(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0193);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0111/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0235/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  kordab juba mitmendat korda üleskutset komisjonile ja nõukogule, et Euroopa Parlamendile tuleb anda piisavalt aega, igal juhul mitte vähem kui viis kuud, et parlament saaks täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõike 2 kohast konsulteerivat rolli liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste läbivaatamisel;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 a (uus) (1 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, sh võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 (2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. (2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit püüdleb täieliku tööhõive saavutamise ja sotsiaalse arengu suunas, võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning kõrge haridus- ja koolitustasemega seotud nõudeid. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 a (uus) (2 a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Lisaks on artiklis 10 sätestatud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel on liidu eesmärk võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa ühiskonda iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 (4) 2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et ELil on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta oma tootlikkust ja konkurentsivõimet, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. (4) 2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et ELil on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta oma teadmistepõhist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning taasluua tingimused täielikuks tööhõiveks, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 (5)  Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal vastu ja vaatas 2008. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt selgeid prioriteete ja et nende vahelised seosed oleksid võinud olla tugevamad. See piiras suuniste mõju liikmesriikide poliitika kujundamisele. (5)  Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia oleks pidanud aitama kindlaks määrata ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal vastu ja vaatas 2008. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt siduvaid eesmärke kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste poliitilises, ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks ning jätkusuutliku majanduse arendamiseks, ka oleksid pidanud prioriteetidevahelised sidemed tugevamad olema. Lõpuks ei õnnestunud strateegia olulisemaid eesmärk täita ka seetõttu, et liikmesriigid ei suhtunud nendesse suunistesse kui enda kehtestatutesse. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus) (5 a)  Kui arvata välja ELi uued sotsiaalset suunitlust käsitlevad õigusloomega seotud algatused, peab Euroopa Liit praegust poliitikat ja selle elluviimist märkimisväärselt tõhustama. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 (6) 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil, ning euro on pakkunud makromajanduslikule stabiilsusele vajalikku tuge. Kriis on seega näidanud, et Euroopa Liidu poliitika koordineerimine võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta. Kriis tõi selgelt esile ka selle, et liikmesriikide majandus ja tööturud on üksteisest tugevalt sõltuvad. (6) 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil. Endiselt jätkuv kriis toob esile kriisi varastele märkidele reageerimise tõhusate vahendite puudumise ja on seega näidanud, et Euroopa Liidu poliitika koordineerimine võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta ning samal ajal võetakse arvesse ka subsidiaarsuse põhimõtet. Samuti toob kriis selgelt esile ka selle, et liikmesriikide majandus ja tööturud on üksteisest tugevalt sõltuvad, millest tulenevalt kuulub ka siseturu potentsiaali täielik ärakasutamine olulisemate Euroopa konkurentsivõimet suurendavate vahendite hulka, ja muudab vajalikuks mehhanismide, mille kindlaks määratud eesmärkideks on jätkuvalt tööhõive ja sotsiaalsete sihtide saavutamine, ulatusliku läbivaatamise. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 (7)  Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad. (7)  Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ja ka tulevasi olulisi muutusi ning kriise paremini ohjeldada ja suunata oma majandus toimiva, keskkonna ning majanduse seisukohalt jätkusuutliku ja kaasava majanduse teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge määr. Asjaomaste suuniste all loetletud peamised eesmärgid on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid endale võtma kohustuse täita riiklikud eesmärgid. Nad peaksid keskenduma tööhõive suurendamisele ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad, mis tulenevad õigusaktidest, bürokraatiast ja vahendite valest jaotusest riigi tasandil. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 (8)  Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad reformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks kaotada, koordineerides seda stabiilsuse ja kasvu pakti raames. (8)  Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest ja laiaulatuslikest majanduskasvu tingimuste loomise strateegiatest peavad liikmesriigid viima läbi ja jätkama struktuurireforme, mille eesmärk on tagada makromajanduslik stabiilsus, luua rohkem ja paremaid töökohti ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet ja tootlikkust, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, võidelda vaesuse vastu ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks järk-järgult kaotada, sellega tuleks alustada niipea, kui majanduse jätkusuutlik elavnemine on kindlustatud, koordineerides seda muu hulgas stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Selleks et saavutada praktikas jätkusuutliku majanduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid, tuleks esikohale seada suure makromajandusliku tasakaalustamatuse ja liikmesriikide vaheliste erinevuste kõrvaldamine. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) (8 a)  Euroopa 2020. aasta strateegia peaks olema strateegia, mis asetaks esikohale inimesed ja keskkonnakaitse ning mille abil majanduskriisist väljuda, ennetada edasist majanduslikku ja sotsiaalset kokkuvarisemist, mis on suurel määral kooskõlas struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikaga, aitaks elavdada liikmesriikide majandusi keskpikas ja pikas perspektiivis ning lahendada tööturuga seotud probleeme, mis tulenevad vananevast ühiskonnast. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 (9)  Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. (9)  Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele, nende inimeste arvu vähendamisele, kes ei ole suutnud läbida haridusteed või väljaõppeprogrammi, iga isiku elukestva õppe õiguse kinnitamisele, et võimaldada oskuste tunnustamist ja tõendamist, ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu Euroopa Liidus, et kõrvaldada piirkondlik tasakaalustamatus ja hoida ära ajude väljavool. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) arendamisele ning aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, innovaatilise ja sotsiaalse väärtusega teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus) (9 a)  Et edendada majanduskasvu, peaksid liikmesriigid võitlema seda pidurdavate meetmete vastu, nt bürokraatlik koormus, ülemäärased eeskirjad ja normid, kõrged maksud ja protektsionistlikud suundumused. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 b (uus) (9 b)  Väljakujunenud ja toimiva ühtse turu saavutamine on oluline element, et tagada ELi üldine makromajanduslik toimimine. See on eriti tähtis majandus- ja rahaliidu püsimajäämise jaoks, et toota majanduslikku kasu, taastada majanduskasv ja luua uusi töökohti. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 c (uus) (9 c)  Liikmesriigid peaksid tagama tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tõhusa juhtimise, kui nad töötavad välja ja rakendavad riiklikke reformikavasid, milles võetakse arvesse lisas esitatud suuniseid. Reformikavade väljatöötamisse ja rakendamisse, jälgimisse ja hindamisse, sealhulgas eesmärkide ja näitajate määratlemisel, tuleks kaasata huvirühmad, sealhulgas ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil (sealhulgas need, keda puudutavad ELi 2020. aasta strateegia erinevad aspektid), parlamentaarsed organid ja tööturu osapooled. Liikmesriigid peaksid tähelepanelikult jälgima vastava riikliku reformikava alusel rakendatavate reformide mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 (10)  Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja moderniseerima oma tööstusbaasi. (10)  Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades ja inimväärsete töökohtade loomise alusel eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist koos piisavate rahaliste vahendite eraldamisega ümberkorraldusteks ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas eelkõige keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel, mille tulemusel tekib rohkem töökohti. Need tehnoloogiad peaksid võimalikult suures ulatuses olema kättesaadavad kõikidele ettevõtetele, sealhulgas mikroettevõtetele ja VKEdele. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima jätkusuutlike töökohtade loomist uutes ja vanades majandusvaldkondades, sh nendel töökohtadel töötamiseks nõutava koolituse ja oskuste tagamine, ja moderniseerima oma tööstusbaasi, eelkõige ümberkujundamise valdkonnas. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 (11)  Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. (11)  Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks, eelkõige nendega, mille on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad, automatiseerimine ja arvutivaldkonna revolutsioon, ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, hooldajate, puudega inimeste, kvalifitseerimata töötajate, vähemuste – eelkõige romide – ja seaduslike sisserändajate ja nende isikute, kes ei ole võimelised tööturul osalema, eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sobivate vahendite kasutuselevõtmisega peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni.Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, koolitussüsteemidesse ja tööturu vajadustele vastavate oskuste arendamisse, töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning tööturu killustumise – pakkudes töötajatele kaitset kõigi tööhõivevormide puhul –, diskrimineerimise, struktuurse tööpuuduse, eriti mis puudutab noorte töötust, ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 a (uus) (11 a)  Kaasava majanduskasvu eesmärki arvesse võttes peaksid liikmesriigid komisjoni algatusel kehtestama asjakohase õigusraamistiku uutele tööhõivevormidele. Selline raamistik peaks pöörama tähelepanu paindlike tööhõivevormide – vältides samal ajal tööturu killustamist ja tagades töötajate individuaalsete ja kollektiivsete õiguste ulatusliku kaitse, sh töö -ja eraelu ühitamine –, kui ka töötajatele piisava sotsiaalkindlustuse tagamisele. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 b (uus) (11 b)  Liikmesriikide reformikavade eesmärgiks tuleks võtta tööhõivet suurendava majanduskasvu soodustamine, mis põhineks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt määratletud inimväärsel tööl ja nn heal tööl, mille järgi peaks põhiliselt juhinduma nii töökohtade loomisel kui ka tööjõu tööturule kaasamisel. Nende reformide raames tuleks tagada võrdne kohtlemine ja võrdse tasu maksmine võrdse töö eest samal töökohal (nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 18 ja 157) ning tuleks neid põhimõtteid tugevdada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vaesuse vähendamisele üha suureneva hulga töötavate vaeste seas ning laste vaesusega võitlemisele. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 (12)  ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need suurendavad ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas. (12)  ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad kvalitatiivsele majanduskasvule ja jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need reageerivad asjakohaselt jätkuvale majandus- ja finantskriisile ning suurendavad sellega ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa Liidu majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas, kusjuures EL taotleb tugevat ülemaailmset järelevalvet nende osapoolte üle, kel on oluline mõju tööhõivele, tööjõu liikuvusele ja sellistele sotsiaalsetele finantstoodetele nagu pensionid. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 (13)  Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid rakendama täies ulatuses ja samas tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. (13)  Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid riigisisest olukorda ja erilisi raskusi arvestades tõhusalt rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. Tuleks tagada liikmesriikides võetavate meetmete ühtsus majanduse, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) (13 a)  Naistele ja tütarlastele tingimuste loomine nendesse sektoritesse sisenemiseks, kus naised on tugevalt alaesindatud, ja stereotüüpide vastu võitlemine, mis endiselt nende ametite puhul valitsevad, on võtmetähtsusega soolise võrdõiguslikkuse ja tööturu nõudluse tagamisel. Kogu Euroopa 2020. aasta strateegia raames ellu viidav poliitika ja kõik võetavad meetmed peaksid seega edendama oluliselt võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust ning sisaldama soolist mõõdet. See hõlmab algatusi, mille eesmärk on naiste õiguste edendamine ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemine. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks läbi vaadata, et kaotada tegurid, mis loovad soolist ebavõrdsust. Töötingimusi tuleks parandada sektorites, kus naised on üleesindatud. Pealesunnitud osalise tööaja küsimust tuleks käsitleda. Soolist võrdõiguslikkust tuleks suurendada koolituse ja hariduse valdkonnas. Sugudevaheline palgaerinevus tuleks 2020. aastaks vähendada 0–5%ni. Kättesaadavate, taskukohaste, paindlike ja kvaliteetsete lapsehoiu- ja muude hooldusteenuste laialdasema osutamise, eelkõige lastehoiuasutustele juurdepääsu osas, on oluline viis soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja edendamiseks. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 b (uus) (13 b)  Liikmesriigid peaksid Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võtma, eelkõige selle tööhõivealaseid ja sotsiaalseid aspekte, kui nad kavandavad ja rakendavad ELi rahastamist, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Rõhutatakse erinevate kättesaadavate rahaliste vahendite koostoime ja vastastikuse täiendatavuse suurema kasutamise vajadust, et täita ELi 2020. aasta strateegia aruka, kaasava ja keskkonnahoidliku majanduskasvu kompleksseid eesmärke ning et toetada tõhusamalt kõige ebasoodsamas olukorras olevaid mikropiirkondi ja kõige haavatavamaid rühmi, kes seisavad silmitsi keeruliste mitmel tasandil esinevate ebasoodsate asjaoludega. ELi fondide kasutamisega peab kaasnema bürokraatlike takistuste arvu vähenemine ja pikaajalisemate meetmete rakendamise soodustamine. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 c (uus) (13 c)  Tuginedes ühtekuuluvuspoliitika olulisusele ning selleks et toetada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, piirkondi sotsiaalmajanduslike raskuste ületamisel ja vähendada erinevusi ning arvestada piirkondlikke eripärasid, peaksid liikmesriigid tegema koostööd, et seada, täiendada, kooskõlastada ja kohandada riiklikke eesmärke riigisiseselt ja omavahel niiviisi, et väheneksid piirkondadevahelised majandusarengu erinevused. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 (14)  Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse. (14)  Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse, kuna sotsiaalpoliitika peab vastama kohalikele oludele ja tingimustele. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsusPõhjendus 14 a (uus) (14 a)  Tööhõivepoliitika suuniste rakendamiseks liikmesriikides tuleks parandada avatud koordinatsiooni meetodit, kuna selle mõju liikmesriikides on liiga väike. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 (15)  Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb arvuliselt vähematele suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. (15)  Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 (16)  Kõnealused uued koondsuunised kajastavad Euroopa Ülemkogu järeldusi. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kõnealused suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Samuti on need aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. (16)  Kõnealused uued koondsuunised kajastavad Euroopa Ülemkogu järeldusi. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kõnealused suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepunkte. Samuti on need aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 a (uus) (16 a)  Asjaomaste suuniste all loetletud peamised eesmärgid peaksid liikmesriike suunama nende oma riiklike eesmärkide ja alleesmärkide püstitamisel, mille juures tuleb erilist tähelepanu pöörata tööhõive suurendamisele ja töötuse vähendamisele kõige haavatavamate rühmade hulgas (sealhulgas noorte hulgas), haridustaseme tõstmisele, koolist väljalangemise vähendamisele ja inimeste vaesusest välja toomisele. Tähelepanelikult tuleks Euroopa 2020. aasta strateegia taustal jälgida ja hinnata edusamme eesmärkide ja alleesmärkide saavutamisel ning need vajadusel läbi vaadata või tuleks tööhõivesuuniseid läbi vaadates luua lisaeesmärgid ja -alleesmärgid. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 (17)   Kuigi kõnealused suunised tuleb esitada uuesti igal aastal, peaksid need jääma kuni 2014. aastani suures osas stabiilseks, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele, (17)  Kõnealused suunised peaksid jääma kuni 2020. aastani suures osas stabiilseks, et nendes püstitatud eesmärkide saavutamist oleks võimalik asjakohaselt kontrollida. Saavutatud eesmärkide hindamine peaks toimuma iga kolme aasta järel, Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus) (17 a)  Vahepeal analüüsitakse võetud meetmeid ja nende tulemusi teaduslikult ning need vaadatakse kriitiliselt läbi. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 Lisas esitatud suuniseid võetakse arvesse liikmesriikide tööhõivepoliitikas, millest antakse aru riiklikes reformikavades. Liikmesriigid peaksid töötama reformikavad välja kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes sätestatud eesmärkidega. Lisas esitatud suuniseid ja liikmesriikide reformikavasid rakendatakse liikmesriikide tööhõivepoliitikas. Liikmesriikide reformikavade, mis peavad olema kooskõlas kõnealustes suunistes sätestatud eesmärkidega, mõju tööhõivele ja sotsiaalsele arengule tuleb hoolikalt jälgida. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 a (uus) Artikkel 2a Liikmesriigid tagavad tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tõhusa juhtimise, kui nad töötavad välja ja rakendavad riiklikke reformikavasid, milles võetakse arvesse lisas esitatud suuniseid. Sidusrühmad, kaasa arvatud piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja need, keda mõjutavad Euroopa 2020. aasta strateegia erinevad aspektid, ning parlamentaarsed organid ja tööturu osapooled peavad olema kindlalt kaasatud nende kavade väljatöötamisse ning rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse ning ka eesmärkide ja näitajate määratlemisse. Lisas sätestatud ELi peamiste eesmärkide alusel määratakse kindlaks alleesmärgid ja näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad, riiklikud eesmärgid, näitajad ja tulemustabelid. Liikmesriigid võtavad neid eesmärke ja näitajaid arvesse koos suuniste ja riigipõhiste soovitustega, mida nõukogu neile esitab. Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult riikliku reformikava alusel rakendatavate reformide mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale. Kui liikmesriigid annavad aru lisas esitatud suuniste kohaldamise kohta, järgivad nad liidu tasandil kokkulepitavat struktuuri ning kaasavad samu elemente, et tagada selgus, läbipaistvus ja võrreldavus liikmesriikide vahel. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – pealkiri 7. suunis: Tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine 7. suunis: Uute ja paremate töökohtade loomine, tööpuuduse vähendamine ja aktiivse elanikkonna tööturul osalemismäära suurendamine 75%-ni Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik -1 (uus) Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud tööhõivemääraga seotud eesmärgid suurendada 2020. aastaks naiste ja meeste tööhõivemäära 75 %-ni, et saavutada täielik tööhõive, eelkõige noorte, vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ning puuetega inimeste ja vähemuste – eelkõige romide - tööturule parema kaasamise ning seaduslike rändajate parema integreerimise kaudu. Lisaks sellele kehtestavad liikmesriigid oma riiklikud eesmärgid selliselt, et 15–24-aastaste õppivate, koolituses osalevate või töötavate naiste ja meeste osakaal suureneks vähemalt 90 %-ni. Liikmesriigid suurendavad 2014. aastaks tööhõivemäära 10 % võrra, keskendudes eelkõige järgmistele rühmadele: – noored vanuses 15–25 aastat; – vanemaealised töötajad vanuses 50–64 aastat; – naised; – kvalifitseerimata töötajad; – puuetega inimesed; – sisserännanud inimesed. Pikaajaliselt töötute inimeste määra tuleks vähendada 10 % võrra. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 1 Liikmesriigid peaksid kaasama Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud turvalise paindlikkuse põhimõtted tööturupoliitikasse ja neid kohaldama, kasutades täiel määral ära Euroopa Sotsiaalfondi toetust, eesmärgiga suurendada tööturul osalemist ning võidelda tööturu killustatuse, sellelt kõrvalejäämise ja soolise ebavõrdsusega, vähendades samal ajal struktuurset tööpuudust. Paindlikkuse ja turvalisuse meetmed peaksid olema nii tasakaalustatud kui ka üksteist toetavad. Liikmesriigid peaksid seega looma paindlike ja usaldusväärsete töölepingute, aktiivse tööturupoliitika, tõhusa elukestva õppe, tööjõu liikuvust edendavate meetmete ning ühelt töölt teisele ülemineku kindlustamiseks asjakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide kombinatsiooni, millega kaasneb töötute selge õigus ja kohustus aktiivselt tööd otsida. Nende eesmärkide saavutamiseks kohustuvad liikmesriigid edendama majanduskasvu ja seeläbi looma uusi inimväärseid töökohti, samuti suurendama majanduse, eriti VKEde innovatsioonivõimet ning vähendama tööstusettevõtete halduslikke ja mittetariifseid tõkkeid. Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid töötama seega välja õiguslikud ja toetavad meetmed, mis võtavad arvesse ettevõtluse mitmekülgsust ja töötajate õigusi, nii et kõikidele ettevõtlusvormidele kehtiksid konkurentsi ja toetuste valdkonnas samasugused tingimused. Et hõlbustada naiste ja noorte juurdepääsu tööturule, tuleb demograafilisi probleeme arvesse võttes luua tingimused piisavateks lapsehoiuvõimalusteks, et igale eelkooliealisele lapsele oleks tagatud pereväline lapsehoiukoht ning et igale noorukile leitaks pärast kooli lõpetamist tihedas koostöös tööturu osapooltega nelja kuu jooksul töökoht või praktika- ja õppekoht. Pikaajalistele töötutele tuleks pakkuda meetmeid tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, mille jaoks peaksid olema kehtestatud kvantitatiivsed eesmärgid, et tugevdada ennetavat tööturupoliitikat. Seepärast peaks vähemalt 25% kõigist pikaajalistest töötutest osalema tööturu aktiivses meetmes täienduskoolituse, hariduse omandamise ja/või tööalase ümberõppe näol. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 2 Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja püüdma vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ajutiste ja ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. Liikmesriigid peaksid koostöös tööturu osapooltega suurendama tööhõivemäära aktiveerimismeetmete abil, eelkõige noorte, madala kvalifikatsiooniga ning erikaitset ja/või -toetust vajavate inimeste puhul, pakkudes nõustamisteenust ning haridust ja tööturu vajadustele kohandatud tööalast koolitust. Liikmesriigid peaksid tagama võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest või samal töökohal võrdse tasu maksmise põhimõtte, kohaldamise, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 18 ja 157. Käsitleda tuleks ka töökohtade kvaliteedi küsimust, vähendades selleks töötavate vaeste arvu. Lisaks peaksid liikmesriigid sobivate programmide abil tõstma seaduslike sisserändajate tööalast konkurentsivõimet. Et kaasata ka puuetega inimesi tööturule, sealhulgas subsideeritud töökohtade kaudu, tuleb jätkata jõupingutuste tegemist ja on vajalikud uuenduslikud programmid. Liikmesriigid peaksid eemaldama tõkked, mis raskendavad inimeste tööturule esmakordset sisenemist, töökohtade loomise toetamist, sotsiaalse innovatsiooni soodustamist ning tööhõiveteenuste kvaliteedi ja tõhususe tõstmist, sealhulgas riiklike tööturuasutuste teenused. Tööhõiveagentuurid peavad võimaldama koolitus- ja mentorlusprogramme, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, ja ka tööotsijatele, eelkõige vanemaealistele inimestele, seaduslikele sisserändajatele, etnilistele vähemustele ja puuetega inimestele, juurdepääsu kiirele internetiühendusele, et muuta töökoha otsimine võimalikult lihtsaks. Peale selle tuleks sotsiaalmajanduse ettevõtete kaudu toetada nii individuaalseid kui ka kollektiivseid füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlusvorme. Tuleks võtta erimeetmeid naiste suure osakaalu vähendamiseks halvasti tasustatud töökohtadel ja edendada naiste juhtivatel kohtadel töötamist, et vältida tööturu soopõhist killustatust. Paindlikumaks tuleks kohandada tööaja eeskirju, nii et need võimaldaksid töö ja pereelu ühildamise vajadustele vastavat töökorraldust, aga ka paindlikumat töölt lahkumist pensionile siirdumisel. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et ergutada isade osalust lastehoidmisel ja vaatama läbi oma maksusüsteemid, et muuta need tööhõivet soodustavateks. Tööturuväliseid ja -siseseid turvalise paindlikkuse strateegiaid tuleks paremini kohaldada aktiivse tööturupoliitika ja töötajatele kõigi tööhõivevormide puhul kaitset pakkuvate asjakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide abil, et suurendada paindlikkust ja olla võimeline tootmistsüklitele tõhusamalt reageerima, nii et töökohtade vahetamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid finantskulusid. Tuleb rõhutada, et paindlikkus ilma sotsiaalkindlustuseta ei ole tööhõive suurendamise jätkusuutlik viis. Nende strateegiatega peaks kaasnema selge kohustus tööotsimist aktiivselt toetada. Töökorralduse uute vormidega, nagu ebatüüpiline ajutine töö, osalise tööajaga töö, kaugtöö või töötajate tööalane liikuvus, ei tohi kaasneda individuaalsete ja kollektiivsete tööõiguste ning asjaomaste inimeste sotsiaalse kaitse vähenemine. Tagatud peaks olema, et uued tööhõivevormid ei ole loodud tavaliste (täistööajaga töö, alalised töökohad) lepingute arvelt. Jõupingutusi tuleks teha ka mitteametliku töötamise vastu võitlemiseks tõhusate meetmete abil tööõiguste järelevalveks ja rakendamiseks. Töökohtade loomine ja tööturule kaasamine peab toimuma vastavalt ILO soovitatud inimväärse töö põhimõtetele ja nn hea töö suunistele. Tööturu toimimise ja tõhususe parandamisel peaksid liikmesriigid edendama sotsiaalpartnerlust ja aktiivselt kaasama tööturu osapooled riikliku poliitika väljatöötamisse ning peaksid täielikult arvesse võtma nende õigust – vastavalt riiklikele õigusaktidele ja tavadele – sõlmida ning jõustada kollektiivlepinguid. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 2 a (uus) Esmatähtis on luua kvaliteetseid töökohti, mis on vajalikud ka pikemas perspektiivis ning loovad kõrget lisandväärtust. Seetõttu on oluline, et haridus- ja tööhõivepoliitika toetaksid majandusstruktuuri muutusi. Reeglina ei teki majanduskriisi ajal kadunud töökohad enam samas mahus samadesse sektoritesse. Seega peab haridussüsteem paindlikult reageerima uue majandusstruktuuriga kaasnevatele tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika peab tagama töötajatele võimalikult sujuva ülemineku nii majandussektorite kui ka erinevate tööturuseisundite vahel. Seetõttu on vajalik senisest enam lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja keskenduda rohkem koordineeritud tegevusele ettevõtlus-, haridus- ja tööhõivepoliitikas. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajaliku tuge. Liikmesriigid peaksid suurendama tööjõu osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist ning noorte, puuetega inimeste, seaduslike sisserändajate ja muude haavatavate rühmade kaasamist tööturule. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat, millega nähakse ette taskukohased lapsehoiu- ja muud hooldusteenused ja uuendused töökorralduses, tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas, pöörates erilist tähelepanu teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud naiste tööl hoidmisele. Samuti peaksid liikmesriigid kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. Sellega seoses tuleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendid täies mahus ära kasutada, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja töökoha kvaliteeti isiklike oskuste arendamise meetmete abil ja täita kvaliteedinõudeid tulevastel töökohtadel. Erialase liikuvuse edendamiseks peaksid liikmesriigid stiimulite abil parandama inimeste liikuvusvalmidust Euroopa Liidus piires. Selle saavutamiseks tuleks Euroopa Sotsiaalfondist toetuste saamist käsitlevad eeskirjad läbi vaadata ning neid võimaluse korral lihtsustada. Liikmesriikide eelarved ja ELi üldeelarve, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, peaksid olema kooskõlas ja nende eesmärk peaks olema valmistada tööjõudu ette jätkusuutlikumaks majanduseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid kõnealuste vahendite eesmärgi ja kasutamistingimuste alase teabe avalikustamiseks. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 a (uus) Liikmesriigid toetavad ELi mikrokrediidirahastut kui näidet, kuidas kombineerida majandus- ja sotsiaalmeetmeid, et elavdada majandust ja edendada tööhõive kasvu. Liikmesriikide ja ELi mikrokrediidirahastutega kaasnevad erikoolitus ja mentorlusprogrammid ning sotsiaaltoetuste kavad, mis tagavad miinimumpalga esimese aasta jooksul pärast ettevõtluse alustamist, et muuta ettevõtlus reaalseks võimaluseks. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 b (uus) Liikmesriigid peaksid samuti edendama üldsuse huve teenivaid sotsiaalteenuseid, sealhulgas tööhõivet, tervishoidu ja eluasemeteenuseid, mis peavad olema piisavalt rahastatud, ja neisse investeerima. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 4 ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks 20–64-aastate naiste ja meeste 75 % tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate suurema tööturul osalemise ning seaduslike sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu. välja jäetud Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – pealkiri 8. suunis: Tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine 8. suunis: Töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, inimväärse töö väärtustamine ning kvalifitseeritud tööjõu arendamine Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 1 (uus) Liikmesriigid kehtestavad 2020. aastaks riikliku eesmärgi vähendada koolist väljalangemise määra alla 10 %, suurendades samal ajal 30–34-aastaste inimeste osa, kes on saanud kõrgema või samaväärse hariduse, vähemalt 40 %-ni. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 1 Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestva õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele ja vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi. Tööstuse vajadustele vastav kvaliteetne alusharidus ja atraktiivne kutseõpe, mis aitavad töötajatel oma oskusi tööturu vajadustele vastavalt kohandada, on liikmesriikide esmane prioriteet. Nendesse tuleb lisada võimalused, mis pakuvad noortele, eelkõige 25–35-aastastele, uuesti õppimise alustamise võimalust, mille hulka kuulub kohustusliku hariduse ja kutseõppekoolituse ning tõhusate stiimulite pakkumine elukestvaks õppeks, kusjuures tööturu osapooli kutsutakse üles seda ajaliselt võimaldama ning kutseharidust ka rahaliselt toetama. Liikmesriigid peaksid eelkõige vähendama koolidest väljalangemise määra alla 10 % ning täiendama rände- ja migratsioonipoliitikat keeleõppe- ja sotsiaaluuringute võimalustega. Liikmesriigid peaksid samuti välja töötama süsteemid, mille abil tunnustatakse omandatud oskusi ja pädevusi. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 2 Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, kombineerituna süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade ja võimaluste kohta, ettevõtluse edenemisega ja oskusvajaduste parema ennetamisega. Investeeringuid inimressursside arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi, inimeste endi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata äsja ülikooli lõpetanuid esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtetega peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele, sh kutseõppele, ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist süstemaatilise teavitamise kaudu uutest vabadest töökohtadest ja võimalustest ning asjakohaste toetavate meetmete kaudu, edendama ettevõtlust, VKEde arengut ja ennetama paremini kvaliteedinõudeid. Inimressursside, kõrge kvalifikatsiooni ja koolituse arendamist rahastatakse tööandjate ja riigi ühise rahalise panuse kaudu. Juurdepääs kvaliteetsele üldharidusele ja kutseõppele ning ka katkenud haridustee jätkamisele peab kõigile alati võimalik olema. Liikmesriigid peaksid kooskõlastama investeeringud haridussüsteemi nii, et täidetakse oskuste taseme tõstmise eesmärk töötava elanikkonna seas, võttes arvesse ka informaalset ja mitteformaalset õppimist. Seejuures peaksid eelkõige tööalase konkurentsivõimega seotud reformid olema suunatud sellele, et koolituse või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste teadmiste kaudu omandada põhipädevused, mida iga töötaja vajab, et osaleda edukalt teadmistepõhises majanduses. Tuleks võtta meetmeid selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid parandama üld- ja kutseharidussüsteemide ning muu kui kutseõppe pakkumise avatust ja tähtsust igas vanuses inimestele, rakendades eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppeviise ja arendades üld- ja kutseharidusasutuste ning töömaailma vahelist partnerlust, sh tasustatud praktikakohad, et märkimisväärselt suurendada kõrgetasemeliste teadus- ja kutsekraadide osakaalu. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 2 a (uus) Kvalifikatsiooni tõstmise ja ennetava poliitika toimimise üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 8 a (uus) Suunis 8 a. Sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse poliitika tugevdamine tööhõive toetuseks Liikmesriigid kohustuvad riigisiseselt ja riikide vahel seadma, täiendama, kooskõlastama ja kohandama riiklikke eesmärke nii, et piirkondadevahelise majandusarengu erinevused vähenevad. Liikmesriigid on teadlikud sellest, et ühtekuuluvuspoliitika on tõhus suuniseid toetav vahend, kuid ei ole neile allutatud, sest ta arvestab piirkondlikke eripärasid, toetab piirkondi sotsiaalmajanduslike raskuste ületamisel ja aitab vähendada erinevusi. Integreeritud lähenemisviis, mitmetasandiline juhtimine ja partnerluspõhimõtted peaksid olema kesksel kohal juhtimisel ja strateegia järgimisel, kusjuures eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil on oluline roll strateegia vahendajana, et jõuda liidus tegutsevate ning tootvate loendamatute majandus- ja sotsiaalsete osalejateni, eelkõige VKEdeni, ja eriti nendeni, kes moodustavad sotsiaalmajanduse osa. Seetõttu ei ole ühtekuuluvuspoliitika ainult stabiilsete rahaeraldiste allikas, vaid on ka võimas majandusarengut toetav vahend ja seega tööhõivet edendav vahend liidu kõigi piirkondade jaoks. Liikmesriigid peaksid investeerima rohkem transpordi, energia, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning kasutama täies mahus Euroopa struktuurifondide vahendeid. Selleks et lihtsustada rakendussüsteeme, tuleks ergutada võimalike abisaajate osalust liidu kaasrahastatud programmides. Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas integreeritud lähenemisviisiga looma koostoime ühtekuuluvuspoliitika ja muude sektorite poliitika vahel, sest ühtekuuluvus ei ole kulu-, vaid jõuallikas, selle abil saab realiseerida kasutamata potentsiaali, vähendada struktuurseid erinevusi riikide ja piirkondade vahel, suurendada majanduskasvu ja parandada liidu piirkondade konkurentsivõimet globaliseeruvas maailmas, tasakaalustada ülemaailmse majanduskriisi mõju ja luua sotsiaalset kapitali Euroopa Liidus. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 9. suunis – pealkiri ja lõik 1 9. suunis: Tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine välja jäetud Selleks et tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema haridus- ja koolitussüsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuvate tööjõuturu vajadustega. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme, ja arendades haridus. ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 9. suunis – lõik 2 ELi peamine eesmärk, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning samal ajal suurendada kolmanda taseme või sellega samaväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks vähemalt 40 %-ni. välja jäetud Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – pealkiri 10. suunis: Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine 10. suunis: Vaesuse vastu võitlemine ja sotsiaalse kaasatuse ning kaitse edendamine Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 (uus) Liikmesriigid kehtestavad riiklikuks eesmärgiks vähendada 25% võrra nende eurooplaste arvu, kes elavad allpool riiklikku vaesuspiiri, aidates enam kui 20 miljonil inimesel vaesusest välja tulla, eelkõige tööhõive- ja hariduspoliitika meetmete abil. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 Jõupingutused, mida liikmesriigid teevad vaesuse vähendamiseks, peaksid olema suunatud ühiskonnas täieliku tööturul osalemise saavutamisele ja tööhõive võimaluste laiendamisele, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid keskenduma ka võrdsete võimaluste tagamisele, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige tervishoiule. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada piisava sissetulekutoetuse ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse, kuid säilitades samal ajal nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Samuti peaksid liikmesriigid kõige haavatavamate inimeste toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni. Vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemine on jätkuvalt oluline ülesanne. Selleks tuleb kõigile ühiskonnarühmadele nende elukohast või haridustasemest sõltumata luua võimalused tööturul osalemiseks või sinna naasmiseks. Oluline on leida tasakaal inimestele piisava kindlustunde pakkumise ning töötamise ja tulu teenimise motivatsiooni säilitamise vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi vaesuse, sealhulgas töötavate inimeste vaesuse vähendamiseks, toetama täielikku osalemist ühiskondlikus, poliitilises, kunsti- ja majanduselus inimeste omal valikul ja laiendama tööhõive võimalusi, kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eriti suurt tähelepanu peaksid liikmesriigid pöörama siinkohal töötavate vaeste kasvavale rühmale. Vaesusega võitlemise erieesmärkide sõnastamiseks tuleb selgitada välja, kuidas tuleks vaesuse määra mõõta. Täpsustada tuleb tavamääratlust, mille kohaselt 60% keskmisest sissetulekust moodustav sissetulek tähendab vaesust. Vaesuse mõistet ei saa sellise ühepoolse indikaatori alusel määratleda. Tuleb hoolitseda selle eest, et oleksid tagatud võrdsed võimalused, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige sotsiaal-, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnale, ning kindlustada, et need oleksid kättesaadavad ka haavatavatele ja nõrgematele elanikkonnarühmadele. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et avaliku sektori teenuseosutajate antud suuline või kirjalik teave oleks selge ja täielik ning et õiguse andmisest keeldumise korral tuleks seda põhjendada ning nimetada asjaomase isiku edasikaebamise võimalused. Põhimõte, et sama hariduse ja sama töö korral ei tohi meeste ja naiste puhul esineda diskrimineerimist, peaks liikmesriikides igasuguse töösuhte puhul olema õiguslikult siduv. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi võtma endale ühiskonnas aktiivsem roll ja edendada tööturul osalemist, peab täiendavalt tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi ja töövõimalusi nende erinevatele eluetappidele iseloomulikke erinevaid vajadusi ja kohustusi arvesse võttes, kaitsta neid tõrjutuse ohu eest ja pakkuda tuge kvaliteetse töökoha saamiseks, eriti neile, kes on tööturust kõige suuremal määral eemale jäänud. Seepärast tuleb koolitus- ja töökohtade loomiseks töötada välja tõhusaid lähenemisviise kehtivale tööturupoliitikale nende jaoks, kes on tööturult eemale jäänud seoses kvalifikatsiooni puudumisega. Samal ajal tuleb moderniseerida sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme, et neid saaks igakülgselt kasutada vaesuspiirist kõrgema sissetulekutoetuse kindlustamiseks, ühiskonnaelus osalemise ja tervishoiule juurdepääsu tagamiseks, samas tuleb säilitada nende süsteemide rahaline jätkusuutlikkus. Toetussüsteemid peaksid tagama sissetuleku kindlustatuse ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vähendama vaesust eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Liikmesriigid on eelkõige kohustatud võitlema asjakohaste meetmetega laste vaesuse vastu, nii et ei oleks piiratud laste isiklik areng ja nad ei oleks tööle asudes ebasoodsamas olukorras, kuna vaesus on piiranud nende vaba arengut. On eriti oluline tagada võrdne juurdepääs haridusele ja võrdsed võimalused ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit lastele, et kaitsta neid sotsiaalse tõrjutuse eest täiskasvanuna. Selleks et tagada sissetulekuga kindlustatus erinevatel eluetappidel, peaksid liikmesriigid tagama piisava minimaalse sissetuleku, mis peaks olema igal juhul suurem kui vaesuspiir, arvestades seejuures erinevaid tavasid, kollektiivlepinguid ja siseriiklikke õigusakte. Samuti peaksid liikmesriigid eelkõige kõige haavatavamate rühmade toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni, mis on suunatud elu eri etappidel erinevatele sotsiaalsetele riskidele, ning rakendama tõhusalt vastuvõetud diskrimineerimisvastaseid meetmeid. Liikmesriigid peaksid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse edendamisel pöörama erilist tähelepanu positiivsele mõjule, mida sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine avaldab riigieelarvetele. Vaesuse vähendamine ja suurenenud osalemine toob kaasa väiksemad sotsiaalsed kulud ning suurema maksutulu. Liikmesriigid peaksid tagama töökvaliteedi kõrged miinimumstandardid, et kaotada töötajate vaesus. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 a (uus) Sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoiuteenused, peaksid olema tugevdatud ja ajakohastatud, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ja muutuvatele vajadustele vastavuse, tagades samas kõigile Euroopa Liidus piisava kaitse sotsiaalse ebakindluse eest, näiteks tervisega seotud probleemid, tööpuudus ja vaesus. Liikmesriigid peaksid parandama lühiajaliste töölepingute sotsiaalset kaitset, mis mõjutab eelkõige naisi, eriti aga rasedaid naisi. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 2 ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada allpool riiklikku vaesuspiiri elavate eurooplaste arvu 25 % võrra, päästes vaesusest rohkem kui 20 miljonit inimest. välja jäetud