Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioon mesindussektori olukorra kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa mesindussektori raskuste kohta(1);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(2);
– võttes arvesse oma 22. aprill 2004. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus mesinduse valdkonnas võetavate abinõude kohta(3);
– võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)(4), mis sätestab turustamisstandardid muna- ja linnulihasektori osas.
– võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni mesindussektori olukorra kohta(5);
– võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/21/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisa seoses klotianidiini, tiametoksaami, fiproniili ja imidaklopriidi käsitlevate erisätetega(6);
– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2010. aasta otsust 2010/270/EL millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks(7);
– võttes arvesse komisjoni 28. mai 2010. aasta aruannet, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta) artikli 105 ja sellele järgnevate artiklite kohaldamist (KOM(2010)0267);
– võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 11. augusti 2008. aasta teadusaruannet(8) ning samuti Euroopa Toiduohutusameti poolt tellitud ja 3. detsembril 2009 heaks kiidetud teadusaruannet(9), mis mõlemad käsitlevad mesilaste suremust ja jälgimist Euroopas;
– võttes arvesse 1. septembri 2010. aasta suuliselt vastatavat küsimust mesindussektori olukorra kohta (O-0119/2010 – B7-0564/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et liikmesriikide poolt kolmeaastaseks perioodiks koostatud Euroopa mesindussektori riiklikke programme on kasutanud kõik 27 liimesriiki, kusjuures keskmine kasutuse määr on 90%; arvestades, et komisjon märkis eelnimetatud 28. mai 2010. aasta aruandes, et riiklikud mesindusprogrammid on viimaste aastate jooksul andnud positiivseid tulemusi;
B. arvestades, et käesoleval rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse aastal tuleks meenutada, et bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas tõsises ohus ning liikide kadu on 100 kuni 1 000 korda tavalisest kiirem; arvestades, et mesindussektoril on ühiskonnas strateegiline roll, pakkudes keskkonnaalast avalikku teenust, ning arvestades, et mesindusega tegelemine on väärtuslik näide nn rohelisest töökohast (tugevdades ja säilitades bioloogilist mitmekesisust, ökoloogilist tasakaalu ja taimestiku kaitset), lisaks on tegemist säästva tootmise mudeliga maapiirkonnas;
C. arvestades, et praegused programmid lõpevad 2013. aastal; arvestades, et ELi praegune abi mesindussektorile sõltub ühise põllumajanduspoliitika olemasolevatest võimalustest; arvestades, et ettevõtjatel on vaja teha plaane ajaks pärast 2013. aastat; arvestades, et komisjon kavatseb avaldada teatise tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta 2010. aasta novembrikuuks;
D. arvestades, et põllumajandus on väga huvitatud mesilaste kui tolmeldajate säilimisest; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on rahvusvahelise üldsuse ärevusse viinud teatega, et tolmeldavate putukate, sealhulgas meemesilaste arv on katastroofiliselt vähenenud; arvestades, et 84% taimeliikidest ja 76% toiduainete tootmisest Euroopas sõltub mesilaste tolmeldamisest, mille majanduslik tähtsus on palju suurem kui toodetud mee väärtus;
E. arvestades, et paljudes piirkondades on mesilaste suremus kasvav probleem koostoimivate tegurite tõttu, mille hulka kuuluvad näiteks mesilaste haigused, mesilaste nõrgenenud vastupanuvõime patogeenidele ja parasiitidele, kliimamuutus ja osaline maakasutuse muutus, mis tekitab mesilastele ajuti toidu ja korjevõimaluste puudust, samuti nektarirohkete taimeliikide järkjärguline hävitamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja mittesäästvad viljelustehnikad;
F. arvestades, et mõnes liikmesriigis vähenevat mesilaste kolooniate arvu ei saa kindlalt seostada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamisega, kuna neid kasvatatakse praegu väheolulises ulatuses, ja arvestades, et monokultuuride kasvatamise suurenemine viib nektarirohke taimestiku kadumiseni;
G. arvestades, et mesilate haigusi tekib kogu maailmas pidevalt juurde ja on oht, et meemesilane (Apis mellifera) muutub ohustatud liigiks eelkõige selle tõttu, et kahjuliku varroalesta arvukuse pidev kasv ohustab mesilaste immuunsüsteemi, põhjustab kõikvõimalikke seotud haigusi ja on seetõttu peamine Euroopa mesilaste kolooniatele negatiivselt mõjutav tervisehäire;
H. arvestades, et tolmlejaliikide vähenemise tagasipööramiseks on vaja teha rohkem uurimistööd, et vältida sellist olukorda, nagu mujal maailmas, kus looduslike tolmeldajate vähesus toob kaasa selle, et puuvilja, juurvilja ja mõnede põllukultuuride tootmiseks on vaja inimtekkelist tolmeldamist, mis põhjustab talunikele suuri lisakulutusi;
I. arvestades, et 40% Euroopa meeturust sõltub impordist; arvestades, et EL suutmatus ennast ise meega varustada toob kaasa olulise hinnakõikumise, mis tuleneb ka mee võltsimisest maailmaturul, ja ELi turu hiljutine avamine kolmandate riikide meele on pannud ELi mesinikud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda;
J. kuna nii liikmesriigid kui ka kõnealuse sektori ettevõtjad on väljendanud konkreetset vajadust rakenduseeskirjade parandamise ning pikaajalise abi jätkamise järele;
K. arvestades, et kõikide liikmesriikide ja mesinikeorganisatsioonide vahel peaks programmide arendamisel koostöö paremini toimima, nii et igal liikmesriigil oleks võimalus nõuda informatsiooni ja seda vajadusel vahetada nende Euroopa organisatsioonidega, kellega ta koostööd teeb;
L. arvestades, et eelpool nimetatud Euroopa Toiduohutusameti 11. augusti 2008. aasta teadusaruandes rõhutati liikmesriikide jälgimissüsteemide vähesust ja varieeruvust ning kooskõlastamise või ühiste tõhususe näitajate puudumist;
M. arvestades, et vastavalt direktiivile 2010/21/EL peavad liikmesriigid tagama, et alates 1. novembrist 2010 kehtestatakse teatavad taimekaitsevahendite pakendite märgistuse nõuded, turustusluba peab sisaldama riski vähendamise meetmeid ning viiakse läbi seireprogramme, et kontrollida mesilaste otsest ja kaudset kokkupuutumist teatavate aktiivsete ainetega,
1. peab kiiduväärseks eelpool nimetatud komisjoni 28. mai 2010. aasta aruannet; märgib siiski, et praegused programmid lõpevad 2013. aastal ning on mures Euroopa mesindussektori ees seisvate arvukate väljakutsete ja probleemide pärast, mille hulgas on ka turundusküsimused, hindade kõikumine, mesinike järelkasvu värbamine, mesinike kõrge vanus Euroopa Liidus, mesilasperede vähenemine ning mitmetest teguritest põhjustatud mesilaste suremusega seotud üldised raskused;
2. kutsub komisjoni üles aktiivselt reageerima nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate soovidele, nagu statistiliste andmete täiustamine tooteprognooside osas, sealhulgas samade mee kvaliteedinõuete kohaldamine, ning mesinduse seire- ja uurimisprogrammide tõhustamine ja ühtlustamine;
3. kutsub komisjoni üles põllumajanduse kvaliteedipoliitikat käsitleva õigusakti ettepaneku raames kaaluma eeskirjade muutmist mee päritolu märgistamise kohta, et vältida tarbijatele eksitava teabe andmist, eriti EList ja väljastpoolt ELi riike pärinevate mee segude puhul;
4. rõhutab, et on vaja parandada toote sanitaartingimusi, ühtlustades piirikontrolli eriti kolmandatest riikidest pärineva mee osas, kuna madalakvaliteedilise mee import, võltsitud mesi ja kunstmesi moonutavad turgu ning avaldavad pidevat survet hindadele ja lõppkvaliteedile ELi siseturul; on seisukohal, et iga mett koostisainena sisaldava töödeldud toote nime või selle töödeldud toote etiketil või pakendil oleva graafilise või visuaalse elemendi puhul tuleks lubada osutada toote nimes meele vaid juhul, kui vähemalt 50% toote suhkrusisaldusest pärineb meest;
5. kutsub komisjoni üles kaaluma, kas Euroopa ja riikliku tasandi ametivõimud peaksid mesindusprogrammide ja nendega seotud õigusaktide koostamise juures kohustuslikus korras konsulteerima mesinikega, et tagada nende programmide tõhusus ja õigeaegne rakendamine;
6. palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt, et nad võtaksid kasutusele usaldusväärse iga-aastase mesilaste loenduse registri, mitte ei võtaks mesilaste pidamise programmide aluseks hinnangulisi arve;
7. tunnistab, et eriti tähtis on välja arendada uuenduslikud ja tõhusad varroalesta tõrjumise viisid, sest see põhjustab teatavates piirkondades märkimisväärset iga-aastast kadu; on seisukohal, et on vaja suurendada varroalesta ja kõikide sellega seotud haiguste vastase tõhusa veterinaarravi kättesaadavust kogu ELi territooriumil; palub komisjonil kehtestada kõnealuses sektoris veterinaarravile ühised suunised, tehes seda kindlasti koostöös mesinike organisatsioonidega;
8. kutsub komisjoni üles kohandama Euroopa veterinaarpoliitika kohaldamisala ja rahastamist, et võtta arvesse mesilaste ja mesinduse eripärasid eesmärgiga saavutada koostöös mesinike ühendustega tõhusam kontroll mesilaste haiguste üle ning parandada tõhusa ja standarditud veterinaarravi kättesaadavust kogu liidus;
9. kutsub komisjoni üles tõhusamalt koordineerima liikmesriikide erinevaid uurimisprogramme, et kehtestada tegevuskava mesilaste suremuse probleemiga võitlemiseks; rõhutab, et see kava peaks sisaldama jätkusuutlikke ja tolmeldajasõbralikke põllumajanduslikke tavasid, mille puhul välditakse monokultuuride kasvatamist ilma külvikordadeta;
10. Kutsub komisjoni üles rakendama eelpool nimetatud Euroopa Toiduohutusameti poolt 3. detsembril 2009. aastal heaks kiidetud teadusraportis esitatud soovitusi, eelkõige rahastama „eriuuringuid, mis valmis ja pooleliolevate uuringute põhjal täiustab teadmisi ja arusaamist mesilaste tervist mõjutavate tegurite kohta”;
11. nõuab mesilaste suremuse kohta sõltumatuid ja õigeaegseid uuringuid ning palub komisjonil tagada, et avalikustatakse andmed taimekaitsevahendite (nagu puhitud seemnete), geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja õietolmuga levivate mürkide mõju kohta keskkonnale ja konkreetsetele liikidele, ning et kõik uued algatused põhineksid usaldusväärsetel teaduslikel ja statistilistel tõenditel; palub komisjonil algatada nendes küsimustes uuring ja esitada selle tulemused mõistliku aja jooksul;
12. kutsub komisjoni üles tagama, et ühises põllumajanduspoliitikas säilitatakse ja tugevdatakse pärast 2013. aastat olemasolevat toetust mesindussektorile ja tagatakse sellega kõnealuse sektori püsimajäämine ja areng; peab kiiduväärseks komisjoni 2010. aasta juulikuu otsust suurendada mesindusprogrammide eelarvet; tõdeb, et sel viisil saab toetada Euroopa mesinduse arengut tulevikus ja aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele; lisaks tunnistab mesilaste olulisust tootmistaseme säilitamisel nii põllukultuuride kasvatamisel kui ka aiandussektoris ning peab oluliseks selle keskkonnaalase avaliku hüve pakkumise tasustamist;
13. palub komisjonil tagada uute ja kutseliste mesinike harimise, teabekampaaniate ja koolituse rahastamine, ja keskenduda eriti sellele, et uued mesinikud saaksid meesektoris kanna maha, sealhulgas võimalusele vahetada kogemusi teiste riikide mesinikega;
14. kutsub komisjoni üles kokkuleppel liikmesriikidega ning koordineeritult veterinaarteenistuste ja mesinike ühendustega, mis on mõnes liikmesriigis juba ette nähtud, uurima võimalusi luua Euroopa veterinaarpoliitika raames rahastatav ELi veterinaarne arenduskava mesilastervise valdkonnas, eesmärgiga tagada vajaduse korral juurdepääs veterinaarravile;
15. palub komisjonil parandada rakenduslike teadusuuringute, mesinduse ja põllumajanduse vahelist koordineeritust ja teadmiste edasiandmist;
16. on seisukohal, et taimekaitsevahendite võimaliku mõju tõttu mesilaskolooniate arengule tuleks uurida taimekaitsevahendite mõju mitte ainult täiskasvanud mesilastele, vaid ka kogu tarule; tuletab sellega seoses meelde, et komisjon teatas täiskogu istungil määruse (EÜ) nr 1107/2009 vastuvõtmise ajal, et selle määruse artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõuete läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu järelkontrollile ja uuringuprotokollide uurimisele, mis võimaldavad teha riskihindamist, milles võetakse arvesse mesilaste otsest ja kaudset kokkupuudet nende toodetega, eelkõige nektari, õietolmu ja vee kaudu, mida mesilased koguvad ja mis võib sisaldada pestitsiidijääke;
17. kutsub komisjoni üles, et kui ta hakkab tulevikus täiustama ühenduse mesindusalase toetuskava rakendamist, teeks ta seda põhjalikult ja jätkusuutlikult, eelkõige maaelu arengu, kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse osas; ning eelkõige just korjealade säilitamiseks ja juurdeloomiseks vajalike meetmete edendamise kaudu;
18. kutsub komisjoni üles veelgi laiaulatuslikumalt ja ühtsemalt toetama ELi mesindussektorit, kasutades tulevases ühises põllumajanduspoliitikas meetmeid, mis on mõeldud bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks, kliimamuutuse mõju leevendamiseks, paljudele Euroopa perekondadele tööd andva kohaliku traditsioonilise tegevuse ja kultuuripärandi säilitamiseks ning mesindustoodete turu kvaliteedi ja tõhusa toimimise kaitsmiseks ja täiustamiseks;
19. kutsub komisjoni üles kooskõlastama riiklike seireprogrammide märgistusnõudeid ja riski leevendamise meetmeid, mis tuleks lisada taimekaitsevahendite turustusloa koosseisu, ning samuti kooskõlastama taimekaitsevahenditega kokkupuute seireprogramme;
20. kutsub komisjoni üles toetama kohalikel turgudel mesindustoodete otseturustamist tarbijale;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.