Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nõukogu otsuse 79/542/EMÜ (millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ja sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse) kehtetuks tunnistamise kohta (KOM(2009)0516 – C7-0211/2009 – 2009/0146(COD))

P7_TA(2010)0069 A7-0018/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0516);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 37 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0211/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 168 lõiget 4;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust(1);

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0018/2010),

1.   võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2010/EL, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 79/542/EMÜ (millega koostatakse loetelu kolmandate riikide või kolmandate riikide osade kohta ja sätestatakse loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused teatavate elusloomade ja nende värske liha importimisel ühendusse)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 477/2010/EL) lõplikule kujule.)

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (KOM(2010)0058 – C7-0041/2010 – 2010/2035(BUD))

P7_TA(2010)0070 A7-0047/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0058 – C7-0041/2010);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0047/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohased õigusnormid ja eelarvevahendid täiendava abi andmiseks töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning et aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

B.   arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juuli 2008. aasta lepituskohtumisel, võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel ühtlasi nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.   arvestades, et Leedu taotles abi seoses koondamistega 49 mööblitööstussektori ettevõttes(3);

D.   arvestades, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele,

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.   tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikutele ette ühekordsed ja ajaliselt piiratud toetused, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tulemusel koondatud;

3.   rõhutab, et fondile esitatavate abitaotluste arvu suurenemise tõttu on vaja parandada menetluskorda; palub seetõttu komisjonil hinnata, kuidas oleks võimalik vähendada ajavahemikku liikmesriikide taotluste esitamise ja rahalise toetuse väljamaksmise vahel, ning Euroopa Parlamendile sellest võimalikult kiiresti teada anda;

4.   rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks; rõhutab fondi võimalikku rolli koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel;

5.   rõhutab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artiklile 6 tuleks tagada fondi toetus koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisele; kordab, et fondist saadav abi ei asenda siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

6.   kutsub komisjoni üles lisama fondi kasutuselevõtmist käsitlevatesse ettepanekutesse ning oma aastaaruannetesse täpse teabe Euroopa Sotsiaalfondist ning muudest struktuurifondidest saadud lisavahendite kohta;

7.   seoses fondi kasutuselevõtmisega tuletab komisjonile meelde, et ta ei paigutaks järjekindlalt ümber Euroopa Sotsiaalfondi maksete assigneeringuid, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi kui erivahend, millel on oma eesmärgid ja tähtajad;

8.   rõhutab, et fondi toimimist ja sellest saadavat lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude erinevate vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

9.   märgib, et komisjoni uutes ettepanekutes otsuse tegemiseks fondi kasutuselevõtmise kohta viidatakse vaid ühe liikmesriigi taotlusele, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega;

10.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

11.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

25. märts 2010

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut;

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4), eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(5), eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) loodi selleks, et anda täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajate toetamisele.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Leedu esitas 23. septembril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses mööblitööstussektoris toimunud koondamistega ja saatis lisateavet, mis laekus 16. oktoobril 2009. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 662 088 eurot.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Leedu taotluse alusel rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 662 088 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. märts 2010

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) Juhtum EGF/2009/016 LT/mööblitootmine. (4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (5) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (KOM(2010)0056 – C7-0035/2010 – 2010/2031(BUD))

P7_TA(2010)0071 A7-0048/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0056 – C7-0035/2010);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0048/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohased õigusnormid ja eelarvevahendid täiendava abi andmiseks töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning et aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

B.   arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juuli 2008. aasta lepituskohtumisel, võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel ühtlasi nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.   arvestades, et Leedu taotles abi seoses koondamistega 45 rõivatootmise sektori ettevõttes (3);

D.   arvestades, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.   palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.   tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikutele ette ühekordsed ja ajaliselt piiratud toetused, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tulemusel koondatud;

3.   rõhutab, et fondile esitatavate abitaotluste arvu suurenemise tõttu on vaja parandada menetluskorda; palub seetõttu komisjonil hinnata, kuidas oleks võimalik vähendada ajavahemikku liikmesriikide taotluste esitamise ja rahalise toetuse väljamaksmise vahel, ning Euroopa Parlamendile sellest võimalikult kiiresti teada anda;

4.   rõhutab, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärgedega tegelemiseks; rõhutab fondi võimalikku rolli koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel;

5.   rõhutab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artiklile 6 tuleks tagada fondi toetus koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisele; kordab, et fondist saadav abi ei asenda siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

6.   kutsub komisjoni üles lisama fondi kasutuselevõtmist käsitlevatesse ettepanekutesse ning oma aastaaruannetesse täpse teabe Euroopa Sotsiaalfondist ning muudest struktuurifondidest saadud lisavahendite kohta;

7. seoses fondi kasutuselevõtmisega tuletab komisjonile meelde, et ta ei paigutaks järjekindlalt ümber Euroopa Sotsiaalfondi maksete assigneeringuid, kuna Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi kui erivahend, millel on oma eesmärgid ja tähtajad;
8. rõhutab, et fondi toimimist ja sellest saadavat lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude erinevate vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;
9. märgib, et komisjoni uutes ettepanekutes otsuse tegemiseks fondi kasutuselevõtmise kohta viidatakse vaid ühe liikmesriigi taotlusele, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega;
10. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

11.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

25. märts 2010

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(4) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(5) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) loodi selleks, et anda täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ja aidata neil uuesti tööturule integreeruda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajate toetamisele.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Leedu esitas 23. septembril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses rõivatööstussektoris toimunud koondamistega. Kuna taotlus vastab rahalise toetuse määramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10, teeb komisjon ettepaneku eraldada 523 481 eurot.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Leedu taotluse alusel rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 523 481 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. märts 2010

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) Juhtum EGF/2009/018 LT/rõivatootmine. (4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (5) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon raporti kohta, mis käsitleb euroala ja riikide rahanduse 2009. aasta aruannet (2009/2203(INI))

P7_TA(2010)0072 A7-0031/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta teatist euroala 2009. aasta aruande kohta (KOM(2009)0527) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste 7. oktoobri 2009. aasta töödokumenti euroala aastaaruande kohta (SEK(2009)1313);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 12. augusti 2009. aasta töödokumenti majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2009. aastal (SEK(2009)1120);

–   võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta teatist riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta majanduse elavnemise kontekstis (KOM(2009)0545);

–   võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste ajakohastamise kohta 2009. aastal ja liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (KOM(2009)0034);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimese kümne aasta ja tuleviku kohta(1);

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse taastamiskava kohta(2);

–   võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus 2007–2008(3);

–   võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2007. aasta aruande kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0031/2010),

A.   arvestades, et see on sügavaim majandus- ja sotsiaalne kriis liikmesriikides pärast Euroopa integratsiooniprotsessi algust;

B.   arvestades, et kriisi mõju Euroopas leevendades on valuuta stabiilsus ja usaldusväärne fiskaalpoliitika oma väärtust tõestanud;

C.   arvestades, et fiskaal- ja rahapoliitika, samuti finantssektori stabiliseerimismeetmed olid äärmiselt Euroopa majanduse stabiliseerimiseks olulised;

D.   arvestades, et fiskaalpoliitika ja kriisivastaste meetmete ajaline kooskõlastamine G20s, ELis ja liikmesriikides aitas hoida ära olukorra edasise halvenemise;

E.   arvestades, et paljude liikmesriikide fiskaalpoliitika oli tsüklisoodumuslik;

F.   arvestades, et tõelisest ELi majanduspoliitikast võib rääkida ainult rahapoliitika puhul ning peamiselt liikmesriikide pädevusse jääva fiskaalpoliitika kooskõlastamine on piiratud;

G.   arvestades, et nafta, gaasi, mineraalide ja teiste taastumatute loodusvarade hind on äärmiselt muutlik, mis aitab kaasa ülemaailmse tasakaalustamatuse süvenemisele ning on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpanga (EKP) seatud inflatsioonieesmärki (veidi alla 2%) 2008. aastal ei õnnestunud saavutada; arvestades, et keskpika aja jooksul on oodata nende hindade tõusu, mis võib euroala makromajandusliku stabiilsuse ohtu seada;

H.   arvestades, et automaatsete stabilisaatoritega seotud suuremate kulutuste, majanduse ja finantssektori toetuseks võetud mittekohustuslike meetmete ning vähenenud maksutulude koondmõju tagajärjel peaks liikmesriikide avaliku sektori eelarvepuudujääk 2010. aastal kiiresti suurenema ja moodustama ligikaudu 7% SKP-st; arvestades, et 2011. aastal oodatakse eelarvepuudujäägi teatud vähenemist; arvestades siiski, et mõned liikmesriigid ei suutnud korduvalt täita stabiilsuspakti kriteeriume juba enne kriisi algust; arvestades, et tagasipöördumine usaldusväärse riigi rahanduse juurde on hädavajalik ja see on meie ühise valuuta stabiilsuse eeltingimus;

I.   arvestades, et olukorra uus halvenemine avaliku sektori rahanduses oli tingitud peamiselt kriisist tulenevatest kuludest, kuna kriisi eel enamiku liikmesriikide eelarvetasakaal paranes; arvestades, et mitmel liikmesriigil oli suur avaliku sektori võlg juba enne kriisi;

J.   arvestades, et antitsüklilised avaliku sektori kulutused olid vajalikud veelgi rängema majanduslanguse ärahoidmiseks ja on siiani vajalikud majanduse stabiilsuse tagamiseks; arvestades, et eelarve ülemäärane struktuuriline puudujääk ja avaliku sektori ülemäärane võlg on siiski suurteks takistusteks majanduskasvule ja need seavad hariduse, hoolekande, innovatsiooni ja avalike teenuste valdkonnas tehtavatele kulutustele suured piirangud;

K.   arvestades, et kuigi euroala loomine on positiivne, ei ole riikidel enam võimalik rakendada oma valuutaga seotud paindlikku vahetuskursipoliitikat;

L.   arvestades, et kuigi poliitikakavades on peaaegu võimatu sellist erakordse ulatusega kriisi ette näha, oli stabiilsuse ja kasvu pakt kavandatud kohaldamiseks nii headel kui ka halbadel aegadel, aga paljud liikmesriigid on eiranud kõnealuse pakti kohast kohustust valmistuda halbadeks aegadeks;

M.   arvestades, et globaliseerumine sunnib euroala võtma endale mõjuka rolli ülemaailmse majandus- ja finantspoliitika kujundamisel;

N.   arvestades, et ülemaailmsel tasandil ei ole euro potentsiaali piisavalt ära kasutatud, sest euroalal ei ole ei korralikult määratletud rahvusvahelist strateegiat ega tõhusat rahvusvahelist esindatust;

Rahapoliitika

1.   on äärmiselt mures, et erakordsetele raha- ja fiskaalpoliitilistele pingutustele vaatamata on Euroopa Liidus praegu ning on tulevikus oodata töökohtade vähenemist; rõhutab, et lisaks erakordsetele majanduse elavdamise meetmetele tuleks struktuurireforme kiirendada, mitte neid pidurdada, et muuta Euroopa majandus ja tööturg tugevamaks ning vastupidavamaks maailmamajanduse pingelistele olukordadele;

2.   väljendab heameelt EKP 2008. aasta oktoobris alustatud aktiivse ja paindliku rahapoliitika üle, millega suurendatakse likviidsustoetusi krediidiasutustele;

3.   on mures, et kõik pangad ei ole EKP ja teiste keskpankade tagatud täiendavat likviidsust kasutanud selleks, et leevendada laenuraha vähenemist, millega tööstus ning eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad silmitsi seisavad;

4.   tunneb heameelt tihedama koostöö üle nõukogu, EKP ja eurorühma vahel;

5.   on mures majanduslike tagajärgede pärast, millega euroala peab silmitsi seisma seoses USA dollari ja Hiina jüaani (renminbi) väärtuse kiire langusega; viimast devalveeris Hiina valitsus ebaausa sekkumisega; on mures uue varade hinnamulli võimaliku tekkimise pärast Aasias; nõuab rahvusvahelise makromajandusliku arutelu tõhustamist, et korrigeerida vahetuskursse nii, et oleks võimalik saavutada maailmamajanduse parem tasakaal;

6.   juhib tähelepanu asjaolule, et hindade stabiilsusega seotud eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui inflatsiooni algpõhjustega põhjalikult tegeldakse; rõhutab sellega seoses, et enne finantskriisi puhkemist toimunud inflatsiooni tõus ei olnud põhjustatud liigsest sisenõudlusest, vaid tulenes energia-, toiduainete, tarbekaupade ning finantsvara ja kinnisvara hindade tõusust;

7.   rõhutab, et palgatõusu piiramine pidurdab ka leibkondade sissetuleku kasvu ja ühtlasi eraisikute tarbimist; hoiatab seetõttu ainult palgatõusu piiramisele keskendumise eest hindade stabiilsuse saavutamise ja säilitamise vahendina; tuletab meelde, et tugevnenud ülemaailmne konkurents on juba avaldanud survet palkade alanemise suunas, samas on tooraine hinnatõus ja suurenenud energiakulud vähendanud ELi tarbijate ostujõudu; rõhutab, et reaalpalk peaks suurenema vastavalt tootlikkuse kasvule, et tagada tulude jaotamise pikaajaline stabiilsus;

8.   kordab üleskutset kooskõlastada senisest paremini Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu ja Maailmapanga grupi tegevust, et võidelda spekuleerimise vastu ja tegelda majanduskriisist tingitud tõsiste probleemidega;

9.   tuletab meelde, et vahetuskursi kõikumine takistab maailmamajanduse taastumist ja rahapoliitika koordineerimine on hädavajalik, et vältida rahalise tasakaalustamatuse teket, mis võib põhjustada makromajanduslikku ebastabiilsust; nõuab ülemaailmse rahanduskonverentsi kui ülemaailmse rahandusküsimuste foorumi korraldamist Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all;

Kooskõlastamise ja koostöö parandamine majanduspoliitikas

10.   jagab komisjoni muret tõsise tasakaalustamatuse pärast seoses tööjõu erikulu muutumise, tootlikkuse kasvumäärade, tulude ja jõukuse järjest ebaühtlasema jaotumise, jooksevkontode ja intressimäärade vahega ELis ja euroalal ning on mures selle pärast, et puuduvad tõhusad mehhanismid, mis aitaksid sellise tasakaalustamatuse kasvu vältida;

11.   vastavalt komisjoni 7. mai 2008. aasta teatisele „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat” (KOM(2008)0238) lisatud personali töödokumendis sisalduvale ettepanekule kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide asjakohase majandusarengu jälgimiseks ja hindamiseks välja diagnostikavahendid ja indikaatorid, mis võimaldavad muu hulgas ka tööjõu erikulu, reaalvahetuskursside, finantsturgude ja konkurentsivõimet mõjutava poliitika mitmepoolne järelevalvet;

12.   võtab teadmiseks euroala 2009. aasta aruandes komisjoni väljendatud mure, mis puudutab euroalas järjest suuremaks muutunud tasakaalustamatust, ja kaks põhjust, mis komisjoni hinnangul on tasakaalustamatuse tekitanud: ühelt poolt on konkurentsivõimelisele ekspordisektorile toetuv majanduskasvu mudel, mida ei toeta sisenõudlus, haavatav ja teiselt poolt on tasakaalustamatus mõnes eelarvepuudujäägiga riigis avaldunud liigses sisenõudluses, kinnisvara hinnatõusus ja ülemäära kasvavas ehitussektoris; soovitab seetõttu, et komisjon uuriks võimalikke lahendusi, kuidas parandada tõhusalt euroala majandusjuhtimist ja luua selle raames muu hulgas uued mehhanismid, mille abil ennetada tulevikus sellise tasakaalustamatuse uut ülemäärast suurenemist ja tasakaalustamise tagajärjel tekkivaid asümmeetrilisi tagasilööke;

13.   rõhutab, et komisjon ütleb euroala 2009. aasta aruandes selgelt, et olemasolev poliitika koordineerimise mehhanism ei toiminud selles kriisis hästi; jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt on kriiside koordineeritud lahendamiseks vaja makromajanduslikku järelevalvet tingimata süvendada ja laiendada;

14.   tervitab Euroopa Investeerimispanga rahaliste vahendite, samuti liikmesriikide ühiste, kuid erinevate maksete kasutamist antitsükliliste avaliku sektori kulutuste tegemiseks kriisi ajal, kusjuures neid vahendeid on osaliselt kasutatud ELi eelarve piiratud mahu kompenseerimiseks; hoiatab siiski Euroopa Investeerimispanga poolsete ülemääraste tagasinõuete eest, mis võimaldaks eelarvemenetlusest mööda hiilida ning ei võimaldaks Euroopa Parlamendil esitada oma arvamust võetud kulukohustuste sihtotstarbe kohta; tuletab seetõttu meelde, et Euroopa Investeerimispank ei tohi hakata asendama Euroopa Liidu eelarvet;

15.   nõustub komisjoniga, et finantsturgude ja eelarvedistsipliini üle peetav järelevalve ja reguleerimine, samuti jooksevkonto- ja eelarvepuudujäägi piiramine on majandus- ja rahaliidu eduka arengu seisukohalt väga vajalik;

16.   rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid tuleb laiaulatuslikult kohaldada, kuid samal ajal märgib, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud reeglid puudutavad ainult eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võlga; juhib tähelepanu sellele, et fiskaalpoliitika koordineerimine puudutab ainult osaliselt euroala majandusliku tasakaalustamatuse peamisi põhjuseid; on seetõttu seisukohal, et fiskaalpoliitika koordineerimine jääb stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldusalast väljapoole;

17.   rõhutab, et praegune majandus- ja finantskriis ning tihedam finantsalane koostöö liikmesriikide vahel, kes on juba euro kasutusele võtnud, ei tohiks viia euroala isoleerumisele;

18.   kordab oma seisukohta, et majandustegevuse kooskõlastamine peaks toimuma ELi integreeritud majandus- ja tööhõivestrateegia kujul tulevase EL-2020 strateegia, koondsuuniste, säästva arengu strateegia ning lähenemis- ja stabiilsusprogrammide alusel;

Riigi rahandus

19.   väljendab sügavat muret valitsemissektori võla jätkusuutmatu taseme ja võla prognoositud kiire suurenemise üle 2010. ja 2011. aastal;

20.   rõhutab, et euroala majanduse koordineerimise ja juhtimise parandamiseks on oluline tulemuslikult kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 uusi sätteid; ootab huviga sellega seotud konkreetseid ettepanekuid komisjonilt ja eurorühma presidendilt;

21.   väljendab heameelt Euroopa statistika haldamise nõuandekogu esimese aastaaruande üle ja nõustub muu hulgas nõuandekogu järeldusega, et riikide statistikaasutuste tööalase sõltumatuse õigusliku aluse poole tuleks püüelda nendes liikmesriikides, kus seda veel tehtud ei ole; ootab seoses tegevusjuhise järgimise igaaastase kontrolliga komisjoni (Eurostati) hindamisaruannet, mis on sätestatud komisjoni soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta (KOM(2005)0217 lõplik);

22.   tunneb muret liikmesriikide vähenenud suutlikkuse pärast tulevastele majanduslangustele vastu seista ja teha hädavajalikke investeeringuid teadmistesse, tööstussektori ajakohastamisse ja jätkusuutlikkuse arengusse;

23.   nõustub, et pärast raamistiku paindlikumaks muutmist tagab 2005. aasta stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaadatud versioon sobivad vahendid väljumisstrateegiate koordineerimiseks ning piisava manööverdamisruumi majanduslanguse ajal, tänu millele on võimalik majanduse elavdamist hoogustada; on siiski seisukohal, et pärast praegusest majandussurutisest väljumist on stabiilsuse ja kasvu pakti järgides vaja tugevdada asjaomase pakti ennetavaid meetmeid, et liikmesriigid hoiduksid majanduskasvu ajal tõhusalt tsüklisoodumuslikust poliitikast;

24.   rõhutab, et liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamisel peaks komisjon andma märkimisväärset kaalu oma teatise „Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis” (KOM(2009)0545) järeldustele;

25.   toetab seda, et komisjon kasutab avaliku sektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja rõhutab õigesti ajastatud, ambitsioonikate, konkreetsete ja mõõdetavate programmide tähtsust, et tasakaalustada riigi rahandust liikmesriikides alates aastatest 2010 ja 2011;

26.   tunneb suurt muret Kreeka eelarvepuudujäägi pärast; nõuab, et euroala edasisel laiendamisel võetaks sellest õppust, eelkõige statistiliste andmete kvaliteedi osas;

27.   on seisukohal, et liikmesriigid, kellel on raskusi riigi rahanduse tasakaalus hoidmisega, peaksid eelkõige ise vastutama nende raskuste ületamise eest, ja seda eeskätt asjakohasema rahanduspoliitika kaudu; kutsub liikmesriike üles kiirendama oma reforme kindlameelsete poliitikameetmete abil, et täita jätkusuutlikkusega seotud lüngad, mis on põhjustatud kõrgest võlatasemest ja vananeva rahvastikuga seotud kuludest;

28.   rõhutab asjaolu, et liikmesriikidel on majandus- ja rahaliidu ülesehituse mõne puudujäägi ja teatud määral mõnede euroala riikide ja kolmandate partnerriikide majanduspoliitika tõttu raske oma finantsasju korda saada; kordab oma veendumust, et euroala poliitika koordineerimise praegune mehhanism vajab laiendamist, et tulla toime eelkõige majanduse praeguse ja tulevase tasakaalustamatusega ning erinevustega euroala sees; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et puuduvad valitsustevahelised siduvad kohustused euroala koordineerimise tagamiseks;

29.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, mis aitaksid liikmesriikidel riigieelarvet tasakaalustada ning rahastada riiklikke investeeringuid, rakendades selleks:

30.   kordab seisukohta, et liikmesriikide valitsused peaksid riigi eelarve üle otsustamisel võtma arvesse koondsuuniseid ja asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi, samuti euroala üldist eelarveseisundit; liikmesriikide erinevalt ajastatud eelarve ajakavad tuleks kooskõlastada ning prognoosides tuleks lähtuda sarnastest kriteeriumidest, et vältida eri makromajanduslikest prognoosidest (mis käsitlevad nt ülemaailmset majanduskasvu, ELi majanduskasvu, naftabarreli hinda ja intressimäärasid) ja teistest parameetritest tulenevaid erinevusi;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööd vahendite määratlemiseks, et parandada riikide eelarvete võrreldavust eri kategooriasse kuuluvate kulutuste osas;

32.   kutsub komisjoni üles tegema võimalikult kiiresti konkreetne ettepanek selle kohta, kuidas finantssektor peaks aitama kriisi kulusid hüvitada;

33.   kutsub EKPd, komisjoni ja euroalasse kuuluvaid liikmesriike üles julgustama majandus- ja rahandusalase integratsiooni protsessi Euroopa Liidus ning toetama euroala laiendamist;

34.   kutsub EKPd üles toetama euroalast väljaspool olevate liikmesriikide pingutusi euro kasutuselevõtuks, eriti kui need liikmesriigid on näidanud võimet hoida head ja stabiilset eelarvedistsipliini;

Ressurssidest sõltuvuse vähendamine ja suurema arvu uute töökohtade loomine tänapäevastes keskkonnasäästlikes sektorites

35.   tuletab meelde, et kriis ei ole vabandus kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemise edasilükkamiseks; rõhutab, et meetmetega hiljaks jäämine võib põhjustada nii suurt majanduslikku kui ka keskkonnakahju ja et energia- ja energiaallikate tõhususe suurendamine ning üleminek säästlike taastuvate ressursside kasutamisele on parim viis sõltuvuse vähendamiseks nappidest ressurssidest ja ühtlasi uute töökohtade loomiseks tänapäevastes ja keskkonnasäästlikes sektorites;

36.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama otsustavalt sellesuunalisi jõupingutusi ja palub, et EKP ja komisjon lülitaksid selle küsimuse oma tavapärasesse majandusalasesse aruandlusse;

37.   palub eurorühmal võtta vajalikke meetmeid, et võimaldada euroalaga ühinemist neile liikmesriikidele, kes soovivad sellega liituda ja täidavad ühinemistingimusi;

Euroala välisesindus

38.   tuletab meelde oma seisukohta, et jõupingutused euroala ühise rahvusvahelise esindatuse suunas on kriisile vaatamata olnud vähe tulemuslikud;

39.   on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu poliitikakavale avaldavad muu hulgas mõju areneva majandusega Aasia riikide esitatavad väljakutsed; avaldab kahetsust, et euroala välise esindatuse parandamisel ei ole euro kui reservvaluuta suurenevale ülemaailmsele rollile vaatamata edu saavutatud; rõhutab, et euroalal tuleb koostada rahvusvaheline strateegia, mis vastaks ühisraha rahvusvahelisele staatusele;

40.   juhib tähelepanu sellele, et vaja on tegeleda ülemaailmse tasakaalustamatusega, mis on seotud muu hulgas USA dollari ja Hiina jüaani (renminbi) ning euro vahetuskursi kõikumisega, et vältida finantskriise tulevikus; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKPd üles kiirendama vastavalt oma meetmete koordineerimist vahetuskursipoliitika valdkonnas;

41.   rõhutab, kui olulised on G-20 järeldused ülemaailmse tasakaalustamatuse ja selle kohta, mida iga majanduspiirkond peaks tegema oma majanduse tasakaalustamiseks; rõhutab vahetuskursside olulisust järgmisteks G20 tippkohtumisteks valmistumisel; on seisukohal, et need ettevalmistused peaksid olema ELi sees läbipaistvamad ja Euroopa Parlamenti tuleks asjaomaste ettevalmistustega kursis hoida;

o
o   o

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, eurorühmale, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0543. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0123. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0013. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0357.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus nõukogu soovituse kohta Euroopa Keskpanga asepresidendi ametisse nimetamise kohta (C7-0044/2010 – 2010/0813(NLE)

P7_TA(2010)0073 A7-0059/2010

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0044/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 109;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0059/2010),

A.   arvestades, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga 24. veebruaril 2010. aastal saadetud kirjas, mis käsitles Vítor Constâncio nimetamist Euroopa Keskpanga asepresidendi ametisse kaheksa-aastaseks ametiajaks;

B.   arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon alustas seejärel kandidaadi pädevuse hindamist, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikes 2 esitatud nõudmisi ja artiklis 130 sätestatud EKP täieliku sõltumatuse nõuet, ning arvestades, et hindamise käigus sai komisjon kandidaadilt elulookirjelduse ja vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.   arvestades, et komisjon korraldas 23. märtsil 2010. aastal kandidaadi kahetunnise kuulamise, millel kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel komisjoni liikmete küsimustele,

1.   esitab Euroopa Ülemkogule positiivse arvamuse nõukogu soovituse kohta nimetada Vítor Constâncio Euroopa Keskpanga asepresidendiks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule ja nõukogule.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Milan Martin Cvikl kontrollikoja liikmeks (C7-0022/2010 – 2010/0810(NLE))

P7_TA(2010)0074 A7-0046/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0022/2010);

–   võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 16. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0046/2010),

A.   arvestades, et Milan Martin Cvikl vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab nõukogu ettepanekut nimetada Milan Martin Cvikl kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Rasa Budbergyté kontrollikoja liikmeks (C7-0018/2010 – 2010/0806(NLE))

P7_TA(2010)0075 A7-0039/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0018/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0039/2010),

A.   arvestades, et Rasa Budbergyté vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Rasa Budbergyté kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Kersti Kaljulaid kontrollikoja liikmeks (C7-0016/2010 – 2010/0804(NLE))

P7_TA(2010)0076 A7-0045/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0016/2010);

–   võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 16. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0045/2010),

A.   arvestades, et Kersti Kaljulaid vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Kersti Kaljulaid kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Igors Ludboržs kontrollikoja liikmeks (C7-0017/2010 – 2010/0805(NLE))

P7_TA(2010)0077 A7-0040/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0017/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 16. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0040/2010),

A.   arvestades, et Igors Ludboržs vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Igors Ludboržs kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Szabolcs Fazakas kontrollikoja liikmeks (C7-0019/2010 – 2010/0807(NLE))

P7_TA(2010)0078 A7-0038/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0019/2010);

–   võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0038/2010),

A.   arvestades, et Szabolcs Fazakas täidab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimusi,

1.   esitab positiivse arvamuse nõukogu ettepaneku kohta nimetada Szabolcs Fazakas kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Ladislav Balko kontrollikoja liikmeks (C7-0023/2010 – 2010/0811(NLE))

P7_TA(2010)0079 A7-0037/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7–0023/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0037/2010),

A.   arvestades, et Ladislav Balko vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

1.   esitab Ladislav Balko kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Louis Galea kontrollikoja liikmeks (C7-0020/2010 – 2010/0808(NLE))

P7_TA(2010)0080 A7-0042/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0020/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. a koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0042/2010),

A.   arvestades, et Louis Galea vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 206 lõike 1 tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Louis Galea kontrollikoja liikmeks,

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Augustyn Bronisław Kubik kontrollikoja liikmeks (C7-0021/2010 – 2010/0809(NLE))

P7_TA(2010)0081 A7-0041/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0021/2010);

–   võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0041/2010),

A.   arvestades, et Augustyn Bronisław Kubik vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Augustyn Bronisław Kubik kontrollikoja liikmeks,

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Jan Kinšt kontrollikoja liikmeks (C7-0015/2010 – 2010/0803(NLE))

P7_TA(2010)0082 A7-0044/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0015/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 16. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0044/2010),

A.   arvestades, et Jan Kinšt vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab ettepanekut nimetada Jan Kinšt kontrollikoja liikmeks,

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Eoin O'Shea kontrollikoja liikmeks (C7-0033/2010 – 2010/0812(NLE))

P7_TA(2010)0083 A7-0043/2010

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0033/2010);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0043/2010),

A.   arvestades, et Eoin O'Shea vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.   toetab nõukogu ettepanekut nimetada Eoin O'Shea kontrollikoja liikmeks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ning teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärgu kohta (2010/2020(INI))

P7_TA(2010)0084 A7-0049/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Alexander Graf Lambsdorffi poolt fraktsiooni ALDE nimel tehtud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 65. istungjärguks (B7–0243/2009);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. märtsi 2009. aasta soovitust nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 64. istungjärguks(1);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 9. juunil 2009 vastu võetud ELi prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 64. istungjärguks (10809/09);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 64. istungjärku, eriti nimetatud kogu resolutsioone „Globaalsete partnerluste suunas”(2), „Naised arenguprotsessis”(3), „Katastroofide piiramise rahvusvaheline strateegia”(4), „Kooskõla loodusega”(5), „Inimõiguste olukord Iraani Islamivabariigis”(6), „Inimõigustealaste lepingute alusel loodud organite liikmeskonna õiglase geograafilise jaotuse edendamine”(7), „Inimõigustealase rahvusvahelise koostöö tugevdamine”(8), „Globaliseerumine ja selle mõju kõigi inimõiguste täielikule kasutamisele”(9), „ÜRO inimõigustealase tegevuse tugevdamine rahvusvahelise koostöö tugevdamise kaudu ning rõhutades mittevalikulisuse, erapooletuse ja objektiivsuse tähtsust”(10), „Demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamine”(11), „Lapse õigused”(12), „Tütarlaps”(13), „Inimõiguste Nõukogu aruanne”(14), „Maailma kliima kaitse praeguste ja tulevaste inimpõlvede jaoks”(15), „Üldine Tuumakatsetuste Keelustamise Leping”(16), „Tuumarelvavaba maailma suunas: tuumadesarmeerimiskohustuste täitmise kiirendamine”(17), „Tuumadesarmeerimine”(18), „Mitmepoolsuse edendamine desarmeerimisel ja tuumarelva leviku tõkestamisel”(19);

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke ja ELi liikmesriikide võetud kohustusi anda abi nälja ja vaesusega võitlemiseks;

–   võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamiseks ning aastatuhande arengueesmärkide, Inimõiguste Nõukogu ja rahukindlustamise komisjoni küsimuste läbivaatamist;

–   võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli;

–   võttes arvesse oma 16. detsembri 2009. aasta resolutsiooni Doha arengukava väljavaadete kohta pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) seitsmendat ministrite konverentsi(20);

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil (COP15)(21);

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni demokraatia tugevdamise kohta ELi välissuhetes(22);

–   võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle(23);

–   võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(24);

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta(25);

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni kampaania „Ütle EI naistevastasele vägivallale” kohta(26);

–   võttes arvesse oma 24. märts 2009. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete kohta(27);

–   võttes arvesse oma 9. juuni 2005 resolutsiooni ÜRO reformi kohta(28);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0049/2010),

A.   arvestades, et ÜRO süsteem, mille õiguspärasus tuleneb selle ülemaailmsest liikmeskonnast, on jätkuvalt kesksel kohal ülemaailmse otsustusprotsessi kujundamisel ja tugevdamisel ning globaalprobleemidele reageerimisel tänu rahvusvahelisele õigusele tuginevale tegelikule mitmepoolsusele, ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetele ning ühisele püüdlusele täita ÜRO 2005. aasta tippkohtumisel võetud eesmärgid;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on pühendunud mitmepoolsele koostööle ja ÜRO süsteemi tugevdamisele; arvestades seetõttu, et EL peaks olema ÜRO reformimisel tõukejõud ning toetama ka edaspidi jõuliselt selle organisatsiooni olulist rolli rahvusvahelises süsteemis;

C.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu praegune struktuur ei ole tegelikkuse ja 21. sajandi vajadustega kooskõlas; arvestades, et ÜRO peasekretäri arvates on Julgeolekunõukogu reform üks osa selle hädavajaliku organi laiapõhjalisemaks ja tõhusaks muutmise käimasolevast protsessist;

D.   arvestades, et EL ja selle liikmesriigid annavad ÜRO süsteemi suurima panuse, kandes umbes 40% ÜRO otsestest eelarvekuludest, üle 40% rahuvalvekuludest, moodustades 12% vägedest ning kandes üle poole ÜRO fondide ja programmide põhirahastamisest;

E.   arvestades, et vastavalt Lissaboni lepingule esindab nüüd Euroopa Liitu välissuhetes ja rahvusvahelistel foorumitel üks isik, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (asepresident ja kõrge esindaja), keda toetab uus ELi diplomaatiline teenistus; arvestades, et Lissaboni leping on toonud muutusi ka õigustesse liidu välispoliitika valdkonnas, näiteks liidu välistegevuse eri komponentide, eriti arengupoliitika parem integreerimine;

F.   arvestades, et EL kui paljude ÜRO konventsioonide osapool ja mõne organi (näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) liige peab saama Euroopa Ühenduse järglaseks ÜRO Peaassambleel ja teistes ÜRO organites;

G.   arvestades, et ELi liikmeriigid olid hiljuti lahkarvamusel selle üle, kas osaleda Durbani rassismikonverentsil; arvestades tekkinud erimeelsusi ÜRO inimõiguste komisjonis ELi poolse kontrolli asjus Hiina inimõiguste olukorra üle ja Goldstone'i raporti hääletamisel; arvestades, et see kõik on kahjustanud ELi mõju ja võimet oma väärtusi ÜROs esindada;

H.   arvestades, et tuumarelva järjest suurem ja kontrollimatu levik on vabale maailmale üha suuremaks ohuks; arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõik kolm sammast, s.t leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise alal on tulevasel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil kesksel kohal;

I.   arvestades, et toetades 2000. aastal aastatuhande deklaratsiooni, kohustus Euroopa Liit sellega 2015. aastaks poole võrra vähendama äärmist vaesust kogu maailmas ning samas koondama jõupingutused kaheksa aastatuhande arengueesmärgi edendamisele;

J.   arvestades, et institutsiooniliste uuendustega tuleb anda uus impulss ÜRO süsteemi soolisele struktuurile, et saavutada ühtne ja terviklik lähenemine sooküsimuste süvalaiendamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele;

K.   arvestades, et läbirääkimised põhjaliku ja õiguslikult siduva rahvusvahelise kliimakokkuleppe sõlmimiseks 2012. aasta järgseks ajavahemikuks peaksid viima vastava lepingu sõlmimiseni Mexico Citys 2010. aasta detsembris; arvestades, et kliimamuutus võib suurendada loodusvarade pärast tekkivate konfliktide tõenäosust,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

o
o   o

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asepresidendile ja kõrgele esindajale, nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0150. (2) A/RES/64/223. (3) A/RES/64/217. (4) A/RES/64/200. (5) A/RES/64/196. (6) A/RES/64/176. (7) A/RES/64/173. (8) A/RS/64/171. (9) A/RES/64/160. (10) A/RES/64/158. (11) A/RES/64/157 (12) A/RES/64/146 (13) A/RES/64/145 (14) A/RES/64/143 (15) A/RES/64/73 (16) A/RES/64/69. (17) A/RES/64/57. (18) A/RES/64/53. (19) A/RES/64/34. (20) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0110. (21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0089. (22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0056. (23) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0029. (24) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0372. (25) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0333. (26) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0259. (27) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0152. (28) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 549.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta

P7_TA(2010)0085 RC-B7-0222/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 18, 19, 20, 21, 151, 153 ja 157, milles liikmesriike kohustatakse tagama kõigile kodanikele võrdsed võimalused ning parandama nende elu- ja töötingimusi;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, mis annavad ELile võimaluse võtta asjakohaseid meetmeid, et võidelda mis tahes kodanike diskrimineerimise vastu ning edendada inimõiguste austamist;

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus(1), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(2), 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta(3), 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta(4), 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta(5) ja 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis(6);

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,(7) nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(8) nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(9), millega nähakse ette selliste õigusnormide ühtlustamine, mida liikmesriigid peaksid järgima rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisaldavate süütegude puhul, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil,(10) millega tagatakse kõigile kodanikele õigus kogu ELis vabalt liikuda, tingimusel et nad töötavad või otsivad tööd, õpivad või on majanduslikult sõltumatud või pensionil;

–   võttes arvesse Põhiõiguste ameti poolt avaldatud aruandeid romide, rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2009. aastal(11) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi aruandeid;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri ja 2008. aasta juuni järeldusi, üldasjade nõukogu 2008. aasta detsembri järeldusi ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldusi romide kaasamise kohta, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009;

–   võttes arvesse romide kaasamise aastakümne väljakuulutamist ja romi haridusfondi loomist 2005. aastal paljude ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja muude riikide poolt, kus liidu institutsioonid on olulisel määral esindatud;

–   võttes arvesse Euroopa esimest romide teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. septembril 2008. aastal Brüsselis, ja eelseisvat Euroopa teist romide teemalist tippkohtumist, mis toimub 8. aprillil 2010. aastal Córdobas (Hispaania) ja on Hispaania eesistumisaja tippsündmuseks;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tulevast raportit romide kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta, mis peaks avaldatama 2010. aasta lõpus;

–   võttes arvesse romide kaasamise kümmet ühist aluspõhimõtet;

–   võttes arvesse 12. veebruari 2010. aasta küsimusi (O-0017/2010 – B7-0013/2010, O-0018/2010 – B7-0014/2010) ja 24. veebruari 2010. aasta küsimusi (O-0028/2010 – B7-0202/2010, O-0029 – B7-0203/2010) nõukogule ja komisjonile Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.   arvestades, et 10–12 miljonit Euroopas elavat romi kannatab jätkuvalt tõsise süstemaatilise diskrimineerimise ning paljudel juhtudel tõsise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all; arvestades, et enamik Euroopa romisid sai pärast 2004. ja 2007. aasta laienemisi ELi kodanikuks ning seega saavad nemad ja nende pereliikmed kasutada õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

B.   arvestades, et paljudes Euroopa riikides juba pikka aega elavate Euroopa romide olukord erineb Euroopa rahvusvähemuste omast, mis õigustab Euroopa tasandil erimeetmete võtmist;

C.   arvestades, et paljud romid ja romi kogukonnad, kes on otsustanud asuda elama muusse ELi liikmesriiki kui see, mille kodanikud nad on, on eriti kaitsetus olukorras;

D.   arvestades, et ELil on mitmeid vahendeid, mida saab kasutada romide tõrjutusega võitlemisel, näiteks struktuurifondide raames pakutav uus võimalus eraldada kuni 2% Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) eraldatavast kogusummast marginaliseerunud kogukondade eluasemekulude katteks, mis jõustub 2010. aasta jooksul, või olemasolevad võimalused Euroopa Sotsiaalfondi raames;

E.   arvestades, et kõik liikmesriigid ei ole nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ piisavalt üle võtnud või täielikult rakendanud;

F.   arvestades, et Euroopa Liit on võtnud omale mitmel korral kohustuse edendada aktiivselt võrdsete võimaluste ja sotsiaalse kaasamise põhimõtteid romi elanikkonna suhtes üle Euroopa;

G.   arvestades, et viimasel aastal on märkimisväärselt suurenenud romivastasus mõnede ELi liikmesriikide massimeedias ning poliitilistes aruteludes ja romide vastu suunatud rassivägivald;

H.   arvestades, et nii liikmes- kui ka kandidaatriikides on edasiminek romide diskrimineerimise vastases võitluses ehk nende õiguste garanteerimisel hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas olnud ebaühtlane ja aeglane;

I.   arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata neile, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all;

J.   arvestades, et romide esindatust liikmesriikide valitsusstruktuurides ning riiklikes haldusorganites tuleks suurendada,

1.   mõistab hukka romivastasuse (romifoobia) hiljutise suurenemise mitmetes ELi liikmesriikides, mis väljendub regulaarsetes ässituskõnedes ja rünnakutes romide vastu;

2.   on seisukohal, et romide kui üleeuroopalise kogukonna diskrimineerimise vastane võitlus nõuab terviklikku lähenemisviisi Euroopa tasandil,

3.   väljendab oma muret seoses diskrimineerimisega, mille all kannatavad romid hariduse (eelkõige eraldamine), eluaseme (eelkõige sunniviisilised väljatõstmised ja ebakvaliteetsed elutingimused, tihti getodes), töö saamise (nende eriti madal tööhõive määr) ning tervishoiusüsteemidele ja muudele avalikele teenustele võrdse juurdepääsu valdkonnas, samuti seoses nende poliitilise osaluse šokeerivalt madala tasemega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et rakenduskavade elluviimisel järgitakse rangelt võrdsete võimalustega seotud sätteid, nii et projektid ei suurenda otseselt või kaudselt romide eraldamist ja tõrjutust; rõhutab, et 10. veebruaril 2010 võttis ta vastu raporti marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkuse kohta, milles nähakse ERFi raames ette elamumajandusmeetmed toimetulekuraskustega rühmadele, ning nõuab läbivaadatud määruse kiiret rakendamist, et liikmesriigid saaksid seda võimalust aktiivselt kasutada; on sellega seoses seisukohal, et eluase on tulemusliku sotsiaalse kaasamise tagamise eeltingimuseks; palub komisjonil tagada, et hiljuti loodud mikrokrediidirahastu oleks romidele kättesaadav, et toetada nende integreerumist tööturule;

4.   tunnistab, et romide täieliku kodanikuksolemise ja sotsiaalmajandusliku osaluse küsimusi on mõjutanud diskrimineerimine ja sotsiaalne märgistatus minevikus; on seisukohal, et üldist lähenemist romide kaasamisele peavad täiendama ennetavad meetmed minevikus toimunud ja praegusest diskrimineerimisest üle saamiseks; kutsub komisjoni üles pöörama romide kaasamist puudutavas lähenemises sellele aspektile piisavat tähelepanu;

5.   on seisukohal, et EL ja liikmesriigid vastutavad ühiselt romide kaasamise edendamise ja nende kui Euroopa kodanike põhiõiguste kaitsmise eest ning peavad kiiresti suurendama oma jõupingutusi reaalsete tulemuste saavutamiseks selles valdkonnas; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles kiitma heaks vajalikke meetmeid, et luua sobiv sotsiaalne ja poliitiline keskkond romide kaasamise meetmete elluviimiseks, näiteks toetades avalikke koolituskampaaniaid, et suurendada mitteromidest elanikkonna sallivust romide kultuuri ja integratsiooni suhtes nii nende kodakondsusriigis kui ka nende Euroopa Liidus asuvas elukohariigis;

6.   tunneb heameelt tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järelduste üle romide kaasamise kohta, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009 ja millesse on lülitatud romide kaasamise ühised aluspõhimõtted ning milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles võtma neid arvesse „põhiõiguste kaitsmise, soolise võrdõiguslikkuse tagamise, diskrimineerimise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning hariduse, elamispinna, tervishoiuteenuste, töökoha, õigusemõistmise, spordi ja kultuurielu kättesaadavuse tagamise poliitikate kujundamisel ja rakendamisel ning ka ELi suhetes kolmandate riikidega”; tunneb heameelt komisjonile esitatud palve üle „astuda konkreetseid samme, et muuta romide kaasamise puhul ajakohased ühenduse instrumendid ja poliitikad veelgi tõhusamaks”;

7.   väljendab küsimuse pakilisust arvesse võttes sügavat kahetsust selle üle, et komisjon ei ole seni reageerinud tema 31. jaanuari 2008. aasta nõudmisele koostada koostöös liikmesriikidega romisid käsitlev Euroopa strateegia eesmärgiga paremini kooskõlastada ja edendada jõupingutusi romi elanikkonna olukorra parandamiseks;

8.   kutsub seega komisjoni taas üles töötama välja laiapõhjalist romide kaasamise Euroopa strateegiat, mis oleks vahend võitlemaks romide sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu Euroopas;

9.   ootab pärast Euroopa järgmist romide teemalist tippkohtumist esitatavat komisjoni teatist, milles vaadatakse läbi senine romide kaasamise parandamise poliitika ja õigusaktid ning senist mitterahuldavat arengut tinginud tegurid; nõuab, et teatis sisaldaks selgeid eesmärke ja mehhanisme romisid puudutava poliitika kavandamiseks tulevikus;

10.   kutsub uusi komisjoni volinikke üles pidama oma tegevusvaldkonda kuuluvaid romidega seotud küsimusi prioriteetseks, luues esmatähtsa ülesandena enda ja peadirektoraatide vahelise kooskõlastamise tulemusliku süsteemi romidega seotud küsimuste käsitlemiseks ELi tasandil; kutsub komisjoni üles määrama üht oma volinikest vastutama romide poliitika koordineerimise eest;

11.   ergutab ELi institutsioone kaasama romi kogukondi – alates rohujuuretasandist kuni rahvusvaheliste VVOdeni – ELi kõikehõlmava romisid käsitleva poliitika väljakujundamise protsessi, sealhulgas kavandamise, rakendamise ja järelevalve kõikidesse valdkondadesse, ning kasutama ära romide kaasamise aastakümne 2005–2015 kogemusi, OSCE tegevuskava ning Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Parlamendi soovitusi; nõuab romi kogukonna mobiliseerimist, et kaasamispoliitikat saaks rakendada ühiselt, kuna see saab olla edukas üksnes siis, kui kõik asjaosalised on sellesse täielikult kaasatud;

12.   kutsub komisjoni üles kasutama romidega seotud küsimustes horisontaalset lähenemisviisi ning töötama välja täiendavaid ettepanekuid Euroopa tasandil romide sotsiaalse kaasatuse küsimuses poliitilise sidususe saavutamiseks, ärgitama liikmesriike tegema suuremaid jõupingutusi reaalsete tulemuste saavutamiseks, edendama poliitikas tehtud vigade kriitilist analüüsi, lihtsustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja kasutama kõiki romide pilootprojekti käigus saadud õppetunde, mis tuleks kaasata üldisesse poliitikasse;

13.   ergutab tippkohtumise korraldajat ja ELi määrama kindlaks selgeid poliitilisi järelmeetmeid tippkohtumise järeldustele, et vältida eelnevate olukordade kordumist, kui ei võetud vastu ei poliitilisi lõppotsuseid ega konkreetseid ettepanekuid; on seisukohal, et tippkohtumine ei peaks olema oma olemuselt deklaratiivne, vaid sellel tuleks keskenduda strateegilistele poliitilistele kohustustele, mis näitavad poliitilist tahet romi kogukondade ja elanikkonna enamuse vahelise lõhe ületamiseks;

14.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu kasutaksid olemasolevaid algatusi, nagu romide kaasamise aastakümme, et suurendada selles valdkonnas tehtavate jõupingutuste tõhusust;

15.   peab ülioluliseks kompleksse arenguprogrammi loomist, mis oleks samaaegselt suunatud kõigile sellega seotud poliitikavaldkondadele ja võimaldaks kohest sekkumist getode piirkondades, kus esineb tõsiseid struktuurilisi puudusi;

16.   rõhutab, et diskrimineerimisvastastest meetmetest üksi ei piisa romide sotsiaalse kaasamise lihtsustamiseks, vaid et vaja on kindlal õiguslikul alusel põhinevaid ühenduse ühiseid jõupingutusi, et kooskõlastada institutsiooniliste ja ühiskonna sidusrühmade meetmed ja sundida asjassepuutuvaid isikuid austama oma lubadusi; tunnistab seetõttu ka vajadust selge õigusloomelise kohustuse ja usaldusväärsete eelarveassigneeringute järele;

17.   soovitab nõukogul võtta vastu ühise seisukoha struktuurifondide ja ühinemiseelse rahastamise osas, väljendades Euroopa poliitilist kohustust kasutada ära nende fondide pakutavaid võimalusi romide kaasamiseks ja tagada, et kõnealuste rakenduskavade läbivaatamisel ja ka järgmise programmiperioodi puhul võetakse arvesse romide kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid; kutsub komisjoni üles analüüsima ja hindama ühinemiseelsete rahastamisvahendite ja struktuurifondide toimetulekuraskustega rühmadele suunatud investeeringute senist sotsiaalset mõju, tegema järeldusi ja kavandama uusi strateegiaid ja eeskirju, kui seda peetakse antud valdkonnas vajalikuks;

18.   rõhutab, et kandidaatriigid tuleb kaasata Euroopa tasandil tehtavasse töösse romide integreerimiseks niipea kui võimalik, kuna ühinemisläbirääkimised annavad erakordse võimaluse saavutada oluline muutus valitsuste suhtumises romidesse;

19.   toonitab, et liikmesriigid peavad tagama, et kõik romi päritolu ELi kodanikke otseselt või kaudselt mõjutavad meetmed oleksid kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetega ja rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga, milles sõnaselgelt keelatakse otsene ja kaudne diskrimineerimine; väljendab muret seoses romide sunniviisilise repatrieerimisega Lääne-Balkani riikidesse, kus neid võib ähvardada kodutus ning diskrimineerimine hariduse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkondades, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tagama põhiõiguste austamist, pakkudes sealjuures sobivat abi ja järelevalvet;

20.   rõhutab paljude selliste romide ebakindlat olukorda, kes on liidu piires liikumise vabadust kasutades ELi piires ümber asunud; rõhutab, et nende rühmade suhtes võetavad mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Euroopa standardite ja õigusaktidega, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks, kas on vaja üleeuroopalist kooskõlastatud lähenemisviisi;

21.   rõhutab kohalike ametivõimude kaasamise olulisust, et tagada romide kaasatuse edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks tehtavate jõupingutuste tulemuslik elluviimine; kutsub komisjoni üles töötama välja soovitusi liikmesriikidele eesmärgiga ergutada kohalikke ametiasutusi kasutama paremini struktuurifondide võimalusi romide kaasamise edendamiseks, kaasa arvatud projektide elluviimise objektiivsel järelevalvel;

22.   rõhutab romide ühenduse tasandi organisatsioonide olulisust sotsiaalse kaasamise poliitika edu tagamise võtmeelementidena ning vajadust kaasata romide esindajad aktiivselt kõikidesse algatustesse, mille eesmärk on nende õiguste edendamine ja nende kogukondade kaasamine; on seisukohal, et vaja on pikaajalisi strateegiaid romide kutsealase ja organisatsioonilise suutlikkuse tõstmiseks ning romi inimressursside arendamiseks horisontaalse prioriteedina; rõhutab, et romide omaalgatuslike organisatsioonide poliitiline sõltumatus ja neile õiguste andmine finants-, akadeemiliste ja inimressursside mõttes on eluliselt tähtis romide sotsiaalse kaasamise kiirendamiseks;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja OSCE-le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0151. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0244. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0534. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0035. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0361. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0117. (7) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (8) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (9) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55. (10) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (11) Report on Racism and Xenophobia in the Member States of the EU in 2009; European Union Minorities and Discrimination Survey, Data in Focus Report: The Roma in 2009; The Situation of Roma EU Citizens Moving to and Settling in Other EU Member States; ja Housing Conditions of Roma and Travellers in the European Union: Comparative Report.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon 2011. aasta eelarve prioriteetide kohta – III jagu – Komisjon (2010/2004(BUD))

P7_TA(2010)0086 A7-0033/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 313 ja 314;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46 esitatud komisjoni poolt ajakohastatud 2007.−2013. aasta finantsplaneeringut;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet;

–   võttes arvesse 18. novembril 2009. aastal toimunud lepituskomitee koosoleku tulemusi;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0033/2010),

Üldised eelarveaspektid

1.   märgib, et mitmeaastases finantsraamistikus 2007−2013 on 2011. aasta kulukohustuste assigneeringute üldsummaks ette nähtud 142,269 miljardit eurot, mis tähendab, et võrreldes 2010. aasta eelarvega (milles kulukohustuste assigneeringud olid 141,453 miljardit eurot) on võimalik maksimaalne kasv ainult 0,83%; märgib, et maksete assigneeringute summaks on ette nähtud 134,263 miljardit euro, mis tähendab võrreldes 2010. aasta eelarvega (milles maksete assigneeringud olid 122,937 miljardit eurot) 9,2% kasvu; tuletab meelde, et nimetatud assigneeringud moodustavad Euroopa Liidu kogurahvatulust ainult 1% ja need on oluliselt väiksemad kui praeguses omavahendite otsuses nimetatud assigneeringud;

2.   juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastases finantsraamistikus on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute erinevus 8,366 miljardit eurot; tuletab meelde, et kuigi mitmeaastases finantsraamistikus oli 2010. aastal erinevus ainult 6,689 miljardit eurot, on vastuvõetud 2010. aasta eelarvest näha, et maksete kärpimise tõttu on erinevus 18,515 miljardit eurot; on endiselt mures kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vahelise erinevuse suurenemise tõttu, sest see põhjustab pikas perspektiivis eelarvepuudujääki, ja rõhutab, et teeb eelarvemenetluses kõik endast oleneva, et hoida erinevus jätkusuutlikul ja kontrollitaval tasemel;

3.   tuletab meelde, et lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud aastate (2011−2013) ülemmääradega seotud kaalutlustele on eelarvepädevad institutsioonid olnud kohustatud mitmeaastast finantsraamistikku mitmel korral läbi vaatama, sest see ei ole võimaldanud ELil viimastel aastatel tekkinud probleemide lahendamisel nõuetekohaselt ja rahuldavat tegutseda; kordab veel kord veendumust, et mitmeaastase finantsraamistiku põhjalik läbivaatamine on äärmiselt vajalik; palub Euroopa Komisjonil avaldada aruanne praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise ja mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta 17. mai 2006. aasta mitmeaastase finantsraamistiku deklaratsioonide 1 ja 3 alusel ning lisada konkreetsed ettepanekud praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe kohandamiseks ja läbivaatamiseks enne 2010. aasta esimese poolaasta lõppu;

4.   juhib tähelepanu sellele, et 2011. aasta eelarve on neljas praeguse mitmeaasta finantsraamistiku alusel koostatud seitsmest eelarvest, ning rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 37, mis käsitleb õigusloomealase paindlikkuse tagamiseks 5% kasutuselevõtmist, on nüüd täiesti asjakohane, sest mõlemal eelarvepädeval institutsioonil on selgem pilt olemasolevate programmide puudustest ja programmides toimuvast positiivsest arengust; tuletab meelde, et hoolimata institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetest peab ELi eelarve olema teataval määral paindlik, et eelarvet saaks täita tõhusalt ja eesmärgipäraselt; loodab, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev nõukogu määrus võetakse vastu KOM(2010)0072 (lõplik) alusel ja et institutsioonidevaheline kokkulepe alusel võetakse vastu KOM(2010)0073 (lõplik) alusel, et tagada suurem paindlikkus;

5.   juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnev ELi pädevuse suurenemine mitmes poliitikavaldkonnas suurendaks kõigi eelduste kohaselt ka ELi finantssuutlikkust;

6.   palub komisjonil esitada kaasotsustamismenetluse raames heaks kiidetud programmide vahekokkuvõtetega seoses põhjalik ülevaade programmide mõjust eelarvele kõikide rubriikide lõikes;

7.   tunneb heameelt, et vastavalt komisjoni enda 2009. aasta juuli hinnangule oli enamikus 2010. aasta esialgsele eelarveprojektile lisatud tegevusaruannetes olemas ELi lisandväärtuse selge ja kokkuvõtlik põhjendus ning ka SMART-eesmärgid ja tulemuspõhised eesmärgid ja näitajad; rõhutab siiski, kui oluline on parandada kulupõhise väljundi kvaliteeti ning hindamistulemuste kasutamist; taunib asjaolu, et muudatuste tegemisel assigneeringutes kasutati harva tulemusnäitajaid; loodab seetõttu, et komisjon võtab seda 2011. aasta tegevusaruannete koostamisel arvesse;

8.   rõhutab, et parandused, mida sellega seoses veel tuleb teha ja mis puudutavad eelkõige välissuhete valdkonna peadirektoraate ja ühinemiseelset protsessi, on olulised nii selleks, et eelarvepädevatel institutsioonidel oleks otsuse tegemisel rohkem teavet, kui ka selleks, et saada komisjonis tegevuspõhise eelarvestamise ning strateegilise planeerimise ja programmeerimise kasutuselevõtmisest täielikku kasu, eriti kui arvesse võtta Lissaboni lepinguga ette nähtud uusi ülesandeid ja väljakutseid;

2011. aasta eelarve prioriteedid

9.   tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku piires suutis EL anda Euroopa majanduse elavdamise kava vastuvõtmisega teatavat Euroopa lisandväärtust liikmesriikide jõupingutustele majandus- ja finantskriisiga võitlemisel, kuid märgib, et üldine majandusolukord ELis ei ole ikka veel rahuldav;

10.   rõhutab, et noored on ELi tänapäeva ja tuleviku jaoks äärmiselt olulised ning keskpikkade ja pikaajaliste prioriteetide seadmisel tuleks noortele pöörata erilist tähelepanu; osutab sellele, et noored on sotsiaalsete ja kaasavate strateegiate tähelepanu keskpunktis ja noorte innovatsioonivõime on arengu ja majanduskasvu kõige tähtsam ressurss, millele EL peaks toetuma; tuletab meelde, et noortesse ja haridusse investeerimine tähendab investeerimist tänapäeva ja tulevikku, nagu on märgitud ELi noortestrateegias, ja et tuleb viivitamata alustada koordineeritud ja mitut valdkonda hõlmavat investeerimist eri poliitikavaldkondade ülese teemana;

11.   rõhutab, et noorsoopoliitikat tuleb kujundada laiapõhjaliselt, et see hõlmaks üksikisikute võimalusi vahetada mitu korda elu jooksul töökohta ja staatust ning samuti osaleda piiranguteta vahelduvalt väljaõppes, akadeemilises või töökeskkonnas ja kutseõppes; üks eesmärkidest peaks olema üleminek haridussüsteemist tööturule;

12.   on veendunud, et keeleõppe ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks tuleb kasutusele võtta vahendid, mis on avaliku sektori noorsoomeetmete nurgakivi; need vahendid võiksid suurendada avalikkuse teadlikkust Euroopa asjadest, mis aitab saavutada tugevat Euroopa identiteeti;

13.   tuletab meelde innovatsiooni ja digitaalse kava tähtsust majandusarengule ja töökohtade loomisele Euroopas ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele oskustele, nagu e-oskustele ja ettevõtlusega seotud aspektidele; rõhutab, et teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaalse kava prioriteedid on Euroopa säästva arengu kõige tähtsamad elemendid ning tuletab meelde tähtsust, mis on selle eesmärgi saavutamist edendavatel programmidel nagu Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut;

14.   on seoses maailmamajanduse jahtumisega veendunud, et EL peaks keskenduma sellele, et toetada aktiivselt eelkõige uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitavad majanduskriisist väljatulemisele oluliselt kaasa, tagada VKEdele turulepääs ning muuta Euroopa Liidu majandus juhtivaks, säästvaks ja konkurentsivõimeliseks; märgib, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tagada uurimis- ja arendustegevuse programmide sujuv rakendamine;

15.   rõhutab sellega seoses, et VKEdel on otsustav roll struktuuriliselt halvemas olukorras piirkondade, eelkõige maapiirkondade arengus ja sellega kogu ELi majanduse tugevdamises; rõhutab seetõttu vajadust käivitada rohkem VKEdega seotud katseprojekte maapiirkondade arendamiseks;

16.   tuletab sellega seoses meelde, et teadustegevuse innovaatilistel tulemustel on tõenäoliselt otsustav mõju majandustegevusele, ja on seisukohal, et EL peaks nüüd täielikult valmis olema vajalike finantsstiimulite andmiseks igal haldustasandil, olgu siis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul; on seisukohal, et liikmesriikide teadustegevuse toetamise meetmetele lisanduv Euroopa lisandväärtus tekitab järjest suuremat kõrvalmõju, millest saavad kasu kõik liikmesriigid;

17.   rõhutab, et liikuvust kui aluslepingutega ettenähtud vabadust ning olulist tingimust tõelise siseturu toimimiseks ELis tuleb pidada kõikide noori toetavate meetmete üheks eeltingimuseks; rõhutab seetõttu ELi eelarve liigendamist tähtsust, et see edendaks muu hulgas noorte liikuvuse kasvu;

18.   rõhutab, et transport on Euroopa majanduse oluline osa, sest see võimaldab isikutel, kaupadel ja teadmistel piiriüleselt liikuda; rõhutab, et transport on võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse liikuvuse tegur eelkõige noorte jaoks, sest see avab võimalusi ja parandab teabevahetust teadmiste ja koolituse valdkonnas;

19.   on seisukohal, et eraettevõtlus ja VKEd on ELi noorsoo- ja innovatsioonipoliitika nurgakivid; on veendunud, et tuleb kinnitada toetust kõikidele programmidele ja vahenditele, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ka maapiirkondades, ning anda abi vastselt loodud ettevõtetele käivitamisetapil ja toetada noorte ettevõtjate vahelist kogemuste vahetamist; tuletab sellega seoses meelde Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” tähtsust, sest see hõlbustas VKEde juurdepääsu finantseerimisele ja avalikele hangetele ning suurendas nende oskusi ja innovatsioonisuutlikkust; tuletab meelde, et on viimastel aastatel esitanud mitmeid katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, mille eesmärk on toetada noori ettevõtjaid, edendada VKEde vahelisi sidemeid ning suurendada töötajate liikuvust, ning rõhutab, et jälgib tähelepanelikult õigusaktide ettepanekuid, mis tuleb esitada seoses nende projektide ja meetmete lõpuleviimisega;

20.   pidades meeles tähtsat ülesannet, mida noored peavad täitma praegusest finants- ja majanduskriisist taastumisel, on veendunud, et võrdsete võimaluste ja õpingutelt tööturule ülemineku hõlbustamist tuleks rõhutada ja tõhustada ka Euroopa Sotsiaalfondis, sest EL ei või enam lubada, et eriti noored kannatavad vaesuse, halva haridussüsteemi ja kõrge töötuse all;

21.   tuletab meelde, et 2011. aasta on kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta; ja 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta; juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlikul tegevusel on paljudes eri valdkondades, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja arengupoliitika, oluline roll, ning et vabatahtlik tegevus võib anda inimestele uusi oskusi ja suurendada nende võimalusi tööturul ja edendada sotsiaalset kaasatust;

22.   juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa keskkonda, majandust ja ühiskonda; seoses sellega rõhutab integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi tähtsust ELi tasandil, et toetada ja tõhustada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid; peab vajalikuks edasi arendada asjakohaseid poliitilisi meetmeid ja teadmisbaasi, mida saaksid kasutada ka teised riigid; kordab, et on veendunud, et ELi eelarves ei ole ikka veel piisavalt arvesse võetud kliimamuutuse leevendamise üldist tausta;

23.   usub, et nendes prioriteetides kajastub ühine püüd seada ELi kodanikud esimesele kohale, mis peaks ka edaspidi jääma ELi üheks prioriteediks;

24.   rõhutab riikidevahelise koostöö tähtsust, mida piirkonnad teevad osana Euroregionsi raamistikust, ja piirkondade tähtsust Euroopa integratsiooni süvendamisel; nõuab seetõttu uute katseprojektide väljatöötamist, et edendada piiriülest majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd ELi piirkondade vahel;

25.   on rahul tulevase ELi 2020. aasta strateegiat käsitleva töödokumendiga(2), milles on kindlaks määratud ELi tuleviku kolm liikumapanevat jõudu ja püütud leida lahendusi ELi ees seisvatele rasketele ülesannetele, sest need on aluseks ELi majandusstrateegia ulatuslikule arutelule; on veendunud, et selles strateegias tuleb suuremat rõhku panna võitlusele tööpuudusega; rõhutab seoses 2011. aasta eelarve prioriteetidega siiski, et EL 2020 strateegiale piisavate vahendite andmiseks tuleb võtta selgeid ja ennetavaid meetmeid, eelkõige kliimamuutuse ning keskkonna- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, ja nõuab kindlalt, et uus strateegia ei tohi liikmesriikide silmis muutuda järjekordseks ähmaseks ja ainult soovituslikuks tulemustabeliks; keeldub uuesti kogemast Lissaboni strateegiaga kaasnenud nördimapanevat asjade käiku, mis seisnes eelkõige selles, et nõukogu kärpis järjekindlalt kõiki eelarveridu, millega toetati kokkulepitud strateegiale vastavaid tegevusi;

26.   nõuab seetõttu eelarvemenetluse käigus nendele prioriteetidele vastavate selgete ja ettenägelike rahaliste kohustuste võtmist, et sillutada teed ELi 2020. aasta strateegia lõpuleviimiseks ning näidata ELi valmisolekut võtta neis küsimustes juhtroll; loodab, et komisjoni eelarveprojekti ettepanekus on seda soovi arvestatud, ning oleks kahetsusväärne, kui jäetakse kasutamata võimalus algatada eesolevate probleemide ulatusele vastav eelarvemenetlus;

27.   rõhutab, et kavatseb nende eesmärkide saavutamiseks kasutada kõiki 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtud vahendeid fondide kasutuselevõtmise kohta, ning rõhutab, et selliste rahaliste meetmete tõttu on võib-olla vaja teiste instrumentide või programmide vahendeid ümber paigutada; on seisukohal, et see ei peaks põhinema üksnes olemasolevate programmide kvantitatiivsel järelevalvel, vaid ka lähemal ja põhjalikul kvalitatiivsel järelevalvel; on veendunud, et eelarvekomisjon peaks toetuma tööle, mida teevad Euroopa Parlamendi vastavad komisjonid; sellega parandatakse kulutuste kvaliteeti ja suurendatakse Euroopa lisandväärtust, mis on piiratud avalike vahendite seisukohast väga tähtis;

28.   on seisukohal, et ELi eelarve tuleb esitada selgelt ja täielikult, ning kavatseb pöörata erilist tähelepanu finantsplaneeringule ning hiljutiste ulatuslike eelarvealaste kokkulepete alusel tehtud parandustele; tunneb heameelt, et komisjon parandas finantsplaneerimisalaste dokumentide esitamisviisi, ning nõuab tegevuskulude ja halduskulude jaotamise edasist selgitamist; on seisukohal, et selline jaotamine võib mõnel juhul raske olla; tuletab meelde, et programmide rakendamiseks tuleb ette näha piisavad halduskulud;

29.   tuletab meelde, et nende prioriteetide rahastamine vahendite võimaliku ümberjaotamisega ei tohi kahjustada ELi põhilisi poliitikavaldkondi, nagu ühtekuuluvus, struktuuripoliitika või ühine põllumajanduspoliitika; juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitikal on oma ainulaadse paljutasandilise haldusstruktuuri ja horisontaalse laadi tõttu ELi majanduse elavdamiskavades keskne roll ja sellele on määratud tähtis roll ka EL 2020 strateegia rakendamisel, sest see soodustab subsidiaarsust alt üles lähenemisviisi abil, suurendab liidu kodanike tunnustust ja toetust; juhib tähelepanu sellele, et need poliitikavaldkonnad vastavad ELi ühele asutamispõhimõttele, milleks on sotsiaalne kaasatus ja liikmesriikide ning piirkondade solidaarsus;

30.   rõhutab, et uue lepingu sätetele vastav esimene menetlus annab tema arvates parema võimaluse viia ellu täielik parlamentaarne kontroll kogu ELi ealarve üle, ning juhib tähelepanu sellele, et ta ei kavatse piirata oma eelarvealaseid õigusi;

Rubriik 1a

31.   tuletab meelde, et kõnealusesse rubriiki kuulub mitu Euroopa majanduse elavdamise kava osaks olevat poliitikavaldkonda ning veel paljud mitmeaastased programmid (uuendustegevuse raamprogramm, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, üleeuroopalised võrgud jt), mille tähtaeg saabub 2011. aastal; palub komisjonil esitada Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise järelmeetmete aruanne, mis hõlmab ka Euroopa Investeerimispangale usaldatud meetmete rakendamist;

32.   rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegiaga seotud 2011. aasta prioriteete rahastatakse peamiselt kõnealusest rubriigist ning et Lissaboni lepinguga kaasnev ELi pädevuste laiendamine (nt kosmosepoliitikas ja turismis) mõjutab tõenäoliselt ka eelarvet; rõhutab, et kosmosepoliitika, mille eesmärk on toetada tööstuslikku konkurentsivõimet ja Euroopa edusamme teaduse, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, vajab suurt rahalist toetust nii ELilt kui ka liikmesriikidelt; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et on vaja teha konkreetseid ettepanekuid üleilmse keskkonna- ja turvaseire piisavaks rahastamiseks;

33.   on seisukohal, et kuna elukestva õppe programm on keskendunud haridusele ja kutseõppele, toetab see noortega seoses tehtavaid jõupingutusi eelkõige seoses nende iseseisvumisega; rõhutab, et see programm peaks hõlmama tegevusi, mida kavandati planeerimisperioodi alguses, ning integreerima võimalikud uued suundumused, tänu millele on muu hulgas võimalik luua selge seos hariduse ja tööturu vahel, mis mõlemad on olulised majanduse arengu ja elavdamise jaoks; rõhutab parlamendis juba heaks kiidetud taotlust jätkata noorte esimest töökohta edendava liikuvuse eriprogrammi „Erasmus First Job” rakendamist;

34.   tuletab meelde, et seoses Euroopa majanduse elavdamisega on transporti, eriti üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavatel investeeringutel otsustav osa majanduskasvu ja tööhõive hoogustajana ja Euroopa majandus- ja keskkonnahuvide edendajana; peab sellega seoses väga tähtsaks investeeringuid kõikide transpordiliikide ohutusse;

35.   tuletab meelde, et teiste kriitiliste valdkondade rahastamine on veel otsustamisel ja seda tuleb arvesse võtta ning selles kokku leppida eelarvemenetluse käigus, isegi kui nende rahastamist ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus aastaks 2011 kavandatud: finantsjärelevalve paketi rakendamine, mis hõlmab Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomist; Kozloduy tuumaelektrijaama sulgemise rahastamine (75 miljonit eurot aastal 2011), mida 2010. aastal rahastati paindlikkusinstrumendi kaudu; ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire rahastamine (10 miljonit eurot aastal 2011);

36.   on seetõttu väga mures mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud assigneeringute järsu vähenemise pärast, mis ulatub 2010. aasta eelarvega võrreldes 1,875 miljardi euroni; mõistab, et osaliselt selgitab seda olukorda Euroopa majanduse elavdamise kava rahastamine, kuid on endiselt täiesti veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku põhjalik ja sidus läbivaatamine on ELi eelarve tulemuslikkuse oluline eeltingimus;

Rubriik 1b

37.   on arvamusel, et ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika hindamisel tuleks põhitähelepanu pöörata selle lihtsustamisele ja rakendamisele nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast; väljendab heameelt selle üle, et liikmesriigid esitasid haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldused peaaegu kõigi rakenduskavade kohta ning et komisjon kiitis neist 2009. aasta lõpuks heaks 87%; ootab seetõttu vahemaksete märkimisväärset suurenemist 2010. ja 2011. aastal;

38.   tuletab meelde, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on ELi üks põhieesmärkidest, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; on seetõttu arvamusel, et ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevdamine peaks jääma keskseks prioriteediks ka 2011. aastal; rõhutab, et on vaja rangelt jälgida N+2, N+3 eeskirja täitmist, ja nõuab eelarvepädevatele institutsioonidele täieliku ja ajakohastatud teabe õigeaegset esitamist eelkõige eelarveliste kulukohustuste kohta, mille puhul on oht, et need võivad täitmata jääda;

39.   märgib, et on andmeid paljude viivituste kohta praeguse programmiperioodi käivitamisetapil, ja väljendab muret selle pärast, et viimastel aastatel on ELi struktuurifondide kasutamise määr olnud madal, mis suurendab lõhet käesoleva rubriigi kohaste kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd eelkõige nende liikmesriikidega, kelle kasutamise määr on eelmisel programmiperioodil olnud madal, et seda olukorda parandada;

40.   tuletab meelde eelmise aasta novembris toimunud lepituskohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni, milles nõuti rakendusmenetluste lihtsustamist ja nõuti tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid oma rakenduskavade läbivaatamise võimalust, et majanduskriisi mõjule paremini reageerida; suhtub sellega seoses positiivselt struktuurifondide 2007–2012 üldsätete määruse (määrus (EÜ) nr 1083/2006) praegusesse läbivaatamisse, mille eesmärk on fondide haldamise lihtsamaks muutmine ja uute meetmete kasutusele võtmine, mis võimaldavad liikmesriikidel majanduskriisiga toime tulla; nõuab nende sätete viivitamatut rakendamist liikmesriikides; kutsub komisjoni üles hindama uute sätete võimalikku mõju maksete assigneeringutele ja samuti hindama automaatse kulukohustustest vabastamise (N+2, N+3) eeskirja kavandatud erandi mõju eelarvele;

41.   nõuab tungivalt, et rakendamise parandamine ja kulutuste kvaliteet peaks olema juhtpõhimõte, et saavutada EL eelarve optimaalne kasutamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike suunama oma jõupingutusi selles saavutamiseks ja rangelt jälgima nende tegevuspõhimõtete rakendamist kohapeal;

Rubriik 2

42.   väljendab muret rubriigi 2 väheste varude üle, mis võib viia finantsdistsipliini rakendamiseni määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 kohaselt, kui põllumajanduskaupade hinnad muutuvad sama kiiresti kui viimastel aastatel; soovitab komisjonil sellise olukorra vältimiseks põllumajandusturgusid tähelepanelikult jälgida; vaidlustab piisava varu olemasolu 2011. aasta eelarve rubriigis 2;

43.   tuletab meelde, et Euroopa majanduse elavdamise kava teist haru – lairiba-internet maapiirkondades – rahastatakse 2010. aastal maaelu arengu eelarverealt (420 miljonit eurot) ja 2011. aastaks ei ole uusi kulukohustusi ette nähtud;

44.   tuletab meelde, et kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamise kaotamine muudab põhjalikult traditsioonilist institutsioonidevahelist dialoogi, ning kinnitab, et parlament kavatseb hoolikalt jälgida kõiki assigneeringuid menetluse eri etappides, kuna põllumajandusturu muutuseid on raske ette näha; palub komisjonil seetõttu esitada põllumajandust käsitlev kirjalik muutmisettepanek nii ruttu kui võimalik, et võimaldada lepituskomiteel konstruktiivselt ja tõhusalt otsustada;

45.   rõhutab, et põllumajandustöötajate pideva vananemisprotsessi tõttu tuleb jõupingutused suunata põlvkondade vahetusele, et põllumajandus jääks konkurentsivõimeliseks ja suudaks täita Kopenhaageni järgsed keskkonnaga seotud ülesanded;

46.   eeldab, et kliimamuutuse vastu võitlemine jääb Kopenhaageni kohtumise järgselt ELi poliitilises päevakorras tähtsale kohale ka 2010. ja 2011. aastal, ning tuletab meelde, et laiemas mõttes on säästev areng pidev vastutus tulevaste põlvkondade ees; palub komisjonil esitada selge tegevus- ja ajakava assigneeringute rakendamiseks kliimamuutuse vastu võitlemist käsitleva ELi tegevusprogrammi raames; rõhutab, et transpordisektoril on suur kliimamuutuse vastases võitluses suur potentsiaal ja palub komisjonil seada esikohale süsinikusisalduse vähendamise meetmed kõikides transpordiliikides; tuletab meelde, et reservi vabastamine asjaomasel eelarvereal sõltub komisjoni ettepanekutest;

47.   tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika esmatähtis ülesanne on tagada turgude stabiilsus, luua turvalisus ning tagada tarbijatele ja tootjatele mõistlikud hinnad, ja kutsub seetõttu komisjoni üles nägema 2011. aasta eelarves ette vahendid, mis on vajalikud majanduskriisist tulenevate uute vajaduste rahuldamiseks;

48.   palub komisjonil esitada aruanne 2010. aasta eelarves ette nähtud piimanduskriisi meetmete rakendamise kohta ja esitada pikaajaline lähenemisviis koos konkreetsete ettepanekutega, kuidas piimandusturu ja muude kaupade turgude hindade kõikumisega tulevikus toime tulla;

Rubriik 3a

49.   kinnitab veel kord oma kavatsust säilitada rahastamise tase, mis on vastavuses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega, ja rõhutab tähtsust, mis on selle valdkonna praeguste vahendite täielikul ja tõhusal rakendamisel, kasutamisel ja hindamisel; on seisukohal, et selleks on vaja uuesti hinnata selles valdkonnas kättesaadavate rahastamis- ja muude vahendite sobivust Stockholmi programmi eesmärke silmas pidades, näiteks rände, piirikontrolli ja –haldamise, andmekaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas; tuletab sellega seoses meelde, et paljude kõnealuse valdkonna programmide kohta tehakse varsti vahekokkuvõte, mis võib omakorda nõuda neile eraldatud rahaliste vahendite läbivaatamist;

50.   on veendunud, et osana vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edendamisest on väga tähtis tugevdada rändepoliitikat ja toetada sisserändajate integratsiooni. on arvamusel, et selle saavutamiseks tuleb liikmesriikide rändepoliitika ühtlustamist pidada ELi poliitilise tegevuse poliitiliseks prioriteediks, et kindlalt tasakaalustada turvalisusenõuded ja põhiliste inimõiguste kaitse;

51.   kavatseb põhjalikult uurida suurte andmesidesüsteemide arendamiseks eraldatud vahendite haldamist, eelkõige üleminekut SIS I süsteemilt SIS II-le, mille puhul on olnud korduvalt hilinemisi ja tagasilööke, enne otsuse langetamist kõnealuste süsteemide rahastamise kavandatud mahus säilitamise kohta, ja jätab endale õiguse hoida reservis SIS II süsteemile üleminekuga seotud vahendid kuni täiendavate analüüside ja katsete tulemuste saamiseni;

52.   pöörab erilist tähelepanu erinevate muudatuste läbiviimisele, näiteks Europoli täielikult ühenduse pädevusse toomisele ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomisele ning FRONTEXi rahastamisvajaduste kontrollimisele;

Rubriik 3b

53.   tuletab meelde, et käesolev rubriik hõlmab väga erinevaid meetmeid noorte toetamiseks mitmeaastaste programmide (näiteks programmid „Aktiivsed noored”, „Kultuur”, „Kodanike Euroopa”), iga-aastaste ürituste, sealhulgas eriolümpia, ja programmi Erasmus Mundus kaudu(3); kavatseb seetõttu toetada neid kõnealuse teemaga seotud ELi programme, mis sobivad otseselt kokku 2011. aasta eelarve prioriteetidega, ning jälgida hoolikalt nende rakendamist nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist; peab kahetsusväärseks, et käesoleva rubriigi ülemmäär 2011. aasta eelarves on ainult 15 miljonit eurot suurem kui 2010. aastal vastu võetud eelarves;

54.   rõhutab, et teise eelarvepädeva institutsiooni poolt nendes programmides tehtud süstemaatilised kärped on põhjendamatud ja need mõjutavad negatiivselt „kodanike Euroopa” arengut;

Rubriik 4

55.   tuletab meelde pidevat, peaaegu talumatut survet ELi ülemaailmse rolli rahastamisele, sest selle manööverdamisruumi takistavad väikesed rahalised varud, ootamatud ja pidevalt suurenevad kriisid kolmandates riikides ja soov kinnitada ELi prioriteedid ja ülesanded maailmatasandil; rõhutab vajadust varustada liit rahaliste vahenditega, mis on vajalikud ettenägematutele ülemaailmsetele väljakutsetele pidevaks ja nõuetekohaseks reageerimiseks, ja rõhutab eriti seda, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandatud eelarve võib osutuda liiga väikeseks; peab kahetsusväärseks, et kõik kavandatud aastaeraldise välised summad suurendavad survet rubriigile 4;

56.   osutab vajadusele vaadata läbi 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini kohta selles osas, mis puudutab parlamendi õigusi seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eelarvega vastavalt Lissaboni lepingule, sealhulgas vajadusele uute eeskirjade järele, mis käsitlevad ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve paindlikku kasutamist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide jaoks, ning kriisiohjamise sõjaliste operatsioonide rahastamise täielikku läbipaistvust, eriti käivitamisetapi vahendite kasutamist;

57.   juhib tähelepanu sellele, et pärast 2010. aasta paranduseelarvet on aasta 2011 Euroopa Liidu välisteenistuse tegutsemise esimene täisaasta; kavatseb anda Euroopa Liidu välisteenistusele ülesannete täitmiseks vajalikud haldusvahendid, eelkõige seoses tsiviilkriisiohjamise suutlikkusega, kuid tuletab meelde, et aluslepingu alusel ja järgides täielikult ühist kavatsust suurendada Euroopa Parlamendi kaasatust ELi välissuhete kujundamisel ja juhtimisel, kasutab parlament täiel määral oma õigust teostada järelevalvet Euroopa Liidu välisteenistuse eelarve ja selle kontrolli üle; tuletab meelde, et tuleb tagada teenistuse ametikohtade loetelu täielik eelarveline läbipaistvus; rõhutab, et tänu tarbetu kattumise kõrvaldamisele peaks uus teenistus võimaldama mastaabisäästu, kuid juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et mitmepoolsete organisatsioonide juures asuvates ELi delegatsioonides peab olema piisavalt töötajaid;

58.   väljendab muret selle pärast, et väga vähe on teavet arengumaade kliimamuutuse vastu võitlemise toetamiseks võetud ELi kohustuste rahastamise kohta, ja tuletab meelde, et kõnealuseid kohustusi ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud; rõhutab tungivalt, et nende meetmete rahastamine peab olema täienduseks ametliku arenguabi vahenditele;

59.   kinnitab veel kord oma kindlat pühendumist Haiti elanikke pärast riiki tabanud laastavat maavärinat võimalikult palju abistada; palub komisjonil esitada põhjaliku vajaduste hindamise alusel võimalikult ulatuslik abikava Haiti jaoks; tuletab meelde, et selline kava ei tohiks seada ohtu seniseid kohustusi teiste arengumaade ja vähem arenenud riikide ees ning seda tuleks rahastada uutest allikatest; tuletab seoses sellega meelde Euroopa Parlamendi seisukohta alalise ELi kodanikukaitse loomise küsimuses ja palub veel kord komisjonil teha selleks konkreetsed ettepanekud;

60.   juhib tähelepanu sellele, et EL võtab praegu lisaks käimasolevatele programmidele kasutusele kõik oma ressursid, et toetada rahu tagamist ja ülesehitustööd konfliktipiirkondades, nimelt Gruusias, Afganistanis, Lähis-Idas ja Sahara-taguses Aafrikas, ning ei saa nõustuda praeguste prioriteetide uute vastu vahetamisega;

61.   tuletab meelde, et on oluline asjakohaselt rahastada Lääne-Balkani piirkonna stabiliseerimist ja selle järkjärgulist integreerimist Euroopa Liitu;

62.   rõhutab, et idapartnerlus kui ELi naabruspoliitika osa on ELi jaoks väga oluline, ning kordab oma toetust kavandatud raamistikule; peab võrdselt tähtsaks piisava rahastamispaketi olemasolu, mis kajastab ELi kohustusi lõunapoolsete naabrite ees;

63.   tuletab meelde, et banaanidega kauplemist käsitlevast Genfi kokkuleppest tulenevate banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamist 2010. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus ei arutatud; lükkab kindlalt tagasi ettepaneku kasutada sellise rahastamise (25 miljonit eurot aastas) jaoks rubriigi 4 varusid, mida ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud, ja on veendunud, et see küsimus vajab asjakohast mitmeaastase rahastamise lahendust;

Rubriik 5

64.   soovib ELi vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise vaimus hoolikalt hinnata kõnealuse rubriigi olukorda, kui esitatakse rohkem teavet komisjoni tegelike taotluste, oletatavate kasvumäärade ja üldise manööverdamisruumi kohta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames;

65.   rõhutab vajadust tegutseda läbipaistvalt ja tulevikku suunatult mitmetes küsimustes, millel on suuri finantsmõjusid, näiteks personalivajadused, pensionid, kulutasuv ja energiatõhus kinnisvarapoliitika, allhankepoliitika ning haldus- versus tegevusfunktsioonid ja suundumused;

66.   juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu võttis 2009. aasta detsembris vastu otsuse suurendada töötasusid ja pensione 1,85%, s.t „meetodist” tuleneva protsendiga võrreldes ainult poole võrra, ning et sõltuvalt komisjoni ja Euroopa Parlamendi esitatud apellatsioonkaebusest tuleneva kohtuasja tulemusest võib tagasiulatuvalt makstav summa kõigi institutsioonide puhul kokku ulatuda umbes 135 miljoni euroni;

67.   tuletab meelde, et kuigi komisjoni kasvuprognoos aastaks 2010 oli vaid 0,9%, ei sisaldanud see mitmeid haldusvaldkondi, mida tegelikult rahastatakse väljaspool kõnealust rubriiki, näiteks tehnilise ja haldustoe eelarveread (endised BA-eelarveread), rakendusametid (välja arvatud teadusasutused), detsentraliseeritud ametite halduskulud ning otsesed ja kaudsed teadusuuringud; palub komisjonil esitada oma seisukohad selle kohta, milliseid kriteeriume kohaldatakse halduskulude kogusumma arvutamiseks, ning anda jätkuvalt selge kirjeldus asjaomaste valdkondade kohta, mis jäävad rubriigist 5 välja; nõuab, et kõik halduskulud tuleb viia rubriiki 5;

68.   palub komisjonil esitada ajakohastatud „läbivaatamise aruanne”, et personalivajadusi selgelt analüüsida ja jälgida;

Detsentraliseeritud ametid

69.   ergutab komisjoni jätkama hiljutistes eelarvemenetluses järgitud poliitikat detsentraliseeritud ametite rahastamise osas, eelkõige võttes kavandatavate toetuste üle otsustamisel arvesse nende ametite eelarvete täitmisel tekkivaid ülejääke; toonitab siiski, et need ametid, mis sõltuvad teataval määral tasudest laekuvatest tuludest, peaksid siiski saama suures ulatuses kasutada sihtotstarbelisi tulusid, et saada oma eelarvesse vajalikku paindlikkust; väljendab heameelt asjaolu üle, et nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 osutatud ameteid käsitlevas töödokumendis kutsutakse üles esitama iga-aastased toetused selgelt komisjoni eelarveprojekti osana;

70. ootab, et detsentraliseeritud ameteid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm jätkab oma tegevust niipea kui võimalik, ja kinnitab veel kord ootust, et kõnealune töörühm koostaks operatiivseid järeldusi, mis võimaldavad institutsioonidel kokku leppida detsentraliseeritud ametite loomist, haldamist ja rahastamist käsitlevas ühise lähenemisviisi ning nende koha suhtes Euroopa Liidu institutsionaalsel maastikul;
2011. aasta eelarve vastuvõtmise menetlus

71.   rõhutab, et 2011. aasta eelarve vastuvõtmise menetlus on esimene, mille suhtes kohaldatakse uusi Lissaboni lepingu sätteid; tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kiitsid heaks Lissaboni lepingu jõustumise järel eelarvemenetluse suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed(4), mida kohaldatakse vajalike õigusaktide (mitmeaastase finantsraamistiku uus määrus, läbi vaadatud finantsmäärus ja võimalik institutsioonidevaheline kokkulepe ülejäänud küsimustes) jõustumiseni, mis sisaldavad neid küsimusi käsitlevaid eeskirju;

72.   peab 2010. aasta eelarvemenetluse sujuva kulgemise tagamiseks vajalikuks, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku põhimõtetes ja tegevusviisides, mis on seotud lepituskomitee töökorralduse, ettevalmistuse ja toimimisega, nagu on ette nähtud nimetatud ühisdeklaratsiooni lõikes 7; rõhutab, et need põhimõtted peavad vastama põhimõtetele, mis on kindlaks määratud resolutsioonis Lissaboni lepingu finantsaspektide kohta(5) ja resolutsioonis Lissaboni lepingu jõustumisega seotud eelarvemenetluse üleminekusuuniste kohta(6); teeb eelarvekomisjonile ülesandeks need põhimõtted nõukoguga ja komisjoniga läbi rääkida;

o
o   o

73.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja kontrollikojale.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) KOM(2009)0647 lõplik. (3) Meeldetuletuseks: see eriprogramm kuulub rubriiki 1a. (4) Vt Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta (kõik jaod)) 5. lisa. (5) 7. mai 2009. aasta resolutsioon. (6) 12. novembri 2009. aasta resolutsioon.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon 2011. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2010/2003(BUD))

P7_TA(2010)0087 A7-0036/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3);

–   võttes arvesse institutsioonide peasekretäride kuuendat aruannet 2009. aasta sügisel läbi vaadatud finantsperspektiivi rubriigi 5 suundumuste kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0036/2010),

A.   arvestades, et iga-aastase menetluse praeguses etapis ootab Euroopa Parlament 2011. aasta eelarve kohta teiste institutsioonide eelarvestust ja oma juhatuse ettepanekuid;

B.   arvestades, et katseprojekti, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd, on kasulik jätkata ka kolmandal aastal kogu 2011. aasta eelarvemenetluse vältel;

C.   arvestades, et rubriigi 5 ülemmäär on 2011. aastal 8 415 000 000 eurot (suurenemine 327 000 000 euro ehk 4 % võrra 2010. aastaga võrreldes, mis sisaldab 2 % inflatsiooni);

D.   arvestades, et Euroopa Parlamendi 2010. aasta eelarve on 1 607 363 235 eurot, mis moodustab sel aastal 19,87 % rubriigist 5, enne kui vaadatakse läbi mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 (millega alandati rubriigi 5 ülemmäära 126 000 000 euro võrra, et toetada Euroopa majanduse taastamise kava rahastamist), ning pärast läbivaatamist on see 20,19 %;

E.   arvestades, et on vaja arvesse võtta seda, kuidas iga institutsiooni osa rubriigi 5 kulutustes on välja kujunenud, ning oluliste muudatuste eri põhjuseid, näiteks eri lepingute jõustumine (mis suurendab liikmete arvu ja/või laiendab eri institutsioonide ülesandeid ja pädevust), laienemine ja muud otsused, mis toovad kaasa märkimisväärse kulutuste suurenemise, mida finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette ei nähtud;

F.   arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisel on erineva suurusega finantsmõju kõigile institutsioonidele, selle finantsmõju üldine ulatus on veel teadmata;

G.   arvestades, et oluline on hoolikalt jälgida rubriigi 5 olukorda 2010. aasta eelarve täitmise ajal ja 2011. aasta eelarve vastuvõtmisele eelneval ajal;

H.   arvestades, et eriti tuleks arvesse võtta pensionisüsteemide, vanusetrendide ja pensionile mineku, töölevõtmise ja õigusnormidega seotud muude valdkondade finantsmõju ning vajadust tagada pikaajaline jätkusuutlikkus,

Üldine raamistik

1.   märgib, et Lissaboni lepingu jõustumine, eelkõige mõlemas eelarvepädevas institutsioonis eelarve ainus lugemine, millele järgneb lepituskohtumine lõppeelarve suhtes kokkuleppele jõudmiseks, nõuab veelgi tihedamat koostööd ja dialoogi kõigi institutsioonide vahel kogu menetluse vältel, sealhulgas realistliku eelarvestuse esitamist õigeaegselt;

2.   märgib, et olukord, milles 2010. ja 2011. aasta eelarved vastu võetakse, on küllaltki erandlik ja nõudlik, sest ühelt poolt on suureks prioriteediks Lissaboni lepingu edukas rakendamine, mis ka nõuab suuri summasid, teiselt poolt aga on finantskriisi mõju paljudes liikmesriikides ikka veel tugevalt tunda ja see tekitab poliitilise dilemma ELi tasandil; sellega seoses tuletab meelde, et ELi eelarve moodustab alla 2,5% ELi riiklikest kulutustest; lisaks märgib, et ELi eelarve rubriik 5 moodustab järelikult 0,14% ELi avaliku sektori kuludest;

3.   rõhutab rasket olukorda seoses rubriigi 5 kulutuste ülemmääraga 2011. aastal ning on teadlik sellest, et institutsioonidel võivad tekkida probleemid, et ühitada kõik rahastamisvajadused sooviga järgida eelarvedistsipliini ja enesepiiramist, et mitmeaastasest finantsraamistikust kinni pidada; märgib, et mitmeid haldusvaldkondi rahastatakse väljaspool rubriiki 5; nõuab kõigi halduskulude koondamist nimetatud rubriigi alla ning sellele vastavalt ülemmäära läbivaatamist;

4.   rõhutab, et seepärast tuleb enne lõppotsuste langetamist jälgida tähelepanelikult arengusuundi; kordab oma veendumust, et tuleb seada prioriteedid ning põhitegevused tuleks panna tähtsusjärjekorda;

5.   kordab veendumust, et institutsioonidevaheline koostöö on olulise tähtsusega, et vahetada parimaid tavasid, otsida võimalusi tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseks ning, kui see on võimalik ja vajalik, leida säästuvõimalusi ja jagada paremini ressursse; on veendunud, et kasu võiks tuua ka selle kontseptsiooni laiendamine teistesse valdkondadesse, mida antud kontekstis ei ole varem kaalutud, näiteks EMAS, mittediskrimineerimise poliitika ja kaugtöö; teeb ettepaneku selgelt määratletud teostatavuskriteeriumide põhjal ning otseseid ja kaudseid kulusid ja kasu arvesse võttes täiendavalt uurida piisava turvagarantiiga avatud tarkvara kasutamise võimalusi; märgib, et pingutusi tuleks jätkata juba arutlusel olevates valdkondades, näiteks tõlkesuutlikkus ja töölevõtmine (EPSO), lähtudes tegelikest või põhjendatud vajadustest;

6.   kordab, kui oluline on tõhustada institutsioonidevahelist koostööd kinnisvarapoliitika vallas; kutsub ELi teisi institutsioone üles töötama samuti välja keskmise tähtajaga ja pikaajalise kinnisvarastrateegia, mis hõlmab ka käesolevas resolutsioonis esitatud eesmärke; rõhutab vajadust saada vastavalt finantsmääruse artiklis 179 kehtestatud menetlusele õigeaegselt otsustamiseks vajalikku teavet, mis peaks hõlmama vajaduste hinnangut ja eri alternatiivide tasuvusanalüüse, esitama ostu- ja rendivõimalused ning läbipaistva teabe alternatiivsete rahastamisvõimaluste, pikaajaliste finantstagajärgede ja mitmeaastasele finantsraamistikule vastavuse kohta (Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta, 2. lisa)(5); on seisukohal, et sellega seoses tuleks pidada põhiküsimuseks koostööd teiste institutsioonidega, et ühtlustada sellist teavet, mis võimaldab pindade ja kinnisvarakulude võrdlemist; juhib tähelepanu sellele, et vaja on eriaruannet ja võimalikke soovitusi parlamendi hoonete liigkõrgete hooldus-, renoveerimis- ja ostukulude kohta;

7.   märgib, et seoses personali töötasude kohandamise ja käimasoleva kohtuasjaga peaksid kõigi institutsioonide lisakulud kokku ulatuma umbes 135 miljoni euroni (ajavahemikul 2009. aasta juulist kuni 31. detsembrini 2010), kui kohus langetab otsuse komisjoni kasuks; märgib, et otsust oodatakse 2010. aastal, kuid ei välista võimalust, et see lükkub edasi 2011. aastani;

Euroopa Parlament

8.   rõhutab 2011. aasta eelarvega seoses – nagu allpool selgitatud – teatava ebamäärasusega toimetuleku suuri probleeme, mis muudab täpsed prognoosid ja eelarvestuse äärmiselt keeruliseks kuni menetluse päris viimaste etappideni, kui olukord saab selgemaks; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid organeid ja administratsiooni üles esitama õigeaegselt mitut võimalikku põhistsenaariumi, mis aitaksid tänu vastavate finantstagajärgede mõistmisele teha lõplikke poliitilisi otsuseid;

9.   tuletab meelde, et septembris eelarvekomisjonile esitatud juhatuse kirjaliku muutmisettepaneku eesmärk on võtta arvesse vajadusi, mida eelarvestuse koostamisel ei osatud ette näha, ning rõhutab, et seda ei tuleks võtta võimalusena läbi vaadata varem kokku lepitud eelarvestus; eeldab, et juhatus esitab eelarvestuse esitlemisel realistlikud taotlused; on valmis vaatama juhatuse ettepanekud läbi vajadustest ja mõistlikkusest lähtuvalt, et tagada institutsiooni tõhus ja nõuetekohane toimimine;

10.   rõhutab, et õigusloome kvaliteet on Euroopa Parlamendi prioriteet, ning toonitab vajadust anda parlamendile selle saavutamiseks vajalikud vahendid;

11.   rõhutab täielikult integreeritud teadmushaldussüsteemi vajalikkust; tuletab meelde vajadust korraldada eelarvekomisjonis ettekanne parlamendiliikmetele kättesaadavatest arvukatest teabeallikatest ja -süsteemidest ning saada varem küsitud teavet nn teadmushaldussüsteemi hetkeseisu kohta, nagu juhatuse ja eelarvekomisjoni 15. septembril 2009 toimunud lepituskohtumisel kokku lepiti; on seisukohal, et selline süsteem tuleks muuta internetis kergesti kättesaadavaks; toonitab vajadust kaaluda, kuidas teha see teave Euroopa kodanikele kättesaadavaks;

12.   sooviks parlamendi veebitelevisiooni kanali Europarl TV analüüsi; küsib teavet eriti selle vaadatavuse näitajate ning vaatajate geograafilise ja vanuselise jaotuse kohta, et saaks hinnata, kas selle vahendi eesmärgid teabe levitamise ning edastatud teabe mahu ja kvaliteedi osas on täidetud;

13.   on seisukohal, et Lissaboni lepingu tulemuslikuks toimimiseks võetavad meetmed on 2011. aasta eelarve oluline prioriteet ning et selles suhtes edu saavutamiseks tuleb olemasolevaid ressursse hallata võimalikult hästi;

14.   märgib, et sellel eesmärgil kavandatavaid lisameetmeid tuleks siiski hinnata üldeelarvest lähtudes ja finantsperspektiivi laiemas raamistikus; on arvamusel, et abi oleks analüüsist, mis näitab institutsioonide osakaalu muutust eelarves aja jooksul ning olulisi arengusuundi, mis on neid muutusi ilmselt tinginud;

15.   juhib tähelepanu sellele, et alates 2006. aastast on parlament pidanud katma kulusid, mida 1988. aastal parlamendi enda vastu võetud deklaratsioonis ei olnud ette nähtud, nagu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus ning otsesed ja kaudsed kulud seoses parlamendi uue rolliga Lissaboni lepingu kohaselt; rõhutab, et vaja on avatud ja põhjalikku arutelu praegu Euroopa Parlamendi eelarve mahtu piirava, parlamendi enda kehtestatud 20% künnise üle; arvab, et enne institutsioonidevahelise arutelu algatamist peaksid juhatus ja eelarvekomisjon omavahelises koostöös selle künnise ümber hindama; on seisukohal, et 2006. aastal kokkulepitud ja 2007. aastal jõustunud esialgse mitmeaasta finantsraamistiku kohaselt peaksid parlamendi kulud jääma tavapärase 20% piiresse, võttes arvesse teiste institutsioonide vajadusi ja olemasolevat varu;

16.   ei suuda küllalt rõhutada keskset põhimõtet, et kõigil parlamendiliikmetel peaks olema võrdne ligipääs igakülgsetele ja kvaliteetsetele teenustele, mis võimaldavad neil tööd teha ja end väljendada ning saada dokumente oma emakeeles, et suuta võimalikult hästi oma valijate nimel tegutseda;

17.   ootab vastust pädevatelt organitelt selle kohta, kuidas nullpõhist eelarvepoliitikat, mile puhul samuti tehakse vahet püsi- ja muutuvkulude vahel, saaks kasutada Euroopa Parlamendi eelarvemenetluse kontekstis; nõuab, et juhatus esitaks püsikulude iga-aastase eelarvestuse mitmeaastasele finantsraamistikule vastavate aastate kohta;

18.   märgib, et kui kohus langetab otsuse komisjoni kasuks, oleks muutus parlamendi töötasudes umbes 14 miljonit eurot; ei ole praeguses etapis kindel, kas see mõjutab 2010. või 2011. aasta eelarvet;

19.   nõuab, et enne kui kaaluda mingit tulevast võimalikku eelarve suurendamist, tuleb hinnata sekretariaaditoetuste kasutamist ning hinnata, kui suur on praegu eelarvepädevate asutuste heakskiitu ootava eelarvemuudatuse kogukulu; tuletab meelde, et laiemaid mõjusid kuludele tuleb alati hinnata seoses uute rakendatavate meetmetega, näiteks kui tehakse otsuseid personali ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide eeskirjade kohta nii 2010. kui ka 2011. aastaks; rõhutab eriti, et kui Brüsselisse võetakse täiendavalt tööle assistente, siis tekitab see probleeme bürooruumidega, hoonete ülalpidamise ja turvamise, IT seadmete ning haldus- ja tugiteenustega tegelevate töötajatega; on seisukohal, et märtsis esitatav keskmise tähtajaga kinnisvarastrateegia parlamendi kolme töökoha kohta on ülioluline; rõhutab parlamendi kinnisvarapoliitika pikaajalise planeerimise vajalikkust, et tagada eelarve jätkusuutlikkus;

20.   nõuab, et töötataks välja keskmise tähtajaga ja pikaajaline kinnisvarastrateegia, mis hõlmab järgmisi eesmärke: hoonete kavandamise ja arendamise suuniste koostamine, olemasolevate bürooruumide ja pindade tõhus kasutamine, Euroopa Parlamendi liikmete ja töötajate vajaduste täpne kindlakstegemine ning nõuetekohaste töötingimuste tagamine, hoonete korrashoiu, hooldamise ja renoveerimise tõhus kontseptsioon, et vältida selliste vahejuhtumite kordumist nagu näiteks 2008. aastal Euroopa Parlamendis Strasbourgis või probleemid seoses asbestiga, vastutusega seotud küsimuste ja vastutuse kindlakstegemise põhjalik läbivaatamine ning kahjunõuete esitamine kahju korral, mille eest on vastutavad kolmandad isikud, aga ka hankemenetluste range ja läbipaistev järgimine; nõuab ka, et keskmise tähtajaga ja pikaajaline kinnisvarastrateegia oleks suunatud jätkusuutlikkusele ja et võetaks arvesse keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja tervishoiu aspekte; nõuab lisaks, et eesmärgid hõlmaksid ka liikuvusega seotud aspekte, eelkõige mis puudutab motoorse või sensoorse puudega inimeste juurdepääsu; juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et eelarvekomisjon seab hoonete ostmise esikohale, võrreldes kallimate üürimise või liisimise võimalustega;

21.   tuletab meelde, et paranduseelarve 1/2010 eelarvestuse projektis tegi juhatus ettepaneku suurendada parlamendikomisjonide sekretariaatide töötajate arvu 70 inimese võrra; rõhutab, et need töötajad jaotatakse kolme fraktsiooni vahel vastavalt nende õigusloomealase töökoormuse eeldatavale tõusule pärast Lissaboni lepingu jõustumist; arvab, et 2011. aasta juulis tuleks läbi viia selle jaotuse hindamine keskpikas perspektiivis, et selgitada, kas tegelik töökoormus tõepoolest kasvas rohkem lisatöötajaid saanud teenistustes;

22.   rõhutab, et finantskalkulatsioonid ja sarnased kuluanalüüsid on parlamendis otsuste langetamisel ülitähtsad; nõuab, et neid kasutataks süstemaatiliselt ja et neis oleksid näidatud korduvad ja ühekordsed kulutused asjaomastele meetmele ning ka võimalik finantsmõju teistele kuluartiklitele;

23.   on seisukohal, et järelmeetmed ja analüüs on tähtsad mitmetes valdkondades, millel on selge seos eelarvega, nagu näiteks peadirektoraatide ümberkujundamine, tõhus personalijuhtimine ja professionaalne personalipoliitika, kulutasuv ja energiatõhus ning asukohta arvestav kinnisvarapoliitika, mittediskrimineerimise meetmed, EMAS, avalikud hanked ja meetmed, mida võetakse eelarve täitmisele heakskiidu andmisega kaasnevate soovituste täitmiseks; rõhutab, et parlamendi eelarve täitmise suhtes tuleb pidevalt võtta järelmeetmeid ja eelarve täitmist üldiselt analüüsida; tuletab seejuures meelde negatiivset meediakajastust, mille põhjuseks oli parlamendi töötajate sugulastele toetuste andmine, ning nõuab niisuguste nn sündmuse iseloomuga meetmete eelnevat kontrollimist peasekretariaadi poolt ning nende teatavakstegemist pädevale komisjonile;

24.   võtab teadmiseks juba tehtud auditi infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis ning sellest tulenevad peadirektoraadi ümberkorraldused; on veendunud, et selle auditi tulemusi saab kasutada lähtealusena järgmisteks meetmeteks, nagu korrapärased ja süstemaatilised auditid, mida viivad läbi sertifitseeritud siseriiklikud asutused, et kontrollida hoolduspõhimõtteid ja tagada inimeste ja seadmete ohutus hoonetes;

25.   rõhutab vajadust saada Euroopa Ajaloo Maja täielik finantskalkulatsioon, kui arhitektuurikonkurss on lõppenud, kuna vastasel juhul ei ole võimalik põhjalikult hinnata selle pikaajalisi kulusid seoses parlamendi eelarve ja kinnisvarastrateegiaga;

26.   juhib tähelepanu sellele, et tuleb teha vajalikud ettevalmistused, et ELi võimaliku laienemisega seoses olla valmis Horvaatia vaatlejatele ruumide leidmiseks;

Muud institutsioonid

27.   nõuab, et realistlikud ja kulupõhised eelarvetaotlused, milles on täielikult arvestatud vajadust hallata optimaalselt nappe ressursse, esitataks õigeaegselt; sooviks eelarveanalüüsi selle kohta, kuidas Lissaboni leping võib mõjutada iga institutsiooni aastatel 2010 ja 2011 ning kuidas põhjendada lisavajadusi, kui sellekohased taotlused esitatakse;

28.   on seisukohal, et soovitatav oleks paluda teavet teiste institutsioonide eri liiki töötasude, toetuste ja reisikulude süsteemide kohta ning neid võrrelda; märgib, et läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus on ilmselgelt ülisuure tähtsusega;

29.   soovib võtta järelmeetmeid oma eelmise aasta prioriteedi suhtes, mis nägi ette olemasolevate ressursside paremat jaotamist kõigi institutsioonide vahel, sealhulgas konkreetseid meetmeid kirjaliku tõlke valdkonnas, ning on arvamusel, et suulise tõlke valdkond tuleks selles valguses ka uuesti üle vaadata;

30.   palub oma 2010. aasta raportööril külastada eraldi nõukogu, Euroopa Kohut, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, et kuulata nende arvamusi enne eelarvestuste etappi ja anda sellest aru eelarvekomisjonile;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (4) EÜT C 269, 10.11.2009, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0115.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta: millist strateegiat kasutada? (2009/2105(INI))

P7_TA(2010)0088 A7-0029/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 28. mai 2009. aasta teatist põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta (KOM(2009)0234);

–   võttes arvesse komisjoni 15. oktoobri 2008. aasta rohelist raamatut põllumajandustoodete kvaliteedi kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja kvaliteedikavad (KOM(2008)0641);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete kvaliteedi tagamise, kaasa arvatud standardite harmoneerimise või vastastikuse tunnustamise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni põllumajandustoodete ja põllumajanduslikku päritolu toiduainete kvaliteedi kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni 2008. aasta oktoobri töödokumenti toiduainete kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kohta;

–   võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbivaatamist;

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (KOM(2008)0040);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0029/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liidus kehtivad toiduainete kvaliteedinormid on maailma kõige kõrgemad ning nimetatud kõrged normid peegeldavad Euroopa tarbijate nõudmisi ja nende normide abil suurendatakse lisandväärtust;

B.   arvestades, et tootmis- ja tarbimistasemelt kohalikele nõuetele vastavatele väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjatele antava toetusega toetakse nii traditsioonilisi kui ka eksperimentaalseid põllumajandusmeetodeid ning tagatakse nende meetodite kohaldamine vastavalt kõrgeimatele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele;

C.   arvestades, et Euroopa kvaliteettooted kujutavad endast Euroopa Liidu „elavat” kultuuri- ja gastronoomiapärandit ning on seega paljude Euroopa piirkondade majandus- ja sotsiaalelu oluliseks osaks, sest annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult piirkonnaga seotud tegevusteks;

D.   arvestades, et praegune turustusahela poliitika mõjutab väiketootjate võimalusi jõuda suure sihtrühmani;

E.   arvestades, et tarbijad näitavad järjest kasvavat huvi lisaks toiduohutusele üles ka toiduainete päritolu ja tootmismeetodite vastu; arvestades, et EL on sellele suundumusele juba reageerinud ning võtnud kasutusele neli toidu kvaliteedimärki ja päritolutunnust, milleks on kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT), garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE) ja mahepõllunduse märgis;

F.   arvestades, et tarbija seostab neid sertifitseerimissüsteeme kõrgema kvaliteedi tagamisega;

G.   arvestades, et põllumajandustoodete ja toiduainete päritolu ning omaduste üksikasjalikuks märkimiseks saab kasutada uut tehnoloogiat,

Üldised tähelepanekud

1.   tunneb heameelt komisjoni teatise üle ning selle üle, et teatis sisaldab mitmeid Euroopa Parlamendi soovitusi, mis tehti põllumajandustoodete kvaliteeti käsitleva rohelise raamatuga algatatud mõttearenduste põhjal; soovib, et käesolevas parlamendi resolutsioonis pakutud meetmeid kohaldataks võimalikult kiiresti, et konsultatsiooniprotsessi käigus põllumajandus- ja teistelt tootjatelt saadud teavet tõhusalt ära kasutada ning hinnata kavandatava regulatiivse raamistiku soovitavust, vajalikkust ja proportsionaalsust, võttes samal ajal arvesse majanduskriisi mõju ja vajadust mitte tekitada tootjale lisakulusid või -koormust;

2.   avaldab kahetsust, et lihtsustamise huvides, mis võib avaldada vastupidist mõju, võetakse komisjoni teatises kõigest osaliselt arvesse vajadusi, mida asjaomased tööstusharud väljendasid pärast rohelise raamatu avaldamist;

3.   rõhutab, et kvaliteet on kogu toiduainete tarneahela võtmeküsimus ja hea kvaliteet on oluline tegur, mis aitab suurendada Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimet; on seisukohal, et kvaliteet võib anda Euroopa tootjatele oma kauba müümisel olulise konkurentsieelise ja aidata kaudselt kaasa maaelu arengule;

4.   on seisukohal, et ELi kvaliteedipoliitika võib suurendada Euroopa piirkondade majanduse konkurentsivõimet ja neis loodavat lisandväärtust ning et kvaliteetsete põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete tootmine on paljude piiratud tootmisvõimalustega maapiirkondade jaoks sageli ainus võimalus; lisaks näeb kvaliteedis vahendit, mille abil tagada toodete mitmekesisus ja arendada töötajate oskusi;

5.   nõuab, et tugevdataks Euroopa Liidu kvaliteedipoliitikat, kuna see kujutab endast olulist stiimulit ELi tootjatele, et nad tõhustaksid oma kvaliteedi-, toiduohutuse- ja keskkonnakaitsealaseid jõupingutusi; on seisukohal, et selle poliitika abil on võimalik oluliselt parandada ELi põllumajandus- ja toiduainetetoodangu lisandväärtust üha enam globaliseeruval turul;

6.   on veendunud, et kvaliteedipoliitika võib oluliselt mõjutada Euroopa põllumajanduse arengut, sest kvaliteetsete toodete tootmismahud on suured ja näiteks ainuüksi kaitstud geograafilise tähisega tooteid toodetakse juba rohkem kui 14 miljardi euro väärtuses;

7.   on seisukohal, et Euroopa kvaliteedimärgiste eritasandilise kaitse kehtestamine võib põhjustada ebaõiglase olukorra, eriti kui valdavalt võetakse arvesse majanduslikke kriteeriumeid; on seetõttu seisukohal, et kõiki geograafilisi tähiseid tuleks tunnustada samaväärselt;

8.   on seisukohal, et üha avatuma turu tingimustes on oluline, et Euroopa Liit kaitseks WTO läbirääkimistel põhimõtet, et kvaliteetseid tooteid tuleb kaitsta ja neile tuleb tagada tõhus kaitse intellektuaalomandi kaitserežiimi kaudu;

9.   rõhutab, et WTO läbirääkimistel peab komisjon püüdma saavutada kokkuleppe kaubandusvälistes küsimustes, et tagada imporditud põllumajandustoodete vastavus samadele toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse nõuetele, mida kohaldatakse ELis toodetavate põllumajandustoodete suhtes;

10.   on seisukohal, et ELi uus kvaliteedipoliitika peaks olema avatum uutest liikmesriikidest pärit toodete suhtes – need riigid said juurdepääsu geograafilise tähise registreerimise süsteemile alles mõned aastad tagasi; usub, et toote registreerimiseks esitatavad nõuded peaksid olema läbipaistvad ja mõistetavad mitte ainult taotlejale (tootjale), vaid ka tarbijale;

11.   pooldab tihedamat järelevalvet ja paremat koordineerimist komisjoni ning liikmesriikide vahel tagamaks, et imporditud toiduained vastaksid ELi kvaliteedi- ja toiduohutuse normidele ning sotsiaalsetele ja keskkonnanormidele;

12.   rõhutab vajadust kvaliteedistandardite järele, mis tagavad toodete tootmisviiside osas tõhusa suhtluse tarbijatega ning motiveerivad nimetatud standardeid parandama, aidates seega kaasa ELi poliitika laiemate eesmärkide saavutamisele;

13.   on seisukohal, et Euroopa kvaliteedipoliitika peaks olema tihedalt seotud ühise põllumajanduspoliitika reformiga pärast 2013. aastat; usub, et selle poliitika kontekstis peaks EL pakkuma rahalist toetust, et saavutada põllumajanduslike toiduainete kõrge kvaliteet; usub, et see toetus peaks tähendama seda, et arendatakse, mitmekesistatakse ja parandatakse juurdepääsu ühise põllumajanduspoliitika teisele sambale, eriti mis puudutab põllumajandusettevõtete moderniseerimist ja mikroettevõtete loomist ning arendamist maakohtades; rõhutab, et toote kvaliteedi arengu rahaline toetamine võib tuua kaasa osaelatuspõllumajandusettevõtjate nihke turuorientatsiooni suunas; usub, et tootjate organisatsioonid vajavad rohkem toetust, eriti selleks, et mitte asetada väiketootjaid ebasoodsasse olukorda;

14.   rõhutab, et mitmekesisus peab jääma ka edaspidi Euroopa rikkuseks ning kõiki ELi kriteeriumitele vastavaid kvaliteettooteid tuleks tunnustada ja kaitsta; on seisukohal, et ÜPP peaks pärast 2013. aastat toetama kvaliteedipoliitikat ja eelkõige tootjate püüdlusi kasutada keskkonnahoidlikumaid tootmismeetodeid; rõhutab, et piirkonnad on ÜPP partnerid ning et nad kaasrahastavad ja juhivad maaelu arengut; lisab, et piirkonnad on geograafilise läheduse tõttu tootjate ning eriti traditsiooniliste ja mahepõllumajandustoodete tootjate partnerid; on seisukohal, et piirkondi tuleks kaasata tähisega toodete, traditsiooniliste toodete ja mahepõllumajandustoodete tunnustamisse ja edendamisse;

ELi tootmisnõuded ja turustamisstandardid

15.   rõhutab, et Euroopa tootjate edusamme kvaliteedi, keskkonna, loomade heaolu ja terviseohutuse standarditega seotud ELi tootmisnõuete täitmisel on vaja ametlikult tunnustada;

16.   palub sellega seoses komisjonil teha uuring, et selgitada välja võimalused, kuidas anda Euroopa tootjatele võimalus näidata oma toodetel kvaliteedi ja toiduohutuse tagamise ning Euroopa tootmisstandardite järgimise osas tehtud jõupingutusi, sh ELi kvaliteedilogo abil, mida peaks saama kasutada üksnes selliste põllumajandustoodete puhul, mis on toodetud täielikult Euroopa Liidus, ning mis – arvestades, et logo tõendaks õigusaktide täitmist, mida ametlikult kontrollitakse – ei tooks mingil juhul kaasa lisakulusid tootjatele ega finants- või halduskoormust kontrolli teostavatele liikmesriikidele;

17.   on seisukohal, et Euroopa Liidu põllumajandustooted vastavad kvaliteedinõuetele juba seetõttu, et nende tootmisel järgitakse ELi õigusakte tootekvaliteedi, säästva tootmise ning keskkonna- ja sanitaarstandardite osas (nõuetele vastavus); on lisaks seisukohal, et põllumajandussaaduste kasvatamine aitab säilitada Euroopa kultuurmaastikke; on arvamusel, et neid nõudeid arvesse võttes peaks olema võimalik võtta kasutusele kvaliteedimärk „kasvatatud [toodetud, valmistatud] Euroopas”;

18.   on seisukohal, et sektoripõhistel turustusstandarditel on tootmisahelas oluline osa ning seetõttu tuleks need standardid alles jätta; on seisukohal, et nimetatud standarditega tagatakse turul toimuvate muutuste läbipaistvus, ostjate võimalus võrrelda toodete hindu, suurust ja kvaliteeti ning Euroopa konkurentsis võrdsed võimalused;

19.   toetab alternatiivsete kaitstud lisamõistete kasutusele võtmist ja nende kasutamist käsitlevate ELi suuniste vastu võtmist, eelkõige mõistete „mägipiirkond”, „saar”, „kohalik” ja „vähese süsinikdioksiidisisaldusega” ühest määratlemist ja kasutamist; avaldab lisaks toetust mõiste „mägipiirkond” ühtlustamisele ühenduse tasandil, sest praegu on selle mõiste kasutamine õiguslikult reguleeritud ainult mõnes üksikus liikmesriigis; kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut, mis käsitleks CO2-jalajälje märgise edasiarendamist kõikehõlmavama ökoloogilise jalajälje suunas, sest ainult CO2 tasemele viitavad märgised või mõisted ei arvesta muude oluliste keskkonnaaspektidega, nagu mõju veeressurssidele ja bioloogilisele mitmekesisusele;

20.   peab vajalikuks edendada muude keskkonna- ja loomasõbralike tootmisviiside, näiteks integreeritud tootmise, karjamaal karjatamise ja mägipiirkondade põllumajanduse vabatahtlikku tootele märkimist;

21.   peab vajalikuks kaitsta nii mägipiirkondade tooteid kui ka GMO-vabade piirkondade tooteid; palub seetõttu komisjonil teha kõik selliste piirkondade toodete piisavaks kaitsmiseks;

22.   kutsub komisjoni üles mõtlema selle üle, kas oleks võimalik kehtestada kvaliteedinäitajad, mis on seotud tootmise sotsiaalsete tingimustega, nagu tootjate sissetulek ja tootjate, töötlejate ning turustajate vahelised lepingulised suhted;

23.   on seisukohal, et värskete põllumajandustoodete puhul on otstarbekas märkida päritoluriik ja ühest koostisosast koosnevate töödeldud toodete puhul valmistootes kasutatud põllumajandusliku tooraine lähtekoht, mille eesmärk on parandada läbipaistvust ja jälgitavust, et tarbija saaks teha teadliku ostu;

24.   tuletab meelde, et kohustuslikku tootmiskohamärgist on edukalt kasutatud Austraalias ja Ameerika Ühendriikides ning et ELis on see kohustuslik juba paljudele põllumajandustoodetele;

25.   märgib, et lisa- ja eriteave on vabatahtlik ning märgis ei tohi kokkuvõttes olla sisuga liiga üle koormatud; on seisukohal, et esmatähtis on kvaliteedimärgise selge äratuntavus;

26.   peab oluliseks kaaluda ka alternatiivseid teabe esitamise võimalusi (internetis või ribakoodi kaudu või kviitungil);

27.   kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku tehnilist ja majanduslikku uurimust eesmärgiga tagada, et uued õigusaktid ei tekitaks toiduainetööstusele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele liiga suuri kulusid; uurimus peaks käsitlema kohustusliku tootmiskohamärgise kehtestamise teostatavust töödeldud toodete puhul, mis sisaldavad olulisi koostisosi (st toiduaine koostisosa, mis moodustab rohkem kui 50% selle toiduaine kuivmassist) või iseloomulikke koostisosi (st toidu koostisosa, mida tarbija tavaliselt selle toidu nimetusega seostab), nagu need on määratletud tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse ettepaneku artiklis 2;

28.   nõuab, et standardite lihtsustamine ja ELi kvaliteedilogo usaldusväärsuse suurendamine täiendaksid liikmesriikides olemasolevaid kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke päritolusertifikaate ja -nimetusi;

29.   kutsub komisjoni üles tagama päritoluriigi märkimise küsimuses sidusust põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikat käsitlevate ettepanekute ja toidualase teabe esitamist tarbijatele käsitleva määruse vahel; on seisukohal, et põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika elluviimisel tuleb arvesse võtta uue poliitikaga seotud kulusid ja teatavate sektorite, nagu töödeldud põllumajandustoodete sektori erisusi;

Geograafilised tähised ja traditsioonilised eritunnused

30.   on seisukohal, et kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise süsteem on üks ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, mille eesmärk on toetada maapiirkondade arengut, kaitsta piirkondade kultuuripärandit ja suurendada töökohtade mitmekesisust maapiirkondades;

31.   on seisukohal, et geograafilistel tähistel on Euroopa põllumajanduses märkimisväärne tähtsus; on seisukohal, et kolm geograafiliste tähiste registreerimise süsteemi (mida kasutatakse veinide, piiritusjookide, põllumajandustoodete ja toiduainete puhul) tuleks praegusel kujul alles jätta;

32.   arvab, et praegune geograafiliste tähiste kaitse ELi süsteem tuleks säilitada ning et ELi tasandil tuleks kaitsta kõiki geograafilisi tähiseid; ei pea paralleelse riikliku või piirkondliku tunnustamissüsteemi kehtestamist asjakohaseks, sest see võib tuua kaasa erinevad kaitse tasemed; on seisukohal, et ei ole vaja kehtestada uut, kogu ühendust hõlmavat toiduainete sertifitseerimise süsteemi, kuna see kahandaks olemasolevate süsteemide väärtust ja eksitaks tarbijat;

33.   lisaks on seisukohal, et kaks olemasolevat vahendit – päritolunimetus (KPN) ja kaitstud geograafiline tähis (KGT) – tuleks samuti alles jätta, sest need on laialt tuntud ning osutunud väga edukaks; on arvamusel, et tarbijate huvides tuleb päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist selgemalt eristada ning et selleks tuleb teha üldist teavitus- ja tutvustustööd, samuti on vaja ühenduse rahalist toetust nii rahvusvahelise turu kui ka kolmandate riikide kontekstis, muu hulgas ühenduse kaasrahastamise osakaalu suurendamise teel;

34.   on seisukohal, et geograafilist tähist käsitlevaid olemasolevaid ELi eeskirju tuleks täiendada, et tagada geograafilise tähise registreerimisel antud intellektuaalomandiõiguste haldamise, kaitsmise ja/või edendamisega tegelevate organisatsioonide (kelle liikmesriik on määranud või keda ta sellisena tunnustab) rolli täielik tunnustamine ja tugevdamine;

35.   arvab, et tootjate kogemuse põhjal on selgunud, et tootekvaliteedi juhtimisest, mis põhineb päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise spetsifikatsioonidel, ning loata kasutamise vastase kaitse tulemuslikkusest ei piisa geograafilise tähisega toodete arendamiseks; on seisukohal, et ELi õigusakte tuleks muuta nii, et liikmesriigid saaksid tunnustada ja edendada rolli, mida etendavad geograafilise tähise ja nende intellektuaalsete omandiõiguste haldamise, kaitsmise ja/või edendamisega tegelevad organisatsioonid, kelle nad on määranud ja keda nad tunnustavad, ning lubada sellistel organisatsioonidel kohandada tootmispotentsiaali õiglaste ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel turu vajadustega;

36.   teeb ettepaneku tugevdada geograafilise tähise omanike gruppide(3) rolli, eesmärgiga määrata kindlaks õigusaktid nii tootmismahu reguleerimise kui ka toodangul geograafilise tähise kasutamise osas; on seisukohal, et grupid peaksid saama osaleda ettevõtjate tegevuse koordineerimises, et viia toodetud ja turule viidud kogused võimalikult paramasse vastavusse kogustega, mida turg suudab vastu võtta, ning põllumajandustootjatele ja tarbijatele suunatud edendustegevuses; arvab, et see tagaks paremini tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappide pikaajalise jätkusuutlikkuse, mis on maapiirkondade elu jaoks olulise tähtsusega; lisab, et kvantiteedi kontroll on kvaliteedikontrolli üks oluline nõue; on seisukohal, et gruppide rolli tuleks täpselt määratleda ühenduse õigusaktis; arvab, et mitmetes ELi liikmesriikides kasutatavad tavad ja saadud kogemused tuleks dokumenteerida ja neid võiks kasutada gruppide õiguste ja kohustuste määratlemiseks;

37.   on seisukohal, et nende vahendite registreerimisprotsessi ei tohiks kaasata lisakriteeriume, sest nende vahendite eesmärk peaks olema lihtsustamine; märgib, et praegu kehtiv kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise registreerimiskord on keeruline ja võtab liiga kaua aega; nõuab tungivalt, et komisjon leiaks võimalused selle protsessi kiirendamiseks;

38.   rõhutab, et registreerimistaotluste läbivaatamist on vaja tõhustada, kuid ei poolda kontrolli lühendamist sellega, et lükatakse suvaliselt tagasi taotlused, mille komisjon varases etapis mittetäielikuks tunnistab; mõistab hukka asjaolu, et paljudel juhtudel on komisjoni esialgne seisukoht võetud liigselt kiirustades või ei ole see käsitletava juhtumiga kooskõlas, kuna toote või kohaliku turu eripära ei ole täielikult mõistetud;

39.   kutsub komisjoni üles viima läbi uurimust nõuetekohase teabe kohta, mis tuleks esitada (märgisel ja muude vahendite abil) jaemüüjale kuuluva kaubamärgi all turustatavate päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul; nõuab, et tootja nime kandmine kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise registrisse oleks kohustuslik, kui toodet turustatakse jaemüüjale kuuluva kaubamärgi all;

40.   on seisukohal, et kui geograafilise tähisega kaitstud toodet kasutatakse koostisosana, peaks geograafilise tähise eest vastutav organ või pädev asutus saama kehtestada eeskirjad selle toote nimetuse kasutamise kohta töödeldud toodete müüginimetuses ning omama volitust viia läbi erikontrolle tagamaks, et geograafilise tähisega kaitstud toote omadusi, kuvandit ja mainet ei ole moonutatud; on seisukohal, et komisjon peaks kehtestama selged suunised geograafilise tähisega varustatud toodete nimetuste kasutamise kohta koostisosadena töödeldud toodete etikettidel, et vältida tarbijate eksitamist;

41.   pooldab ühenduse eeskirjade kehtestamist, mis võimaldavad geograafilise tähise haldamisega tegelevatel organitel kehtestada eeskirju oma toote pakendamise kohta, et vältida nende kõrge kvaliteedi vähenemist;

42.   ei poolda ideed, mille kohaselt võib geograafilised tähised asendada kaubamärkidega, sest need on oma põhiolemuselt teistsugused õiguslikud vahendid; rõhutab vajadust selgitada paremini erinevusi kaubamärgi ja geograafilise tähise vahel; kutsub üles tõhusalt rakendama olemasolevaid ühenduse õigusakte, milles on sätestatud, et kaubamärki, mis hõlmab kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist või viitab nendele, ei tohi registreerida ettevõtjad, kes ei esinda nimetatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilist tähisega toote tootjaorganisatsioone;

43.   samuti nõuab, et liikmesriikide ametivõimud oleksid ametiseisundi tõttu kohustatud geograafilised tähised ulatusliku kaitse alla võtma; soovib, et selleks vaadataks eelkõige läbi 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta(4) ning parandataks kohaldatavate kontrolliprotseduuride määratlust kõikides etappides, nii enne kui ka pärast toodete turule viimist;

44.   on seisukohal, et garanteeritud traditsiooniline eritunnus tuleb alles jätta, kuid sellega seotud registreerimiskorda tuleb veelgi lihtsamaks muuta; kutsub sellega seoses komisjoni üles vaatama läbi garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid käsitlevat õigusakti, uurima võimalusi kiirendada taotluse menetlemist ning võimalust pakkuda kava raames toodetele paremat kaitset, aga ka muid vahendeid, mis aitaksid muuta selle süsteemi tootjatele ligitõmbavamaks; tuletab meelde, et garanteeritud traditsiooniline eritunnus on suhteliselt uus vahend, mistõttu on selle areng aeglane; on seisukohal, et selle vahendi kohta tuleb tootjatele rohkem teavet anda ja sellest peaks saama Euroopas hästi tuntud kvaliteedi edendamise vahend;

45.   on seisukohal, et takistamaks teadmiste kadumist traditsiooniliste toitude ja nende valmistamise kohta põlvkondade jooksul, võiks komisjon kaaluda ideed luua Euroopa teadmiste pank vanade retseptide ja ajalooliste toiduvalmistamise meetodite talletamiseks;

46.   toetab selliste vahendite kasutuselevõttu, mis võimaldavad ühiselt väärtustada ja edendada traditsioonilist, kohalikku ja käsitsi valmistatud väiketoodangut, mis on seotud teatud piirkonnaga ja kannab geograafilist nime, kuid mille puhul päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise saamise menetlus on liiga vaevaline ja kallis;

47.   tuletab meelde, et kolmandate riikide territooriumil kasutatakse süstemaatiliselt loata teatavaid geograafilisi tähiseid; see seab ohtu geograafilise tähisega toote maine ja kuvandi ning eksitab tarbijaid; rõhutab, et geograafilise tähise kaitse tagamine kolmandas riigis on tootjate jaoks pikk ja keeruline protsess, sest igal kolmandal riigil võib olla välja töötatud oma kaitsesüsteem; kutsub komisjoni üles andma geograafiliste tähistega tegelevatele organisatsioonidele tehnilist ja rahalist toetust tähiste loata kasutamisega seotud probleemide lahendamiseks;

48.   nõuab geograafiliste tähiste paremat kaitsmist

49.   peab oluliseks intensiivistada teabe- ja müügiedenduskampaaniaid geograafilise tähise sui generis kaitse kohta; kutsub komisjoni üles edendama geograafilise tähise kontseptsiooni kolmandates riikides tehnilise abi programmide arvu suurendamise abil, tehes tihedat koostööd Euroopa geograafilise tähisega toodete tootjate ja/või neid esindavate organisatsioonidega;

Integreeritud tootmine

50.   peab vajalikuks edendada tootmissüsteeme, mis on keskkonnasõbralikud ja põhinevad sisendite ratsionaalsemal kasutamisel, näiteks nn integreeritud tootmine;

51.   rõhutab, et integreeritud tootmist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine Euroopa tasandil toetaks ELi põllumajandusettevõtjate ja loomakasvatajate pingutusi toiduohutuse, keskkonna ja loomade heaolu valdkonnas seoses impordiga kolmandatest riikidest; usub, et oleks vaja samaaegset Euroopa integreeritud toodete turundus- ja reklaamikampaaniat;

52.   toetab süsteemide edendamist kvaliteetsete toiduainete tootmiseks säästlikke kriteeriume kasutades, nagu integreeritud tootmise puhul; nõuab, et selles valdkonnas võetaks vastu ühenduse määrus, et ühtlustada eri liikmesriikides kasutatavaid kriteeriume, ning seda tuleks toetada sobiva reklaamikampaaniaga, et teavitada tarbijat integreeritud tootmise põhijoontest Euroopas;

Mahepõllumajandus

53.   kinnitab veel kord oma veendumust, et mahepõllumajandus ja integreeritud tootmine on kasulikud tarbijatele tervisele, pakuvad kindlust, et tootmisprotsessis välditakse väetiste kasutamisega seotud keskkonnakahju, ning annavad Euroopa põllumajandustootjatele suure kasvupotentsiaali, kuigi see ei ole iseenesest lahendus ülemaailmse toiduga kindlustatuse probleemile; toetab jõupingutusi, mida on hiljuti tehtud uue ELi mahetoote logo väljatöötamiseks, mida saab kohaldada kõigile ELis toodetud toodetele;

54.   on seisukohal, et mahetoodete jaoks peaks olema olemas tõeline ühtne turg ning et kohustuslik ühenduse logo aitaks oluliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele; väljendab sellega seoses toetust raamistikule, mis loodi nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 mahepõllundustootmise ja mahepõllumajandustoodete märgistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2092/91(5), ja loodab, et see teostab kogu oma õigusliku potentsiaali võimalikult kiiresti, ehkki jõustus alles hiljuti;

55.   rõhutab, et nii liikmesriikidel kui ka ELil on kohustus edendada kvaliteetseid tooteid ja nende kaitset rahvusvahelisel tasandil; usub sellega seoses, et kolmandatest riikidest pärit mahetooteid tuleb rangemalt kontrollida, et kaitsta ausat konkurentsi ELi ja kolmandate riikide mahetoodete vahel;

56.   on arvamusel, et traditsiooniliste põllumajandustoodete märgistamine viisil, mis jätab mulje, et tegemist on mahepõllumajanduslike toodetega, takistab mahepõllumajanduslike toiduainete ühtse turu arengut ELis; väljendab seetõttu muret seoses püüdlustega laiendada mahemärgi kasutamist ka toiduainetele, mida ei ole toodetud kooskõlas mahepõllumajanduse põhimõtetega;

57.   väljendab muret eramahemärkide suureneva hulga üle toiduks mittekasutatavatel toodetel, mis on kasvav valdkond ja mida ei hõlma nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta; kutsub komisjoni üles hindama, kas selle valdkonna lisamine määruse kohaldamisalasse oleks asjakohane;

58.   kinnitab veel kord, et mahepõllumajanduslike toodete siseturu paremaks toimimiseks tuleb

59.   tervitab traditsiooniliste ja ökoloogiliste toodete ametite rajamist liikmesriikide tasandil; usub, et igas liikmesriigis peaksid olema kas riiklikud või eraõiguslikud ning nii tootjate kui ka tarbijate poolt tunnustatud organid, mille ülesanne on teostada järelevalvet ökoloogilise ja kvaliteetse tootmise üle ning sellist tootmist edendada;

60.   kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas ta soovitab edendada kohalikku keskkonnasõbralike põllumajandussaadustega kauplemist;

Erasektori sertifitseerimissüsteemid

61.   rõhutab, et praeguse seisuga ei anna erasektori sertifitseerimissüsteemid asjaomaste toodete kvaliteedi kohta täiendavat teavet, pigem saab neist sageli finants- ja halduskoormus, mis raskendab põllumajandusettevõtjate turulepääsu;

62.   nõuab ülevaate koostamist kõikidest erasektori kvaliteedi sertifitseerimissüsteemidest, mida Euroopa tootjad on kohustatud rakendama lisaks ELi õigusaktidega juba kehtestatud kvaliteedispetsifikatsioonidele; toetab ühenduse peamiste põhimõtete õigusliku raamistiku loomist kõnealuste erasektori sertifitseerimissüsteemide läbipaistvaks rakendamiseks;

63.   toetab komisjoni algatust koostada suunised parima tava kohta kõikides põllumajandustoodete kvaliteediga seotud süsteemides; neid suuniseid peaksid järgima kõik tootjad ja need peaksid sisaldama põhimõtete kogumit, mis aitab tootmissektoril arendada oma toodete lisandväärtust, ergutab vastastikust sertifitseerimissüsteemide tunnustamist ja tootmissektori osalemist nende süsteemide väljatöötamisel ning aitab tootjate ühenduste kaudu kahandada sertifitseerimise halduskoormust, et vähendada põllumajandusettevõtjate kulusid nii palju kui võimalik;

Teabe- ja edenduspoliitika

64.   mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei viita oma teatises vajadusele soodustada müügiedendusmeetmeid, mis on väga vajalikud, et tagada Euroopa põllumajandustootjate jõupingutuste kasumlikkus kvaliteedi, toiduohutuse ja keskkonna valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa Liidu käsutuses olevad müügiedendusvahendid tuleb läbi vaadata, et nende tõhusust parandada; teeb sellega seoses ettepaneku laiendada Euroopa Liidu turule müügiedendustoetusi, mis kehtestati hiljuti veinisektoris;

65.   toetab Euroopas võetavaid meetmeid Euroopa Liidu toiduainete kvaliteedi ja toiduohutuse poliitikast saadava kasu võimalikult ulatuslikuks ja tulemuslikuks teavitamiseks; lisaks soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada jõupingutusi ühenduse toodetele kehtivate kvaliteedi- ja toiduohutuse norme puudutava teabe levitamiseks ja nende normide edendamiseks;

66.   selline geograafilisi tähiseid ja ühenduse kaubamärke puudutav teavitamine peaks toimuma riiklike ja/või eraettevõtjate, üksikisikute ja organisatsioonide kaudu;

67.   arvestades ELi turu tähtsust geograafilise tähisega toodete tootjate jaoks, peaksid komisjon ja liikmesriigid eraldama rohkem raha müügiedenduskampaaniateks siseturul, suurendades samas ka kolmandates riikides läbiviidavate müügiedenduskampaaniate eelarvet;

68.   rõhutab, et teavitamispoliitika peaks olema suunatud mitte ainult tarbijale, vaid ka tootjale, kuna viimase käitumine on tihedalt seotud tema teadmistega turu kohta ja tarbija hinnangu kohta toote kvaliteedile;

69.   rõhutab ELi rahaliste vahendite võimalikku rolli selles valdkonnas, pidades eelkõige silmas EAFRD (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) vahendeid; juhib tähelepanu väiketootjatele kehtestatud krediiditingimuste karmistumisele ülemaailmse finantskriisi kontekstis, mille tagajärjel on nimetatud tootjatel oluliselt väiksem juurdepääs kaasrahastamisele, mida maaelu arengu programmides nõutakse; teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon kaaluks põllumajanduskrediidi süsteemi ühtlustamist ELi tasandil;

70.   pooldab otse põllumajandusettevõtjate poolt hallatavate põllumajandustoodete turgude kui kohalike hooajatoodete müügipunktide edendamist, kuna see aitaks tagada õiglase hinna saamist kvaliteetsete toodete eest, tugevdades samas sidet toote ja selle päritolukoha vahel ning julgustades tarbijat tegema kvaliteedist lähtuvaid teadlikke valikuid; usub, et liikmesriigid peaksid julgustama turustusüksuste loomist, kus tootja saaks oma toodet tarbijale otse tutvustada;

71.   nõuab, et loodaks programmid müügi edendamiseks kohalikul turul, et toetada kohalikke ja piirkondlikke töötlemis- ja turustamisalgatusi; usub, et seda oleks võimalik saavutada näiteks tootjate kooperatiividega, arvestades nende panust lisandväärtuse loomisele maapiirkondades;

o
o   o

72.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0098. (2) EÜT C 328, 26.10.1998, lk 232. (3) Näiteks „consortium” Itaalias, „consejo regulador” Hispaanias ning „organisme de défense et de gestion” või „détenteur d'IG” Prantsusmaal. (4) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. (5) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle (2009/2150(INI))

P7_TA(2010)0089 A7-0034/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis ning 2. aprillil 2009 Londonis toimunud G20 tippkohtumist;

–   võttes arvesse 8.–10. juulini 2009 Itaalias L'Aquilas toimunud G8 tippkohtumist;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande deklaratsiooni, milles esitatakse rahvusvahelise üldsuse ühiselt seatud eesmärkidena aastatuhande arengueesmärgid, muu hulgas vaesuse ja nälja kaotamine;

–   võttes arvesse dokumenti „Euroopa konsensus arengu küsimuses”(1) ning ELi tegevusjuhendit täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas(2);

–   võttes arvesse Monterrey konsensust, mis võeti vastu 18.–22. märtsil 2002. aastal Mehhikos Monterreys toimunud rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil;

–   võttes arvesse Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ja Accra tegevuskava;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2009. aasta septembris avaldatud aruannet (ajakohastatud versioon) ülemaailmse finantskriisi mõju kohta madala sissetulekuga riikidele;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2009. aasta oktoobris avaldatud aruannet „Maailmamajanduse väljavaated. Püsida majanduse taastumise kursil”;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2010. aasta jaanuaris avaldatud aruannet „World Economic Outlook Update”;

–   võttes arvesse Maailmapanga 2009. aasta septembris avaldatud aruannet „Edusamme kaitstes. Madala sissetulekuga riikide probleemid ülemaailmse majanduslanguse olukorras”;

–   võttes arvesse Maailmapanga 2009. aasta juunis avaldatud aruannet „Ülemaailmne arengu rahastamine 2009. aastal. Maailmamajanduse taastamise kavad”;

–   võttes arvesse Maailmapanga 2010. aasta jaanuaris avaldatud aruannet „Global Economic Prospects - Crisis, Finance and Growth”;

–   võttes arvesse 2009. aasta oktoobris avaldatud Euroopa arenguaruannet „Ületada Aafrika nõrkus. Euroopa uue lähenemisviisi väljatöötamine”;

–   võttes arvesse komisjoni tellimusel konsultatsioonifirma HTSPE poolt tehtud ja 2009. aasta oktoobris avaldatud uuringut „Abi tõhustamise tegevuskava. Euroopa lähenemisviisi eelised”;

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärkide töörühma 2009. aasta septembris avaldatud raportit „Ülemaailmse arengupartnerluse tugevdamine kriisi ajal”;

–   võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 2009. aasta septembris avaldatud aruannet „Trade and Development Report, 2009”;

–   võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi aruannet „The Least Developed Countries Report 2009: The State and Development Governance”;

–   võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsioon ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni tippkohtumise ning toiduga kindlustatuse kohta(3);

–   võttes arvesse 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle(4);

–   võttes arvesse 10. novembril 2009 toimunud kuulamist, mille teemaks oli ülemaailmse finantskriisi mõju arengumaadele ja arengukoostööle, ning eriti professor Guttorm Schjelderupi esinemist ebaseaduslike rahavoogude ja maksuparadiiside teemal;

–   võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta(5);

–   võttes arvesse oma 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 2007. aasta aastaaruannete kohta(6);

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni aastatuhande eesmärkidega seotud arengu uute rahastamisvahendite kohta(7);

–   võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. detsembril 2009. aastal Luandas vastu võetud ühisresolutsiooni finantskriisi mõju kohta AKV riikidele;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsust nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi(9);

–   võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2009. aastat teatist „Arenguriikide toetamine kriisiga toimetulemiseks” (KOM(2009)0160);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 5. aprilli 2005. aasta töödokumenti „Arenguabi rahastamise uued allikad. Võimaluste läbivaatamine” (SEK(2005)0467);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 18.–19. mai 2009. aasta järeldusi arenguriikide toetamise kohta kriisiga toimetulemiseks;

–   võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2009. aasta teatist „Arengupoliitika sidusus: tervet Euroopa Liitu hõlmava poliitikaraamistiku kehtestamine” (KOM(2009)0458) ning üldasjade ja välissuhete nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi arengupoliitika sidususe kohta ja abi tõhususe tegevusraamistikku;

–   võttes arvesse ÜRO konverentsi, mille teemaks oli ülemaailmne finants- ja majanduskriis ning selle mõju arengule, ning selle konverentsi tulemuste heakskiitmist ÜRO Peaassamblee poolt 9. juuli 2009. aasta resolutsiooniga 63/303;

–   võttes arvesse 28.–29. mail 2009. aastal Pariisis toimunud uuendusliku rahastamise konverentsi ja 28. novembrist 2. detsembrini 2008. aastal Dohas toimunud rahvusvahelist arengu rahastamise konverentsi;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee presidendi ekspertide komisjoni 2009. aasta märtsis avaldatud soovitusi rahvusvahelise raha- ja rahandussüsteemi reformide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A7-0034/2010),

A.   arvestades, et kiirelt arenevate riikide ja arengumaade majandus kasvas 2009. aastal vaid 2,1%, 2008. aastal kasvas nende riikide majandus aga 6,1%;

B.   arvestades, et prognooside kohaselt väheneb ülemaailmne kaubavahetus 2009. aastal 17%, samal ajal kui investeeringud kaubandusse ja infrastruktuuri on krediidikriisi tagajärjel takerdunud, ning et vähimarenenud riike on kriis tabanud eriti rängalt;

C.   arvestades, et rahvusvahelised finantsinstitutsioonid pingutavad, et rahuldada arengumaade vajadusi, ning on sunnitud seisma silmitsi tõsiste laenupiirangutega, kui ei kaasata rohkem kapitali;

D.   arvestades, et tähelepanuta ei tohi jätta ülemaailmse kriisi mõju keskmise sissetulekuga arengumaadele;

E.   arvestades, et seaduselüngad, finantssektori puudulik järelevalve ja kontroll ning puudujäägid järelevalvet käsitlevates õigusnormides ja kasutatavas kiirhoiatussüsteemis on põhjustanud ülemaailmse ulatusega süsteemikriisi, mis nõuab praeguste paradigmade muutmist, mille hulka peaksid kuuluma ka hüvitused ja koormuse jagamine rahvusvahelisel tasandil;

F.   arvestades, et maksuparadiisid võimaldavad raha peita, õhutades rikkuma head valitsemistava eriti maksustamise valdkonnas ja õigusriigi põhimõtete järgimisel; arvestades, et arengumaadest ebaseaduslikult väljavoolava kapitali maht on hinnanguliselt 641–941 miljardit USA dollarit, mis on umbes kümme korda suurem ülemaailmsest arenguabist;

G.   arvestades, et vastavalt Transparency Internationali 2008. aasta raportile on korruptsioon maailmas sedavõrd kasvanud, et see on jõudnud 50 miljardi USA dollarini, mis on peaaegu sama suur summa kui pool kogu arenguabist maailmas ning joogivee ja tervishoiu tagamiseks vajalikest investeeringutest;

H.   arvestades, et Euroopa Liit on suurim abiandja – 2008. aastal andis EL 60% kogu maailma arenguabist –, Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt tekib aga 2009. aasta ametliku arenguabi kohustuste täitmisel 22 miljardi USA dollari suurune puudujääk;

I.   arvestades, et arenenud majandusega riikide toodangu vähenemine ülemaailmse kriisi tingimustes toob paratamatult kaasa ametliku arenguabi vähenemise ajal, kui välisabi on arengumaadele ülimalt vajalik;

J.   arvestades, et kõik ELi lubadused (99%) tulenevad olemasolevatest kohustustest; 8,8 miljardit eurot on eelnevalt jaotatud, mis tähendab ohtu, et eelseisvatel aastatel arenguabi rahastamine väheneb;

K.   arvestades, et Euroopa lähenemisviisiga, mis on orienteeritud abi tulemuslikkusele, võiks ajavahemikus 2010–2015 igal aastal saada tulemuslikkuse arvelt 3–6 miljardit eurot kasu,

1.   teadvustab täie teravusega, et viimase kahe aasta jooksul on üks ülemaailmne kriis järgnenud teisele (toidu-, energia-, kliima-, finants-, majandus- ja sotsiaalne kriis) ning see on tõsiselt mõjunud tööstusriikidele ja kiirelt arenevatele riikidele, arengumaade vaestele elanikerühmadele on see aga avaldanud katastroofilist mõju; sealjuures elab maailmas üle 200 miljoni töötaja äärmises vaesuses ja rohkem kui kuuendik maakera elanikest kannatab nälga;

2.   rõhutab, et Euroopa Liidul on kohustus aidata arengumaadel toime tulla ülemaailmsest majanduskriisist ja kliimamuutusest tulenevate probleemidega, mille eest kõnealused riigid vastutavad ei ole; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid täidaksid täielikult oma ametliku arenguabi kohustused arengumaade suhtes;

3.   nõuab, et tugevdataks võetud kohustusi, et saavutada aastatuhande arengeesmärgid aastaks 2015, ja nõuab paremini koordineeritud tegutsemist, arvestades aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamist 2010. aastal; kutsub liikmesriike üles avaldama maksimaalset toetust ÜRO 2010. aasta tippkohtumisele aastatuhande arengueesmärkide teemal ning leppima selles küsimuses kokku ühises seisukohas;

4.   kutsub liikmesriike üles täiel määral täitma endale kahe- ja mitmepoolselt võetud ametliku arenguabi kohustusi;

5.   palub liikmesriikidel suurendada ametliku arenguabi mahtu, et saavutada ühine eesmärk, mille kohaselt arenguabi moodustaks 2010. aastaks 0,56 % rahvamajanduse kogutulust ja 2015. aastaks 0,7% rahvamajanduse kogutulust; palub liikmesriikidel lisaks kiirendada jõupingutusi abi tõhususe parandamiseks, rakendades Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava, kooskõlastades paremini omavahelist koostööd, parandades abimehhanismide ennustatavust ja jätkusuutlikkust, kiirendades abi andmist, ja jätkates selle lahtisidumist ning suurendades abi saajate võimet seda vastu võtta; toetab uut rahvusvahelist algatust abi läbipaistvuse suurendamiseks, mille eesmärk on parandada abi käsitleva teabe kättesaadavust ja juurdepääsu sellele, mis omakorda parandab seaduste järgimist ja võimaldab tagada, et abi kasutatakse kõige tõhusamal viisil vaesuse vastu võitlemiseks; kutsub kõiki liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, ühinema kõnesoleva algatusega;

6.   rõhutab, et ametliku arenguabi eesmärgid tuleb tingimata täita, kuid sellest ei piisa majandusarengu hädaolukorra lahendamiseks; kordab oma nõudmist, et Euroopa Komisjon peab igati edendama olemasolevate arengu rahastamise uuenduslike vahendite kasutamist ja peab kiiresti leidma täiendavaid uuenduslikke allikaid;

7.   nendib murelikult, et vähenenud on ametlik arenguabi rahvatervise vallas, eeskätt seksuaal- ja reproduktiivtervise õiguste osas, mis on võtmetähtsusega aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; juhib tähelepanu sellele, et terve ja tugev tööjõud on majandusarengu eeltingimus;

8.   kutsub komisjoni üles kiirendama rahvusvahelise arengukoostöö reformi;

9.   rõhutab, et rahvusvahelise abi struktuuri käimasolev uuendamine ei tohiks olla samm tagasi võrreldes sellega, mida arenguabi valdkonnas on seni saavutatud, ning see uuendus ei tohi olla liikmesriikidele suitsukatteks, mille varjus taganetakse oma lubadustest;

10.   on seisukohal, et ELi arenguabi meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe üle ei saa otsustada ainult arenguabi rahastamise mahu järgi;

11.   on seisukohal, et finants- ja majanduskriisist ülesaamine peaks endiselt olema prioriteet;

12.   rõhutab, et vaja on jätkata abi andmist ning seda pidevalt kohandada uute olude ja tingimustega;

13.   rõhutab, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu on arengukoostööd vaja tõhusamaks muuta nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes;

14.   rõhutab, et laenuraha vähenemine, majanduslanguse põhjustatud ebakindlus ning vähenenud rahvusvaheline kaubandus, investeeringud ja võõrtöötajate rahaülekanded on need kanalid, mida mööda kriis on arenenud riikidest üle kandunud arengumaadesse; rõhutab, et kõigis neis valdkondades peab liit vastu võtma algatusi ning kooskõlastatud, laiapõhjalisel ja järjepideval moel kehtestama end rahvusvahelisel tasandil;

15.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles arengukoostöö vahendite ja poliitikameetmete ülevaatamisel pöörama tähelepanu ka sellele, et minimeerida soovimatuid tagajärgi arengumaade majandusele, nagu suurenev sõltuvus arenguabi ülekannetest negatiivse mõjuga majanduskasvule, palkadele ja tööhõivele, aga ka kasu taotlevate struktuuride tekkimine ja korruptsioon;

16.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles parandama kahepoolse ja mitmepoolse arengukoostöö kooskõlastamist, sest puudused selles valdkonnas on arenguabi ebatõhususe üks peapõhjusi;

17.   tunnistab, et seaduselüngad, puudused finantssektori järelevalves ja kontrollis, samuti rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide teatavad poliitikad on põhjuseks, miks kriisi ei suudetud ära hoida, vaid need on kriisi negatiivset mõju hoopiski võimendanud; rõhutab, et vastupidiselt sellele, mis on toimunud arenenud riikides, on arengumaade puhul sellised tingimused järsult vähendanud nende võimet reageerida majanduskasvu aeglustumisele fiskaalstiimulite rakendamisega;

18.   rõhutab, et finants- ja majanduskriisile tuleb ulatuslikult reageerida, et ühtki finantsinstitutsiooni, turusegmenti ega jurisdiktsiooni ei tohi vabastada reguleerimisest ega järelevalvest ning et kõigi osaliste läbipaistvus ja vastutus peab olema uue rahvusvahelise finantssektori juhtimise alus;

19.   väljendab ühelt poolt rahulolu rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide poolt madala sissetulekuga riikidele pakutavate paremate laenuvõimaluste üle, mida kasutades saab teha suuremaid kulutusi vaeste heaks ning pöörata arengumaades rohkem tähelepanu vaesuse vähendamisele ja toetada majanduskasvu; väljendab samal ajal suurt muret arengumaade võlakoormuse suurenemise ohu ja võla jätkusuutlikkuse pärast; kutsub valitsusi üles kiiresti reformima rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide juhtimist;

20.   palub Euroopa Komisjonil kontrollida, kuidas kohaldatakse Maailmapanga ettepanekut luua fond („Vulnerability Fund”), millega toetatakse toiduainetega kindlustatust, sotsiaalkaitset ja inimarengut;

21.   palub G20 riikide juhtidel asuda viivitamatult täitma 2009. aasta septembris Pittsburghis toimunud tippkohtumisel võetud kohustust uuendada ülemaailmse arenguabi struktuuri ning selles raamistikus anda kiirelt arenevatele riikidele ja arengumaadele vähemalt 5% Rahvusvahelise Valuutafondi kvoodiosadest ning arengu- ja üleminekuriikidele vähemalt 3% Maailmapanga hääleõiguslikest osakutest;

22.   rõhutab vajadust reformida maailma majanduse juhtimist, et tagada arengumaade parem esindatus otsustuspädevatel foorumitel; teeb sel eesmärgil ettepaneku laiendada G20 vähemalt ühe arengumaade (eelkõige vähimarenenud riikide) esindaja võrra, kes võiks olla ka G77 eesistuja;

23.   palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu inimväärsete töötingimuste edendamisele ja kaitsemisele, samuti võitlusele soolise diskrimineerimise ning lapstööjõu vastu ning järgida seejuures soovitusi, mida annab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, mille osa tuleb suurendada;

24.   rõhutab vajadust liikuda rahvusvahelise juhtimissüsteemi poole, mis kaitseks kõige haavatavamaid inimesi ja riike, esmajoones neid, keda kriis on kõige rängemalt tabanud ja kellel on ebapiisavad turvavõrgustikud või puuduvad need üldse;

25.   märgib, et Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed on heaks kiitnud arvestusühikute (SDR) eraldamise 250 miljardi USA dollari väärtuses ja arengumaadele on ette nähtud ainult 18 miljardi USA dollari väärtuses arvestusühikuid; nõuab, et liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus uuriksid Sorose ettepanekut, mille kohaselt rikkad riigid peaksid oma SDRid eraldama fondi, millest rahastatakse ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid, näiteks võitlust kliimamuutustega ja vaesuse kaotamist;

26.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles astuma samme, et suurendada rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide rahastamist, milles lepiti kokku G20 tippkohtumisel;

27.   palub nõukogul ja komisjonil toetada Rahvusvahelise Valuutafondi põhjalikku reformi;

28.   nõuab tihedamat makromajanduslikku koostööd G20 raames, ÜRO süsteemi mõjukamat rolli ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformi, et kooskõlastatult reageerida kriisile ja selle mõjudele arengumaades;

29.   peab kahetsusväärseks, et finantssektor ei ole teinud selle pretsedenditu kriisi tagajärgedest järeldusi, kuigi on ise kasu saanud ülisuurtest riigipoolsetest päästemeetmetest; väljendab sellega seoses rahulolu G20 riigijuhtide 2009. aasta septembris Pittsburghis toimunud tippkohtumisel võetud kohustuse üle: tagada, et finantssektor hüvitaks kriisi kulusid, mida seni on kandnud nii arenenud riikide kui ka arengumaade maksumaksjad, teised kodanikud ja avalikud teenistused;

30.   on kindlalt veendunud, et pangandussüsteemi maksustamine oleks üleüldist sotsiaalset õiglust silmas pidades finantssektori poolt õiglane panus; nõuab samuti rahvusvahelise maksu kehtestamist finantstehingutele, et muuta üldist maksusüsteemi õiglasemaks ja luua täiendavaid vahendeid arengu ja ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede rahastamiseks, sealhulgas arengumaade kohandamiseks kliimamuutuse ja selle mõjudega ning kliimamuutuste ja mõjude leevendamiseks;

31.   nõuab, et komisjon esitaks teatise selle kohta, kuidas rahvusvaheliste finantstehingute maksuga saab muu hulgas aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, ülemaailmse tasakaalustamatuse korrigeerimisele ja säästva arengu edendamisele maailmas;

32.   nõuab, et raportis, mida Rahvusvaheline Valuutafond valmistab ette järgmiseks G20 kohtumiseks ja mis käsitleb finantssüsteemi panust sellesse, et maksta koormuste eest, mis on seotud eri valitsuste sekkumisega, võetaks arvesse kõiki otseseid ja kaudseid koormusi riiklikule rahastamisele ning eelkõige nende mõju arengumaade eelarvetele;

33.   peab ülimalt murettekitavaks asjaolu, et arengumaade rahaline puudujääk 2010. aastal on prognooside kohaselt 315 miljardit USA dollarit ja üha süvenev hädaolukord maksude valdkonnas ohustab kõige nõrgemate riikide põhikulutusi haridusele, tervishoiule, infrastruktuurile ja sotsiaalkaitsele 11,6 miljardi USA dollari ulatuses; peab seetõttu asjakohaseks uurida võimalusi kokkuleppeks doonorriikidega ajutise moratooriumi kehtestamiseks või kõige vaesemate riikide võlgade tühistamiseks, mis võimaldaks neil rakendada antitsüklilist maksupoliitikat, et leevendada kriisi raskeid tagajärgi; teeb ettepaneku teha jõupingutusi läbipaistva võlaasjade vahekohtu loomise lihtsustamiseks;

34.   tervitab liikmesriikide algatusi vabatahtlike maksude kehtestamiseks lennu- ja merelaevaliiklusest põhjustatud heitkogustele, et aidata rahastada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise kulusid arengumaades; kutsub kõiki liikmesriike üles kaaluma selliste maksude sisseseadmist;

35.   palub liikmesriikidel ja komisjonil kooskõlas 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooniga leppida kokku, et anda vähemalt 25 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemis süsiniku saastekvootidega kauplemisest saadavast tulust avalike investeeringute kaudu arengumaade toetamiseks kliimamuutuste tõkestamisel;

36.   palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel toetada kõiki meetmeid, mis võimaldavad võidelda kliimamuutuse vastu, mille peamised ohvrid on arengumaad, ning sellega seoses tugevdada asjakohast tehnosiiret;

37.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu keskkonnakriisi ja arengukriisi vahelisele seosele ning nõuab tungivalt, et nad seaksid jätkusuutliku arengu ja loodussäästliku majanduskasvu ELi strateegilisteks prioriteetideks; nõuab tungivalt, EL eraldaks täiendavat raha oma lubaduste täitmiseks kliimamuutuste vastu võitlemisel arengumaades, võttes samas arvesse järjest kasvavat keskkonnapagulaste hulka;

38.   tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta oktoobris võetud kohustuse üle mitte ohustada kliimamuutusega võideldes aastatuhande arengueesmärkide täitmist; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks võimalikult kiiresti ning Kopenhaageni tippkohtumise järelduste ja G20 kompromisside raames kokkuleppele kindlate finantskohustuste osas, mis võimaldaksid arengumaadel toime tulla halvenevate ilmastikutingimustega, ning tagaks, et majanduskriisi tõttu vajatav abi ei viiks uuesti liiga suure välisvõlani;

39.   peab väga tähtsaks migrantide rahaülekandeid, millega kapital voolab arengumaadesse, otse sihtrühmade, sealsete elanike kätte, kes saavad seda kiiresti rakendada pakiliste vajaduste rahuldamiseks; palub ELi liikmesriikidel ja abisaajatel riikidel hõlbustada rahaülekannete saatmist ja püüda vähendada nende kulusid;

40.   väljendab rahulolu G8 riigijuhtide 2009. aasta juulis Itaalias L'Aquilas toimunud tippkohtumisel võetud kohustuse üle vähendada rahaülekannete kulusid viie aasta jooksul 10 %lt 5 %ni; on veendunud, et suurem turukonkurents ja avaram reeglistik on olulise tähtsusega abinõud, millega vähendada rahaülekannetega seotud kulusid ning kiirendada sealjuures uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja soodustada arengumaade vaeste inimeste rahalist kaasamist;

41.   avaldab toetust avaliku sektori sisestele ning avaliku ja erasektori ühisalgatustele, mis põhineksid avaliku sektori juhtimisel ja erarahastajate toetusel ning oleksid kooskõlas partnerriikide prioriteetidega, olles vahendiks, millega suurendada vastutustundlikke ja jätkusuutlikke otseinvesteeringuid arengumaadesse ja hõlbustada tehnosiiret;

42.   tuletab meelde, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, kohalikel omavalitsustel ja detsentraliseeritud koostööl on tähtis osa majanduskriisi tagajärgedega tegelemisel ning arenguprotsessis; nõuab seetõttu, et komisjon loeks detsentraliseerimise ELi antava abi raames olulisel määral rahastatavaks valdkonnaks arengumaades;

43.   väljendab rahulolu haavatavatele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele suunatud, kriisi sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks mõeldud nn FLEX-mehhanismi heakskiitmise üle; nõuab sellekohaste vahendite kiiret väljamaksmist; väljendab aga veel kord muret selle pärast, kuidas komisjon täidab rahastamise puudujäägid, mis lähiaastatel tekivad eelarvetoetuse praeguse, ajaliselt varasema kasutuselevõtu tõttu;

44.   peab kaubandust arengumaade majanduskasvu kindlustamise ja vaesuse vähendamise peamiseks teguriks ning kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles kasutama oma rahvusvahelist mõju, et areng jääks Doha läbirääkimiste voorus tähelepanu keskpunkti ning läbirääkimised viidaks edukale, õiglasele ja arengule orienteeritud lõpule, samal ajal edendades Euroopa Liidu kaubanduspoliitika abimeetmeid vaeste heaks;

45.   rõhutab, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208 peab ELi kaubandus-, julgeoleku-, rände-, põllumajandus- ja muude valdkondade poliitika olema kooskõlastatud, et ühelt poolt toetada arengumaid ning teisalt edendada õiglast ja arengut soodustavat rahvusvahelist finants- ja kaubandussüsteemi;

46.   tuletab meelde, et ELi aluslepingutes sätestatud põhimõte, mis näeb ette poliitikavaldkondade arengusidususe, on peamine viis aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; nõuab sellest lähtuvalt, et EL arendaks kaubanduspoliitikat, mis toetaks ja järgiks aastatuhande arengueesmärkide täitmist; nõuab, et töötataks välja tugev õiguslik mehhanism, mis tagaks ELi vastutuse oma kohustuste eest edendada poliitikavaldkondade sidusust;

47.   nõuab arenguabi ja ELi teiste poliitikavaldkondade suuremat ühtsust; märgib, et näiteks ELi subsideeritud põllumajandustoodete turustamine võib takistada loomast kindlat turgu vaeste kohalike põllumajandustootjate toodetele ja seeläbi nullida jõupingutused, mida tehakse kohaliku põllumajanduse edendamise projektide käigus;

48.   on veendunud, et kaubandusläbirääkimiste Doha vooru tasakaalustatud, õiglane ja arengule orienteeritud lõpuleviimine kiirendaks majanduse toibumist kriisist ja võiks aidata kaasa vaesuse leevendamisele arengumaades, kvaliteetsete töökohtade loomisele ja tarbijahindade vähenemisele; on seetõttu tõsiselt mures edusammude puudumise pärast Doha vooru läbirääkimistel;

49.   juhib tähelepanu sellele, et saavutamaks suuremat finantsstabiilsust ja parandamaks ülemaailmse kaubandussüsteemi toimimist WTO raames, tuleb liikuda edasi uue rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi poole, mille aluseks on mitmepoolsed reeglid, mis võtavad arvesse arengumaade eriomaseid probleeme ja mis sobituvad ÜRO raamistikku;

50.   tuletab meelde, et kaubandusabi strateegia eesmärk on aidata arengumaadel ja vähim arenenud riikidel pidada läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks, neid täita ja nendest kasu saada, laiendada oma kaubavahetust ning kiirendada vaesuse kaotamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et täidetaks kohustused seoses ELi eesmärgiga suurendada 2010. aastaks kaubandusabi 2 miljardi euroni aastas; palub komisjonil esitada üksikasjaliku teabe ja arvud eelarveridade kohta, mida kasutatakse kaubandusega seotud abi ja kaubandusabi rahastamiseks (lisaks eelarvereale 20 02 03) ning kogu ELi eelarvest rahastatava kaubandusabi kohta;

51.   kinnitab veel kord, et majanduspartnerluslepinguid ei tuleks vaadelda ainult rahvusvahelise kaubanduse vahenditena, vaid need tuleb kujundada arengut soodustavateks vahenditeks; palub Euroopa Komisjoni tungivalt teha jõupingutusi läbirääkimiste kiireks lõpuleviimiseks, võttes sealjuures arvesse seda, kuidas majanduspartnerluslepingute sätted võivad mõjutada arengumaade võimet kriisile vastu panna;

52.   märgib, et eksporditulu oluline vähenemine paljudes arengumaades, eelkõige vähimarenenud maades, on aeglustanud lõunapoolsete riikide kasvu ja arengut; kutsub komisjoni üles kaubanduslepingute ning eelkõige majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel tugevdama ELi poliitikavaldkondade arengusidusust ning muu hulgas inimväärse töö, jõukuse ja töökohtade loomise edendamist ja tagama piisava asümmeetria ja üleminekuperioodid kaubandusalastes kohustustes ning austuse iga riigi prioriteetide vastu ning piisava konsulteerimise peamiste osalejate ja kodanikuühiskonnaga;

53.   on seisukohal, et arengumaid, kes suuresti sõltuvad arengukoostöö rahastamisest ja on esmajoones ekspordile orienteeritud, on kriis seni kõige rängemini tabanud, kuna rahavood põhjast lõunasse on kokku kuivamas ja paljude arengumaade siseturg on liiga nõrk, et korvata ekspordi vähenemist;

54.   palub komisjonil koostada hinnangu AKV riikide ekspordisõltuvuse ja selle vastavuse kohta riigi strateegiadokumentides esitatud arengueesmärkidele;

55.   võtab teadmiseks ülemaailmse kaubandussoodustuste süsteemi (GSTP) lepingu, mille 22 arengumaad sõlmisid tollimaksude ning muude nendevahelist kaupade eksporti takistavate tegurite vähendamiseks eesmärgiga ergutada lõuna–lõuna suunal toimuvat kaubavahetust ja suurendada selle sõltumatust ülemaailmse kaubanduse ebastabiilsusest;

56.   on veendunud, et protektsionism ei ole arukas vastus kriisile, ja kordab oma üleskutset, et Euroopa Liit omalt poolt vähendaks kaubandustõkkeid ja kaubandust moonutavaid ELi toetusi, mis on arengumaadele suurt kahju tekitanud;

57.   on seisukohal, et ELi arengupoliitika peaks arvestama nii ELi kui ka arengumaade huvisid, ja et turgude vastastikune avamine, mis ei tohi toimuda arengumaade majandusliku stabiilsuse arvelt, nõuab vastavaid järelevalve- ja õigusraamistikke; palub komisjonil, nõukogul ja Euroopa Investeerimispangal seada mikrolaenude andmine VKEdele ja väiketalupidajatele arengukoostöö prioriteediks ning edendada seeläbi jätkusuutlikke piirkondlikke majandusstruktuure;

58.   palub komisjonil kindlustada meetmeid, mis võeti pikaajaliste arengueesmärkide täitmiseks, valmistades samal ajal ette jätkuvat arengu- ning humanitaarabi andmist kriisi tipp-perioodil, mil arengumaadel on eriti raske;

59.   rõhutab, et finantskriisi ulatus, sügavus ja keerukus on seotud finantssüsteemi arengu lahutamisega tegelikust majandusest, ülemaailmse tasakaalustamatuse suurenemisega ja planeedi keskkonnaprobleemide teravnemisega – need vead tuleb parandada, et juhtida majandussüsteem ülemaailmse säästva arengu rajale;

60.   väljendab tõsist muret, et maksuparadiiside negatiivne mõju võib olla vaeste riikide majanduse arengule ületamatuks takistuseks, kuna maksuparadiisid rikuvad teiste riikide suveräänsust, kahjustavad finantsturgude ja vahendite jaotamise tulemuslikkust, õõnestavad riikide maksusüsteeme ja suurendavad maksustamise kulusid, stimuleerivad majanduskuritegevust, kahjustavad erasissetulekuid, head valitsemistava ja majanduskasvu, pärssides sellega arengumaade investeeringuid avalikesse teenustesse, haridusse, sotsiaalkindlustusse ja inimeste heaolusse;

61.   rõhutab, et maksuparadiisid ja off-shore keskused soodustavad maksustamise vältimise strateegiat (nt ebakorrektsed siirdehinnad), maksudest kõrvalehoidumist ja kapitali ebaseaduslikku väljavoolu; eelkõige toonitab, et arengumaades toimuva maksupettuse tagajärjel läheb aastas kaduma maksutulu, mis on kümme korda suurem arenenud riikide antavast arenguabi summast; nõuab seetõttu, et liikmesriigid seaksid võitluse maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja arengumaadest kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu üheks prioriteediks; kordab sellega seoses oma veendumust, et automaatset teabevahetust tuleks ülemaailmselt laiendada ja mitmepoolses raamistikus rakendada;

62.   märgib, et üle maailma on kümneid maksuparadiise, mida kasutavad isegi mõned OECD riikide äriühingud, et vältida maksude maksmist neile arengumaadele, kus neil on tulutoov äritegevus, või oma asukohamaale; palub komisjonil aru anda, kuidas saaks automaatset teabevahetust ülemaailmselt laiendada ning koostööd mitte tegevate maksuparadiiside ja nende kasutajate suhtes sanktsioone rakendada ning kuidas kehtestada ELis riikidevaheliste äriühingute jaoks kord, mis näeks ette kasumi ja maksude aruandluse iga riigi kohta eraldi;

63.   tunnistab, et maksualase teabe vahetamise lepingute abil ei ole võimalik kaotada eraldiseisvate maksusüsteemide kahjulikke struktuure ja avalike registrite puudumist ega ole ka võimalik nõuda arvete esitamist, auditit või dokumentide säilitamist; väljendab rahulolu G20 riikide ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) jõupingutuste üle astuda samme maksuparadiiside vastu, ent märgib kahetsusega, et seatud kriteeriumid, maksualase teabe vahetamise lepingud ja olemasolevad menetlused ei ole maksuparadiiside ja ebaseaduslike finantsvoogude probleemiga tegelemiseks piisavad; kutsub OECDd, G20 riike ja ELi üles heaks kiitma karmimaid kriteeriume maksuparadiiside tuvastamiseks ja asuma ette valmistama rahvusvaheliselt siduvat mitmepoolset automaatse maksualase teabevahetuse lepingut ning kavandama ka vastumeetmeid nõuete täitmatajätmise korral;

64.   kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja rahvusvahelisi finantsinstitutsioone üles abistama arengumaid tulupoole ülesehitamisel ja maksustamisvalmiduse arendamisel;

65.   märgib, et pool arengumaadest pärit ebaseaduslikest rahavoogudest on seotud kaubanduse vale hinnakujundusega, ja kordab oma üleskutset uue siduva ülemaailmse finantskokkuleppe sõlmimiseks, mis sunniks rahvusvahelisi korporatsioone, sealhulgas nende eri filiaale, automaatselt avaldama saadud kasumi ja tasutud maksud riikide lõikes, et oleks tagatud müügi, tulu ja maksude läbipaistvus igas õigussüsteemis, kus korporatsioon paikneb;

66.   kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama ettevõtete sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust, et oleks võimalik tõhusalt kontrollida rahvusvaheliste korporatsioonide ja nende filiaalide tegevuse sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning inimõiguste järgimist arengumaades;

67.   märgib murelikult, et arengumaade majandusliku olukorra edasise halvenemise tagajärgedeks võivad olla tööpuuduse ülikõrge tase ja suurenev majandusränne; lisab, et sellised rändevood võivad kaasa tuua ,,ajude äravoolu„ arengumaadest ning kahjustada nende tulevast majanduskasvu;

68.   juhib tähelepanu vajadusele parandada tõsiselt arengumaade pangandussüsteemi, mis aitaks konkreetse meetmena tagada investeeringuid, finantssektori arengut ja kasvu, võõrtöötajate rahaülekandeid, kaubavahetust ja muid asjakohaseid tehinguid, mis omakorda suurendaks sotsiaalset ühtekuuluvust ning poliitilist ja majanduslikku stabiilsust;

69.   tervitab varastatud tulu jälitamise algatust (StAR), mille on käivitanud ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo ning Maailmapank, et aidata arengumaadel võidelda korruptsiooni, kuritegevuse ja maksupettuse vastu, ning kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO korruptsioonivastase võitluse konventsiooni;

70.   rõhutab, et oluline on toetada arengumaid tõhusa suutlikkuse saavutamisel, et nende endi huvides edendada korruptsioonivastast võitlust ja tugevdada õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava ja riikliku rahastamise läbipaistvust, selleks et parandada eelarve prognoositavust, täitmist ja kontrolli; rõhutab riikliku rahastamise parlamentaarse järelevalve olulisust; rõhutab vajadust parandada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, et ära hoida maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist, sealhulgas tuleks riikidevahelistelt äriühingutelt nõuda finantsaruannete koostamist iga riigi kohta eraldi;

71.   väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa Investeerimispank tugevdab oma olemasolevat poliitikat offshore-finantskeskuste suhtes; kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja Euroopa Investeerimispanka üles võtma juhtrolli võitluses maksuparadiiside vastu ja kehtestama seda silmas pidades eeskirjad riigihangete ja riiklikest fondidest tehtavate väljamaksete kohta, millega kõikidele ettevõtetele, pankadele või muudele institutsioonidele, kes on registreeritud mõnes maksuparadiisis, keelatakse riiklike fondide rahast osa saada; palub Euroopa Investeerimispangal kaaluda laiendatud suuniste raames nõuet, et ettevõtjad ja finantsvahendajad annaksid oma tegevuse kohta aru iga riigi kohta eraldi;

72.   märgib, et Euroopa Investeerimispank on teinud edusamme, tagamaks et tema tagatised ja investeeringud ei läbiks maksuparadiise; palub Euroopa Investeerimispangal võtta vajalikke lisameetmeid, mille abil tagada, et seda ei juhtuks kaudsel teel; palub Euroopa Investeerimispangal anda aru offshore-finantskeskuste poliitika rakendamise kohta; palub Euroopa Investeerimispangal tingimuste seadmisel või tingimustele vastamise kriteeriumide kehtestamisel iseäranis tähelepanelikult jälgida, et need oleksid kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkidega ja Maailma Tööorganisatsiooni inimväärse töö mõistega, et tagada maksimaalne abi, kohalike ettevõtjate kaasamine ja korruptsioonivastase võitluse toetamine; on seisukohal, et Euroopa Investeerimispank peaks oma värbamispoliitikas rohkem soosima keskkonna- ja arenguspetsialistide palkamist;

73.   peab Euroopa Investeerimispanga välislaenude andmisest ja koostöökokkulepetest vahekokkuvõtte tegemist, mis on praegu käimas ja viiakse lõpule 2010. aastal ning milles Euroopa Parlament osaleb kaasõigusloojana, heaks võimaluseks suurendada Euroopa Investeerimispanga osa arengukoostöös, pidades esmaseks eesmärgiks aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks; on seisukohal, et seoses sellega tuleks esikohale seada vaesuse vähendamist taotlevad projektid;

74.   mõistab hukka asjaolu, et alates 1980-ndatest on investeeringud arengumaade põllumajandusse järjest vähenenud ning nõuab tungivalt, et komisjon seaks liidu arengupoliitikas esikohale toiduga kindlustatuse ning suurendaks seoses sellega toetusi põllumajandusele, eelkõige toidutootmisele, ja maaelu arengule;

75.   on seisukohal, et majandusarengu peamiseks takistuseks arengumaades on laenude ja mikrokrediidi vähene kättesaadavus potentsiaalsetele ettevõtjatele; rõhutab samuti probleemi seoses laenutagatistega, mis enamasti puuduvad; kutsub seepärast komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka looma hulgaliselt laenu ja mikrokrediidi saamise programme;

76.   palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada meetmeid, mis hõlbustavad arengumaade juurdepääsu krediidile, sealhulgas mitmepoolsete arengupankade olulist kapitalisatsiooni, ja luua raamistik, mis võimaldaks mitmesuguste finantsteenuste pakkujate litsentseerimist, et rahuldada kohalike elanike vajadusi;

77.   kutsub komisjoni üles selles raportis esitatud soovitusi täiel määral arvesse võtma pärast vahekokkuvõtte tegemist, otsuse ettepaneku koostamisel Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadi kohta;

78.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, ÜRO organisatsioonidele, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale, IMFi ja Maailmapanga esindajatele ELi liikmesriikides ning G20 riikidele.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (2) Nõukogu 15. mai 2007 aasta järeldused 9558/07. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0102. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0029. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0028. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0185. (7) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 396. (8) Otsus kohtuasjas C-155/07, Euroopa Parlament v. Euroopa Liidu Nõukogu, ELT C 327, 20.12.2008, lk 2. (9) ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2008. aasta aruande kohta (2009/2090(INI))

P7_TA(2010)0090 A7-0010/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2008. aasta aruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja puudutava protokolli artiklit 15;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis(1);

–   võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta teatist „2009. aasta aruanne euroala kohta” (KOM(2009)0527) ja sellele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1313/2);

–   võttes arvesse komisjoni 2009. aasta septembri majanduse vaheprognoosi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2009. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (KOM(2009)0499);

–   võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (KOM(2009)0500),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0010/2010),

A.   arvestades, et finants- ja majanduskriisi ajal on toimunud kõige tõsisem globaalne majanduslangus pärast 1930. aastaid, mille tagajärjed mõjutavad veel aastaid rängalt riikide majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri;

B.   arvestades, et 2008. aastal kasvas euroala reaalne SKP finants- ja majanduskriisi tõttu vaid 0,7%, ning arvatakse, et 2009. aastal langes SKP märkimisäärselt;

C.   arvestades, et 2008. aasta keskmine aastane inflatsioonimäär oli 3,3%, kerkides 2008. aasta suvel 4,0%ni, mis on kõrgeim registreeritud määr alates euro kasutuselevõtmisest, ning arvestades, et seejärel pöördus inflatsioon 2009. aasta suvel negatiivseks;

D.   arvestades, et keskmine valitsemissektori eelarve puudujääk euroalal, mis 2007. aastal oli 0,6% SKPst, suurenes 2008. aastal 1,9%ni, ning et 2009. aasta oktoobri keskpaigaks oli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatud 20 liikmesriigis;

E.   arvestades, et keskmine valitsemissektori võla suhe euroalal, mis oli 2007. aasta lõpus 66,2% SKPst, suurenes 2008. aasta lõpuks 69,6%ni, ning on oodata, et järgmistel aastatel kasvab see näitaja veelgi;

F.   arvestades, et euro vahetuskurss USA dollari suhtes kõikus 2008. aasta jooksul väga suures ulatuses, kerkides juulis 1,6 USDni ja langedes oktoobris 1,25 USDni, kuid seejärel tõusis 2009. aasta oktoobriks 1,5 USDni;

G.   arvestades, et EKP hoidis 2008. aasta esimesel poolel intressimäärad muutumatuna, tõstis neid 2008. aasta juulis 25 baaspunkti võrra 4,25%ni ning langetas 2008. aasta viimase kvartali jooksul järk-järgult 2,5%ni, ning seejärel 2009. aastal 1%ni;

H.   arvestades, et vastuseks finantskriisile suurendas EKP märkimisväärselt likviidsustoetust euroala pankadele ning võttis mitmeid mittestandardseid meetmeid, parandamaks rahaturgude häiritud toimimist; arvestades, et sarnaseid likviidsust toetavaid vahendeid pakuti vaid teatavatele euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele,

Sissejuhatus

1.   tervitab Slovakkia liitumist euroalaga ja märgib ära selle protsessi edukust;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et euroalaga liitumise eeltingimuseks on Euroopa Liidu liikmesus;

3.   väljendab heameelt asjaolu üle, et Lissaboni leping annab EKP-le ELi institutsiooni staatuse; on veendunud, et see suurendab Euroopa Parlamendi vastutust esmase institutsioonina, mille kaudu EKP on aruandekohustuslik Euroopa kodanike ees;

EKP reageering finantskriisile

4.   märgib, et 2008. aastal, reageerides katastroofilisele majandus- ja finantskriisile ning selle kaugeleulatuvatele tagajärgedele, tuli EKP-l võtta vastu mõningaid kõige raskemaid otsuseid, mis on talle alates loomisest osaks saanud;

5.   märgib, et EKP, nagu ka Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide majandusprognoosid ei suutnud ennustada 2008. aasta languse tõsidust;

6.   märgib, et EKP jätkas reageerimist finantskriisile, abistades liikmesriike sellega, et säilitas ja suurendas oma likviidsustoetusi krediidiasutustele; soovitab EKP-l laiendada sellist likviidsust väljapoole euroala, et abistada neid liikmesriike, mida finantskriis on kõige valusamalt tabanud;

7.   väljendab pettumust seoses sellega, et mõned kommertspangad ei vahendanud intressimäära kärpeid oma klientidele ning et selline lähenemisviis oli eriti domineeriv siis, kui EKP intressimäärad jõudsid madalaimale tasemele;

8.   väljendab heameelt selle üle, et EKP on lisaks tavapärastele rahapoliitilistele meetmetele võtnud ka mitmeid konkreetseid meetmeid, näiteks kohandanud likviidsuse pakkumist tegeliku nõudluse alusel või pakkunud likviidsust pikema aja jooksul;

9.   märgib, et EKP ei kärpinud intressimäärasid nii radikaalselt kui teised keskpangad, k.a USA Föderaalreserv ja Ühendkuningriigi Bank of England, ning sellises ulatuses nagu paljud majandusvaatlejad temalt tollal oleks oodanud;

10.   väljendab pettumust, et EKP poolt süstitud täiendav likviidsus ei leevendanud piisavalt tööstust ja eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid tabanud laenukriisi ning mõned pangad kasutasid seda oma kasumimarginaalide suurendamiseks ja kahjumite katmiseks;

11.   peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole järginud EKP nõuannet viia pangatoetusprogrammid vastavusse Euroopa tasandil ühiselt kehtestatud tingimustega, mis on seotud dividendide ja boonuste maksmisega, majandustegevuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisega ja maksuparadiisides toimunud tehingutega;

12.   nõustub EKPga, et finantsinstrumentide kasvava keerukusega, nagu ka teatava rahandusasutuste läbipaistvuse puudumise, reguleerivate asutuste suutmatusega teostada järelevalvet ning finantsturgude regulatsiooni puudustega on kaasnenud kõrgenenud süsteemne risk; lisab, et see on kaasa toonud üha suurema avaliku usaldamatuse finantsasutuste suhtes;

13.   soovib teada EKP seisukohti arvelduskodade loomise kohta sellistele vahenditele nagu krediidiriski ülekandetehingud euroalal;

14.   juhib EKP tähelepanu ohule, et tekkida võivad uued spekulatsioonimullid, eelkõige tooraineturul; nõuab tungivalt, et EKP hoiataks valitsusi viivitamatult;

15.   nõustub EKPga, et kriisi tuleb võtta kui õppetundi, eeskätt selles osas, et riskide ja likviidsuse haldamist rahandussüsteemis ning finantsturgude ja -asutuste läbipaistvust tuleb parandada, juhul kui soovitakse sarnast kriisi vältida; tuletab meelde, samuti tuleb reageerida euro ja kolmandate riikide valuuta, nagu USA dollar ja renminbi-jüaan, vaheliste vahetuskursside kõikumisega seotud ülemaailmsele tasakaalustamatusele, et tulevikus finantskriise vältida;

16.   tervitab EKP poolt astutud samme üksikasjaliku ettepaneku koostamiseks, milline peaks olema lõdvendatud rahapoliitikast „väljumise strateegia”, mida rakendatakse vajaduse korral; rõhutab, et selles suhtes on äärmiselt oluline ajastamine ja poliitiline koordineerimine liikmesriikide vahel; seoses sellega tervitab asjaolu, et enamik meetmetest kaotab automaatselt oma kehtivuse, kui majanduslik olukord jätkuvalt paraneb;

17.   soovitab võtta mis tahes meetmeid intressimäärade tõstmiseks äärmise ettevaatusega, et mitte ohustada tulevast majanduskasvu;

18.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid jätkama oma praeguseid rahanduslikke stimuleerimismeetmeid, et kaitsta töökohti, edendada investeerimist ja stimuleerida majanduskasvu, ning nad peaksid nimetatud meetmed tühistama, kui majanduskasv on jälle jätkusuutlik, et tegeleda siis ülemäärase eelarvepuudujäägiga;

Majanduslik ja rahanduslik stabiilsus

19.   jagab EKP muret majanduslike erinevuste pärast euroalal ning selles osas, kuidas kriis on mõjutanud erinevaid riike, eelkõige neid, kus juba eelnevalt esines strukturaalset ebatõhusust, kus on kõrged ühiku tööjõukulud, jooksevkonto puudujääk ja riigivõlg;

20.   kutsub kõiki euroala riike võtma arvesse, et tõelise majandus- ja rahaliidu eksisteerimiseks ei piisa lihtsalt euroala liikmeks olemisest, ning rõhutab vajadust struktuurireformide järele; lisab, et kui selliseid reforme ette ei võeta, seab see ohtu stabiilsuse ja kasvu pakti usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse;

Juhtimine ja otsuste tegemine

21.   juhib tähelepanu asjaolule, et ajal, mida iseloomustab vahetuskursi suur kõikumine, on euro tugevnenud, eriti USA dollari ja renminbi-jüaani suhtes, ning tunneb muret selle pärast, et see võib kahjustada euroala konkurentsivõimet;

22.   soovitab EKP-l muuta oma töö läbipaistvamaks, et suurendada oma legitiimsust ja prognoositavust, avaldades eelkõige EKP nõukogu koosolekute protokollid vastavalt USA Föderaalreservi, Ühendkuningriigi keskpanga (Bank of England) ja Jaapani keskpanga praktikale; on seisukohal, et sellist läbipaistvust on vaja ka seoses sisemiste mudelitega, mida kasutatakse mittelikviidsete tagatiste hindamiseks, ja seoses tagatiseks pakutud teatavate väärtpaberite hindamisega;

23.   kinnitab oma toetust kord kvartalis toimuvale rahandusteemalisele dialoogile Euroopa Parlamendi ja EKP vahel; lisab, et see dialoog on oluline vahend EKP tegevuse kontrollimiseks ning avaliku vastutuse ja läbipaistvuse realiseerimiseks;

24.   toonitab EKP sõltumatust, millele aitab kaasa oma juhatuse liikmete määramise protsess; on seisukohal, et seda saaks veelgi tugevdada, kui kasutada Lissaboni lepinguga EKP-le antud uut õiguslikku seisundit ning olemasolevat EKP põhikirja selleks, et nõukogu poolt esitatud kandidaadid tuleks ka Euroopa Parlamendi hääletusel heaks kiita;

25.   võtab kohustuse luua välistest ekspertidest koosneva valikukomisjoni, mis võimaldaks 2010. aastal valida mitu kandidaati juhatuse liikmeteks; juhib tähelepanu sellele, et väljavalitud kutsutakse seejärel kuulamisele Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ette, mis formaliseeriks Euroopa Parlamendi nõuandva rolli kandidaatide hindamisel; pärast seda võtaks Euroopa Parlament täiskogu istungil vastu resolutsiooni, mis edastatakse nõukogule, enne kui viimane annab oma soovitused liikmesriikide valitsustele;

26.   on seisukohal, et kriis on demonstreerinud turgude vastuvõtlikkust süsteemsetele riskidele; tervitab ettepanekut luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis hoiataks varakult eesseisvate riskide ja tasakaaluprobleemide eest finantsturgudel; märgib, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peab igasugusele algavale süsteemsele riskile kiirelt ja tõhusalt reageerima; märgib, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhusa toimimise eelduseks on „süsteemse riski” kvalitatiivne määratlus; kutsub seetõttu EKPd üles kehtestama selged mudelid ja määratlused ning andma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhusale tegevusele ka laiemalt oma täielik tugi; lisab, et EKP-le antavad uued ülesanded, mis on seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, ei tohi mingil viisil kahjustada EKP sõltumatust;

27.   märgib ära eurorühma rolli euroala majanduspoliitika tihedama koordineerimise väljaarendamisel; tervitab seetõttu asjaolu, et Lissaboni lepinguga antakse eurorühmale juriidilise isiku staatus; soovitab lisaks, et EKP osaleks jätkuvalt ja täies mahus eurorühma liikmete vahelistel mitteametlikel kohtumistel;

Euro välismõõde

28.   tervitab asjaolu, et euro on andnud oma panuse piiriüleste finantsteenuste osutamise kasvu euroalal ning seega ka tihedamalt integreeritud rahaturu tekkesse;

29.   märgib, et euro tähtsus rahvusvahelise valuutana suureneb jätkuvalt, sest 2008. aasta lõpus hoiti juba 26,5% maailma valuutareservidest eurodes;

30.   on veendunud, et euro kasvav rahvusvaheline tähtsus pakub maailmaareenil eeliseid ja kohustusi; on veendunud, et see julgustab jätkuvalt väljapoole euroala jäävaid liikmesriike ja kolmandaid riike püüdlema euroala liikmesuse poole;

31.   avaldab arvamust, et Euroopa Parlament peaks tegutsema koos EKP ja teiste ELi institutsioonidega selle nimel, et jätkuvalt tugevdada euroala rolli maailma finantsareenil;

32.   on arvamusel, et kui Euroopa Liit väljendab oma seisukohta rahvusvahelise rahandussüsteemi tuleviku suhtes, tuleks lähtekohaks võtta see protsess, mille tulemusel sai võimalikuks euro kasutuselevõtt;

33.   on seisukohal, et EKP, riikide keskpangad ja EKP nõukogu peavad tunnistama oma sotsiaalset vastutust töötajate ja ühiskonna ees ja austama seda ning võtma suuremal määral arvesse Euroopa keskpankade ametiühingute alalise komitee koostatud memorandumit sotsiaalsete aspektide kohta;

o
o   o

34.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja Euroopa Keskpangale.

(1) EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.