Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2140(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0219/2010

Esitatud tekstid :

A7-0219/2010

Arutelud :

PV 06/09/2010 - 22
CRE 06/09/2010 - 22

Hääletused :

PV 07/09/2010 - 6.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0304

Vastuvõetud tekstid
PDF 151kWORD 69k
Teisipäev, 7. september 2010 - Strasbourg
Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades
P7_TA(2010)0304A7-0219/2010

Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioon nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) rakendamise ja läbivaatamise kohta (2009/2140(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 81;

–  võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(1) (edaspidi „Brüsseli I määrus” või „määrus”);

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nimetatud määruse kohaldamise kohta (KOM(2009)0174);

–  võttes arvesse komisjoni 21. aprilli 2009. aasta rohelist raamatut Brüsseli I määruse läbivaatamise kohta (KOM(2009)0175);

–  võttes arvesse Heidelbergi aruannet (JLS/2004/C4/03) Brüsseli I määruse kohaldamise kohta liikmesriikides ning reageeringuid komisjoni rohelisele raamatule;

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” – Stockholmi programm,(2) eriti selle peatükke „Tsiviilõiguslike kaitsevahendite parem kättesaadavus kodanikele ja ettevõtetele” ja „Euroopa õiguskultuuri loomine”;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ühinemist Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsiga 3. aprillil 2007;

–  võttes arvesse kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlevale 30. juuni 2005. aasta Haagi konventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamist 1. aprillil 2009;

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu pretsedendiõigust, eriti otsust kohtuasjas Gambazzi vs. DaimlerChrysler Canada(3), Lugano arvamust(4), otsuseid kohtuasjades West Tankers(5), Gasser vs. MISAT(6), Owusu vs. Jackson(7), Shevill(8), Owens Bank vs. Bracco(9), Denilauer(10), St Paul Dairy Industries(11) ja Van Uden(12);

–  võttes arvesse 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(13), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta,(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus(15), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus(16), nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes(17) ja nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000(18);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”)(19);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0219/2010),

A.  arvestades, et määrus (EÜ) nr 44/2001 – koos oma eelkäija, Brüsseli konventsiooniga – on üks ELi kõige õnnestunumaid õigusakte; arvestades, et sellega pandi alus Euroopa õigusruumile, et see on teeninud kodanikke ja ettevõtteid hästi, edendades õiguskindlust ja otsuste ennustatavust ühtsete Euroopa eeskirjade kaudu, mida täiendab mahukas pretsedendiõiguse kogum, ja vältides paralleelseid menetlusi, ning et seda on kasutatud viiteallika ja abivahendina muude juriidiliste dokumentide puhul;

B.  arvestades, et sellele vaatamata on seda mitmete Euroopa Kohtu otsuste tulemusel kritiseeritud ja et seda on vaja ajakohastada;

C.  arvestades, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamine, mis on komisjoni peamine eesmärk, soodustaks kohtuotsuste vaba liikumist ning oleks Euroopa õigusruumi loomisel oluline eesmärk;

D.  arvestades, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse väga harva: üksnes 1–5% taotlustest kaevatakse edasi ja sellised kaebused ei ole üldjuhul edukad; arvestades siiski, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamisele kuluvat aega ja raha on ühtsel turul raske õigustada ja see võib olla eriti vaevarikas juhul, kui hageja soovib kohtuotsuse täitmisele pööramist võlgniku varade vastu mitmes kohtualluvuses;

E.  arvestades, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue puudub mitmetes ELi juriidilistes dokumentides: Euroopa täitekorralduses, Euroopa maksekäsumenetluses, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses ja ülalpidamiskohustusi käsitlevas määruses(20);

F.  arvestades, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamist peaks kohaldama tingimusel, et kohtuotsus, mis on täitmisele pööratav kogu ELis, kvalifitseerub tunnustamiseks ja täitmiseks vastavalt määrusele, mis on täitmisele pööratav liikmesriigis, kus see esitati täitmiseks; arvestades, et lisaks sellele tuleks tagada erakorralise menetluse kättesaadavus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, et tagada võlgnikele piisav tagasinõudeõigus kohtuotsuse täitmise riigi kohtutelt juhul, kui pool soovib otsuse täitmist vaidlustada määruses sätestatud alustel; arvestades, et oluline on tagada, et enne läbivaatamise taotlemiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu võetavad meetmed kohtuotsuse täitmiseks ei ole pöördumatud;

G.  arvestades, et säilitada tuleb määruses (EÜ) nr 44/2001 ette nähtud minimaalsed tagatised;

H.  arvestades, et vastuvõtva liikmesriigi ametiisikud ja kohtutäiturid peavad olema võimelised ära tundma, et dokument, mille täitmist taotletakse, on siseriikliku kohtu autentne ja lõplik kohtuotsus;

I.  arvestades, et vahekohut on piisavalt käsitletud 1956. aasta New Yorgi konventsioonis ja 1961. aasta Genfi konventsioonis rahvusvahelise kaubandusarbitraaži kohta, mille osalised on kõik liikmesriigid, ning et vahekohus tuleb määruse kohaldamisalast endiselt välja jätta;

J.  arvestades, et New Yorgi konventsiooni sätted on miinimumeeskirjad ja lepinguosaliste riikide õigusaktid võivad olla vahekohtu pädevuse ning vahekohtu otsuste suhtes soodsamad;

K.  arvestades lisaks, et eeskiri, mille kohaselt peaks kohtud liikmesriikides, kus asuvad vahekohtud, olema ainupädevad, võib põhjustada märkimisväärset häiritust;

L.  arvestades, et aktiivsest mõttevahetusest, mis on kerkinud esile seoses ettepanekuga luua liikmesriikide tsiviilkohtutes ainupädevad vahekohtumenetlust toetavad kohtumenetlused, ilmneb, et liikmesriigid ei ole selles osas jõudnud ühisele seisukohale, ja et – võttes arvesse sellealast konkurentsi kogu maailmas – oleks kahjulik neid vastu tahtmist tegutsema sundida;

M.  arvestades, et erinevad riiklikud menetlusnormid, mis on välja töötatud vahekohtute pädevuse kaitsmiseks (hagi esitamise keeld seniks, kuni see on kooskõlas isikute vaba liikumise ja põhiõigustega, vahekohtuklausli kehtivusdeklaratsiooniga, kahjutasu väljamõistmisega vahekohtuklausli rikkumise eest, pädevuse kontrolli pädevuse põhimõtte negatiivse mõjuga jne), peavad olema jätkuvalt kättesaadavad ning selliste menetluste ja neist tulenevate kohtuotsuste mõju teistes liikmesriikides peab kehtima nende liikmesriikide õiguse suhtes sama moodi nagu enne otsust West Tankersi osas;

N.  arvestades, et poolte iseseisvus on olulise tähtsusega ja et menetluse peatamist käsitlevad sätted, nagu seda on kinnitanud Euroopa Kohus (nt Gasseri kohtuasja puhul), võimaldavad õõnestada kohtualluvuse klausleid menetluse nurjamise taktika abil;

O.  arvestades, et kolmandate poolte suhtes muutub sidusaks kohtualluvuse kokkulepe (näiteks konossemendi puhul), millele nad pole eraldi nõusolekut andnud, ning et see võib kahjustada nende õiguskaitse kättesaadavust ja olla ilmselt ebaõiglane, ning seega arvestades, et kohtualluvuse kokkulepetega kolmandate poolte suhtes tuleb tegeleda määruse eraldi sättes;

P.  arvestades rohelise raamatu soovitust, et paljusid määrusega seotud probleeme saaks leevendada parema kohtutevahelise suhtlemise abil; arvestades, et parema kohtunikevahelise suhtlemise sätestamine rahvusvahelise eraõiguse aktis oleks praktiliselt võimatu, kuid et seda saab edendada osana Euroopa õiguskultuuri loomisest väljaõppe ja võrgustike abil (Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik, tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk);

Q.  arvestades, et isikuõiguste puhul tuleb piirata võimalust valida meelepärane kohtualluvus, rõhutades et põhimõtteliselt peaksid kohtud tunnustama kohtualluvust üksnes juhul, mil esineb piisav, oluline või märkimisväärne side selle riigiga, kus hagi esitati, sest see aitaks saavutada parema tasakaalu kaalul olevate huvide, eriti sõnavabaduse õiguse ning maine ja eraelu puutumatuse kaitse õiguse vahel; arvestades, et eelkõige käsitletakse kohaldatava õiguse probleemi konkreetselt Rooma II määruse alases õigusloomega seotud algatuses; arvestades, et muudetud määruses tuleks siseriiklikele kohtutele siiski mõningaid juhiseid anda,

R.  arvestades, et ajutiste meetmete osas tuleks täpsustada Denilaueri pretsedendiõigust, seletades lahti, et ühepoolseid meetmeid saab määruse alusel tunnustada ja täita tingimusel, et kostjale antakse võimalus neid vaidlustada;

S.  arvestades, et ei ole täiesti selge, mil määral jäävad kaitsemeetmed, mille eesmärk on hankida teavet ja tõendeid, määruse artikli 31 kohaldamisalast välja,

Rahvusvahelise eraõiguse üldkontseptsioon

1.  julgustab komisjoni läbi vaatama erinevate kohtualluvust, selle täitmist ja kohaldatavat õigust käsitlevate õigusnormide vastastikuseid suhteid; on seisukohal, et üldeesmärk peaks olema õiguslik raamistik, mis on ühtse struktuuriga ja kergesti kättesaadav; on arvamusel, et selle eesmärgi nimel peaks terminoloogia kõikides küsimustes, kõik sarnaste eeskirjade mõisted ja nõuded kõikides küsimustes olema ühtsed ja kooskõlastatud (nt menetluse peatamine, kohtualluvuse kokkulepped jne) ning lõplik eesmärk võiks olla rahvusvahelise eraõiguse põhjalik kodifitseerimine;

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamine

2.  nõuab välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamist, kuid on seisukohal, et tühistamine tuleb tasakaalustada asjakohaste tagatistega, mis on ette nähtud selle poole õiguste kaitseks, kelle vastu täitmist taotletakse; on arvamusel, et seetõttu tuleks ette näha erakorraline menetlus, mis on kättesaadav liikmesriigis, kus täitmist taotletakse; on arvamusel, et see menetlus peaks olema kättesaadav sellele poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, avalduse alusel määruse III lisa loetelus nimetatud kohtule; on seisukohal, et põhjused erakorralise menetluse taotlemiseks peaksid olema alljärgnevad: a) kui tunnustamine on selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; b) kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus; c) kui otsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse, ning d) otsus on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele; leiab lisaks, et avaldust peaks olema võimalik esitada kohtunikule isegi enne mis tahes meetme võtmist täitmise osas, ja kui kohtunik leiab, et avaldusel on kaalukad põhjused, siis peaks ta andma asja otse määruse III lisa loetelus nimetatud kohtule läbivaatamiseks eespool nimetatud põhjustel; pooldab põhjenduse lisamist preambulisse selle kohta, et siseriiklik kohus võib karistada pahatahtlikel või ebamõistlikel põhjustel esitatud taotluse eest, nõudes muu hulgas kulude hüvitamist;

3.  ergutab komisjoni algatama avalikku arutelu avaliku korra küsimustes seoses rahvusvahelise eraõiguse aktidega;

4.  on seisukohal, et lõikes 2 osutatud erakorralise menetluse jaoks tuleb ette näha ühtlustatud protseduuriline ajavahemik kindlustamaks, et see viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik, ning tuleb tagada, et meetmed, mis võidakse võtta kohtuotsuse täitmiseks enne erakorralise menetluse taotlemiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu või enne selle menetluse lõpuleviimist, ei oleks pöördumatud; rõhutab eriti, et välisriigi kohtuotsust ei tohiks täita, kui seda ei ole võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud;

5.  on seisukohal, et lisaks autentsussertifikaadi nõude säilitamisele abinõuna tunnustamise tagamiseks võiks selle sertifikaadi jaoks olla ka tüüpvorm; on seisukohal, et selleks tuleks täiustada V lisas ette nähtud sertifikaati, vältides samal ajal võimalikult suures ulatuses vajadust tõlkimise järgi;

6.  usub, et kulude kokkuhoidmiseks võiks täidetava otsuse tõlge piirduda lõpliku korraldusega (regulatiivosa ja põhjuste kokkuvõte), kuid et täielikku tõlget tuleks nõuda juhul, kui taotletakse erakorralist menetlust;

Autentsed dokumendid

7.  on seisukohal, et autentsed dokumendid ei peaks olema vahetult täitmisele pööratavad, ilma võimaluseta nende vaidlustamiseks selle riigi õigusasutuste poolt, kus täitmist taotletakse; on seetõttu arvamusel, et kasutusele võetav erakorraline menetlus ei peaks piirduma juhtudega, kui dokumendi täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga, kuna on võimalik ette kujutada olukorda, kus autentne dokument võib olla vastuolus varem tehtud otsusega ja autentse dokumendi kehtivuse (erinevalt autentsusest) võib vaidlustada päritoluriigi kohtutes eksituse, valeandmete jne tõttu isegi täitmise käigus;

Määruse kohaldamisala

8.  on seisukohal, et ülalpidamiskohustused määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalas tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta, kuid kordab, et lõplik eesmärk peaks olema põhjalik õigustekstide kogumik, mis hõlmab kõiki küsimusi;

9.  on kindlalt vastu vahekohtumenetluse kohaldamisalast väljajätmise (ka osalisele) tühistamisele;

10.  on seisukohal, et määruse artikli 1 lõike 2 punktis d tuleks selgitada, et mitte ainult vahekohtumenetlus, vaid ka kohtumenetlus, milles käsitletakse vahekohtupädevuse kehtivuse ja ulatuse küsimust peamise küsimusena või eelotsuse küsimusena või kui see küsimus tõstatatakse menetluse käigus, jäetakse määruse kohaldamisalast välja; leiab lisaks, et artiklile 31 tuleks lisada lõik, millega sätestatakse, et otsust ei tunnustata, kui päritoluliikmesriigi kohus ei ole vahekohtuklausli kehtivuse või kohaldamise ulatusega seotud küsimuse otsustamisel võtnud arvesse selle liikmesriigi vahekohtu õigussätteid, kus täitmist taotletakse, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi otsus annab samu tulemusi kui selle liikmesriigi vahekohtu õigussätte rakendamine, kus täitmist taotletakse;

11.  on seisukohal, et seda tuleks ka selgitada põhjenduses;

Kohtualluvus

12.  on seisukohal, et menetluse nurjamise probleemi lahendamiseks tuleks kohtualluvuse kokkuleppes määratud kohus vabastada kohustusest peatada kohtumenetlus menetluse peatamist käsitlevate sätete alusel; on seisukohal, et see tuleks siduda nõudega, et mis tahes kohtualluvuse alase vaidluse puhul teeb valitud kohus otsuse kiiresti, käsitledes vastavat küsimust esmatähtsana, ja et seda tuleks toetada põhjendusega, milles rõhutatakse poolte iseseisvuse ülimat tähtsust;

13.  on seisukohal, et määruses peaks olema uus säte, mis käsitleb kohtualluvuse kokkuleppe vastuseatavust kolmandate poolte vastu; on seisukohal, et selles sättes võiks ette näha, et isiku suhtes, kes ei ole lepingupool, muutub sidusaks erandlik kohtualluvuse kokkulepe, mis on sõlmitud kooskõlas määrusega, ainult juhul kui: a) seda kokkulepet sisaldab kirjalik dokument või elektrooniline register; b) kõnealusele isikule on õigeaegselt ja piisava ajavahemikuga ette teatatud kohtust, kuhu kaebus esitatakse; c) kaubaveolepingutes valitud kohus on i) vedaja alaline asukoht; ii) veolepingus kokkulepitud vastuvõtmise koht; iii) veolepingus kokkulepitud tarnekoht või iv) sadam, kus kaup on esialgselt laevale laaditud, või sadam, kuhu kaup on lõpuks maha laaditud; on arvamusel, et samuti tuleks sätestada, et kõigil teistel juhtudel võib kolmas pool esitada kaebuse muule määruse kohaselt pädevale kohtule, kui tekib olukord, et poole kinnihoidmine valitud kohtu asukohariigis on äärmiselt ebaõiglane;

Forum non conveniens

14.  vältimaks probleemi, mis tekkis kohtuasjas Owusu vs. Jackson, soovitab lahendust määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 15 eeskujul, et võimaldada põhikohtuasja lahendamiseks pädevatel liikmesriigi kohtutel menetlus peatada, kui nad on seisukohal, et teise liikmesriigi või kolmanda riigi kohus sobiks paremini kohtuasja või selle konkreetset osa arutama, võimaldades pooltel sellega esitada avaldus nimetatud kohtule, või võimaldada kohtul, kellele hagi esitati, anda kohtuasi poolte nõusolekul edasi kõnealusele kohtule; tunneb heameelt sellekohase soovituse üle ettepanekus võtta vastu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades(21);

Määruse toimimine rahvusvahelise õiguskorra raames

15.  on ühest küljest seisukohal, et küsimust, kas määruses sätestatud eeskirjadele tuleks anda refleksiivne mõju, ei ole veel piisavalt kaalutud, ja et oleks enneaegne astuda seda sammu ilma põhjaliku uurimise, laiaulatuslike konsultatsioonide ja poliitilise aruteluta, milles Euroopa Parlament peaks etendama juhtivat rolli, ning ergutab komisjoni seda protsessi algatama, on teisest küljest arvamusel, et suurt hulka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kahepoolseid kokkuleppeid ning vastastikkuse ja rahvusvahelise hoolivuse küsimusi arvesse võttes on probleem ülemaailmne ja lahendust tuleks otsida ka paralleelselt Haagi konverentsi kaudu, jätkates läbirääkimisi rahvusvahelise kohtuotsuseid puudutava konventsiooni üle; volitab komisjoni andma endast parimat, et see projekt – rahvusvahelise eraõiguse Püha Graal – taaselustada; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks seda, millisel määral võiks 2007. aasta Lugano konventsioon(22) olla sellisele rahvusvahelisele kohtuotsuseid puudutavale konventsioonile mudeliks ja eeskujuks;

16.  on seisukohal, et seniks tuleks laiendada kinnisvaraga seotud asjaõiguse ja rendiõiguse suhtes ainupädevust käsitlevaid ühenduse eeskirju kolmandas riigis algatatud menetlustele;

17.  toetab määruse muutmist nii, et see võimaldaks anda refleksiivse mõju ainupädeva kohtualluvuse klauslitele kolmandate riikide kohtute kasuks;

18.  on seisukohal, et Owens Bank vs. Bracco kohtuotsuse ümberlükkamise küsimust tuleks käsitleda eraldi läbivaatamise käigus;

Füüsiliste ja juriidiliste isikute alalise elu- või asukoha määratlus

19.  on seisukohal, et soovitav oleks füüsiliste isikute alalise elukoha autonoomne Euroopa määratlus (kokkuvõttes kohaldatav kõigi Euroopa õigusaktide suhtes), et vältida eelkõige olukordi, kus isikutel võib olla rohkem kui üks alaline elukoht;

20.  lükkab tagasi ettevõtete alalise asukoha ühetaolise määratlemise Brüsseli I määruse raames, kuna sellist kaugele ulatuvate tagajärgedega määratlemist tuleks arutada ja selle üle otsustada väljatöötatava Euroopa äriühinguõiguse kohaldamisalas;

Intressimäärad

21.  on seisukohal, et määrusega tuleks kehtestada eeskiri, millega välistatakse, et kohtu täitevasutus keeldub jõustamast päritoluriigi kohtu automaatseid eeskirju intressimäärade kohta ning kohaldab selle asemel oma riigi intressimäära alles alates täitekorralduse esitamisest erakorralise menetluse alusel;

Tööstusomand

22.  on seisukohal, et menetluse nurjamise probleemi lahendamiseks tuleks kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, vabastada kohustusest peatada kohtumenetlus menetluse peatamist käsitlevate sätete alusel, kui kohtul, kellele hagi on esitatud esimesena, puudub selgelt pädevus; lükkab siiski tagasi idee, et kõik hagid, mille eesmärk on vastutuse puudumist tuvastava otsuse saamine, tuleks põhimõtte „eelis ajas, eelis õiguses” kohaldamisalast välja arvata põhjusel, et sellistel hagidel võib olla õigustatud kaubanduslik eesmärk; on siiski seisukohal, et kohtualluvust käsitlevaid küsimusi on kõige parem lahendada patendivaidluste lahendamise ühtlustatud süsteemi loomise ettepanekute kontekstis;

23.  on seisukohal, et kaotada tuleks määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I”)(23) ja määruse (EÜ) nr 44/2001 terminoloogilised vastuolud, lisades Brüsseli I määruse artikli 15 lõikesse 1 Rooma I määruse artikli 6 lõikes 1 sisalduva „kutseala esindaja” määratluse ning asendades Brüsseli I määruse artikli 15 lõikes 3 sisalduva mõiste „transpordilepingud, kui tegemist on pakettreisilepingutega” viitega reisipakettide direktiivile 90/314/EMÜ(24), nagu seda on tehtud Rooma I määruse artikli 6 lõike 4 punktis b;

Kohtualluvus töölepingute puhul

24.  kutsub komisjoni üles hindama võimalust leida suuremat õiguskindlust ja nõrgemale poolele sobivat kaitset pakkuv lahendus töötajate jaoks, kes ei tööta ainult ühes liikmesriigis (nt kaugsõiduautojuhid, stjuuardid/stjuardessid), võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

Isikuõigused

25.  usub, et Shevilli kohtuasjas tehtud otsust tuleb täpsustada; on seetõttu seisukohal, et leevendamaks teatavate riikide kohtute eeldatavat suundumust tunnustada territoriaalset pädevust juhtudel, mille puhul esineb vaid nõrk side riigiga, kus hagi esitati, tuleks lisada põhjendus selgitamaks, et põhimõtteliselt peaksid selle riigi kohtud tunnustama kohtualluvust üksnes juhul, mil esineb piisav, oluline või märkimisväärne side selle riigiga; on seisukohal, et sellega peaks saavutama parema tasakaalu kõnealuste huvide vahel;

Ajutised meetmed

26.  on seisukohal, et parema õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks peaksid meetmed, mille eesmärk on hankida teavet ja tõendeid või tõendite tagamine, olema hõlmatud ajutiste ja kaitsemeetmete mõistega;

27.  usub, et määruse kohaselt peaksid selliste meetmete puhul olema pädevad mitte ainult need kohtud, kes on pädevad arutama asja sisuliselt, vaid ka selle liikmesriigi kohtud, kus teavet või tõendeid hangitakse;

28.  leiab, et „ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed” tuleks määratleda põhjenduses samade mõistetega, mida kasutati St Paul Dairy kohtuasjas;

29.  on seisukohal, et Van Udeni kohtuasjas välja toodud erinevused kohtuasjade, milles meetmeid kohaldav kohus on pädev arutama asja, ja nende kohtuasjade vahel, milles kohus ei ole pädev arutama asja sisuliselt, tuleks asendada testiga, mis põhineb küsimusel, kas meetmeid võetakse esitatud või veel esitamata menetluse toetuseks kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis (millisel juhul ei tohiks kohaldada artiklis 31 esitatud piiranguid) või menetluse toetuseks teises liikmesriigis (millisel juhul peaks kohaldama artiklis 31 esitatud piiranguid);

30.  nõuab tungivalt põhjenduse kasutuselevõtmist probleemide ületamiseks, mis tulenevad Van Udeni kohtuasjas tunnustatud nõuetest „reaalse seose” kohta neid meetmeid kohaldava liikmesriigi kohtu territoriaalse pädevuse suhtes selgitamaks, et otsustades, kas kohaldada, uuendada, muuta või kinnitada teises liikmesriigis menetluse toetamiseks kohaldatud ajutisi meetmeid, peaksid liikmesriigi kohtud võtma arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas järgmisi asjaolusid: i) põhikohtuasja lahendava liikmesriigi kohtu mis tahes avaldus kõnealuse meetme või samalaadsete meetmete suhtes, ii) kas on olemas reaalne seos taotletava meetme ja liikmesriigi territoriaalse pädevuse vahel, mille raames meedet taotletakse, ja iii) meetme tõenäoline mõju teises liikmesriigis käimasolevatele või veel esitamata menetlustele;

31.  lükkab tagasi komisjoni idee, et põhimenetlust lahendav kohus peaks suutma kinnitada, muuta või kohandada teise liikmesriigi kohtu kohaldatud ajutisi meetmeid, kuna see ei oleks kooskõlas määrusega kehtestatud vastastikuse usalduse põhimõttega; on lisaks seisukohal, et puudub selgus selles, millistel alustel saab kohus uuesti läbi vaadata teises kohtualluvuses oleva kohtu tehtud otsuse ja millist õigust tuleks selliste asjaolude korral rakendada, ning et see võib põhjustada konkreetseid praktilisi probleeme, näiteks seoses kuludega;

Kollektiivne hüvitamine

32.  rõhutab, et komisjoni eelseisva kollektiivse hüvitamise vahendeid käsitleva töö käigus võib olla vajalik kaaluda konkreetsete kohtualluvuse eeskirjade koostamist kollektiivmeetmete jaoks;

Muud küsimused

33.  on seisukohal, et arvestades rahvusvahelise eraõiguse erilisi raskusi, liidu õigusnormide vastuolu alase õigusakti tähtsust ettevõtete, kodanike ja kohtuvaidluse rahvusvaheliste osaliste jaoks ning vajadust sidusa pretsedendiõiguse kogumi järele, on aeg luua Euroopa Kohtus eraldi koda tegelemiseks viidetega eelotsuste jaoks, mis on seotud rahvusvahelise eraõigusega;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0090.
(3) Otsus kohtuasjas C-394/07: Gambazzi v. DaimlerChrysler Canada (EKL 2009, lk I-2563).
(4) Arvamus 1/03 (EKL 2006, lk I-1145).
(5) Otsus kohtuasjas C-185/07: Allianz SpA v. West Tankers Inc. (EKL 2009, lk I-663).
(6) Otsus kohtuasjas C-116/02: Gasser GmbH v. MISAT Srl (EKL 2003, lk I-14693).
(7) Otsus kohtuasjas C-281/02: Owusu v. Jackson (EKL 2005, lk I-1383).
(8) Otsus kohtuasjas C-68/93: Shevill ja teised v. Presse Alliance (EKL 1995, lk I-415).
(9) Otsus kohtuasjas C-129/92: Owens Bank Ltd v. Fulvio Bracco ja Bracco Industria Chimica SpA (EKL 1994, lk I-117).
(10) Otsus kohtuasjas 125/79: Denilauer v. Couchet Frčres (EKL 1980, lk 1553).
(11) Otsus kohtuasjas C-104/03: St Paul Dairy Industries v. Unibel (EKL 2005, lk I-3481).
(12) Otsus kohtuasjas C-391/95: Van Uden vs. Deco-Line (EKL 1998, lk I-7091).
(13) Konsolideeritud versioon EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.
(14) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.
(15) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.
(16) ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.
(17) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
(18) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.
(19) ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.
(20) Vt preambuli üheksandat põhjendust.
(21) KOM(2009)0154; artikkel 5.
(22) ELT L 147, 10.6.2009, lk 5.
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
(24) Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika