Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides(1);

–   võttes arvesse oma resolutsioone Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta ja oma 22. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta(2);

–   võttes arvesse 3. novembril 2009. aastal Washingtonis toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu neljandal kohtumisel 27. oktoobril 2009. aastal vastu võetud eduaruannet, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames vastu võetud ühisavaldust ning 4.−9. detsembril 2009 New Yorgis ja 4.−6. juunil 2010 Madridis toimunud kohtumisi;

–   võttes arvesse ELi ja USA 28. oktoobri 2009. aasta ühisavaldust „Atlandi-ülese koostöö tõhustamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal”;

–   võttes arvesse ELi ja USA 3. juuni 2010. aasta terrorismivastast ühisavaldust;

–   võttes arvesse 26.−27. juunil 2010 Torontos ja 21.−23. oktoobril 2010 Soulis toimunud G20 tippkohtumiste järeldusi;

–   võttes arvesse 20.–22. septembril 2010 toimunud, aastatuhande arengueesmärke käsitlenud ÜRO kõrgetasemelist plenaaristungit ja selle järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.   arvestades, et Atlandi-ülesed suhted on ainulaadsed ja laiaulatuslikud ning sisaldavad muu hulgas vastastikust kohustust austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, võidelda terrorismiga ning tõkestada massihävitusrelvade levikut; märkides ELi ja USA ühistele huvidele ja väärtustele tähelepanu juhtides vajadust, et EL ja USA peavad üksteist kuulda võtma, ning asjaolu, Euroopa Parlament peab olema valmis USA presidenti ja USA Kongressi kuulda võtma;

B.   arvestades, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teevad koostööd kogu maailmas, et edendada ühisel ajalool, kultuuril ning ühistel huvidel ja väärtustel põhinevat ühist tegevuskava, ning arvestades, et ELi ja USA suhted peavad olema määrava tähtsusega üleilmsete küsimuste ja uute probleemide lahendamisel rahvusvahelise õiguse ja olemasolevate mitmepoolsete institutsioonide, eelkõige ÜRO, OSCE ja NATO raamistikus;

C.  arvestades, et kaks Atlandi-ülest partnerit moodustavad kokku poole maailma majandusest, oma 4,28 triljoni dollarilise mahuga moodustavad nad maailma suurima, integreerituima ja kõige pikaajalisema majandussuhte ning nad on üleilmse majandusliku heaolu peamised tagajad; arvestades, et Atlandi-üleste suhete tugevus ja nendele suhetele pühendumine on praeguse üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu veelgi suurema tähtsusega; arvestades, et koordineeritud rahapoliitika peaks Atlandi-üleses partnerluses omama suuremat tähtsust;

D.   arvestades, et mõlemad partnerid on võtnud majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks kohustuse teha koostööd, ning arvestades, et Euroopa Parlament toetab jätkuvalt sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu väljakujundamist 2015. aastaks, milline saavutus oleks ELi enda ühtse turu väljakujundamise kõrval üleilmse majanduskasvu taastamise ja majanduse elavdamise peamisi tegureid;

E.   arvestades, et arengumaad on inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuse mõjudes kõige vähem süüdi, kuid nende jaoks on tagajärjed kõige tõsisemad; arvestades, et kliimamuutuse negatiivsete välismõjude tõttu on ohus vaesuse vähendamise otstarbel tehtavad rahvusvahelised investeeringud, mis omakorda seab ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamise; märgib ka, et Atlandi-ülese arengupartnerluse algatuse osas on vaja jätkuvat arutelu,

ELi ja USA tippkohtumine

1.   rõhutab, kui oluline on, et ELi ja USA juhtorganid suurendaksid üleilmsete probleemide ja piirkondlike konfliktide käsitlemisel strateegilist arutelu, koostööd ja koordineerimist;

2.   kutsub mõlemat osalist üles edendama demokraatia ja inimõiguste austamist maailmas oma poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust tõhusa kooskõlastamise järele ennetava ja kriisidiplomaatia valdkonnas; kutsub USA administratsiooni veel kord üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema; kordab oma üleskutset kaotada kogu maailmas surmanuhtlus;

3.   peab oluliseks, et ELi ja USA tippkohtumisel kohustuksid mõlemad partnerid võtma juhtrolli G20 kohustuste täitmisel;

4.   rõhutab, kui tähtis on ELi ja USA koostöö konkreetsete vormide kokkuleppimises, et Cancúnis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 16) oleks teaduslike tõendite alusel lõpuks võimalik saavutada selline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab piisavat rahvusvahelist abi kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades;

5.   tunneb heameelt uue lähenemisviisi üle, mille USA administratsioon on võtnud oma suhetes Iisraeliga, ja nõuab, et Euroopa ja Ameerika tugevdaksid oma partnerlust Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamisel; tunneb sellega seoses heameelt otsekõneluste alustamise üle Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, millest anti teada Washingtonis 2. septembril 2010. aastal; juhib tähelepanu asjaolule, et on vaja edasisi läbirääkimisi, mille tulemuseks on kokkulepitud tähtajaks kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, kus rahus ja turvaliselt eksisteerivad kõrvuti Iisrael ja sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik; rõhutab, et üldine rahu, mis on piirkonna kõigi osapoolte ja ELi peamine huvi, tuleb saavutada asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, Madridi põhimõtete (sh „territoorium rahu vastu”), nn teekaardi ning poolte vahel varem saavutatud kokkulepete alusel, ning rõhutab, et Lähis-Ida nelik peab rahuprotsessis aktiivselt osalema, tunnustades Araabia rahualgatuse ja Araabia partneritega jätkuva koostöö tähtsust; nõuab tungivalt, et Iisraeli valitsus pikendaks moratooriumi asunduste rajamisele; nõuab Euroopa aktiivsemat osalemist Süüria ja Liibanoni suunal;

6.   rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi olemuse suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; väljendab pettumust selle üle, et Iraan keeldub endiselt täieulatuslikust koostööst Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga – takistab selle tööd, ei võimalda juurdepääsu tähtsatele tuumarajatistele ja paneb veto inspektorite nimetamisele; kutsub Iraani riigijuhte üles tagama, et Iraan täidaks oma tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi; kutsub Teherani üles ratifitseerima ja rakendama kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli, ja kutsub USAd ja ELi üles oma välispoliitikat selle eesmärgi saavutamiseks koordineerima;

7.   nõuab paremat ELi ja USA vahelist koostööd Afganistanis ja Pakistanis eesmärgiga aidata kaasa piirkonna rahule ja stabiilsusele, demokraatiale, inimõigustele ja arengule; toonitab, kui oluline on naaberriikide ja teiste piirkonna kesksete osaliste osalus selles protsessis, mis võib märkimisväärselt kaasa aidata piirkonna stabiliseerumisele;

8.   kuigi on teadlik sellest, et konfidentsiaalsete sõjaväedokumentide lekkimine võib sõjaväelased ohtu seada, on väga mures hiljutiste tõsiste süüdistuste pärast, et Iraagis on piinamisele läbi sõrmede vaadatud; nõuab, et see küsimus tõstatataks ELi ja USA tippkohtumisel, pidades silmas sõltumatut Atlandi-ülest uurimist;

9.   nõuab tungivalt, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) täidaks endale kuuepoolsete kõneluste raames võetud kohustusi, sh loobuks täielikult ja tõendatult kõigist tuumarelvadest ja olemasolevatest tuumaprogrammidest; kutsub KRDVd üles täitma täies ulatuses oma tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise alaseid kohustusi; kinnitab veel kord oma tugevat toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja jääb endale kindlaks, et diplomaatiliste kanalite abil tuleb asjakohastes küsimustes saavutada rahuldav ja terviklik lahendus;

10.   väljendab rahulolu 2010. aasta aprillis toimunud tuumaohutusalase tippkohtumise tulemustega, milles rõhutati tuumaterrorismi tõkestamise ja järgmise nelja aasta jooksul kõigi ohtlike tuumamaterjalide turvalisuse tagamise ülemaailmset tähtsust ning lepiti kokku töökavas olemasolevate tuumaohutusalaste lepingute ja programmide parandamiseks ja üldiseks kohaldamiseks; toetab erinevate riikide algatusi riigisisese turvalisuse parandamiseks ja ergutab teisi riike selle protsessiga ühinema;

11.   rõhutab NATO tähtsust Atlandi-ülese julgeoleku tagajana ja nõuab, et USA ja ELi liikmesriigid teeksid üleilmse julgeolekuga seotud probleemide lahendamiseks koostööd; märgib tööd, mis on tehtud selleks, et jõuda kokkuleppele uue strateegilise kontseptsiooni osas; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohast arengut tuleks käsitleda ka arutelus Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega; toonitab ÜJKP tähtsust ja Euroopa kaitsevõime suurendamise olulisust Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamise seisukohalt;

12.   märgib, et ELil ja USAl on järjest rohkem ühised probleeme ja väljakutseid; nõuab tungivalt, et partnerid algataksid kõikehõlmava ühise protsessi, mille raames oleks võimalik hinnata ja välja töötada kõiki Atlandi-üleseid meetmeid, et luua ühtne, sidus ja laiaulatuslik strateegia nende küsimuste tõhusaks lahendamiseks;

13.  rõhutab, kui oluline on piirkonna stabiilsuse jaoks ausalt ja demokraatlikult läbiviidav rahvaküsitlus Lõuna-Sudaani iseseisvuse küsimuses; nõuab, et EL ja USA teeksid tihedat koostööd Sudaani ametivõimudega tagamaks, et 2011. aasta jaanuaris toimuv rahvaküsitlus Sudaani tuleviku küsimuses toimuks rahumeelselt, ausalt ja läbipaistvalt;

14.  tunneb heameelt, et USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev kirjutasid 8. aprillil 2010 Prahas alla uuele START-lepingule, ja ootab mõlemalt osapoolelt selle kiiret ratifitseerimist;

15.  tunnistab, et ELil ja USAl on ühiseid kaubandus- ja poliitilisi huvisid Ladina-Ameerikas, kus EL omab strateegilist partnerlust Mehhiko ja Brasiiliaga, vabakaubanduslepinguid Tšiili ja Mehhikoga ning peab Colombiaga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimise üle;

Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) kohtumine ja AMNi tugevdamine

16.  on veendunud, et Atlandi-ülene majandusnõukogu (AMN) on Atlandi-üleste majandussuhete korraldamiseks kõige sobivam mehhanism; nõuab partneritelt tungivalt Atlandi-ülese majandusnõukogu kogu potentsiaali kasutamist, et ületada majandusintegratsiooni takistavad tõkked ning saavutada 2015. aastaks sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajanev Atlandi-ülene turg, mis on positiivne lahendus praegusele majandus- ja sotsiaalkriisile;

17.   nõuab AMNilt suuremat strateegilisust, et käsitleda kõigi sidusrühmade muresid; kordab uuesti nõuet jagada AMNi kohtumiste ajakavad, päevakavad, tegevuskavad ja eduaruanded õigeaegselt laiali, sest need peaksid olema sidusrühmadele piisava viiteajaga kättesaadavad ning seejärel avalikustatud, et suurendada läbipaistvust;

18.   tervitab asjaolu, et AMNi nõustab hulk sidusrühmi, sh äriringkondade esindajad, ja kordab oma nõudmist, et võrreldav sotsiaalse mõõtme täielikuks hõlmamiseks antaks roll ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani; kutsub üles lisama Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja Atlandi-ülese energiadialoogi juhid nõuanderühma koosseisu;

19.   kutsub tulevast AMNi kohtumist silmas pidades komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda osapoole kohustusliku kontrolli alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametlikuks vastuvõtmiseks, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas, nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist EList pärit toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega, korraldama standardimise ümarlaudu, mis keskenduksid uuenduslikele lahendustele, ja kooskõlastama tegevust rahvusvahelisel tasandil; on arvamusel, et innovatsioonialases partnerluses tuleks seada siht intellektuaalomandi kaitse tagamisest kaugemale ning käsitleda selles strateegilist dialoogi konkurentsipoliitika, tehnosiirde ja standardite lähendamise üle;

20.   peab ülimalt oluliseks dialoogi pidamist AMNis uuendtoidu ning toiduainetetööstuses uute tehnoloogiate kasutamise teemal; rõhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;

21.   kutsub üles tegema AMNi raames koostööd kõigis küsimustes, mis puudutavad tööstusharude, eelkõige VKEde õiguskeskkonda, ning järgima Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi „kõigepealt mõtle väikestele”;

22.   väljendab rahulolu ELi ja USA vahelise avatud taeva teise etapi lepingu allkirjastamisega 2010. aasta juunis, sest see on tulemusliku koostöö nurgakivi, ja viimase Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lepingu sõlmimisega 8. oktoobril 2010, sest see on oluline samm teel Atlandi-ülesele lennundusturule; kutsub USA ametiasutusi ja komisjoni siiski üles tegema Atlandi-ülest koostööd suurema vabaduse heaks investeeringute ja lennuettevõtjate omandilise kuuluvuse osas, mille puhul ei tehtaks piiranguid väliskodanikele;

23.  märgib, et EL ja USA kui maailma suurimad põllumajandustoodete tootjad, eksportijad ja importijad seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, ja et nad etendavad maailma toiduga kindlustatuse tagamisel olulist osa; nõuab suuremat koostööd Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel põllumajanduspoliitika paralleelse reformimise osas;

24.  rõhutab kriisi ajal toimunud seniolematut koostööd silmas pidades, kui oluline on kasutada AMNi ka partneritevahelise makromajandusliku koostöö raamistikuna, ning innustab pädevaid finantsasutusi tihendama koordineerimist, eelkõige järelevalve ja süsteemse riski ennetamise vallas; tunnustab ELi ja USA suurt rolli maailma finantseerimisasutustes, sh Rahvusvahelises Valuutafondis, Maailmpangas ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas;

Õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi roll Atlandi-üleses majandusnõukogus

25.  kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta AMNi edu huvides arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi esindajad täielikult ja vahetult AMNi, kuna õigusloojad jagavad koos vastavate täitevvõimuorganitega vastutust paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;

26.  on seisukohal, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi juhtivate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vältida õigusaktide soovimatut mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et praeguse õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi saab Euroopa Parlamendi eelnimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel muuta järk-järgult Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks;

Kahepoolne ja rahvusvaheline kaubandus

27.  on otsustanud jätkuvalt kutsuda USA seadusandjat üles (ning nõuab, et komisjon toimiks samamoodi AMNi raames) uuesti läbi vaatama konteinerite 100%lise läbivalgustamise kohustust ning arendama USAga riskijuhtimisel põhinevat koostööd, mis hõlmaks ELi ja USA kaubanduspartnerlusprogrammide vastastikust tunnustamist kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE-normide raamistikuga;

28.  rõhutab, kui pakiline on Doha arenguvoor võimalikult kiiresti lõpule viia; nõuab ühist lähenemisviisi, mis kaasaks selliseid kiiresti areneva majandusega riike nagu Hiina, India ja Brasiilia, et arendada mitmepoolselt kaubanduseeskirju ja -läbirääkimisi;

29.  on veendunud, et AMN võib etendada olulist osa ELi ja USA ühise lähenemisviisi tugevdamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega ning samal ajal tegeleda ka turulepääsu probleemidega;

Areng

30.  tuletab meelde, et rahvusvahelisi kohustusi seoses aastatuhande arengueesmärkidega, millest paljude saavutamine on ajakavast maas, on võimalik täita ainult siis, kui tööstusriigid jäävad oma kohustuste juurde eraldada 2015. aastaks 0,7% oma SKPst ametlikule arenguabile; kutsub seetõttu ELi ja USAd ning teisi rahvusvahelisi rahastajaid üles pidama kinni oma kohustusest võtta meetmeid, et kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks;

Majandus- ja finantskriis

31.  tuletab meelde, et Basel II kokkulepe ja selle järgmine läbivaadatud versioon on mõeldud üleilmseks standardiks, ja nõuab tungivalt, et USA rakendaks Basel II kiiresti; on seetõttu väga mures, et piirangud, mis on kehtestatud erinevates riiklikes õigusaktides, mis võeti vastu kriisile reageerimise eesmärgil (eelkõige Ameerika Ühendriikide Wall Streeti reform ja tarbijakaitseseadus, mis piiravad välisreitingute tunnustamist) viivad suurte lahknevusteni selle ülemaailmse standardi kohaldamisel; märgib lisaks, et järjepidevad üleilmsed arvestuseeskirjad on olulised võrdsete tingimuste tagamiseks, ja kutsub USAd üles võtma vastu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid;

32.  märgib, et kriis oli suurim üleilmne majanduslangus pärast suurt depressiooni ja et kriisi lahendamiseks on valitsused üle maailma, eelkõige ELis ja USAs, teinud enneolematul viisil koostööd finantsturgude ja finantseerimisasutuste reformimiseks; nõuab tungivalt, et ELi-USA finantsturgude reguleerimise alane dialoog teeks seadusandjate vahelise lähenemisviiside koordineerijana kindlaks lüngad ning töötaks lähenemise parandamise nimel;

33.  on seisukohal, et majandus- ja finantsjuhtimise struktuurid, mis olid enne kriisi vallandumist olemas ülemaailmsel tasandil, USAs või ELis, ei suutnud tagada üleilmse finantssüsteemi piisavat stabiilsust; on seisukohal, et majanduse ja finantsturgude vastastikuse sõltuvuse suurenemise tõttu tuleb süvendada suurriikide koostööd makromajanduspoliitika ja majanduse järelevalve vallas; lisaks möönab, et EL peab tegelema oma esindatuse küsimusega Rahvusvahelises Valuutafondis;

34.  kutsub ELi ja USAd üles tegema koostööd Hiinaga, et lahendada üleilmne vaidlus valuutakursside üle ilma protektsionistlikke või vastastikuseid meetmeid rakendamata; on seisukohal, et ELi liikmesriikide turge mõjutab USAga võrreldes erinev surve, eelkõige seoses riigi võlakirjade ja rahaliidu olemasoluga; kutsub USAd üles hoiduma oma siseriikliku rahapoliitika rakendamisel valuutakursside ülemaailmse tasakaalu probleemi teravdamisest;

35.  märgib, et nii Frank-Doddi seadus kui ka õigusliku reguleerimise reformi programm ELis on kooskõlas G20 algatustega, ning peab oluliseks, et kõnealune koostöö jätkuks kogu õigusloome protsessi vältel; märgib, et see on eriti ilmne börsiväliste tuletisinstrumentidee turge käsitlevate õigusaktide puhul; rõhutab, et paljude lahknevuste põhjuseks on erinevused seadusandluse olemuses ja järelevalveasutuste erinev roll eeskirjade kehtestamisel;

Energeetika, keskkond, transport, tööstus ja teadus

36.  tunneb heameelt, et luuakse ELi ja USA energeetikanõukogu, mille eesmärk on anda uus raamistik Atlandi-ülese dialoogi süvendamiseks strateegilistes energeetikaküsimustes, nagu varustuskindlus või üleminek vähem süsihappegaasi tekitavatele energiaallikatele, tugevdades samal ajal jätkuvalt teaduslikku koostööd energiatehnoloogia alal; tunneb heameelt selle üle, et parafeeriti uus ELi ja USA vaheline Energy Stari leping kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise ning koostöö kohta energiatehnoloogiate arendamisel;

37.  soovitab AMNil arendada koostööd, et välja töötada energia ja toorainete ühine strateegia, mis toetaks allikate, varustusteede ja infrastruktuuri mitmekesistamist ja edendaks energiatõhusat majandust, et suurendada energiavarustuse kindlust ja energiaalast sõltumatust; soovitab Atlandi-ülesel majandusnõukogul aidata otsida energiaallikate jaotuse säästlikkuskriteeriumide ühildamise võimalusi ning tõhustada teadus- ja arendustegevust, sh biokütuste valdkonnas; peab hädavajalikuks asjakohast toorme- ja haruldaste muldmetallide poliitikat, mille eesmärk on vähendada sõltuvust sellistest materjalidest;

38.  märgib, et kliimamuutus on üleilmne probleem ning sellele ei ole üht ka ainust poliitilist ja tehnoloogilist lahendust, kuid olemasolevate võimaluste ühendamine ja kõigi majanduse ning ühiskonna valdkondade tõhususe oluline suurendamine nii arenenud kui ka arenguriikides aitaks ressursside ja jaotamise probleemi lahendada ning valmistada ette kolmandat tööstusrevolutsiooni;

39.  nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks eelseisval Cancuni tippkohtumisel saavutada seda, et USA võtaks kaugeleulatuva eesmärgiga kohustuse ning teeks koostööd, et edendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vahelist ühitavust; märgib sellega seoses, et oluline on tagada ühtsed standardid ja võrdleva hindamise kriteeriumid kõigil tärkavatel heitkogustega kauplemise süsteemi turgudel, et vältida tarbetuid regulatiivseid takistusi sellel areneval turul;

40.  palub, et USA võimaldaks täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametivõimudele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne ELi liikmesriigi poolt;

41.  nõuab tungivalt, et Atlandi-ülene majandusnõukogu innustaks koostööd teadusuuringute valdkonnas, et ELi ja USA hiljuti laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu potentsiaali paremini ära kasutada, eelkõige laiendades kooskõlastatud lähenemisviisi mõlemale poolele strateegilist huvi pakkuvates valdkondades ning tõhustades koostööd energeetikauuringute vallas;

Intellektuaalomand ja tarbijakaitse

42.  rõhutab Atlandi-ülese tiheda koostöö olulisust digitaalarengu tegevuskava küsimustes, nagu digitaalne turg, internetivabadus maailmas, võrgu neutraalsus, õigus eraelu puutumatusele, ühised standardid, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõtted seoses võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga;

43.  peab hädavajalikuks töötada välja ELi ja USA ühine tegevuskava intellektuaalomandiõiguste jõustamiseks, et võidelda võltsitud ja piraattoodete suureneva kaubandusega kogu maailmas; nõuab, et loodaks Atlandi-ülene rakkerühm, mille eesmärk oleks kodanikuvabadusi, sõnavabadust, eraelu puutumatust ja nõuetekohaseid menetlusi järgides võidelda võltsimise vastu ning anda sellega vajalikul moel märku poliitilisest tahtest võidelda ebaseadusliku tegevusega, mis vähendab uuendusliku ja loomemajanduse konkurentsivõimet;

Õigusalane ja politseikoostöö, viisaküsimused

44.  nõuab, et EL peaks USA viisanõudest loobumise programmiga liitumise üle läbirääkimisi ühtse üksusena, tagamaks et neli liikmesriiki − Bulgaaria, Küpros, Poola ja Rumeenia − väljaspool viisanõudest loobumise programmi ei peaks sõlmima USAga kahepoolseid kokkuleppeid viisavabaduse saamiseks; kordab, et komisjon peab koos USAga poliitilisel ja tehnilisel tasandil jätkuvalt esile tooma, kui oluline on ELi jaoks, et ka viimased neli ELi liikmesriiki võetaks võimalikult kiiresti viisanõudest loobumise programmi;

45.  rõhutab ELi ja USA koostöövaimu ülemaailmses terrorismivastases võitluses ning kutsub Euroopa Liitu ja USAd üles jätkama koostööd, et võidelda uue terrorismiohuga; tuletab meelde oma otsusekindlust selles vallas ja oma kindlat veendumust, et vaja on tagada see, et julgeolekumeetmed ei kahjustaks kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitset ega eraelu puutumatuse ja andmekaitse täielikku järgimist; kinnitab veel kord, et hädavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

46.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi ja USA vahelises lepingus pangaandmete edastamise kohta on märgata USA tahet võtta positiivselt arvesse andmekaitsenõudeid, mis Euroopa Parlament on esitanud SWIFTi raportis;

47.  kutsub nõukogu üles saavutama kiiresti kokkulepet läbirääkimisvolitustes ELi ja USA vahelise andmekaitselepingu sõlmimiseks; nõuab, et ELi läbirääkijad teeksid läbirääkimistel edusamme, et tagada põhiõiguste täielik kaitse; toetab komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt sellist raamkokkulepet kohaldataks kõigi ELi või ELi liikmesriikide ja USA vahel õigusalase ja politseikoostöö raames sõlmitud tulevaste ja kehtivate kokkulepete suhtes, mis käsitlevad isikuandmete edastamist ja töötlemist;

48.  kutsub nii USAd kui ka ELi üles piirduma andmete kogumisel ja töötlemisel absoluutse miinimumiga, mida on tingimata vaja julgeoleku eesmärkidel, nii et vabadust, sh kodanikuvabadusi võimalikult vähe piirataks, ning nõuab tungivalt, et andmete edastamise nõudeid ning muid õigus- ja siseküsimusi käsitletaks üldiselt mitmepoolses USA ja ELi raamistikus ja mitte kahepoolselt üksikute liikmesriikide tasandil;

49.  rõhutab, et on tõsiselt mures nn turismi edendamise akti ja selle diskrimineeriva mõju pärast, sest seda kohaldatakse üksnes USA viisanõudest loobumise programmi raames reisivatele isikutele, samuti andmekaitse probleemide pärast, mis tulenevad asjaolust, et makseid saab teha ainult vaid nelja suure krediitkaardiga, mida haldavad äriühingud asuvad kõik USAs; nõuab, et reisiloa elektroonilise süsteemi tasu võetaks detsembris toimuval järgmisel EL ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisel kõne alla;

50.  pidades silmas mõlemal pool Atlandi ookeani täheldatavaid arengusuundi, mis tekitavad probleeme harmoonilistes ja mitmekesistes ühiskondades, nõuab avatud dialoogi meie valitsuste ja ühiskondade vahel, kuidas saaksime oma ühiskonnas püüelda suurema sallivuse ja mitmekesisuse austamise poole, austades kõiki põhilisi inimõigusi;

o
o   o

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0193. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0058.