Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 8, 20, 21, 19, 24, 25, 35 ja 45;

–  võttes arvesse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, eriti rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

–  võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni (ECHR) ja sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust, Euroopa sotsiaalhartat ja sellega seotud Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee soovitusi ning Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, milles sätestatakse Euroopa Liidu põhiõigused ja põhimõtted, kaasa arvatud mittediskrimineerimine ja liikumisvabadus;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 16, 18, 19, 20, 21, 151, 153 ja 157;

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus(1), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(2), 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta(3), 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta(4), 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta(5), 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis(6) ning 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni teise romide teemalise tippkohtumise kohta(7);

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(8), nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(9), nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õiguse kohta liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995 aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(12);

–  võttes arvesse Põhiõiguste ameti poolt avaldatud aruandeid romide, rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2009. aastal(13) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi aruandeid;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri ja 2008. aasta juuni järeldusi, üldasjade nõukogu 2008. aasta detsembri järeldusi ning romide kaasamist käsitlevaid tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldusi, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009;

–  võttes arvesse romide kaasamise aastakümne väljakuulutamist ja romi haridusfondi loomist 2005. aastal paljude ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja muude riikide poolt, kus liidu institutsioonid on olulisel määral esindatud;

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2006. aasta naiste sisserände kohta: naissoost sisserändajate roll ja koht Euroopa Liidus(14);

–  võttes arvesse Euroopa esimese romide teemalise tippkohtumise (16. september 2008, Brüssel) ja Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise (8. aprill 2010, Córdoba) järeldusi;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tulevast raportit romide kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta, mis peaks avaldatama 2010. aasta lõpus;

–  võttes arvesse 2.–27. augustil 2010 toimunud ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 77. istungil vastu võetud soovitusi;

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu aruannet pealkirjaga „Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) neljas raport Prantsusmaa kohta”, mis avaldati 15. juunil 2010;

–  võttes arvesse romide kaasamise kümmet ühist aluspõhimõtet;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit põhineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtetel, kaasa arvatud mittediskrimineerimine, ELi kodakondsusega kaasnevad eriõigused ja õigus isikuandmete kaitsele;

B.  arvestades, et neid põhimõtteid rakendatakse läbivalt ülalnimetatud direktiivides 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ, 2004/38/EÜ ja 95/46/EÜ;

C.  arvestades, et 10–12 miljonit Euroopa romi kannatavad jätkuvalt tõsise ja süstemaatilise diskrimineerimise all hariduse (eelkõige eraldamine), eluaseme (eelkõige sunniviisilised väljatõstmised ja ebakvaliteetsed elutingimused, tihti getodes), töö saamise (nende eriti madal tööhõive määr) ning tervishoiu- ja muudele avalikele teenustele võrdse juurdepääsu valdkonnas, samuti seoses nende poliitilise osaluse šokeerivalt madala tasemega;

D.  arvestades, et enamik Euroopa romisid sai pärast 2004. ja 2007. aasta laienemisi ELi kodanikuks ning seega saavad nemad ja nende pereliikmed kasutada õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

E.  arvestades, et paljud romid ja romi kogukonnad, kes on otsustanud asuda elama muusse ELi liikmesriiki kui see, mille kodanikud nad on, on eriti kaitsetus olukorras;

F.  arvestades, et romide repatrieerimine ja tagasisaatmine on toimunud mitmes liikmesriigis ja hiljuti Prantsusmaal, kus valitsus on 2010. aasta märtsist kuni augustini välja saatnud või nn vabatahtlikult tagasi saatnud sadu romidest ELi kodanikke;

G.  arvestades, et Prantsusmaa ametivõimud kutsusid Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Hispaania, Kreeka, Kanada ja USA siseministrid, hiljem ka Belgia siseministri, ning Euroopa Komisjoni esindajad septembris Pariisis toimuvale kohtumisele, kuhu ülejäänud liikmesriike ei kutsutud, et arutada ELi pädevusse kuuluvaid sisserände ja vaba liikumise küsimusi, ning arvestades, et Itaalia siseminister on teatanud oma kavatsusest taotleda rangemaid ELi eeskirju sisserände ja vaba liikumise kohta, seda eelkõige romide suhtes;

H.  arvestades, et sellist teguviisi on saatnud romide häbimärgistamine ja poliitilises arutelus ilmnev üldine romivastasus;

I.  arvestades, et Lille'i halduskohus kiitis heaks varasema 27. augusti 2010. aasta kohtuotsuse, millega tühistati seitsme romi väljasaatmiskäsud põhjendusel, et võimud ei olnud tõestanud, et need romid on „oht avalikule korrale”;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles arendama välja romisid käsitlev ELi strateegia, mis edendaks võrdsete võimaluste põhimõtet ja kogu Euroopat hõlmavat sotsiaalset kaasatust;

K.  arvestades, et ELil on mitmeid vahendeid, mida saab kasutada romide tõrjutusega võitlemisel, näiteks struktuurifondide raames pakutav uus võimalus eraldada kuni 2% Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) eraldatavast kogusummast marginaliseerunud kogukondade eluasemekulude katteks, mis jõustub 2010. aasta jooksul, või olemasolevad võimalused Euroopa Sotsiaalfondi raames;

L.  arvestades, et liikmesriikide edasiminek romide diskrimineerimise vastases võitluses ja nende õiguse tagamises haridusele, tööhõivele, tervishoiule, eluasemele ja liikumisvabadusele on olnud ebaühtlane ja aeglane ning et liikmesriikides tuleks suurendada romide esindatust valitsusstruktuurides ja avalikus halduses,

1.  tuletab meelde, et Euroopa Liit on eelkõige kogukond, mis rajaneb väärtustel ja põhimõtetel, mille eesmärgiks on säilitada ja edendada avatud ja kaasavat ühiskonda ja ELi kodakondsust, eelkõige kõigi diskrimineerimise vormide keelamise kaudu;

2.  rõhutab kõigi ELi kodanike ja nende perekondade õigust liikumis- ja elamisvabadusele kõikjal ELis, sest see on ELi kodakondsuse alustala, mis on määratletud aluslepingutes ning mida rakendatakse direktiiviga 2004/38/EÜ, mida kõik liikmesriigid peavad kohaldama ja järgima;

3.  väljendab sügavat muret Prantsusmaa ja ka teiste liikmesriikide ametivõimude poolt romide ja rändlejate vastu suunatud meetmete pärast, mille eesmärk on nende väljasaatmine; nõuab neilt ametivõimudelt tungivalt, et romide väljasaatmine viivitamatult peatataks, ning kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles esitama omalt poolt sama nõudmist;

4.  rõhutab, et inimeste kollektiivne väljasaatmine on vastavalt ELi põhiõiguste hartale ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile keelatud ning need meetmed on vastuolus ELi aluslepingute ja õigusnormidega, kujutades endast diskrimineerimist rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

5.  väljendab sügavat muret eelkõige vaenu õhutava ja varjamatult diskrimineeriva retoorika pärast, mis iseloomustab romide repatrieerimise ajal toimunud poliitilist arutelu ning annab aluse rassistlikele avaldustele ja paremäärmuslike rühmituste tegevusele; tuletab seetõttu poliitikakujundajatele meelde nende kohustusi ning lükkab tagasi kõik avaldused, milles vähemusi ja sisserändajaid seostatakse kuritegevusega ja luuakse diskrimineerivaid stereotüüpe;

6.  tuletab sellega seoses meelde, et direktiivis 2004/38/EÜ nähakse ette ELi kodanike liikumisvabaduse piiramine ja väljasaatmine üksnes eranditena ning kehtestatakse sellistele meetmetele täpsed ja selged piirid; eelkõige tuleb väljasaatmisotsuseid hinnata ja langetada individuaalselt, võttes arvesse isiklikke asjaolusid ning kindlustada menetluslikud tagatised ja hüvitus (artiklid 28, 30, 31);

7.  rõhutab samuti, et vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ ei saa majanduslike vahendite puudus mingil juhul õigustada ELi kodanike automaatset väljasaatmist (põhjendus 16, artikkel 14) ning et liikumis- ja elamisvabaduse piiramine avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides peab põhinema eranditult isiklikul käitumisel ja mitte lähtuma üldisest preventsioonist ega etnilisest või rahvuslikust kuuluvusest;

8.  rõhutab lisaks, et väljasaadetavatelt romidelt sõrmejälgede võtmine on ebaseaduslik ning vastuolus ELi põhiõiguste harta (artikli 21 lõiked 1 ja 2), ELi aluslepingute ja ELi õigusega, eriti direktiividega 2004/38/EÜ ja 2000/43/EÜ, ning kujutab endast diskrimineerimist etnilise või rahvusliku päritolu tõttu;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid igakülgselt oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja kõrvaldaksid vaba liikumise direktiivi nõuete kohaldamisel esinevad vastuolud; kordab oma varasemaid üleskutseid liikmesriikidele vaadata läbi ja tunnistada kehtetuks seadused ja meetmed, mis diskrimineerivad romisid otseselt või kaudselt rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles teostama järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid kohaldavad aluslepinguid ning diskrimineerimisvastaseid meetmeid ja liikumisvabadust käsitlevaid direktiive, eeskätt romide suhtes, ning rakendama vajalikke meetmeid nende kohaldamata jätmise korral, eelkõige rikkumismenetluste algatamise teel;

10.  leiab, et romide olukord Euroopas ei tohi kuidagi mõjutada Rumeenia ja Bulgaaria peatset ühinemist Schengeni alaga ega ka nende riikide kodanike õigusi;

11.  mõistab teravalt hukka asjaolu, et komisjon kui aluslepingute hoidja ei ole õigeaegselt ega piisavalt kontrollinud, kuidas liikmesriigid järgivad ELi esmaseid õigusakte ja ELi õigust, eelkõige ülalnimetatud mittediskrimineerimist, liikumisvabadust ja isikuandmete puutumatust käsitlevaid direktiive; kordab oma muret romisid käsitleva poliitikaga seotud vastutuse praeguse jaotuse pärast volinike vahel ning nõuab tõhusat horisontaalset koordineerimist, et tagada tulevikus õigeaegne ja tõhus reageerimine;

12.  kutsub komisjoni üles jääma kindlalt truuks ELi põhiõiguste hartas ja aluslepingutes sätestatud väärtustele ja põhimõtetele ning reageerima kiiresti ja koostama põhjaliku analüüsi selle kohta, kas Prantsusmaa ja kõikide liikmesriikide romisid käsitlev poliitika on vastavuses ELi õigusaktidega, muu hulgas VVOdelt ja romide esindajatelt saadud teabe alusel;

13.  väljendab sügavat muret selle pärast, et hoolimata küsimuse kiireloomulisusest, ei ole komisjon siiani reageerinud parlamendi 2008. aasta jaanuaris ja 2010. aasta märtsis esitatud nõudmistele koostada koostöös liikmesriikidega romisid käsitlev Euroopa strateegia; kutsub komisjoni veel kord üles arendama välja laiaulatuslik romide kaasamist käsitlev ELi strateegia;

14.  on seisukohal, et EL ja kõik liikmesriigid jagavad kohustust edendada romide kaasamist ning et see nõuab ELi tasandil laiaulatuslikku lähenemist romisid käsitleva ELi strateegia kujul, mis põhineb Córdobas toimunud Euroopa teisel romide teemalisel tippkohtumisel võetud järgmistel kohustustel:

15.  mõistab teravalt hukka poliitilise tahte puudumise, mida liikmesriigid näitasid Euroopa teisel romide teemalisel tippkohtumisel, kus osales vaid kolm ministrit, ning palub liikmesriikidel kiita heaks konkreetsed meetmed nende kohustuste realiseerimiseks, mis võeti romide teemalise tippkohtumise eesistujakolmiku ühisdeklaratsioonis;

16.  peab ülioluliseks kompleksse arenguprogrammi loomist, mis oleks samaaegselt suunatud kõigile sellega seotud poliitikavaldkondadele ja võimaldaks kohest sekkumist getode piirkondades, kus esineb tõsiseid struktuurilisi puudusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et rakenduskavade elluviimisel järgitakse rangelt võrdsete võimalustega seotud sätteid, nii et projektid ei suurenda otseselt või kaudselt romide eraldamist ja tõrjutust; rõhutab, et 10. veebruaril 2010 võttis parlament vastu raporti marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkuse kohta, milles nähakse ERFi raames ette elamumajandusmeetmed toimetulekuraskustega rühmadele, ning nõuab läbivaadatud määruse kiiret rakendamist, et liikmesriigid saaksid seda võimalust aktiivselt kasutada;

17..  nõuab romi naistele suunatud poliitika tegelikku elluviimist, kuna neid diskrimineeritakse kahekordselt – kui naisi ja kui romisid; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles korraldama koostöös VVOdega teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on mõeldud nii romi naistele kui ka üldsusele, ning tagama vastavate õigusnormide täieliku rakendamise, et võidelda diskrimineerivate kultuuritavadega ja patriarhaalsete soorollidega, vältida polariseerumist ja võidelda valitsevate seksistlike stereotüüpide ja sotsiaalse häbimärgistamise vastu, mis toetab naistevastast vägivalda, ning tagama, et vägivalda ei õigustataks kommete, tavade ega usuliste kaalutlustega;

18.  väljendab muret seoses romide sunniviisilise repatrieerimisega Lääne-Balkani riikidesse, kus neile võib saada osaks kodutus ja diskrimineerimine; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tagama romide põhiõiguste austamine, näiteks pakkudes neile asjakohast abi ja jälgides olukorda;

19.  nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vastu ühise seisukoha struktuurifondide ja ühinemiseelse rahastamise kohta, mis väljendaks Euroopa poliitilist kohustust edendada romide kaasamist ja tagada, et vastavate rakenduskavade läbivaatamisel ja ka järgmise programmiperioodi puhul võetakse arvesse romide kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks ja hindaks ühinemiseelsete rahastamisvahendite ja struktuurifondide toimetulekuraskustega rühmadele suunatud investeeringute senist sotsiaalset mõju, teeks järeldusi ja kavandaks uusi strateegiaid ning eeskirju, kui seda peetakse antud valdkonnas vajalikuks;

20.  nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid kasutusele piisavalt vahendeid romide integreerimisprojektide jaoks, et need vahendid eraldataks liikmesriikidele, et teostataks järelevalvet asjaomaste vahendite kasutamise ning projektide nõuetekohase rakendamise üle ning hinnataks projektide tõhusust, ning palub komisjonil ja nõukogul koostada selle kohta aruanne koos asjakohaste ettepanekutega;

21.  ergutab ELi institutsioone kaasama romi kogukondi – alates rohujuuretasandist kuni rahvusvaheliste VVOdeni – ELi kõikehõlmava romisid käsitleva poliitika väljakujundamise protsessi, sealhulgas kavandamise, rakendamise ja järelevalve kõikidesse valdkondadesse, ning kasutama ära romide kaasamise aastakümne 2005–2015 kogemusi, OSCE tegevuskava ning Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Parlamendi soovitusi;

22.  teeb liikmesriikide parlamentidega koostöö tegemise eest vastutavale parlamendikomisjonile pärast Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (kes peaks koostama aruande) ja VVOde ning inimõiguste ja romide küsimusega tegelevate organitega konsulteerimist ülesandeks jälgida selle küsimuse arengut ning koostada Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonide ja raportite põhjal raport romide olukorra kohta Euroopas; ELi tasandil tuleks luua vastastikuse hindamise mehhanism, et teostada järelevalvet ja tagada liikmesriikide meetmete vastavus;

23.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid rangelt oma kohustusi tulenevalt rahvusvahelisest konventsioonist rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, kiites selleks koheselt heaks ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 77. istungil vastu võetud soovitused;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, Euroopa andmekaitseinspektorile, Euroopa Nõukogule ja OSCE-le.

(1) ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129. (2) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283. (3) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 428. (4) ELT C 68 E, 21.3.2009, lk 31. (5) ELT C 294 E, 3.12.2009, lk. 54. (6) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 60. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0085. (8) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (9) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (10) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55. (11) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (12) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (13) Report on Racism and Xenophobia in the Member States of the EU in 2009; European Union Minorities and Discrimination Survey, Data in Focus Report: The Roma in 2009; The Situation of Roma EU Citizens Moving to and Settling in Other EU Member States; ja Housing Conditions of Roma and Travellers in the European Union: Comparative Report. (14) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 118.