Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone Lääne-Sahara kohta;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1920 (2010), millega laiendati Lääne-Sahara referendumi korraldamiseks loodud ÜRO missiooni (MINURSO) volitusi;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri viimaseid (14. aprilli 2008. aasta, 13. aprilli 2009. aasta ja 6. aprilli 2010. aasta) aruandeid Julgeolekunõukogule olukorra kohta Lääne-Saharas;

–  võttes arvesse 3. mail 1979. aastal Maroko poolt ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–  võttes arvesse Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, eelkõige selle lepingu artiklit 2;

–  võttes arvesse ELi 7. detsembri 2009. aasta deklaratsiooni ELi-Maroko assotsiatsiooninõukogu kaheksanda kohtumise kohta ja 7. märtsil 2010. aastal toimunud esimese ELi-Maroko tippkohtumise ühisavaldust;

–   võttes eelkõige arvesse Lääne-Saharasse saadetud Euroopa Parlamendi ajutise delegatsiooni 2006. aasta septembri ja 2009. aasta jaanuari visiitide järeldusi, milles nõuti, tingimusel, et kõik osapooled on sellega nõus, Lääne-Sahara referendumi korraldamiseks loodud ÜRO missiooni (MINURSO) volituste laiendamist nii, et need hõlmaksid inimõiguste austamise jälgimist Lääne-Saharas, ning milles kutsuti ka komisjoni üles täiendavalt (või vajaduse korral) jälgima Rabatis asuva delegatsiooni kaudu inimõiguste olukorda Lääne-Saharas ja saatma kohapeale regulaarselt missioone;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lääne-Sahara kohta, eelkõige 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni(1);

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 10. novembri 2010. aasta avaldust Lääne-Sahara kohta;

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 24. novembri 2010. aasta avaldusi olukorra kohta Lääne-Saharas;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et mitu tuhat läänesaharalast lahkusid oma kodulinnadest ja lõid El Aaiúni lähedale Gdaim Izyki telklaagri, et avaldada rahumeelselt protesti oma sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra ning elamistingimuste vastu;

B.  arvestades, et mõne nädala möödudes oli neid ÜRO vaatlejate sõnul ligikaudu 15 000 ning arvestades, et ametivõimudega astuti dialoogi;

C.  arvestades, et pühapäeval, 24. oktoobril 2010. aastal tappis Maroko sõjavägi 14-aastase läänesaharalasest teismelise Nayem El-Garhi ja haavas veel viit inimest, kes püüdsid jõuda El Aaiúni lähedal asuvasse laagrisse;

D.  arvestades, et 8. novembril 2010. aastal sai Maroko julgeolekujõudude tegevuse käigus, mille eesmärk oli Gadaym Iziki protestilaagri laialiajamine, surma seni teadmata arv inimesi, nende hulgas politseinikud ja julgeolekutöötajad; arvestades, et teateid on tulnud ka märkimisväärse arvu vigastatud tsiviilisikute kohta, kuna julgeolekujõud kasutasid laagri laialiajamiseks pisargaasi ja kumminuiasid;

E.  arvestades, et need vahejuhtumid leidsid aset samal päeval, kui New Yorgis avati Lääne-Sahara staatust käsitlevate mitteametlike läbirääkimiste kolmas voor, milles osalevad Maroko, Polisario Rinne ning vaatlejariigid Mauritaania ja Alžeeria;

F.  arvestades, et ajakirjanikke, ELi liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmeid ning Euroopa Parlamendi liikmeid takistati El Aaiúni ja Gdaim Izyki laagrisse sisenemast ning mõned neist aeti isegi El Aaiúnist välja;

G.  arvestades, et Hispaania kodanik Babi Hamday Buyema hukkus vägivaldselt asjaoludel, mis on endiselt kindlaks tegemata;

H.  arvestades, et Lääne-Sahara dekoloniseerimisprotsessi ei ole suudetud 30 aasta jooksul lõpule viia;

I.  arvestades, et EL on endiselt mures Lääne-Sahara konflikti ning selle piirkondlike tagajärgede ja mõjude, sh Lääne-Sahara inimõiguste olukorra pärast; arvestades, et EL toetab täielikult ÜRO peasekretäri ja tema isikliku saadiku püüdlusi leida olukorrale õiglane, püsiv ja pooltele vastuvõetav poliitiline lahendus, mis annab Lääne-Sahara elanikele kooskõlas ÜRO resolutsioonidega enesemääramisõiguse;

J.  arvestades, et paljud raportid on osutanud, et Lääne-Sahara loodusvarasid kasutatakse ilma, et kohalik elanikkond sellest kasu saaks,

1.  väljendab suurt muret Lääne-Sahara olukorra märkimisväärse halvenemise pärast ning mõistab sügavalt hukka Gdeim Iziki laagri laialiajamisel ning El Aaiúni linnas toimunud vägivallatsemise;

2.  kutsub kõiki pooli üles säilitama rahu ja hoiduma edasisest vägivallast;

3.  avaldab kahetsust inimelude kaotamise pärast ja väljendab solidaarsust hukkunute, kannatanute ja teadmata kadunute peredega;

4.  võtab teadmiseks uurimiskomisjoni loomise Maroko parlamendis, et teha kindlaks sündmuste kulg, mis viis Maroko ametivõimude sekkumiseni, kuid on seisukohal, et ÜRO oleks kõige asjakohasem organ rahvusvahelise sõltumatu uurimise läbiviimiseks, mis heidaks valgust sündmustele ning nendega seoses hukkunutele ja kadunutele;

5.  väljendab kahetsust ajakirjandus- ja teabevabaduse ründamise pärast, mille tõttu kannatasid paljud Euroopa ajakirjanikud, ning nõuab, et Maroko Kuningriik võimaldaks sõltumatutele vaatlejatele, parlamendiliikmetele, ajakirjanikele ja humanitaarorganisatsioonidele vaba juurdepääsu Lääne-Saharale ning lubaks neil seal vabalt liikuda; väljendab kahetsust selle pärast, et Maroko ametivõimud kehtestasid parlamendisaadikutele, ajakirjanikele, meediale ja sõltumatutele vaatlejatele sissepääsukeelu Lääne-Saharasse;

6.  rõhutab tungivalt vajadust kutsuda ÜRO organeid üles looma Lääne-Saharas inimõiguste järelevalvemehhanismi;

7.  tunneb heameelt ÜRO peasekretäri isikliku saadiku egiidi all toimuvate mitteametlike kohtumiste taasalustamisest Maroko ja Polisario Rinde vahel, isegi kui kohtumised toimuvad sedavõrd pingelistes oludes, ning kutsub piirkondlikke osalisi üles konstruktiivselt toimima;

8.  kordab oma toetust konfliktiosaliste mitteametlike läbirääkimiste taasalustamisele eesmärgiga leida õiglane, kestev ja pooltele vastuvõetav poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega;

9.  kutsub komisjoni üles tagama, et Tindoufi piirkonnas elavale hinnanguliselt 90 000–165 000 läänesaharalasest põgenikule eraldatakse vajalik humanitaarabi koos suurema rahastusega, et aidata neil katta põhivajadused seoses söögi, joogi, eluaseme ja arstiabiga ning parandada nende elamistingimusi;

10.  väljendab muret läänesaharalastest inimõiguslaste kinnipidamise ja väidetava ahistamise pärast Lääne-Sahara territooriumil; nõuab, et territooriumi vanglates või Marokos kinnipeetavaid inimõiguslasi koheldaks vastavalt rahvusvahelistele normidele ning et nendega seotud kohtuasju menetletaks kiiresti ja õiglaselt;

11.  palub ELil nõuda, et Maroko Kuningriik järgiks Lääne-Sahara loodusvarade kasutamisega seoses rahvusvahelist õigust;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu peasekretärile, Euroopa Parlamendi delegatsioonile, mis on loodud Magribi riikidega suhtlemiseks, Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee juhatusele, Maroko parlamendile ja valitsusele, Alžeeriale ja Mauritaaniale.

(1) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 582.