised; on seisukohal, et riigi sekkumist ei tohiks tarbetult pikendada ja et väljumisstrateegiad tuleks võimalikult kiiresti välja töötada;

23.   nõuab kindlalt, et väljumisstrateegiaid tuleb kooskõlastada eelkõige pangandussektori toetamise järkjärgulise lõpetamise osas; rõhutab, et kooskõlastamine on äärmiselt oluline, et vältida konkurentsimoonutusi seoses olukorraga, et riikides, kus pankade toetamise programmid jätkuvad, võidakse pankasid veel teataval määral subsideerida, kuid riikides, kus niisugused programmid on järkjärgult kaotatud, subsideerimist enam ei toimu;

24.   on veendunud, et konkurentsieeskirjade süsteem on seni raskusi leevendanud, kuid kriis on toonud esile kiire vajaduse ELi raamistiku järele piiriüleseks kriisiohjamiseks finantssektoris, sh tuleks leida lahendus asutuste jaoks, mis pankrotistumiseks on liiga suured, ning rakendada kiiresti ja täiel määral Larosière'i aruandes esitatud soovitusi, sh soovitust luua ühtne Euroopa reguleeriv asutus, hoiuste tagamise süsteem ja päästefond või sellega võrdväärne süsteem;

25.   palub komisjonil esitada aruanne riikide riigiabimeetmete ja riikide abikavade erinevuste kohta ning kirjeldada nende võimalikku moonutavat mõju konkurentsile ja sellest tingitud võimalikke majanduslikke erinevusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid sidusama ja ühtsema Euroopa lähenemisviisi väljatöötamiseks;

26.   kutsub komisjoni üles oma meetmete järjepidevuse tagamiseks põhjalikumalt uurima, kui suurel määral kombineeritakse ebaseaduslikult riigiabi ja muid ühenduse vahendeid, nt struktuurifondid ja globaliseerumisega kohanemise fond;

27.   palub komisjonil selgitada, milliseid kriteeriume kasutatakse ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku võimaliku pikendamise otsuse tegemisel;

28.   nõuab kindlalt, et riigiabi peaks olema vastavuses Lissaboni–Göteborgi strateegia ning kliima- ja energiapaketi eesmärkidega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid kahjulikud toetused, mis muu hulgas edendavad fossiilkütuse tarbimist või tootmist, mis suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab üldisemalt vajadust viia läbi taastamise paketi raames ettenähtud poliitika keskkonnamõju strateegilised hindamised (KSHd) ja selles ettenähtud projektide keskkonnamõju hindamised (KMHd);

29.   tunneb heameelt niisuguste uute keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste üle kliima- ja energiapaketi raames, millega võetakse kasutusele standardne hindamine vähemtähtsate küsimuste ja üksikasjalik hindamine oluliste küsimuste puhul;

30.   kutsub komisjoni üles avaldama 2010. aastal põhjalikku aruannet nn roheliseks majanduse elavdamiseks (millega kaasneb oluline ümberkujundamine säästlikkuse suunas, eelkõige autotööstussektoris) ja keskkonnakaitse valdkonnas antud riigiabi tõhususe kohta;

31.   nõuab samasugust aruandlust riigiabi kohta, mida on antud VKEde, koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse toetuseks;

32.   teeb ettepaneku, et praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks loodud ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku järk-järgulisel lõpetamisel tuleks arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide majandusolukorda (taastumisprotsessi pikkust ja SKP vähenemise määra);

33.   kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi, et saavutada telekommunikatsioonisektoris tavatelefonivõrgu ja eelkõige mobiilside hindade osas suurem läbipaistvus;

34.   rõhutab vajadust tegeleda maksuparadiiside ja off-shore keskustega seotud probleemiga, muu hulgas seoses ebaausa konkurentsi ja finantsstabiilsusega;

35.   kordab oma nõuet kehtestada juriidilise isiku tulumaksu ühine konsolideeritud maksubaas;

36.   nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eest antavat riigiabi käsitleva komisjoni otsuse läbivaatamisest, mida oodatakse alates 19. detsembrist 2008 ja milles peaks nüüd arvesse võetama Lissaboni lepingu jõustumist;

37.   märgib murelikult, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine on pikk ja kohmakas protsess ning pea kõigi menetluses olevate juhtumite taga on üksnes väike arv liikmesriike; ergutab komisjoni menetlusi veelgi karmistama ja jätkama surve avaldamist liikmesriikidele, eriti korduvatele rikkujatele;

38.   palub komisjonil põhjalikult uurida mõnede Euroopa ettevõtete poolt ulatuslikult kasutatavat lähenemist, kus kõrgelt haritud tööjõudu palgatakse odavalt ajutiste lepingutega ja praktikantidena, mille puhul on tegemist kuritahtliku majandusstrateegiaga, millega kahjustatakse inimväärse töö põhimõtteid ja moonutatakse konkurentsi;

39.   rõhutab, et VKEde riskikapitali rahastamise lihtsustamine on õiglase konkurentsi edendamiseks hädavajalik;

40.   palub komisjonil hinnata, millises ulatuses (kui üldse) on erinevad riiklikud toetuskavad autotööstuses kaasa aidanud ühenduse muudele eesmärkidele, eelkõige säästvusele ja keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, ning selle kohta aru anda; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks konkurentsivõimet sellel turul, eelkõige algseadmete valmistajate ning esmaste ja teiseste tarnijate vahelist suhet;

41.   tunneb heameelt lihtsustamispaketi avaldamise üle;

Monopolidevastane võitlus

42.   tunneb heameelt komisjoni poolt vastu võetud valge raamatu üle EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta; usub, et see on tarbijakaitse võit Euroopa Liidus;

43.   tuletab meelde, et kartellid kahjustavad majandust ja on ühed tõsiseimad konkurentsieeskirjade rikkumised; on seisukohal, et sellised konkurentsieeskirjade rikkumised on vastuolus liidu kodanike huvidega, kuna need tähendavad, et konkurentsist tulenevatest madalamatest hindadest tarbijad kasu ei saa, kordab sellega seoses, et kollektiivset hüvitamist käsitlevates tulevastes ettepanekutes tuleb järgida Euroopa Parlamendi seisukohta, mida ta väljendas oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta, ja nõuab, et Euroopa Parlament kaasatakse sellise õigusakti vastuvõtmisse kaasotsustamismenetluse teel;

44.   palub komisjonil parandada oma algatustes konkurentsiõiguse ja tarbijaõigusega seotud lähenemiste koordineerimist;

45.   tunneb heameelt, et komisjon on viimastel aastatel võtnud väga kindla seisukoha nii tarbijatele kui ka majandusele suurt kahju tekitava konkurentsivastase käitumise suhtes; rõhutab, et konkurentsipoliitikal peab olema laiapõhjaline toetus ning Euroopa Parlamendi kaasamise kaudu tagatud demokraatlik õiguspärasus; väljendab muret asjaolu üle, et järjest suuremate trahvide kasutamine ainsa vahendina võib olla liiga ränk, arvestades ka maksevõimetusest põhjustatud võimalikku töökohtade kadumist, ning kutsub üles välja töötama mitmekesisemaid ja asjatundlikumaid vahendeid, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu ettevõtete isiklik vastutus, läbipaistvus ja vastutustunne, lühemad menetlused, õigus kaitsele ja õiglasele kohtumõistmisele, mehhanismid leebema kohtlemise taotluste tõhusaks toimimiseks (eelkõige selleks, et saada üle USA avastusprotsesside poolt tekitatud häiretest), ettevõtete vastavuskavad ja Euroopa standardite väljatöötamine; pooldab nö piitsa ja prääniku meetodit, mis sisaldab tõhusa hoiatusvahendina mõjuvaid karistusi, eeskätt korduvatele rikkujatele, ning ergutab eeskirjadest kinni pidama;

46.   on seisukohal, et kui üks ja sama ettevõte paneb toime mitu konkurentsiõiguse rikkumist, on konkurentsieeskirjade rakendamiseks kartellijuhtumite puhul või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõkestamiseks vaja tugevamaid hoiatusmeetmeid;

47.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama isikliku vastutuse põhimõtet;

48.   kutsub komisjoni üles kaaluma konkurentsivastase käitumise vastu võitlemise vahendina vastavusprogrammide rolli;

49.   palub komisjonil määratleda konkreetsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas ettevõtted on tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatult;

50.   palub komisjonil määratleda konkreetsed kriteeriumid, mille kohaselt tuleks emaettevõtted muuta solidaarselt vastutavateks oma tütarettevõtete kartellisarnase käitumise eest;

51.   osutab, et VKEd kannatavad ebaproportsionaalsete trahvide tõttu suhteliselt rohkem kui suurettevõtted;

52.   on seisukohal, et trahvid peaksid olema rikkumisega proportsionaalses vastavuses; teeb lisaks ettepaneku, et teatavates olukordades võetaks trahvisumma arvutamisel arvesse asjaomaseid makstud hüvitisi; palub komisjonil trahvide arvutamise alused läbi vaadata ning vajadusel lisada uued trahvimispõhimõtted määrusesse (EÜ) nr 1/2003;

53.   palub komisjonil leebema kohtlemise taotluste jaoks ühtne teabepunkt luua;

54.   palub, et parlamenti teavitataks ja temaga konsulteeritaks nõuetekohaselt mis tahes muudatuse puhul mootorsõidukite grupierandi määruses, ning et seda tehtaks tähtaja jooksul, mis võimaldab parlamendil teostada asjakohase kontrolli ja anda oma igakülgse panuse, võttes arvesse tungivat vajadust esitada ülevaade asjaomase sektori oodatavate tulevikuväljavaadete kohta, et ta saaks võtta asjakohaseid meetmeid;

55.   rõhutab vajadust tõhusa koostöö järele parlamendi ning tarbijate ja väikeettevõtete organisatsioonidega vertikaalsete kokkulepete suhtes kohaldatava grupierandimääruse võimalike muudatuste osas; rõhutab, et erinevate turul osalejate ühtset tegevust soodustav reguleeriv raamistik on parim võimalus leevendada valikute vähesusest tulenevat võimalikku kahju tarbijatele;

56.   tuletab meelde taotlust viia läbi komisjoni mootorsõidukisektori grupierandimääruse eelnõu ja täiendavate suuniste eelnõu nõuetekohane kontrollimine, sealhulgas lõpptarbijate organisatsioonide kuulamine parlamendis; palub komisjonil tagada tulevikukindlate eeskirjade kehtestamine alates 1. juunist 2010;

57.   tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta müügijärgsete teenuste reguleeriv raamistik rangemaks, et vähendada tarbijate suuri remondi- ja hoolduskulusid, mida põhjustavad konkurentsi moonutavad tegevused, nagu sõltumatute teenuseosutajate kõrvalejätmine;

58.   eeldab, et mootorsõidukite väikeste ja keskmise suurusega turustajate huve võetakse tulevases mootorsõidukite valdkonna konkurentsiõiguses nõuetekohaselt arvesse; on seisukohal, et vastasel korral tuleks mootorsõidukite grupierandi määrus säilitada selle praegusel kujul;

59.   palub, et parlamendiga konsulteeritakse mis tahes muudatusettepaneku puhul, mis on esitatud vertikaalsete kokkulepete suhtes kohaldatava grupierandi määruse kohta, ning et seda tehtaks tähtaja jooksul, mis võimaldab parlamendil teostada asjakohase kontrolli ja anda oma igakülgse panuse;

Ühinemiste kontroll

60.   tunneb heameelt eesmärgi üle parandada veelgi pöördumismehhanisme ja saavutada järjekindlam lähenemisviis võrreldavate ühinemistoimingute hindamisel; ergutab komisjoni kahe kolmandiku reegli mõju põhjalikumalt läbi vaatama;

61.   väljendab heameelt komisjoni teatise (nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta) läbivaatamise üle, millega kodifitseeritakse Euroopa Kohtu hiljutised otsused, võetakse arvesse parandusmeetmete uuringus tehtud järeldusi ja käsitletakse avaliku arutelu käigus tõstatatud küsimusi;

62.   palub komisjonil koostada iga riigi kohta eraldi aruanne EÜ ühinemismääruse artikli 21 lõike 4 kohaldamise kohta, mille kohaselt võivad avaliku korraga seotud kaalutlused olla konkurentsikaalutluste suhtes ülimuslikud;

63.   rõhutab, et praegune majanduskriis ei õigusta EÜ ühinemiste kontrolli poliitika leebemaks muutmist;

Sektoriuuringud

64.   kutsub komisjoni üles määrama kindlaks sektoriuuringu käivitamiseks kohaldatavaid kriteeriume; on seisukohal, et komisjon ei peaks tegutsema mitte ainult tööstusharude või tarbijate esitatud kaebuste, vaid ka parlamendi soovituse alusel;

65.   palub komisjonil uurida kasumimarginaali jaotumist tootmis- ja turustusahelas vastavalt Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonile toiduainete hindade kohta Euroopas; palub komisjonil teha ettepanekuid sobivate meetmete, sealhulgas määruste kohta, et kaitsta tarbijaid, töötajaid ja tootjaid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja selle uuringu käigus tuvastatud negatiivsete mõjude eest;

66.   kordab kõnealuses kontekstis oma varasemaid nõudeid sektoriuuringu läbiviimiseks internetipõhise reklaami ning põllumajandustoodete (eriti piimatoodete) tootjate, edasimüüjate, peamiste turustajate ja lõpptarbijate vaheliste suhete kohta; nõuab meedia, sh kõigi meediasisu levitamise kanalite nagu trükimeedia, televisioon, raadio ja internet, koondumise uurimist; nõuab, et komisjon esitaks analüüsi konkurentsi kohta telekommunikatsioonisektoris, autotööstus- ja finantsteenuste sektoris;

67.   rõhutab, kui vajalikud on täielikud sektoriuuringud ja järelmeetmed tihedas koostöös Euroopa konkurentsivõrgustiku asutustega toiduainetööstuses ja eriti piimatoodete turustamisahelas;

68.   nõuab, et komisjon jätkaks Euroopa Liidu toiduainete hindade ja toiduainetööstuse konkurentsitingimuste jälgimist;

69.   rõhutab vajadust parandada konkurentsi farmaatsiasektoris, võideldes sobivate meetmete abil farmaatsiaettevõtete sellise tegevuse vastu, mis konkurentsi peadirektoraadi teostatud sektoriuuringu tulemuste kohaselt võib geneeriliste ravimite turuletoomist edasi lükata või takistada;

70.   tunneb heameelt komisjoni uuringu üle, mis käsitleb energiasektorit; palub komisjonil uurida, mil määral kahjustab infrastruktuuri, eelkõige gaasi- ja elektrivõrkude ühendustesse tehtavate investeeringute puudumine konkurentsi; märgib, et varustuskindlust ja tõhusat konkurentsi energiaturul ei ole võimalik saavutada ilma omavahel seotud ja hästi toimiva energiainfrastruktuurita;

71.   väljendab muret seoses ebapiisava konkurentsiga telekommunikatsioonisektoris; palub uut sektoriuuringut; nõuab, et elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) edendaks konkurentsi eelkõige asjakohase turuanalüüsiga; nõuab seetõttu, et sekretariaadile antaks selleks piisavad vahendid;

72.   taunib asjaolu, et komisjon käsitleb oma aruandes institutsioonidevahelist koostööd Euroopa Parlamendiga ainult lühidalt ega vasta järgmistele, Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud nõudmistele:

73.   kordab nõuet viia läbi uuring riigihanke eeskirjade kohaldamise kohta ning uurida, kas riikidevahelised erinevused viivad konkurentsimoonutusteni;

o
o   o

74.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) KOM(2009)0374. (2) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. (3) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (4) EÜT L 336, 29.12.1999, lk 21. (5) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30. (6) ELT L 312, 29.11.2005, lk 67. (7) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2. (8) ELT C 16, 22.1.2009, lk 1. (9) ELT C 45, 24.2.2009, lk 7. (10) ELT C 72, 26.3.2009, lk 1. (11) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9. (12) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8. (13) KOM(2008)0165. (14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0187. (15) ELT C 136, 16.6.2009, lk 13. (16) ELT C 136, 16.6.2009, lk 3. (17) ELT C 85, 9.4.2009, lk 1. (18) ELT C 82, 1.4.2008, lk 1. (19) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0033. (20) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0099. (21) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0191. (22) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23.

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsioon siseturu tulemustabeli kohta (2009/2141(INI))

P7_TA(2010)0051 A7-0084/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti siseturu tulemustabeli kohta (SEK(2009)1007);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil(3);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta(4);

–   võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis(5);

–   võttes arvesse 24. septembri 2009. aasta nõukogu (konkurentsivõime – siseturg, tööstus ja teadusuuringud) järeldusi pealkirjaga „Kuidas parandada siseturu toimimist”(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0084/2009),

A.   arvestades, et tulemuslikult toimiv siseturg on hädavajalik stabiilse ja innovatiivse majanduskeskkonna loomiseks, kus tarbijad saavad kvaliteetseid teenuseid ja tooteid osta ning ettevõtted uusi töökohti luua;

B.   arvestades, et ehkki siseturg on tublisti arenenud, tuleb selle potentsiaali täieliku avamise tagamiseks veel palju tööd teha;

C.   arvestades, et siseturg ei saa nõuetekohaselt toimida ilma selle toimimist mõjutavate ühenduse eeskirjade nõuetekohase ülevõtmise, kohaldamise ja jõustamiseta;

D.   arvestades, et on hädavajalik, et liikmesriigid võtaksid siseturgu reguleerivad õigusaktid üle õigeaegselt;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid võivad anda aktiivse panuse siseturgu reguleerivate õigusaktide paremaks ülevõtmiseks sellega, et jätkavad läbirääkimiste ja ülevõtmisprotsessi ajal omavahel tihedat koostööd;

F.   arvestades, et siseturu õigusaktide rakendamisest kokkuvõtete tegemiseks peaksid ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad korrapäraselt kohtuma;

G.   arvestades, et siseturu tulemustabeli avaldamine aitab vähendada ülevõtmisel esinevat mahajäämust, kuid on vaja kasutada kvalitatiivsemat lähenemisviisi, et näha arvudest kaugemale ja teha kindlaks mahajäämuse põhjused;

H.   arvestades, et kuigi siseturu tulemustabeli ja tarbijaturu tulemustabeli puhul kasutatakse eri kohaldamisalaga metoodikaid ja eri näitajaid, on neil ühine eesmärk parandada siseturu toimimist;

I.   arvestades, et praegune ülevõtmise mahajäämuse keskmine näitaja 1% on 2007. aastal riigipeade ja valitsusjuhtide kokku lepitud 1% eesmärgiga kooskõlas, kuid üheksal liikmesriigil on see eesmärk ikka veel täitmata;

J.   arvestades, et killustumisteguri suurus on 6%, mis tähendab, et 100 direktiivi on vähemalt ühes liikmesriigis veel üle võtmata;

K.   arvestades, et 22 direktiivi puhul on ülevõtmistähtaega ületatud rohkem kui kahe aasta võrra, mis tähendab riigipeade ja valitsusjuhtide 2002. aastal seatud „nulltolerantsi” eesmärgi otsest eiramist;

L.   arvestades, et eriti tähtis on jälgida teatavate siseturu arengu jaoks oluliste direktiivide ülevõtmist;

M.   arvestades, et üldsusele kättesaadavam teave selle kohta, milliseid direktiive ei ole konkreetsed liikmesriigid veel üle võtnud, võib olla kasulik üldsuse teadlikkuse tõstmiseks ning surve avaldamiseks, näiteks Euroopa Parlamendi liikmete poolt liikmesriikide parlamendiliikmetele;

N.   arvestades, et endiselt esineb ülevõtmata jätmise või ebaõige ülevõtmise juhtumeid, kuid selle põhjus pruugi olla liikmesriikide soovimatus õigusakte õigesti üle võtta, vaid võib tuleneda asjaomaste ELi õigusaktide vähesest selgusest või järjepidevusest, mistõttu on soovitav, et siseturu tulemustabel ei oleks üksnes vahend, millega liikmesriikidele survet avaldada, vaid pakuks ka võimalusi dialoogiks, mille abil saab paremini mõista raksusi, mis tekivad liikmesriikidel õigusaktide ülevõtmisel;

O.   arvestades, et ülevõtmise kvaliteedi kohta on vaja rohkem teavet;

P.   arvestades, et siseturu valdkonnas toimunud rõhuasetuse nihkumise tõttu õigusaktidelt nende rakendamisele peaks siseturu tulemustabel korrapäraselt andma põhjalikumat teavet siseturu õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta, sh siseturu toimimist kajastavate objektiivsete näitajate kohta, mis lubaks tulemusi ja suundumusi paremini jälgida;

Q.   arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed peaksid teavitama oma valijaid neid mõjutavate siseturu õigusaktide rakendamisest ning sellest, kuidas nad saavad oma õigusi kaitsta;

R.   arvestades, et parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on andnud ja annab ka edaspidi oma algatusraportites, uurimustes, seminaridel ja kuulamistel kasulikke nõuandeid, kuidas rakendada, üle võtta ja jõustada peamisi siseturu õigusakte;

S.   arvestades, et koolitused ja piiriülene suhtlemine, sh komisjoni loodud elektrooniliste võrgustike kaudu, on ühenduse siseturuõiguse parema kohaldamise jaoks väga olulised;

T.   arvestades, et kodanikele ja ettevõtetele on tähtis siseturueeskirjade tulemuslik jõustamine, mis aitab neil siseturu potentsiaali täielikult ära kasutada,

Sissejuhatus

1.   tervitab komisjoni eespool nimetatud soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta; rõhutab, et liikmesriigid ei tohiks välja valida neile kõige sobivamaid meetmeid, vaid peaksid püüdma neid kõiki rakendada;

2.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid tihedat koostööd nii komisjoniga kui ka omavahel ning võtaksid enda kanda oma osa vastutusest ja kohustustest siseturu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks; kutsub komisjoni kasutama kõiki oma volitusi siseturu eeskirjade tulemusliku kohaldamise tagamisel, sh tulemuslik turujärelevalve, ühtlustamine, õigusaktide edasine lihtsustamine ning muud abinõud kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks;

3.   on seisukohal, et oluline on tegutseda varases etapis, et vähendada mahajäämuse ohtu ülevõtmisel, ning komisjon peaks liikmesriike rohkem toetama kogu ülevõtmisprotsessi vältel; on seisukohal, et tuleks pidada dialoogi ja parandada teabevahetust eelkõige selleks, et ennetada võimalikke probleeme ja püüda neid lahendada enne ülevõtmistähtaja möödumist;

4.   toetab eriti mõtet liikmesriikide parlamentide tihedast kaasamisest ning tõhustatud koostööst teiste sidusrühmadega, nagu tööturu osapooled, läbirääkimiste ja ülevõtmise protsessis;

5.   rõhutab, et oluline on pidada avatud dialoogi ja teha tihedamat koostööd liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, et elavdada arutelu ning igakülgselt arvestada liikmesriikidel ülevõtmise käigus tekkivaid probleeme, sest direktiivide nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikides on siseturu tõhusa toimimise, konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise peamised eeldused ELis;

6.   palub komisjonil korraldada igal aastal siseturu foorumi, mis viiks omavahel kokku ELi institutsioonide ja liikmesriikide esindajad ning teised sidusrühmad, et selgemini pühenduda siseturu õigusaktide ülevõtmisele, kohaldamisele ja jõustamisele;

7.   rõhutab, et selline siseturu foorum peaks korraldama kohtumisi nii töörühmade tasandil kui ka ministrite tasandil, olles oluline koht, kus riikide ametiasutused saavad vahetada parimaid tavasid;

8.   palub, et komisjon lisaks korrapäraselt siseturu tulemustabelisse põhjalikumat teavet siseturu õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta, sh siseturu toimimise objektiivsete näitajate kohta;

9.   nõuab siseturu tulemustabeli, SOLVITi aruande, kodanike nõuandeteenistuse ja tarbijaturu tulemustabeli üheaegset avaldamist kord aastas (muutmata nende ilmumissagedust), et anda terviklik ülevaade siseturu arengust ning paremini koordineerida tööd, mida nendes valdkondades tehtud on, säilitades nende vahendite eripära;

10.   palub komisjonil otsida uusi võimalusi, et kõrvaldada siseturu väljakujundamisel veel esinevad takistused, ja võtta muu hulgas kõigi uute ELi õigusaktide puhul kasutusele nn siseturutesti, millega tagatakse, et kavandatavad uued meetmed ei kahjustaks siseturgu;

11.   on seisukohal, et siseturu tulemustabel langeb olulisel määral kokku komisjoni iga-aastase hinnanguga ühenduse õigusaktide kohaldamisele; ergutab seepärast komisjoni kasutama iga-aastast hindamist strateegilisemalt ning keskenduma vertikaalsetele poliitikavaldkondadele, mis võiks parandada siseturu tulemustabeli kvalitatiivset analüüsi;

12.   palub komisjonil esitada koos siseturu tulemustabeliga lugejasõbralikum pressiteade, et tõsta teadlikkust tulemustest ning avaldada liikmesriikidele suuremat survet direktiivide nõuetekohase ja õigeaegse ülevõtmise tagamiseks;

Ülevõtmine

13.   tervitab asjaolu, et ülevõtmisel esineva mahajäämuse 1% suurusest piirnormist on kolmandat korda järjest kinni peetud; nõuab tungivalt üheksalt normi täitmata jätnud liikmesriigilt meetmeid oma tulemuste parandamiseks;

14.   on arvamusel, et siseturu direktiivide õigeaegse ja nõuetekohase ülevõtmise ning õigusaktide endi kvaliteedi vahel on selge seos; peab seepärast oluliseks ettevalmistavat tööd, sh kindlat kinnipidamist parema õigusloome põhimõtetest, igakülgset konsulteerimist liikmesriikidega ülevõtmise ja jõustamise viiside teemal, ning vajadust põhjaliku mõjuhinnangu ning Euroopa Kohtu asjaomase pretsedendiõiguse analüüsi järele enne uute õigusloomeettepanekute tegemist;

15.   tuletab meelde, et ühes või mitmes liikmesriigis üle võtmata direktiivide arv on endiselt liiga suur, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike koostööle nende arvu kiireks vähendamiseks, alustades direktiividest, mille ülevõtmisega on hilinetud kaks aastat või kauem;

16.   palub komisjonil anda oma veebisaidil üksikasjalikumat teavet selle kohta, milliseid direktiive ei ole konkreetsetes liikmesriikides rakendatud;

17.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid komisjonile vastavustabelid üksikasjaliku teabega selle kohta, milliseid riiklikke meetmeid on võetud direktiivide ülevõtmiseks, et komisjon saaks anda täpsemat teavet ülevõtmise kvaliteedi kohta; palub komisjonil teha kindlaks õigeaegse ja nõuetekohase ülevõtmise parimad tavad ning teavitada neist liikmesriike;

Kohaldamine

18.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tõhustama koostööd siseturu eeskirjade kohaldamisega seotud riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, tagades ja tugevdades siseturu koordineerimisfunktsiooni ametiasutustes;

19.   palub liikmesriikidel korraldada riigi- ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ja kohtuasutustele ühenduse olemasolevate programmide ja võrgustike raames korrapäraselt siseturu eeskirju käsitlevaid koolitusi;

20.   jagab komisjoni seisukohta, et liikmesriigid peavad tagama komisjoni loodud piiriüleste elektrooniliste teabevõrkude (näiteks siseturu infosüsteem (IMI), toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem (RAPEX), toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem (RASFF) või tarbijakaitsealase koostöö võrgustik (CPC)) toimimise selleks vajalike meetmete abil, sh vahendite eraldamise abil;

21.   palub komisjonil käsitleda tööd siseturu õigusaktidega katkematu protsessina, kus järelhindamised peaksid etendama olulist osa ning neid tuleks kasutada selleks, et selgitada, kas õigusaktid on vastavuses esialgse mõjuhinnanguga või on neil suurem mõju, ning kui soovitud mõju ei ole, tegema kindlaks, kuidas õigusakte muuta või uuesti sõnastada, et tagada vastavus esialgsete eesmärkidega;

Jõustamine

22.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tugevdama jõupingutusi kodanike ja ettevõtete teavitamiseks nende õigustest siseturul, mis aitaks neil nimetatud õigusi tegelikult kasutada; palub komisjonil esmatähtsa küsimusena viia lõpule ühtse turu abiteenuste projekt teavitamise, nõustamise ning probleemide lahendamisel abi osutamise teenuste ühtlustamiseks ning nende kättesaadavamaks muutmiseks;

23.   on seisukohal, et siseturgu käsitlev teave, mida komisjon internetis avaldab, on igakülgne, kuid liiga killustatud; kutsub komisjoni koos Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga looma ja tugevdama „Your Europe – Business” portaali, mis oleks elektrooniline kanal, kuhu on koondatud kogu siseturgu käsitlev teave, millega välditakse asjatut ja kulukat paralleelsete struktuuride loomist ning kasutatakse ära võimalik sünergia, eriti seoses teenustedirektiivist(7) tulenevalt esitatava teabega;

24.   rõhutab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku juhtrolli tegevuses, mille tulemusena VKEd saavad kasutada ühtse turu pakutavaid võimalusi; toonitab, et bürokraatlikud kohustused kulutavad palju väärtuslikke ressursse ning takistavad seeläbi paremini keskendumast Euroopa ettevõtlusvõrgustiku peamisele ülesandele pakkuda VKEdele kohandatud tugiteenust; palub komisjonil kasutada senisest rohkem Euroopa ettevõtlusvõrgustikku selleks, et levitada sihtotstarbelist teavet, ning vähendada võrgustiku partnerite jaoks bürokraatiat;

25.   arvab, et kahjude tulemuslikumaks hüvitamiseks tuleks liikmesriikidel komisjoni abiga parandada probleemide lahendamise mehhanismide, eriti SOLVITi võimekust; rõhutab, et SOLVITi kogemusi tuleks võtta arvesse poliitiliste otsuste tegemisel riigi ja ELi tasandil, tehes vajaduse korral muudatusi struktuuris või õigusaktides; kutsub liikmesriike üles SOLVITi keskuste võrgustikke veelgi tugevdama ja eraldama neile selleks täiendavaid rahalisi ja inimressursse;

26.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et muuta SOLVITi keskused ning nende probleemide lahendamise tasuta teenused Euroopa ettevõtjatele ja kodanikele nähtavamaks;

o
o   o

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 176, 7.7.2009, lk 17. (2) ELT L 98, 16.4.2005, lk 47. (3) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 80. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0421. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352. (6) Nõukogu dokument 13024/09. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).