Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse mitmeid oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, eelkõige viimast ehk 8. juuli 2010. aasta reolutsiooni(1);

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 11, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 17, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 27 lõiget 3, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva ÜRO konventsiooni artikli 14 lõiget 2 ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 lõike 1 punkti d ja lõike 2 punkti d;

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2010. aasta otsust 2010/92/ÜVJP(2), millega pikendatakse ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP(3) kehtestatud Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid kuni 20. veebruarini 2011, ning komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1226/2008(4), millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes;

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 22. veebruari 2010. aasta järeldusi Zimbabwe kohta ning ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ministrite tasandi kümnenda poliitilise arutelu 11. mai 2010. aasta järeldusi Zimbabwe kohta;

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Zimbabwe on ratifitseerinud;

–  võttes arvesse ÜRO inimasustuse küsimuste eriesindaja Anna Tibajuka 2005. aasta juuli raportit;

–  võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist partnerluslepingut (Cotonou leping);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et kuni 20 000 Harare äärelinnas Hatcliffe Extensioni nime all tuntud mitteametlikus asunduses elavat inimest on ähvardatud sunniviisiliselt välja tõsta, sest nad ei suuda ametivõimudele tasuda võimatult kõrget üürilepingu pikendamise tasu;

B.  arvestades, et Zimbabwe valitsus nõuab üürilepingu pikendamise eest kuni 140 USA dollari suurust tasu, ilma et elanikega oleks konsulteeritud tasude või pikendamisprotsessi suhtes, mistõttu on tähtaeg, mille jooksul tuleb kas üürilepingut pikendada või leppida sunniviisilise väljatõstmisega, väga lühike; arvestades, et väikse sissetulekuga inimeste eluasemenappuse tõttu ehitati tagahoovidesse aiamaju või juurdeehitisi, mis praegu on ehituseeskirjadega ilmses vastuolus;

C.  arvestades, et Hatcliffe Extensioni elanikud on ühed vaeseimad Zimbabwes, kus sissetulek inimese kohta on vähem kui 100 USA dollarit ja kus valitseb pidev, umbes 90% tööpuudus; arvestades, et sunniviisilised väljatõstmised hävitavad ka mitteametlikud töökohad ning jätavad seetõttu perekonnad stabiilse sissetulekuta;

D.  arvestades, et enamikule elanikest eraldati maatükid pärast seda, kui nad olid ametivõimude poolt riigi 2005. aasta massilise sunniviisilise väljatõstmise programmi „Operatsioon Murambatsvina” (mille käigus kaotas kodu ja elatise umbes 700 000 inimest) raames sunniviisiliselt välja tõstetud;

E.  arvestades, et operatsioon „Garikai”, mille eesmärk oli hoolitseda väljatõstmise ohvrite eest, ei suutnud mingilgi määral heastada operatsiooni „Murambatsvina” käigus tõsiselt rikutud õigust omada adekvaatset eluaset;

F.  arvestades, et viis aastat pärast massilist sunniviisilist väljatõstmist taluvad operatsiooni Garikai asundustes elavad inimesed kahetsusväärseid olusid, milles neil puudub võimalus kasutada elementaarseid teenuseid;

G.  arvestades, et ülemäära kõrgete üüritasude probleem ei piirdu ainult Hatcliffe`iga, ja arvestades, et riigi teiste mitteametlike asunduste elanikke ähvardab samuti riigipoolne sunniviisiline väljatõstmine;

H.  arvestades, et Zimbabwe kohutav humanitaarne, poliitiline ja majanduslik olukord halveneb pidevalt ning miljonid zimbabwelased elavad pidevas nälgasuremise ohus ja püsivad elus ainult tänu toiduabile ning seda riigis, mis on maailmas HIV levikult neljandal kohal, kus valitseb kütusenappus ja kus laste suremus kasvab kõige kiiremini,

1.  nõuab, et Zimbabwes lõpetataks viivitamatult massilise sunniviisilise väljatõstmisega ähvardamine ja et abi- ja humanitaarorganisatsioonidele tagataks piiramatu juurdepääs, et abistada ähvardatavaid inimesi ja teisi riigisiseselt ümberasustatud inimesi;

2.  kutsub Zimbabwe valitsust üles kaotama omavoliliselt kehtestatud üürilepingu pikendamise tasu, mille tasumiseks elanikel ei ole lihtsalt vahendeid; sellega seoses nõuab, et Zimbabwe ametivõimud lõpetaks maakasutusseaduse ja sunniviisiliste väljatõstmiste kasutamise parteipoliitilise eesmärkide saavutuseks, nagu see juhtus 2005. aasta operatsiooni „Murambatsvina” kampaania ajal; kutsub Zimbabwe valitsust seetõttu üles töötama kõigi sunniviisiliste väljasaatmiste ohvritega konsulteerides välja elanike vajadusi arvestav eluasemepoliitika;

3.  tuletab Zimbabwe valitsusele meelde rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevat kohustust tagada kõigile väikese sissetulekuga inimestele, kes on oma kodust sunniviisiliselt välja tõstetud, adekvaatne eluase ja õigus elule, turvalisus ja toit, ning oma kodanikele kaitse kindlusetusetsükli ja võimalike rikkumiste eest, tagades õiguskindluse ja vastuvõetavad üürimaksete graafikud, kasutades muu hulgas kaevandustööstuse tulusid oma kodanike vajaduste täitmiseks;

4.  soovitab Zimbabwe valitsusel viia läbi operatsiooniga „Murambatsvina” ja teiste sunniviisiliste väljatõstmistega tekitatud materiaalse ja sotsiaalse kahju hinnang, et hüvitada kahju kõigile inimestele, kes kaotasid kodu, elatise ja sotsiaalsed võrgustikud, sh inimestele, kes elavad Marange teemandikaevanduste piirkonnas või selle lähedal, ning kutsub Zimbabwe valitsust üles konsulteerima enne otsuste tegemist kohalike kogukondadega;

5.  nõuab, et Zimbabwe valitsus vaataks läbi ja muudaks operatsiooni „Garikayi” ning tõepoolest konsulteeriks seejuures ellujäänutega, et lahendada kõigi operatsiooni „Murambatsvina” käigus ellujäänute eluasemeküsimus;

6.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et Zimbabwe püüded saavutada aastatuhande arengueesmärke on juba tõsiselt ajakavast maas ning need seatakse selliste massiliste väljatõstmistega veelgi suuremasse ohtu;

7.  tuletab meelde, et valitsuse kuritahtlik poliitika, nagu väljatõstmisprogramm, mis katkestas juurdepääsu põhilistele tervishoiuteenustele ja haridusele, on takistanud HIV/AIDSi ja emade suremuse vastast võitlust;

8.  kutsub Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Lõuna-Aafrika Arenguühendust – nii nende enda, kui ka Zimbabwe ja laiema Lõuna-Aafrika piirkonna huvides – võtma täiendavaid meetmeid täieliku demokraatia taastamiseks Zimbabwes ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamiseks Zimbabwe rahva jaoks; tunnistab, et Robert Mugabe ja tema lähemad toetajad takistavad endiselt Zimbabwe poliitilist ja majanduslikku ülesehitamist ning lepitusprotsessi ning riisuvad oma huvides Zimbabwe majandusressursse;

9.  rõhutab Euroopa Liidu ja Zimbabwe vahelise arutelu tähtsust ning peab tervitatavaks selles suunas toimunud edusamme;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa Liidu ja AKV riikide parlamentaarse ühisassamblee kaaseesistujatele, Aafrika Liidu institutsioonidele, kaasa arvatud üleaafrikalisele parlamendile, ÜRO peasekretärile, Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile ning Rahvaste Ühenduse peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0288. (2) ELT L 41, 16.2.2010, lk 6. (3) ELT L 50, 20.2.2004, lk 66. (4) ELT L 331, 10.12.2008, lk 11.