Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2764(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0616/2010

Esitatud tekstid :

B7-0616/2010

Arutelud :

PV 24/11/2010 - 14
CRE 24/11/2010 - 14

Hääletused :

PV 25/11/2010 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0442

Vastuvõetud tekstid
PDF 253kWORD 82k
Neljapäev, 25. november 2010 - Strasbourg
Valmistumine Cancúni kliimakonverentsiks (29. november-10. detsember 2010)
P7_TA(2010)0442B7-0616/2010

Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioon Cancúnis toimuva kliimamuutuste konverentsi (COP 16) kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli;

–  võttes arvesse Taanis Kopenhaagenis 7.–18. detsembril 2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsi (COP 15) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 5. konverentsi (COP/MOP 5) ning Kopenhaageni kokkulepet;

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsi (COP 16) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 6. konverentsi (COP/MOP 6), mis peetakse Mehhikos Cancúnis 29. novembrist 10. detsembrini 2010. aastal;

–  võttes arvesse 2008. aasta detsembris vastu võetud ELi kliima- ja energiapaketti;

–  võttes arvesse komisjoni teatist KOM(2010)0265, milles esitatakse kasvuhoonegaaside heite üle 20%-lise vähendamise võimaluste analüüs ja hinnatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, ning komisjoni teatist KOM(2010)0086 „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi: ülemaailmsele kliimakaitsestrateegiale uue energia andmiseks tuleb tegutseda kohe”;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi(1);

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus”, eriti selle artikleid 22, 38, 75, 76 ja 105(2);

–  võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi ja oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta(3);

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud eesmärgid;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone kliimamuutuste kohta, eelkõige 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks” kohta(4) ja 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi (COP15) tulemuste kohta(5);

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni poolt vastavalt kodukorra artiklile 115 esitatud suuliselt vastatavat küsimust … ning võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et kliimamuutuste ja nende mõju kohta on olemas selged teaduslikud tõendid ning seetõttu on hädavajalik võtta rahvusvahelisel tasandil kiiresti toimivaid, kooskõlastatud ja kaugeleulatuvaid meetmeid selle ülemaailmse probleemi lahendamiseks;

B.  arvestades, et arengumaad on kliimamuutuste tekkele kõige vähem kaasa aidanud, kuid peavad taluma nende kõige raskemaid tagajärgi; arvestades, et kliimamuutuste tõttu on ohus rahvusvahelised vaesuse vähendamise otstarbel tehtavad investeeringud, mis omakorda ohustab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

C.  arvestades, et pärast Kopenhaageni kliimakonverentsi pettumust valmistanud tulemusi tuleb taastada usaldus rahvusvaheliste läbirääkimiste vastu;

D.  arvestades, et arenenud ja tärkava turumajandusega riigid ning arengumaad, kelle arvele langeb kokku üle 80% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest, on kohustunud Kopenhaageni kokkuleppe kohaselt heidet vähendama;

E.  arvestades, et need kohustused/lubadused ei ole piisavad, et saavutada üldine eesmärk piirata ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõusu 2 Celsiuse kraadini (nn 2 °C eesmärk),

F.  arvestades, et need lubadused ei ole antud sellise süsteemi raames, mis hõlmaks nende täitmise tagamiseks vajalikke juriidilisi meetmeid või mis tagaks piisava mõõtmise, aruandmise või kontrollimise;

G.  arvestades, et 2 °C eesmärgi täitmata jätmine põhjustab tohutuid keskkonna- ja majanduslikke kulusid; arvestades, et muu hulgas hävib kuni 40% liikidest, miljonid inimesed peavad merepinna tõusu ja sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu ümber asuma, põllukultuuride saagikus väheneb, toit muutub kallimaks ja maailmamajanduse kogutoodang kahaneb vähemalt 3% võrra;

H.  arvestades, et ühes ametlikus aruandes(6) lükati ümber väited, nagu oleks valitsustevaheline kliimamuutuste rühm teinud vigu, mis oleksid seadnud kahtluse alla 2007. aasta aruande peamise järelduse kliimamuutuste võimalike tulevaste piirkondlike mõjude kohta;

I.  arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul tuleneb 20% kasvuhoonegaaside heitest metsade hävitamisest ning teistest maakasutuse muutumise viisidest;

J.  arvestades, et üks ELi põhieesmärke peaks olema selgitada, et ülemaailmne muutus tehnoloogia ja tehnoloogilise koostöö vallas on vajalik innovatsiooni kiirendamiseks ning esitluste ja kasutuselevõtu ulatuse suurendamiseks, et kõikidel riikidel oleks juurdepääs taskukohastele säästvate tehnoloogiatele, mis tagaks ühtlasi kõrgema elatustaseme suuremale osale maailma elanikkonnast,

K.   võttes arvesse seda, kui oluliseks peavad ELi rahvusvahelised kliimapartnerid energiatõhusust, raskusi rahvusvaheliste heitkoguste alaste eesmärkide kehtestamisel ning energiatõhususe eesmärkide majanduslikke eeliseid,

COP 16 üldine eesmärk ja ELi seisukoht

1.  kutsub kogu maailma riigipäid ja valitsusjuhte üles andma läbirääkimistel tõelist poliitilist eeskuju ja näitama üles head tahet ning omistama sellele küsimusele võimalikult kõrget prioriteeti; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Cancúni kohtumiseks ei ole praeguseks rohkem ettevalmistusi tehtud;

2.  rõhutab, et Cancúnis tuleb kokku leppida sisulistes sammudes, et sillutada teed 2012. aasta järgseks ajavahemikuks ulatusliku rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks 2011. aastal Lõuna-Aafrikas; see rahvusvaheline kokkulepe peaks olema kooskõlas viimaste teadussaavutuste ja 2 ºC eesmärgiga;

3.  kutsub Euroopa Liitu üles võtma endale uuesti juhtroll kliimaläbirääkimistel ning aitama aktiivselt kaasa konstruktiivsema ja läbipaistvama kliimakonverentsi toimumisele Cancúnis; vastavalt nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid oma erimeelsused maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse (LULUCF) valdkonnas ja heitekvootide ülejäägi (lubatud koguse ühikute) osas, tegutseksid COP 16 läbirääkimistel kooskõlastatult ja seaksid suuri eesmärke ning täiustaksid oma sisemist otsustamismenetlust, et suuta kiiremini reageerida läbirääkimiste arengule, tegutseda strateegilisemalt ja olla vastuvõtlikum kolmandate riikide suhtes;

4.  rõhutab, et on oluline tagada otsustamisprotsessi läbipaistvus ja teabe andmine läbirääkimiste hetkeseisu kohta, eriti COP 16 kõrgetasemelise osa viimastel tundidel, ja nõuab tungivalt, et Euroopa Liit võimaldaks oma pealäbirääkijal paindlikult läbirääkimiste arengule reageerida;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit kinnitaks avalikult ja sõnaselgelt oma tugevat pühendumist Kyoto protokollile ja tervitaks ning edendaks aktiivselt ja tulemuslikult töö jätkamist nii Kyoto protokolli I lisa osaliste täiendavate kohustuste ajutise töörühma kui ka konventsiooni raames tehtava pikaajalise koostöö ajutise töörühma läbirääkimissuunal ning integreeriks töösse Kopenhaageni kokkuleppe poliitilised suunised; kutsub seetõttu Euroopa Liitu üles teatama avalikult enne Cancúni, et ta on valmis jätkama Kyoto protokolli teise kohustuste perioodiga (2013–2020) oma vastava eesmärgi alusel, tunnistades siiski, et selleks, et oleks võimalik sõlmida 2012. aasta järgseks ajavahemikuks rahvusvaheline kokkulepe, mis täidaks 2 ºC eesmärgi, on mõlemal suunal vaja võrreldavat edu;

6.  palub ELil ja selle liikmesriikidel määratleda nn kliimaõigluse põhimõte ja seda rakendada; toetab seetõttu õigluse klausli lisamist tulevastesse rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse; on kindlalt veendunud, et kui kliimamuutusi maailmas ei suudeta ohjeldada, sünnib palju ebaõiglust, sest kõige enam kannatavad just vaesed inimesed vaestes riikides;

7.   kuna kliimamuutus avaldab erinevat mõju arengumaadele, soovitab suunata kliimameetmed ja rahastamine esmalt kliimamuutuste poolt kõige ohustatumatele riikidele, kes ei suuda nendega ise toime tulla;

8.  toonitab, tõstes esile kliimaläbirääkimiste tungivat kiireloomulisust, kui oluline on teha Cancúnis sisulisi otsuseid rahastamise (ulatus, allikad ja haldamine) kohta, ja eelkõige täiendavuse määra kohta kohanemise, metsanduse, tehnosiirde (austades seejuures olemasolevaid intellektuaalomandiõigusega seonduvaid põhimõtteid), järelevalve, aruandluse ja kontrolli rahastamises ning tagada kiire rahastamise rakendamise täielik läbipaistvus ja sellealane tugev poliitiline tahe;

9.  toonitab seoses Kyoto protokolliga, kui oluline on jõuda kokkuleppele maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse eeskirjades, paindlikus mehhanismis ning uute sektorite ja gaaside haldamises;

10.  arvestades, et kuna heitekvootide ülejääk (lubatud koguse ühikute) ning maakasutus, maakasutuse muutumine ja metsandus (LULUCF) võivad mõjutada Kyoto protokolli keskkonnaalast terviklikkust, kui neid küsimusi ei lahendata nõuetekohaselt, kutsub teisi osalisi üles uurima muid võimalusi;

11.  nõuab, et Cancúnis sõlmitaks maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse (LULUCF) rangete eeskirjade kohta kokkulepe, mis tugevdaks I lisa osaliste eesmärgikindlust ning aitaks vähendada metsandusest ja maakasutusest põhjustatud heiteid, ning nõuab, et I lisa osalised peaksid arvestust LULUFCist tingitud heite suurenemise üle ning täidaksid oma kohustust kaitsta ja edendada kasvuhoonegaaside neeldajaid ja reservuaare;

12.  on arvamusel, et ELi nn kliimadiplomaatia tulevane tegevus peaks keskenduma tugevale poliitilisele koostööle kolmandate riikidega, poliitikale, mille eesmärk on luua tõhusaid mehhanisme rahvusvaheliseks koostööks kliimamuutuste alal nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kui ka sellest väljaspool, ning kliimakoostööle kolmandate riikidega, et praktiliselt toetada vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelist arengut kogu maailmas;

13.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ökosüsteemipõhise vaatenurga rakendamine on kõige tõhusamad ja ökonoomsemad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiad; kinnitab oma seisukohta, et leevendamine ja kohanemine ei saa olla ainult tehnoloogiline;

Kohustus vähendada heidet

14.  kordab, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma esitatud teaduslike tõendite alusel eeldab 2 °C eesmärk seda, et maailma kasvuhoonegaaside heide saavutab hiljemalt 2015. aastaks kõrgeima taseme ning väheneb vähemalt 50% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega 2050. aastaks ja väheneb ka pärast seda;

15.  nõuab tungivalt, et kõik rahvusvahelised partnerid, teiste hulgas USA ja Hiina, võtaksid ambitsioonikama kohustuse vähendada heidet ühise, kuid erineva vastutuse põhimõttel, et tagada kooskõla 2 ºC eesmärgiga;

16.  kordab, et Euroopa Liidu edasise majanduskasvu huvides tuleb Euroopa Liidus võtta vastu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 30% võrra 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega;

17.  väljendab rahulolu komisjoni teatisega ja analüüsidega selle kohta, mis on vajalik, et vähendada heidet 30% võrra; toetab teatises esitatud ideed, et rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustest sõltumatult on ELi enda huvides püüda saavutada üle 20%-list heite vähendamise eesmärki, sest see toetab samal ajal ka keskkonnahoidlike töökohtade loomist, majanduskasvu ning julgeolekut; ;

18.  tuletab meelde, et majanduskriisi tagajärjel vähenenud heite tõttu on 2020. aastaks 20% võrra vähendamise eesmärgi saavutamise aastane maksumus vähenenud ühe kolmandiku võrra – 70 miljardilt eurolt 48 miljardile eurole – ning et 30% võrra vähendamise hinnanguline maksumus on praegu 11 miljardit eurot rohkem kui 20% vähendamise maksumus, st et see lisakulu on väiksem kui 0,1% ELi majanduse väärtusest;

19.  möönab, et 2 C eesmärk on võimalik saavutada ainult siis, kui ka arengumaad rühmana, eelkõige arenenumad arengumaad, vähendavad oluliselt ja arvuliselt mõõdetavalt praegust prognoositud heite suurenemise kiirust 2020. aastaks suurusjärgus 15–30% alla harilikku stsenaariumit, ning seetõttu on vaja arenenud riikide toetust finants- ja tehnilise ning tehnoloogilise suutlikkuse loomiseks; tunnistab, et madalamate temperatuuride alaste eesmärkide saavutamiseks on vaja suuremat toetust;

20.  rõhutab, et kliimamuutuste tagajärgede tõttu kannatavad kõige enam arengumaad ning seetõttu on rahvusvahelise kokkuleppe edukas sõlmimine just eelkõige nende huvides; tunneb heameelt selle üle, et mõned arengumaad, nagu Costa Rica ja Maldiivid, ning tärkava majandusega riigid, nagu Mehhiko ja Brasiilia, on võtnud endale väga tõsiseid kohustusi, ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõned muud tärkava majandusega riigid ei ole veel nende eeskuju järginud;

21.  märgib, et kuna linnapiirkonnad toodavad 75% CO2-heitkogustest, on linnad meie kliimamuutuste vastases võitluses esiplaanil; kiidab seetõttu heaks kohustused, mille võtsid endale Euroopa linnad, kes kirjutasid alla linnapeade paktile; väljendab rahulolu linnade kohustusega võidelda kliimamuutustega; tunnustab paljude Euroopa linnade transpordi ja liikuvuse valdkonnas tehtavaid jõupingutusi; rõhutab vajadust jätkata sama rada ning otsida rohkem keskkonnasõbralikke alternatiive, mis parandavad tavainimeste elukvaliteeti, tagades samal ajal kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja ülemaailmsel valitsustasandil tehtavate jõupingutuste vajaliku kooskõlastamise;

Rahastamine

22.  tuletab meelde, et arenenud riigid on Kopenhaageni kokkuleppega kohustunud ajavahemikus 2010–2012 andma uusi ja lisaressursse kogusummas vähemalt 30 miljardit USA dollarit ja 100 miljardit USA dollarit aastas kuni 2020. aastani ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele ja vähim arenenud riikidele; ergutab Euroopa Liitu hõlbustama nn rohelise kliimafondi asutamist, mille kaudu eraldataks igal aastal 100 miljardit USA dollarit alates 2020. aastast;

23.  tuletab meelde, et ELi ühine panus arengumaade jõupingutustesse kliimamuutuste leevendamiseks ja nende tagajärgedega kohanemiseks peaks olema täiendava iseloomuga ning ulatuma 2020. aastaks vähemalt 30 miljardi euroni aastas ja et see summa võib suureneda, kui saadakse uusi teadmisi kliimamuutuste tõsidusest ja nende põhjustatud kulude ulatusest;

24.  on arvamusel, et kiire rahastamise õigeaegne rakendamine on oluline tegur usaldusliku õhkkonna loomisel enne Cancúni ja hiljem; toonitab vajadust ELi ja liikmesriikide lubatud 7,2 miljardi euro järele, mis oleks ametliku arenguabi uus ja täiendav eelarve ning mida eraldataks tasakaalustatult kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele, ja nõuab tungivalt, et Euroopa Liit tagaks komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi koordineerimisel täieliku läbipaistvuse rakendamist käsitlevate koordineeritud aruannete esitamisel Cancúnis ja seejärel iga aasta;

25.  rõhutab, et rahastamise järelevalve, aruandluse ning kontrollimise juures tuleb arvesse võtta õiglast ühist alammäära, millest suuremat osalust võib pidada uueks ja täiendavaks; soovitab, et alammääraks oleks pikaajaline kohustus anda 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks või muude sarnaste riiklike eesmärkide heaks, kui need on suuremad;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama kinni võetud kohustustest ja tagama, et kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks määratud vahendid lisanduksid ametliku arenguabi 0,7% sihteesmärgile, ning täpsustama, millise osa kohustustest moodustab riiklik rahastamine; rõhutab lisaks, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja mobiliseerida kõikidest võimalikest allikatest pärit siseriiklikud ja rahvusvahelised vahendid;

27.  rõhutab, et uute mehhanismide abil kliimamuutuste leevendamise ja nende tagajärgedega kohanemise rahastamise valdkonnas tuleks järgida ja rakendada end õigustanud arengupoliitika põhimõtteid, näiteks head valitsemistava ja demokraatlikku osalust otsuste tegemisel; nõuab lisaks, et abisaajad riigid peavad tõendama raha kulutamist esitatud ja heakskiidetud projektide peale;

28.  tuletab meelde, et rahastamisallikate leidmiseks ja investeeringute tegemiseks peaksid COP-16 läbirääkijad arvesse võtma riikide omavastutust, ressursside tõhusat kasutamist ja mõju maksimeerimist, tagades ühtlasi kõige nõrgemate riikide ja kogukondade rahastamise;

Järelevalve, aruandlus ja kontroll

29.  pooldab Kopenhaageni kokkuleppe järelevalve-, aruandlus- ja kontrollisätteid ning sätteid, milles nähakse ette rahvusvaheline konsulteerimine ja analüüs, ning nõuab tungivalt, et Euroopa Liit töötaks koos kõigi osalistega välja nende sätete rakendamise suunised, mis Cancúnis vastu võetaks;

30.  tunnistab, et CO2-heitkoguste vähendamisel ELis seni saavutatud edu mõõtmisel ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud tööstusliku tootmise viimist väljapoole ELi piire, märgib, et ELis toimuva tarbimise tulemusel tekkivate CO2-heitkoguste tegelik vähenemine võib olla märgatavalt väiksem kui praegu välja pakutakse, ja on veendunud, et seda erinevust tuleb arvesse võtta nii ELi tulevase poliitika kujundamisel kui rahvusvahelistel läbirääkimistel;

Koostöö arengumaadega ja kohanemine

31.  rõhutab arenenud riikide ajaloolist vastutust pöördumatute kliimamuutuste eest ning tuletab meelde kohustust abistada arengumaid ja vähim arenenud riike muutustega kohanemisel, sealhulgas toetades rahaliselt riiklikke kohanemisega seotud tegevusprogramme kui kliimamuutustega kohanemise olulisi vahendeid, mis edendavad isevastutust;

32.  möönab, et oluline on ennetav kohanemine kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega, eelkõige nendes maailma piirkondades, mida kliima muutumine kõige rohkem mõjutab, ning eriti kõige nõrgemate ühiskonnarühmade kaitseks, nõuab seetõttu, et Cancúnis sõlmitav kokkulepe sisaldaks tugevaid poliitilisi ja rahalisi kohustusi kõnealuste arengumaade suutlikkuse suurendamise toetuseks;

33.  kiidab heaks Kopenhaagenis tehtud otsuse tehnoloogiamehhanismi loomise kohta; palub, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid olemasolevat kliimapartnerlust arengumaadega ning sõlmiksid uusi partnersuhteid, suurendades rahastamist tehnoloogia arendamise ja ülekande, intellektuaalomandi õigusi käsitlevate kokkulepete saavutamise ja institutsioonide suutlikkuse suurendamise toetuseks;

34.  rõhutab, et arenguperspektiiv on paljude arengumaade ja tärkava majandusega riikide jaoks eluliselt tähtis;l võtab teadmiseks, et seda tuleks läbirääkimistel rohkem arvesse võtta, ning kordab ELi lubadust toetada vähemarenenud riike nende püüdlustes kõrgema elatustaseme poole; rõhutab, et kõrgemat elatustaset on võimalik tagada säästvamate lahenduste valimisega;

35.  rõhutab, et Kyoto protokolli I lisa osaliste hulka mittekuuluvaid riike ei saa käsitleda ühtse rühmana, sest nende kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimed on erinevad; toonitab täiendavalt, et mitmed neist riikidest on praegu juba olulised CO2-heitkoguste tekitajad ja nende CO2-heitkoguste kasvu määr on kõrge;

36.  rõhutab, et ELi tulemuslikus kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegias tuleb keskenduda sellele, et oleks tagatud ühtne poliitika ja keskkonnaküsimustega arvestamine arenguprojektides; rõhutab eriti vajadust soosida arenguteid, mis viivad mitmekesisema ja detsentraliseerituma majanduse poole; peab samal ajal ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et EL ei ole seni kuigivõrd suutnud arengukoostöös ja muudes poliitikavaldkondades keskkonnaküsimustega arvestada;

37.  tuletab meelde, et märkimisväärne osa arengumaades tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleneb maakasutuse muutustest ja põllumajandusest; palub ELil edendada säästvat põllumajandust, eriti vähim arenenud riikides, sest see aitab lisaks kliimamuutuste leevendamisele ka vaesust vähendada, mitmekesistades kohalike kogukondade tuluallikaid;

38.  palub ELil toetada seda, et Rahvusvaheline Põlisrahvaste Foorum saaks COP 16 läbirääkimiste osaliseks, kuna niisugustele rahvastele avaldavad kliimamuutused ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise mehhanismid eriti tugevat mõju;

39.  rõhutab, et ühine kliimamuutuste vastane tegevus peab toimuma tugeva haldusstruktuuri kaudu ning menetluste varal, mis annavad arengumaadele suurema kaasarääkimisvõimaluse, ning kutsub seetõttu ELi üles toetama kaasavat, läbipaistvat ja õiglast institutsioonilist süsteemi, mis tagaks arenenud riikide ja arengumaade võrdse esindatuse haldusorganites;

Metsade hävitamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades ja kõrbestumine

40.  rõhutab, et looduslikud kasvuhoonegaaside sidujad, nagu metsad, on oma CO2 sidumise võimest tulenevalt tõhus kliimamuutuste leevendamise vahend, ning nõuab tungivalt, et lepinguosalised tunnistaksid vajadust kaitsta metsi ning koostada metsastamispoliitika, mis tuleks liita rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppega;

41.  on seisukohal, et tuleb anda märkimisväärset rahalist toetust ning tehnilist ja haldusabi troopiliste metsade suuremahulise hävitamise peatamiseks hiljemalt 2020. aastaks, ning kordab, et seda ajalist raamistikku silmas pidades on kõige realistlikum abinõu avalikest vahenditest rahastamine; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit töötaks selle nimel, et Cancúnis tehakse konkreetsed otsused ning seatakse erieesmärgid raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise kohta;

42.  kutsub ELi üles aktiivselt toetama REDD+ mehhanismi, et metsade hävitamisele viivaid tegureid paremini kindlaks teha ning tagada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade tulemuslik osavõtt järelevalvest ja aruandmisest; palub lisaks ELil hoolitseda selle eest, et REDD sisaldaks kaitsemeetmeid või käitumisjuhiseid, et tagada metsades elavate inimeste õiguste austamine ja metsade hävimise tõhus peatamine;

43.  toetab sellise mehhanismi loomist, mille abil vähendada metsade hävitamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevaid heitkoguseid ning suurendada kasvuhoonegaaside loomulikku kõrvaldamist, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele; toetab ka arengumaades metsade säilitamise, metsa säästva majandamise ja metsa süsinikuvarude parandamise (REDD+) rolli;

44.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et REDD-mehhanismi rahastamine põhineb nii laial metsa määratlusel, mis hõlmab võõrliikidest koosnevaid monokultuurseid istandusi; arvab, et niisuguse määratluse tulemusel võivad toetuse taotlemiseks ergutust saada hoopis ärieesmärkidega istandused, selle asemel et see antaks vanade ja iidsete metsade kaitseks, kus seda on hädasti vaja;

45.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi ning muude rahvusvaheliste koostööorganite kaudu koostööd metsa kohta uue, bioomil põhineva ÜRO määratluse koostamiseks, et kajastada suurt bioloogilist mitmekesisust ja bioomide erinevaid süsinikuväärtusi ning teha selget vahet loodusliku metsa ja monokultuurist või võõrliikidest koosneva metsa vahel;

46.  on seisukohal, et kolme Rio konventsiooni – bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja kõrbestumisega võitlemise ÜRO konventsiooni – koostoimet tuleks suurendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama ideed, et 2012. aastal toimuva Rio+20 tippkohtumise raames korraldataks kolme Rio konventsiooni teemal kõrgetasemeline kohtumine;

47.  rõhutab, et vastavalt ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsioonile kuulub juurdepääs joogiveele inimõiguste hulka ja selle resolutsiooni kohaselt on vee kaitse eriti oluline, kuna kliimamuutused mõjutavad veevarusid tugevasti ning see võib viia kättesaadava vee, eriti joogivee kvaliteedi ja hulga vähenemisele;

Üleminek säästvale majandusele ja tööstusele
48. toonitab, et paljudes riikides ollakse kiiresti üle minemas uuele säästvale majandusele, põhjendades seda muuhulgas kliimakaitse, varude nappuse ja varude tõhusa kasutamise vajadusega, energiajulgeoleku-, innovatsiooni- või konkurentsikaalutlustega; võtab teadmiseks ulatuslikud majanduse ergutamise kavad, mille eesmärk on toetada säästvale energiavarustusele üleminekut sellistes riikides nagu USA ja Hiina;

49.  nõuab kokkuleppe sõlmimist võrdsete rahvusvaheliste tingimuste kohta, mis esitatakse palju süsinikuheiteid tekitavatele tööstusettevõtetele; rõhutab, et tähtis on saavutada siduv rahvusvaheline kokkulepe ELi liikmesriikide tööstuse konkurentsivõime tagamiseks; toonitab seetõttu Bali tegevuskava tähtsust;

Säästev majandus ja tehnoloogiakoostöö

50.  on veendunud, et hoolimata rahvusvaheliste läbirääkimiste edenemisest peaks Euroopa Liit kiiresti heaks kiitma poliitika ja vahendid, mis on vajalikud, et edendada säästvamat, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusat majandust ning seeläbi leevendada kliimamuutusi, parandada õhu ja keskkonna kvaliteeti, kehtestada nõudlikumad tervishoiustandardid, edendada energiajulgeolekut, luua uusi töökohti ja tagada, et Euroopa Liidust saab kõige konkurentsivõimelisem ning säästvam majandus maailmas, kus investeeringuid suunatakse üha enam puhtamale tehnoloogiale;

51.  märgib, et kliimamuutus on üleilmne probleem ning sellele ei ole üht ja ainust poliitilist ja tehnoloogilist lahendust, kuid olemasolevate võimaluste ühendamine ja kõigi majanduse ning ühiskonna valdkondade tõhususe oluline suurendamine nii arenenud riikides kui ka arengumaades aitaks ressursside ja jaotamise probleemi lahendada ning valmistada ette kolmandat tööstusrevolutsiooni;

52.  rõhutab, et üksmeelele jõudmine võiks anda vajaliku tõuke nn säästva uue kokkuleppe saavutamiseks, mis edendaks säästvat majanduskasvu ja keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutamist, suurendaks energia kasutamise tõhusust hoonetes ja transpordis, vähendaks energiasõltuvust ning tagaks tööhõive ja sotsiaalse ning majandusliku ühtekuuluvuse nii arenenud kui arengumaades; tuletab sellega seoses meelde kohustusi, mille EL on juba võtnud;

53.  tuletab meelde G20 kliimapoliitika kokkulepet fossiilkütuste subsideerimise järkjärgulise lõpetamise kohta ning palub komisjonil esitada ettepanekud selle lepingu elluviimise Euroopa strateegia kohta, lisades vajaduse korral ajakava ja sotsiaalsed hüvitusmehhanismid;

Teadusuuringud ja tehnoloogia

54.  on veendunud, et vaja on tehnoloogia ning tehnoloogilise koostöö üldist ümberkorraldamist, et tagada kõigi riikide juurdepääs taskukohasele säästvale tehnoloogiale; märgib, et mis tahes tulevaste lepingutega tuleks tagada töökindlad mehhanismid, millega reguleeritakse juurdepääsu puhtale tehnoloogiale;

55.  peab väga vajalikuks uut lähenemisviisi tehnoloogilise koostöö osas, et kiirendada innovatsiooni ning selle rakendamist, võimaldades seega iga riigi jaoks juurdepääsu taskukohasele keskkonnatehnoloogiale;

56.  märgib, et kuna kliimamuutuste vastane võitlus nõuab heitkoguste vähendamist ja meie üldise ökoloogilise jalajälje kahandamist, on innovatsioonil kõnealuse vajaliku muutuse saavutamisel määrav tähtsus; innovatsioon peab seetõttu olema säästev, keskkonnahoidlik, sotsiaalne, õiglane ja taskukohane;

57.  juhib tähelepanu sellele, et nimetatud mehhanismi juurde võiks kuuluda kliimavaldkonna innovatsioonikeskuste võrgustik, mis hõlbustaks tehnoloogia arendamist, koostööd, levitamist ja innovatsiooni;

58.  rõhutab, et läbimurdelise tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on otsustavalt tähtis nii kliimamuutuste vastases võitluses kui ka ELi partnerriikide veenmisel kogu maailmas, et heitkoguste vähendamine on võimalik ilma konkurentsivõime ja töökohtade vähenemiseta; palub komisjonil kaaluda mitmesuguseid viise kliimasõbraliku innovatsiooni soodustamiseks, nt eesrindlike ettevõtjate tunnustamise kaudu; nõuab, et võetaks rahvusvaheline kohustus suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige olulistes sektorites väljatöötatud läbimurdelisse tehnoloogiasse;

59.  märgib, et hiljutistes teadusülevaadetes toetatakse põhiseisukohta, et inimkonna põhjustatud ülemaailmse kliimasoojenemise pidurdamiseks tuleb vähendada CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguseid; märgib, et on vaja täiendavaid uuringuid muuhulgas temperatuuritõusu ulatuse ja ajaskaala kohta, samuti kliimamuutuste piirkondliku ja kohaliku mõju kindlakstegemiseks ning maakasutuse, gaasitahma ja peente osakeste mõju ning ühtlasi vastavate kohanemismeetmete kohta;

60.  on veendunud, et kliimamuutus on ülimalt keerukas teema, mille uurimine hõlmab erinevaid teadusharusid ja mille kohta tehtud poliitilised otsused peavad olema teaduslike argumentidega kindlalt põhjendatud; seetõttu palub komisjonil hoida Euroopa Parlamenti pidevalt kursis kõigi uute oluliste teaduslike innovatsioonide ja edusammudega;

61.  rõhutab, et ELi eelarves tuleks tähelepanu pöörata teadusuuringutele, innovatsioonile ja tehnoloogia rakendamisele, et paremini kajastada ELi püüdeid kliimamuutuste pidurdamiseks ja säästvale majandusele üleminekuks;

Energia, energiatõhusus ja ressursitõhusus

62.  juhib tähelepanu sellele, et maailmas on umbkaudu kaks miljardit inimest, kellel puudub juurdepääs säästvale ja taskukohasele energiale; rõhutab, et energiapuuduse probleem tuleb lahendada viisil, mis on kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega; märgib, et on olemas energiatehnoloogia, mis vastab nii ülemaailmse keskkonnakaitse nõuetele kui kohalikele arenguvajadustele;

63.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et rahvusvahelisel tasandil ja eriti ELis ei käsitleta energiasäästmise võimalusi piisavalt; märgib, et energia säästmise ja energiatõhususe suurendamisega säästetakse ressursse, vähendatakse heitkoguseid, suurendatakse energiavarustuse kindlust, luuakse uusi töökohti ja suurendatakse majanduse konkurentsivõimet; palub ELil panna rahvusvahelistel läbirääkimistel energia säästmisele rohkem rõhku;

64.   palub ELil panna rahvusvahelistel läbirääkimistel energia säästmisele rohkem rõhku; märgib sellega seoses ülimalt kahetsusväärset asjaolu, et EL ei püüa täita riigipeade ja valitsusjuhtide määratud eesmärki säästa 2020. aastaks 20% energiast, kuna valitud on mittesiduv lähenemisviis; nõuab seetõttu, et EL annaks eeskuju ja komisjon teeks ettepanekud uute meetmete kohta, mis aitaks tagada, et nimetatud eesmärk täidetakse ja Euroopa ei jää ülemaailmsete tõhususe suurendamisele suunatud innovatsioonide osas teistest maha;

65.  toonitab, kui tähtis on ühendada kliimamuutuste vastane võitlus kohustusega vähendada meie üldist ökoloogilist jalajälge, püüdes säilitada loodusvarasid, sest ökoinnovaatilised tehnoloogiad ja vähese CO2-heitega alternatiivsed energiavalikud sõltuvad nappidest ressurssidest;

Rahvusvaheline kaubandus

66.  rõhutab, võttes arvesse WTO lepingu preambulit ja GATTi kokkuleppe artikli XX punkte b, d ja g, et rahvusvaheline kaubandus ei tohi põhjustada loodusressursside ülekasutamist; rõhutab seoses WTO läbirääkimiste ja kahepoolsete kaubanduskokkulepetega, et kaubanduse, eriti looduslike toormaterjalide kaubanduse liberaliseerimine ei tohi ohustada ressursside säästvat majandamist;

67.  juhib tähelepanu ELi võimalusele näidata head eeskuju, kõrvaldades takistused, näiteks tariifid ja maksud, rohelise tehnoloogia ning keskkonnahoidlike ja kliimasõbralike toodetega kauplemisel ning edendades keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid, juhib sellega seoses tähelepanu Bali tegevuskavale ja Kopenhaageni rohelise kliima fondile;

Ülemaailmne CO2-turg

68.  kutsub ELi ja tema partnereid üles selgitama lähiajal välja kõige tõhusama viisi, kuidas tugevdada sidemeid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja muude kauplemissüsteemide vahel, mille eesmärk on luua ülemaailmne CO2-turg, nii et tagataks mitmekesisemad heitkoguste vähendamise viisid, turu suurenemine ja turu likviidsuse kasv, läbipaistvus ning kokkuvõttes ressursside tõhusam jaotumine;

69.  rõhutab aga, et seejuures tuleb õppust võtta hiljutisest finantskriisist ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemi puudustest, et saavutada läbipaistvus, ennetada spekuleerimist ning kindlustada heitkoguste tegelik vähenemine;

70.   kutsub ELi ja selle partnereid üles esitama lähitulevikus ettepanekud piirangute kehtestamiseks tööstusgaasiprojektide rahvusvaheliste lubatud koguse ühikute kuritarvitamise osas, hõlmates ka HFC-23 hävitamist 2012. aasta järgsetes heitkogustega kauplemise süsteemides ja eriti puhta arengu mehhanismi projektides ning tulevastes sektoripõhistes turumehhanismides; kutsub seetõttu ELi ja selle partnereid üles julgustama arenenumaid arengumaid panustama ülemaailmsetesse heitkoguste vähendamise jõupingutustesse oma asjakohaste meetmete abil, alustades odavaimatest heitkoguste vähendamise võimalustest;

71.  rõhutab, et ülemaailmse turukonkurentsi tingimustes kujutab kasvuhoonegaaside heite ülekandumine endast tõsist ohtu teatavates üldise tööstusliku tootmisahela seisukohast olulistes sektorites, kaasa arvatud kliimamuutuste vastases võitluses vajalikud tooted; nõuab, et komisjon analüüsiks seda ohtu põhjalikumalt ning teeks ettepanekud asjakohaste ja tõhusate meetmete kohta, et säilitada ELi majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime ning vältida samal ajal ELi CO2-jalajälje suurenemist;

72.  nõuab projektipõhiste mehhanismide (nagu puhta arengu mehhanism ja ühisrakendus) reformi projektidele niisuguste rangete kvaliteedistandardite kehtestamise kaudu, mis tagavad inimõiguste austamise ning heitkoguste usaldusväärse, kontrollitava ja tegeliku täiendava vähendamise, mis samuti toetavad säästvat arengut arengumaades; toetab lisaks komisjoni seisukohta, et tuleks leppida kokku sektoripõhised mehhanismid majanduslikult arenenumate arengumaade jaoks 2012. aasta järgseks ajaks, samas kui puhta arengu mehhanism peaks jääma kättesaadavaks vähim arenenud riikidele;

73.  nõuab kindlalt, et EL ja selle liikmesriigid peavad täitma oma kliimamuutuste mõju leevendamise kohustused eelkõige ELi siseselt, ning tuletab kõigile osapooltele meelde, et paindlikke mehhanisme tuleks kasutada võimalikult vähe;

Rahvusvaheline õhu- ja meretransport

74.  tuletab meelde, et transport on kogu maailmas kõige rohkem kasvuhoonegaase tekitav tegevusvaldkond, mille arvele langeb 30% arenenud riikide ja 23% ülemaailmsetest heitkogustest; peab kahetsusväärseks edu puudumist ülemaailmse õhu- ja meretranspordi küsimusega tegelemisel ning rõhutab vajadust lisada rahvusvaheline õhu- ja meretransport ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitavasse kokkuleppesse;

75.  vältimaks kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist transpordi arvelt 2050. aastaks, kutsub Euroopa Liitu üles tagama, et õhu- ja meretranspordi kogu kliimamõju võetakse arvesse tulevases rahvusvahelises kokkuleppes ning et lennundus- ja merendussektori heitkoguste vähendamise eesmärgid on samad nagu muudes tööstusharudes;

76.  tunneb heameelt selle üle, et kogu maailma lennuettevõtjad on võtnud kohustuse suurendada kuni 2020. aastani kütusesäästlikkust 1,5% võrra aastas, et saavutada alates 2020. aastast CO2-neutraalne majanduskasv ning vähendada 2050. aastaks CO2-heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes 50% võrra;

77.  märgib, et pool maanteetranspordis tekkivatest heitkogustest langeb erasõidukite arvele ning olulise osa tööstuse heitkogustest moodustavad kütuse rafineerimisel tekkivad heitkogused; arvestades, et maanteetranspordi heitkogused pidevalt suurenevad, on seisukohal, et ka edaspidi tuleks võtta meetmeid, et nõuda tootjatelt sõidukite keskkonnamõju vähendamist ja energiatõhususe suurendamist;

Euroopa Parlamendi delegatsioon

78.  on veendunud, et ELi delegatsioonil on kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel oluline roll, ning peab seetõttu vastuvõetamatuks, et eelmisel osaliste konverentsil ei olnud delegatsiooni kuulunud Euroopa Parlamendi liikmetel võimalik osaleda ELi kooskõlastuskoosolekutel; vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel 2005. aasta mais sõlmitud ja 2009. aastal uuesti läbi räägitud raamkokkuleppele, peab komisjon, kui ta esindab Euroopa Ühendust, võimaldama Euroopa Parlamendi taotluse korral EP liikmete osalemist vaatlejatena ühenduse delegatsioonides, kes peavad läbirääkimisi mitmepoolsete lepingute üle; tuletab meelde, et Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218) kohaselt peab Euroopa Parlament andma oma nõusoleku liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute sõlmimiseks; ootab, et vähemalt Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhtidel võimaldataks osaleda Cancúnis toimuvatel ELi kooskõlastuskoosolekutel;

o
o   o

79.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõigile konventsiooniosalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) ELT L 8, 13.1.2009, lk 3.
(2) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0174.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0042.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0019.
(6) Koostanud Madalmaade keskkonnahindamise amet.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika