Euroopa Ombudsmani eriaruanne Euroopa Parlamendile seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus (vastavalt artikli 205 lõike 2 esimesele osale)
Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus (2010/2086(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 24. veebruaril 2010. aastal esitatud Euroopa Ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 (endise Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195) lõike 1 teist lõiku;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 1 ning artikleid 42 ja 43;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsusega 2008/587/EÜ, Euratom(2);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile „Suhted kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega”(3);
– võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 esimest lauset;
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0293/2010),
A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228 volitab Euroopa Ombudsmani võtma kõigilt liidu kodanikelt vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli liidu institutsioonide või asutuste tegevuses;
B. arvestades, et ELi kodanike esitatud kaebused on oluline teabeallikas ELi õiguse võimalike rikkumiste kohta;
C. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud: „Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;
D. arvestades, et 1. märtsil 2007. aastal taotles keskkonnakaitsega tegelev valitsusväline organisatsioon juurdepääsu ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ning ettevõtluse ja tööstuse eest vastutava endise komisjoni asepresidendi käsutuses olevale teabele ja dokumentidele, mis puudutasid komisjoni ja autotootjate esindajate vahelisi kohtumisi, kus käsitleti komisjoni seisukohta autode süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes;
E. arvestades, et komisjon võimaldas juurdepääsu toonasele volinikule Günter Verheugenile saadetud 18 kirjast 15-le, kuid keeldus andmast juurdepääsu Saksa autotootja Porsche saadetud kolmele kirjale põhjendusel, et nende avaldamine kahjustaks Porsche ärihuvide kaitset;
F. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(4) artikli 1 punktis a on sätestatud, et määruse eesmärk on tagada võimalikult laiaulatuslik juurdepääs nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni käsutuses olevatele dokumentidele; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb iga erandit sellest põhimõttest tõlgendada kitsalt;
G. arvestades, et komisjon keeldus andmast kaebuse esitajale juurdepääsu kõnealustele Porsche AG kirjadele määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel, milles on sätestatud, et institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks „füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit”;
H. arvestades, et Porsche AG saatis kõnealused kirjad komisjoni poolt peamiste sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide raames seoses ühenduse strateegia läbivaatamisega, mille eesmärk oli sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine; arvestades, et järelikult oli tõenäoline, et need kolm kirja sisaldasid teavet Porsche AG ärisuhete kohta; arvestades, et komisjon võis seepärast arvata, et need kuuluvad määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi reguleerimisalasse;
I. arvestades, et ombudsmani teenistused kontrollisid Porsche AG kolme kirja ning komisjoni ja Porsche e-kirjavahetust, milles komisjon andis Porschele teada, et ta ei kavatse neid kolme kirja avaldada; arvestades, et ombudsman tegi kontrolli põhjal järelduse, et komisjon oli ebaõigesti keeldunud andmast Porsche AG kirjadele täielikku juurdepääsu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande kohaselt ning osalist juurdepääsu artikli 4 lõike 6 kohaselt(5); arvestades, et tegu oli haldusomavoli juhtumiga;
J. arvestades, et 27. oktoobril 2008. aastal esitas ombudsman komisjonile soovituse projekti koos üksikasjaliku faktilise ja õigusliku analüüsiga, milles ombudsman leidis, et komisjon peaks andma Porsche AG poolt endisele asepresidendile Günter Verheugenile saadetud kolmele kirjale täieliku juurdepääsu või kaaluma nende kirjade osalist avaldamist;
K. arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 kohaselt (praegune Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228) palus ombudsman komisjonil koostada üksikasjaliku arvamuse kolme kuu jooksul, s.t 31. jaanuariks 2009;
L. arvestades, et komisjon ei esitanud oma arvamust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul, vaid selle asemel palus kuuel korral pikendada ombudsmani soovituse projekti käsitleva üksikasjaliku arvamuse esitamise tähtaega; arvestades, et ombudsman teatas komisjoni sekretariaadile 2009. aasta juulis ja uuesti septembris, et kui ta ei saa soovituse projektile vastust, esitab ta parlamendile eriaruande;
M. arvestades, et uus komisjon andis pärast ametisse astumist kirjadele juurdepääsu, kuid see toimus rohkem kui 15 kuud pärast soovituse projekti esitamist, mitte ombudsmani põhikirjas ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud kolme kuu jooksul;
N. arvestades, et soovituse projektile vastuse andmisel viivitamisega 15 kuud rikkus komisjon kohustust teha ombudsmaniga heas usus lojaalset koostööd juhtumi 676/2008/RT uurimise käigus ja et see kahjustab mitte ainult institutsioonidevahelist dialoogi, vaid ka ELi mainet avalikkuse silmis;
O. arvestades, et ombudsman on kindlaks teinud, et komisjon on viivitanud veel ühe dokumentidele juurdepääsu juhtumi puhul (355/2007/(TN)FOR), millega seoses oleks komisjon pidanud ombudsmani soovituse projekti käsitleva üksikasjaliku arvamuse esitama 31. oktoobriks 2009, kuid ei ole seda siiamaani teinud;
P. arvestades, et 22st dokumentidele juurdepääsu juhtumist, millega ombudsman 2009. aastal tegeles, on komisjon kaebustele vastamisel algsest tähtajast kinni pidanud vaid nelja puhul; arvestades, et nendest 22 juhtumist 14 puhul esitas komisjon oma vastuse enam kui 30-päevase hilinemisega ning kuue puhul vähemalt 80-päevase hilinemisega;
Q. arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ELi ainsa valitud organi ülesanne on tagada ja kaitsta Euroopa Ombudsmani sõltumatust tema kohustuste täitmisel ELi kodanike ees ning jälgida tema soovituste rakendamist,
1. kiidab heaks Euroopa Ombudsmani kriitilised märkused ja tema soovituse komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus;
2. tunnistab, et selle juhtumi puhul ombudsmanile vastamisega liigne viivitamine tähendab seda, et komisjon on rikkunud talle Euroopa Liidu lepinguga antud lojaalse koostöö kohustust;
3. väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et kui ombudsman uurib dokumentidele juurdepääsu juhtumeid, kasutab komisjon enamasti viivitamistaktikat ja takistab uurimist;
4. tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 4 sätestatud konsulteerimise korral peab komisjon dokumendi kolmandast isikust autorile kehtestama vastamiseks tähtaja, ning rõhutab, et komisjon peaks seda volitust kasutama viisil, mis võimaldaks tema enda suhtes kehtivatest tähtaegadest kinni pidada(6);
5. tuletab meelde vastavat kohtupraktikat, mis puudutab lojaalse koostöö põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3), mille kohaselt liidu institutsioonid on kohustatud omavahel heas usus koostööd tegema, ning märgib, et Euroopa Liidu lepingu uue artikli 13 lõikes 2 on see kohustus selgelt sätestatud;
6. on seisukohal, et komisjoni koostööd eirav suhtumine selle ja ka muude juhtumite puhul võib vähendada kodanike usaldust komisjoni vastu ning vähendada Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi võimalusi teostada komisjoni üle piisavat ja tõhusat järelevalvet ning selline suhtumine on sügavas vastuolus õigusriigi põhimõtetega, millele Euroopa Liit on rajatud;
7. nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile lubaduse täita tulevikus oma kohustust teha Euroopa Ombudsmaniga lojaalset koostööd;
8. on seisukohal, et kui komisjon ei anna sellist lubadust ja/või jätkab koostööd eiravat tegevust suhtlemisel ombudsmaniga, võib Euroopa Parlament komisjoni suhtes võtta piiravaid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata komisjoni halduseelarve osalist paigutamist reservi;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ombudsmanile.
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6 on järgmine: „Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.”
Komisjoni otsusele 2001/937/EÜ lisatud määruse (EÜ) nr 1049/2001 üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 5 lõikes 5 on sätestatud: ' Kui konsulteeritakse kolmanda isikuga, antakse talle vastamiseks tähtaeg, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva, kuid peab võimaldama komisjonil täita vastamise tähtaegu [...]„.