Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 11. märts 2010 - Strasbourg
Kuuba
 Investeerimine vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse
 Suur loodusõnnetus Madeira autonoomses piirkonnas ja tormi Xynthia tagajärjed Euroopas
 Gilad Shaliti juhtum
 Vägivalla laienemine Mehhikos
 Lõuna-Korea – surmanuhtluse kuulutamine seaduslikuks

Kuuba
PDF 110kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon meelsusvangide kohta Kuubal
P7_TA(2010)0063RC-B7-0169/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba olukorra kohta, eriti 17. novembri 2004. aasta, 2. veebruari 2006. aasta ja 21. juuni 2007. aasta resolutsioone;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone 2004., 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta aastaaruannete kohta inimõiguste kohta maailmas ning ELi poliitikat inimõiguste valdkonnas;

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Sahharovi auhinna järeltegevuse kohta(1),

–   võttes arvesse nõukogu eesistujariigi 14. detsembri 2005. aasta deklaratsiooni opositsiooniliikumise Damas de Blanco kohta ning varasemaid, 26. märtsi 2003. aasta ja 5. juuni 2003. aasta deklaratsioone olukorra kohta Kuubal;

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 96/697/ÜVJP, mis võeti vastu 2. detsembril 1996 ning mida on hiljem korrapäraselt ajakohastatud;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. juuni 2007. aasta, 2008. aasta juuni ning 15. juuni 2009. aasta järeldusi Kuuba kohta;

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Catherine Ashtoni pressiesindaja ning Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki avaldusi poliit- ja meelsusvangi Orlando Zapata Tamayo surma kohta Kuubal;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.   arvestades, et inimõiguste, sealhulgas kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste universaalsuse ja jagamatuse kaitse on jätkuvalt üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke;

B.   arvestades, et kümneid sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid dissidente ja inimõiguslasi, kellest enamik on rahumeelse opositsiooni liikmed, hoitakse Kuubas endiselt vangis selliste põhivabaduste nagu sõna- ja kogunemisvabaduse ning koosolekute korraldamise vabaduse kasutamise eest;

C.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 2005. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna Damas de Blancole; arvestades, et asjaolu, et Kuuba ametivõimud ei lubanud Damas de Blancol sõita Euroopa Parlamendi asukohta auhinda vastu võtma, rikub üht põhilist inimõigust, nimelt õigust vabalt lahkuda oma kodumaalt ja sinna tagasi pöörduda, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis;

D.   arvestades, et ühenduse institutsioonid on teinud jõupingutusi, et tagada Kuuba poliit- ja meelsusvangide vabastamine ja nende humaanne kohtlemine;

E.   arvestades, et Orlando Zapata Tamayo surma (esmakordselt ligi 40 aasta jooksul hukkus Kuuba aktivist protestiks valitsuse kuritarvituste vastu korraldatud näljastreigil) loetakse tõsiseks tagasilöögiks inimõigustele Kuubas ning see on põhjustanud rahvusvahelise protestilaine ja õhutanud teisi Kuuba poliitvange ja vangistatud teisitimõtlejaid alustama näljastreiki,

1.   mõistab teravalt hukka teisitimõtlejast poliitvangi Orlando Zapata Tamayo surma pärast 85 päeva kestnud näljastreiki – surma, mis oli julm ja mida oleks saanud ära hoida –, ning väljendab solidaarsust ja kaastunnet tema perekonnale;

2.   mõistab hukka aktivistide ennetava kinnipidamise ning valitsuse püüde takistada Orlando Zapata Tamayo perel tema matuste korraldamist ja talle viimse austuse avaldamist;

3.   taunib asjaolu, et puuduvad igasugused nähtavad märgid Kuuba ametivõimude püüdest reageerida ELi ja rahvusvahelise üldsuse üleskutsetele vabastada poliitvangid ning täielikult austada põhivabadusi, eelkõige sõnavabadust ja poliitilistesse organisatsioonidesse ühinemise vabadust;

4.   palub Kuuba valitsusel kohe ja tingimusteta vabastada kõik poliit- ja meelsusvangid;

5.   väljendab muret nende poliitvangide ja dissidentide olukorra pärast, kes alustasid Zapata surma järel näljastreiki; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik neist jälle sööb, kuid juhib tähelepanu ajakirjaniku ja psühholoogi Guillermo Fariñase murettekitavale seisundile ning asjaolule, et tema näljastreigi jätkumisel võivad olla saatuslikud tagajärjed;

6.   taunib asjaolu, et puudub reageering Euroopa Parlamendi ja nõukogu korduvatele üleskutsetele vabastada viivitamata kõik poliit- ja meelsusvangid, ning rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse pärast on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga;

7.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tõhustaksid meetmeid poliitvangide vabastamise nõudmiseks ning inimõiguste kaitsjate töö edendamiseks ja neile garantiide andmiseks, nagu on kokku lepitud välisasjade nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldustes;

8.   nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid tingimusteta toetaksid ja täielikult julgustaksid Kuubal mitmeparteilisele demokraatiale rahumeelse poliitilise üleminekuprotsessi alustamist;

9.   väljendab sügavat solidaarsust Kuuba rahvaga ning toetust nende edusammudele demokraatia ja põhiõiguste järgimise ja edendamise suunas;

10.   palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja koostöö eest vastutaval volinikul viivitamata alustada struktuurset dialoogi Kuuba kodanikuühiskonnaga ning nendega, kes toetavad Kuuba rahumeelset üleminekuprotsessi, kooskõlas nõukogu poolt järjestikuselt heaks kiidetud järeldustega ning kasutades ELi koostöö- ja arengumehhanisme, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa algatuse raames;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi rotatsiooni korras vahelduvale eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele ning Kuuba valitsusele ja Kuuba Rahvuslikule Rahvavõimuassambleele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0601.


Investeerimine vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse
PDF 127kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)
P7_TA(2010)0064B7-0148/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2008. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni teatist vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (KOM(2009)0519) ning töödokumenti, millega koostatakse nn tehnoloogia teekaardid Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamiseks aastatel 2010–2020 (SEK(2009)1295), ja töödokumenti esmatähtsatesse tehnoloogiatesse tehtavate teadus- ja arendustegevuse investeeringute kohta (SEK(2009)1296);

–   võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohta (2008/2005(INI))(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi(6);

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist „Euroopa energiapoliitika”, milles püstitatakse ELi põhieesmärkideks energiavaldkonnas säästvus, konkurentsivõime ja energiajulgeolek (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi (COP15) tulemuste kohta(7);

–   võttes arvesse 12. veebruari 2010. aasta küsimusi vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (O-0015/2010 – B7-0011/2010, O-0016/2010 – B7-0012/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liit suudab saavutada 2020. aastaks eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% võrra – ja 30% võrra rahvusvahelise kokkuleppe korral –, vähendada primaarenergia tarbimist kavandatud tasemega võrreldes 20% võrra ja toota vähemalt 20% energiat taastuvatest energiaallikatest ainult siis, kui ta suurendab jõupingutusi vähese süsihappegaasiheitega taskukohaste, puhaste, tõhusate ja säästvate energiatehnoloogiate valiku väljatöötamisel;

B.   arvestades, et sellised tehnoloogiad võivad olla osa lahendusest probleemile, kuidas asjakohaselt reageerida kliimamuutusele, et kindlustada ELi energiavarustus ja tagada meie riikide majanduse konkurentsivõime;

C.   arvestades, et avaliku ja erasektori energiaalaste teadusuuringute eelarved on alates 1980. aastatest vähenenud; arvestades, et vahendite praegune tase ei vasta vähese süsihappegaasiheitega säästva energiasüsteemi suunas liikumise ülesande ulatusele;

D.   arvestades, et rahastamine on ELis energiavaldkonna uuenduste edendamisel üks raskemaid ülesandeid;

E.   arvestades, et kuue Euroopa tööstusalgatuse raames on komisjoni andmetel järgmise kümne aasta jooksul vaja avaliku ja erasektori investeeringuid järgmiselt: 6 miljardit eurot tuuleenergiale, 16 miljardit eurot päikeseenergiale, 2 miljardit eurot elektrivõrkudele, 9 miljardit eurot bioenergiale, 13 miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele, 7 miljardit eurot tuumalõhustamisele ning 5 miljardit eurot kütuseelemente ja vesinikku käsitlevale ühisele tehnoloogiaalgatusele;

F.   arvestades, et energiatehnoloogia strateegilise kava eesmärk on muuta EL uuenduslikuks majanduseks ning luua järgmisel kümnendil sadu tuhandeid uusi kvalifitseeritud töökohti ja anda tõuge kiiresti kasvavale tööstusharule, ning et kava abil on võimalik see eesmärk ka saavutada;

G.   arvestades, et hädavajalik energiaparadigma muutumine eeldab riskijagamisel põhinevat lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased avaliku ja erasektori osalejad jagatult vastutama, mis tähendab ühtlasi vajadust suurendada avaliku sektori rahalist toetust, aga ka seda, et tööstus, pangad ja erainvestorid peavad võtma suurema vastutuse tehnoloogilise ja tururiski jagamisel;

H.   arvestades, et alusuuringud on ELis olnud pidevalt alarahastatud;

1.   pooldab energiatehnoloogia strateegilist kava, kuna see kirjeldab konkreetseid teadusuuringute meetmeid vähese süsihappegaasiheitega puhta, säästva ja tõhusa energiatehnoloogia valdkonnas; tõstab esile kava potentsiaali muuta EL uuenduslikuks majanduseks; rõhutab ka, et ilma selle uue lähenemisviisita ei saavuta EL oma energia- ja kliimaeesmärke 2020. aastaks;

2.   on teadlik vajadusest suurendada märkimisväärselt avaliku ja erasektori investeeringuid vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia väljatöötamisse, et kiirendada sellise tehnoloogia väljatöötamist, kulutasuvat kasutuselevõtmist ja kiiret laialdast kasutamist järgmise kümne aasta jooksul;

3.   on veendunud, et energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks vajalik rahastamine on võimalik ainult siis, kui kättesaadavaks tehakse täiendavad avaliku ja erasektori vahendid, ning energiatehnoloogia strateegiline kava on usutav ainult siis, kui sellele eraldatakse ELi eelarvest lisaraha;

4.   kutsub nii avaliku kui ka erasektori sidusrühmi üles eraldama viivitamatult lisavahendeid kokkulepitud teekaartide elluviimiseks, seejuures peaks põhiosa tulema erasektorist ning oluliselt tuleks suurendada avaliku sektori investeeringute osa nii ELi kui ka riikide tasandil;

5.   rõhutab, et majanduskriisi olukorras peaks olema esmatähtis investeerida nendesse uutesse tehnoloogiatesse, millel on potentsiaal luua kõige rohkem töökohti; rõhutab, et see toob kaasa turgude loomise, tekitab uusi tuluvooge ning aitab arendada ELi majandust ja konkurentsivõimet; rõhutab lõpuks, et see suurendab veelgi ELi energiavarustuse kindlust ning vähendab ELi energiasõltuvust piiratud arvust energiaallikatest, -tarnijatest ja transporditeedest;

6.   kordab palvet tagada vähese süsihappegaasiheitega puhtale, säästvale ja tõhusale energiatehnoloogiale piisav rahaline toetus, mis moodustab ELi eelarvest kokku vähemalt 2 miljardit eurot aastas ja mida makstakse alates 2010. aastast lisaks seitsmendale raamprogrammile ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile; nõuab selles kontekstis, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid kiiresti rahastamise ajakava eraldatavate vahendite kohta, et tagada rahastamine 2010. aastast alates;

7.   kutsub lisaks nõukogu ja komisjoni üles kasutama arutelu praeguse finantsperspektiivi vahekokkuvõtte ja järgmise finantsperspektiivi üle, et viia ELi praegused ja tulevased eelarved paremini vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega, eriti seoses teadusuuringute, kliimameetmete ja energiavarustuse kindlusega;

8.   peab vältimatult vajalikuks kasutada kiiresti 300 miljoni euro väärtuses ELi saastekvoote heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning innovaatiliste taastuvate energiaallikate toetamiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispank viiks oma laenamiskriteeriumid vastavusse abikõlblike uuenduslike taastuvenergeetika seadmetega;

9.   tuletab liikmesriikidele meelde, et alates 2013. aastast on heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumise tulud tähtis rahastamisallikas kliimamuutuse leevendamisel ning vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia kasutuselevõtmisel ja arendamisel;

10.   nõuab, et suurendataks Euroopa Investeerimispanga rolli energiaalaste projektide rahastamisel, eelkõige suurendataks tema laenutaset energia valdkonnas ja tema suutlikkust pakkuda energiaprojektidele laenutagatisi ning parandataks kõrgema riskitasemega teadus- ja arendustegevuse energiaprojektide rahastamise koordineerimist ja järjepidevust;

11.   kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kaaluma asjakohase prioriteetsusega neid projekte, mis realistlikult parandavad vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia tutvustamise elujõulisust (nt arukate võrkude ja minihüdrorajatiste arendamine);

12.   pooldab käimasolevaid algatusi, nagu riskijagamisrahastu, investeerimisfond „Marguerite” (2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond), riskikapital ning suure kasvupotentsiaaliga ja innovaatiliste VKEde süsteem, mille rolli energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste rahastamisse panustamisel tuleks suurendada ja mida tuleks vahekokkuvõtte raames nõuetekohaselt hinnata;

13.   palub komisjonil tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga esitada viivitamatult ja hiljemalt 2011. aastaks kõikehõlmav ettepanek rahastamisvahendi kohta, millest rahastataks taastuvenergia ja energiatõhususe projekte ning arukate võrkude arendamist;

14.   rõhutab, et ELi teadusbaasi mahtu tuleb suurendada ning täiendav koolitus ja täiendusõpe on olulised, et tagada avanevate uute tehnoloogiliste võimaluste täielikuks ärakasutamiseks vajalik arv vajaliku kvaliteediga inimressursse;

15.   rõhutab vajadust luua sobivad tingimused ning stabiilne ja soodustav õiguslik raamistik, et toetada avaliku ja erasektori partnerluste loomist, kuna need on energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tööstusalgatuste elluviimise eeltingimus;

16.   palub komisjonil tagada, et tehnoloogia tootjad saavad taotleda rahastamist energiatehnoloogia strateegilise kava alusel otse, mitte ainult energiaettevõtetest koosnevate konsortsiumide liikmena, nagu see on majanduse elavdamise kava ja NER300 puhul;

17.   nõustub, et VKEd on peamine edasiviiv jõud paljude vähese süsihappegaasiheitega säästvate energiatehnoloogiate arendamisel, eriti seoses detsentraliseeritumate energiasüsteemide arendamisega, ning rõhutab seepärast, et avalikud toetused ja laenud, sealhulgas energiatehnoloogia strateegilise kava alusel antavad rahalised vahendid, peavad olema VKEdele kättesaadavad; nõuab, et väga oluline osa energiatehnoloogia strateegilise kava alusel kättesaadavatest ELi rahalistest vahenditest eraldataks VKEdele;

18.   kiidab heaks keskendumise (suuremahuliste) näidisprojektide rahastamisele; rõhutab siiski vajadust eraldada rahalisi vahendeid ka riskantsetele keskmise ja pika tähtajaga alus- ja rakendusuuringutele;

19.   palub Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidul Euroopa tööstusalgatustega tugevate sidemete arendamise teel käivitada ja rakendada ühisprogramme energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks ning laiendada oma tegevust; toonitab, et kui Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit võtab selle rolli täielikult enda peale, tuleks ELi ja liikmesriikide eelarvest eraldada piisavalt vahendeid;

20.   tunneb muret asjaolu pärast, et Euroopa Teadusnõukogu ei kavanda konkreetseid energeetikaalaseid programme, ja on arvamusel, et see näitab ebapiisavat investeerimist alusuuringutesse;

21.   pooldab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi algatust käivitada spetsiaalsed teadmis- ja innovatsiooniühendused säästva energeetika ning kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise teemal;

22.   kiidab heaks ettepaneku, mille kohaselt lisatakse olemasolevale kuuele Euroopa tööstusalgatusele Euroopa linnade (eelkõige linnapeade paktile allakirjutanute) energiatõhususele keskenduv uus arukate linnade algatus, et luua tingimused energiatõhusate ja taastuvenergia tehnoloogialahenduste ning linnapiirkondades arukate jaotusvõrkude laialdaseks turuleviimiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid selle uue algatuse, mis soodustab kohalikku majandust ja edendab sotsiaalset ühtekuuluvust, kiiresti ellu ning kaasaksid sellesse täiel määral kohalikud ja piirkondlikud asutused, kellel on täita otsustav roll vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia edendamisel ja kasutamisel;

23.   tuletab komisjonile meelde tema aruandekohustust majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide määruse alusel ja tema kohustust esitada täiendavaid ettepanekuid, mis võimaldaksid rahastada projekte energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, kui pärast konkursikutset jääb raha üle; eeldab, et selliste projektide rahastamiseks on olemas 116,19 miljonit eurot, mis on kulukohustustega sidumata;

24.   palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendavalt uurida ja levitada uuenduslikke lähenemisviise linnaplaneerimisele ja -arendusele, eelkõige integreeritud linnaplaneerimisele, mis rahuldab vajaduse tugevama sotsiaalse kaasatuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse järele ning säästva energeetika ja puhta transpordi laialdase kasutuselevõtmise järele, et luua paindlikud linnasüsteemid;

25.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks täiendavad algatused, kasutamaks ära selliste muude tehnoloogiliste võimaluste suurt potentsiaali, mida on mainitud komisoni 7. oktoobri 2009. aasta teatises vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava), ning samuti soolsusgradientide ja maasoojusenergia suurt potentsiaali; rõhutab vajadust eraldada nende rahastamiseks ELi eelarvest lisavahendeid;

26.   kiidab kuue Euroopa tööstusalgatuse valikut ja seda, et aastateks 2010–2020 on koostatud tehnoloogia teekaardid, milles esitatakse konkreetsed eesmärgid iga vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia muutmiseks maksumuselt konkurentsivõimeliseks, ning palub komisjonil käivitada n-ö küpsed Euroopa tööstusalgatused ja tagada, et nende haldusstruktuur on kerge, mittebürokraatlik ja läbipaistev ning keskne ühine tunnus on korrapärane kontakt energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühmaga ja Euroopa Investeerimispangaga;

27.   palub energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühmal anda Euroopa Parlamendile üks kord aastas aru ning näha ette laiem ekspertide struktuur ja luua selleks huvipakkuvates valdkondades tehnilised töörühmad, et kaasata mõttevahetusse ja otsustamisprotsessi suurem arv sidusrühmi;

28.   palub komisjonil edendada rahvusvahelist koostööd teiste peamiste strateegiliste partneritega arenenud riikides, kiiresti kasvava majandusega riikides ja arengumaades vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia väljatöötamise, kasutuselevõtmise ja levitamise valdkonnas, eriti selliste fondide nagu väikesemõõdulistele projektidele keskenduva ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kaudu;

29.   kiidab samme energiatehnoloogia valdkonnas koostöö edendamiseks, näiteks hiljuti ELi ja USA energianõukogu loomisega algatatud koostöö; kutsub selles kontekstis energianõukogu üles kasutama koostoimet energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks;

30.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ülemaailmset süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemist, et luua stabiilne ja aus konkurentsivõimeline keskkond vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks;

31.   palub komisjonil jälgida energiatehnoloogia strateegilise kava tõhusat rakendamist, võtta sellel eesmärgil kasutusele hindamissüsteem, hinnata teekaartide elluviimisel esinenud takistusi ning teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt energiatehnoloogia strateegilise kava ja selle teekaartide elluviimisel tehtud edusammudest;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0354.
(2) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
(4) ELT L 200, 31.7.2009, lk 31.
(5) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(6) ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0019.


Suur loodusõnnetus Madeira autonoomses piirkonnas ja tormi Xynthia tagajärjed Euroopas
PDF 118kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon suure loodusõnnetuse kohta Madeira autonoomses piirkonnas ja tormi Xynthia tagajärgede kohta Euroopas
P7_TA(2010)0065RC-B7-0139/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ja ELi toimimise lepingu artikleid 191 ja 349;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108) ja Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta seisukohta(1);

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Euroopas(2), 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta Euroopas(3), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni metsatulekahjude ja üleujutuste kohta(4) ning 18. mai 2006. aasta resolutsioone looduskatastroofide (tulekahjud, üleujutused ja põuad) põllumajandusaspektide(5), regionaalarenguaspektide(6) ja keskkonnaaspektide kohta(7);

–   võttes arvesse valget raamatut ,,Kliimamuutusega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik„ (COM(2009)0147) ning komisjoni teatist ühenduse lähenemisviisi kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele (KOM(2009)0082);

–   võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2010. aasta avaldust suure loodusõnnetuse kohta Madeira autonoomses piirkonnas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.   arvestades, et 20. veebruaril 2010. aastal toimus Madeiral suur loodusõnnetus, mis tõi kaasa enneolematu paduvihma, tugeva tuule ja väga kõrge merelainetuse ning mille tulemusel hukkus Madeiral vähemalt 42 inimest, paljud jäid kadunuks, sajad inimesed on ümber asustatud ja kümned inimesed sai vigastada;

B.   arvestades, et 27. ja 28. veebruaril 2010. aastal tabas Lääne-Prantsusmaad ulatuslik hävitav torm Xynthia, mis laastas eriti Poitou-Charentes'i, Pays-de-la-Loire'i ja Brittany'i piirkondi ning mille tagajärjel hukkus ligi 60 inimest, paljud jäid kadunuks ja tuhanded kaotasid kodu;

C.   arvestades, et ilmastikunähtused, eeskätt torm Xynthia, on laastanud eri piirkondi Hispaanias, eelkõige Kanaari saari ja Andaluusiat, aga ka Belgiat, Saksamaad, Hollandit ja Portugali ning põhjustanud mitme inimese hukkumise ja tõsist materiaalset kahju;

D.   arvestades, et loodusõnnetus on põhjustanud hukkunute perekondadele ja laastatud piirkondade elanikele suuri kannatusi;

E.   arvestades, et õnnetus tekitas ulatuslikke kahjustusi, lõhkudes oluliselt avalikku infrastruktuuri, sealhulgas teid, sadamaid, vee-, elektri-, sanitaar- ja telekommunikatsioonivõrke, samuti eramaju, äri- ja tööstusrajatisi, põllumaid, ning kahjustas ka loodus- ja kultuuripärandit; arvestades, et eriti vee- ja sanitaarvõrgu kahjustused võivad ohustada elanike tervist;

F.   arvestades, et loodusõnnetuse tõttu ei saa inimesed seal praegu tavapärast elu elada ning ilmselt on looduskatastroofil pikaajalised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed;

G.   arvestades, et õnnetuspiirkonnad tuleb puhastada ja taastada, samuti ennistada nende tootmispotentsiaal ja korvata sotsiaalsed kahjud;

H.   arvestades, et viimastel aastatel on saanud selgeks, et üleujutused, tormid ja teised äärmuslikud ilmastikunähtused on tõenäoliselt sagenemas; arvestades, et katastroofide ärahoidmiseks on tähtis investeerida ka kliimamuutuse leevendamisesse;

I.   arvestades, et loodusõnnetustel on rängad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed piirkondlikule majandusele, tootmistegevusele, vesiviljelusele, turismile, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele,

1.   tunneb sügavalt kaasa kannatada saanud piirkondadele ning väljendab oma solidaarsust nendega, avaldab kahetsust loodusõnnetuste tõsiste majanduslike tagajärgede pärast ja avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele;

2.   avaldab austust otsingu- ja päästemeeskondadele, kes töötasid väsimatult, et päästa inimesi ja vähendada materiaalset ja inimestele tekitatud kahju;

3.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama neid, kes õnnetuse majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede tõttu on kannatanud;

4.   on seisukohal, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid keskenduma tõhusale ennetuspoliitikale ning pöörama suuremat tähelepanu asjakohastele õigusaktidele ja tavadele seoses metsauuenduskavade, maakasutuse, veemajanduse ja tõhusa riskijuhtimisega, sealhulgas linnaehituse korral mereäärsetesse piirkondadesse ja tammide ehitamisel ning põllumajanduses ja metsanduses;

5.   palub komisjonil niipea, kui asjaomaste riikide valitsused on esitanud vastavad taotlused, võtta kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Solidaarsusfondi võimalikult kiireks, paindlikuks ja ulatuslikuks kasutuselevõtuks;

6.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse kannatada saanud konkreetsete piirkondade eripära, eriti saarte ja äärepoolseimate piirkondade haavatavust, selleks et õnnetuse ohvreid võimalikult paremini aidata;

7.   nõuab tungivalt, et lisaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtule oleks komisjon avatud ja paindlik, kui ta peab läbirääkimisi pädevate asutustega piirkondlike rakenduskavade Intervir+ (ERDF) ja Rumos (ESF) ning nende Prantsuse vastete läbivaatamise üle ning samuti territoriaalse edendamise temaatilise rakenduskava Madeirat käsitleva osa üle, mida rahastab Ühtekuuluvusfond; palub komisjonil läbivaatamist võimalikult kiiresti jätkata ja analüüsida võimalust suurendada 2010. aastal ühenduse kaasrahastamise määra vastavate rakenduskavade eriprojektide jaoks kooskõlas eeskirjade ja ülemmääradega, mis on sätestatud struktuurifondide (2007–2013) üldmääruses (nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006), seadmata kahtluse alla asjaomastele liikmesriikidele eraldatavat aastast rahalist toetust;

8.   kinnitab, et Euroopa Liidu solidaarsusfondi uus määrus, mis põhineb komisjoni ettepanekul (KOM(2005)0108), on hädavajalik, et paindlikumalt ja tõhusamalt lahendada loodusõnnetuste põhjustatud probleeme; kritiseerib asjaolu, et nõukogu on blokeerinud selle määruse vastuvõtmise, hoolimata sellest, et parlament võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 2006. aasta mais ülekaaluka häälteenamusega; nõuab tungivalt, et eesistujariik Hispaania ja komisjon otsiksid kiiremas korras lahendust määruse läbivaatamise taaskäivitamiseks, et luua tugevam ja paindlikum vahend, mille abil tõhusalt reageerida kliimamuutusega seotud uutele probleemidele;

9.   kutsub liikmesriike ja kannatanud piirkondi üles koostama kannatada saanud alade jaoks säästva ülesehituse ja taastamise kavu; kutsub liikmesriike üles mõtlema sellele, et vaja on pikaajalisi investeeringuid strateegiatesse, mille eesmärk on selliseid õnnetusi ära hoida ja nende tekitatud kahju vähendada;

10.   loodab, et liikmesriigid kliimamuutuse tagajärgedega kohanemiseks täidavad kehtivaid õigusakte, rakendades ühtset lähenemisviisi kõigis asjaomastes valdkondades;

11.   rõhutab, et kliimamuutustega kohanemist käsitlevas valges raamatus sisalduvatele soovitustele peavad järgnema konkreetsed teod ning tuleb võtta meetmeid, et kliimamuutustega kohanemine muutuks Euroopa Liidus tegelikkuseks;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Madeira autonoomse piirkonna valitsusele.

(1) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 331.
(2) ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 471.
(3) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 322.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0349.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0222.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0223.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0224.


Gilad Shaliti juhtum
PDF 107kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon Gilad Shaliti kohta
P7_TA(2010)0066RC-B7-0171/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 1949. aasta Genfi III konventsiooni ja 1949. aasta Genfi konventsioonide ühist artiklit 3;

–   võttes arvesse 1979. aasta pantvangivõtmise vastast rahvusvahelist konventsiooni;

–   võttes arvesse eesistujariigi 18. novembril 2009. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust humanitaarolukorra kohta Gaza sektoris, mis kutsub röövitud Iisraeli sõdurit Gilad Shaliti vangistuses hoidvaid isikuid üles teda viivitamata vabastama;

–   võttes arvesse USA Kongressi 18. juuli 2006. aasta resolutsiooni 921;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Lähis-Idas, milles on nõutud Gilad Shaliti vabastamist;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et kapral (nüüd seersant) Gilad Shalit rööviti Hamasi poolt 25. juunil 2006. aastal Iisraeli pinnal;

B.   arvestades, et seersant Shalit on Euroopa (Prantsuse) ja Iisraeli kodanik;

C.   arvestades, et alates pantvangistamisest hoitakse seersant Shaliti Gazas kinni ilma suhtlemisvõimaluseta ning temalt on võetud võimalus kasutada Genfi konventsioonide ühisest artiklist 3 ja Genfi III konventsioonist tulenevaid põhiõigusi;

D.   arvestades, et Hamas on võtnud vastutuse seersant Shaliti jätkuva kinnipidamise eest ning on teatanud, et teda hoitakse kinni vastavalt Genfi III konventsioonile;

E.   arvestades, et kõik Lähis-Ida konflikti osapooled peavad igas olukorras austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust;

F.   arvestades, et usalduse loomine iisraellaste ja palestiinlaste vahel on oluline osa rahuprotsessist, mille tulemuseks oleks kaks riiki, kes saavad elada kõrvuti rahus ja turvaliselt;

G.   arvestades, et 2009. aasta oktoobris saadud video, milles vangistatud sõdur hoiab käes esmaspäeva, 14. septembri 2009. aasta kuupäevaga Gaza ajalehte, on kõige veenvam tõend selle kohta, et seersant Shalit on elus,

1.   nõuab seersant Gilad Shaliti viivitamatut vabastamist;

2.   kutsub Hamasi üles andma oma sõnade kinnituseks seersant Shalitile Genfi III konventsiooniga ette nähtud privileegid ja õigused;

3.   mõistab hukka seersant Shaliti põhiliste inimõiguste jätkuva eiramise ja asjaolu, et tema perekonnale ning Iisraeli ja Prantsuse võimudele tehakse takistusi teabe hankimisel tema olukorra kohta; nõuab seetõttu tungivalt, et Hamas lubaks Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel viivitamatult külastada seersant Shaliti ning võimaldaks tal vastavalt Genfi III konventsioonile suhelda oma perekonnaga;

4.   rõhutab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse poole liikumise tähtsust ja tervitab Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahetute läbirääkimiste taasalustamist;

5.   rõhutab, et kõikide osapoolte vastastikuse usalduse loomise meetmed, sh olulise hulga Palestiina vangide vabastamine, võivad kaasa aidata konstruktiivse õhkkonna loomisele, tuues kaasa seersant Shaliti vabastamise;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Iisraeli valitsusele, Palestiina omavalitsusele ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele.


Vägivalla laienemine Mehhikos
PDF 183kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon vägivalla eskalatsiooni kohta Mehhikos
P7_TA(2010)0067RC-B7-0188/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelist majanduspartnerluse, poliitika kooskõlastamise ja koostöö lepingut;

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta soovitust nõukogule ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2008. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse suunas” (KOM(2008)0447);

–   võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” (KOM(2009)0495);

   võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses;

   võttes arvesse ELi avaldust seoses ajakirjanike José Luis Romero, Valentín Valdés Espinosa ja Jorge Ochoa Martíneze mõrvamisega;

–   võttes arvesse 28.–29. juunil 1999. aastal Rio de Janeiros, 17.–18. mail 2002. aastal Madridis, 28.–29. mail 2004. aastal Guadalajaras, 12.–13. mail 2006. aastal Viinis ja 16.–17. mail 2008. aastal Limas toimunud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide riigipeade ja valitsusjuhtide viie tippkohtumise avaldusi;

–   võttes arvesse 17. mail 2008. aastal Limas toimunud neljanda ELi ja Mehhiko tippkohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse 2009. aasta novembris Brüsselis toimunud ELi-Mehhiko ühiskomitee üheksanda kohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et Mehhiko ja Euroopa Liit jagavad ühiseid väärtusi, mis väljenduvad meie demokraatlikes pluralistlikes ühiskondades, inimõiguste ja põhivabaduste kaitses, keskkonnakaitses ja säästvas arengus ning pühendumises demokraatia, õiguskindluse, vaesuse vastu võitlemise ning õiglase majandus- ja sotsiaalse arengu kindlustamisele;

B.   arvestades, et meie demokraatlikel ühiskonnasüsteemidel on kohustus tagada õigusriigi toimimine ja inimõiguste austamine ning arvestades, et seetõttu on vabaduste nautimine ja täieulatuslik kasutamine ning õigus isikupuutumatusele üks õigusriigi peamisi alussambaid;

C.   arvestades, et Mehhikos levinud vägivalla ja turvatunde kadumise põhjuseid ei saa lahutada vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse struktuurilisest probleemist, millistes valdkondades on pärast ülemaailmse majanduskriisi algust toimunud taandareng, ning arvestades, et sotsiaalse ühtekuuluvuse arendamiseks on vaja ühtset strateegilist nägemust kaasavast pikaajalisest arengust;

D.   arvestades, et ELi ja Mehhiko strateegiline partnerlus loob võimaluse nendevaheliseks tihedamaks kooskõlastamiseks ülemaailmse tähtsusega küsimustes, eriti tihedamaks dialoogiks, paremaks kooskõlastamiseks ja teabevahetuseks sellistes valdkondades nagu julgeolek, inimõigused, valimisreform, piirkondade areng ning kaubanduspoliitika ja regulatiivne poliitika;

E.   arvestades, et strateegiline partnerlus hõlmab seega intensiivsemat koostööd inimõiguste küsimustes, ning mõlemad pooled on kinnitanud oma tahet teha tihedat koostööd ühise eesmärgi – kõrgeimate inimõiguste alaste normide saavutamiseks;

F.   arvestades, et Mehhiko osaleb kõigil piirkondlikel ja ülemaailmsetel foorumitel ning on ühinenud kõigi inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepetega, mis loomulikult hõlmavad ka võitlust naistevastase vägivalla vastu; samuti arvestades, et Mehhiko suhtub soosivalt soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele suunatud õigusaktidesse;

G.   arvestades, et ELi ja Mehhiko inimõiguste alane koostööprogramm käivitus 2008. aastal ELi ja Mehhiko aastateks 2007–2013 sõlmitud kahepoolse koostööprogrammi raames, ning arvestades, et selle üheks prioriteediks on naistevastase vägivalla tõkestamine ja naiste õiguste edendamine rea vastavate eriprogrammide kaudu;

H.   arvestades, et loodi demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille prioriteedid on toetus naiste ja laste vastasest vägivallast jagusaamisele, inimõiguste austamise edendamine riiklike julgeolekujõudude liikmete seas, diskrimineerimisest jagusaamise toetamine ning rahvusvaheliste õiglus- ja inimõigusnormide juurutamine;

I.   arvestades, et Mehhiko kannatab vägivalla eskalatsiooni all peamiselt USAga piirnevatel aladel toimuva uimastikaubanduse tõttu, kus seda põhjustab esiteks kuritegelike rühmituste vaheline võitlus kontrolli saamiseks uimastite tarnimise ehk nii nende tootmise kui ka müümise üle hiiglaslikule USA turule ning teiseks Mehhiko valitsuse alustatud rünnak olukorra kontrolli alla saamiseks;

J.   arvestades, kui tähtis on kava, mille valitsus käivitas tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ja kui oluline on tugevdada poliitilist strateegiat, mille eesmärk on saada Ciudad Juárez uuesti kontrolli alla; arvestades samuti, et nimetatud kava, mille jaoks on eraldatud 200 miljonit eurot, aitab kõrvaldada vägivalla sotsiaalsed põhjused, ehkki on seisukohal, et selles valdkonnas tehtavaid jõupingutusi tuleb kahekordistada;

K.   arvestades, et Mehhiko valitsus on ilmutanud kindlat tahet parandada riigis valitsevat julgeolekuolukorda, suurendades eelkõige tunduvalt julgeolekujõududele eraldatavaid vahendeid ja reformides riiklikke julgeolekuasutusi eesmärgiga tõsta kohtu- ja õigussüsteemi tõhusust ning võidelda niiviisi organiseeritud kuritegevusega;

L.   arvestades, et Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni andmetel on Mehhiko ajakirjanike jaoks üks kõige ohtlikumaid riike maailmas – alates 2000. aastast on seal tapetud vähemalt 53 ja ainuüksi 2009. aastal 13 ajakirjanikku, seda tõsiasja taunitakse ka Mehhiko inimõiguste riikliku komisjoni aruannetes;

M.   arvestades, et tihti kasutatakse inimõiguste kaitse ja edendamise eest võitlevate organisatsioonide liikmete vastu tagakiusamist ja ähvardusi ning arvestades, et inimõiguste eest võitlejate vastu toimepandud rünnakute ja mõrvade eeluurimised on nii osariikide kui ka föderaaltasandil paljudel juhtudel põhjendamatult veninud;

N.   arvestades, et Mehhiko ja rahvusvahelised inimõiguste kaitse organisatsioonid on mõistnud hukka teatavates julgeolekujõudude operatsioonides esinenud inimõiguste rikkumised,

1.   jagab Mehhiko ametivõimude muret vägivalla eskalatsiooni pärast ning väljendab solidaarsust Mehhiko rahvaga võitluses uimastikaubanduse vastu;

2.   väljendab kaastunnet ja toetust ohvrite perekondadele ja sõpradele ning Mehhiko rahvale ning innustab Mehhiko rahvast jätkama võitlust demokraatliku riigikorra ja õigusriigi kaitseks;

3.   toetab Mehhiko valitsust tema otsustavuses võidelda organiseeritud uimastikaubandusega, ent väljendab samas sügavat muret uimastikaubandusega kaasneva vägivalla pärast ning seoses uimastikartellide allumatusega igasugustele ametivõimudele ja nende karistamatusetundega, eelkõige USA piiri lähedastes osariikides;

4.   mõistab hukka vägivalla kõik vormid, eelkõige pideva vägivalla ja surmaähvardused, mida kasutatakse nende vastu, kes on Mehhikos pühendunud inimõiguste edendamisele ja kaitsele, ning palub, et Mehhiko ametivõimud suurendaksid jõupingutusi selliste ühenduste füüsilise ja õiguskaitse tagamiseks; kutsub samas Euroopa Liitu üles kohaldama tõhusalt inimõiguste eest võitlejate kaitset käsitlevaid suuniseid;

5.   innustab Mehhiko ametivõime jätkama tööd riigi institutsioonide tugevdamisel, pöörates erilist tähelepanu nendele naistele, kes kannatavad vägivalla tõttu kõige rohkem; on seisukohal, et valitsus peab võitlema naiste tapmise vastu ning tagama süüdlaste ja nende kaasosaliste kohtu alla andmine, nõuab jätkuvalt tõhusate meetmete võtmist selliste kuritegude ennetamiseks;

6.   mõistab sellega seoses hukka ajakirjanike vastase vägivalla ja mõrvad ning avaldab pädevatele asutustele toetust kõigi vajalike meetmete võtmisel, et tuvastada, peatada ja tuua kohtu ette nende kuritegude toimepanijad; toetab Mehhiko seadusandliku võimu võetavaid seadusandlikke ja institutsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada sõnavabadus ja ajakirjanike turvalisus;

7.   soovitab Mehhiko valitsusel jätkata sellega seoses tööd õigusriigi tugevdamise nimel, et leida lahendus mõningatele inimõiguste rikkumiste aluseks olevatele struktuurilistele probleemidele, eelkõige viia läbi kohtusüsteemi reform; rõhutab seoses sellega, kui tähtis on kohtunike sõltumatus, mis tagab erapooletuse ja resoluutsed meetmed karistamatusetunde kaotamiseks;

8.   palub, et liikmesriikide valitsused ja Euroopa institutsioonid suurendaksid Mehhikoga loodud kahepoolsete suhete raames koostööprogrammide ning rahaliste ja tehniliste vahenditega inimõiguste kaitsele osutatavat toetust; palub samuti eraldada rohkem rahalisi vahendeid kohtuorganite, politsei ja prokuratuuri tugevdamiseks ja reformiks, et nad oleksid võimelised karistama süüdlasi, ning looma tõhusad mehhanismid tunnistajate ja ohvrite ning nende perede kaitseks;

9.   tuletab meelde Mehhiko valitsuse osalemist tõhusa mitmepoolse koostöö edendamisel, ÜRO rahuvalve ja rahu tagamise võime tugevdamisel ning inimõiguste austamise tagamise suutlikkuse arendamisel, et kooskõlas Lima deklaratsiooniga ja rahvusvahelises õiguslikus raamistikus leida lahendus rahu ja julgeolekut ohustavatele teguritele, nagu uimasti- ja relvakaubandus, organiseeritud kuritegevus, terrorism ja inimkaubandus;

10.   nõuab tungivalt, et strateegilist partnerlust käsitletaks kui võimalust arutada, kuidas saaks suurendada inimõiguste ja demokraatia klausli tõhusust kõigis kahe osapoole vahel sõlmitud kokkulepetes, hinnata sellest klauslist kinnipidamist ja vaadata ühtlasi, kas on toimunud positiivseid muutusi, sest inimõigused ja demokraatia on põhiväärtused;

11.   on seisukohal, et sotsiaalne kaasamine on üks põhilistest vahenditest, mis aitab noortel end samastada demokraatliku riigikorraga, ning on arvamusel, et noorte pettumus on üks peamisi vägivalda põhjustavaid tegureid, seepärast tuleb tugevdada Euroopa Liidu koostööd sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas; kutsub Mehhiko ametivõime üles eraldama vajalikud vahendid, et aidata noortel leida oma koht ühiskonnas, ning võtma vastu uimastisõltuvuse ennetamise ning sõltlaste rehabiliteerimise ja ühiskonda reintegreerimise programme;

12.   palub komisjonil ja Mehhiko valitsusel tagada, et arengukoostöö rahastamisvahendi (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemisel seatakse esimese eesmärgi (sotsiaalne ühtekuuluvus) prioriteediks julgeolek, parem valitsustava ja institutsioonide tugevdamine;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Mehhiko Ühendriikide presidendile ja Kongressile.


Lõuna-Korea – surmanuhtluse kuulutamine seaduslikuks
PDF 189kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon surmanuhtluse seadustamise kohta Lõuna-Koreas
P7_TA(2010)0068RC-B7-0191/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta ja vajaduse kohta kehtestada nendes riikides, kus surmanuhtlust ikka veel kohaldatakse, hukkamiste suhtes viivitamatult moratoorium;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/149, milles nõutakse moratooriumi kehtestamist surmanuhtluse kasutamise suhtes (kolmanda komisjoni raporti kohta (A/62/439/Add.2));

–   võttes arvesse surmanuhtluse küsimust käsitlevate ELi suuniste uuendatud ja kohandatud versiooni, mille nõukogu võttis vastu 3. juunil 1998. aastal,

–   võttes arvesse Genfis 24.–26. veebruarini 2010 toimunud surmanuhtluse vastasel neljandal maailmakongressil vastu võetud lõppdeklaratsiooni, milles nõutakse surmanuhtluse kaotamist kogu maailmas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Liit on tõeliselt pühendunud surmanuhtluse kaotamisele ja püüdleb selle põhimõtte ülemaailmse aktsepteerimise poole;

B.   arvestades, et 25. veebruaril 2010 otsustas Korea Vabariigi Põhiseaduskohus häältega 5:4, et surmanuhtlus on põhiseaduslik, ja arvestades, et kohtunikud rõhutasid siiski ka, et surmanuhtluse säilitamise või kaotamise küsimust tuleks arutada pigem rahvuskogus kui põhiseadusliku menetluse raames;

C.   arvestades, et põhiseaduskohus võttis otsuse vastu viie poolt- ja nelja vastuhäälega ja arvestades, et 1996. aasta otsus võeti vastu seitsme poolt- ja kahe vastuhäälega;

D.   arvestades, et põhiseaduskohuse otsus tehti vastuseks avaldusele, mille esitas 2007. aastal nelja turisti tapmises süüdi mõistetud 72-aastane Korea mees, kes väitis, et surmanuhtlus rikub tema põhiseaduslikku õigust inimväärikusele;

E.   arvestades, et Korea Vabariigis on üle 55 vangi, kes ootavad lõplikult kinnitatud surmaotsuse täideviimist;

F.   arvestades, et viimane hukkamine Korea Vabariigis viidi täide detsembris 1997; arvestades, et hiljuti ametisse vannutatud presidendi Kim Dae-jungi ametiajal, kes oli ise surma mõistetud, enne kui talle 1980. aastal anti armu, ei ole surmanuhtlust kohaldatud ja Korea Vabariik on viimase 13 aasta jooksul kuulunud nende riikide rühma, kes tegelikult surmanuhtlusi täide ei vii;

G.   arvestades, et riiklik inimõiguste komisjon esitas 2006. aastal surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu;

H.   arvestades, et ÜRO Peaassamblee võttis 18. detsembril 2007 suure häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles paluti surmanuhtlust rakendavatel riikidel kehtestada hukkamiste suhtes moratoorium, pidades silmas surmanuhtluse tühistamist, ning selle sisu kinnitati uuesti teise resolutsiooniga, mis võeti vastu 18. detsembril 2008,

1.   tunnistab, et Korea Vabariik ei ole alates 1998. aastast täide viinud ühtki hukkamist, olles seega faktiliselt surmanuhtluse kaotanud riik; tunneb heameelt sealsete edusammude üle inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel;

2.   on sügavalt nördinud Korea Vabariigi põhiseaduskohuse otsuse üle säilitada surmanuhtlus, kuid märgib, et see otsus võeti vastu väga väikese häälteenamusega vastupidiselt 1996. aasta otsusele, mis võeti vastu häältega 7:2;

3.   väljendab toetust liikumistele, mis võitlevad surmanuhtluse kaotamise eest Korea Vabariigis;

4.   kordab oma üldist vastuseisu surmanuhtlusele, mis on vastuolus tänapäeva kriminaalõiguse süsteemiga, ja vastupidiselt üldiselt levinud arvamusele ei vähenda kuritegevust;

5.   soovitab Korea Vabariigil kehtestada kõikide hukkamiste suhtes seaduslik moratoorium, kuni parlament on vastu võtnud surmanuhtluse kaotamise seaduse;

6.   palub Korea Vabariigi valitsusel toetada ÜRO resolutsiooni surmanuhtluse kaotamise kohta ja teha otsus, et Korea valitsus on Peaassambleele esitatava resolutsiooni kaasesitaja või hääletab selle resolutsiooni poolt;

7.   märgib rahuloluga, et kogu maailma riikide selge enamik, mis moodustab üle kahe kolmandiku rahvusvahelisest üldsusest, on nüüdseks surmanuhtluse seaduslikult de jure kaotanud või de facto kehtestanud moratooriumi hukkamiste suhtes;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Korea Vabariigi valitsusele ja Korea riiklikule inimõiguste komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika