Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (KOM(2010)0072 – 2010/0048(APP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (KOM(2010)0072);
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2;
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 311 ja 312;
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 12. novembri 2009. aasta ühisdeklaratsiooni pärast Lissaboni lepingu jõustumist eelarvemenetluse suhtes kohaldatavate üleminekumeetmete kohta, mille Euroopa Parlament tõi uuesti välja oma 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve kohta) 5. lisas(2);
– võttes arvesse oma 12. novembri 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu jõustumisega seotud eelarvemenetluse üleminekusuuniste kohta(3);
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2010)0071);
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö kohta (KOM(2010)0073);
– võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2010. aasta järeldusi ELi 2011. aasta eelarve kohta;
– võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta (KOM(2010)0185);
– võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism(4);
– võttes arvesse 20. mai 2010. aasta küsimusi mitmeaastase finantsraamistiku 2007−2013 läbivaatamise kohta nõukogule (O-0074/2010 - B7-0310/2010) ja komisjonile (B7-0311/2010 - O-0075/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit (A7-0248/2010),
A. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 312 on sätestatud, et nõukogu võtab vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik;
B. arvestades, et 12. novembril 2009. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioonis pärast Lissaboni lepingu jõustumist eelarvemenetluse suhtes kohaldatavate üleminekumeetmete kohta on sätestatud meetmed, mis on vajalikud ELi tegevuse järjepidevuse tagamiseks ning eelarvemenetlust puudutavale Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevale uuele õigusraamistikule üleminekuks;
C. arvestades, et ülalnimetatud ettepanekuga võtta vastu mitmeaastase finantsraamistiku määrus, mida nõukogu ei saa vastu võtta ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta, soovitakse viia praegu kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätted Lissaboni lepingu nõuetega kooskõlasse;
D. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 kutsutakse Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed finantsraamistiku vastuvõtmise hõlbustamiseks;
E. arvestades, et Lissaboni leping annab Euroopa Liidule märkimisväärsed uued õigused, näiteks välistegevuse (Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõige 3), spordi (ELi toimimise lepingu artikkel 165), kosmose (ELi toimimise lepingu artikkel 189), kliimamuutuste (ELi toimimise lepingu artikkel 191), energeetika (ELi toimimise lepingu artikkel 194), turismi (ELi toimimise lepingu artikkel 195) ja kodanikukaitse (ELi toimimise lepingu artikkel 196) valdkonnas;
F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit end ise varustama oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega;
G. arvestades, et praegu kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 4 on sätestatud, et mitmeaastast finantsraamistikku kohandatakse, kui jõustub uus alusleping, mis mõjutab eelarvet;
H. arvestades, et isegi enne seda, kui Euroopa Liidule anti Lissaboni lepinguga uued õigused, jõuti aastatel 2007−2009 praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradeni või ületati neid, mis kinnitab, et selleks, et Euroopa Liit saaks kiireloomuliste küsimuste ja ettenägematute sündmuste korral tõhusalt tegutseda, on vaja suuremat paindlikkust;
I. arvestades, et vastavalt komisjoni viimasele finantsplaneeringule 2012−2013 (SEK(2010)0473) − milles ei ole arvesse võetud rubriikidest rahastatavate kavandamata kulude eri elemente − on rubriigi 1a varu vähem kui 50 miljonit eurot aastas ja kõikide rubriikide üldine varu on 2012. aastal 436 miljonit eurot ja 2013. aastal 435 miljonit eurot;
J. arvestades, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanismil võib olla eelarvele suur mõju,
1. palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:
i.
teha koostööd Euroopa Parlamendiga, et võtta kiiresti vastu uued vahendid, mida on vaja Lissaboni lepingu eelarvesätete rakendamiseks, ja vaadata läbi praegu kehtiv mitmeaastane finantsraamistik, et tagada vajalikud vahendid algatuste jaoks, mida praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik ette näha;
ii.
järgida täiel määral ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 3, milles on sätestatud, et finantsraamistikuga kehtestatakse kõik sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks, ja artikli 312 lõiget 5, milles on sätestatud: „Kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul võtavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks”;
iii.
järgida täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 311, milles on sätestatud, et liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, võttes arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid uusi tegevusvaldkondi, sh välistegevuse, spordi, kosmose, kliimamuutuste, energeetika, turismi ja kodanikukaitse valdkonnas;
iv.
teha kõik vajalikud järeldused asjaolust, et juba enne Lissaboni lepinguga seotud uute vajaduste lisamist oli praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimase nelja aasta jooksul võimalik aastaeelarved vastu võtta ainult kas olemasolevaid varusid ära kasutades või praegu kehtivas institutsioonidevahelises kokkuleppes sellistele ELi prioriteetidele nagu Galileo, rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades või Euroopa majanduse elavdamise kava ettenähtud vahendite abil, ning et praegu kehtiva finantsraamistiku ülemmäärade raamesse jäävad varud on ülejäänud ajavahemikul hinnanguliselt väga väikesed;
v.
järgida praegu kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 4, milles on sätestatud: „Kui kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007−2013 (edaspidi ”finantsraamistik„) jooksul tehakse põhilepingutes muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse vastavalt vajalikud kohandused”;
vi.
tunnistada, et praegune majanduskliima võib sundida eelarvepädevaid institutsioone tegema teatavaid jõupingutusi eelarve piires prioriteetide muutmiseks, et tagada prioriteetide piisav rahastamine, kuid pidades siiski silmas ELi eelarve Euroopa lisandväärtust, kuna see eelarve on solidaarsuse ja tõhususe väljenduseks, ühendades muidu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil hajutatud rahalised vahendid; rõhutada samuti, et valdav osa ELi eelarvelistest kulutustest toetab ELi majanduskasvu stimuleerimiseks vajalikke pikaajalisi investeeringuid;
vii.
tunnistada, et vastupidiselt nõukogu seisukohale, mida ta väljendas 16. märtsi 2010. aasta järeldustes 2011. aasta eelarve suuniste kohta ja mida eesistujariik 15. juunil 2010. aastal suuliselt vastatava küsimuse B7-0310/2010 O-0074/2010 arutelu käigus esitatud avaldustes kinnitas, ei saa uusi vajadusi rahuldada ümberpaigutamise ja prioriteetide muutmisega, ning et mitmeaastane finantsraamistik ja institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvad paindlikkusmehhanismid tuleb läbi vaadata; tuletada lisaks meelde, et Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate uute vajadustega peaks loogikast lähtudes kaasnema kokkuhoid riiklikul ja piirkondlikul tasandil;
viii.
tegutseda praegu kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe 3. deklaratsiooni kohaselt, milles nõutakse kõigi ELi kulude ja vahendite täielikku ja laiaulatuslikku läbivaatamist 2008./2009. aastaks, ning loobuda püüetest käsitleda uuest lepingust tulenevaid lahendamist vajavaid ELi probleeme ja pädevusi praegu kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise väga kitsa ja ilma igasuguse poliitilise mõõtmeta läbivaatamise teel;
ix.
tunnistada, et nõukogu ja komisjoni seisukoht mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise osas on kuni praeguseni vastuolus asjaoluga, et nad esitavad pidevalt uusi vahendeid nõudvaid uusi ettepanekuid, nagu banaanikaubanduse leping ja ITER;
x.
väljendada muret liikmesriikides täheldatud suundumuse pärast algatada Euroopa meetmeid, mille rahastamine toimub väljaspool ELi eelarvet; hinnata nende meetmete demokraatliku kontrolli ja legitiimsuse puudumise ning ELi eelarve kõikehõlmavuse põhimõtte rikkumise ohtu ja negatiivset mõju, mida see suundumus võib solidaarsuspõhimõttele avaldada;
xi.
teha kõik vajalik mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, et tagada vajalikud lisavahendid Euroopa välisteenistusele ja muudele Lissaboni lepinguga seotud poliitilistele prioriteetidele ning muudele ELi lisandväärtusega algatustele, eelkõige rubriigis 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” ja rubriigis 4 „Välissuhted”, et EL saaks täita oma kohustusi ja kodanike ootusi;
xii.
võtta teadmiseks asjaolu, et ilma läbivaatamiseta ei ole Euroopa Parlamendil võimalik kiita heaks ettepanekuid uute ametite loomiseks ega muid nõukogu algatusi, kui neile ei ole lisatud ettepanekuid uute vahendite kohta;
xiii.
jätkata jõupingutusi suurema paindlikkuse tagamiseks, nagu on osutatud ülalnimetatud komisjoni aruandes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta;
xiv.
tunnistada, et paindlikkus on oluline reservide ja varude loomisel, sest tänu sellele on ELil võimalik rahuldada praegusi ja tulevasi vajadusi nii finantsraamistiku ja rubriikide raames kui ka rubriikide vahel ning läbirääkimistel nende loomise ja läbivaatamise üle;
xv.
võtta teadmiseks, et Euroopa Parlament nõuab kindlalt suuremat ja ulatuslikumat paindlikkust, iga kategooria jaoks piisavate reservide moodustamist, paindlikkusinstrumendi kaudu saadaval oleva summa suurendamist ning mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide vahel vahendite ümberpaigutamise lihtsustamist;
xvi.
võtta teadmiseks, et Euroopa Parlament ei ole valmis alustama läbirääkimisi selliste ettepanekute üle, mis ei taga finantsraamistiku läbivaatamisel vähemalt praegust paindlikkuse taset, mis on kuni 0,03% ELi kogurahvatulust (sellele on viidatud mitmeaastase finantsraamistiku määrust käsitleva ettepaneku artikli 8 lõikes 3);
xvii.
mõista, et puhtalt tehniline lähenemisviis Lissaboni lepingu rakendamisele eelarvevaldkonnas ei ole piisav ja et selleks, et Euroopa Parlament saaks anda oma nõusoleku, tuleb viivitamata alustada tõelisi poliitilisi läbirääkimisi nõuetekohaselt kõrgel ja vajaduse korral kõrgeimal tasemel;
xviii.
arutleda enne mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmist täiendavalt Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi üle, kuna sellel mehhanismil võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed eelarvele; nõustuda, et selliste otsuste tegemisel, mis puudutavad mehhanismi võimalikku mõju ELi eelarvele, peavad osalema mõlemad eelarvepädevad institutsioonid; nõustuda, et selle mehhanismiga seotud võimalikke eelarvelisi vajadusi tuleb rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ad hoc-läbivaatamise kaudu, et tagada õigel ajal eelarvepädevate institutsioonide piisav kaasamine;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.