Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(1) (edaspidi MiFID);

–  võttes arvesse direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta(2);

–  võttes arvesse G20 riikide poolt 2. aprillil 2009 Londonis, 25. septembril 2009 Pittsburghis ning 26. ja 27. juunil 2010 Torontos tehtud avaldusi;

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (aktsiaturud) raames Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-394);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (tehinguaruandlus) raames CESRi poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-292);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (investorite kaitse ja vahendajad) raames CESRi poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-417);

–  võttes arvesse CESRi tehtud üleskutset avaldada arvamust Euroopa aktsiaturgude mikrostruktuursete küsimuste kohta (CESR/10-142);

–  võttes arvesse Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja tööhõiveministrile 2010. aasta veebruaris esitatud aruannet MiFIDi läbivaatamise kohta;

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) 2009. aasta veebruaris esitatud konsulteerimisaruannet, mis käsitleb otsese elektroonilise juurdepääsu poliitikat;

–  võttes arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja IOSCO 2004. aasta novembris esitatud soovitusi kesksetele osapooltele;

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide väärtpaberi- ja börsikomisjoni teatist aktsiaturu struktuuri kohta (nr 34-61358; dokument nr S7-02-10);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise raames Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid ja vastuseid komisjoni lisateabe taotlusele (Ref: CESR/10-802, Ref: CESR/10-799, Ref: CESR/10-808, Ref: CESR/10-859, Ref: CESR/10-860);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0326/2010),

A.  arvestades, et G20 riigid märkisid, et ükski finantsasutus, finantstoode ega piirkond ei tohiks jääda aruka reguleerimise ja tõhusa järelevalve raamest välja ning leppisid kokku, et kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide standardsete lepingutega tuleks kaubelda börsil või vajaduse korral elektroonilistel kauplemisplatvormidel;

B.  arvestades, et finantskriisi süvendas läbipaistvuse puudumine ja sellega kaasnenud finantssüsteemi riskisuundumuste ebaselgus, mis soodustas üldise usaldamatuse levikut ja aitas sellega sularahavooge drastiliselt kahandada;

C.  arvestades, et tarbijakaitse, läbipaistvus (eriti hinnakujundusprotsessi puhul), turgude tõhusus ja likviidsus ning võrdne konkurentsiolukord olid MiFIDi jõustumisel peamised eesmärgid, mida aga ei ole veel täidetud ja mis seetõttu peavad jääma esmatähtsateks; arvestades, et finantskriisi tõttu tuleb MiFIDi läbivaatamisel prioriteetseks seada ka süsteemsete riskide piiramine;

D.  arvestades, et MiFIDis muudatuste tegemisel tuleb alati arvestada selle tähtsust reaalmajandusse liikuvate kapitalivoogude juhtimisel ja seeläbi selle võimalikku mõju töökohtadele, investeeringutele ja pensionitele;

E.  arvestades, et kuni 40% tehingute mahust teostatakse endiselt börsiväliselt; arvestades, et turuosalisi peaks julgustama rohkem kauplema organiseeritud kauplemiskohtades;

F.  arvestades, et kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide (Multilateral Trading Facility – MTF) ja anonüümsete kauplemisplatvormide (dark pools) lisamisega MiFIDi taheti soodustada üleminekut rohkem reguleeritud ja läbipaistvamatele kauplemiskohtadele;

G.  arvestades, et MiFIDi kohaselt toimuvad börsiväliselt ühekordsed ja ebaregulaarsed tehingud, mis tehakse hulgimüüjatega ja on osaks ärisuhtest, mida iseloomustavaud turul tavapärasest suuremad tehingud, kusjuures need toimuvad väljaspool süsteeme, mida asjaomane firma kliendi korralduste ühingusisese täitjana toimides tavaliselt kasutab;

H.  arvestades, et ehkki MiFIDis sätestatakse läbipaistvuse nõudest vabastamine, et võimaldada organiseeritud turul kasutada anonüümseid kauplemisplatvorme, ehkki on ette nähtud mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste ühingusisesed täitjad (Systematic Internaliser – SI) ning ehkki börsivälised tehingud on definitsiooni kohaselt juhuslikud ja ühekordsed, on CESR/10-394 andmetel selliste börsiväliste tehingute osakaal, mis ei toimu kliendi korralduste ühingusiseste täitjate süsteemi põhiselt, endiselt 38% kõigist teatatud tehingutest, ning arvestades, et see ei ole MiFIDi rakendamise järel vähenenud; arvestades, et seetõttu tuleks tagada MiFIDi eeskirjade ja nõuetest vabastamiste rangem ja tulemuslikum jõustamine;

I.  arvestades, et aktsiaturu killustatus on avaldanud soovimatut mõju likviidsusele ja turu tõhususele läbipaistvuse vähenemisega anonüümsete kauplemisplatvormide ja ristumisvõrgustike laienemise tõttu; nii börsil asuvate kui ka börsiväliste kauplemiskohtade arvu kasv ja üha tehnilisemaks muutunud kauplemine on vähendanud tehingute keskmist väärtust 22 266 eurolt 2006. aastal 9923 euroni 2009. aastal, suurendades tehingute kogukulu osade kasutajate jaoks;

J.  arvestades, et tehingute suuruse vähenemine on vähendanud turuosaliste suutlikkust konkreetsel turul koheselt suuri korraldusi täita ja et soov vältida suurte tehingute turumõju on edendanud anonüümsete kauplemisplatvormide kasutamise (dark-pool trading) levikut; arvestades, et Euroopa Majanduspiirkonnas organiseeritud turgudel teostatavate aktsiatehingute kogumahust vähem kui 10% puhul kasutatakse MiFIDis sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamist (CESR/10-394); arvestades, et nimetatud nõuetest vabastamine võimaldab kasutada anonüümsetel kauplemisplatvormidel kauplemist, mis on anonüümsete börsiväliste tehingutega võrreldes läbipaistvam ja paremini reguleeritud võimalus, kuid arvestades, et börsiväliste tehingute (sh maaklerite ristumisvõrgustike) piisava reguleerimise puudumine annab konkurentsieelise börsivälistele tehingutele ja soodustab anonüümse kauplemise levikut, mis kahjustab turu üldist läbipaistvust; arvestades, et praegu ei kohaldata kauplemiseelse läbipaistvuse nõuet koguarvestuses ligi pooltele tehingutest, kuid pooled börsivälised tehingud on mahult väiksemad, kui turul tavapärane, ega vaja seetõttu kaitset turumõju vastu;

K.  arvestades, et võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks maaklerite ristumisvõrgustike ärimudeleid põhjalikult uurida, et tagada juhul, kui nad pakuvad teenuseid, mille puhul tegutsevad nad tegelikult reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide või kliendi korralduste ühingusiseste täitjatena, nende vastav reguleerimine;

L.  arvestades, et konkurentsi kasulikkus konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema kauplemisinfrastruktuuri näol ei ole tõestust leidnud, sest summaarsed tehingukulud ei ole vähenenud ja turg on muutunud läbipaistmatumaks, samas on selgelt näha, et kvaliteet ja kõigi osalejate puutumatus killustatumal turul ei ole nõuetekohaselt tagatud;

M.  arvestades, et kuna välkkauplemine muudab finantsturge väidetavalt likviidsemaks, oleks kasulik kindlaks teha, kas elektroonilise korralduste edastamise süsteemi ja välkkauplemise strateegiate kohaste tehingute suure osakaaluga (USAs hinnanguliselt 70%) kaasnevad riskid, pidades eelkõige silmas USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni järeldusi USAs 6. mail 2010 aset leidnud finantsturgude ootamatu kokkuvarisemise kohta, mil välkkauplemise jaoks likviidsuse pakkujad turult lahkusid;

N.  arvestades välkkauplemise strateegiate suhtelist uudsust Euroopas, kus need nüüd moodustavad hinnanguliselt 35% turu mahust;

O.  arvestades, et kõigi vara liikidega toimuva kauplemistegevuse puhul tuleks saavutada suurem läbipaistvus kauplemiseelse ja -järgse aruandluse abil, et tagada probleemide tekke ja nende ulatuse varasem avastamine, suurendada hinnakujundusprotsessi tõhusust ja edendada turuosaliste vahelist usaldust;

P.  arvestades, et 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis vastu võetud G20 kohtumise otsustes deklareeriti, et kõigi standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutega tuleks kaubelda börsil või elektroonilistel kauplemisplatvormidel;

Q.  arvestades, et rakendamise erinevused liikmesriikides on põhjustanud MiFIDi raamistiku puudulikku kohaldamist,

MiFIDis sätestatud kauplemiskohad

1.  tunnistab, et turu infrastruktuurid on olnud kogu kriisi vältel tugevad ja kutsub komisjoni sellegipoolest turu infrastruktuure tugevdama kõigi kauplemiskohtade ja kliiringsüsteemide ulatuses, et võimaldada neil tulla toime tulevaste riskidega suurendatud läbipaistvuse ja paindlikkuse ning kõiki tehinguid hõlmava regulatiivse järelevalve abil;

2.  on rahul komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, milles käsitletakse börsiväliseid tehinguid tuletisinstrumentidega, keskseid osapooli ja keskhoidlaid, kuna see on vajalik eeltingimus finantsinstrumentide turgude läbipaistvuse ja turvalisuse suurendamiseks, ning peab seda esimeseks sammuks olulise osa börsiväliste tehingute üleviimisel MiFIDi põhjal reguleeritavatesse kauplemiskohtadesse;

3.  teeb ettepaneku võrdse kohtlemise huvides kohaldada mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele samal tasemel järelevalvet ja seetõttu neid ka sarnaselt reguleerida, kuna mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude konkurents peaks toimuma võrdsetes tingimustes, juhtides seejuures tähelepanu mitmepoolsete kauplemissüsteemide olulisele rollile turule sisenemisel;

4.  palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel uurida kliendi korralduste ühingusisese täitja süsteemi toimimist ja eesmärki ning esitada ettepanekud selle kategooria paremaks reguleerimiseks, et tagada kõnealuse süsteemi kasutamine finantspartneriga kahepoolsete korralduste täitmisel;

5.  nõuab, et portfellihalduse teenust osutavad ja portfellihalduritena tegutsevad investeerimisühingud saaksid investeerimisühingutelt, kelle kaudu nad korraldusi esitavad, parimat tuge korralduste täitmise näol, hoolimata asjaolust, et portfellihaldur on MiFIDi järgi liigitatud kõlblikuks osapooleks;

6.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles läbi vaatama seda, kas iga korralduse parimat täitmist (order-by-order best execution) on vaja paremini reguleerida, pidades silmas nii kauplemisjärgsete andmete kui ka teostamise kvaliteeti käsitlevate andmete olemasolu, samuti turu tehnoloogiat, näiteks korralduste liikumist ja kauplemiskohtade vahelisi ühendusi;

7.  nõuab MiFIDi sätete põhjalikku jõustamist, mis peab tagama, et reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide või kliendi korralduste ühingusiseste täitjatega analoogiliselt tegutsevaid maaklerite ristumisvõrgustikke reguleeritakse nimetatutega sarnaselt, ning jõustamise hõlbustamiseks nõuab, et kõik maaklerite ristumisvõrgustikud peaksid esitama pädevatele asutustele kogu vajaliku teabe, sealhulgas

8.  palub uurida börsiväliseid aktsiatehinguid ning nõuab börsiväliste tehingute paremat reguleerimist, et tagada reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kasutamise kasv mitmepoolsete korralduste täitmisel ja kliendi korralduste ühingusiseste täitjate kasutamise kasv kahepoolsete korralduste täitmisel ning börsiväliste aktsiatehingute osakaalu oluline vähenemine;

9.  palub komisjonil uurida kõigile anonüümsetele tehingutele miinimumsuuruse määramist ja võimalust seda rangelt rakendada, et hindade määramiseks avatud kauplemiskohtade kaudu piisavaid kauplemisvooge säilitada;

Kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamine

10.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi MiFIDis sisalduvad kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise sätted, et

11.  taotleb kauplemiseelsete erandite ühtlast kohaldamist kõigis liikmesriikides, et piirata rakendamisega seotud erinevusi, mis võivad kaasa tuua ebakindluse, õigusnormide erinevuste ärakasutamise ja ebavõrdse konkurentsiolukorra; on seisukohal, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse määratletud tehnilised standardid võiksid olla sobiv viis selle eesmärgi saavutamiseks kooskõlas finantsteenustele ühtsete eeskirjade kohaldamise ideega;

Konsolideeritud börsiteave

12.  tunneb heameelt turuosaliste hiljutise teate üle, mille kohaselt eraldavad nad oma kauplemiseelsed ja -järgsed andmed, ning nõuab täiendavate jõupingutuste tegemist, et saavutada ühised andmenõuded ja andmete parem kättesaadavus;

13.  kutsub komisjoni üles looma töörühma, et kõrvaldada raskused, mis takistavad turuandmete konsolideerimist Euroopas ja seostuvad eelkõige kõigi tehingute andmete kehva kvaliteediga;

14.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles koostama kõigi kauplemisjärgsete andmete, sealhulgas nii organiseeritud kauplemiskohtade kui börsiväliste tehingute andmete jaoks ühised aruandlusstandardid ja -vormid, et hõlbustada andmete konsolideerimist;

15.  palub, et kõigilt aruandlust koostavatelt kauplemiskohtadelt nõutaks kauplemisjärgsete ja -eelsete andmete esitamist eraldi, et teabe saaks kõigile turuosalistele kättesaadavaks teha majanduslikult põhjendatud ning võrreldavate hindadega; palub lisaks komisjonil kaaluda kinnitatud avaldamiskorra (Approved Publication Arrangements) kontseptsiooni rakendamist, et kehtestada kvaliteedistandardid tehingute andmete avaldamisele ja vähendada selliseid kauplemiskohti, kuhu tehingute andmeid saab esitada, samuti konsolideerimist takistavate internetilehekülgede kasutamist;

16.  nõuab andmete avalikustamise tähtaja lühendamist nii, et tehingutest tuleb teatada reguleerivatele asutustele kahekümne nelja tunni jooksul pärast nende toimumist; on seisukohal, et tehingute teatamise puhul tuleks tavaolukorras rohkem kui 1 minuti pikkuseid viivitusi pidada lubamatuteks;

17.  on seisukohal, et on tähtis analüüsida börsivälise kauplemise jaotust ja ärimudeleid; kutsub seetõttu üles kehtestama börsivälistele tehingutele kauplemiseelset ja -järgset läbipaistvust tähistava konkreetse märgistuse, et paremini mõista selliste börsiväliste tehingute olemust ja hinnata, milliste tehingute teostamine börsiväliselt on nende konkreetsete omaduste põhjal legitiimne;

Mikrostruktuursed küsimused

18.  nõuab, et pärast finantsturgude ootamatut kokkuvarisemist peaksid kõik kauplemisplatvormid suutma riiklikele järelevalveasutustele tõendada, et nende tehnoloogia ja järelevalvesüsteemid suudavad toime tulla sellise korraldustelaviiniga nagu 6. mail 2010. aastal, et tagada nende edukas toimetulek välkkauplemise ja algoritmilise kauplemisega seotud tegevusega äärmuslikes olukordades ning näidata, et suudavad oma korralduste nimekirjad päeva lõpuks taastada nii, et on võimalik välja selgitada ebahariliku tegevuse põhjused turul ning kindlaks määrata turu võimalik kuritarvitamine;

19.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles analüüsima algoritmilise kauplemise ja välkkauplemise poolt turule tekitatavaid kulusid ja tulusid ning selle mõju teistele turuosalistele, eriti institutsionaalsetele investoritele, et teha kindlaks, kas automaatselt tekitatavad märkimisväärsed kauplemisvood annavad turule reaalset likviidsust ning kuidas see mõjutab hinna määramist üldisemalt, samuti seda, milliseid võimalusi kuritarvituseks annab turuga manipuleerimine, mis loob turuosalistele ebavõrdsed võimalused, ja kuidas see mõjutab turu üldist stabiilsust;

20.  nõuab, et „tasandamine” (layering) või „kvootide täitmine” (quote stuffing) määratletaks selgesõnaliselt turu kuritarvitamisena;

21.  nõuab, et uuritaks, kas välkkauplemise strateegiaid kasutavate ettevõtete tegevust tuleks reguleerida, et tagada neil stabiilsete süsteemide ja kontrollimehhanismide olemasolu ning nende poolt kasutatavate algoritmide pidev kontrollimine, suutlikkus päevasiseseks järelevalveks, teabe hankimine reaalajas kehtiva positsiooni ja finantsvõimenduse kohta ja samuti see, et nad suudaksid tõendada, et neil on ebaharilike olukordade jaoks paika pandud ranged juhtimismeetmed;

22.  nõuab, et uuritaks välkkauplemisega seonduvaid probleeme turujärelevalve valdkonnas; märgib, et reguleerivatel asutustel peavad olema asjakohased vahendid võimaliku kuritarvituse tuvastamiseks ja jälgimiseks; nõuab seetõttu, et pädevatele asutustele antaks aru kõikidest korraldustest, mille on saanud reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid, ning nendes kauplemiskohtades tehtud tehingutest;

23.  nõuab, et kõik kauplemiskohad, mis võimaldavad kas otse või andmeid esitava kolmanda osapoole kaudu serverite koospaiknemist, tagaksid võrdse juurdepääsu säilitamise kõikidele koospaiknemisega seotud klientidele ning võimaluse korral sama infrastruktuuri raames ajalist viivitust käsitleva korra, et järgida MiFIDis sätestatud mittediskrimineerivat tava;

24.  kutsub reguleerivaid asutusi üles jälgima ja reguleerima sponsoreeritud juurdepääsu pakkumist ning komisjoni kaaluma muu hulgas järgmisi täiendavaid meetmeid:

25.  kuigi peab kaitsemeetmete kohaldamist vajalikuks, nõuab siiski, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus uuriks põhjalikumalt seda, kas sponsoreeritud juurdepääsu saab käsitleda diskrimineeriva juurdepääsuna;

26.  kutsub komisjoni üles võtma vastu IOSCO tehnilise komitee poolt koostatavad otsest elektroonilist juurdepääsu, sealhulgas sponsoreeritud juurdepääsu käsitlevad põhimõtted, mis hõlmavad kriteeriume, mille alusel valitakse kliendid, kellele võib anda sponsoreeritud juurdepääsu ja kelle puhul võib luua lepingulise suhte platvormi, liikme ja kliendi vahel, ning määratakse kindlaks kasutusel põhinevad kohustused asjakohaste kontrollimehhanismide ja filtrite abil;

27.  on seisukohal, et välkkauplemise tehingute (flash orders) kasutamine tuleks selgesõnaliselt välistada, et oleks võimalik järgida kõigi investorite võrdse kohtlemise põhimõtet;

28.  nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus uuriks teenustasude struktuuri, et tagada korralduse teostamise tasu, täiendavate teenustasude, investeerimisühingute komisjonitasu ja muude asjaomaste stiimulite läbipaistvus, mittediskrimineerivus ja kooskõla usaldusväärse hinnakujundusega, ning nende määramine ja rakendamine viisil, mis ei soodusta eeskirju eiravat kauplemist, ning hindaks, kas tellimusi esitavad kasutajad peaksid maksma miinimumtasu, sõltumata sellest, kas nende tellimused täidetakse või mitte, sest neid korraldusi tuleb hallata turu infrastruktuuris;

29.  teeb ettepaneku, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus viiks läbi uuringu tegija/võtja (maker/taker) teenustasude mudeli kohta, et teha kindlaks, kas tegijaga seotud soodsamast teenustasude struktuurist osasaajate puhul tuleks kohaldada ka turutegijate ametlikke kohustusi ja järelevalvet;

30.  nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus kontrolliks ja määraks rakendusaktide abil kindlaks selle, et kauplemiskohtadel oleksid paigas kindlad volatiilsuse peatamise süsteemid ja nn automaatlülitid (circuit breakers), mis toimivad üheaegselt kõigis ELi kauplemiskohtades, et vältida USAs toimunud finantsturgude ootamatu kokkuvarisemise sarnaseid sündmusi;

Reguleerimisala

31.  nõuab, et ühelegi reguleerimata turuosalisele ei antaks otsest või filtreerimata sponsoreeritud juurdepääsu ametlikele kauplemiskohtadele ning et omal kulul tegutsevad olulised turuosalised peaksid end registreerima reguleeriva asutuse juures ja lubama oma kauplemistegevust nõuetekohasel määral jälgida ja kontrollida, et tagada stabiilsus;

32.  nõuab, et reguleerimata turuosaliste poolt algoritmilise kauplemise strateegiate abil oma arvel kauplemine (proprietary trading) oleks lubatud üksnes reguleeritud finantspartneri kaudu;

33.  nõuab, et MiFIDi läbipaistvussüsteemi kohaldamisala laiendataks kõigile aktsiatega sarnastele instrumentidele, sealhulgas väärtpaberite hoidmistunnistustele (depository receipts), börsil kaubeldavatele fondidele, börsil kaubeldavale toorainele ja sertifikaatidele;

34.  palub komisjonil ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel kaaluda kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvusnõude kehtestamist kõigile muudele finantsinstrumentidele, v.a aktsiatele, sealhulgas valitsuste ja ettevõtete võlakirjaturud ning keskse vastaspoole kõlblikud tuletisinstrumendid; on seisukohal, et seda nõuet tuleks kohaldada viisil, mis võimaldab vajaduse korral teha vahet varaliikidel ja samal ajal ühildub meetmetega, millega edendatakse börsiväliste tuletistoodete täiendavat standardiseerimist, et võimaldada läbipaistvusnõude kohaldamise laiendamist;

35.  on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et muid tooteid, v.a aktsiaid puudutavad kauplemisjärgsed andmed esitatakse lihtsalt konsolideeritavas vormis, võttes arvesse küsimusi, mis on esile kerkinud seoses andmete kvaliteediga ja Euroopa aktsiate kauplemisjärgsete andmete konsolideerimisega;

36.  toetab komisjoni kavatsust kohaldada tuletisinstrumentidele laiemalt MiFIDi sätteid, kuna nende toodetega kauplemine liigub üha enam organiseeritud kauplemiskohtadesse ja nende suhtes kohaldatakse üha enam standardimist ning keskse kliiringu nõudeid;

37.  nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku selle tagamiseks, et kõigi standarditavate börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud sõlmitaks vajaduse korral börsidel või elektroonilistel kauplemisplatvormidel, et tagada tehingute hinna kujunemine läbipaistval, õiglasel ja tõhusal viisil ning ilma huvide konfliktita;

38.  taotleb kliiringukodasid, väärtpaberiarveldussüsteeme ja süsteemselt olulisi maksesüsteeme käsitlevate IOSCO standardite läbivaatamist, et suurendada veelgi turu läbipaistvust;

39.  on veendunud, et erinevaid füüsiliste ja finantskaupade turge reguleerivatel asutustel peab suundumuste ja seoste väljaselgitamiseks olema juurdepääs samadele andmetele ning kutsub komisjoni üles kooskõlastama oma tegevust nii ELi sees kui ka kogu maailmas;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. (2) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.