Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta resolutsioon Uganda ja Bahati eelnõu ning homo-, bi- ja transseksuaalide diskrimineerimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõigustega seotud rahvusvahelisi kohustusi ja vahendeid, sealhulgas neid, mis on ette nähtud ÜRO inimõiguste konventsioonides ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, millega tagatakse inimõigused ja põhivabadused ning keelatakse diskrimineerimine;
– võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping), ja selle sätteid inimõiguste kohta, eriti artiklit 9;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles kohustatakse Euroopa Liitu ja liikmesriike austama inimõigusi ja põhivabadusi ning nähakse ette ELi tasandil vahendid, et võidelda diskrimineerimisega ja inimõiguste rikkumisega;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 21, milles keelatakse diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel;
– võttes arvesse kõiki ELi tegevusi homofoobia ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisega võitlemiseks;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone homofoobia, vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta;
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni Uganda homoseksuaalsuse vastase seaduseelnõu kohta(1);
– võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni 17. mai 2010. aasta avaldust rahvusvahelise homofoobiavastase päeva kohta;
– võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. detsembri 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalse ja kultuurilise integratsiooni ja noorte osaluse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,
A. arvestades, et parlamendiliikme David Bahati 25. septembril 2009. aastal Uganda parlamendile esitatud homoseksuaalsuse vastane seaduseelnõu näeb homoseksuaalse akti eest ette seitsmeaastase kuni eluaegse vangistuse või surmanuhtluse; arvestades, et eelnõuga nähakse ette kuni kolmeaastane vangistus, kui lapse või vanema homoseksuaalsusest jäetakse teatamata; arvestades, et eelnõu on alles arutusel;
B. arvestades, et rahvusvaheline üldsus on seaduseelnõu karmilt hukka mõistnud, kusjuures mõned ELi liikmesriigid on ähvardanud lõpetada arenguabi andmise Ugandale juhul, kui eelnõu vastu võetakse;
C. arvestades, et kohalik ajaleht „Rolling Stone” avaldas 8. oktoobril ja 15. novembril 2010. aastal väidetavalt homoseksuaalsete inimeste nimed ja isikuandmed, kutsudes lugejaid neile kõigiti kahju tekitama või siis neid üles pooma; arvestades, et Uganda riigikohus keelas ajutiselt ajalehe ilmumise;
D. arvestades, et Aafrikas on homoseksuaalsus seadusega lubatud ainult 13 riigis ning 38 riigis peetakse seda kriminaalkuriteoks; arvestades, et Mauritaanias, Sudaanis ja Põhja-Nigeerias karistatakse homoseksuaale surmanuhtlusega,
1. kordab taas, et seksuaalne sättumus on küsimus, mis on seotud isiku õigusega eraelule ja see on tagatud inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, mille kohaselt tuleks kaitsta võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning samas tagada sõnavabadus;
2. tuletab Uganda ametivõimudele meelde nende kohustusi kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja Cotonou lepinguga, mis nõuavad kõigi inimõiguste järgmist;
3. kinnitab Euroopa Parlamendi kohustust kaitsta kõiki inimõigusi ning märgib sellega seoses, et homo-, bi- ja transseksuaalide põhiõiguste kaitset ei saa pidada Euroopa väärtuste pealesurumiseks, vaid pigem kõigi ühiste inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks, mis on ELi kogu välistegevuse üks eesmärke;
4. mõistab hukka kõik katsed õhutada vihkamist ja õigustada vägivalda vähemuste vastu, sealhulgas soo või seksuaalse sättumuse tõttu; mõistab sellega seoses hukka homoseksuaalsuse vastase seaduseelnõu esitamise parlamendile ning nõuab tungivalt, et Uganda ametivõimud ei kiidaks eelnõu heaks, vaid vaataksid läbi oma seadused, et homoseksuaalsust ja marginaalsetesse rühmadesse kuulumist, sealhulgas homo-, bi- ja transseksuaalide aktivistina tegutsemist, ei peetaks kriminaalkuriteoks; rõhutab, et homoseksuaalsuse vastane seadus kahjustaks oluliselt võitlust HIV/AIDSi vastu;
5. väljendab taas kategoorilist vastuseisu katsetele võtta mis tahes asjaoludel kasutusele surmanuhtlus ja kohaldada väljaandmismenetlust nende Uganda kodanike suhtes, kes on seotud homoseksuaalse tegevusega välismaal;
6. väljendab heameelt asjaolu üle, et Uganda riigikohus määras ajalehele „Rolling Stone” avaldamiskeelu; on siiski jätkuvalt mures asjaolu pärast, et artikli otsesel mõjutusel on paljusid Uganda elanikke rünnatud ja paljud kardavad endiselt rünnakuid, ning nõuab, et ametivõimud kaitseksid neid;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Uganda Vabariigi presidendile, Uganda Parlamendi esimehele, Ida-Aafrika seadusandlikule kogule ning Aafrika Liidu komisjonile ja institutsioonidele.