Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2015(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0223/2010

Esitatud tekstid :

A7-0223/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/09/2010 - 6.17
CRE 07/09/2010 - 6.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0307

Vastuvõetud tekstid
PDF 138kWORD 59k
Teisipäev, 7. september 2010 - Strasbourg
Ajakirjandus ja uus meedia ning Euroopa avaliku sfääri loomine
P7_TA(2010)0307A7-0223/2010

Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioon ajakirjanduse ja uue meedia ning Euroopa avaliku sfääri loomise kohta (2010/2015(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu II jaotist;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 41 ja 42;

–  võttes arvesse 22. oktoobril 2008 allkirjastatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni pealkirjaga „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”(1);

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta teatist pealkirjaga „'Debate Europe” – demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kogemuste rakendamine' (KOM(2008)0158);

–  võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa asjadest teavitamine audiovisuaalmeedia abil” (SEK(2008)0506);

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa asjadest teavitamine interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007)1742);

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ettepanek: institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007)0569);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust(2);

–  võttes arvesse komisjoni 1. veebruari 2006. aasta teatist pealkirjaga „Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta” (KOM(2006)0035);

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu kohta(3);

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (KOM(2005)0494);

–  võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta(4);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0223/2010),

A.  arvestades, et kodanike juurdepääs teabele ning poliitikakujundajate ja valijate vaheline suhtlemine on meie esindusdemokraatlike ühiskondade kesksed tahud ning vajalikud eeltingimused, et kasutada üldsuse õigust täielikuks ja informeeritud demokraatlikuks osalemiseks riigi ja ELi avalikus elus;

B.  arvestades, et üldsusel on õigus saada teavet ELi ja selle konkreetsete projektide kohta, väljendada oma seisukohti ELi küsimustes ja saada ära kuulatud; arvestades, et vahendajate ülesanne on selle dialoogi hõlbustamine;

C.  arvestades, et viimased Euroopa Parlamendi valimised ei muutnud valijate osalusprotsendi vähenemise suundumust ning tõstsid esile vajaduse jätkata jõupingutusi ELi ja selle kodanike teineteisele lähendamiseks;

D.  arvestades, et on selgeid tõendeid selle kohta, et kodanikud teavad ELi poliitikast ja küsimustest liiga vähe, kuid soovivad olla paremini informeeritud, nagu kajastavad ka mitmete Eurobaromeetri küsitluste tulemused; arvestades, et need küsitlused näitavad, et teabepuudus on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed loobuvad hääletamast ega soovi usaldada ELi institutsioone;

E.  arvestades, et Lissaboni leping on andnud parlamendile ELi otsustusprotsessides rohkem volitusi, mis muudab veelgi tähtsamaks ELi kodanike teavitamise nende valitud esindajate tööst;

F.  arvestades, et Lissaboni lepinguga on kehtestatud uus vorm üldsuse osalemiseks ELi poliitika kujundamises – Euroopa kodanikualgatus; arvestades, et üldsuse juurdepääs teabele ja selle kriitiline mõistmine on Euroopa kodanikualgatuse seisukohast võtmetähtsusega;

G.  arvestades, et avalikku sfääri võib mõista kui ruumi, milles kõik ELi kodanikud ja mitmekesised elanikkonnarühmad võivad avalikku poliitikat paremini mõista ja kus nendega selle üle arutatakse, eesmärgiga nende ootusi paremini täita, ning arvestades, et see peab olema ruum nii teabe andmiseks kui ka ulatuslikeks konsultatsioonideks, mis ületab riigipiire ning soodustab jagatud avaliku huvi tunnet kogu ELis;

H.  arvestades, et mõistet „uus meedia” kasutatakse võrku ühendatud digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kohta; arvestades, et uus tehnoloogia soodustab teabe levikut ja sisendi mitmekesisust ning kaalutlevamat demokraatiat; arvestades, et elektrooniline sotsiaalne meedia loob uusi avalikkuse vorme, mis on füüsiliselt hajutatud, kuid seotud ühise huvi tõttu sama teema vastu ja millel on võime luua uusi piiriüleseid avalikke sfääre;

I.  arvestades, et sotsiaalse meedia platvormide kasutamine parlamendi poolt 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal suurendas edukalt aktiivsete kasutajate arvu, eriti noorte hulgas;

J.  arvestades, et muutunud on viis, kuidas noored meediat tajuvad ja kasutavad; arvestades, et noored kasutavad uut tehnoloogiat laialdaselt kommunikatsioonivahendina;

K.  arvestades, et Euroopa avaliku sfääri loomine on tihedalt seotud üleeuroopaliste või riikidevaheliste meediastruktuuride olemasoluga; arvestades, et praegu puudub Euroopa ühine avalik sfäär, kuid on olemas väga elavad riikide avalikud sfäärid, mille vahel tuleks luua sünergia, nagu seda on teinud näiteks Prantsuse-Saksa telekanal Arte;

L.  arvestades, et Amsterdami lepingu protokolli kohaselt, mis käsitleb liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingut(5), on liikmesriikide ülesanne määratleda ja korraldada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegevust;

M.  arvestades, et meediaturgu reguleeriv õigusraamistik erineb liikmesriigiti oluliselt ja seda tuleb austada;

N.  arvestades, et riikide meedial ja eriti avalikel ringhäälinguorganisatsioonidel on eriline kohustus teavitada avalikkust põhjalikult poliitilistest otsustusprotsessidest ja haldusest, mis peaks hõlmama ka ELi asju;

O.  arvestades, et inimeste ELi puudutavate teadmiste parandamise eelduseks on see, et EList saab kooli õppekavasse kuuluv teema;

P.  arvestades, et ajakirjandus on demokraatia oluline mõõdupuu, mis peaks tagama vaba juurdepääsu väga erinevatele seisukohtadele; arvestades, et ajakirjanikel ja meedial on juhtroll Euroopa integratsiooniprotsessis;

Q.  arvestades, et EL peaks liikmesriikides avaliku legitiimsuse otsinguil soodustama rahvusvahelise meedia teket, mis annaks Euroopale uue demokraatliku ja sõltumatu mõõtme, tugevdades samal ajal eeskirju, mille eesmärk on kaitsta pluralismi ja võidelda meediaomandi koondumise vastu;

R.  arvestades, et uute kommunikatsioonivahendite teke on muutnud kõiki ajakirjanduse ja meediatööstuse harusid, sundides järele mõtlema sektoris traditsiooniliselt kasutatud meetodite üle, et võimaldada kõikidel luua ja jagada blogide sisu; arvestades, et suhtlusvõrkudest on saanud veeb 2.0 keskne võimalus ning need on muutnud harjumusi ja loonud uudiste edastamisele uue mõõtme, sest üha rohkem ajakirjanikke kasutavad võrke teabeallika või teabe levitamise vahendina; arvestades, et sotsiaalset meediat kasutatakse mingil määral mitmesuguste artiklite kirjutamiseks ja taustauuringuteks ning ajakirjanikud kasutavad seda oma artiklite avaldamiseks, jagamiseks ja reklaamimiseks,

1.  võtab lähtekohaks asjaolu, et ELi institutsioonide eesmärk peab olema luua üheskoos Euroopa avalik sfäär, mida iseloomustab kõikide ELi kodanike võimalus osaleda ja mille aluseks on vaba ja tasuta juurdepääs komisjoni, nõukogu ja parlamendi kogu avalikule teabele kõikides ELi keeltes;

2.  pooldab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni pealkirjaga „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” ning nõuab tungivalt ELi institutsioonidelt selle deklaratsiooni austamist ja täitmist;

3.  on seisukohal, et ELi-teemaliste uudiste vahendamine peab toimuma iga liiki meedias, eriti massimeedias, ning olema erapooletu, faktipõhine ja sõltumatu, mis on üleeuroopalise arutelu tekitamise ja Euroopa avaliku sfääri loomise keskne eeltingimus;

4.  märgib, et probleemiks ei ole ELi ja selle institutsioone puudutava teabe ja uudiste puudumine internetis, vaid hoopis suure hulga teabe kättesaadavus ilma mingi korra ja süsteemita, mis viib olukorrani, kus liiga palju teavet tapab teabe; märgib, et kõik institutsioonid on käivitanud oma uudisteplatvormid, mis siiski laiemale avalikkusele huvi ei paku, kuna tihtipeale ei ole need piisavalt selged, atraktiivsed ja arusaadavad, mis sageli on tingitud asjaolust, et kasutatakse liiga tehnilist keelt, mis on inimeste jaoks, kes ei ole Euroopa asjadega kursis, väga eemaletõukav; on seisukohal, et nende platvormide jaoks on vaja sissejuhatavat portaali, mis selgitab kõikide Euroopa institutsioonide toimimist;

5.  kinnitab, et kommunikatsioon peaks põhinema tõelisel dialoogil üldsuse ja poliitikakujundajate vahel ning isikute rahulikul poliitilisel arutelul; soovib näha interaktiivsemat dialoogi, mis põhineks vähem institutsioonilisel kommunikatsioonil, mis on sageli eemaletõukav ja liiga kaugel inimeste igapäevaelust;

6.  on veendunud, et tulemuste saavutamiseks peab kommunikatsiooni abil selgeks tegema, et ELi tasandil tehtud poliitilised otsused mõjutavad otseselt ELi kodanike igapäevaelu, sest kodanikud näevad ELi endiselt liiga kaugena ning arvavad, et ELil on liiga vähe mõjuvõimu nende tegelike probleemide lahendamiseks;

7.  kutsub komisjoni üles tugevdama oma teabevahetuspoliitikat ja seadma selle prioriteediks, kui algavad läbirääkimised 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku üle;

Liikmesriigid

8.  tuletab meelde, et ELi lepingu uue artikli 12 kohaselt on liikmesriikide parlamendid kaasatud ELi poliitika kujundamisse varasemas etapis kui seni, ning ergutab seda kaasatust, et suurendada ELi poliitilist arutelu riiklikul tasandil; rõhutab riikide parlamendiliikmete ELi poliitika kujundamisse kaasamise tähtsust ja tervitab algatusi, nagu riikide parlamendiliikmete osalemine parlamendikomisjonide koosolekutel voogedastuse kaudu;

9.  rõhutab erakondade olulist rolli avaliku arvamuse kujundamisel Euroopa küsimustes; rõhutab, et erakondadel on juhtroll arutelu edendamisel ja Euroopa avaliku sfääri kujundamisel; on seisukohal, et erakonnad peaksid Euroopa teemad oma programmis tähtsamale kohale tõstma;

10.  on veendunud, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on Euroopa arutelus oluline roll; on seisukohal, et nende rolli tuleks suurendada sihtotstarbeliste koostööprojektide abil avaliku kommunikatsiooni valdkonnas;

11.  rõhutab, et igal liikmesriigil on vaja spetsialiseeritud ELi asjade osakonda, kus oleks isik, kes vastutaks ELi poliitika kohalike, piirkondlike ja riiklike mõjude selgitamise eest, ning mis oleks kontaktpunktiks, kuhu inimesed saavad ELi puudutavates küsimustes pöörduda;

12.  toonitab, kui oluline on, et pressinõunikud komisjoni esindustes ja parlamendi infobüroodes oleksid kutselised meediatöötajad, kelle ülesanne on täita Euroopa küsimusi käsitlevates riigisisestes aruteludes aktiivset ja nähtavat rolli;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa integratsiooniprotsess on vaja noortele lähemale tuua ning seepärast palub liikmesriikidel ja piirkondadel kaaluda õpilastele ELi institutsioonide tutvustamiseks ELi teema täielikumat lisamist kõikidesse õppekavadesse, keskendudes ELi ajaloolisele taustale, eesmärgile ja toimimisele, ning julgustab neid selles valdkonnas ELi tasandil parimaid tavasid vahetama; on veendunud, et koolide täielik osalemine on ELi kommunikatsioonipoliitika jaoks väga tähtis, et jõuda noorteni ja neid kaasata;

Meedia ja EL

14.  väljendab heameelt komisjoni ja parlamendi ELi-teemaliste koolituskavade üle ajakirjanikele ning nõuab nende mahu suurendamist, et rahuldada kasvavat nõudlust; väljendab muret komisjoni teabevahetuse eelarveridade, eriti programmi „Teave meedia jaoks” vahendite kärpimise pärast;

15.  tunnistab, kui oluline on see, et Euronews laiendab oma keelte valikut, hõlmamaks kõiki ELi liikmesriikide keeli (ja mitte ainult) ning olemaks edaspidigi sõltumatu teleajakirjanduse mudel, mis edendab uudiste objektiivsust, poliitika kvaliteeti ja reklaami läbipaistvust;

16.  toonitab, kui oluline on austada ajakirjandusvabadust ja toimetuste sõltumatust nii ELi kui ka riigi tasandil, eriti avalik-õigusliku raadio- ja teleringhäälingu õigust oma programmi vastavalt oma äranägemisele koostada, sest nende programmi autonoomia on ELi ja tema meediamaastiku põhiväärtus ning ülimalt oluline vaba, avatud ja demokraatliku ühiskonna õitsenguks;

17.  juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalsel meedial on tohutu potentsiaal noorteni jõudmiseks, ja julgustab seepärast nii komisjoni kui ka parlamenti tugevdama ajakirjanduslikult sõltumatu meedia reportaaže, mida tehakse riigist eraldiseisvalt;

18.  rõhutab vajadust usaldusväärse poliitilise teabe järele, muu hulgas uue meedia valdkonnas, arvestades meedia erilist rolli demokraatliku tahte ja avaliku arvamuse kujundamise protsessis; rõhutab, kui oluline on edendada avaliku ja erameedia partnerlust, et jõuda laiema üldsuseni;

19.  julgustab komisjoni ja parlamenti veelgi suurendama jõupingutusi oma töötajate harimisel ja koolitamisel teabevahetusoskuste vallas, mis võimaldaks neil meedia ja üldsusega suhelda, et parandada ELi institutsioonide teabeandmist ja kommunikatsiooni; peab nende tingimuste täitmiseks väga oluliseks professionaalsete ajakirjanike tõhustatud töölevõtmist;

20.  palub komisjonil olla avatud kõikide kommunikatsiooniviiside suhtes, luua tihedamad suhted ajakirjanike ja meediaga ning toetada kõiki projekte ja algatusi, mille eesmärk on üldsust ELi asjadest paremini teavitada;

21.  soovitab komisjonil edendada ja rahastada teabevahetust ELi teemade kajastamise heade tavade üle eri liikmesriikide ringhäälinguorganisatsioonide ja teiste meediakanalite vahel, muu hulgas koolitada avalik-õigusliku ja erameedia sektoreid;

22.  on arvamusel, et viimase aja suundumus, mille kohaselt akrediteeritud ajakirjanike arv Brüsselis väheneb, on äärmiselt murettekitav, ning on seisukohal, et selline olukord ei ole ei ELi institutsioonide ega Brüsseli akrediteeritud ajakirjanike huvides; kutsub seepärast ELi institutsioone üles tegema Brüsselis asuvate pressiesindajatega nende toetamiseks tihedamat koostööd ja kohtlema neid suurema avatusega; teeb seetõttu ettepaneku võtta meetmeid ajakirjanike akrediteerimise korra lihtsustamiseks;

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et paljud meediaettevõtted ning eriti avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on teinud märkimisväärseid investeeringuid eelkõige internetis pakutavatesse uutesse interaktiivsetesse mittelineaarsetesse meediateenustesse, mis hõlmavad uudiseid ja päevakajalisi sündmusi, muu hulgas Euroopa teemadel, ning jõuavad seetõttu eelkõige noorema vaatajaskonnani;

24.  tunnistab, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ei ole ainus vahend, mida saab kasutada ELi sõnumi kodanikeni toimetamiseks, sest empiirilised tõendid näitavad, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on ELi uudiste kajastamisel samuti võtmetähtsusega ning võivad aidata kaasa Euroopa avaliku sfääri kujundamisele ja edendamisele;

25.  pooldab pilootprojekti uurimisstipendiumide määramiseks piiriülesele uurivale ajakirjandusele; on seisukohal, et valimispaneeli liikmete sõltumatus on hädavajalik ajakirjandusliku sõltumatuse tagamiseks;

26.  ergutab Euroopa algatuse loomist eelkõige noorte ajakirjanike koolitamiseks Euroopa asjades; on jätkuvalt arvamusel, et tuleks astuda samme, mis innustaksid ajakirjanikke kirjutama regulaarselt artikleid ELi institutsioonide töö kohta; ergutab liikmesriike lisama koolide õppekavadesse uut meediat kasutava ajakirjanduse õppeainet;

Avalik-õiguslik meedia

27.  rõhutab, et Amsterdami protokolli kohaselt on avalik-õigusliku ringhäälingu määratlemine, korraldamine ja rahastamine liikmesriikide pädevuses; ergutab seepärast liikmesriike võimaluse korral lisama sinna ELi asju käsitlevad uudised, kooskõlas ajakirjandusliku sõltumatuse ja ajakirjanduseetikaga;

28.  rõhutab, et riiklikel ja piirkondlikel avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel on eriline ülesanne teavitada avalikkust ELi tasandi poliitikast ja poliitika kujundamisest; rõhutab sellega seoses, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid peavad kriitiliselt ja täiesti sõltumatult vaatama üle oma ELi teemade vahendamise ja seadma kaugeleulatuvad eesmärgid;

29.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid tagama avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatuse ning et viimastel on kohustus ELi teemasid vahendada, arvestades nende kui avaliku teenuse osutajate ülesannet teavitada ja toetada kodanikke ja kodanikuühiskonda;

30.  rõhutab, et avalik-õiguslik meedia peaks võtma kasutusele uue meedia kommunikatsioonitehnikad, et suurendada oma usaldusväärsust avatud avaliku osaluse kaudu; julgustab avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone näiteks looma voogedastust kasutavaid internetifoorumeid, kus avalikkus saab jälgida liikmesriikide parlamentides ja Euroopa Parlamendis toimuvat arutelu ning sel teemal arvamusi vahetada;

ELi ja kohalik tasand

31.  rõhutab vajadust tagada, et ELi institutsioonid töötaksid üheskoos kommunikatsioonitegevuse parandamiseks; on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid aitama detsentraliseerida ELi kommunikatsioonipoliitikat, et anda sellele teabevahetuse eri tasandite lähendamiseks kohalik ja piirkondlik mõõde, ning nad peaksid ergutama liikmesriike andma üldsusele rohkem teavet ELiga seotud küsimuste kohta;

32.  palub komisjonil jätkata kohaliku tasandi lähenemisviisi, et muuta EL kohalikul tasandil nähtavamaks;

33.  võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni töö kohalike raadio- ja televisioonivõrkudega ja nende rahastamise; juhib tähelepanu sellele, et ringhäälinguorganisatsioonide toimetused peavad olema täiesti sõltumatud;

Euroopa Parlament

34.  soovitab luua Euroopa Parlamendi ajutise töörühma, et uurida olemasolevaid uue meedia lahendusi ning esitada ettepanekud selle kohta, kuidas luua liikmesriikide või piirkondlike parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel parlamentidevahelisi suhteid;

35.  tunnistab liikmesriikide parlamentide olulist rolli ja sellega seoses Euroopa Parlamendi infobüroode tähtsust liikmesriikides; osutab siiski, et nähtavamaks muutumiseks peavad nad oma ülesannete hulka lisama sidemete tugevdamise liikmesriikide parlamentidega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning kodanikuühiskonna esindajatega;

36.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi infobürood peavad saama kohaliku iseloomu ning andma üldsusele suunatud teavet parlamendi otsuste ja tegevuse kohta; teeb ettepaneku kaaluda võimalust suurendada infobüroode sõltumatust otsustamisel, kuidas üldsusega suhelda;

37.  on seisukohal, et parlamendi infobürood liikmesriikides peaksid mängima suuremat rolli nii riikliku, piirkondliku kui ka kohaliku meedia kaasamises; soovitab suurendada parlamendi infobüroode eelarveridade mahtu konkreetse eesmärgiga tagada parem kommunikatsioon;

38.  on veendunud, et oleks vaja hinnata EuroparlTV tulu ja kulu suhet, võttes aluseks vaadatavuse ja vaatajaskonna põhjaliku analüüsi; on veendunud, et EuroparlTV tuleks muuta tõhusamaks ning integreerida seda rohkem parlamendi internetistrateegiaga, kohandades samaaegselt selle staatust, et tagada toimetuse sõltumatus, ning tehes selle sisu võimalikult laialdaselt kättesaadavaks nendele telekanalitele ja internetimeediale, kes soovib seda kasutada;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhind sisaldab uue meedia kategooriat;

Ajakirjandus ja uus meedia

40.  nõuab tungivalt, et ajakirjanikud ja teised meediatöötajad tuleksid kokku, et arutada ja mõtiskleda Euroopa ajakirjanduse tuleviku üle;

41.  rõhutab, et liikmesriigid peavad leidma ELi meediale elujõulise vormi, mis läheks kaugemale lihtsalt teabe edastamisest ning võimaldaks sellel anda tõelise panuse ELi kultuurilisse ja keelelisse mitmekesisusse;

42.  rõhutab, et kuigi suhtlusvõrgud on suhteliselt hea viis kiiresti teavet levitada, ei ole nende usaldusväärsus teabeallikana alati piisavalt suur ning neid ei saa pidada professionaalse meedia osaks; toonitab, et viis, kuidas suhtlusvõrkudes andmeid käsitletakse, võib olla sageli ohtlik ja vastuolus ajakirjanduseetikaga ning seetõttu tuleb nende uute vahendite kasutamisel ettevaatlik olla; rõhutab uue meedia eetikakoodeksi koostamise tähtsust;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et muutused ajakirjanike töös sillutavad teed avatumale ja pühendunumale meediale, mis on üha paremini informeeritud kogukondade teenistuses, kuid tuleb tagada, et see on ajakirjanduse kui terviku huvides ega mõjuta ajakirjanike staatust;

44.  rõhutab, et ajakirjanikud ja meediatöötajad peavad jääma valvsaks oma pidevalt muutuva eriala arengute suhtes ning kasutama ära võimalusi, mida pakuvad suhtlusvõrgud, mis tõenäoliselt võimaldavad neil laiendada oma teadmistevõrku ja hõlbustada nn veebijälgimist; märgib huviga, et hoolimata suhtlusvõrkude pöördumatust esilekerkimisest, on ajakirjandus säilitanud oma võtmerolli uudiste edastamisel, sest ajakirjanikud kasutavad neid äärmiselt mitmekesiseid võrke põhjalikeks uuringuteks ja faktide kontrollimiseks, mis toob kaasa uue osalusajakirjanduse mudeli ning edendab teabe levitamist;

45.  rõhutab ajakirjanike suurt rolli moodsas ühiskonnas, mis seisab silmitsi infouputusega, sest ainult nemad võivad anda teabele märkimisväärset lisaväärtust, kasutades oma ekspertteadmisi, eetikat, oskusi ja usaldusväärsust, et uudised mõtestada; juhib tähelepanu asjaolule, et meedia kvaliteeti ja sõltumatust saab tagada üksnes rangete ameti- ja sotsiaalsete standardite abil;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 13, 20.1.2009, lk 3.
(2) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.
(3) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 369.
(4) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 403.
(5) EÜT C 340, 10.11.1997, lk 109.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika