Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 5. mai 2010 - Brüssel
Halduskoostöö ning maksupettuste vastane võitlus käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastamine) *
 Ühine käibemaksusüsteem arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas *
 Miloslav Ransdorfilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kohus
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Kontrollikoda
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ombudsman
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Andmekaitseinspektor
 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ülesehitusamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaagentuur
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Raudteeagentuur
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
 Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: EUROJUST
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: FRONTEX
 Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõtte SESAR
 Transporditavad surveseadmed ***I
 Lennundusjulgestustasud ***I
 Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ühenduse suunised (uuesti sõnastatud) ***I
 Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond - üldsätted ***I
 Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele
 Õigusaktide delegeerimise volitused
 Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani
 Europeana – järgmised sammud
 Aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamine
 ELi põllumajandus ja kliimamuutus
 Põllumajandus ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades: erihinnang
 Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Komisjon
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes Euroopa Arengufond (EAF)
 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlament
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Regioonide Komitee
 2008. aasta eelarve täitmine: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
 Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
 ELi strateegia suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga
 ELi ja Kanada tippkohtumine
 SWIFT
 Broneeringuinfo
 Kaevandamisel tsüaniidi kasutamise keelustamine
 Rinnavähivastane võitlus

Halduskoostöö ning maksupettuste vastane võitlus käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastamine) *
PDF 307kWORD 117k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus halduskoostöö kohta ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuestisõnastamine) (KOM(2009)0427 – C7-0165/2009 – 2009/0118(CNS))
P7_TA(2010)0091A7-0061/2010

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine - uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0427);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0165/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 12. novembri 2009. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0061/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Euroopa Parlament kinnitas oma 2. septembri 2008. aasta resolutsioonis maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta¹, et praegune käibemaksusüsteem vajab radikaalset uuendamist, ning nõudis seepärast tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise menetluste ühtlustamiseks ja liikmesriikidele automaatse juurdepääsu võimaldamiseks oma maksukohustuslasi puudutavatele mittetundlikele andmetele, mida säilitab teine liikmesriik.
___________________________
¹ ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 13.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Automaatse juurdepääsu saamisel mittetundlikele andmetele tuleks tagada vahetatava teabe piisav kaitsetase ja piiratud säilitusaeg ning andmeid hoidva institutsiooni või asutuse nõuetekohane vastutus, et vältida andmete halba haldamist või lekkimist.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis käibemaksu valdkonna halduskoostööd käsitleva Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2007 kohta1 väljendatakse veendumust, et Eurofisci loomine saab anda lisandväärtust üksnes juhul, kui liikmesriigi osalemine on kohustuslik vältimaks Euroopa karusellpettuste vastu võitlemise võrgustikus (Eurocanetile) tekkinud probleeme, ning kui komisjon osaleb täiel määral Eurofisci tegevuses ja koordineerib seda.
__________
¹ ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 3.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5 b)  Euroopa Parlament nõudis oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis ka Eurofisci loomist ning tuletas meelde, et piiriüleses käibemaksupettustevastases võitluses on ülimalt vajalik jagada riikide parimaid tavasid, et rakendada asjakohaseid stiimuleid käibemaksuhoolikuse suurendamiseks liikmesriikides ja tunnustada ausaid maksumaksjaid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Pidades silmas teatavate taotluste korduvat laadi ja keelelist mitmekesisust ühenduses, tuleks edendada standardvormide kasutamist teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat käsitlemist.
(14)  Pidades silmas teatavate taotluste korduvat laadi ja keelelist mitmekesisust ühenduses, tuleks edendada ja soodustada standardvormide kasutamist teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat käsitlemist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Tuleks selgelt määratleda tingimused elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamiseks ja liikmesriikide automaatseks  juurdepääsuks nendele andmetele igas liikmesriigis.
(20)  Tuleks selgelt määratleda tingimused elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamiseks ja liikmesriikide automaatseks juurdepääsuks nendele andmetele igas liikmesriigis, samuti nende andmete säilitamise moodused.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Karussellpettuste vastase võitluse raames määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamisel saadud hiljutised kogemused osutavad, et teatavatel juhtudel on tõhusaks maksupettuste vastaseks võitluseks esmatähtis kehtestada palju kiirem teabevahetuse mehhanism, mis hõlmab palju ulatuslikumat ja sihipärasemat teavet, kusjuures kõnealune mehhanism peaks kuuluma käesoleva määruse raamistikku, kuid olema samas piisavalt paindlik, et kohanduda uut liiki pettustega. Belgia algatusel ja komisjoni toetusel loodud EUROCANET ((Euroopa karussellpettuste vastu võitlemise võrgustik) on näide sellisest koostööst.
(29)  Karussellpettuste vastase võitluse raames määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamisel saadud hiljutised kogemused osutavad, et teatavatel juhtudel on tõhusaks maksupettuste vastaseks võitluseks esmatähtis kehtestada palju kiirem teabevahetuse mehhanism, mis hõlmab palju ulatuslikumat ja sihipärasemat teavet, kusjuures kõnealune mehhanism peaks kuuluma käesoleva määruse raamistikku, kuid olema samas piisavalt paindlik, et kohanduda uut liiki pettustega. Kirjeldatud mehhanismi nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks vastu võtta ELi lähenemisviis. Belgia algatusel ja komisjoni toetusel loodud EUROCANET on näide sellisest koostööst.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve. Kõnealune piirang on vajalik ja proportsionaalne, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamatajäävat maksutulu ja kõnealuse teabe olulisust tõhusal pettustevastasel võitlusel.
(35)  Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)¹ sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve.
___________
EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud,
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1 a
Käesoleva määruse kohaldamise raames tagavad liikmesriigid ja komisjon direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud õiguste ja kohustuste järgimise.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Liikmesriikide pädevad asutused edastavad omaalgatuslikult teiste liikmesriikide pädevatele asutustele artiklis 1 osutatud teavet, millest nad on teadlikud ja mis võib teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kasulik olla.
Liikmesriikide pädevad asutused edastavad omaalgatuslikult teiste liikmesriikide pädevatele asutustele artiklis 1 osutatud teavet, millest nad on teadlikud ja mis on vajalik selleks, et aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu käsitlevate õigusaktide õiget kohaldamist, eelkõige liidusiseste tehingute puhul, ja võidelda käibemaksupettuste vastu.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Punktis b osutatud isikutel palutakse esitada oma arvamus säilitatava teabe kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d ning lõikes 2 osutatud andmete loetelu ja üksikasjad kehtestatakse artikli 60 lõikes 2 sätestatud korras.
4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c, d ja e ning lõikes 2 osutatud andmete loetelu ja üksikasjad kehtestatakse artikli 60 lõikes 2 sätestatud korras, ilma et taotluse saanud asutusele pandaks ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Iga liikmesriik võimaldab kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele automaatse juurdepääsu artiklis 18 osutatud andmebaasisüsteemis olevale teabele. Seoses kõnealuse artikli lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:
Üksnes käibemaksualaste õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja kui seda peetakse vajalikuks, et kontrollida niisuguste kaupade liidusisest ostmist või teenuste liidusisest osutamist, mis on antud liikmesriigis maksustatavad, võimaldab iga liikmesriik kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele automaatse juurdepääsu artiklis 18 osutatud andmebaasisüsteemis olevale teabele. Seoses kõnealuse artikli lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 2 a (uus)
Kui artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud informatsioon sisaldab isikuandmeid, piirdub automaatne juurdepääs üksnes käesolevas artiklis nimetatud andmekategooriatega.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne struktuur võitluseks käibemaksust kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega. Kõnealusel struktuuril on järgmised ülesanded:
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi tasandi struktuur võitluseks käibemaksust kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega. Kõnealusel struktuuril on järgmised ülesanded:
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Liikmesriikide pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud struktuuriga hõlmatud uurimisvaldkonnad.
2.  Lõikes 1 osutatud ELi tasandi struktuur koosneb liikmesriikide pädevate asutuste määratud ametnikest.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3
3.  Iga uurimisvaldkonna puhul määravad liikmesriikide pädevad asutused struktuuri raames ühe või mitu liikmesriiki, kes vastutavad lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise kontrolli ja juhtimise eest.
3.  Lõikes 1 osutatud ELi tasandi struktuur määrab kindlaks uurimisvaldkonnad, milles toimub tema tegevus.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)
3a.  Et käibemaksupettusi ELis tõhusamalt uurida, töötatakse välja piiriüleste maksunõuete sissenõudmist stimuleeriv mehhanism, millega õiglane osa sissenõutud käibemaksuvõlast jagatakse maksunõudeid sissenõudva liikmesriigi ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35
Artikliga 34 kehtestatud struktuur koosneb liikmesriikide pädevate asutuste määratud pädevatest ametnikest. Komisjon annab kõnealusele struktuurile tehnilist, haldus- ja rakenduslikku toetust.
Komisjon koordineerib, juhib ja jälgib artikli 34 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist ning annab liikmesriikide pädevatele asutustele tehnilist, haldus- ja rakenduslikku abi.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39
Artikliga 34 kehtestatud struktuur esitab artiklis 60 osutatud komiteele igal aastal tegevusaruande.
Artikliga 34 kehtestatud struktuur esitab liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja artiklis 60 osutatud komiteele igal aastal tegevusaruande.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 1
1.  Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö kord toimib. Eelkõige viivad liikmesriigid läbi halduskoostöö korra toimimise auditeid. Komisjon kogub liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist.
1.  Liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö kord toimib. Eelkõige viivad liikmesriigid läbi halduskoostöö korra toimimise auditeid. Komisjon kogub liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist, ning teavitab liikmesriike ja Euroopa Parlamenti regulaarselt tulemustest.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise puhul oluline.
2.  Liikmesriigid edastavad Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise puhul oluline.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 9
9.  Komisjon võib esitada eksperdiarvamusi, anda tehnilist või logistilist abi, viia läbi teavitamiskampaaniaid ja anda liikmesriikidele muud tegevustoetust käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
9.  Komisjon esitab eksperdiarvamusi, annab tehnilist või logistilist abi, viib läbi teavitamiskampaaniaid ja annab liikmesriikidele muud tegevustoetust käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 2
2.  Kui asjaomane kolmas riik on võtnud kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste asukohaliikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele.
2.  Kui asjaomane kolmas riik on võtnud kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste asukohaliikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele, järgides samas direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001 ning nende rakendussätteid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 1 – lõik 1
1.  Käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatud või kogutud  teabe suhtes , sealhulgas teabe suhtes, millele oli ametnikul juurdepääs VII, VIII ja X peatüki ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjaoludel,  kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt. Kõnealust teavet võib kasutada ainult käesoleva määrusega ettenähtud asjaoludel.
1.  Käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatud või kogutud teabe suhtes, sealhulgas teabe suhtes, millele oli ametnikul juurdepääs VII, VIII ja X peatüki ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjaoludel, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt. Niisugust teavet kaitstakse ka direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 ning nende rakendussätete alusel. Kõnealust teavet võib kasutada ainult käesoleva määrusega ettenähtud asjaoludel.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 5
5.  Kogu käesoleva määruse kohase teabe säilitamise või vahetamise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendussätteid. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski  direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.
5.  Kogu käesoleva määruse kohase teabe säilitamise või vahetamise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 rakendussätteid. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks võivad liikmesriigid siiski võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad läbipaistvust ja huvitatud isikute teavitamist puudutavate kohustuste järgimise direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete saamise korral.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1 – punkt c a (uus)
(ca) tagada vahetatava teabe võimalikult kõrge kvaliteet ja võimalikult suur läbipaistvus, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal juhtumitest, kus mõni liikmesriik on keeldunud taotlevale liikmesriigile teavet edastamast või takistanud taotlevat liikmesriiki nõuetekohaselt taotletud haldusuurimist läbi viimast. Liikmesriik, kellele taotlus esitati, peab teavitama komisjoni põhjustest, miks ta keeldus teabe andmisest või taotletud uurimise alustamisest. Komisjon vaatab esitatud teabe läbi ja koostab asjakohased soovitused. Need soovitused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võetud meetmed viitavad isikuandmete töötlemisele või hõlmavad seda, konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Ühine käibemaksusüsteem arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas *
PDF 392kWORD 99k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas (KOM(2009)0021 – C6-0078/2009 – 2009/0009(CNS))
P7_TA(2010)0092A7-0065/2010

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0021);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0078/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0065/2010),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 4
(4)  Selleks et aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on raskusi käibemaksu tasumisega pädevale asutusele enne teenuse saajatelt või soetajatelt makse saamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada arvestada käibemaksu kassapõhise raamatupidamisarvestuse alusel, mille kohaselt võib tarnija tasuda käibemaksu pädevale asutusele siis, kui ta saab tarne eest makse, ja millega ta saab mahaarvamisõiguse pärast seda, kui ta tasub tarne eest. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel kohaldada vabatahtlikku kassapõhist raamatupidamisarvestust, millel ei ole negatiivset mõju käibemaksulaekumistega seotud rahavoogudele.
(4)  Selleks et aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on raskusi käibemaksu tasumisega pädevale asutusele enne teenuse saajatelt või soetajatelt makse saamist, peaksid liikmesriigid lubama arvestada käibemaksu kassapõhise raamatupidamisarvestuse alusel, mille kohaselt võib tarnija tasuda käibemaksu pädevale asutusele siis, kui ta saab tarne eest makse, ja millega ta saab mahaarvamisõiguse pärast seda, kui ta tasub tarne eest. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel kohaldada vabatahtlikku kassapõhist raamatupidamisarvestust, millel ei ole negatiivset mõju käibemaksulaekumistega seotud rahavoogudele.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 7 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 91 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
(7 a)  Artikli 91 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
'Erandina esimesest lõigust aktsepteerivad liikmesriigid käibemaksu sissenõutavaks muutumise kuupäeval Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või, kui sel kuupäeval vahetuskurssi ei avaldatud, käibemaksu sissenõutavaks muutumise päevale eelneval kuupäeval avaldatud vahetuskurssi. Kui kumbki valuuta ei ole euro, lähtutakse vahetuskursi arvutamisel nende valuutade ja euro vahelisest vahetuskursist .„
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 8
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 167a – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Liikmesriigid võivad vabatahtliku kava alusel ette näha, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud:
2.  Liikmesriigid näevad vabatahtliku kava alusel ette, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud:
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt c
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 178 – punkt f
c) punkt f asendatakse järgmisega:
välja jäetud
'f) kui ta peab artiklite 194–197 või artikli 199 kohaldamise korral teenuse saaja või kaupade soetajana käibemaksu tasuma, peab tal olema XI jaotise 3. peatüki 3.–6. jao kohaselt koostatud arve ja ta peab täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused.„
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 14
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 219a
1.  Arve väljastamise suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kes väljastas maksukohustuslasele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel maksukohustuslane kaupu tarnis või teenuseid osutas.
1.  Arve väljastamise suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi eeskirju, kus käibemaks tasumisele kuulub.
Kui sellist numbrit ei ole väljastatud, kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust kaubad tarnitakse või teenused osutatakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima.
Kui käibemaks ei kuulu tasumisele Euroopa Liidus, kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust kaubad tarnitakse või teenused osutatakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline või peamine elukoht.
Kui sellise kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht, kes esitab arve maksustatavate tarnete või teenuste eest, ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, ning kui isik, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, on isik, kellele kaup tarnitakse või teenuseid osutatakse, kohaldatakse arve väljastamise suhtes selle liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust tarne tehakse.
Kui kauba tarnijal või teenuse osutajal ei ole liidus asukohta, ei kohaldata arve väljastamise suhtes käesoleva direktiivi sätteid.
2.  Kui kaupade soetaja või teenuse saaja asukoht on liikmesriigis, mis ei ole tarne lähteliikmesriik, ja kui kaupade soetaja või teenuse saaja on kohustatud käibemaksu tasuma, kohaldatakse arve väljastamise suhtes sellise liikmesriigi eeskirju, kes väljastas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel kaupade soetaja või teenuse saaja tarne sai.
2.  Kui kaupade või teenuste saaja väljastab arve (endale arve esitamine) ja on käibemaksukohustuslane, kohaldatakse arve väljastamise suhtes selle liikmesriigi eeskirju, kus ta on käibemaksukohustuslane.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 16
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 220a – lõik 1 – punkt a
a) kaubatarne ja teenuste osutamise maksustatav summa on vähem kui 200 eurot;
a) kaubatarne ja teenuste osutamise maksustatav summa on vähem kui 300 eurot;
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 17
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 221
Liikmesriigid võivad maksukohustuslastele kehtestada kohustuse väljastada lihtsustatud arve muude kaubatarnete või teenuste osutamiste puhul, millele ei ole osutatud artiklis 220, kui kõnealuse kauba tarnimise või kõnealuste teenuste osutamise koht on kõnealuste liikmesriikide territooriumil.
1.  Liikmesriigid võivad maksukohustuslastele kehtestada kohustuse väljastada arve artikli 226 või 226b alusel muude kaubatarnete või teenuste osutamiste puhul, millele ei ole osutatud artiklis 220, kui kõnealuse kauba tarnimise või kõnealuste teenuste osutamise koht on kõnealuste liikmesriikide territooriumil.
2.  Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased artiklis 220 või artiklis 220a nimetatud kohustusest väljastada arve kaubatarnete või teenuste osutamise kohta, mille viimased on teostanud nende territooriumil ja mis on artiklite 110 ja 111, artikli 125 lõike 1, artikli 127, artikli 128 lõike 1, artiklite 132, 135, 136, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380–390 alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kas eelnevas etapis võib sisendkäibemaksu maha arvata või mitte.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 17
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 222
Arve tuleb väljastada hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Arve tuleb väljastada hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva teise kuu 15. kuupäevaks.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt a
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 226 – punkt 4
(4) kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
(4) kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 nimetatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille all talle kaupu tarniti või teenuseid osutati, juhul kui ta on kohustatud tasuma käibemaksu talle tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest või kui talle on tarnitud kaupu artikli 138 kohaselt;
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 20
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 226b
Artiklite 220a ja 221 kohaselt väljastatavate lihtsustatud arvete puhul nõutakse ainult järgmisi andmeid:
1.  Artiklite 220a ja 221 kohaselt väljastatavate lihtsustatud arvete puhul nõutakse ainult järgmisi andmeid:
a) arve väljastamise kuupäev;
a) arve väljastamise kuupäev;
b) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase registreerimisnumber;
b) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
c) tarnitud kaupade või osutatud teenuste liik ja nende väärtus;
c) tarnitud kaupade või osutatud teenuste liik ja nende väärtus;
d) tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa või teave, mis võimaldab seda arvutada.
d) käibemaksumäär ja tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa või teave, mis võimaldab seda arvutada;
da) kui väljastatav arve on dokument või sõnum, millega muudetakse esialgset arvet, nagu on osutatud artiklis 219, konkreetne ja selge viide esialgsele arvele.
2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et artiklite 220a ja 221 kohaselt esitatud lihtsustatud arved sisaldavad järgmist lisateavet konkreetsete tehingute või maksukohustuslaste kategooriate puhul:
a) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase nimi ja aadress;
b) järjekorranumber, mis põhineb ühel või mitmel seerial ja annab arvele kordumatu tunnuse;
c) kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress;
d) käibemaksuvabastuse puhul või kui kaupade soetaja või teenuse saaja on käibemaksukohustuslane, artiklites 226 ja 226a nõutavad andmed.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 22
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 230
Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kasutades maksu sissenõutavaks muutumise päeva Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui sel kuupäeval vahetuskurssi ei avaldatud, eelmisel päeval avaldatud vahetuskurssi.
Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kasutades ühte artiklis 91 osutatud vahetuskurssidest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 25
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artiklid 233, 234, 235 ja 237
(25)  Artiklid 233, 234, 235 ja 237 jäetakse välja.
(25)  Artiklid 233, 234 ja 235 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 25 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 237
(25 a)  Artikkel 237 asendatakse järgmisega:
'Artikkel 237
Iga liikmesriik esitab komisjonile 31. detsembriks 2013 hindamisaruande elektrooniliste arvete esitamise rakendamise kohta. Kõnealustes aruannetes kirjeldatakse eelkõige tehnilisi raskusi või puudusi, mida maksukohustuslased või maksuhaldurid on kogenud, ning sisaldavad niisuguste pettuste mõjuhinnangut, mis on seotud elektrooniliste arvete esitamisega ja tekkinud niisuguse nõude väljajätmise tagajärjel, mille kohaselt peavad elektroonilised arved hõlmama elektroonilist andmevahetust või elektroonilist allkirja. 1. juuliks 2014 esitab komisjon liikmesriikide hindamisaruannete alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.„
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 29
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 244 – lõik 3
Arvete säilitamise suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima.
Arve võib säilitada samal kujul, nagu see saadi, olgu tegemist paber- või elektroonilise arvega. Alternatiivselt võib paberarve konvertida elektroonilisse vormi. Muus osas kohaldatakse arvete säilitamise suhtes sellise liikmesriigi eeskirju, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 32
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 247
Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse kuue aasta jooksul.
Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse viie aasta jooksul. Käesolev artikkel ei piira niisuguste siseriiklike õigusnormide kohaldamist muudes valdkondades peale käibemaksu valdkonna, milles sätestatakse tõendavate dokumentide, sh arvete säilitamise teistsugused kohustuslikud tähtajad.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 34
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 248a
(34)  XI jaotise 4. peatüki 3. jaole lisatakse artikkel 248a järgmises sõnastuses:
välja jäetud
'Artikkel 248a
Liikmesriigid, kus maks tasumisele kuulub, võivad kontrollimise eesmärgil nõuda, et teatavad arved tõlgitakse nende ametlikku keelde.„
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 36 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
XIV jaotis – peatükk 4a (uus)
(36 a)  Artikli 401 järele lisatakse järgmine peatükk:
„4a. peatükk
E-haldus
Artikkel 401a
Käibemaksu valdkonnas tõhusa ja usaldusväärse e-halduse aktiivseks arendamiseks hindab komisjon liikmesriikides olemasolevaid e-halduse meetmeid ja vahendeid ning edendab e-halduse valdkonnas liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist. Lisaks kasutab komisjon siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandavat ühenduse programmi (programm Fiscalis 2013), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1482/2007/EÜ1, koos muude olemasolevate liidu vahenditega, nagu struktuurifondid, et anda tehnilist abi liikmesriikidele, kelle e-haldus vajab kõige kiiremini ajakohastamist peamistele üleliidulistele infotehnoloogiasüsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamise abil.
1 ELT L 330, 15.12.2007, lk 1.„

Miloslav Ransdorfilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 106kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Miloslav Ransdorfi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2009/2208(IMM))
P7_TA(2010)0093A7-0107/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Miloslav Ransdorfi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Tšehhi vabariigi pädevad ametiasutused esitasid 16. septembril 2009. aastal ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 23. novembril 2009. aastal;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Miloslav Ransdorfi ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid;(1)

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0107/2010),

A.   arvestades, et Miloslav Ransdorf on Euroopa Parlamendi liige;

B.   arvestades, et vastavalt 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel istungjärkude ajal oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendi liige tabatakse õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet;

C.   arvestades, et vastavalt Tšehhi Vabariigi põhiseaduse artikli 27 lõikele 4 ei saa ei parlamendi ega senati liiget võtta kriminaalvastutusele ilma seadusandliku koja nõusolekuta, mille koosseisu ta kuulub, ning kui vastav koda keeldub nõusoleku andmisest, on kriminaalvastutusele võtmine alatiseks välistatud,

1.   otsustab Miloslav Ransdorfi puutumatuse ära võtta;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Tšehhi Vabariigi pädevatele asutustele.

(1) Kohtuasi 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning kohtuasi 149/85 Wybot vs. Faure jt, EKL 1986, lk 2391.


2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kohus
PDF 216kWORD 44k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (C7-0175/2009 – 2009/2071(DEC))
P7_TA(2010)0094A7-0079/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0175/2009)(2);

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning ELi toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0079/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (C7-0175/2009 – 2009/2071(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(6);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0175/2009)(7);

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(8);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(9);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning ELi toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10) (,,finantsmäärus„), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0079/2010),

1.   märgib, et 2008. aastal oli Euroopa Kohtul kulukohustuste assigneeringuid kokku 297 miljonit eurot (2007. aastal oli see summa 275 miljonit eurot) ning assigneeringute kasutusmäär 98,20 % oli kõrgem teiste institutsioonide keskmisest (95,67 %);

2.   märgib, et kontrollikoda osutas oma aastaaruandes asjaolule, et ta leidis Euroopa Kohtu poolt (liikmesriigiga ühise hankemenetluse tulemusel) teenuste osutamiseks sõlmitud lepingu auditeerimisel puudusi asjaomase hankemenetluse läbiviimise sisekontrollisüsteemis; märgib, et kontrollikoda leidis, et nende puuduste tagajärjel oli pakkujatele antud liiga lühike tähtaeg hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse saamiseks (finantsmääruse artikli 98 rikkumine) ning hanketeates sisaldus, et pakkujatel on kohustus esitada pakkumused ainult ühes keeles (finantsmääruse rakenduseeskirjade(11) artikli 125c rikkumine) ja et pakkumuste avamine toimub kinnisel istungil (rakenduseeskirjade artikli 118 lõike 3 rikkumine);

3.   võtab teadmiseks Euroopa Kohtu esitatud selgituse, eelkõige selle, et tähtajad (kuigi need olid lühikesed) vastasid finantsmääruses ametlikult ette nähtud tähtaegadele; märgib, et lühike tähtaeg tulenes vajadusest sõlmida hankeleping sellisel kuupäeval, mis võimaldaks pakkujal, kellega leping sõlmitakse, hakata tegutsema kohe asjassepuutuva hoonekompleksi üleandmisel; märgib samuti vajadust näha ette piisavalt pikk tähtaeg, et pakkujad saaksid oma pakkumuse ette valmistada;

4.   võtab samuti teadmiseks Euroopa Kohtu selgituse, et koordineerimise puudumise tõttu nägi hanketeade ette, et pakkumused esitatakse ainult prantsuse keeles (tavakohane praktika asjaomases liikmesriigis), samas kui tehnilises kirjelduses oli ette nähtud, et pakkumused võidakse esitada ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles, samuti selgituse, et kui mõni pakkuja oleks avaldanud soovi avamiskomisjoni koosolekul osalemiseks, oleks talle selleks luba antud;

5.   toetab kontrollikoja ettepanekut, et Euroopa Kohus peaks täiustama oma hankemenetlusi, et aidata eelarvevahendeid käsutavaid talitusi hankemenetluste korraldamisel ja õigusaktidest tulenevatest kohustustest kinnipidamise kontrollimisel;

6.   märgib, et lisaks eespool nimetatud hankemenetlusega seotud märkustele ei esitanud kontrollikoda oma aastaaruandes ühtegi muud tähelepanekut Euroopa Kohtu kohta;

7.   võtab rahuloluga teadmiseks Euroopa Kohtu hiljuti loodud siseauditi üksuse tõhusa toimimise ja tervitab asjaomase üksuse tehtud soovitusi kulude tõendamise, kinnitamise ja maksmise kohta, samuti asjaolu, et soovitused viidi ellu, eelkõige volitamissüsteemi ja edasivolitamise tingimuste läbivaatamise, sisekontrollisüsteemide enesehindamise, järelkontrollide arvu kasvu ja dokumenteerimise korra parandamise osas; võtab samuti teadmiseks eelarve- ja finantsteavet käsitlevate andmete aruandluse ja avaldamisega seotud juriidiliste kohustuste täitmise auditi tulemused, mille põhjal võeti meetmeid hankelepingute haldamise ja sisekontrolli parandamiseks, samuti raamatukoguga seotud hankemenetluste ja hüvitiste auditid;

8.   väljendab heameelt Euroopa Kohtu menetlusaegade pideva lühenemise üle, eelkõige eelotsusemenetluste kestvuse märkimisväärse lühenemise üle; on seisukohal, et eelotsusemenetluste kestvuse märkimisväärne lühenemine ei ole siiski veel piisav; märgib lõpetatud kohtuasjade arvu vähenemist (333 otsust ja 161 määrust, kui 2007. aastal olid vastavad arvud 379 ja 172), kuid märgib siiski, et eelotsuste kohtuasjade arv oli oluliselt suurem; märgib samuti, et 2008. aastal oli uute kohtuasjade arv (592) suurim pärast 1979. aastat, mis tõstis veidi 2008. aasta lõpu seisuga menetlusesolevate kohtuasjade arvu (767 kohtuasja; 741 kohtuasja 2007. aasta lõpu seisuga);

9.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2008. aastal kasvas Esimese Astme Kohtu lõpetatud kohtuasjade arv 52%, samuti lühenesid teataval määral menetlusajad, mis ei ole siiski veel piisavalt lühikesed; märgib siiski, et uute kohtuasjade arv oli 2008. aastal erakordselt suur (629 uut kohtuasja võrreldes 522ga 2007. aastal), seetõttu mahajäämus pooleliolevate kohtuasjade osas üha suurenes ka Esimese Astme Kohtu puhul (1154 kohtuasjalt 2007. aastal 1178 kohtuasjani 2008. aastal);

10.   märgib, et samal ajal kui Avaliku Teenistuse Kohus, mille kohtunikest osa vahetus 2008. aastal esimest korda pärast kolmeaastast ametiaega, lõpetas vähem kohtuasju kui 2007. aastal, vähenes siiski pooleliolevate kohtuasjade arv vähesel määral (235 kohtuasjalt 2007. aastal 217 kohtuasjani 2008. aastal) uute taotluste märkimisväärselt väiksema arvu tõttu (111 võrreldes 157ga 2007. aastal);

11.   tunneb heameelt uue integreeritud haldus- ja finantskontrolli süsteemi (SAP-süsteem) üle, mis on olnud kasutusel 1. jaanuarist 2008 ja mille abil on olnud võimalik kulusid kokku hoida ning suurendada kolme asjaomase institutsiooni (nõukogu, Euroopa Kohus ja kontrollikoda) tegevuse tõhusust;

12.   väljendab heameelt praeguse viljaka institutsioonidevahelise koostöö üle kontrollikojaga koolituse valdkonnas;

13.   võtab teadmiseks Euroopa Kohtu järelmeetmed Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja tehtud tähelepanekutele varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustes ja aruannetes; väljendab eelkõige heameelt meetmete üle, mis käsitlevad abiülesandeid täitvate lepinguliste töötajate värbamisega seotud valikukorra kehtestamist; väljendab siiski kahetsust Euroopa Kohtu soovimatuse pärast avaldada oma liikmete majanduslike huvide deklaratsioone ja kordab oma ettepanekut kõnealune kord läbi vaadata;

14.   tunnustab Euroopa Kohust juurdunud tava eest lisada oma tegevusaruandesse peatükk, milles on üldjoontes välja toodud järelmeetmed seoses Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste ja kontrollikoja aruannetega.

(1) ELT L 71, 14.3.2008.
(2) ELT C 273, 13.11.2009, lk. 1.
(3) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(4) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 71, 14.3.2008.
(7) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(8) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(9) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).


2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Kontrollikoda
PDF 205kWORD 43k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (C7-0176/2009 – 2009/2072(DEC))
P7_TA(2010)0095A7-0097/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0176/2009)(2);

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal tehtud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0097/2010),

1.   annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda (C7-0176/2009 – 2009/2072(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(6);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0176/2009)(7);

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal tehtud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(8);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(9);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0097/2010),

1.   võtab teadmiseks, et 2008. aastal olid kontrollikojal kulukohustuste assigneeringud 133 miljonit eurot (2007. aastal 122 miljonit eurot; 2006. aastal 114 miljonit eurot) ja assigneeringute 90,66% kasutusmäär jäi alla teiste institutsioonide keskmist (95,67%);

2.   tuletab meelde, et kontrollikoja 2008. aasta raamatupidamisaruandeid auditeeris ettevõte PricewaterhouseCoopers (nagu ka 2007. aastal, kuid enne seda KPMG), kes tegi järgmised järeldused:

   a) 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldatavuse osas järeldati, et raamatupidamise aastaaruanne annab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse eespool nimetatud nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ning Euroopa Kontrollikoja arvestuseeskirjadele vastava õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast ja lõppenud eelarveaasta finantstulemustest ja rahavoogudest 31. detsembri 2008. aasta seisuga; ning
   b) 2008. aastal kontrollikojale eraldatud vahendite kasutamise ja kehtestatud kontrollimenetluste adekvaatsuse osas järeldati, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes ülalkirjeldatud kriteeriumidele: a) kontrollikojale eraldatud vahendeid ei oleks kasutatud ettenähtud eesmärgil; b) kehtestatud kontrollimenetlused ei annaks vajalikku garantiid, et finantstehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele;

3.   kordab oma ettepanekut kaaluda kontrollikoja jaoks ratsionaalsema struktuuri väljatöötamist ning palub kontrollikojal seoses liikmete üldarvu vähendamisega kaaluda alternatiivseid mudeleid, kehtestades liikmete arvule ülempiiri ja rakendades näiteks liikmete võrdsusel põhinevat rotatsiooni;

4.   võtab teadmiseks kontrollikoja jõupingutused aastaaruannete avaldamise ja esitamise korra parandamiseks; avaldab lootust, et suudetakse kokku leppida korra kehtestamises, mida tulevikus kasutada selles eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi otsustavas etapis, pidades silmas kontrollikoja täielikku sõltumatust ja vastutava komisjoni eelisõiguseid;

5.   märgib, et kontrollikoja eriaruannete avaldamise ja esitamise praegune kord suurendab küll kontrollikoja tuntust ja nähtavust, kuid sellega kaasnevad ka mõned probleemid, nagu: kuigi parlament austab täielikult kontrollikoja õigust esitada igal ajal eriaruannete kujul tähelepanekuid, on parlament seisukohal, et praegune menetlus, mis algab aegsasti enne eelarvekontrollikomisjoni eriraporti tutvustamist kontrollikoja eriaruande avaliku tutvustamise ning kontrollikoja pressikonverentsiga, ei pruugi täielikult vastata kontrollikoja rollile aruandva institutsioonina ning parlamendi ja nõukogu abistajana eelarve täitmise kontrollimisel;

6.   tunneb heameelt, et rahvusvahelise töörühma läbiviidud vastastikuse eksperthinnangu aruandes (mis esitati 2008. aasta detsembris) jõuti üldjäreldusele, et enamikku soovitustest oli arvesse võetud enne hindamist koostatud tegevuskavas; tunneb heameelt kontrollikoja kavatsuse üle lisada teised soovitused 2009.−2012. aasta auditistrateegiasse ning neid soovitusi nimetatud perioodil järgida;

7.   märgib, et kuigi kontrollikoda võttis 2008. aastal tööle 97 inimest (48 amentikku,18 ajutist teenistujat ja 31 lepingulist töötajat), oli vabade ametikohtade arv (69) 2008. aasta lõpus suurem kui 2007. aasta lõpus (siis oli vabu ametikohti 56); võtab arvesse, et kontrollikoda sai juurde 22 ametikohta (ametikohti on kokku 853), kuid sobivate kandidaatide puudusel ei saanud kontrollikoda võtta tööle nii palju inimesi kui kavandatud; nõuab, et kontrollikoda annaks aru, kuidas ta lühendab töölevõtmise menetluses tekkinud viivitusi;

8.   tunneb heameelt võrdsete võimaluste ühiskomitee loomise, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas tehtud edusammude ning büroopindade tõhusa kasutamise üle;

9.   märgib, et kontrollikoja siseaudiitori 2008. aasta aruanne oli suures osas positiivne ning tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et enamikku siseaudiitori esitatud soovitustest on aktsepteeritud ja need on lisatud parandusmeetmete kavadesse; tunneb heameelt sisekontrollide tõhususe seiresüsteemi loomise ning tulemuslikkuse põhinäitajate vastuvõtmise üle;

10.   tunneb heameelt uue integreeritud haldus- ja finantskontrolli süsteemi (SAP-süsteem) üle, mis on olnud kasutusel 1. jaanuarist 2008 ja mille abil on olnud võimalik kulusid oluliselt kokku hoida ning suurendada kolme asjaomase institutsiooni (nõukogu, kontrollikoda ja Euroopa Kohus) tegevuse tõhusust; väljendab samas kahetsust, et kontrollikoda süsteemi varem ei rakendanud;

11.   väljendab heameelt praeguse viljaka koolitusalase koostöö üle Euroopa Liidu Kohtuga;

12.   tuletab seoses liikmete majanduslike huvide deklaratsioonidega meelde, et vastavalt kontrollikoja tegevusjuhendile esitavad kontrollikoja liikmed deklaratsiooni oma majanduslike huvide kohta kontrollikoja presidendile, kes säilitab neid konfidentsiaalselt, ning et neid deklaratsioone ei avalikustata; kinnitab veel kord oma seisukohta, et läbipaistvuse huvides peaksid kõikide ELi institutsioonide liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid olema Internetis avaliku registri kaudu kättesaadavad, ning kutsub kontrollikoda üles võtma sellega seoses vajalikke meetmeid;

13.   kiidab kontrollikoda aasta tegevusaruande kvaliteedi eest ning tunneb heameelt, et aruandesse on lisatud peatükk, mis kirjeldab Euroopa Parlamendi varasemate heakskiidu andmise otsuste ja kontrollikoja aruannete suhtes aasta jooksul võetud järelmeetmeid.

(1) ELT L 71, 14.3.2008.
(2) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(3) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(4) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 71, 14.3.2008.
(7) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(8) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(9) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ombudsman
PDF 198kWORD 40k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (C7-0179/2009 – 2009/2075(DEC))
P7_TA(2010)0096A7-0070/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0179/2009)(2);

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele eelarveaastal 2008 läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0070/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (C7-0179/2009 – 2009/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet(6);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0179/2009)(7);

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele eelarveaastal 2008 läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(8);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(9);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0070/2010),

1.   märgib, et 2008. aastal olid Euroopa Ombudsmani (ombudsman) kulukohustuste assigneeringud kokku 9 miljonit eurot (2007. aastal oli see summa 8,2 miljonit eurot) ning assigneeringute 91,51%-ne kasutusmäär jäi alla teiste institutsioonide keskmise (95,67%);

2.   juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes, et ombudsmani osas ei andnud audit alust olulisteks tähelepanekuteks;

3.   märgib püsiva kasvu suundumust ajavahemikul 2003–2008, sest kulukohustuste assigneeringud kahekordistusid ja kasvasid 4,4 miljonilt eurolt 9 miljoni euroni ning ametikohtade arv suurenes 31-lt 57-ni (kuus uut ametikohta 2009. aastal), samas on kaebuste arv on kasvanud 2436-lt 3346-ni ja algatatud uute uurimiste arv 253-lt 293-ni; märgib, et kui viimase kolme eelarveaasta jooksul ametikohtade arv ei suurenenud, siis 2009. aastal oli seda plaanitud suurendada 63-ni; märgib samuti, et pärast sisemisi ümberkorraldusi 2008. aastal on 57-st ametikohast 24 ette nähtud kaebuste analüüsimise ja uurimiste läbiviimiseks (õigusosakond) ning 31 kaebuste registreerimiseks, jagamiseks ja järelkontrolliks ning muuks tööks, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega (haldus- ja finantsosakond);

4.   tuletab meelde, et ombudsmani ja Euroopa Parlamendi vahel määramatuks tähtajaks sõlmitud koostöö raamlepingus, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal, on sätestatud, et parlament osutab teatavaid haldusteenuseid, sealhulgas teenuseid, mis on seotud hoonete, infotehnoloogia, kommunikatsiooni, õigusabi, meditsiini, koolituse ning kirjaliku ja suulise tõlkega;

5.   võtab teadmiseks siseauditi talituse kindlaks tehtud prioriteetsed valdkonnad, eriti avalike hangete menetluse auditi, sealhulgas pooleliolevate toimingute järelevalve, toetuste auditeerimismenetlus ning 2007. aasta auditite lõpuleviimine ja nendest aruandmine; tunneb heameelt uurimistulemuste üle, eelkõige tähelepaneku üle, et hankemenetlus on märkimisväärselt paranenud, ja selle üle, et kahte 2005. aasta auditis lõpule viimata jäänud meedet oli paremaks muudetud, samuti tähelepaneku üle, et toetuste määramise menetlus on kooskõlas reguleeriva raamistiku ning läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

6.   märgib siiski, et siseauditis tulid ilmsiks ka valdkonnad, milles tuleks edaspidi teha eelkõige järgmisi parandusi: hankemenetluste dokumendid peavad sisaldama põhjalikumaid andmeid, lõpptähtaja muutmist võiks lubada ainult erandjuhtudel, pakkumismenetluse toimingute ajaline jaotus tuleb paremini kavandada, lepingute vastuolulised klauslid tuleb korrigeerida enne allkirjastamist; loodab, et ombudsman jälgib nende küsimustega tegelemist ja annab parlamendile nende kohta aru oma tegevusaruandes;

7.   tunneb heameelt ombudsmani otsuse üle avaldada ombudsmani iga-aastane majanduslike huvide deklaratsioon ombudsmani kodulehel;

8.   kordab oma nõudmist, mille kohaselt peab ombudsman lisama järgmisesse tegevusaruandesse peatüki, milles esitatakse üksikasjalik ülevaade Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste kohaselt vastaval aastal võetud meetmete kohta.

(1) ELT L 71, 14.3.2008.
(2) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(3) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(4) ELT C 273, 13.11.2009,lk 122.
(5) ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 71, 14.3.2008.
(7) ELT C 273, 13.11.2009,lk 1.
(8) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(9) ELT C 273, 13.11.2009,lk 122.
(10) ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.


2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Andmekaitseinspektor
PDF 199kWORD 39k
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C7-0180/2009 – 2009/2076(DEC))
P7_TA(2010)0097A7-0098/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0180/2009)(2);

–   võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning ELi toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0098/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa andmekaitseinspektori tegevusele 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile, ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C7-0180/2009 – 2009/2076(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(6);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7-0180/2009)(7);

–   võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2008. aastal läbi viidud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(8);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(9);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning ELi toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0098/2010),

1.   võtab teadmiseks, et 2008. aastal olid Euroopa Andmekaitseinspektori kulukohustuste assigneeringud kokku 5,3 miljonit eurot (2007. aastal 5 miljonit eurot(11)) ning assigneeringute 86,14% kasutusmäär jäi alla teiste institutsioonide keskmist (95,67%);

2.   võtab teadmiseks, et Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud alaliste ametikohtade arv on pidevalt suurenenud; kui 2007. aastal oli alalisi ametikohti 29, siis 2008. aastal oli neid 33 (2006. aastal 24); tunneb heameelt selle üle, et kõik need ametikohad on täidetud; võtab teadmiseks ametikohtade ja ülesannete arvu kontrollitud suurenemise ning piiratud laiendamise, tänu millele on võimalik uusi töötajaid adekvaatselt integreerida ja koolitada; märgib siiski, et eelarveartikli „Muu personal” kulude täitmismäär (51,98%) jäi alla keskmise;

3.   juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes, et Euroopa Andmekaitseinspektori osas ei andnud audit alust olulisteks tähelepanekuteks;

4.   tunneb heameelt finants- ja personalijuhtimise konsolideerimise üle ning selle üle, et 2008. aastal muudeti sisekontroll paremini toimivaks ja tõhusamaks; ootab finantsvahendite ja inimressursside ning asutusesisese töökorralduse edasist arengut, mille Euroopa Andmekaitseinspektor määras oma 2009. aasta peamiste eesmärkide hulka;

5.   tuletab meelde, et kõikide Euroopa Andmekaitseinspektori lähetuste haldamisega tegeleb komisjoni nõuete büroo (komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu peasekretäride vahelise, koos Euroopa Andmekaitseinspektoriga 7. detsembril 2006 alla kirjutatud halduskoostöölepingu alusel, mis kehtib alates 16. jaanuarist 2007 kolm aastat);

6.   tuletab meelde, et Euroopa Andmekaitseinspektori siseauditi talituse (mille funktsiooni täidab halduskoostöölepingu alusel komisjoni siseaudiitor) läbiviidud hindamine tõendas, et sisekontrollisüsteem on toimiv ja tõhus ning suudab anda piisavalt kinnitust asutuse eesmärkide saavutamise kohta, ning ootab järelauditi tulemusi; tunneb heameelt, et sisekontrolli kohta koostatud sisearuanne näitas, et asutusesisestest soovitustest oli arvesse võetud 80%;

7.   väljendab heameelt selle üle, et igal aastal avaldatakse asutuse valitud liikmete (Euroopa andmekaitseinspektor ja inspektori asetäitja) majanduslike huvide deklaratsioonid, mis sisaldavad asjaomast teavet tasustatavate ametikohtade või deklareeritava kutsetegevuse kohta;

8.   palub, et Euroopa Andmekaitseinspektor lisaks 2009. aasta tegevusaruandesse peatüki, milles esitatakse üksikasjalik ülevaade Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste kohaselt vastaval aastal võetud järelmeetmete kohta.

(1) ELT L 71, 14.3.2008.
(2) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(3) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(4) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) ELT L 71, 14.3.2008.
(7) ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
(8) ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
(9) ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) 2006: 4,1 miljonit eurot.


Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
PDF 220kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0188/2009 – 2009/2117(DEC))
P7_TA(2010)0098A7-0071/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse asutamise kohta(3), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0071/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0188/2009 – 2009/2117(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse asutamise kohta(7), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0071/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0188/2009 – 2009/2117(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse asutamise kohta(11), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0071/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

   võttis teadmiseks kontrollikoja 2006. aasta aruandes sisalduva tähelepaneku, et 2006. aastal oli akumuleeritud eelarveülejäägi summa 16 900 000 eurot ja et 2007. aastal maksab keskus oma klientidele tagasi 9 300 000 eurot; nõustus kontrollikoja arvamusega, et ülejääkide akumuleerimine näitas, et keskuse tõlgete hinnakujundusmeetod ei ole olnud piisavalt täpne;
   palus, et komisjon ja keskus püüaksid kiiresti lahendada vaidluse tööandjapoolsete pensionifondi sissemaksete küsimuses,

Tulemused

1.   kiidab keskust selle eest, et ta töötas välja tõhusa infotehnoloogiavahendi FLOSYSWEB, mille kaudu kliendid saadavad tõlketellimusi, valides eri formaatide vahel, ning saavad tõlked sama süsteemi kaudu tagasi;

Alusmäärusega vastuolus olev eelarveülejääk

2.   võtab teadmiseks, et juba mitu aastat on keskusel olnud määrusega (EÜ) nr 2965/94 vastuolus olev akumuleeritud eelarveülejääk, mis moodustas 2008. aastal 26 700 000 eurot (2006. aastal oli see 16 900 000 eurot, 2005. aastal 10 500 000 eurot ja 2004. aastal 3 500 000 eurot); võtab teadmiseks, et see on peamiselt seotud klientidelt saabuvate tõlketellimuste prognoosi ebatäpsusega; palub keskusel võtta tõhusamaid meetmeid, et vältida ülejäägi pidevat suurenemist;

3.   märgib, et 2009. aastal tagastas keskus klientidele 11 450 000 eurot; rõhutab ka, et juba 2007. aastal tagastas keskus klientidele 9 300 000 eurot;

4.   võtab teadmiseks, et keskuse raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 1 580 984,34 eurot; raamatupidamisaruande ja intressimaksete taseme põhjal teeb järelduse, et keskus hoiab pidevalt reservis väga suurt hulka sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli keskuse sularahareserv 48 405 006,88 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte igakülgne järgimine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida keskuse sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena; kutsub keskust üles pakkuma oma klientidele tulevikus teenuseid kulusid katva hinnaga;

Töötajate pensionimaksed

5.   peab väga kahetsusväärseks seda, et kuigi juba mitmel aastal on eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides probleemile tähelepanu juhitud, ei ole veel leitud lahendust keskuse ja komisjoni vahelisele konfliktile seoses tööandja poolt töötajate eest tasutavate pensionifondi sissemaksetega;

6.   märgib murelikult, et keskuse ja komisjoni vaheline lahendamata konflikt läheb keskusele maksma mitu miljonit eurot; märgib eriti, et keskus moodustas 2008. aastal 15 300 000 euro suuruse reservi konflikti tagajärgedega toimetulekuks; palub seetõttu keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni läbirääkimiste arengust ja töötajatega seotud kuludest (aja- ja rahakulu), mis on kantud konflikti tõttu;

Siseaudit

7.   märgib, et keskus võttis siseauditi kasutusele 2006. aastal ja see ametikoht on olnud täidetud alates 2008. aasta veebruarist;

8.   tunnistab, et enamik siseauditi talituse soovitusi on nüüdseks ellu viidud; on seisukohal, et keskuse jaoks on väga tähtis rakendada täielikult tundlike ametikohtade ja töötajate liikuvuse poliitikat;

Inimressursid

9.   märgib, et 2008. aasta detsembris oli ametnike ja ajutiste teenistujatega täidetud ainult 81% ettenähtud töökohtadest; võtab teadmiseks, et keskus põhjendas seda kontoriruumi puudusega, mis on takistanud töötajate töölevõtmist vastavalt ametikohtade loetelule; arvab siiski, et keskus peab kavandama töölevõtumenetlusi realistlikumalt ja tõhusamalt, et pidada kinni tähtaegadest ja näha ette kõik nõuded, mis on seotud keskuse töötajate arvu suurenemisega;

10.   ergutab keskust koostama põhjalikke koolituskavasid, mis põhinevad töötajate kõrge pädevuse säilitamiseks vajalikel oskustel ja võimetel; samuti toetab keskust meetmete võtmisel koolituskursuste kvaliteedi tõhusaks jälgimiseks;

o
o   o

11.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 107.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 107.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 107.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13)5 ELT L 255, 26.9.2009, lk 145.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
PDF 206kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0181/2009 – 2009/2110(DEC))
P7_TA(2010)0099A7-0091/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(3), eriti selle artiklit 12a;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0091/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0181/2009 – 2009/2110(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(7), eriti selle artiklit 12a;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0091/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0181/2009 – 2009/2110(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7–0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(11), eriti selle artiklit 12a;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0091/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja juhtis eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas tähelepanu kontrollikoja tähelepanekutele seoses suure arvu assigneeringute ülekandmise või tühistamisega ja vajadusele määrata kavandamise käigus eesmärgid ja mõõdetavad näitajad ning luua selge seos püstitatud eesmärkide ja nende täitmiseks vajalike eelarvevahendite vahel,

1.   tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tunnistas keskuse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande seaduslikuks ja korrektseks;

Tulemused

2.   õnnitleb keskust seoses asjaoluga, et keskus sai kontrollikojalt 2008. aasta eelarve täitmise osas positiivse kinnitava avalduse mitte ainult raamatupidamisaruande, vaid ka selle aluseks olevate tehingute kohta; märgib, et keskus on teinud suuri edusamme varade selgitamise, registreerimise ja bilansis arvele võtmise inventuurikorra, sisekontrollimenetluste dokumenteerimise ja avalike hankemenetluste osas;

3.   rõhutab veel kord, et keskusel tuleb määrata programmitöös kindlaks SMART-eesmärgid (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid) ja RACER-näitajad (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad näitajad), et hinnata oma eesmärkide täitmist; võtab teadmiseks, et keskus märkis, et võttis neid märkusi 2009. aasta töökavas arvesse; palub keskusel ühtlasi kaaluda kõikide tegevuskulude kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab kiirelt selgitada, kui palju iga töötaja mingile projektile tööaega kulutab, ning tugevdada tulemuste saavutamisele keskendunud lähenemisviisi;

4.   õnnitleb keskust seoses kavatsusega võtta 2010. aastal kasutusele katsesüsteem, mis võimaldab salvestada, kui palju iga töötaja mingile projektile tööaega kulutab;

5.   palub, et keskus võrdleks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis selle aasta tulemusi, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, ja eelnenud aasta tulemusi, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks üht aastat teisega võrreldes paremini hinnata keskuse töö tulemuslikkust;

6.   tunneb heameelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Euroopa Koolitusfondi vahel loodud tiheda koostöö ja koostoime üle, pidades silmas kahe ameti omavahel seotud vastutusvaldkondi; palub mõlemal ametil lisada oma 2009. aasta tegevusaruandesse koostöölepingut käsitlev üksikasjalik järelaruanne;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et keskus on taas assigneeringuid üle kandnud järgmisesse aastasse (25% maksete assigneeringutest ehk 1,4 miljonit eurot); rõhutab, et niisugune olukord näitab puudusi põhitegevuseks ettenähtud liigendatud assigneeringute kavandamises ja järelevalves;

Inimressursid

8.   juhib tähelepanu sellele, et keskuses on ametis 128 töötajat ja 2009. aastal võeti seal kasutusele tulemuslikkuse mõõtmise süsteem; ootab sellelt süsteemilt tulemusi;

Siseaudit

9.   õnnitleb keskust sel puhul, et ta oli esimene amet, kes vabatahtlikult nõustus eetiliste põhimõtete prooviauditiga; märgib, et nimetatud auditi teostasid 16.–20. veebruaril 2009 kolm audiitorit ning siseauditi talitus kinnitas, et keskuses on välja kujundatud hea eetikaraamistik;

10.   võtab teadmiseks, et alates 2006. aastast on keskus siseauditi talituse 30 soovitusest rakendanud 15; märgib, et 15 seni teostamata soovitusest 6 on väga olulised ja seotud peamiselt personalijuhtimisega (nt personali töö tulemuslikkus, isiklike eesmärkide seadmine ja personalikomitee ülesannete ning kohustuste kindlaksmääramine);ootab edasiminekut selles keskuse töö seisukohalt äärmiselt tähtsas valdkonnas ja nõuab, et teda edusammudest teavitataks;

o
o   o

11.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 118.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 118.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 118.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 141.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur
PDF 206kWORD 48k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0201/2009 – 2009/2130(DEC))
P7_TA(2010)0100A7-0105/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010.aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur(3), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0105/2010),

1.   annab heakskiidu Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0201/2009 – 2009/2130(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010.aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur(7), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0105/2010),

1.   annab heakskiidu Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0201/2009 – 2009/2130(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010.aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur(11), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0105/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009 heakskiidu Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

   võttis teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et agentuuril puudus asjakohane menetlus ülekantavate rahaliste vahendite määramiseks, mistõttu vähemalt 125 000 euro ulatuses assigneeringuid kanti üle ilma juriidiliste kohustusteta;
   märkis, et kontrollikoda oli seisukohal, et agentuur ei olnud veel piisavalt dokumenteerinud sisekontrollimenetlusi;

Tulemused

1.   võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et agentuur ei koosta mitmeaastast töökava; rõhutab seepärast nimetatud dokumendi koostamise tähtsust agentuuri strateegia tõhusa rakendamise ja eesmärkide saavutamise jaoks; tervitab siiski agentuuri otsust koostada see dokument vastavalt haldusnõukogu keskpika tähtajaga strateegiale;

2.   lisaks kutsub agentuuri üles kaaluma võimalust võtta kõigi oma põhitegevuste kavandamisel kasutusele Gantti diagramm, mis näitaks kiiresti, kui palju aega on iga asjaosaline mingile projektile kulutanud, ning toetaks tulemuste saavutamisele suunatud lähenemisviisi;

3.   palub agentuuril tabelis, mis tuleb lisada kontrollikoja järgmisele aruandele, võrrelda vaadeldava aasta eelarve täitmist eelnenud aasta eelarve täitmisega, mis võimaldaks eelarve täitmisele heakskiitu andval asutusel paremini hinnata agentuuri eri aastate täitmise tulemusi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.   juhib tähelepanu vajadusele parandada agentuuri tegevuse kavandamisel ilmnenud puudusi nii, et edaspidi oleksid eelarve koostamise menetlused piisavalt ranged ja välditaks eelarveridadel olevate summade suurendamist ja/või vähendamist; lisaks rõhutab, et selline olukord on vastuolus sihtotstarbelisuse põhimõttega; muu hulgas märgib, et vastupidiselt kehtivale eeskirjale ei taotletud haldusnõukogult ülekannete heakskiitmist ega teavitatud teda ülekannetest; märgib aga seejuures, et agentuur on kohustunud parandama eelarve kavandamist ja järelevalvet ning sellega vähendama muudatuste tegemist eelarves;

5.   võtab teadmiseks ka agentuuri vastuse, milles rõhutatakse, et seoses agentuuri lõplikku asukohta ülekolimisega oli 2008. aasta eelarve kavandamine eriti keeruline;

6.   võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, mille kohaselt vastupidiselt finantseeskirja nõuetele võeti teatavad juriidilised kohustused (kokku 1 400 000 euro ulatuses) enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi;

Sisekontroll

7.   kinnitab, et sisekontrollitalitus on esitanud agentuurile 15 soovitust, millest 9 loeti „väga tähtsaks” ja need käsitlevad vajadust töötada välja kogu agentuuri tegevust hõlmav näidikute süsteem, samuti juhtkonna kindlust suurendavat sisemist töökorraldust ja menetluskorda, personalijuhtimist (värbamismenetluste ja dokumenteerimissüsteemide tugevdamine) ning asutusesiseste menetluste vajadust, et vähendada agentuuri maksete hilinemist;

Personal

8.   märgib, et 2008. aastal toimus personali värbamine algselt ettenähtust palju kiiremini ja palkadeks kavandatud eelarvelised vahendid jäid vajadusest 35% ehk 1 300 000 euro võrra väiksemaks; palub seetõttu agentuuril parandada eelarve täitmise järelevalvet;

o
o   o

9.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 1.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 1.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 1.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 202.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ülesehitusamet
PDF 203kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0183/2009 – 2009/2112(DEC))
P7_TA(2010)0101A7-0072/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(3), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0072/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Ülesehitusameti direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülesehitusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0183/2009 – 2009/2112(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(7), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0072/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülesehitusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0183/2009 – 2009/2112(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(11), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0072/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Ülesehitusameti direktori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis märkis muu hulgas, et kontrollikoda tuvastas 2007. aastat käsitlevas aruandes seoses ameti ülesannete delegatsioonidele üleminemisega kolm potentsiaalset riski:

   a) tulenevalt ameti tegevuse mitmeaastasusest jäi osa eelarveassigneeringuid (453 miljonit eurot) kasutamata ning nimetatud maksed tuleb teha pärast 2008. aastat, mis on ühtlasi ameti viimane tegevusaasta;
   b) komisjoni 11. juuni 2008. aasta selgitav teade toimikute üleandmise kohta ei hõlma ameti bilansi kõiki kirjeid;
   c) komisjon oleks pidanud ameti mandaadi lõppedes võtma ühtlasi üle 31. detsembri 2007. aasta seisuga bilansis näidatud 180 miljoni euro suuruse kogunenud ülejäägi ja selle haldamise,

1.   võtab teadmiseks, et komisjoni ja Euroopa Ülesehitusameti vahelises 17. detsembri 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis on sätestatud, et pärast 31. detsembrit 2008 lähevad ameti ülejäänud varad komisjoni valdusse;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.   võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, mille kohaselt ei olnud antud juhul täidetud ükski rahvusvahelisele organisatsioonile 1 399 132 euro (st 0,31% ettenähtud tegevuseelarvest) suuruse otsese toetuse andmiseks vajalikest ametlikest tingimustest;

3.   rõhutab, et kontrollikoja auditeeritud viit piiriülese koostöö projekti (kogumaksumus 528 000 eurot, st 0,12% ettenähtud tegevuseelarvest) ei tunnistatud asjakohasteks, kuna ameti ja komisjoni delegatsiooni esindajatest koosnev hindamiskomitee ei olnud arvesse võtnud kohalike hindajate tuvastatud probleeme; võtab sellest hoolimata teadmiseks ameti vastuse, milles ta kaitseb end argumendiga, et vastavalt kehtivatele eeskirjadele ei ole hindajate arvamus hindamiskomisjoni suhtes siiani siduv;

4.   nõuab seoses Euroopa Ülesehitusameti tegevuse lõpetamisega Kosovos kasutatud vahendite hindamist, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende vahendite kasutamine aitas luua toimivaid ja püsivaid struktuure õigus- ja haldussüsteemis;

5.   peab kahetsusväärseks, et tõhusalt töötanud ameti tegevus lõpetati ja varade valitsemine anti üle delegatsioonidele; nõuab, et komisjon koostaks aruande, milles näidatakse, kui palju suurendati seoses ameti ülesannete ülevõtmisega delegatsioonide isikkoosseisu; palub komisjonil anda põhjalik ja täielik selgitus selle kohta, kas ametilt delegatsioonidele üle antud vahenditest anti eelarvetoetust;

o
o   o

6.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 43.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 43.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 43.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 176.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet
PDF 210kWORD 51k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0193/2009 – 2009/2122(DEC))
P7_TA(2010)0102A7-0068/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008(3), millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet, eriti selle artiklit 60;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0068/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0193/2009 – 2009/2122(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008(7), millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet, eriti selle artiklit 60;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0068/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0193/2009 – 2009/2122(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008(11), millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet, eriti selle artiklit 60;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0068/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament:

   võttis teadmiseks kontrollikoja kriitika mitme auditeeritud hankemenetluse kohta;
   nõudis, et amet peaks kinni kontrollikojale antud vastustes antud lubadustest täita rangelt hankemenetluste eeskirju ja pöörata erilist tähelepanu sellele, et võimalikele pakkujatele esitatakse selge teave;
   tõstis esile kontrollikoja tähelepaneku, et 2007. aasta ametikohtade loetelus oli 467 ajutist ametikohta, kuid personalikuludeks ette nähtud assigneeringutest ei piisanud nende ametikohtadega seotud tegelike personalikulude katmiseks ja seetõttu leppis amet komisjoniga kokku, et ametikohtade arvu vähendatakse kõige rohkem 342ni, millest 333 oli aasta lõpuks täidetud;

1.   väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda pidas ameti 2008. aasta raamatupidamise aruannet usaldusväärseks ning raamatupidamisandmete aluseks olevaid tehinguid tervikuna seaduslikeks ja korrektseteks;

2.   võtab teadmiseks, et ametile eraldati 2008. aasta eelarvest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena 30 000 000 eurot;

3.   võtab teadmiseks, et ameti eelarve suurenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 42% ehk 72 000 000 eurolt 102 000 000 euroni ning töötajate arv suurenes 362lt 442ni;

Tulemused

4.   rõhutab, et ametil tuleb määrata programmitöös kindlaks oma SMART (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) eesmärgid ja RACER (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad) näitajad, et saavutusi hinnata; võtab teadmiseks ameti vastuse, milles kinnitatakse, et amet parandas oma 2010. aasta töökava eesmärkide ja tulemusnäitajate rakendamise ning parema ressursiplaneerimise süsteemiga; kutsub ametit ühtlasi üles kaaluma kõikide põhitegevuste kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab ülevaatlikult näidata projektidele kuluvat iga töötaja tööaega ning edendada tulemuste saavutamisele keskendunud lähenemisviisi;

5.   nõuab, et amet võrdleks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev institutsioon saaks paremini hinnata ameti tulemusi aastate võrdluses;

Tasude ja lõivude määrus

6.   märgib, et 2008. aastal korraldati sertifitseerimistegevust esimest korda terve aasta jooksul komisjoni 31. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 593/2007 alusel, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive(14);

7.   nõuab, et amet kehtestaks sertifitseerimisprojektide järelevalvesüsteemi tagamaks, et projekti kogu kestuse jooksul ei erineks tasutud lõivud oluliselt tegelikest kuludest;

8.   väljendab kahetsust selle üle, et 2008. aastal saadi iga-aastastest kindlatest maksesummadest tulu, mis oli oluliselt suurem osutatud teenuste kuludest, ning kutsub ametit üles tagama, et see järgmistel aastatel ei korduks;

Assigneeringute ülekanded

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et 2009. aastasse ülekantud tegevuskulude assigneeringute maht oli suur (rohkem kui 53 000 000 eurot ehk 79% tegevuskulude assigneeringutest); tunnistab, et assigneeringute mahukas ülekandmine 2009. aastasse on vastuolus aastapõhisuse põhimõttega, isegi kui teatud ebakindlus lõivude ja tasude taseme osas on ameti esialgsele majandustsüklile omane; toonitab, et selline olukord näitab ettevõtte ressursiplaneerimise nõrkust, mille põhjustas viivitus teenuseosutamise lepingu allkirjastamisel; nõuab seetõttu, et järgmise eelarveaasta kohta esitataks komisjonile ja Euroopa Parlamendile palju realistlikumad prognoosid ja antaks piisavalt aega nende analüüsimiseks;

10.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 1 988 000 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ameti sularahavaru on püsivalt väga suur; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti sularahavaru suurus 57 245 000 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ameti sularahavaru püsivalt võimalikult väiksena;

11.   märgib, et 2008. aastal paigutati 15% personaliga seotud kulude assigneeringutest ümber tegevuskulude assigneeringu alla, mis viitab ebarealistlikule planeerimisele; väljendab muret sellise ümberpaigutamise tõhususe üle ning uurib sellega seoses täiendavalt ettevõtte ressursiplaneerimise süsteemi rakendamise arendus- ja järelkulusid;

Muud täiustused, mida amet peab tegema

12.   väljendab muret selle üle, et puudub kooskõlastatus ameti vajaduste, töötajate ja finantseeskirjade vahel, ning eelkõige selle üle, et töötajate valiku menetluste tõttu on keeruline võtta tööle asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid; on seisukohal, et kõnealuse küsimusega võiks tegeleda detsentraliseeritud ameteid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm;

13.   nõuab, et amet parandaks töötajate töölevõtmise kavandamist, et see oleks realistlikum, ja nõuab puuduste kõrvaldamist eelarvestamisel ning ressursiplaneerimise süsteemi järelevalvet;

Siseaudit

14.   tunnistab, et amet on rakendanud siseauditi talituse poolt alates 2006. aastast tehtud 28st soovitusest 15; märgib, et 13st rakendamisel olevast soovitusest kaht loetakse „ülitähtsaks” ja viit „väga oluliseks”; märgib, et need soovitused puudutavad eelarvelist kindlusetust, riskianalüüsi puudumist, hindamis- ja edutamispoliitika puudumist, eelarveaasta pikkuse määramise menetlust ja menetluse puudumist tehtud erandite kajastamiseks;

o
o   o

15.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(15).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 21.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 21.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 21.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 122.
(14) ELT L 140, 1.6.2007, lk 3.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
PDF 210kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0195/2009 – 2009/2124(DEC))
P7_TA(2010)0103A7-0104/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus(3), eriti selle artiklit 23;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0104/2010),

1.   annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0195/2009 – 2009/2124(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Tõrje ja Ennetamise Euroopa Keskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus(7), eriti selle artiklit 23;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0104/2010),

1.   annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0195/2009 – 2009/2124(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Tõrje ja Ennetamise Euroopa Keskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus(11), eriti selle artiklit 23;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0104/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kindluse selle kohta, et 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning märkis eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas, et:

   keskuse eelarve suurenes 17,1 miljonilt eurolt 2006. aastal 28,9 miljoni euroni 2007. aastal;
   2006. aastal oli ülekandmise määr ligi 45 % ja 2007. aastal ei toimunud olulist paranemist, kui määr oli ligi 43 %, mis osutab keskuse raskustele eelarve täitmisel;
   kontrollikoja tähelepaneku kohaselt näitab eelarvemuudatuste tase puudusi eelarve täitmise järelevalves,

1.   väljendab rahulolu keskuse eduka viienda tegevusaastaga; märgib, et keskuse eelarve suurenes 17,1 miljonilt eurolt 2006. aastal 28,9 miljoni euroni 2007. aastal ning 40,7 miljoni euroni 2008. aastal;

Tulemused
2. märgib sellest tulenevalt, et keskus tugevdas oma tegevust rahvatervise valdkonnas, suurendas konkreetsetele haigustele suunatud programmide võimsusi, arendas edasi partnerlusi ja parandas oma juhtimisstruktuure;

3.   palub keskusel esitada kontrollikoja järgmisele aruandele lisatava tabeli, milles võrreldaks saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, saavutatud tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata fondi tulemuslikkust aastate lõikes;

Assigneeringute ülekandmine

4.   märgib, et kontrollikoda juhib tähelepanu asjaolule, et ligi 16,2 miljonit eurot (mis moodustab 40% keskuse kogueelarvest) tuli kanda üle järgmisesse aastasse; tunneb sellega seoses muret, et kõnealune olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega, ning osutab puudustele keskuse eelarvestamises ja eelarve täitmises;

5.   märgib, et keskuse 2008. aasta raamatupidamine kajastab saadud intressitulu 313 000 eurot ning et kooskõlas finantsmäärusega tuli 307 000 euro suurune summa maksta komisjonile tagasi; järeldab aastaaruande ja intressimaksete summa põhjal, et keskuse käsutuses on püsivalt väga suur sularahareserv; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli keskuse sularahareservis 16 705 090,95 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne rakendamine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida keskuse sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

6.   võtab teadmiseks keskuse jõupingutused viimaks lõpule 2008. aastal alustatud hanked ja asjaomaste lepingute sõlmimine 2009. aasta alguses, et vähendada ülekantavaid summasid;

Keskuse asukoht

7.   tunneb muret selle üle, et 31. detsembril 2008 puudus ikka veel asukohakokkulepe keskuse ja Rootsi valitsuse vahel, sest mitmed küsimused olid lahendamata ning oli vaja uusi läbirääkimisi; juhib tähelepanu asjaolule, et juba 2007. aasta eelarvele heakskiidu andmisel väljendas eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus muret seoses kontrollikoja tähelepanekutega, et keskus oli maksnud välja 500 000 eurot tööruumideks üüritud hoonete renoveerimise eest, ja et 2006. aastal tehti ehitustööde osas otsus keskuse ja omaniku vahelise otsekokkuleppega, täpsustamata ehitustööde iseloomu, tähtaegu ja maksetingimusi; tunneb sellegipoolest heameelt asjaolu üle, et isiklikke identifitseerimisnumbreid käsitlev kokkulepe sõlmiti 2009. aasta märtsis ja toetab keskuse jõupingutusi leida lõplikud lahendused koos Rootsi valitsusega;

8.   tuletab detsentraliseeritud ameteid käsitlevale institutsioonidevahelisele töörühmale meelde, et nad käsitleksid kõnealust küsimust üldiselt oma aruteludes;

Inimressursid

9.   rõhutab, et töölevõtmise menetluste kavandamisel esineb ikka veel puudusi; on eelkõige mures selle tõttu, et 2008. aasta lõpuks oli 130 heakskiidetud ametikohast täidetud kõigest 101;

10.   võtab teadmiseks püüdlused kinnitatud ametikohtade loetelus sisalduva 130 töökoha täitmiseks 2008. aastal; tunneb heameelt 54 täiendava töötaja (ajutised teenistujad, lepingulised teenistujad ja riikide lähetatud eksperdid) töölevõtmise üle, millega saavutati 2008. aasta lõpuks 101 täidetud kohta, mis aitab tagada keskuse toimivuse ja võimaldab tal oma ülesandeid täita; peab kahetsusväärseks asjaolu, et 16 töölevõtmise menetluse puhul osutus vajalikuks ametikoht mitu korda välja kuulutada; toetab keskuse poolt olukorra parandamiseks võetud meetmeid; tunneb heameelt keskuse sisekorralduse läbivaatamise üle;

Siseaudit

11.   mõistab hukka asjaolu, et keskus ei ole ikka veel täielikult täitnud oma kohustust saata eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele keskuse direktori koostatud aruanne, milles esitataks kokkuvõtlikult siseaudiitori läbiviidud siseauditite arv, nagu nähakse ette raamfinantsmääruse artikli 72 lõikes 5; tunnistab sellegipoolest, et keskus esitas teabe veel täitmata kuue soovituse kohta, mida komisjoni siseauditi talitus peab väga oluliseks; märgib, et need mõjutavad haldamise kvaliteeti (seoses teadusalase nõu, tervisealase teavitamise ning kiireloomulise riski/ohu hindamise kehtiva korra tõhustamisega), järelmeetmeid seoses teatavate sisekontrolli standarditega (nt finantsprotsessi loomine) ja teiste sisekontrolli standardite rakendamist (nt puudujääkide tuvastamine ja iga-aastase tegevusaruande ülesehitus);

o
o   o

12.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 112.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 112.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 112.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 133.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet
PDF 207kWORD 49k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0202/2009 – 2009/2131(DEC))
P7_TA(2010)0104A7-0089/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta(3) määrust (EÜ) nr 1907/2006, millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur, eriti selle artiklit 97;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0089/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0202/2009 – 2009/2131(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta(7) määrust (EÜ) nr 1907/2006, millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur, eriti selle artiklit 97;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0089/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0202/2009 – 2009/2131(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta(11) määrust (EÜ) nr 1907/2006, millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur, eriti selle artiklit 97;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0089/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et 2008. aasta oli ameti esimene tegevusaasta,

1.   märgib, et 2008. aastal rahastati ametit ühenduse toetusest 62 200 000 euro ulatuses vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 185 ja vähemal määral tööstuse poolt keemiliste ainete registreerimise eest makstud tasudest vastavalt REACH-määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur);

Tulemused

2.   on veendunud, et amet täidab rolli, mida komisjon ei saa üle võtta, et ameti tegevus on täielikult kooskõlas ELi strateegiliste prioriteetidega ning see täiendab teiste ametite tegevust;

3.   võtab teadmiseks märkused, mis esitati komisjoni poolt 2009. aastal tellitud ELi detsentraliseeritud asutustele antud välishinnangus, milles sedastatakse, et mitmeaastase tööprogrammi eesmärgid ja tegevused on kooskõlas ameti volitustega ning tulemused on õigeaegsed, kasulikud ja kvaliteetsed;

4.   rõhutab siiski, et ametil oleks kasu tagasisidemenetluste väljatöötamisest ja suurema tähelepanu pööramisest kliendisuhetele;

5.   väljendab rahulolu Euroopa Kemikaaliameti eduka esimese tegevusaasta üle, 2007. aastal vastutas ameti eelarve haldamise eest komisjon (ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat); rõhutab eelkõige, et ameti sujuv ja suhteliselt kiire loomine õnnestus peamiselt tänu tõhusale toetusele peadirektoraadilt, kelle vastutusalas amet on, kogemuste vahetamisele muude sarnaste ametitega ning asukohariigi tugevale toetusele;

6.   võtab teadmiseks, et määruses (EÜ) nr 1907/2006, millega amet loodi, on sätestatud, et määrus vaadatakse läbi iga 10 aasta tagant;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

7.   võtab teadmiseks, et kontrollikoda märkis, et põhitegevuse puhul esines viivitusi seoses infotehnoloogia süsteemi rakendamisprobleemide ja kvalifitseeritud töötajate puudumisega; märgib eelkõige, et põhitegevuseks eraldatud kulukohustustest kanti üle 41% ning tühistati 37,5%; rõhutab, et selline olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega, ning osutab puudustele ameti tegevuse kavandamisel; nõuab seetõttu, et amet võtaks meetmeid oma ressursside kavandamiseks ja jälgimiseks;

8.   nõuab ka, et amet parandaks assigneeringute kasutamise kontrollimismenetlusi; võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et märkimisväärselt paljude üle 400 000 euro väärtuses olevate tehingute puhul ei katnud eelarvelised kulukohustused kulutusi, mistõttu need tehingud on ebakorrektsed; võtab siiski teadmiseks ameti vastuse, milles kinnitatakse, et 2009. aasta lõpuks on töökohad piisavalt täidetud ning finantsmenetlusi ja sisekontrolli süsteeme on parandatud ja tugevdatud;

9.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 643 007,40 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete suuruse põhjal, et ameti käsutuses on püsivalt väga palju sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti sularahareservis 18 747 210,75 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ameti sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

Personal

10.   märgib, et ametikohtade loetelus esitatud töökohtade koguarv suurenes enam kui kahekordselt esimesel aastal, mil amet tegutses iseseisvalt; tunneb heameelt asjaolu üle, et aasta lõpuks oli amet täitnud 95% ametikohtade loetelus sisalduvatest töökohtadest; tuletab sellega seoses meelde, et värbamismenetlust tuleb hoolikat rakendada;

11.   peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et valikukomisjoni tööga seotud dokumentides esines puudusi; võtab ka teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, milles rõhutatakse seoses 14 värbamismenetlusega, et nendes ei olnud tagatud valikukomisjonide sõltumatus (st seal olid direktori alluvusse kuuluvad ajutised töötajad), sest direktor oli mõlema komisjoni esimees; tunneb siiski heameelt, et amet on otsustanud, et direktor enam valikukomisjonide tegevuses ei osale;

12.   on teadlik, et juhtkonna ametikohtade ulatuslik rotatsioon ametis ohustab tegevuse järjepidevust; palub seetõttu, et amet kehtestaks hästi määratletud üleandmise korra, et tagada ülesannete sujuv üleminek ning asjakohaste tegevuste, toimikute või menetluste järjepidev üleandmine;

Siseaudit

13.   tõdeb, et 2008. aasta oli esimene aasta, mil ameti tegevust kontrollis siseauditi talitus, ning et 2008. aasta juulis viidi läbi riskihindamine, et määrata kindlaks auditi prioriteedid ja siseauditi talituse kava järgmiseks kolmeks aastaks;

14.   märgib, et siseauditi talitus andis 12 soovitust, millest neli kuuluvad kategooriasse „väga tähtis” ning on seotud ameti tegevuse järjepidevuse ja värbamismenetlustega; tõdeb, et enamik nendest soovitustest viidu ellu juba 2008. aastal ning ülejäänud meetmed viidi lõpule 31. detsembriks 2009;

o
o   o

15.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(13).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 33.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 33.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 33.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaagentuur
PDF 204kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0186/2009 – 2009/2115(DEC))
P7_TA(2010)0105A7-0092/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon)(3), eriti selle artiklit 13;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0092/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0186/2009 – 2009/2115(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon)(7), eriti selle artiklit 13;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0092/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0186/2009 – 2009/2115(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon)(11), eriti selle artiklit 13;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0092/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009 heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja täheldas heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis eelkõige puudujääke Euroopa teemakeskustega sõlmitud toetuslepingute haldamisel ning palus agentuuril tagada hanke-eeskirjade täielik järgimine,

1.   märgib, et Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. aasta põhitegevustulu oli 37 100 000 eurot, sealhulgas ühenduse toetus 31 700 000 eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et 2007. aasta üldeelarvega võrreldes on nimetatud summa rohkem kui 2 000 000 euro võrra väiksem; on rahul kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldise täitmismääraga;

2.   rõhutab agentuuri rolli ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise hindamisel nii ELis kui naaberriikides;

Tulemused

3.   võtab teadmiseks äärmiselt positiivsed põhitähelepanekud ELi detsentraliseeritud asutuste välishinnangus, mille tellis komisjon 2009. aastal; tunnustab agentuuri eriti selle eest, et see on üles ehitanud toimiva tegevuspõhise juhtimissüsteemi, mitmeaastase tööprogrammi, näitajatega tasakaalustatud tulemuskaardi süsteemi ja integreeritud finantskontrolli süsteemi, mis kõik aitavad kaasa agentuuri tõhusale juhtimisele;

4.   märgib, et üks teine sõltumatu välishinnang agentuuri viie aasta (2004–2008) strateegiale näitas samuti agentuuri tõhusust eesmärkide saavutamisel ja abisaajate soovide rahuldamisel;

5.   palub agentuuril tellida ka edaspidi regulaarselt (st iga viie aasta tagant) sõltumatu välishinnang, lähtudes agentuuri asutamist käsitlevast määrusest ja juhatuse kinnitatud tööprogrammidest; palub seega agentuuril hoida eelarve täitmisele heakskiitu andvat asutust kursis järgmise, ajavahemikku 2009–2013 puudutava välishinnangu tulemustega;

6.   nõuab, et amet esitaks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis võrdluse saavutatud tulemustega aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, ja saavutatud tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata ameti tulemuslikkust ühel aastal teise aastaga võrreldes;

7.   võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, mille kohaselt kontrollikoda palub toetuslepingute puhul paremini selgitada seda tööaega, mille eest partnerid tasu nõuavad; rõhutab, et põhjendamatute maksetega seotud riski leevendamiseks tuleks esitada abisaajatele selged määrade arvutamist käsitlevad juhtnöörid ning samuti tuleks kehtestada selge seos kantud kulude ja rakenduskavades esitatud hinnanguliste kulude vahel;

Üürileping

8.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et agentuuri üüritavate ruumide ümberehitustööde puhul oleks pidanud korraldama hanke, mitte katma hoone omanike poolt valitud ettevõtte tööde kulud;

Siseaudit

9.   tunnistab, et agentuur on rakendanud siseauditi talituse poolt alates 2006. aastast tehtud 27st soovitusest üheksat; märgib, et 17st seni rakendamata soovitusest peetakse viit „väga tähtsaks” ja need mõjutavad toetuste haldamist (raharingluse korraldamist, kohapealsete kontrollide/toetuste kasutamise kontrollimise edendamist ning toetuste rakendamise järelevalvet ja järelmeetmeid) ning sisekontrolli standardite rakendamist (tundlike ülesannete määratlemist ja raamatupidamissüsteemi parandamist);

o
o   o

10.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 60.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 60.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 60.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 180.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet
PDF 210kWORD 55k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0194/2009 – 2009/2123(DEC))
P7_TA(2010)0106A7-0086/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002(3), millega luuakse Euroopa Toiduohutusamet, eriti selle artiklit 44;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0086/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0194/2009 – 2009/2123(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002(7), millega luuakse Euroopa Toiduohutusamet, eriti selle artiklit 44;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0086/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0194/2009 – 2009/2123(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002(11), millega luuakse Euroopa Toiduohutusamet, eriti selle artiklit 44;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0086/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja tõi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas välja, et

   2007. aastal kanti järgmisesse aastasse assigneeringuid üle summas 8 600 000 eurot (17% 2007. aasta eelarvest) ja assigneeringuid tühistati summas 4 800 000 eurot;
   assigneeringute alakasutus 2007. aastal oli tingitud peamiselt 2007. aasta toetuste andmise tööprogrammi viibinud vastuvõtmisest ja rakendamisest ning eelmise eelarveaasta (2006) assigneeringute ülekandmisest summas 7 900 000 eurot, millest 4 500 000 eurot oli ette nähtud tegevuskuludeks;

Tulemused, eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.   rõhutab Euroopa Toiduohutusameti rolli sõltumatute teaduslike nõuannete andmisel kõigis küsimustes, mis mõjutavad otseselt või kaudselt toidu ohutust, sealhulgas loomade tervist ja heaolu ning taimekaitset; rõhutab, et teadusuuringute tulemustest tuleb nõuetekohaselt teada anda;

2.   märgib, et 2008. aastal, oma kuuendal tegevusaastal, parandas amet tulemusi pidevalt; märgib, et tulemusnäitajad peegeldavad selget paranemist: teaduslike arvamuste ja avalduste arv kasvas 2007. aastaga võrreldes 57%, sealhulgas parandati riskihindamismeetodeid ja teadusvõrgustike koordineerimist (nt suunised ja andmete kogumise aruanded), paranes teaduslike arvamuste esitamine ja arutelu asjaomaste sidusrühmadega (nt ulatuslikum kajastamine meedias nii artiklites kui ka audiovisuaalsetes ülekannetes, rohkem pressiteateid ja 2007. aastaga võrreldes 21% rohkem väljaande „EFSA Highlights” tellijaid); märgib, et tulemuste paranemist tasakaalustab töötajate arvu suurenemine (27%) võrreldes 2007. aastaga;

3.   märgib, et 2008. aastal saavutas amet eelarve täitmisel kõrge taseme, täites kulukohustuste assigneeringutest 97% ja maksete assigneeringutest 95%; rõhutab, et eelmise aastaga võrreldes suurenes eelarve 9 000 000 euro võrra;

4.   märgib siiski, et kolmandat aastat järjest täheldab kontrollikoda assigneeringute ülekandmist järgmisesse aastasse (23% 2008. aasta eelarveassigneeringutest kanti üle 2009. aastasse, 16% 2007. aasta eelarveassigneeringutest kanti üle 2008. aastasse, 20% 2006. aasta eelarveassigneeringutest kanti üle 2007. aastasse); märgib, et 2008. aastal oli see tingitud viivitustest meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel valdkondades nagu tarkvaraarendus, koostöö välisekspertidega ning andmekogumisprojektide ja uuringute toetused; innustab ametit parandama eelarve haldamist, et vähendada sedavõrd suuri ülekantavaid summasid;

5.   märgib lisaks, et teist aastat järjest osutab kontrollikoda, et eelmisest aastast ülekantud põhitegevusega seotud kulukohustused tuli tühistada (37% 2007. aastast üle kantud ja 26% 2006. aastast üle kantud põhitegevusega seotud kulukohustustest); märgib, et 2008. aastal tingisid kõnealuse olukorra märkimisväärsed viivitused 2007. aasta toetuslepingute rakendamisel 2008. aastal;

6.   tunneb seetõttu muret, et antud olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega ning viitab puudustele ameti programmitöös, lepinguliste tähtaegade kontrollis ja eelarves;

7.   kiidab ametit selle eest, et ta määras oma 2008. aasta tööprogrammis iga peamise kavandatud tegevusvaldkonna esmatähtsad eesmärgid ja tulemusnäitajad; nõuab siiski tungivalt, et amet parandaks SMART-eesmärkide ja RACER-näitajate määramist, et hoogustada tulemuste saavutamist ja võimaldada tulemuste tõhusat kontrolli; peab positiivseks Euroopa Toiduohutusametis kasutusele võetud riskihindamismenetlust, mille abil on juba 2009. aastast alates võimalik paremini jälgida ameti teadus- ja haldustegevust ning seda tugevdada;

8.   rõhutab, et amet peab tulevikus pöörama toetuslepingute menetlemisel rohkem tähelepanu asjaomase teenuse keerukusele, et seada pakkumise esitamiseks asjakohasemad tähtajad; märgib lisaks, et amet peaks paremini kontrollima toetuslepingutes kindlaksmääratud tähtaegadest kinnipidamist;

9.   peab positiivseks asjaolu, et amet võttis 2009. aasta eelarves toetuste osas kasutusele liigendatud assigneeringute süsteemi, et vältida järgmistel eelarveaastatel assigneeringute tühistamist;

10.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu 485 651,33 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ameti käsutuses on püsivalt väga palju sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti sularahareserv 19 990 492,26 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ameti sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

Siseaudit

11.   on seisukohal, et ameti poolt 2006. aastal loodud auditikomisjonil on oluline roll haldusnõukogu abistamisel, tagades Euroopa Komisjoni siseauditi talituse ja ameti siseauditi talituse nõuetekohase töö ning selle, et haldusnõukogu ja tegevdirektor võtavad seda tööd asjakohaselt arvesse; arvab seetõttu, et Euroopa Toiduohutusameti auditikomisjon võiks olla teistele ametitele eeskujuks;

12.   märgib, et komisjoni siseauditi talituse ja ameti siseauditi talituse 25 soovitusest on rakendatud 20 (80%); ergutab siiski ametit esitama parlamendile lisateavet soovituste olulisusastme ja nende rakendamiseks võetud meetmete kohta;

Inimressursid

13.   võtab teadmiseks, et ametil õnnestus täita 318 ametikohta 335st ametikohtade loetelus ette nähtud kohast (mis tähendab, et 2007. aastaga võrreldes on tööle võetud 45 ajutist teenistujat), vaatamata raskustele Parmasse kõrgelt kvalifitseeritud teadustöötajate leidmisel; märgib, et lisaks on tööle võetud 40 muud töötajat (abiteenistujad, lepingulised töötajad, riikidest lähetatud eksperdid), kes toetavad ametit tema ülesannete täitmisel;

14.   tunneb heameelt selle üle, et töölevõtmismenetlustega seotud puudustele kontrollikoja praeguses aruandes enam ei osutata;

15.   nõuab, et Euroopa Toiduohutusamet tagaks selle, et kõik endised ametnikud teavitaksid ametit vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklile 16 sellest, kui nad asuvad ametisse väljaspool institutsioone; kui selline tegevus võib minna vastuollu institutsioonide õigustatud huvidega, peaks amet võtma asjakohaseid meetmeid;

16.   võtab teadmiseks, et 2008. aasta oktoobris alustati ameti personali hulgas töökeskkonna hindamiseks teise küsitluse läbiviimist; on rahul sellega, et kui 2007. aastal osales küsitluses 44% töötajatest, siis 2008. aastal osales 55% töötajatest; innustab personalikomiteed sellist küsitlust regulaarselt korraldama ja osalejate määra suurendama; loodab, et ameti juhtkond kasutab küsitluse tulemusi personalijuhtimises ja igapäevatöös;

Ametite võrgustiku koordinaatori roll

17.   kiidab Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorit selle eest, et ta täitis 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2009 väga tõhusalt ametite võrgustiku koordinaatori rolli;

o
o   o

18.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 95.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 95.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 95.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 185.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
PDF 220kWORD 47k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0185/2009 – 2009/2114(DEC))
P7_TA(2010)0107A7-0067/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)(3), eriti selle artiklit 15;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0067/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0185/2009 – 2009/2114(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)(7), eriti selle artiklit 15;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0067/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0185/2009 – 2009/2114(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)(11), eriti selle artiklit 15;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0067/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas:

–   tõi välja, et keskus on juurutanud regulaarseks järelevalve ja järelkontrollide menetlused ja vahendid ning on täiustanud personalihaldust, eriti personali portaali loomisega intranetis;

–   tervitas asjaolu, et keskus teeb tihedat koostööd samuti Lissabonis asuva Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga ruumide jagamisel ja infrastruktuuri ning teenuste ühisel kasutamisel, ning märkis, et oma ruumidesse kolimine oli kavandatud 2009. aasta esimesse kvartalisse;

1.   märgib rahuloluga, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et seirekeskuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2008. aastal lõppenud eelarveaasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;

Tulemused

2.   rõhutab, et seirekeskusel tuleb määrata programmitöös kindlaks oma SMART (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) eesmärgid ja RACER (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad) näitajad, et tulemusi hinnata; võtab teadmiseks, et keskus märkis, et võttis neid tähelepanekuid 2009. aasta töökavas arvesse;

3.   kutsub keskust ühtlasi üles kaaluma kõikide põhitegevuste kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab kiirelt näidata projektidele kuluvat iga töötaja tööaega ning edendada tulemuste saavutamisele keskendunud lähenemisviisi;

4.   märgib, et eelseisvatel aastatel peaks keskuse eelarve täitmisele heakskiidu andmine põhinema rohkem keskuse tegevuse tulemuslikkusel kogu aasta jooksul;

Siseaudit

5.   tunnistab, et keskus on rakendanud siseauditi talituse poolt alates 2006. aastast tehtud 41st soovitusest 15; märgib, et 26 soovitust on veel täitmisel, kusjuures 14 peetakse „väga oluliseks” ja need puudutavad peamiselt valmisolekut kolimiseks (uue hoone kvaliteedikontroll, ettevalmistavad abinõud võimaliku üleujutusest tingitud kahju puhuks, talitluspidevuse tagamise plaan ja investeeringud seadmetesse) ning sisekontrollistandardite rakendamist (töötajate edutamise ja hindamise, riskijuhtimise ning erandite kajastamise osas);

6.   võtab teadmiseks, et keskuse raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 107 591,31 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete suuruse põhjal, et keskuse sularahavaru on olnud püsivalt suur; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli keskuse kassas ja/või pangakontol 1 635 537,86 eurot ja et 2009. aasta alguses krediteeriti keskuse pangaarvele 354 051,31 euro suurune summa, mis oli panga raamatupidamisvea tõttu kirjendatud keskuse nõuete alla; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida keskuse sularahavaru püsivalt võimalikult väiksena;

o
o   o

7.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 148.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 148.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 148.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 137.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet
PDF 205kWORD 49k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0189/2009 – 2009/2118(DEC))
P7_TA(2010)0108A7-0078/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004,(3), millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, eriti selle artiklit 68;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0078/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale, ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0189/2009 – 2009/2118(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004(7), millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, eriti selle artiklit 68;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0078/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0189/2009 – 2009/2118(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004(11), millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, eriti selle artiklit 68;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0078/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja võttis eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas teadmiseks:

   eelarve haldamise puudused seoses telemaatikaprogrammiga,
   hankemenetlustega seotud puudused,
   edusammud lõivude eeskirjade täitmise tagamisel;

1.   märgib, et Euroopa Ravimiameti 2008. aasta eelarve suurus oli 182 900 000 eurot ja sellele eelnenud aasta eelarve oli 163 100 000 eurot; märgib lisaks, et ühendustelt sai amet 2008. aastal toetust 34 000 000 euro suuruses summas, mis on 2,4 % väiksem 2007. aasta summast;

Tulemused

2.   avaldab ametile tunnustust selle eest, et amet on võtnud kasutusele täiustatud tegevuspõhise eelarvestamise ja kasutajate rahulolu jälgimise; võtab ühtlasi teadmiseks, et amet kontrollib praegu oma komiteestruktuuri toimivust, et parandada komiteede koostoimet, kuna on suurenenud teaduskomiteede arv ja nende tehtava teadustöö maht;

Assigneeringute ülekanded

3.   tunneb muret kontrollikoja tähelepaneku pärast, mille kohaselt kanti eelarveassigneeringutest järgmisse eelarveaastasse üle 36 000 000 eurot (19,7% eelarvest) ja 9 700 000 euro (st 5,3% eelarvest) väärtuses assigneeringuid tühistati; rõhutab, et sarnaselt eelnevate aastatega oli halduskuludeks eraldatud assigneeringute ülekannete kõrge tase (21 400 000 eurot) seotud ravimite valdkonna reguleerimisele suunatud IT kulutustega; ning on seetõttu mures, et selline olukord on püsinud juba mitu aastat ning on vastuolus aastasuse põhimõttega;

Hankemenetlused

4.   palub ametil parandada oma hankemenetluste kvaliteeti, et kõrvaldada kontrollikoja leitud puudused (nt hinnakriteeriumide ebasobivad hindamismeetodid, valitud menetluste ebapiisav põhjendatus);

5.   võtab teadmiseks, et ameti pikaajaline poliitika on olnud sõlmida valuutavahetuse tulevikutehinguid, et kindlustada osa oma halduseelarvest naelsterlingi vahetuskursi ebasoodsa kõikumise vastu; loodab, et amet käitub selliste tehingute tegemisel ettevaatlikult; soovitab, et riskihaldamisstrateegia jälgimiseks tuleks luua töörühm;

Maksutulu

6.   rõhutab, et hindamisteenuste eest makstud lõivud on ameti peamine tuluallikas, mis moodustas 2008. aasta kogutulust 70,2%; tuletab sellega seoses meelde, et ametite jaoks, kes saavad oma tulu laekuvatest maksudest, on sihtotstarbeliste tuludega seotud rahastamisvahend oluline, sest võimaldab neil toime tulla turu ootamatute arengutega;

7.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 2 046 000 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ameti käsutuses on püsivalt väga palju sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti sularahareservi maht 41 887 000 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ameti sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

Personal

8.   märgib, et kinnitatud ametikohtade loetelus oli 2008. aastal 481 ametikohta, millest 2008. aasta lõpus oli täidetud 469; märgib, et 2008. aastal võeti tööle 41 muud töötajat (abiteenistujad, lepingulised töötajad, riikidest lähetatud eksperdid) ja seega oli töötajaid kokku 587;

Siseaudit

9.   võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus tegi oma auditiaruandes ühe „kriitilise” soovituse seoses ekspertide huvide konfliktidega ja kaheksa „väga olulist” soovitust, mis puudutasid ameti töötajate huvide konfliktide dokumenteerimist, arhiveerimissuuniste hindamise ja väljatöötamise haldusmenetlusi toetavaid andmebaase ning selliste suuniste täielikku rakendamist;

10.   tunnustab ametit selle eest, et amet on vastu võtnud tegevusjuhendi, milles määratakse kindlaks haldusnõukogu, komiteede liikmete, ekspertide ja ameti töötajate sõltumatust ja konfidentsiaalsust puudutavad põhimõtted ja juhtnöörid;

o
o   o

11.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 27.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 27.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 27.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 117.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet
PDF 206kWORD 47k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0192/2009 – 2009/2121(DEC))
P7_TA(2010)0109A7-0081/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet(3), eriti selle artiklit 19;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0081/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0192/2009 – 2009/2121(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet(7), eriti selle artiklit 19;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0081/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0192/2009 – 2009/2121(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet(11), eriti selle artiklit 19;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0081/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis:

   võttis teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2007. aastal tehti eelarves 32 ümberpaigutamist, ning kriitika, et ümberpaigutamiste arv oli suur;
   märkis, et nii nagu 2006. aastal, leidis kontrollikoda taas, et juriidilised kohustused võeti enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi;
   kutsub ametit üles hoolitsema selle eest, et ametisse töölevõtmise kord oleks läbipaistev ega oleks diskrimineeriv ning et töölevõtmisel tagataks eelkõige personalikomitee osalemine,

Tulemused

1.   väljendab pettumust selle üle, et amet ei ole koostanud mitmeaastast töökava ja ameti iga-aastane töökava ei olnud kooskõlas eelarveliste kulukohustustega; rõhutab, kui tähtis on, et amet määraks programmitöös kindlaks oma SMART (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) eesmärgid ja RACER (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad) näitajad, et hinnata eesmärkide täitmist; võtab sellest hoolimata teadmiseks ameti vastuse, milles amet kinnitas, et täiendas 2009. aasta töökava eesmärkide ja tulemusnäitajate rakendamise ning parema ressursiplaneerimise süsteemiga; nõuab seetõttu selle strateegia esitamist parlamendile võimalikult kiiresti; palub ametil ühtlasi kaaluda kõikide tegevuskulude kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab kiirelt selgitada, kui palju iga töötaja mingile projektile tööaega kulutab, ning tugevdada tulemuste saavutamisele keskendunud lähenemisviisi;

2.   nõuab, et tabelis, mille amet lisab kontrollikoja järgmisele aruandele, võrreldaks saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, saavutatud tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata ameti tulemuslikkust üht aastat teisega võrreldes;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.   tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda tunnistas Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärseks ning raamatupidamisaruande aluseks olevad tehingud tervikuna seaduslikeks ja korrektseteks;

4.   märgib, et 2008. aastal eraldati ELi eelarvest ametile 44 300 000 eurot kulukohustuste assigneeringuteks ja 46 890 000 eurot maksete assigneeringuteks;

5.   tunneb muret, et kontrollikoda leidis taas, et 2008. aasta eelarves on tehtud eelmise aastaga võrreldes rohkem ümberpaigutusi (2008. aastal 52 ja 2007. aastal 32); võttis teadmiseks ameti vastuse, milles märgiti, et halduskulude ümberpaigutamised toimusid vaid ajavahemikul 2008–2009 ning olid seotud ameti kolimisega selle lõplikku asukohta; tunneb eriti muret asjaolu pärast, et 2008. aasta juunist novembrini paigutati üle 2 000 000 euro väärtuses personalikulude assigneeringuid ümber halduskulude eelarveridadele, mis võimaldas suurendada 2009. aastasse ülekantavate assigneeringute summat ja vähendada komisjonile tagasimakstavat summat; võtab siiski teadmiseks ameti vastuse, kus märgitakse, et amet püüab parandada planeerimist ja järelevalvet ning seeläbi vähendada eelarveparanduste arvu;

6.   märkis, et kontrollikoda leidis sarnaselt 2006. ja 2007. aastale, et juriidilised kohustused olid võetud enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi; kutsub seetõttu ametit üles tõhustama oma koolitus- ja kommunikatsioonialaseid pingutusi sellise olukorra vältimiseks tulevikus; nõuab lisaks, et selles suhtes võetavad meetmed kajastuksid ameti 2009. aasta tegevusaruandes;

7.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu 519 598,10 eurot, millest 472 251,18 eurot on juba energeetika ja transpordi peadirektoraadile tagasi makstud ja ülejäänud 47 346,92 eurot on kajastatud viitvõlgade ja ettemakstud tuludena; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ameti sularahavaru on pidevalt väga suur; võtab rõõmuga teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti kassas ja/või pangaarvel üksnes 3 610 677,41 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ameti sularahavaru püsivalt võimalikult väiksena;

Siseaudit ja inimressursid

8.   tõdeb, et 2008. aasta lõpuks oli amet alates 2006. aastast rakendanud siseauditi 32 soovitusest 25; märgib, et „väga tähtsaks” liigitatud soovitused olid seotud järgmisega: personalieeskirjade rakenduseeskirjade vastuvõtmine ajutiste töötajate töölevõtmise kohta vastavalt personalieeskirjadele; valikumenetluse kontrollimehhanismid, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ja kandidaatide võrdne kohtlemine; karjääriplaneerimise strateegia väljatöötamine (sealhulgas koolitus-, juhendamis- ja nõustamistegevus); ning parem inimressursside kavandamine;

o
o   o

9.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 55.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 55.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 55.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 172.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet
PDF 208kWORD 47k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0196/2009 – 2009/2125(DEC))
P7_TA(2010)0110A7-0087/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet(3), eriti selle artiklit 17;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0087/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0196/2009 – 2009/2125(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet(7), eriti selle artiklit 17;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0087/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0196/2009 – 2009/2125(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet(11), eriti selle artiklit 17;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0087/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas:

–   võttis teadmiseks kontrollikoja kriitika, mille kohaselt langes ameti põhitööülesannete täitmine peamiselt 2007. aasta viimasele kvartalile ning ligikaudu 40% kulukohustustest ja üle 50% põhitööülesannetega seotud maksetest tehti 2007. aasta novembris ja detsembris;

–   ei olnud rahul ameti vastusega, et teatud juhtudel arvutati ülekantavad assigneeringud mõningase ligikaudsusega;

–   väljendas muret, et kontrollikoda tuvastas hankemenetlustes puudusi – eelkõige, et pakkumiste eelvalikuid ei põhjendatud, hindamiskomisjon ei allkirjastanud hindamisdokumente ning toimikud olid struktureerimata ja puudulikud,

Tulemused

1.   avaldab ametile kiitust 2008. aasta saavutuste eest, Euroopa elektroonilise side võrgustike töökindluse parandamise eest, arengu eest ja tõhusa koostöö eest liikmesriikidega;

2.   nõuab, et amet võrdleks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata ameti tulemuslikkust aastast aastasse;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.   võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis hankemenetlustes puudusi, eelkõige raamlepingu eelarvete alahindamise osas; rõhutab eriti, et hankemenetlusteks ettenähtud eelarve alahindamine takistab õiglast konkurentsi, kuna ettevõtjad ei soovi esitada piiratud summasid hõlmavaid pakkumisi; märgib siiski, et amet väljastas 2009. aasta kolmandas kvartalis uue pakkumiskutse, et kõrvaldada varasemad puudujäägid;

4.   märgib, et amet teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et saada asukohaliikmesriigi maksuametilt tagasi 45 000 eurot, mis vastab ameti poolt ette makstud käibemaksule;

5.   võtab teadmiseks, et ameti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu väärtuses 143 818 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ameti käsutuses on püsivalt väga palju sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ameti sularahareservi maht 2 436 694 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja, et hoida ameti sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

Siseaudit ja personal

6.   avaldab ametile kiitust selle eest, et kõik kaheksa „väga tähtsaks” liigitatud siseauditi talituse soovitust on ellu viidud; märgib, et need soovitused olid seotud sisekontrolli standardite auditi järelmeetmetega ja personalijuhtimisega (nt personalipoliitika, 2008. aastal lõppevate lepingute uuendamine, valikukomisjonide sõltumatus, koolitusteenused ning edutamismenetluse läbipaistvus);

o
o   o

7.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 16.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 16.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 16.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 153.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Raudteeagentuur
PDF 206kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0197/2009 – 2009/2126(DEC))
P7_TA(2010)0111A7-0084/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur(3), eriti selle artiklit 39;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0084/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Raudteeagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0197/2009 – 2009/2126(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur(7), eriti selle artiklit 39;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0084/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Raudteeagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0197/2009 – 2009/2126(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur(11), eriti selle artiklit 39;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0084/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

   märkis, et 2006. aastat käsitleva kontrollikoja aruande kohaselt oli agentuuri 2007. aasta lõplik eelarve 16 600 000 eurot, mis sisaldas 1 900 000 euro suurust reservi; märkis ühtlasi, et 2007. aasta lõpus tuli tühistada assigneeringuid 3 400 000 euro ulatuses, sh ka reserv, ning lisaks kanti 2008. aastasse üle 2 700 000 eurot;
   tundis muret kontrollikoja järelduse pärast, et kasutamata jäi üle 35% lõplikest assigneeringutest, mis näitas kontrollikoja sõnul seda, et agentuuri planeerimis- ja eelarvestamismenetlusi mõjutasid tõsised puudused;
   kutsus agentuuri üles määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 põhjal juhtima rahavooge rangelt, et tagada oma sularahasaldo vastavus õigustatud nõuetele, ja pöörama erilist tähelepanu rahavoogude juhtimise parandamisele;

1.   tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda tunnistas agentuuri 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärseks ning raamatupidamisaruande aluseks olevad tehingud tervikuna seaduslikeks ja korrektseteks;

2.   märgib, et agentuurile eraldati 2008. aasta eelarvest 18 000 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringuteks;

Tulemused

3.   nõuab, et tabelis, mille agentuur lisab kontrollikoja järgmisele aruandele, võrreldaks saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, sellele eelnenud aastal saavutatud tulemustega, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks üht aastat teisega võrreldes paremini hinnata fondi tulemuslikkust;

4.   rõhutab, et agentuuril tuleb määrata programmitöös kindlaks SMART (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) eesmärgid ja RACER (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad) näitajad, et hinnata nende täitmist; võtab teadmiseks, et agentuur märkis, et võttis neid märkusi 2009. aasta töökavas arvesse; palub agentuuril ühtlasi kaaluda kõikide tegevuskulude kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab kiirelt selgitada, kui palju iga töötaja mingile projektile tööaega kulutab, ning tugevdada tulemuste saavutamisele keskendunud lähenemisviisi;

5.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et agentuur tegutseb endiselt kahes kohas (Valenciennes ja Lille), mis tekitab lisakulusid;

Assigneeringute ülekandmine

6.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et üle 4 100 000 euro väärtuses assigneeringuid kanti üle 2009. aastasse ning nendest ligi 3 900 000 euro väärtuses assigneeringuid on seotud haldus- ja tegevuskuludega (see moodustab 57% aasta eelarvest II ja III jaotise assigneeringuteks); rõhutab, et see olukord annab tunnistust agentuuri probleemidest tegevuste kavandamisel ja eelarvestamisel;

Hankemenetlused

7.   tunneb muret kontrollikoja auditi käigus ilmnenud hankemenetluste puuduste pärast;

8.   väljendab heameelt, et agentuur on koostanud tegevuskava, et parandada kontrollikoja leitud hankemenetluste puudujääke, mis on takistanud asjaomaste menetluste läbipaistvust;

Siseaudit

9.   tõdeb, et alates 2006. aastast on siseauditi 36 soovitusest ellu viidud 32; neljast soovitusest, mille rakendamine on pooleli, peetakse ühte „ülitähtsaks” ja kolme „väga tähtsaks”; nõuab seetõttu tungivalt, et agentuur rakendaks teatavaid sisekontrollistandardeid, mis puudutavad panga allkirju, ülesannete lahusust, tundlikke ametikohti ja delegeerimisvolituste säilitamist;

o
o   o

10.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 89.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 89.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 89.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 167.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond
PDF 209kWORD 49k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0191/2009 – 2009/2120(DEC))
P7_TA(2010)0112A7-0083/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine)(3), eriti selle artiklit 17,

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0083/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0191/2009 – 2009/2120(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine)(7), eriti selle artiklit 17,

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0083/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0191/2009 – 2009/2120(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine)(11), eriti selle artiklit 17,

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0083/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

   võttis teadmiseks kontrollikoja järelduse, et paranduseelarves on sihtotstarbelise tulu summa esitatud valesti (summa oleks pidanud olema 1 200 000 eurot, mitte 3 400 000 eurot);
   märkis, et kinnitavas avalduses (lisatud fondi iga-aastasele tegevusaruandele) kordab direktor eelmisel aastal tehtud reservatsioone seoses poliitilise ebakindlusega partnerriikides, Tempuse konventsiooni finantsjuhtimisega ja fondist rahastatud Tempuse tehnilise abi tagastamise võimaliku sotsiaalse, mainega seonduva, õigusliku ja rahalise mõjuga,

1.   tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tunnistas fondi 2008. aasta raamatupidamise aruande seaduslikuks ja korrektseks;

Tulemused

2.   märgib, et fondile antud vahehinnangus (EAC/06/05 lõpparuanne, 25. mai 2006) peeti fondi tegevuse mõju tema otsestele abisaajatele üldiselt positiivseks; märgib siiski, et mõju riigiasutustele on raske tõestada, arvestades raskusi otsese seose määramisel fondi projektide tulemuste ja asutuste tegevuse vahel;

3.   väljendab heameelt, et komisjon oli fondi komisjoni toetava tegevusega 2008. aastal 97% rahul; juhib tähelepanu eelkõige asjaolule, et kõige sagedamini esitati poliitika ja toetustega seonduvaid taotlusi seoses Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite ettevalmistamisega (32%), millele järgnesid formuleerimise (21%), kavandamise (11%), projektide kindlaksmääramise (10%) ja järelkontrolliga seotud taotlused;

4.   nõuab, et tabelis, mille fond lisab kontrollikoja järgmisele aruandele, võrreldaks saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, saavutatud tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata fondi tulemuslikkust üht aastat teisega võrreldes;

Fondi tegevusvaldkond

5.   märgib, et pärast nõukogu 7. mai 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1360/90 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond)(14) ümbersõnastamist on fondile nüüd rohkem kui varasematel aastatel antud võimalus arendada kogemusi ja teadmisi muudes valdkondades; märgib, et määruses (EÜ) nr 1339/2008 määratletakse uus kord fondi temaatilise ja geograafilise tegevusvaldkonna laiendamise heakskiitmiseks;

Koostöö Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop)

6.   nõuab Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse lähedasi teemavaldkondi silmas pidades nende kahe asutuse tihedat koostööd ja koostoimet ning palub kummagi asutuse direktoril esitada tegevusaruandes selle kohta regulaarselt teavet;

Siseaudit

7.   tõdeb, et siseauditi 27 soovitusest on alates 2006. aastast ellu viidud 12; märgib, et 15 veel rakendamata soovituse hulgas on kuus, mida peetakse väga oluliseks; nõuab seetõttu tungivalt, et fond kehtestaks viivitamata teatavad sisekontrollistandardid (menetluste dokumenteerimise, finantstehingute järelevalve ja tegevuse järjepidevuse kohta) ning viiks ellu teatavad soovitused personalijuhtimise kohta (personalijuhtimine iga-aastastes tegevuskavades ja tegevusaruannetes; eesmärkide seadmine; töötajate ajakasutus);

Personal

8.   tunneb muret kontrollikoja märkuste pärast, mis puudutavad läbipaistvuse puudumist töölevõtmise menetluse korraldamisel, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sekkumise üle, kes algatas uurimise (OF/2009/0370); juhib tähelepanu ELi tööhõivepoliitika suunistele ja eelkõige nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(15) seoses valikukriteeriumite ja töölevõtmise tingimustega; ootab, et kõik ELi ametid järgiksid vähemalt neid suunised, ja kutsub fondi üles näitama eeskuju ning rakendama edaspidi õiglast, läbipaistvat ja üldist töölevõtmise menetlust;

9.   nõuab tungivalt, et fond annaks aru, kuidas ta jaotab inimressursse; märgib eelkõige, et kui aastase tegevuskava ja tegevusaruannete koostamisel ei võeta inimressursse piisavalt arvesse, siis toob see kaasa ebatõhususe ja läbipaistvuse puudumise riski fondi personali jaotamisel ja kasutamisel; rõhutab siiski, et üksikute töötajate eesmärgid peaksid olema paremini kooskõlas fondi iga-aastaste ja strateegiliste eesmärkidega ning et aastase tegevuskava ja eelarve koostamise raames tuleks arvestada ka personali ajaarvestussüsteemi;

10.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, kus märgiti mitmeid puudusi töölevõtmise menetluses; rõhutab eriti, et töölevõtmise hindamiskomisjonid peaksid andma piisavat teavet järgitud menetluste kohta ning muu hulgas nende menetluste läbipaistvuse tagamiseks näitama ära otsuste põhjendused ja kuupäevad;

11.   võtab siiski teadmiseks, et fond on nüüd kontrollikoja tähelepanekutele reageerides ning siseauditi talituse 2008. aasta siseauditit arvestades märkinud, et ta on töölevõtmise menetluse põhjalikult läbi vaadanud; nõuab, et fond teavitaks seetõttu eelarve täitmisele heakskiitu andvat asutust võetud meetmetest ja nende tulemustest;

12.   võtab teadmiseks fondi vastuse, milles tunnistatakse, et kontrollikoja tähelepanek selle kohta, et töötajatele keelduti maksmast kodumaalt lahkumise toetust, sest fond oli kehtivaid eeskirju valesti tõlgendanud, oli õige; tunneb heameelt fondi lubaduse üle uurida iga juhtumit üksikult ja teha kohased muudatused;

o
o   o

13.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(16).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 136.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 136.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 136.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 149.
(14) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.
(15) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
PDF 209kWORD 48k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0187/2009 – 2009/2116(DEC))
P7_TA(2010)0113A7-0069/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(3), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0069/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0187/2009 – 2009/2116(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(7), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0069/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0187/2009 – 2009/2116(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(11), eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0069/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et 23. aprillil 2009 andis Euroopa Parlament heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2007. aasta eelarve täitmisel(13), ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis juhtis parlament muu hulgas tähelepanu tõsiasjale, et kontrollikoda oli esitanud positiivse kinnitava avalduse ega olnud teinud ühtegi tähelepanekut;

1.   tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tunnistas agentuuri 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande seaduslikuks ja korrektseks;

Tulemused

2.   tunnustab agentuuri finantsjuhtimise olulise parandamise puhul viimasel kolmel aastal; innustab agentuuri jätkama eelarve planeerimisel, täitmisel ja kontrollimisel kõrgeimate standardite poole püüdlemist;

3.   tunnustab agentuuri eelkõige Euroopa ettevõtete uusi ja tekkivaid riske hõlmava küsitluse (ESENER – European Survey of Enterprises on New and Emerging Risks) I ja II etapi lõpuleviimise puhul, võrgustiku loomise puhul Euroopa organisatsioonide vahel, kes pakuvad tööohutuse ja töötervishoiu alaseid majanduslikke stiimuleid, ja riskihindamise andmebaasi loomise puhul seoses tervisliku töökoha kampaaniaga 2008/2009;

4.   kutsub agentuuri üles võrdlema kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus saaks paremini hinnata agentuuri tulemuslikkust aastast aastasse;

Agentuuri juhtimine

5.   leiab, et agentuuri juhtimise püsikulud ei ole just tühised, kuna selle haldusnõukogus on 84 liiget ja töötajate arv on 64 (2008. aastal);

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud tegevuskulude assigneeringud

6.   võtab teadmiseks, et agentuur kandis järgmisesse aastasse üle 3 400 000 eurot (44% tegevuskulude assigneeringutest), millest ligikaudu 1 000 000 eurot oli täielikult seotud 2009. aasta kulukohustustega; rõhutab lisaks, et selline olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega; nõuab seetõttu, et usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks kohandataks eelarveprognoosid tegelikele vajadustele; võtab siiski teadmiseks agentuuri vastuse, milles kinnitatakse, et projektide keerukuse tõttu võttis lepingute lõplik väljatöötamine kavandatust märksa kauem aega; tunnustab agentuuri sellegipoolest, et see on parandanud oma tegevuskulude järelevalvet ja kavandamist, et vältida märkimisväärseid kulukohustusi aasta lõpus;

Hankemenetlused

7.   võtab teadmiseks, et kontrollikoda täheldas eeskirjade eiramist ühe hankemenetluse puhul (raamlepingu maksimaalse väärtuse ületamine); rõhutab eelkõige, et agentuur oleks pidanud uue raamlepingu sõlmimiseks käivitama võimalikult kiiresti uue avaliku hanke menetluse; võtab siiski teadmiseks agentuuri selgituse, milles rõhutatakse vajadust jätkata nimetatud raamlepingu kasutamist subsideerimiskava asendamiseks, kahjustamata sealjuures agentuuri tegevust;

8.   loodab, et agentuur lahendab tulevikus hankemenetluse raamlepingu maksimaalse maksumuse ületamisega seotud probleemid ning järgib seega Euroopa Liidu eelarvet käsitlevaid õigusakte;

Personal

9.   märgib, et vastavalt 2008. aasta tegevusaruandele töötas agentuuris 2008. aasta lõpu seisuga 64 töötajat;

Siseaudit

10.   tunnistab, et agentuur on rakendanud siseauditi talituse poolt alates 2006. aastast tehtud 33 soovitusest 19; märgib, et 14 seni rakendamata soovitusest peetakse kuut „väga oluliseks” ja need puudutavad sidusrühmade ootuste haldamist ning teatavate sisekontrollistandardite rakendamist (nt individuaalsete toimikute probleemidega tegelemine, sisekontrolli aastaaruanne ja sisekontrollimenetluste edendamine);

11.   märgib, et 2008. aasta viimases kvartalis viidi läbi riskianalüüs, et määrata kindlaks auditi prioriteedid ja siseauditi talituse auditikava järgmiseks kolmeks aastaks;

o
o   o

12.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 49.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 49.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 49.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.09.2009, lk 195.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
PDF 200kWORD 45k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0203/2009 – 2009/2132(DEC))
P7_TA(2010)0114A7-0076/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ, millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri(3), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0076/2010),

1.   annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri peadirektori tegevusele agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0203/2009 – 2009/2132(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ, millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri(7), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0076/2010),

1.   annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0203/2009 – 2009/2132(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ, millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri(11), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0076/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et otsusega 2008/114/EÜ, Euratom sai 1958. aastal asutatud Luksemburgis asuv Euratomi Tarneagentuuri uue põhikirja ja temast sai amet,

1.   võtab teadmiseks, et agentuur ei saanud 2008. aastal oma tegevuskulude katmiseks toetusi ja komisjon võttis enda kanda kõik agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisega seotud kulud; võtab ühtlasi teadmiseks, et 2007. aastast ülekantud kulukohustused kaeti 2007. aasta toetuste kasutamata osast;

2.   märgib sellest tulenevalt, et kuna agentuuril puudub omaette eelarve, on ta sisuliselt komisjoni osa;

3.   rõhutab samas, et selline olukord tekitab küsimuse, kui vajalik on agentuuri praegusel kujul säilitada; võtab samas teadmiseks agentuuri vastuse, et praegune olukord peegeldab tasakaalu, kuna ühest küljest on olemas selge suhe Euroopa Komisjoniga (näiteks võib komisjon anda juhtnööre ja määrab agentuuri peadirektori) ning teisest küljest on olemas teatav juriidiline ja finantsautonoomia;

Siseaudit

4.   tunnistab, et vastavalt oma põhikirja artiklile 3 valis agentuur ise siseaudiitori, kes asus kohustusi täitma alles 1. juulil 2009;

o
o   o

5.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(13).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 6.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 6.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 6.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
PDF 207kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0182/2009 – 2009/2111(DEC))
P7_TA(2010)0115A7-0088/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(3), eriti selle artiklit 16;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0088/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktori tegevusele fondi 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0182/2009 – 2009/2111(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(7), eriti selle artiklit 16;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0088/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0182/2009 – 2009/2111(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(11), eriti selle artiklit 16;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0088/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktori tegevusele fondi 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas:

   avaldas kahetsust, et kontrollikoda leidis 2007. aastal, nagu ka 2006. aastal, puudusi seoses töölevõtmist käsitlevate menetlustega; eeskätt täheldas kontrollikoda jälle ühel juhul, et valikukriteeriumid ei olnud määratud kooskõlas vaba töökoha teadaandega;
   tundis muret, et kolmes hankemenetluses leidis kontrollikoda järgmisi kõrvalekaldeid:
   a) lepingute finantshindamise menetlus ei olnud pakkumiskutse dokumentides selgelt täpsustatud;
   b) valikukriteeriumid ei võimaldanud kandidaatide finantssuutlikkust asjakohaselt hinnata;

1.   tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tunnistas fondi 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande seaduslikuks ja korrektseks;

Tulemused

2.   märgib, et 2007. aastal viidi läbi 2001.–2004. aasta tööprogrammi järelhindamine, et selgitada välja fondi tegevuse mõju, lisandväärtus ja tulemuslikkus; on rahul, et fond näitas hindamise käigus, et kavandatud tulemused on tõhusalt saavutatud; lisaks märgib ta, et hiljutised andmed, sealhulgas need, mis sisalduvad komisjoni volitatud agentuuride 2009. aasta hindamises, näitasid, et fond saavutas ka 2008. aastal tõhusalt oma tulemused;

3.   on rahul, et fond on käivitanud ka 2005.–2008. aasta tööprogrammi järelhindamise; palub seetõttu, et fond teavitaks parlamenti hindamise tulemustest, et saaks paremini hinnata fondi tegevuse mõju, lisandväärtust ja tulemuslikkust kõnealusel ajaperioodil;

4.   nõuab lisaks, et fond esitaks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis võrdluse saavutatud tulemustega aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, ja saavutatud tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev institutsioon saaks paremini hinnata fondi tulemuslikkust ühel aastal teise aastaga võrreldes;

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud tegevuskulud

5.   märgib, et kontrollikoja andmetel moodustab ülekantud summa üle 55% eelarveaastaks 2008 ette nähtud assigneeringutest (so 4 900 000 eurot); võtab siiski teadmiseks fondi vastuse, milles märgitakse, et esineb küll puudusi, aga need on kontrollikoja näidatust väiksemad (10%), ning et juba fondi aastaprogrammis oli kavandatud, et 3. jaotise assigneeringutest kantakse 45% üle uuringulepingute kestuse ja fondi maksegraafiku tõttu; rõhutab, et nimetatud olukord näitab puudusi fondi põhitegevuse planeerimisel ja kavandamisel ning on vastuolus aastasuse põhimõttega; palub seetõttu fondil võtta meetmeid sellise olukorra vältimiseks tulevikus ja teavitada nendest eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni;

Ümberpaigutused ilma tõendavate dokumentideta

6.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt eelarve ümberpaigutuste põhjendus oli ebapiisav, vajaduste hindamist ei esitatud ja haldusnõukogu ei teavitatud; on siiski rahul, et fond on praeguseks selle puuduse kõrvaldanud;

Hankemenetlused

7.   palub fondil võtta eesmärgiks parandada oma lepingute järelevalvet ja hankemenetluste kavandamist, esitades uued pakkumiskutsed aegsasti enne vastavate lepingute lõppemist; rõhutab sellega seoses asjaolu, et kontrollikoda märkis, et kahel korral pikendas fond ebakorrektselt lepinguid üle lubatud maksimaalse kestusaja ja ühel korral ei olnud ta põhjendanud läbirääkimistega menetlust;

Inimressursid

8.   kutsub fondi juhtkonda üles võtma meetmeid, et inimressursside haldamisel paremini ette näha oluliste töötajate lahkumist ja võtta samal ajal arvesse eelarve täitmise kohustused;

9.   palub fondil töötajate arv tegevusaruandes läbipaistvalt esitada, sh lepingulised töötajad (87 töötajat);

10.   tunnustab fondi selle eest, et ta võttis 2008. aastal kasutusele töölevõtmise menetlused, mis on kooskõlas kontrollikoja kahe viimase aasta soovitustega; märgib eelkõige, et kontrollikoda ei avastanud fondi töölevõtmise menetlustes (näiteks seoses valikukriteeriumidega) enam puudusi, mis kahjustaksid nende menetluste läbipaistvust ja mittediskrimineerivat laadi;

Siseaudit

11.   väljendab muret selle pärast, et fondi 2008. aasta raamatupidamisaruannete kvaliteet ei olnud piisav ja neil puudus sidusus 2007. aasta raamatupidamise aruandega, seetõttu tuli auditi käigus neis teha olulisi parandusi; märgib, et olukord oli tingitud sellest, et fond oli sunnitud tööle võtma lühiajalise lepinguga töötaja seoses 2008. aasta kontode sulgemisega ja lisaks ei olnud töö üleandmine eelmiselt raamatupidajalt uuele raamatupidajale korrektne; kutsub seetõttu fondi üles võtma meetmeid sellise olukorra vältimiseks tulevikus;

12.   tõdeb, et siseauditi 54 soovitusest on alates 2006. aastast ellu viidud 26; märgib, et 28 soovitust on veel täitmata, millest kaheksa on eriti olulised; eelkõige soovitab tungivalt fondil kasutusele võtta ülejäänud sisekontrollistandardid (st volituste andmine finantsjuhtimises osalejatele), kontrollida muude sisekontrollistandardite rakendamist (st sisekontrollisüsteemi tõhus koordineerimine ja hankemenetluste vastavus finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele) ja kehtestada tõhus kavandamis- ja kontrollisüsteem (näiteks fondi tegevuse riskihindamissüsteemide loomise, tegevuspõhise metoodika kasutusele võtmise ja infotehnoloogiliste vahendite järelevalve abil);

o
o   o

13.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 142.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 142.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 142.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 190.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: EUROJUST
PDF 210kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Eurojusti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0190/2009 – 2009/2119(DEC))
P7_TA(2010)0116A7-0093/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Eurojusti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2008. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(3), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0093/2010),

1.   annab heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Eurojusti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0190/2009 – 2009/2119(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Eurojusti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2008. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(7), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0093/2010),

1.   annab heakskiidu Eurojusti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Eurojusti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0190/2009 – 2009/2119(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Eurojusti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2008. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(11), eriti selle artiklit 36;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0093/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et 23. aprillil 2009 andis Euroopa Parlament heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2007. aasta eelarve täitmisel(13), ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas

   võttis teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2007. aastaks nähti kulukohustustena ette 18 000 000 eurot, millest 5 200 000 eurot kanti üle järgmisesse aastasse;
   väljendas kahetsust, et kontrollikoda leidis hankemenetlustes ikka veel puudujääke, nagu ka kahel eelneval aastal;
   tundis muret seoses kontrollikoja tähelepanekuga, mille kohaselt Eurojust ei suutnud värvata 60 töötajat 2007. aasta ametikohtade loetelu järgimiseks ja 2007. aasta lõpuks oli täidetud ainult 95 ametikohta,

1.   märgib rahuloluga, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust) raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2008. aastal lõppenud eelarveaasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;

Tulemused

2.   rõhutab, et näitajate puudumine, puudused kasutajate rahulolu mõõtmisel ning eelarve ja tööprogrammi vaheline kooskõlastamatus muudavad Eurojusti tulemuste hindamise raskeks;

3.   väljendab rahulolu Eurojusti ja OLAFi vahelise koostöö korda käsitleva praktilise kokkuleppe(14) sõlmimise üle 24. septembril 2008;

4.   märgib, et eelseisvatel aastatel peaks Eurojusti eelarve täitmisele heakskiidu andmine põhinema rohkem Eurojusti tegevusel kogu aasta jooksul;

Assigneeringute ülekandmine

5.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2008. aastal oli Eurojustil endiselt probleeme assigneeringute ülekandmisega järgmisesse aastasse, isegi kui tundub, et summa oli väiksem kui eelneval eelarveaastal (13% lõplikest eelarveassigneeringutest, samas kui 2007. aastal oli ülekantud assigneeringuid 25%); märgib siiski murega, et eelmisest eelarveaastast üle kantud ja seejärel tühistatud assigneeringute määr (antud juhul 1 000 000 eurot, mis on 25% ülekantud assigneeringutest) oli kõrge ja et selline olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega; palub seetõttu Eurojustil võtta meetmeid sellise olukorra kordumise vältimiseks tulevikus ja teavitada seejärel eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni;

6.   võtab teadmiseks, et Eurojusti raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu 191 390,56 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete summa põhjal, et Eurojusti käsutuses on püsivalt suur sularahavalu; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli Eurojusti sularahareservis 4.612.878,47 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne rakendamine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida Eurojusti sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

Puudused hankemenetlustes

7.   väljendab kahetsust, et kontrollikoda leidis hankemenetlustes ikka veel puudujääke, nagu ka kolmel eelneval aastal; on eelkõige mures kontrollikoja tähelepaneku pärast, mille kohaselt ei hinnatud 2008. aastal avaldatud hankeid enamikul juhtudel enne hankemenetluse käivitamist turuväärtuse alusel, ka toodi välja korduvad ja olulised puudused lepingute järelevalves ja hangete kavandamises; rõhutab, et see olukord näitab suuri puudusi Eurojusti eri teenistuste suutlikkuses teha nõuetekohaselt koostööd ja näitab eelarvevahendite käsutaja poolse juhenduse ja kontrollimise puudumist;

8.   võtab teadmiseks Eurojusti vastuse, et ta on juurutamas tegevuskava, mis on suunatud kontrollikoja poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamisele; palub Eurojustil seetõttu teavitada eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni selle tegevuskava tulemustest;

Inimressursid

9.   väljendab muret asjaolu pärast, et kontrollikoda on taas märkinud puudusi töölevõtmise korra planeerimisel ja rakendamisel; märgib eelkõige täitmata ametikohtade endiselt väga kõrget määra (26%), mis on küll madalam kui 2007. aastal (33%);

10.   nõustub kontrollikoja arvamusega, et Eurojust ei ole järginud sihtotstarbelisuse põhimõtet, kuna assigneeringutest kanti 1 800 000 euro suurune summa üle ajutiste ja lepinguliste töötajate palkadeks, et suurendada peamiselt ajutise tööjõuga seotud assigneeringuid (238% võrra);

11.   võtab teadmiseks Eurojusti vastuse selles osas, mis puudutab kontrollikoja kriitikat seoses töötajate valikumenetlustega; palub Eurojustil eelkõige teavitada eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni 2009. aastal käivitatud uuest värbamismenetlusest, mis peaks nüüdsest peale tagama parema läbipaistvuse ja väljast tulevate kandidaatide ning Eurojusti enda kandidaatide mittediskrimineeriva kohtlemise;

Siseaudit

12.   tunneb muret, et ühtegi siseauditi talituse 26 soovitusest ei ole täielikult rakendanud; märgib, et nelja neist loetakse „ülitähtsaks” ja 12 „väga oluliseks”; nõuab seetõttu tungivalt, et Eurojust viiks viivitamata ellu järgmised personalijuhtimise alased soovitused: valmistada ette lühiajaline kava praegu vabade töökohtade täitmiseks; määratleda uuesti personaliosakonna ülesehitus; vähendada ajutiste töötajate arvu; tugevdada värbamismenetlust; võtta vastu karjäärivõimaluste rakenduseeskirjad; tagada valikukomisjoni liikmete sõltumatus; ning tagada avalike hangete menetluste nõuetekohane rakendamine;

o
o   o

13.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(15).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 131.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 131.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 131.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 112.
(14) ELT C 314, 9.12.2008, lk 4.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
PDF 203kWORD 45k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0184/2009 – 2009/2113(DEC))
P7_TA(2010)0117A7-0090/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(3), eriti selle artiklit 21;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0090/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus heakskiidu andmise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele (C7-0184/2009 – 2009/2113(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(7), eriti selle artiklit 21;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0090/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0184/2009 – 2009/2113(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(11), eriti selle artiklit 21;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0090/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu ameti direktori tegevusele ameti 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel(13) ja tõi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas välja, et

   amet peaks püüdlema sünergia saavutamise poole ja vältima tegevuse kattumist inimõiguste valdkonnas tegutsevate teiste institutsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga;
   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on alustanud ameti tegevuse uurimist; nõuab seetõttu, et OLAF, amet ja komisjon teavitaksid eelarve täitmisele heakskiitu andvat institutsiooni uurimise tulemustest ja võimalikest järelmeetmetest nii kiiresti kui võimalik;
   kontrollikoda märkis, et ühe hankemenetlusega seoses vähendas avaldatud finantshindamise meetod kaudselt hinnakriteeriumi suhtelist tähtsust, mis võis takistada mõnda potentsiaalset pakkujat ja ei olnud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega,

1.   märgib rahuloluga, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2008. aastal lõppenud eelarveaasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärne ning ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;

Tulemused

2.   ergutab ametit määrama programmitöös kindlaks SMART-eesmärgid ja RACER-näitajad, et hinnata nende täitmist; võtab samas teadmiseks, et amet teatas, et võttis neid märkusi 2009. aasta töökavas arvesse;

3.   kiidab ametit selle eest, et ta alustas 2009. aasta keskel tegevuspõhise eelarve tarkvara rakendamist, mis annab eraldatud rahalistest vahenditest ja inimressurssidest selge ülevaate;

4.   kiidab ametit selle eest, et ta võttis arvesse kontrollikoja ja eelarvepädevate institutsioonide poolt eelmise eelarve täitmisele heakskiidu andmisel tehtud märkusi;

5.   märgib, et ameti eelarve täitmisele heakskiidu andmine peaks eelseisvatel aastatel põhinema rohkem ameti kogu aasta tegevusel;

OLAFi uurimine

6.   võtab teadmiseks, et OLAF lõpetas 2009. aastal ameti suhtes 2008. aastal algatatud uurimise ilma edasisi meetmeid võtmata;

Siseaudit

7.   võtab teadmiseks, et 2008. aasta veebruaris viis siseauditi talitus läbi oma 2007. aasta raportis antud täitmata soovituste rakendamise järelauditi ning tuvastas, et täitmata oli veel ainult üks soovitus (töölevõtmise järelevalve haldusnõukogu poolt); märgib siiski, et asjaolud on muutunud ning peale seda, kui amet tööd alustas ja ametisse nimetati uus direktor, kaotas soovitus oma esialgse tähenduse ning seega võib soovitust täidetuks lugeda;

o
o   o

8.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 10.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 10.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 10.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 198.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: FRONTEX
PDF 216kWORD 58k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0199/2009 – 2009/2128(DEC))
P7_TA(2010)0118A7-0085/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta(3), eriti selle artiklit 30;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0085/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0199/2009 – 2009/2128(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta(7), eriti selle artiklit 30;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0085/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0199/2009 – 2009/2128(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta(11), eriti selle artiklit 30;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0085/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas:

   avaldas kahetsust, et kontrollikoda tõstatas oma 2007. aasta aruandes mitmed puudused, millele ta oli juba oma 2006. aasta aruandes tähelepanu juhtinud, nimetades eelkõige assigneeringute ulatuslikku ülekandmist ja tühistamist (peaaegu 70 % 2007. aastal agentuuri käsutuses olnud assigneeringutest jäeti kasutamata);
   märkis, et agentuuri 2007. aasta eelarve (42 100 000 eurot) rohkem kui kahekordistus 2006. aasta eelarvega (19 200 000 eurot) võrreldes;
   kutsus agentuuri üles parandama oma finantsjuhtimist, eelkõige seoses agentuuri eelarve suurendamisega 2007. ja 2008. aastal;

C.   arvestades, et 2008. aasta oli agentuuri tegutsemise kolmas täisaasta,

1.   märgib rahuloluga, et kontrollikoda on leidnud piisavalt kinnitust selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2008. aastal lõppenud eelarveaasta kohta on kõigis olulistes aspektides usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;

2.   märgib, et agentuuri eelarve on nende kolme viimase aastaga oluliselt suurenenud; märgib, et agentuuri 2008. aasta eelarve suurenes 29 000 000 euro võrra, mis teeb juurdekasvuks ligikaudu 69% eelmise eelarveaastaga võrreldes, kusjuures 2007. aasta eelarve (42 100 000 eurot) oli juba rohkem kui kahekordistunud 2006. aasta eelarvega (19 200 000 eurot) võrreldes;

Alates 2006. aastast korduvad probleemid

3.   väljendab muret, et kontrollikoda tõi välja mitmed puudused, millele ta oli juba oma 2006. ja 2007. aasta aruannetes tähelepanu juhtinud; peab kahetsusväärseks eelkõige:

   assigneeringute ulatuslikku ülekandmist ja tühistamist (49% 2008. aastal agentuuri käsutuses olnud assigneeringutest jäeti eelarveaasta jooksul kasutamata, 2007. aastal oli vastav näitaja ligikaudu 69% ja 2006. aastal 55%);
   seda, et juriidilised kohutused võeti enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi;
   seda, et kontrollikoja hinnangul ei järgitud töötajate töölevõtmisel eeskirju, eelkõige mis puudutab kõnealuste menetluste läbipaistvust ja mittediskrimineerivust;

4.   märgib, et eelarveaasta assigneeringutest tuli 30 300 000 eurot järgmisse eelarveaastasse üle kanda ja 13 000 000 euro väärtuses agentuuri käsutuses olnud assigneeringuid tuli tühistada; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et tegevuskuludeks ette nähtud 26 800 000 euro väärtuses kulukohustustest (III jaotis) kanti üle lõpetatud tegevusega seotud 850 000 eurot, mis oleks tulnud kulukohustustest vabastada; võtab samas sellega seoses teadmiseks agentuuri vastuse, milles ta väitis, et lõplikkusse raamatupidamise aastaaruandesse tehti parandused ja kinnitas, et agentuur võtab ka täiendavaid meetmeid, et tugevdada kontrolli kulukohustuste üle;

5.   toonitab samas, et assigneeringute ulatuslik ülekandmine ja tühistamine näitab agentuuri suutmatust hallata eelarve nii ulatuslikku kasvu; kuigi agentuur tegi 2009. aastal assigneeringute kasutamisel suuri edusamme, tõstatab küsimuse, kas ei oleks vastutustundlikum, kui eelarvepädevad institutsioonid pööraksid edaspidi agentuuri eelarve suurendamise otsuste tegemisel suuremat tähelepanu uute tegevuste rakendamiseks vaja minevale ajale; nõuab seetõttu, et agentuur esitaks Euroopa Parlamendile täpsemad üksikasjad tulevaste kulukohustuste teostatavuse kohta;

6.   peab ühtlasi vajalikuks, et agentuur võtaks kasutusele:

   kehtestatud lepinguliste tähtaegade tõhusa kavandamis- ja kontrollisüsteemi;
   tegevusriskide hindamise protsessi, mis võimaldab tegevust tähelepanelikult jälgida;
   edaspidistes eelarvetes toetuste osas liigendatud assigneeringute süsteemi, et vältida järgmistel eelarveaastatel assigneeringute tühistamist;

7.   väljendab muret, et kontrollikoda kritiseeris oma tähelepanekutes agentuuri, kes maksis välja üle 17 000 000 euro ühepoolsete toetusotsuste alusel, millele oli alla kirjutanud ainult agentuur, kuigi sellist liiki instrumenti ei ole ametite suhtes kohaldatavates kehtivates eeskirjades ette nähtud; avaldab ühtlasi muret asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangul kirjutas agentuur sageli sellistele otsustele alla pärast tegevuste alustamist või isegi pärast lõpetamist; võtab samas teadmiseks agentuuri vastuse, milles kinnitatakse, et uued raamlepingud on kirjutatud praeguseks alla kõikide piirivalveametitega, kes osalevad agentuuri koordineeritavates ühisoperatsioonides;

8.   väljendab muret selle üle, et kontrollikoda tõdes taas, et juriidilisi kohutusi võeti enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi; märgib ühtlasi, et 2008. aasta lõpuks registreeriti erandite registrisse 49 tagantjärgi võetud kulukohustust (kogusummas üle 1 000 000 euro); rõhutab ühtlasi, et kuigi agentuur kinnitas, et 2009. aasta mai lõpuks vähenes erandite arv juba 50% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, näitab selline erandite suur arv siiski korduvat probleemi agentuuri kulukohustuste süsteemis; nõuab seetõttu, et agentuur tegutseks tõhusamalt, et see probleem täielikult lahendada;

9.   väljendab heameelt, et agentuur võttis kasutusele sularahapoliitika;

10.   võtab teadmiseks, et agentuuri raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu 474 116,65 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et agentuuri käsutuses on püsivalt palju sularaha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli agentuuri sularahareservi maht 28 604 623,67 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, millega tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 15 lõike 5 kohase vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgne täitmine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja, et hoida agentuuri sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena;

11.   kutsub agentuuri üles täiel määral oma ülesandeid täitma ja jätkuvalt parandama oma finantsjuhtimist, eelkõige seoses agentuuri eelarve suurendamisega 2009. ja 2010. aastal.

Personal

12.   märgib murega, et kontrollikoda tuvastas jälle, et töötajate töölevõtmisel ei järgitud eeskirju, ei tagatud menetluste läbipaistvust ega kandidaatide mittediskrimineerivat kohtlemist;

Tulemused

13.   märgib, et agentuuri haldusnõukogu kinnitas 2009. aasta juunis mitmeaastase töökava ajavahemikuks 2010–2013, kuigi seda ei ole tema alusmääruses ette nähtud; rõhutab selle mitmeaastase kava tähtsust, mis võimaldab agentuuril oma tegevust paremini kavandada ja riske hinnata; nõuab samas, et agentuur looks kiiresti selge seose oma töökava ja finantsprognooside vahel;

14.   julgustab direktorit esitama haldusnõukogule andmeid operatsioonide mõju kohta;

15.   nõuab, et agentuur võrdleks kontrollikoja järgmisele aruandele lisatavas tabelis saavutatud tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, tulemustega sellele eelnenud aastal, et eelarve täitmisele heakskiitu andev institutsioon saaks paremini hinnata agentuuri tulemusi aastate võrdluses;

16.   märgib, et eelseisvatel aastatel peaks agentuuri eelarve täitmisele heakskiidu andmine põhinema agentuuri kogu aasta tegevusel;

Läbipaistvus

17.   märgib, et agentuur ei avalda veebilehel teavet oma juhatuse kohta; soovitab seetõttu läbipaistvuse suurendamise eesmärgil avaldada agentuuri veebilehel nimekirja juhatuse liikmete nimedega koos kõigi juhatuse liikmete täielike kontaktandmetega;

Koostöö liikmesriikidega

18.   märgib, et eelarve kasutamine ja rakendamine sõltub osaliselt liikmesriikide osalemisest; julgustab seetõttu agentuuri tugevdama dialoogi liikmesriikidega nende osalemise laiendamise eesmärgil;

19.   kutsub agentuuri üles parandama finantsjuhtimist liikmesriikide kulude hüvitamise osas, selgitades koos liikmesriikidega välja probleemide põhjused, et koos nendega kohaldada asjakohaseid lahendusi;

Siseaudit

20.   tunnistab, et siseauditi talituse 2007. aastal teostatud algse auditi järel antud 23st soovitusest on nelja piisavalt ja tõhusalt rakendatud, 15 on rakendamisel ja nelja soovituse rakendamist ei ole veel alustatud; rõhutab, et „väga oluliseks” loetavad soovitused on seotud töökirjelduste lõpuleviimise ja töötajatele eesmärkide seadmise, turvalisuse suurendamise, posti registreerimise parandamise, toetuste haldamise protsessi tugevdamise ning finantsmäärusest kinnipidamise tagamisega;

21.   avaldab heameelt, et agentuur võttis 2008. aasta lõpus tööle sisekontrolli koordinaatori / kvaliteedijuhi; rõhutab, et see uus ametikoht aitab agentuuril tagada struktureerituma, distsiplineerituma ja sidusama lähenemise siseauditi talituse soovituste rakendamisele;

o
o   o

22.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(14).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 38.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 38.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 38.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 126.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine
PDF 209kWORD 50k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0200/2009 – 2009/2129(DEC))
P7_TA(2010)0119B7-0259/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta(3), eriti selle artiklit 12;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0073/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa GNSS Järelevalveameti tegevdirektori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa GNSS Järelevalveameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0200/2009 – 2009/2129(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(6) eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta(7), eriti selle artiklit 12;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0073/2010),

1.   annab heakskiidu Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa GNSS Järelevalveameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0200/2009 – 2009/2129(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa GNSS Järelevalveameti 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5827/2010 – C7-0061/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta(11), eriti selle artiklit 12;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0073/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda tegi mõningaste märkustega kinnitava avalduse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et kontrollikoda tegi oma aruandes ameti 2006. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta positiivse kinnitava avalduse;

C.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et tal ei ole võimalik esitada järeldusotsust Euroopa GNSS Järelevalveameti 2007. aasta raamatupidamisaruande kohta, ja juhtis tähelepanu sellele, et kogu projekti Galileo ülesehitus tehti 2007. aastal ümber ning ameti raamatupidamisaruande koostamise ajal oli õiguslik keskkond ebastabiilne;

D.   arvestades, et amet sai majanduslikult sõltumatuks 2006. aastal;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament andis 23. aprillil 2009. aastal heakskiidu Euroopa GNSS Järelevalveameti tegevdirektori tegevusele ameti 2007. aasta eelarve täitmisel(13) ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis parlament muu hulgas

   võttis teadmiseks, et reaalselt ameti käsutusse antud assigneeringud (210 miljonit eurot) olid tunduvalt väiksemad kui eelarves kajastatud programmiga Galileo seotud viivituste tõttu;
   avaldas muret, et kontrollikoda leidis eelarve täitmisega seoses järgmisi puudusi: operatiivtegevusega seotud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäär oli madal (63% kulukohustuste ja 51% maksete osas); ameti töökava ja eelarve vahel puudus selge seos; ülekanded ei olnud ei põhjendatud ega dokumenteeritud; sissenõudeid kirjendati eelarvekontodele mitmel korral hilinemisega ja eelarve täitmise esituses oldi ebajärjekindel;
   märkis ära kontrollikoja kriitika seoses projekti Galileo varadega selle kohta, et ametil ei olnud võimalik anda oma raamatupidamisaruandes piisavalt teavet, sest 2007. aasta lõpuks ei olnud koostatud Euroopa Kosmoseagentuuri valduses olevate varade nimekirja,

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.   peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi mõningaste märkustega kinnitava avalduse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2.   täheldab, et amet otsustas esitada oma tegevuse tulemused, arvestamata asjaolu, et ametipoolne Galileo programmi ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) haldamine pidi lõppema pärast varade ja rahaliste vahendite komisjonile üleandmist, mis oli ette nähtud 2008. aasta esimese kvartali lõpuks;

3.   võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008(14) jõustus 25. juulil 2008 ja vaatamata sellele, et programmide Galileo ja EGNOS haldamise vastutus läks üle komisjonile, kandis komisjon 24. detsembril 2008 ameti pangaarvele 95 000 000 eurot; peab kahetsusväärseks, et ei tehtud nõuetekohast paranduseelarvet;

4.   täheldab, et pärast määruse (EÜ) nr 683/2008 jõustumist vähendati 2008. aastal oluliselt ameti eelarvet (436 500 000 eurolt 2007. aastal 22 700 000 euroni);

5.   tunneb muret, et ehkki määruse (EÜ) nr 683/2008 kohaselt vastutab alates 1. jaanuarist 2009 Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) vahendite haldamise ja rakendamise eest komisjon, ei olnud ei kohustusi ega varasid 2008. aasta lõpuks ikka veel komisjonile üle antud ja uus kohustuste jagunemine ameti ja komisjoni vahel ei kajastunud nende raamatupidamise aastaaruannetes; kontrollikoja teadete põhjal järeldab, et amet oleks pidanud 58 400 000 eurot käsitlema kui võlga komisjoni ees, mitte aga kajastama seda kui komisjonilt saadud ettemakset; lisaks märgib, et aastaaruanne ei oleks pidanud sisaldama Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat 55 600 000 euro suurust summat, kuna see oli Euroopa Ühenduste toetus programmidele Galileo ja EGNOS ning selle eest vastutas komisjon;

6.   võtab siiski teadmiseks ameti vastuse, milles amet õigustab oma tegevust sellega, et komisjon andis ametliku nõusoleku varad üle võtta alles 31. juulil 2009, kuna üleandmise korras ei saavutatud komisjoniga kokkulepet enne 2009. aasta juuni lõppu;

7.   viitab kontrollikoja eriaruande nr 7/2009 soovitustele, mis on antud komisjonile kui programmi Galileo uuele haldajale;

Siseaudit

8.   tunnistab, et siseauditi talitus korraldas siseauditi 2007. aasta novembris ning järelauditid 2008. aasta oktoobris ja 2009. aasta detsembris; märgib, et siseauditi talituse kaks olulist ja seni veel täitmata soovitust puudutavad tundlikke ametikohti ja ametijuhendeid;

o
o   o

9.   viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta(15).

(1) ELT C 304, 15.12.2009, lk 100.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 304, 15.12.2009, lk 100.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 304, 15.12.2009, lk 100.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 255, 26.9.2009, lk 162.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0139.


2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte
PDF 207kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0261/2009 – 2009/2187(DEC))
P7_TA(2010)0120A7-0094/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte(3), eriti selle artiklit 5;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0094/2010),

1.   kiidab heaks ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevuse ettevõtte 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0261/2009 – 2009/2187(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte(7), eriti selle artiklit 5;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0094/2010),

1.   kiidab heaks ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0261/2009 – 2009/2187(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16.veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte(11), eriti selle artiklit 5;

–   võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte juhatuse poolt 22. oktoobril 2007 vastu võetud finantseeskirju (edaspidi „ITERi finantseeskirjad”);

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0094/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et ühisettevõte on käivitusetapis ning ei olnud 2008. aasta lõpuks veel oma sisekontrolli- ja finantsaruandlussüsteeme täielikult rakendanud;

C.   arvestades, et vastavalt ITERi finantseeskirjade artiklile 75 peaks ühisettevõttel olema siseauditi talitus, mis peaks vastama asjakohastele rahvusvahelistele standarditele;

D.   arvestades, et ITERi finantseeskirjad põhinevad raamfinantsmäärusel, mida hiljuti muudeti, et viia see kooskõlla üldises finantsmääruses tehtud muudatustega;

E.   arvestades, et 28. veebruaril 2008 taotles ühisettevõtte direktor kontrollikojalt ITERi finantseeskirjade kohta arvamust;

F.   arvestades, et kontrollikoda avaldas eeskirjade kohta oma arvamuse nr 4/2008 oktoobris 2008,

Assigneeringute ülekandmine

1.   märgib, et kontrollikoda täheldas eelarve täitumise ülevaate põhjal 57 600 000 euro suurust ülejääki, mis moodustab 38% 149 700 000 euro suurusest akumuleerunud tulust; rõhutab eriti, et üks osa sellest ülejäägist (32 200 000 eurot) kanti üle eelarveaastasse 2009; märgib siiski, et oma vastuses põhjendas ühisettevõte alakulutamist sellega, et esimest aastat tegutseti Euroopa Komisjonist majanduslikult sõltumatult, ning viivitustega ITERi rahvusvahelise organisatsiooni ja Euratomi tuumasünteesiprogrammi käivitamises tervikuna;

Eeskirjade eiramine kulukohustuste puhul

2.   märgib, et kuuel kontrollikoja uuritud juhul võttis ühisettevõte eelarvelisi kulukohustusi alles pärast juriidiliste kohustuste võtmist; kutsub seetõttu ühisettevõtet üles ka selles küsimuses finantsmäärust järgima;

ITERi finantseeskirjad

3.   tunneb heameelt kontrollikoja tõdemuse üle, et ITERi finantseeskirjad põhinevad suures osas raamfinantsmääruse ja üldise finantsmääruse põhimõtetel; märgib siiski, et tuleb teha mõned konkreetsed muudatused, mis puudutavad eelkõige erandeid eelarvepõhimõtete järgimisel, komisjoni siseauditi talituse rolli, liikmete osamaksude hilinemist, toetuste andmise tingimusi ja ITERi finantseeskirjade artiklis 133 kehtestatud üleminekusätteid;

Iga-aastane tegevusaruanne

4.   soovitab ühisettevõttel tungivalt pidada kinni iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajast, mis on kontrollikojaga kokku lepitud;

Sisekontrollisüsteemid

5.   soovitab ühisettevõttel tungivalt jätkata tööd IT-protsesside ja -tegevuste dokumenteerimise ning IT-riskide analüüsimise valdkonnas;

6.   võtab teadmiseks, et ühisettevõtte sisekontrolör asus ametisse alles 1. juulil 2009; tunneb siiski heameelt selle üle, et ITER on nüüdseks koostanud sisekontrollistandardite rakendamise tegevuskava ning loonud kava elluviimise koordineerimiseks ja kontrollimiseks töörühma; rõhutab ka seda, et ITER on ametisse nimetanud andmekaitseametniku ning võtnud vajalikke meetmeid talitluspidevuse ja andmetaaste kava edasiseks täiendamiseks;

7.   võtab teadmiseks ühisettevõtte kinnituse, et on alustatud kõikidest asjakohastest tegevusprotsessidest ülevaate koostamist.

8.   võtab teadmiseks, et ühisettevõtte andmetel on 2008. aastal laekunud intressitulu 216 304,89 eurot; järeldab finantsaruannete ja intressimaksete summa põhjal, et ühisettevõtte käsutuses on pidevalt suur sularahavaru; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ühisettevõtte sularahareserv 58 980 569,87 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi ühisettevõttes rahavoogude vajadustepõhise juhtimise rakendamiseks, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida ühisettevõtte sularahareserv püsivalt võimalikult väiksena.

(1) ELT C 310, 18.12.2009, lk 1.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 310, 18.12.2009, lk 1.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 310, 18.12.2009, lk 1.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.


2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõtte SESAR
PDF 208kWORD 46k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus ühisettevõtte SESAR 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C7-0262/2009 – 2009/2188(DEC))
P7_TA(2010)0121A7-0077/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(1);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks(3), eriti selle artiklit 4b;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(4), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0077/2010),

1.   annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus ühisettevõtte SESAR 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C7-0262/2009 – 2009/2188(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(5);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks(7), eriti selle artiklit 4b;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(8), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0077/2010),

1.   annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR 2008. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte SESAR 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C7-0262/2009 – 2009/2188(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte SESAR 31. detsembril 2008. lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega(9);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust (5829/2010 – C7-0060/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja ELi toimimise lepingu artiklit 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10), eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks(11), eriti selle artiklit 4b;

–   võttes arvesse ühisettevõtte SESAR finantseeskirju, mille ettevõtte haldusnõukogu võttis vastu 3. juulil 2007;

–   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(12), eriti selle artiklit 94;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0077/2010),

A.   arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.   arvestades, et ühisettevõte SESAR loodi veebruaris 2007, et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tegevusi;

C.   arvestades, et ühisettevõte on käivitusetapis ning ei olnud 2008. aasta lõpuks veel oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult rakendanud;

D.   arvestades, et vastavalt oma liikmetega sõlmitud lepingutele on ühisettevõte kõigi tema poolt projekti SESAR arendusetapiks loodud või talle ülekantud materiaalse ja immateriaalse vara omanik,

1.   tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda tunnistas ühisettevõtte SESAR 2008. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärseks ning raamatupidamisaruande aluseks olevad tehingud tervikuna seaduslikuks ja korrektseks;

2.   märgib, et Euroopa Liidu 2008. aasta eelarves oli ühisettevõtte kulukohustuste assigneeringuteks ette nähtud 250 000 000 eurot ja maksete assigneeringuteks 100 900 000 eurot;

3.   tunnistab, et aastad 2007–2008 olid ühisettevõtte algusperiood, et nõukogu uus määrus (EÜ) 1361/2008(13), millega tehti muudatused ühisettevõtte põhimäärusesse, võeti vastu alles 16. detsembril 2008. aastal ning et EUROCONTROLi esimene osamakse viibis;

Eelarve aastasuse põhimõtte mittejärgimine

4.   täheldab, et ühisettevõtte haldusnõukogu kiitis 2008. aasta aprillis heaks lõpliku eelarve perioodiks august 2007 – detsember 2008 ning see otsus ei ole kooskõlas aastasuse põhimõttega;

Eelarve täitmine

5.   märgib, et ühisettevõtte haldusnõukogu 2008. aasta aprillis vastu võetud lõplik eelarve osutus väga ebarealistlikuks, mida näitavad ka kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad, mis on vastavalt 1% ja 17%;

6.   peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitmel juhul ei toimunud tehingute kontrollimine korrektselt ning lepingute ja hangete tarbeks ei olnud kehtestatud piisavat sisekontrolli;

Varade kajastamine

7.   väljendab muret asjaolu pärast, et vastupidiselt väga madalatele kasutusmääradele olid ühisettevõttel aasta lõpus pangakontodel märkimisväärse suurusega hoiused, millega rikuti eelarve tasakaalu põhimõtet;

8.   soovitab ühisettevõttel tungivalt töötada välja arvestuspõhimõtted selliste varade suhtes, mis võivad tekkida projekti arendusetapis;

Ühisettevõtte SESAR finantseeskirjad

9.   väljendab heameelt, et kontrollikoda avaldas arvamust ühisettevõtte SESAR finantseeskirjade kohta, mille haldusnõukogu võttis vastu 2007. aasta juulis; rõhutab eriti seda, et finantseeskirjad peaksid olema kooskõlas ühenduse asutuste raamfinantsmäärusega, ja nõustub lisaks kontrollikoja arvamusega, et tuleb täiendada sätteid, mis käsitlevad eelarve täitmist ja raamatupidamisaruannete esitamist, hankemenetlusi ja siseauditi funktsiooni; märgib lisaks, et ühisettevõte peaks vastu võtma oma finantseeskirjade rakenduseeskirjad;

Aasta tegevusaruanne

10.   soovitab ühisettevõttel tungivalt pidada kinni kontrollikojaga kokku lepitud tähtajast aasta tegevusaruande esitamiseks;

Sisekontrollisüsteemid

11.   märgib, et asjakohastele rahvusvahelistele standarditele vastav siseaudititalitus loodi alles jaanuaris 2009; palub ühisettevõttel seoses riigihangetega lisaks viivitamatult välja töötada nõuetekohased sisekontrollisüsteemid; rõhutab eriti, et ühisettevõte peaks looma suurõnnetusest taastumise kava ja kujundama andmekaitsepoliitika;

12.   võtab teadmiseks, et ühisettevõtte raamatupidamine kajastab 2008. aastal saadud intressitulu 148 370 eurot; järeldab aastaaruande ja intressimaksete mahu põhjal, et ühisettevõtte kassas ja/või pangakontol on püsivalt palju raha; võtab teadmiseks, et 31. detsembril 2008 oli ühisettevõtte kassas ja/või pangakontol kokku 116 007 569 eurot; palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas tagada ühisettevõttes vajadustepõhise rahavoogude juhtimise põhimõtte järgimine, samuti seda, milliseid kontseptuaalseid muudatusi on vaja selleks, et hoida agentuuri kassas ja/või pangakontol oleva raha hulk püsivalt võimalikult väiksena;

13.   märgib lisaks, et haldusnõukogu ei suutnud koostada 2008. aasta ametikohtade loetelu.

(1) ELT C 310, 18.12.2009, lk 9.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.
(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(5) ELT C 310, 18.12.2009, lk 9.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(9) ELT C 310, 18.12.2009, lk 9.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(11) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(13) ELT L 352, 31.12.2008, lk 12.


Transporditavad surveseadmed ***I
PDF 190kWORD 69k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv transporditavate surveseadmete kohta (KOM(2009)0482 – C7-0161/2009 – 2009/0131(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0482);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0161/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 91;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. veebruari 2010. aasta arvamust;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0101/2010),

1.   võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.   võtab teadmiseks käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud avalduse;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/.../EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ

P7_TC1-COD(2009)0131


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv nr 2010/35/EL) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et käesoleva direktiivi sätted ei piira institutsioonide edaspidiseid seisukohti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta või üksikuid õigusakte, mis sisaldavad selliseid sätteid.


Lennundusjulgestustasud ***I
PDF 341kWORD 73k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta (KOM(2009)0217 – C7-0038/2009 – 2009/0063(COD))
P7_TA(2010)0123A7-0035/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0217);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0038/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 100 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. novembri 2009. aasta arvamust;

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0035/2010),

1.   võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/.../EL lennundusjulgestustasude kohta

P7_TC1-COD(2009)0063


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),

ning arvestades järgmist:

(1)  Lennundusjulgestus Euroopa lennuväljadel on peamiselt riigi ülesanne. ▌On ▌vaja kehtestada julgestustasude olulisi tunnuseid ja tasude kehtestamisviisi reguleeriv ühine raamistik, kuna sellise raamistiku puudumisel võidakse eirata põhinõudeid julgestustasusid kehtestavate organite ja lennuvälja kasutajate vahelistes suhetes.

(2)  Aeronavigatsiooni- ja maapealse käitluse teenuste osutamisega seotud tasude kogumist on juba käsitletud vastavalt komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) 1794/2006 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava)(3) ja nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivis 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades)(4).

(3)  Lennuvälja kasutajate jaoks on oluline saada tasusid kehtestavalt või kohaldavalt organilt korrapäraselt teavet selle kohta, kuidas ja mille alusel julgestustasusid arvutatakse. Selline teave tagab lennuvälja kasutajatele ülevaate julgestusteenuste osutamisega seotud kuludest, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määruses (EÜ) nr 300/2008 (mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju)(5), ning selle rakenduseeskirjades, seonduvate investeeringute tasuvusest ning kõikidest toetustest ja subsiidiumitest, mida ametiasutused eraldavad julgestuseesmärkidel. Et võimaldada tasusid kehtestaval või kohaldaval pädeval organil nõuetekohaselt hinnata tema tulevaste investeeringutega seotud nõudeid, tuleks lennuvälja kasutajatelt nõuda kõigi tegevusprognooside, arenguprojektide ning erinõuete ja -soovide õigeaegset esitamist pädevale organile.

(4)  Kuna julgestuskulude katmiseks vajalike summade rahastamise või kehtestamise ja sissenõudmise meetodid on liidus erinevad, on vaja ühtlustada julgestuskulude maksustamise baas liidu lennuväljadel, kus julgestuskulud kajastuvad julgestustasudes. Kõnealustel lennuväljadel peaks tasu olema seotud julgeoleku tagamise maksumusega, võttes arvesse julgestuskulude võimalikku riiklikku rahastamist, et vältida mis tahes kasumit ning pakkuda asjakohaseid ja kulutõhusaid julgestusteenuseid ja -vahendeid asjaomastel lennuväljadel.

(5)  On oluline tagada läbipaistvus seoses selliste siseriiklike julgestusmeetmete kasutamisega, mis on rangemad kui määruses (EÜ) nr 300/2008.

(6)  Igas liikmesriigis, mille lennuväljadel nõutakse julgestustasusid, peaks olema sõltumatu järelevalveasutus, kes tagab käesoleva direktiivi nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise. Kõnealusel asutusel peaksid olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud vahendid, s.t töötajad, ekspertteadmised ja rahalised vahendid.

(7)  Liikmesriikidel peaks olema võimalus kohaldada ühist tasude kehtestamise süsteemi, mis hõlmaks lennuväljade võrgustikku või muid lennuväljade rühmi, sealhulgas neid, kes teenindavad sama linna või linnastut.

(8)  Julgestustasude arvutamisel kulutasuvuse suhtes tuleks aluseks võtta objektiivsed kriteeriumid, näiteks Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni asjakohastes dokumentides kehtestatud kriteeriumid, mis toetavad reisijate arvu, õhusõidukite maksimaalse stardimassi või nende kombinatsiooni kasutamist.

(9)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna julgestustasude süsteeme ei ole võimalik kehtestada siseriiklikul tasandil kogu liidu territooriumil ühtselt, ning direktiivi ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu lennuväljadel julgestustasude kehtestamise ühised põhimõtted.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide lennuväljade suhtes, mis asuvad aluslepingu sätete kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ja on avatud äriliseks lennuliikluseks.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse marsruudil ja terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste eest vastavalt määrusele (EÜ) nr 1794/2006, või tasude suhtes, mida kogutakse direktiivi 96/67/EÜ lisas osutatud maapealse käitluse teenuste osutamise eest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) „lennuväli” – mis tahes maa-ala, mis on kohandatud õhusõidukite maandumiseks, startimiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud lennuliikluse ja -teenuste nõuete täitmiseks vajalikud abirajatised, sealhulgas ärilendude teenindamiseks vajalikud rajatised;
   b) „lennuvälja juhtorgan” – asutus, kelle ainuülesandeks või lisaülesandeks on riiklike õigusnormide alusel lennuvälja infrastruktuuri haldamine ja juhtimine ning asjaomasel lennuväljal tegutsevate eri käitajate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;
   c) „lennuväljade võrgustik” – ühes liikmesriigis asuvad lennuväljad, mida käitab liikmesriigi pädeva organi määratud lennuvälja juhtorgan;
   d) „pädev organ” – lennuvälja juhtorgan või mõni muu organ või ametiasutus, kes vastutab lennundusjulgestustasude määra ning struktuuri kohaldamise ja/või kehtestamise eest liidu lennuväljadel;
   e) „lennuvälja kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õhu kaudu toimuva reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest kõnealuselt lennuväljalt või kõnealusele lennuväljale;
   f) „julgestustasu” – tasu, mida kogub eri vormis kas üksus, lennuväli või lennuvälja kasutaja ja mis on ette nähtud konkreetselt selliste julgestusmeetmete kulude katmiseks, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest. Kõnealused lennundusjulgestuse kulud võivad sisaldada kulusid, mida on tehtud määruse (EÜ) nr 300/2008 kohaldamise eesmärgil, või asjaomase asutuse sellega seonduvaid reguleerimis- ja järelevalvekulusid;
   g) „lennundusjulgestus” ‐ meetmete ning inim- ja materiaalsete ressursside kogum, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennunduse julgeolekut.

Artikkel 3

Mittediskrimineerimine

Liikmesriigid tagavad, et julgestustasud ei diskrimineeri lennuvälja kasutajaid ega lennureisijaid.

Artikkel 4

Lennuväljade võrgustik

Liikmesriigid võivad lubada lennuväljade võrgustiku pädeval organil kehtestada kogu lennuväljade võrgustiku jaoks ühtne ja läbipaistev julgestustasude süsteem.

Artikkel 5

Ühised tasude kehtestamise süsteemid

Pärast komisjoni teavitamist ja kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid lubada pädeval organil rakendada ühist ja läbipaistvat tasude kehtestamise süsteemi sama linna või linnastut teenindavatel lennuväljadel, tingimusel et iga lennuväli vastab täielikult artiklis 7 sätestatud läbipaistvusnõuetele.

Artikkel 6

Konsulteerimine ja parandusmeetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädeval organil on juurdepääs kogu vajalikule teabele, mis käsitleb lennuväljal julgestusteenuste osutamisega seotud kulusid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et ▌seoses julgestustasude süsteemi toimimise ja selliste tasude määradega kehtestatakse pädeva organi ja lennuvälja kasutajate või lennuvälja kasutajate esindajate või ühenduste vahelise ▌korrapärase konsulteerimise kohustuslik kord. Selline konsultatsioon toimub vähemalt kord aastas, kui viimase konsultatsiooni ajal ei ole kokku lepitud teisiti. Kui pädeva organi ja lennuvälja kasutajate vahel on sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, siis toimuvad konsultatsioonid kõnealuses kokkuleppes sätestatud korras. Liikmesriikidel on siiski õigus nõuda sagedamini toimuvaid konsultatsioone.

3.  Pädev organ esitab lennuvälja kasutajatele või nende esindajatele või ühendustele mis tahes ettepaneku julgestustasude süsteemi või määra muutmiseks ning kavandatud muudatuste põhjused hiljemalt neli kuud enne muudatuste jõustumist. Pädev organ arutab lennuvälja kasutajatega kavandatud muudatused läbi ja arvestab nende seisukohti enne otsuse tegemist.

4.  Pädev organ avaldab oma otsuse hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist. Kui pädev organ ja lennuvälja kasutajad ei jõua seoses kavandatud muudatustega kokkuleppele, põhjendab pädev organ, miks tema otsus erineb lennuvälja kasutajate seisukohtadest.

5.  Liikmesriigid tagavad, et juhul kui pooled ei jõua pädeva organi poolt tehtava julgestustasusid käsitleva otsuse suhtes kokkuleppele, võib kumbki pool pöörduda artiklis 10 osutatud sõltumatu järelevalveasutuse poole taotlusega analüüsida, kas julgestustasude süsteemi või määra muutmine on põhjendatud.

6.  Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada lõiget 5 seoses lennundusjulgestustasude määra või struktuuri muutmisega nendel lennuväljadel, mille jaoks:

   a) kehtib siseriikliku õiguse alusel kohustuslik kord, mille kohaselt lennundusjulgestustasud või nende ülemmäära määrab kindlaks või kiidab heaks sõltumatu järelevalveasutus, või
   b) kehtib siseriikliku õiguse alusel kohustuslik kord, mille kohaselt sõltumatu järelevalveasutus kontrollib regulaarselt või huvitatud poolte taotlusel, kas sellistel lennuväljadel toimib tulemuslik konkurents. Kui see on kõnealuse kontrollimise alusel õigustatud, otsustab liikmesriik, et lennundusjulgestustasud või nende ülemmäära määrab kindlaks või kiidab heaks sõltumatu järelevalveasutus. Nimetatud otsust kohaldatakse kõnealuse asutuse poolt läbi viidud kontrollimise alusel nii kaua, kui see on vajalik.

Liikmesriigi poolt käesoleva lõike alusel kohaldatavad menetlused, tingimused ja kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.

Artikkel 7

Läbipaistvus

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädev organ annab igale lennuvälja kasutajale või lennuvälja kasutajate esindajatele või ühendustele iga artikli 6 lõikes 2 osutatud konsultatsiooni ajal teavet komponentide kohta, mille alusel määratakse kindlaks igal lennuväljal kehtestatud kõigi julgestustasude struktuur ja määr. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

   a) kehtestatud julgestustasu eest osutatud teenuste ja infrastruktuuri loetelu;
   b) julgestustasude arvutamise meetod;
   c) julgestustasudega seotud vahendite ja teenuste üldine kulustruktuur;
   d) julgestustasudest saadav tulu ning nende eest saadavate teenuste kogumaksumus;
   e) julgestustasude kogumise aluseks olevate teenustega seotud töötajate koguarv;
   f) igasugune julgestustasudega seotud vahendite ja teenuste rahastamine ametiasutuste poolt;
   g) julgestustasude prognoositud määr, võttes arvesse kavandatavaid investeeringuid, liikluse kasvu ja julgeolekuohtude taseme tõusu;
   h) mis tahes kavandatud investeeringud, mis võivad oluliselt mõjutada julgestustasude määra.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lennuvälja kasutajad esitavad pädevale organile enne iga konsulteerimist artikli 6 kohaselt teavet, mis hõlmab eelkõige järgmist:

   a) lennuliikluse prognoosid;
   b) nende õhusõidukite koosseis ja kavandatud kasutuse prognoosid;
   c) nende arendusprojektid asjaomasel lennuväljal;
   d) nende nõuded asjaomasel lennuväljal;
   e) lennuvälja kasutajate poolt lennuväljalt väljuvatelt reisijatelt nõutava julgestustasu suurus ning teave komponentide kohta, mille alusel määratakse vastavalt lõike 1 punktidele a–h nimetatud tasu suurus.

3.  Liikmesriigid tagavad, et teave pädeva organi ja lennuvälja kasutajate kehtestatud julgestustasude määra kohta on avalik.

4.  Siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt loetakse käesoleva artikli alusel antud teavet konfidentsiaalseks või majanduslikult tundlikuks ning käsitletakse vastavalt sellele. Juhul kui lennuvälja juhtorganite aktsiad on börsil noteeritud, täidetakse eelkõige börsieeskirju.

Artikkel 8

Rangemad meetmed

1.  Lisakulud, mis on seotud rangemate meetmete rakendamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, kannavad liikmesriigid.

2.  Enne meetmete vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 4 hindab komisjon, millist mõju avaldavad kõnealused meetmed julgestustasude määrale. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 17 alusel moodustatud sidusrühmade nõuanderühmaga kõnealuse mõjuhindamise tulemuste üle.

Artikkel 9

Julgestustasudega seotud kulude ja tulude seos

Julgestustasusid kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks. Kõnealused kulud määratakse igas liikmesriigis kindlaks üldiselt tunnustatud arvestus- ja hindamispõhimõtete kohaselt. Julgestustasudest saadav kogutulu ei ole suurem vastava lennuvälja, lennuväljade võrgustiku või lennuväljade rühma lennundusjulgestuse kogukuludest.

Liikmesriigid tagavad siiski eelkõige järgmiste komponentide arvesse võtmise:

   julgestustoimingutega seotud vahendite ja rajatiste rahastamise kulud, sealhulgas nende vahendite ja rajatiste õiglane kulum;
   riiklik ja/või rahvusvaheline julgeolekuohu tase;
   julgestustöötajate ja -toimingutega seotud kulud;
   toetused ja subsiidiumid, mida ametiasutused eraldavad julgestuseesmärkidel.

Julgestustasude arvutamise kulubaas ei sisalda kulusid, mida tehakse seoses liikmesriikide üldisemate julgeoleku tagamise ülesannetega, näiteks üldise korrakaitsega, luureteabe kogumisega ja riikliku julgeolekuga.

Artikkel 10

Sõltumatu järelevalveasutus

1.  Liikmesriigid määravad või loovad riigi sõltumatu järelevalveasutusena sõltumatu organi, et tagada käesoleva direktiivi järgimiseks võetud meetmete nõuetekohane kohaldamine. See organ võib olla sama üksus, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiivi 2009/12/EÜ (lennujaamatasude kohta)(6) kohaldamise.

2.  Käesolev direktiiv ei takista riigi sõltumatul järelevalveasutusel delegeerida käesoleva direktiivi rakendamist vastavalt siseriiklikule õigusele ning oma järelevalve ja täieliku vastutuse all teistele sõltumatutele järelevalveasutustele, tingimusel et rakendamine toimub samade nõuete kohaselt.

3.  Liikmesriigid tagavad sõltumatu järelevalveasutuse sõltumatuse, kindlustades, et see on õiguslikult eraldiseisev ning igast pädevast organist või lennuettevõtjast talituslikult sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandi või kontrolli lennuväljade, lennuväljade juhtorganite või lennuettevõtjate üle, peavad tagama, et reguleerimine ning omandi või kontrolliga seotud toimingud on ka tegelikult struktuurselt eraldatud. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus tegutseb erapooletult ja läbipaistvalt.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse nime ja aadressi, talle määratud ülesanded ja kohustused ning lõike 3 järgimise tagamiseks võetud meetmed.

5.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui julgestustasude suhtes ei jõuta kokkuleppele, võetakse meetmed, et:

   a) kehtestada kord pädeva organi ja lennuvälja kasutajate vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks;
   b) määrata kindlaks tingimused, mille puhul võib anda lahkarvamuse sõltumatule järelevalveasutusele läbivaatamiseks ja eelkõige sätestada, et asutus võib jätta läbi vaatamata kaebused, mis ei ole nõuetekohaselt põhjendatud või piisavalt dokumenteeritud; ja
   c) kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt vaadatakse lahkarvamus läbi lahenduse saamiseks.

Kõnealune menetlus, tingimused ja kriteeriumid on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed.

6.  Sõltumatu järelevalveasutus avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.

7.  Kui liikmesriik kohaldab siseriikliku õiguse kohaselt haldus- või seadusandlikku menetlust, et määrata kindlaks ja kiita heaks julgestustasude struktuur või määr riiklikul tasandil, täidavad julgestustasude kehtivuse kontrollimise eest vastutavad siseriiklikud asutused sõltumatu järelevalveasutuse lõigetes 1–6 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 11

Aruanne ja läbivaatamine

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta hiljemalt ...(7) ning teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

2.  Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd, eelkõige seoses teabe kogumisega lõikes 1 nimetatud aruande jaoks.

3.  Komisjon esitab hiljemalt ...(8)* lennundusjulgestuse rahastamise kohta aruande, milles uuritakse julgestuskulude arengut ja lennundusjulgestuse rahastamise meetodeid.

Artikkel 12

Siseriiklikusse õigusesse ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne …(9). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Liikmesriik ei pea täitma lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kui tema lennuväljadel ei nõuta julgestustasusid, piiramata artikli 11 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 128, 18.5.2010, lk 142.
(2) Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta seisukoht.
(3) ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.
(4) EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.
(5) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.
(6) ELT L 70, 14.3.2009, lk 11.
(7)* 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(8)** 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(9)* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.


Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ühenduse suunised (uuesti sõnastatud) ***I
PDF 194kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2009)0391 – C7-0111/2009 – 2009/0110(COD))
P7_TA(2010)0124A7-0030/2010

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0391);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 156 esimest lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0111/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 172 esimest lõiku;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. novembri 2009. aasta arvamust;

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 11. detsembri 2009. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0030/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta,

1.   võtab vastu alltoodud seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 5. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2009)0110


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 661/2010/EL) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond - üldsätted ***I
PDF 193kWORD 37k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega (KOM(2009)0384 – C7-0003/2010 – 2009/0107(COD))
P7_TA(2010)0125A7-0055/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0384);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 161, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0003/2010);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 177;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. novembri 2009. aasta arvamust;

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0055/2010),

1.   võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja finantsjuhtimise teatavate sätetega

P7_TC1-COD(2009)0107


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 539/2010) lõplikule kujule.)


Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele
PDF 214kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon Lissaboni lepingu jõustumise mõju kohta käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele (KOM(2009)0665) – „koondteatis”
P7_TA(2010)0126B7-0221/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665) ning selle lisa (KOM(2010)0147);

–   võttes arvesse ministrite nõukogu 23. märtsi 2010. aasta lisakonsulteerimist käsitlevat kirja;

–   võttes arvesse presidendi 15. detsembri 2009. aasta teadaannet täiskogu istungil;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 58 ja 59;

–   võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi uue rolli ja uute kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel(1), eelkõige selle lõiget 75;

–   võttes arvesse kõikide menetluses olevate ettepanekute sõelumist parlamendikomisjonide poolt ja selle tulemusi, mis komisjonide esimeeste konverents kogus kokku 8. veebruaril 2010;

–   võttes arvesse esimeeste konverentsi 4. märtsi 2010. aasta otsust, milles kiidetakse sõelumise tulemused heaks,

–   võttes arvesse presidendi 14. aprilli 2010. aasta kirju ministrite nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile, vastuseks komisjoni teatisele KOM(2009)0665,

A.   arvestades, et Euroopa Parlament on kontrollinud komisjoni teatise täielikkust ja korrektsust, eelkõige seoses õigusliku alusega ning Lissaboni lepinguga hõlmatud menetlusega, millele viidatakse komisjoni loeteludes,

1.   on arvamusel, et Lissaboni lepinguga kehtestatakse uus õiguslik raamistik, mis mõjutab menetluses olevaid dokumente, eelkõige nende õiguslikus aluses ja asjassepuutuvates menetlustes tehtud muudatuste tõttu, ning seepärast märgib ära järgmise 10 menetlusest koosneva loetelu, mille puhul ta soovib uut või muudetud komisjoni ettepanekut või vajaduse korral lisakonsultatsioone ministrite nõukoguga, et võtta nõuetekohaselt arvesse uut raamistikku, ning palub mõlemal institutsioonil need taotlused rahuldada:

   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega rakendatakse Euroopa Majandusühenduses EMÜ ja Türgi assotsiatsiooninõukogu otsust nr 3/80, mis käsitleb Euroopa Ühenduse sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamist Türgi töötajate ja nende pereliikmete suhtes, 1983/1101(CNS);
   ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta, 2005/0214(COD);
   ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus võtta meetmeid neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõve vastu võitlemiseks teadustegevuse ühise kavandamise kaudu, 2009/0113(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis„ kohaldamise kontrollimiseks, 2009/0033(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias, 2009/0114(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), 2009/0136(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil, 2008/0112(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kohta, mis sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Valgevene Vabariigi vahel, 1996/0053(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse poolt rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimise kohta, 2006, 2006/0263(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2100/94 seoses ühenduse sordiameti juhataja ametiajaga, 2005/0078(CNS);

2.   kinnitab oma seisukohta järgmise 29 menetluse osas, mis muutusid Lissaboni lepingu alusel nõuandemenetlusest seadusandlikuks tavamenetluseks, nõuandemenetlusest nõusolekumenetluseks või endisest nõusolekumenetlusest praegu kehtivaks nõusolekumenetluseks:

   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi poliitilise dialoogi ning koostöö lepingu sõlmimise kohta, 2003/0266(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu allkirjastamise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide Boliivia, Colombia, Ecuadori, Peruu ja Venezuela Bolivari Vabariigi vahel, 2003/0268(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), seoses toidukaupade jagamisega ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele, 2008/0183(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepingu, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007, ja lõppakti sõlmimise kohta, 2007/0171(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega laiendatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr […] kohaldamisala kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu, 2007/0152(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsioon (konventsioon nr 188), 2008/0107(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, 2008/0171(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumide (Hiina Taipei), Colombia, Kuuba, Ecuadori, Hongkongi erihalduspiirkonna, India, Jaapani, Korea, Uus-Meremaa, Filipiinide, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikidega GATSi XXI artikli alusel sõlmitavate asjaomaste lepingute kohta seoses vajalike kompenseerivate täpsustustega, mis tulenevad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemisest Euroopa Liiduga, 2007/0055(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise kaubanduse ja koostöö raamlepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, 2005/0121(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kohta, mis sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel, 1998/0304(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, 2007/0083(AVC);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel, 2008/0061(AVC);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Côte d'Ivoire'i vahel, 2008/0136(AVC);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ja nelja selle juurde kuuluva lepingu sõlmimise kohta, 2007/0115(AVC);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 seoses Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametiajaga, 2005/0089(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (kodifitseeritud versioon), 2008/0039(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses (kodifitseeritud versioon), 2008/0037(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted (kodifitseeritud versioon), 2008/0253(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu määrus ühenduse patendi kohta, 2000/0177(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta, 2005/0143(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta, 2005/0140(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta, 2005/0141(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Euroopa Ühenduse, Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia ja Montenegro, Rumeenia ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu sõlmimist, 2006/0036(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa-Vahemere lennunduslepingu sõlmimise kohta, 2006/0048(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist, 2006/0058(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöölepingu sõlmimise kohta, 2007/0111(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitleva koostöömemorandumi sõlmimise kohta, 2008/0111(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli (transpordiprotokoll) Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta, 2008/0262(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse poolt lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga, 2009/0121(CNS);

3.   otsustab mitte kinnitada järgmise nelja menetluse suhtes oma varem võetud seisukohta ning toonitab, et ta soovib jätkata algse ettepaneku uue esimese lugemisega:

   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt ning Euroopa Ühenduse õiguste teostamist ja kohustuste täitmist, 2009/0085(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele, 2007/0112(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta, 2007/0229(CNS);
   ettepanek võtta vastu nõukogu otsus elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi (CIWIN) kohta, 2008/0200(CNS);

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ministrite nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0373.


Õigusaktide delegeerimise volitused
PDF 138kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon õigusaktide delegeerimise volituste kohta (2010/2021(INI))
P7_TA(2010)0127A7-0110/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290;

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile õigusaktide kohandamise kohta komiteemenetlust käsitleva uue otsusega(1);

–   võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi uue rolli ja uute kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel(2);

–   võttes arvesse oma 24. novembri 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ seoses kontrolliga regulatiivmenetlusega – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – Viies osa(3);

–   võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2009. aasta teatist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta (KOM(2009)0673);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 29. jaanuari 2010. aasta kirja komisjoni presidendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0110/2010),

A.   arvestades, et Lissaboni leping tugevdab seadusandlikku võimu ning juurutab liidu õiguskorda normihierarhia, tugevdades sellega liidu demokraatlikku olemust ja muutes selle õiguskorra ratsionaalsemaks; arvestades, et Lissaboni lepinguga võetakse kasutusele uus seadusandliku akti mõiste ja et sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed;

B.   arvestades, et üks seadusandliku võimu element on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud võimalus, mille kohaselt seadusandja võib seadusandliku aktiga (edaspidi „põhiõigusakt”) delegeerida osa oma volitusi komisjonile;

C.   arvestades, et delegeerimine on delikaatne toiming, millega komisjonile tehakse ülesandeks teostada seadusandjale endale omast võimu; arvestades, et delegeerimise küsimuse käsitlemist peab seetõttu alati alustama seadusandja vabadusest;

D.   arvestades, et delegeerida võib vaid õigust täiendada või muuta seadusandliku akti teatavaid osi, mida seadusandja ei pea olemuslikult tähtsaks; arvestades, et komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktid on üldkohaldatavad mitte-seadusandlikud aktid; arvestades, et põhiõigusaktis määratakse selgesõnaliselt kindlaks delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus ning delegeerimise tingimused;

E.   arvestades, et delegeeritud õigusaktid mõjutavad oluliselt mitmeid valdkondi; arvestades, et seetõttu on ülimalt tähtis, et eelkõige delegeeritud õigusakte koostatakse ja nende üle otsustatakse täiesti läbipaistvalt, mis võimaldab kaasseadusandjatel tulemuslikult ja demokraatlikult kontrollida Euroopa Komisjonile delegeeritud volituse täitmist, sealhulgas vajaduse korral avaliku arutelu kaudu Euroopa Parlamendis;

F.   arvestades, et parlament peaks toimima õigusaktide delegeerimise volituste kõigi aspektide osas nõukoguga võrdväärsel alusel;

G.   arvestades, et nn Lamfalussy menetlus rajas teed praegusele delegeerimismehhanismile, mille puhul kehtib seadusandja täielik kontroll; arvestades, et Lissaboni lepingule lisatud liikmesriikide valitsuste esindajate 23. juuli 2007. aasta konverentsi 39. deklaratsioonis tunnustati finantsteenuste valdkonna erilisust; arvestades, et delegeeritud õigusakte puudutav uus kord ei saa kuidagi õõnestada parlamendi seniseid õigusi kõnealuses valdkonnas, eriti selles, mis puudutab teabe ja dokumentide varajast edastamist;

H.   arvestades, et delegeerimist võib käsitada õigusloome parandamise abinõuna, mille eesmärk on tagada, et õigusloome jääks ühtaegu lihtsaks, olles kergesti täiendatav ja ajakohastatav ilma korduvalt õigusloomemenetlust kasutamata, jättes samas lõpliku pädevuse ja vastutuse seadusandjale;

I.   arvestades, et erinevalt lähenemisest Euroopa Liidu toimimise lepingu rakendusmeetmeid käsitlevas artiklis 291 ei sisalda sama lepingu artikkel 290 õiguslikku alust horisontaalse õigusakti vastuvõtmiseks, milles sätestatakse volituste delegeerimise suhtes kohaldatavad eeskirjad ja üldpõhimõtted; arvestades, et seetõttu tuleb need tingimused sätestada igas põhiõigusaktis eraldi;

J.   arvestades, et komisjon annab oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile; arvestades, et 18. jaanuaril 2010 põhiseaduskomisjonis toimunud kuulamisel lubas institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinik teha parlamendiga väga tihedat koostööd, et tagada parlamendi rahulolu sellega, kuidas komisjon talle delegeeritud volitusi kasutab,

Põhiõigusaktiga määratletavad küsimused

1.   on seisukohal, et igas põhiõigusaktis tuleb selgelt ja hoolikalt määrata kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus;

2.   rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290 jätab seadusandjale vabaduse otsustada, millist kontrollimehhanismi või mehhanisme kehtestada; on seisukohal, et artikli 290 lõikes 2 esitatud kaks näidet vastuväidete ja delegeerimise tagasivõtmise kohta on puhtillustratiivsed ning et mõeldavad on ka muud viisid kontrolli teostamiseks volituste delegeerimise üle, näiteks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu iga delegeeritud õigusakti selgesõnaliselt heaks kiita või juba jõustunud delegeeritud õigusakte kehtetuks tunnistada;

3.   arvab siiski, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 2 esitatud kaht näidet, vastuväiteid ja delegeerimise tagasivõtmist võib pidada kõige tavapärasemateks võimalusteks komisjonile delegeeritud volituste kasutamist kontrollida ning need tuleks lisada igasse põhiõigusakti;

4.   on seisukohal, et seadusandja kehtestatud kontrollimehhanismide puhul tuleb järgida liidu õiguse teatavaid üldpõhimõtteid ja et eelkõige peavad need:

   olema lihtsad ja kergesti mõistetavad;
   kaitsma õiguskindlust;
   võimaldama komisjonil delegeeritud volitusi tulemuslikult kasutada;
   võimaldama seadusandjale nõuetekohast järelevalvet delegeeritud volituste kasutamise üle;

5.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi vastuväidete esitamise õiguse kasutamine sõltub paratamatult tema parlamentaarsest rollist ja töökohtadest; arvab, et ei saa tagada ühe kindla tähtaja kohaldamist vastuväidete esitamiseks kõigi õigusaktide puhul, et see tähtaeg tuleks küsimuse keerukust arvesse võttes määrata igas põhiõigusaktis eraldi iga üksikjuhu jaoks ning see peab olema küllalt pikk, et võimaldada tulemuslikku kontrolli volituste delegeerimise üle, lükkamata põhjendamatult edasi probleemivabade delegeeritud õigusaktide jõustumist;

6.   on seisukohal, et põhiõigusaktis endas sätestatud kiirmenetlust tuleks rakendada vaid väga erakordsete juhtude, näiteks julgeolekuküsimuste, tervishoiu- või humanitaarkriiside korral;

7.   arvab aga, et rõhuval enamikul juhtudel, kui delegeeritud õigusakt on vaja kiiresti vastu võtta, võiks Euroopa Parlament ja nõukogu kasutada paindlikku vastuväidetest varase loobumise menetlust, kui komisjon esitab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastava taotluse;

8.   arvab endiselt, et volitusi saab delegeerida määramata ajaks, võttes arvesse asjaolu, et volituste delegeerimise saab igal ajal tühistada; on aga seisukohal, et tähtajalise delegeerimise korral võiks jääda võimalus tähtaega korrapäraselt pikendada komisjoni selgesõnalise taotluse põhjal; leiab, et delegeerimise tähtaega võib pikendada üksnes juhul, kui ei parlament ega ka nõukogule ei esita sellele kindla tähtaja jooksul vastuväiteid;

9.   on otsustavalt vastu mõttele täiendada põhiõigusakti sätetega, mis panevad seadusandjale täiendavaid kohustusi lisaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 juba sätestatule;

Praktilised küsimused

10.   on seisukohal, et teatavaid praktilisi küsimusi saaks paremini kooskõlastada institutsioonidevahelises ühiskokkuleppes, mis võib olla koostatud institutsioonidevahelise kokkuleppena, mis hõlmab muu hulgas:

   konsultatsioone delegeeritud õigusaktide koostamisel ja ettevalmistamisel;
   vastastikust teabevahetust, eriti delegeerimise tagasivõtmise korral;
   dokumentide edastamise korraldust;
   parlamendi ja nõukogu vastuväidete esitamise miinimumtähtaegu;
   tähtaegade arvestamist;
   õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas menetluse eri etappidel;

11.   rõhutab, et delegeeritud õigusaktide koostamisel ja ettevalmistamisel peab komisjon tagama:

   teabe ja vajalike dokumentide, sealhulgas järjestikuste delegeeritud õigusaktide eelnõude ja igasuguse saadud toetuse kohta käiva teabe õigeaegse ja pideva edastamise asjaomastele parlamendikomisjonidele; selleks võiks kasutada komiteemenetluse dokumentide praegust registrit kui täiustatud digitaalse teabesüsteemi näidist;
   andma parlamendile juurdepääsu asjakohastele ettevalmistavatele koosolekutele, arvamuste vahetamistele ja konsultatsioonidele;

12.   on seisukohal, et enne delegeeritud õigusakti tagasivõtmist toimuv teabevahetus peaks olema läbipaistev, viisakas ja väljendama asjaomaste institutsioonide vahelist lojaalset koostööd, tagades seeläbi, et kõiki institutsioone teavitatakse õigusakti tagasivõtmise võimalusest õigel ajal; peab aga liigseks ja segadusttekitavaks põhiõigusaktide puhul eraldi õigusliku kohustuse kehtestamist, millega nõutakse teatavate õigusaktide vastuvõtmise põhjuste teatamist, lisaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 296 kehtestatud ja kõigi õigusaktide suhtes kohaldatavale üldnõudele;

13.   teeb ettepaneku fikseerida kõigis tulevastes kokkulepetes vastuväite esitamise miinimumtähtaeg, selgitades, et seda ei tuleks võtta kui jäika raamistikku, vaid kui vajalikku miinimumi, millest lühema tähtaja korral muutuks parlamendi demokraatlik kontroll mõttetuks; arvab, et vastuväite esitamise miinimumtähtaeg peaks olema kaks kuud, mida saab parlamendi või komisjoni taotlusel pikendada veel kahe kuu võrra; rõhutab aga seejuures, et vastuväite esitamise tähtaeg peaks sõltuma delegeeritud õigusakti eripärast;

14.   nõuab, et igasuguse tulevase kokkuleppe korral algaks delegeeritud õigusakti kontrollimise tähtaja kulgemine ajast, kui komisjon on edastanud selle kõik keeleversioonid, ning et seejuures nõuetekohaselt arvestataks parlamendi puhkuste ja valimiste perioode;

15.   rõhutab tulevase kokkulepetega seoses, et delegeeritud õigusaktid, millele saab esitada vastuväiteid, võib Euroopa Liidu Teatajas avaldada ja need saavad seega jõustuda alles pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist, välja arvatud juhtudel, kui varakult loobutakse vastuväidete esitamisest; peab üleliigseks sätestada igas põhiõigusaktis parlamendi ja nõukogu sõnaselge kohustus avaldada komisjonile delegeeritud volituste kasutamise kontrollimise käigus vastu võetud otsused;

Lõppsätted

16.   palub kõigil parlamendikomisjonidel vahetada ja korrapäraselt ajakohastada parimaid tavasid ning luua mehhanism, mis tagaks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 raames oleks parlamendi tegevus võimalikult ühtne; rõhutab, et iga parlamendikomisjon peab korraldama oma tööd nii, et see vastaks selle eripärale ning et selles kasutataks ära komisjoniliikmete kogemusi ja teadmisi;

17.   nõuab, et parlamendi administratsioon looks vahendite ümberjaotamise (eelarve seisukohast neutraalne) abil vajalikke ametikohti, et tagada piisav toetus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 290 tulenevate ülesannete täitmiseks; nõuab, et delegeeritud volituste kasutamiseks rakendatavat haldusstruktuuri ja inimressurssi hinnataks institutsioonilise lähenemisviisi alusel;

18.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks esmalt õigusakti ettepanekud, mis on vajalikud ELi õigustiku kohandamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291; nimetatud lepingu artikli 290 osas on seisukohal, et selline kohandamine ei tohiks piirduda üksnes varem kontrolliga regulatiivmenetluse raames käsitletud meetmetega, vaid peaks hõlmama kõiki asjakohaseid üldkohaldatavaid meetmeid sõltumata sellest, millised otsustus- või komiteemenetlused kehtisid nende puhul enne Lissaboni lepingu jõustumist;

19.   nõuab, et esmajärjekorras tuleb kohandada ELi õigustikku poliitikavaldkondades, kus enne Lissaboni lepingu jõustumist ei rakendatud kaasotsustamismenetlust; nõuab siinkohal üksikjuhtumipõhist kontrolli selle tagamiseks, et kõiki sobivaid üldkohaldatavaid meetmeid, mida seni võeti vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(4) artiklite 4 ja 5 raames, on võimalik määratleda delegeeritud õigusaktidena;

20.   on seisukohal, et seadusandja volituste säilitamiseks tuleb nii eespool mainitud kohandamise kui ettepanekute käsitlemise käigus seadusandliku tavamenetluse kohaselt erilist tähelepanu pöörata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 suhtelisele kasutamisele ning praktilistele tagajärgedele, mis on seotud tuginemisega ühele või teisele artiklile; nõuab tungivalt, et kaasseadusandjatel oleks õigus otsustada, kas varem kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt lahendatud küsimusi käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 raames või seadusandlikus tavamenetluses;

o
o   o

21.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 22.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0373.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0083.
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani
PDF 134kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani (2009/2095(INI))
P7_TA(2010)0128A7-0114/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 21. jaanuari 2009. aasta teatist strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani (KOM(2009)0008) (teatis ELi meretranspordipoliitika kohta kuni 2018. aastani);

–   võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (KOM(2007)0575);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0114/2010),

A.   arvestades, et Euroopa laevaomanikud annavad olulise panuse Euroopa majandusse, kuid peavad osalema ülemaailmses konkurentsis;

B.   arvestades, et Euroopa merendussektori elujõulisuse säilitamiseks ja arendamiseks mõeldud struktuurilised ja integreeritud meetmed on olulised ja peaksid tugevdama meretranspordi ja sellega seotud sektorite konkurentsivõimet, integreerides säästva arengu ja ausa konkurentsi nõudeid;

C.   arvestades, et on vältimatult vajalik meelitada noori meremehekarjääri tegema ja hoida neid selle elukutse juures ning et Euroopa mereõppe taset tuleb parandada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsiooni) läbivaatamisega;

D.   arvestades, et kliimamuutus kujutab endast Euroopa poliitika kõikide valdkondade jaoks 21. sajandi suurimat proovikivi;

E.   arvestades, et meretransport on suhteliselt keskkonnahoidlik transpordiliik, mida on siiski võimalik muuta veelgi puhtamaks kui see praegu on; arvestades, et see tuleb kaasata laevade ja sadamainfrastruktuuride CO2-jalajälje järkjärgulise vähendamise kaudu kliimamuutuse vastu võitlemiseks tehtavatesse jõupingutustesse;

F.   arvestades, et ohutus on sadamate, laevaomanike ning merel ja maismaal töötava personali jaoks ülioluline; arvestades, et ohutusmeetmete puhul tuleb arvesse võtta ranniku- ja merekeskkonna kaitset ning töötingimusi sadamates ja laevade pardal;

G.   arvestades, et Adeni lahes, Somaalia ranniku lähedal ja rahvusvahelistes vetes toimuvad jätkuvalt Euroopa kala-, kauba- ja reisilaevade vastu suunatud kuritegelikud rünnakud;

H.   arvestades, et Euroopa meretööstus on maailmas juhtpositsioonil ning et selle juhtpositsiooni tuleb pikas perspektiivis kaitsta ja et see on saavutatav ainult innovatsiooni abil;

I.   arvestades, et otsused tuleb teha õigel haldustasandil, see tähendab võimaluse korral ülemaailmsel tasandil ja vajaduse korral Euroopa tasandil,

Üldine taust

1.   tunneb heameelt teatise üle, milles käsitletakse ELi meretranspordipoliitikat kuni 2018. aastani;

2.   rõhutab meretranspordisektori tähtsust Euroopa majandusele mitte üksnes reisijate, toorme, kaupade ja energiatoodete transpordi seisukohast, vaid ka laevatööstust, logistikat, teadusuuringuid, turismi, kalandust ja vesiviljelust ning haridust hõlmava laiema merendustegevuse tuumana;

3.   rõhutab, et ELi merenduspoliitikas tuleks arvesse võtta asjaolu, et meretranspordisektor peab toime tulema mitte üksnes liidusisese, vaid ka ülemaailmse konkurentsi tingimustes; rõhutab ka seda, kui oluline on meretranspordi osakaalu suurenemine üldisemas transporditegevuses nii ELis kui ka väljaspool ELi;

4.   loodab, et ELi merenduspoliitika kohandatakse nüüdsest peale raamistikuga „ühtne Euroopa meri”, ja palub sellest tulenevalt komisjonil töötada välja Euroopa meretranspordipoliitika ühise mereruumi raames;

Turg

5.   nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks võitlust mugavuslippude kuritarvitamise vastu;

6.   nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid oma lippude kasutamist ja toetaksid oma maismaal tegutsevaid merendusklastreid, pakkudes näiteks laevadele maksundusalaseid võimalusi, nagu tonnaaži maksustamise süsteem, ning maksusoodustusi meremeestele ja laevaomanikele;

7.   on seisukohal, et nagu iga majandussektor, peab merendussektor põhimõtteliselt jääma riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kuigi riigiabi võib konkreetsetel juhtudel erandkorras lubada, tingimusel, et see on ajutine ning seda antakse läbipaistval ja selgel moel;

8.   on seisukohal, et suunised meretranspordi riigiabi kohta (mis kaotavad kehtivuse 2011. aastal) tuleb säilitada ja neid tuleb pikendada, kuna need on aidanud oluliselt säilitada Euroopa meretranspordi rahvusvahelist konkurentsivõimet, suutlikkust tulla edukalt toime kolmandate riikide sageli ebaausa konkurentsiga ja säilitada selle ülemaailmset juhtpositsiooni ning seeläbi aidanud toetada liikmesriikide majandust;

9.   palub komisjonil esitada lubatud uued meretranspordi riigiabi eeskirjad 2010. aastal ning on lisaks seisukohal, et komisjon peaks võimalikult kiiresti esitama ka meresadamate riigiabi suunised;

10.   rõhutab sellega seoses, et riigiabi tuleb anda eranditult niisuguste Euroopa merendussektorite toetuseks, mis on pühendunud sotsiaalsetele standarditele, tööhõive edendamisele ja töötajate väljaõppele Euroopas, ning Euroopa laevanduse konkurentsivõime tagamiseks maailmas;

11.   kutsub liikmesriike üles kiiresti allkirjastama, ratifitseerima ja rakendama ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise osalise või täieliku meretranspordi lepingute kohta, nn Rotterdami eeskirja, millega luuakse uus merendusvaldkonna vastutuse süsteem;

12.   kutsub komisjoni üles võtma üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste eelseisva läbivaatamise käigus senisest enam arvesse meretransporti ja selle maismaal paiknevaid struktuure, eriti Euroopa meresadamate mitmeliigilist ühendamist sisemaaga;

13.   tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi (KOM(2009)0011), et muuta praegused Euroopa merelühisõitude haldusmenetlused lihtsamaks, neid vähendada või need kaotada; kutsub komisjoni üles toetama ka tulevikus merelühisõitusid, et liidusisese meretranspordi tulemuslikkust tunduvalt suurendada;

Sotsiaalsed aspektid

14.   tunneb heameelt liikmesriikide ja komisjoni algatuse üle noorte ELi kodanike huvi suurendamiseks merendusvaldkonna elukutsete vastu; rõhutab vajadust pakkuda võimalusi meremeeste elukestvaks õppeks ja ümberõppeks kõikidel tasanditel, nii maal kui merel töötavate meremeeste puhul, et suurendada tööjõu ametioskusi ja pädevust; soovitab ühtlasi anda koolides kõnealuse sektori kohta rohkem teavet ja pakkuda rohkem praktikakohti;

15.   kutsub liikmesriike üles rahvusvaheliste konventsioonide raames, nagu STCW konventsioon ja ILO 2006. aasta meretöönormide konventsioon, parandama ja ajakohastama olemasolevaid koolitusprogramme, et parandada veelgi mereõppeasutuste kvaliteeti;

16.   rõhutab, et kolmandatest riikidest pärit meremehed peavad täitma rahuldavad väljaõppenõuded vastavalt STCW konventsioonile, ning kutsub laevaomanikke ja riiklikke inspektuure üles nende nõuete täitmist tagama ning neid nõudeid jõustama, vajaduse korral Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) abiga; kordab oma palvet, et liikmesriigid ratifitseeriksid kiiresti ILO 2006. aasta meretöönormide konventsiooni ja et esimesel võimalusel võetaks vastu kõnealuse tööstusharu kokkuleppel põhinev komisjoni ettepanek integreerida konventsiooni põhielemendid ELi õigusesse;

17.   palub liikmesriikidel julgustada ELi meremeeste kasutamist oma laevastikes ja luua piisavalt võimalusi, et takistada meremeeste väljarännet liidust;

18.   tunneb heameelt komisjoni soovituse üle, et liikmesriigid peaksid tõhustama koostööd merendusega seotud Euroopa asutuste vahel, ja õhutab liikmesriike ühtlustama oma vastavaid õppekavasid ja koolitusplaane, et soodustada ja edendada ELi meremeeste kvalifikatsiooni kõrget taset ja laialdasi oskusi;

19.   rõhutab, et sotsiaalne mõõde ja ELi meremeeste töötingimused on tihedalt seotud Euroopa laevastiku konkurentsivõimega, ja et on vaja hõlbustada merendusala tööjõu liikuvust kogu Euroopas ning tagada täielikult toimiv siseturg, kus puuduksid tõkked ja põhjendamatud teenuste osutamise piirangud;

20.   toetab heade tavade vahetust töötingimuste ja sotsiaalsete standardite osas, samuti elamistingimuste parandamist laevade pardal, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, tervishoiule juurdepääsu parandamise, ohutusstandardite ja koolituse tugevdamisega, et tulla toime meremeeste ametitele omaste ohtudega;

21.   rõhutab, et kontroll peab olema konkreetne ja riskipõhine ega tohi merendussektorile liigset regulatiivset survet avaldada;

22.   loodab, et uuritakse võimet korvata aina vähenevat meremeeste hulka tehnoloogiliste uuenduste abil, kuid hoiatab katsetamata tehnika liiga kiire kasutuselevõtu eest;

23.   palub meresadamate valdajatel parandada meremeeste tingimusi reidil ankrus ootavatel laevadel, sealhulgas lihtsamad transpordivõimalused laevalt kaldale ja vastupidi;

Keskkond

24.   tunnistab, et vääveloksiidide ja lämmastikoksiidide, osakeste (PM10) ja CO2 heitkoguste vähendamisel on vaja teha olulisi edusamme ja et see on vajalik ELi kliimakaitse eesmärkide raames; rõhutab asjaolu, et sektor saab aidata kaasa võitlusele kahjulike heidete ja kliimamuutuse vastu ning et teadus- ja arendustegevusse tehtavad avaliku ja erasektori investeeringud on selles osas eriti olulised;

25.   rõhutab, et heitkoguste vähendamine tuleb kiiresti kokku leppida ja rakendada siduvalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu, et piirata konkurentsitingimuste ebavõrdsust, kuid et see ei tohi takistada liidul teha oma liikmesriikide laevastike suhtes kohaldatavaid täiendava vähendamise algatusi, julgustades seega ka muid mandreid saama selles valdkonnas konkurentsivõimeliseks; juhib sellega seoses tähelepanu merelühisõitude ja mere pikamaasõitude suurtele erinevustele, mida tuleb IMOs sõlmitavate kokkulepete puhul arvesse võtta;

26.   kutsub liikmesriike üles rohkem kasutama (võimaluse korral koostöös naaberriikidega) merenduse heite kontrollpiirkondade kehtestamise võimalust eelkõige lämmastikoksiidide kohta; rõhutab, et täiendavate merenduse heite kontrollpiirkondade kehtestamine ei tohi kaasa tuua Euroopa-siseseid konkurentsimoonutusi;

27.   toetab meetmeid, mis võimaldavad transpordi ümbersuunamist meretranspordile, et põhimaanteid ummikutest vabastada; kutsub liitu ja liikmesriike üles looma sadamates logistilised platvormid, mis on hädavajalikud transpordiliikide kokkusobivuse arendamiseks ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks; rõhutab asjaolu, et rahvusvahelised ja ELi eeskirjad ei tohi takistada riigiasutuste poolt selles suunas tehtud jõupingutusi; loodab, et Vahemere Liidu raames võetakse kiirelt ja ulatuslikult kasutusele meremagistraalid, mis võimaldavad vähendada maismaa transpordi võrkude saastet ja ummikuid;

28.   pooldab põhimõtteliselt 2008. aasta oktoobris IMO poolt seoses laevadelt pärinevate väävel- ja lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamisega MARPOLi konventsiooni VI lisas tehtud muudatusi; väljendab siiski muret transpordi võimaliku tagasisuunamise üle merelühisõitudelt maanteeveole alates 2015. aastast Põhja- ja Läänemere väävliheite kontrollpiirkondades kehtestatava 0,1% suuruse väävli piirväärtuse tagajärjel; palub komisjonil seetõttu esitada Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti, hiljemalt 2010. aasta lõpuks, asjakohase mõjuhinnangu;

29.   on seisukohal, et kõik transpordiliigid, sealhulgas meretransport, peavad oma väliskulusid järk-järgult arvesse võtma; on arvamusel, et selle põhimõtte kasutuselevõtt tekitab rahalisi vahendeid, mida on võimalik eelisjärjekorras koondada, et viia ellu innovatsiooni heaks tehtavaid jõupingutusi;

30.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tegelda ka alternatiivsete vahenditega, nagu laevamasuudi maksu kehtestamine, mis peaks eelistatavalt sõltuma kütuse kvaliteedist ja keskkonnasäästlikkusest, või nn roheliste sadamate kontseptsioon, kus puhaste laevadega tegeletakse eelisjärjekorras ja/või võetakse neilt vähendatud sadamatasu;

31.   palub liikmesriikidel töötada IMO raames selle nimel, et määrata kindlaks ja rakendada asjakohased ja ülemaailmselt kohaldatavad keskkonnanõuded;

32.   võtab sellega seoses teadmiseks läbimurde siseveetranspordi tehnoloogias, mis on võimaldanud kasutuses olevate laevade mootorite heitkoguseid oluliselt vähendada, ja veeldatud maagaasi võimalikku kasutamist kütusena; palub komisjonil uurida, kas kõnealust tehnoloogiat saaks kasutada ka merelaevanduses ja kuidas saaks kiirendada selle tehnoloogia kasutuselevõttu;

33.   kahetseb asjaolu, et kliimamuutuse tippkohtumisel Kopenhaagenis ei õnnestunud jõuda kokkuleppele merelaevade heitkoguste vähendamise kohta, kuid rõhutab, et tuleb jätkata tugevaid jõupingutusi nii Kyoto-järgse protsessi kui IMO raames, et kooskõlastada ülemaailmsed meetmed nimetatud vähendamise saavutamiseks; kutsub liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et IMO saaks järgmisteks ülemaailmseteks kliimaalasteks läbirääkimisteks volitused, mis hõlmavad mõõdetavaid vähendamiseesmärke meretranspordis;

34.   kutsub liitu üles juhtima seda protsessi ülemaailmsel tasandil, eelkõige IMOs, et vähendada heiteid merendussektoris;

35.   rõhutab, kui oluline on Euroopa sadamates niisugune koostalitlusvõimeline tehnika elektrienergia edastamiseks kaldalt laevadele, mille abil oleks võimalik saastamist oluliselt vähendada; kutsub komisjoni üles kontrollima, millistes meresadamates on selliseid tehnilisi vahendeid võimalik tõhusalt kasutada;

36.   rõhutab, et komisjon peab oma teadus- ja arendustegevuse poliitilises raamistikus pidama esmatähtsaks innovatsiooni taastuvate tehnoloogiate merenduses kasutamise valdkonnas, näiteks laevade päikese- ja tuuleenergiaseadmed;

37.   palub komisjonil uurida arukate tehnoloogiate ja eelkõige Galileo kogu potentsiaali saaste vähendamiseks ja seireks transpordisektoris;

38.   rõhutab vajadust edendada paberivabasid sadama- ja tollitoiminguid ning hõlbustada sadamates koostööd erinevate teenuseosutajate ja tarbijate vahel niisuguste arukate transpordisüsteemide ja -võrgustike kasutamise abil nagu SafeSeaNet ja e-toll, et kiirendada sadamatoiminguid ja vähendada saastet;

Ohutus

39.   kiidab heaks meresõiduohutuse kolmanda paketi vastuvõtmise ning kutsub liikmesriike üles paketti kiiresti rakendama;

40.   pooldab laevaehituse, sealhulgas kasutatava terase kvaliteedi, samuti laevade projekteerimise ning hooldamise ranget kontrolli, nagu on ette nähtud muu hulgas klassifikatsiooniühinguid käsitlevates muudetud õigusaktides;

41.   toetab suunamuutust sadamariigi kontrolli käsitlevas vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis, mille kohaselt korrapärane kontroll asendatakse riskipõhise kontrolliga, nii et kontrollitakse tulemuslikult just neid laevu, millel on ilmnenud arvukaid puudusi;

42.   kutsub liikmesriike ja laevaomanikke üles püüdma saavutada kohta vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi nn valges nimekirjas; palub eelkõige Slovakkial selleks täiendavaid jõupingutusi teha;

43.   kutsub riiklikke inspektsioone ja muid riiklikke asutusi üles tegema tihedamat koostööd andmete vahetamisel laevade ja lasti kohta, et vähendada regulatiivset survet, kuid samal ajal suurendada kontrollimise tulemuslikkust; nõuab integreeritud teabehaldussüsteemi kiiret kasutuselevõttu juba kättesaadavate vahendite, eelkõige SafeSeaNeti kasutamise ja paremaks muutmise abil; palub, et komisjon rakendaks kiiresti piiriülese ja sektoriülese jälgimise süsteemi kogu ELi territooriumil;

44.   on teadlik piraatluse ohust avamerel ja eriti Somaali poolsaare piirkonnas ja Somaalia rannikuvetes, ning kutsub kõiki laevaomanikke üles tegema koostööd riiklike algatuste raames, mille eesmärk on kaitsta neid piraatluse eest, nagu seda tehti ELi esimese eduka mereoperatsiooni Atalanta puhul; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada nii omavahelist kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames tehtavat koostööd, et kaitsta meremehi, kalureid ja reisijaid ning samuti laevastikku;

45.   tuletab meelde, et üldine lähenemisviis võitlusele piraatluse vastu ei tohi piirduda ühe rahvusvahelise mereväeüksusega, vaid peab olema sätestatud üldises kavas, mille eesmärk on edendada rahu ja arengut asjaomases piirkonnas; on teadlik ka vajadusest, et laevadel kohaldaks täielikult ja täpselt meretranspordi organisatsioonide vastuvõetud enesekaitsealaseid meetmeid IMO heakskiidetud parimate haldustavade alusel;

Muud

46.   rõhutab, et laevandus on ülemaailmne tegevusala ning lepingud tuleks eelistatavalt sõlmida ülemaailmses mõõtkavas; peab IMOd selleks sobivaimaks foorumiks; palub liikmesriikidel teha suuremaid pingutusi, et kiiresti ratifitseerida ja rakendada IMO konventsioonid, millele nad on alla kirjutanud;

47.   on samas täiesti teadlik liidu rollist rahvusvaheliste eeskirjade ülevõtmisel ELi õigusesse ning merenduspoliitika rakendamisel ja toetamisel, näiteks EMSA kaudu;

48.   rõhutab vajadust kiirendada sadamate infrastruktuuri võimekuse ajakohastamist ja laiendamist, arvestades eeldatavat meritsi veetavate kaupade koguse suurenemist; tuletab meelde, et selleks tuleb teha tohutuid investeeringuid ja et need peavad vastama läbipaistvatele ja õiglastele rahastamiseeskirjadele, et tagada Euroopa sadamate vahel aus konkurents; kutsub komisjoni üles tagama asjaolu, et reguleeriv raamistik oleks selles osas siduv;

49.   palub, et komisjon võtaks oma teatise, mis käsitleb ELi meretranspordipoliitikat kuni 2018. aastani, ja käesoleva resolutsiooni transpordipoliitika valge raamatu eelseisva läbivaatamise aluseks;

50.   nõuab poliitikat, mis edendaks sadamate ühendamist sisemaaga (kuivdokid ja logistilised platvormid) ummikutega seotud probleemidega piirkondades, ning et see poliitika integreeritaks TEN-T läbivaatamisse;

51.   rõhutab sellise laevaehituse majanduslikku ja strateegilist tähtsust, mis võimaldab kontrollida ja kasutada uusi laevadele kohaldatavaid tehnoloogiaid ja säilitada hädavajalikku Euroopa oskusteavet, mis on vajalik uute põlvkondade laevade ehitamiseks; nõuab meetmeid innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ja koolituse toetamiseks, et arendada välja konkurentsivõimeline ja innovaatiline Euroopa laevaehitus;

52.   nõuab niisuguse kohustuse kehtestamist, mille kohaselt tuleb sadamate ajakohastamise ja laiendamise projektide raames varustada reisiterminalid ja uued reisilaevad piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud abivahenditega;

53.   tunneb heameelt algatuse üle töötada välja kampaania reisijate õiguste osas parimate tavade edendamiseks reisijateveo ja merematke-ettevõtjate seas;

54.   palub komisjonil praegusel TEN-T läbivaatamisel arvesse võtta soovitusi seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani, eelkõige neid, milles käsitletakse meremagistraalide ja siseveetranspordi ning Euroopa tähtsusega sadamate kui ühendussõlmede võrgu tõhusat integreerimist;

55.   palub komisjonil töötada välja võrreldava strateegia Euroopa siseveetranspordi jaoks ja viia see kooskõlla käesoleva strateegiaga, et edendada optimeeritud transpordiahelat, mis ühendab mere- ja siseveekaubavedusid;

56.   kutsub komisjoni üles viivitamata esitama lubatud tegevuskava, milles esitatakse olulised üksikasjad oma teatise täiendamiseks;

o
o   o

57.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


Europeana – järgmised sammud
PDF 298kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta (2009/2158(INI))
P7_TA(2010)0129A7-0028/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2009. aasta teatist pealkirjaga „Europeana – järgmised sammud” (KOM(2009)0440);

–   võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);

–   võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 11. augusti 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa kultuuripärand hiirekliki kaugusel – ELis kultuurimaterjali digiteerimisel, sellele sidusjuurdepääsu tagamisel ja selle digitaalsel säilitamisel tehtud edusammud” (KOM(2008)0513);

–   võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (autoriõiguste allrühma) 4. juuni 2008. aasta lõpparuannet digitaalse säilitamise, omanikuta teoste ja lõppenud tiraažiga teoste kohta;

–   võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (avaliku ja erasektori koostöö allrühma) 2008. aasta mai lõpparuannet avaliku ja erasektori koostöö kohta Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel ja sellele sidusjuurdepääsu tagamisel;

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni programmi „i2010: digitaalraamatukogud” kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust 2006/585/EÜ kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(4);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 167;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0028/2010),

A.   arvestades, et on hädavajalik tagada digitaalkeskkonnas Euroopa kultuuripärandi üldine ja lihtsustatud kättesaadavus ning kindlustada selle pärandi edendamine ja säilimine tulevastele põlvkondadele nii Euroopas kui ka väljaspool;

B.   arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks on vajalik Euroopa kultuuripoliitika ning üldsuse ulatuslik osalemine nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et kultuuriline mitmekesisus säiliks ning seda austataks ja edendataks;

C.   arvestades, et Euroopa ühise kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust tuleks võimalikult laialt propageerida ja see peaks olema võimalikult laialdaselt kättesaadav, sealhulgas ka väljaspool Euroopat, ning liikmesriikidel ja kultuuriasutustel, eeskätt raamatukogudel, on selles püüdluses oluline roll nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

D.   arvestades, et Euroopa kultuuripärand koosneb suuremalt jaolt avalikus omandis olevatest teostest ning et digitaalkeskkonnas tuleks neile tagada juurdepääs võimalikult kvaliteetses vormingus;

E.   arvestades, et vaba juurdepääs kultuuri- ja haridusteabele tuleb seada prioriteediks, et parandada haridus- ja elustandardeid;

F.   arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks tuleb kehtestada ühised standardid ja arvestades, et suurt hulka eri raamatukogudes hoitavaid digitaalseid teoseid ei ole tehtud üldsusele kättesaadavaks digitaalsete formaatide ühildamatuse tõttu;

G.   arvestades, et tänu oma töötajatele on raamatukogud kõige pädevamad asutused teoste digiteerimise protsessi jälgima ja juhtima;

H.   arvestades, et Euroopa digitaalraamatukogu ei peaks olema üksnes digiteeritud kogu, millel on teabehalduse vahendid, vaid selle raames tuleks arendada mitmesuguseid tehnilisi vahendeid ja võimalusi teabe loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks;

I.   arvestades vajadust arvesse võtta uue tehnoloogia kiiret arengut ja sellest tulenevat kultuuritavade muutumist ning olemasolevaid digiteerimisprojekte väljaspool Euroopat;

J.   arvestades, et seetõttu on äärmiselt vajalik, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, ühendaksid jõud ja eraldaksid vajalikke vahendeid, et jätkata ja elavdada Europeana kujundamist ning seega muuta Euroopa maailmas nähtavamaks;

K.   arvestades, et praeguseks on digiteeritud üksnes kaduvväike osa Euroopa kultuuripärandist, et digiteerimine toimub liikmesriigiti väga erinevas tempos ning massiliseks digiteerimiseks ei ole eraldatud piisavalt riiklikke rahalisi vahendeid; ning arvestades, et liikmesriikidel tuleks suurendada jõupingutusi avalikus ja eraomandis olevate teoste kiiremaks digiteerimiseks;

L.   arvestades, et Euroopa kultuuripärandi ja teadusmaterjalide digiteerimine tuleb kasuks eelkõige niisugustele valdkondadele nagu haridus, teadus, uurimistegevus, turism, ettevõtlus, innovatsioon ja meedia;

M.   arvestades, et digitaaltehnoloogia hõlbustab oluliselt ka nende inimeste juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile, kelle juurdepääs kultuurile on raskendatud, näiteks puuetega inimesed;

N.   arvestades, et autoriõigust käsitlevad õigusaktid eri ELi maades on väga erinevad ning et paljude teoste autoriõiguste seis on ebamäärane;

O.   arvestades, et on vaja viivitamatuid jõupingutusi, et lahendada „digitaalse musta augu” probleem seoses 20. ja 21. sajandist pärit materjaliga, kus kõrge kultuuriväärtusega teosed seisavad lihtsalt kasutamata; arvestades, et lahenduse juures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi osaliste huvisid;

P.   arvestades, et omanikuta teoseks tuleb lugeda autoriõigusega kaitstud ja avaldatud teos, mille ühte või mitut autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omanikku ei õnnestu vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikele otsingutele kindlaks teha või leida;

Q.   arvestades, et Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse juhitava töö edenemise kohta on vaja rohkem teavet;

R.   arvestades, et Euroopa Liidu tegevus peab olema läbipaistvam,

Europeana – oluline samm Euroopa kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel

1.   tervitab Europeana – kõrgetasemelise sisuga Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi – loomist ja arendamist ühtse, vahetu ja mitmekeelse juurdepääsupunkti ja väravana Euroopa kultuuripärandile;

2.   tuletab meelde, et digitaalse raamatukogu Europeana roll peaks olema kaitsta Euroopa kultuuripärandit, et anda tulevastele põlvkondadele võimalus kasutada Euroopa ühismälu ning vältida hävimisohus dokumentide kahjustumist sagedase kasutamise tõttu;

3.   õhutab, et Euroopa digitaalraamatukogu on kultuuri demokratiseerimise vahend, sest on kõigile kaugteel kättesaadav ning võimaldab seega väga laiale kasutajaskonnale juurdepääsu Euroopa kultuuripärandi haruldastele või vanadele dokumentidele, millega tutvumine on dokumentide kaitsmise vajaduse tõttu raskendatud;

4.   rõhutab, kui tähtis on Europeana arendamine täielikult toimivaks mitmekeelse liidese ja semantiliste veebifunktsioonidega teenuseks, tagades teoste kõrge kvaliteedi ning andmete kättesaadavuse kogu maailmas;

Eesmärgid

5.   nõuab, et Europeana kogu suureneks 2015. aastaks vähemalt 15 miljoni erineva digiteeritud teoseni;

6.   avaldab tõsist kahetsust, et liikmesriikide panus Europeana kogude täiendamisse on olnud ebaühtlane, ning ergutab neid tungivalt tegutsema teoste digiteerimisel kultuuriasutustega kooskõlastatult ja jätkama jõupingutusi digiteerimiskavade väljatöötamiseks kõikidel võimalikel tasanditel, vältides kattuvat tegevust ja kiirendades kultuurilise infosisu digiteerimise tempot, et saavutada seatud eesmärgid (10 miljonit dokumenti 2010. aastal);

7.   rõhutab vajadust kaaluda võimalusi, mis julgustaksid kultuuriasutusi pärast digiteerimiskava koostamist sõlmima õiguste omanikega kokkuleppeid teoste kättesaadavaks muutmiseks mitme riigi territooriumil, ja edendada konkurentsivõimelise keskkonna kujunemist, kaasates internetipõhised raamatupoed, et hõlbustada Euroopa kultuuripärandi levitamist kogu ELis;

8.   märgib, et siiani on Prantsusmaa üksi andnud 47% kõigist Europeana digitaalteostest ja seetõttu on vaja palju aktiivsemalt ergutada kõiki liikmesriike tegema kättesaadavaks oma riiklikest raamatukogudest ja kultuuriasutustest pärinevat materjali, et kõikidel eurooplastel oleks piiramatu juurdepääs oma kultuuripärandile;

9.   soovitab komisjonil abistada viiside ja vahendite leidmisel, mille abil juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Europeana kasutajad otsivad suuri töid, mis on saadaval nende riigi kogudes, kuid mida ei ole võimalik leida Europeana kaudu;

Kasu

10.   rõhutab digiteerimise potentsiaalset majanduslikku kasu, kuna kultuurivaradel on oluline majanduslik mõju, eelkõige kultuuriga seotud majandusharudele, ning nad moodustavad teadmistepõhise majanduse aluse, ühtlasi võtab arvesse asjaolu, et kultuurivarad ei ole tavaline majandusressurss ning neid peab kaitsma liigse kaubastamise eest;

11.   rõhutab, et Europeana peaks hariduslikust ja teadustöö seisukohast muutuma üheks põhiliseks viiteallikaks; rõhutab, et sidusalt haridussüsteemiga liidetuna võib see lähendada Euroopa noori kultuuri-, kirjandus- ja teaduspärandile ja selle sisule; see võib kujuneda lähenemise abivahendiks ja toetada kultuurilist ühtekuuluvust ELis;

Üldine juurdepääs

12.   rõhutab, et portaali kujundamisel tuleks lähtuda kasutajasõbralikkusest, eriti selgusest ja sisu hõlpsast leitavusest;

13.   rõhutab, et silmas pidades kasu, mida kõik Euroopa kodanikud saavad Europeanale juurdepääsust, tuleks võimalikult kiiresti kavandada selle kättesaadavaks tegemine kõikides ametlikes keeltes;

14.   juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud portaal peaks arvesse võtma ka puuetega inimeste vajadusi, et võimaldada neile täielikku juurdepääsu Euroopa ühistele teadmistele; kutsub seetõttu kirjastajaid üles võimaldama veel rohkematele teostele juurdepääsu ka puuetega inimestele kättesaadaval kujul; soovitab komisjonil tagada, et puuetega inimeste jaoks valmistatakse digitaalsed eriversioonid, näiteks digitaalsed audioraamatud, võimalikult suurest osast digitaalsest sisust;

15.   rõhutab ühisele Euroopa kultuuripärandile võrdse juurdepääsu võimaldamise tähtsust ja palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada ELi sisesed tõkked, mis takistavad juurdepääsu Europeana sisu mõnele osale;

16.   rõhutab, et juurdepääs Europeana portaalile ja dokumentide vaatamine ilma alla laadimata peab olema nii eraisikutele kui ka avalikele asutustele tasuta; rõhutab, et Europeanal peab olema õigus võtta tasu kõikide autoriõigusega kaitstud materjalide allalaadimise ja väljaprintimise eest ning et selline tasu peab olema sotsiaalselt vastuvõetav;

17.   kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et vältida tekkida võivat teadmiste taseme ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, ning tagama eurooplaste täieliku juurdepääsu oma kultuuripärandile kogu selle mitmekesisuses, hõlbustades ühtlasi selle kättesaadavust kogu maailmas;

18.   palub komisjonil jätkata kõrgetasemelise eksperdirühma alustatud tööd, kuna see toetab ühist ettekujutust Euroopa digitaalraamatukogude tulevikust ning toetab praktilisi lahendusi põhilistes küsimustes, mis mõjutavad sidusjuurdepääsu kultuurivaradele;

19.   rõhutab, et Europeana peaks võtma veebis ja väljaspool seda kõik võimalikud meetmed, et tutvustada end Euroopa kodanikele, eelkõige era-, avalikus ja haridussektoris kultuuriküsimustega tegelevatele isikutele;

Europeana sisu täiendamine ja täiustamine

20.   julgustab infosisu pakkujaid suurendama Europeanale pakutava sisu liigilist mitmekesisust, eriti audio- ja videomaterjali osas, pöörates erilist tähelepanu suulisesse kultuuri kuuluvatele ja kergesti kahjustuvatele teostele ning pidades kinni intellektuaalomandi õigustest, eriti autorite ja esitajate õiguste osas; rõhutab, et sellega seoses on oluline kaitsta moraalset õigust teose terviklikkusele ning vältida võimalikke muudatusi (tsensuur, teose muutmine jne);

21.   on veendunud, et vaba ja kunstiline eneseväljendus kuuluvad põhiväärtuste hulka; on seisukohal, et kultuuriasutuste või -kogude suhtes, kes Europeanasse kultuurilist, kirjanduslikku või teaduslikku sisu lisavad, ei tohi rakendada kontrolli või tsensuuri;

Üldkasutatav sisu ja juurdepääs

22.   on veendunud, et analoogmaailmas üldkasutatav sisu peaks jääma üldkasutatavaks ka digitaalkeskkonnas, isegi pärast vormingu muutmist;

23.   tuletab meelde, et Euroopa digiteerimispoliitika peamine eesmärk peab olema Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ning selleks on oluline vältida digiteerimistegevuses ainuõiguse andmist, et digiteerimise käigus ei tekiks nn uusi õigusi, nagu kohustus maksta üldkasutatavate teoste taaskasutamise eest;

24.   tuletab meelde, et Europeana peab saama kasutada kokkuleppeid, mis on sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse raames teiste raamatukogudega, kes peavad seega saama juba digiteeritud failidest füüsilise koopia;

25.   tuletab meelde, et digiteeritud üldkasutatavate teoste füüsilised koopiad, mis on tehtud avaliku ja erasektori partnerluse raames, peavad jääma avaliku sektori institutsiooni omandisse ning kui see ei ole võimalik ja liikmesriikide kultuuriasutustel tuleb sõlmida avaliku ja erasektori partnerluse raames nende kultuuripärandisse kuuluvate teoste digiteerimiseks kokkulepped, milles on ainuõiguse klausel, tuleb enne nende Europeana portaalis kättesaadavaks tegemist tagada, et pärast ainuõiguse klausli aegumist muutuvad digiteeritud failid kõnesoleva asutuse omandiks;

26.   rõhutab, et digitaalraamatukogu ei tohi kõrvale kalduda oma peamisest eesmärgist – tagada, et teadmiste levitamine internetis ei jääks eraettevõtjate äriks – ja ei tekiks olukorda, kus teoste digiteerimine tähendab Euroopa ühise pärandi hõivamist ning selle üldkasutatava valdkonna erastamist;

27.   soovitab komisjonil paluda digitaalse sisu pakkujatel sertifitseerida veebilehed, millele Europeanas viidatakse;

28.   kutsub Euroopa kultuuriasutusi, kes digiteerivad oma avalikus omanduses olevaid teoseid, muutma need kättesaadavaks ka Europeana kaudu ning mitte piirama nende kättesaadavust ainult oma riigi territooriumiga;

Autoriõigusküsimused ja omanikuta teosed

29.   rõhutab, et Europeana jaoks tuleb leida lahendused, kuidas pakkuda ka autoriõigusega kaitstud, eeskätt lõppenud tiraažiga ja omanikuta teoseid, lähenedes küsimusele sektori kaupa ning järgides intellektuaalomandialaseid õigusakte ja tagades õiguste omanikele õiguspärased huvid; on veendunud, et tuleks eelistada laiendatud kollektiivset litsentsimist või teisi kollektiivse esindamise meetodeid;

30.   tunneb heameelt selle üle, et komisjon algatas arutelu ELi autoriõiguse üle, millega püütakse uue tehnoloogia ning ühiskondlike ja kultuuritavade kiiresti muutuva veebireaalsuse taustal saavutada tasakaalu õiguste valdajate ja tarbijaõiguste vahel ülemaailmselt seotud maailmas;

31.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid Euroopa autoriõiguse edasiarendamise käigus vastu võimalikult ühtsed ja kõikehõlmavad õigusaktid, mille eesmärk on tagada, et digiteerimise käigus ei teki eripäraseid autoriõigusi; on arvamusel, et nimetatud teema puhul tuleks kaaluda ka seda, kas kehtestada erandid omanikuta teoste digiteerimise suhtes avalik-õiguslike asutuste poolt;

32.   rõhutab omanikuta teoste (autoriõigusega kaitstud teosed, mille õiguste omajaid on vaatamata hoolikale otsimisele võimatu kindlaks teha) olulisust ning vajadust valdkondade kaupa täpselt kindlaks määrata omanikuta teoste hulk ja liik, et leida asjakohased lahendused;

33.   kutsub komisjoni seoses 19. oktoobri 2009. aasta teatisega autoriõiguse kohta teadmistepõhises majanduses koostama õigusakti ettepanekut omanikuta teoste digiteerimise, säilitamise ja levitamise kohta, et kaotada praegune õiguskindlusetus, võttes arvesse nõuet õiguste omajat hoolikalt otsida ja talle tasu maksta;

34.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse luua lihtne ja kulutõhus õiguste andmise süsteem avaldatud teoste digiteerimiseks ja neile juurdepääsu võimaldamiseks internetis, koostöös kõikide asjaomaste sidusrühmadega;

35.   seetõttu tervitab ja toetab projekti ARROW(5) taolisi algatusi, milles osalevad nii õiguste omanikud kui ka raamatukogude esindajad, kuna nende eesmärgiks on määrata kindlaks õiguste omanikud ja nende õigused ning selgitada välja teoste autoriõiguste seis, muu hulgas see, kas tegu on omanikuta või lõppenud tiraažiga teostega;

36.   palub komisjonil luua omanikuta teoste Euroopa andmebaas, kusjuures omanikuta teoseks loetakse kaitstud teos, mille õiguste omanikud on teadmata või ei ole neid vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikule otsingule võimalik leida; see võimaldaks teabevahetust õiguste omanike kohta ja aitaks seega vähendada õiguste omanike põhjalikuks otsimiseks tehtavaid kulutusi;

37.   toetab tasakaalustatud üleeuroopalist lahendust omanikuta teoste digiteerimiseks ja levitamiseks, alustades nende selgest määratlemisest, ühiste normide kehtestamisest (sh normid omaniku tuvastamiseks nõutavate jõupingutuste kohta) ning potentsiaalse autoriõiguste rikkumise küsimuste lahendamisest omanikuta teoste kasutamisel;

38.   rõhutab, et tuleb leida lahendus seoses kultuuriasutuste kollektsioonidesse kuuluvate eraeluliste dokumentidega (kirjavahetus, märkmed, fotod, filmid), mida ei ole kunagi avaldatud ega üldsusele kättesaadavaks tehtud ning mille puhul tekivad eraelu puutumatuse kaitse ja moraalse õiguse probleemid;

Tehnoloogia

39.   juhib tähelepanu vajadusele välja arendada tehnoloogia, et tagada pikaajaline ja jätkusuutlik digitaalne säilitamine, sisule juurdepääsu süsteemide koostalitusvõime, mitmekeelne navigatsioon ja ühtlustamisstandardite kogum; tunneb heameelt avatud lähtekoodiga tarkvara jätkuva kasutamise üle Europeana kogu loomisel;

40.   teeb komisjonile ettepaneku, et riikide institutsioonide või erasektori partnerite antud digitaalsete materjalide tagavarakoopiad jääksid andmekandjatele, mis kuuluvad nendele institutsioonidele või partneritele;

41.   soovitab komisjonil ja erasektori partnerinstitutsioonidel otsida infotehnoloogilisi lahendusi – nagu read-only ja copy protect formaadid – Europeana veebisaidil oleva digitaalse materjali jaoks, mille suhtes kohaldatakse autoriõigusi, ja et faili avalehel oleks link sisupakkuja kodulehele, kust dokumendi saab alla laadida pakkuja kehtestatud tingimustel;

42.   soovitab komisjonil tungivalt nõuda digitaalsete teoste tööde elektroonilist standardformaati, et tagada digitaalsete dokumentide ühilduvus kasutajaliidese ja andmebaasiga;

43.   palub kõrgetasemelisel eksperdirühmal uurida võimalust kasutada Web 2.0 rakendusi eraldi veebiruumis;

Rahastamis- ja haldusküsimused

44.   rõhutab, et Europeana eksisteerimiseks pikemas perspektiivis on otsustava tähtsusega luua jätkusuutlik rahastamis- ja haldusmudel ning et otseste sidusrühmade roll sellise mudeli koostamisel on äärmiselt oluline;

Sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlus

45.   rõhutab, et tulenevalt digiteerimise kulukusest ja ajalisest survest tuleb välja töötada uusi rahastamisviise, näiteks avaliku ja erasektori partnerlus, tingimusel, et järgitakse intellektuaalomandi- ja konkurentsieeskirju, soodustades samal ajal teoste kättesaadavust kultuuriasutuste vahendusel ning kindlustades digiteeritud failide vaba ja ajapiiranguteta kättesaadavuse raamatukogude jaoks;

46.   rõhutab, et on oluline leida avaliku ja erasektori partnerluse tingimuste osas Euroopa tasandil ühtlustatud lähenemine ning põhjalikult läbi vaadata erasektoriga digiteerimiskavade kohta sõlmitud partnerluskokkulepped, eelkõige ainuõiguse klauslite kehtivusaja, indekseerimise ja otsingumootoris raamatukogude endi poolt kasutatavatele digitaalsetele failidele viitamise, teenuste järjepidevuse, kokkulepete avalikkuse ning digiteerimise kvaliteedi seisukohast;

47.   rõhutab, et teoste digiteerimine rahvusraamatukogudes toimub tänu maksumaksjate investeeringule maksude näol; rõhutab seepärast asjaolu, et avaliku ja erasektori partnerluslepingutega tuleb ette näha, et erasektoris raamatukogu tarbeks digiteeritud teose koopia oleks leitav kõigis otsingumootorites ning sellega oleks võimalik tutvuda mitte ainult eraettevõtjast partneri, vaid ka raamatukogu veebisaidil;

48.   tuletab meelde, et erasektori partnerite kaasamine digiteerimisse ei tohi tuua kaasa uute eramonopolide teket, mis ohustab kultuurilist mitmekesisust ja paljusust, ning et konkurentsieeskirjade täitmine on eraettevõtjate osalemise eeltingimus;

49.   rõhutab, et sponsorlus on Europeana jaoks huvitav alternatiiv, kuna see võimaldab rahastada nii digiteerimistegevust kui ka lõppenud tiraažiga, omanikuta ja kaitstud teoste autoriõiguse tasude katmist, samuti nende teoste avaldamist internetis;

ELi ja avaliku sektori rahaline toetus

50.   rõhutab, et oluline osa rahastamisest peaks tulema avalikust sektorist, näiteks ELilt, liikmesriikidelt ja kultuuriorganisatsioonidelt, ning teeb ettepaneku lugeda Europeana digiteerimisprotsess Lissaboni strateegia osaks ja luua sellele järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku eraldi eelarverida;

51.   rõhutab, et ainult eraldi eelarvereaga saab tagada, et olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutatakse läbipaistvalt, kulutõhusalt ja eesmärgipäraselt;

52.   märgib, et praegu on Europeanale aastateks 2009–2011 eContentplus programmi raames ette nähtud vaid 6,2 miljonit eurot;

53.   nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks Europeanale varasemaga võrreldes mitu korda rohkem vahendeid;

54.   rõhutab vajadust kõrvaldada õiguslikud takistused ELi tasandil, et raamatukogud saaksid digiteerimistoiminguteks taotleda Euroopa Liidu rahastamist;

55.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet Europeana kulude ja tehtud edusammude kohta;

56.   teeb ettepaneku, et parlament vaataks juba 2011. aastal koostöös komisjoniga läbi Europeana rahastamise korra, et leida projektile jätkusuutlik rahastamismudel 2013. aastaks ja pärast seda; on arvamusel, et liikumine avaliku ja erasektori rahastamisstruktuuri suunas suurendaks veebisaidi potentsiaali maksimumini;

Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

57.   teeb ettepaneku korraldada rahastamis- ja reklaamikampaania „Liitu Europeanaga”, et suurendada teadlikkust küsimuse kiireloomulisusest, ja soovitab kasutada osa Europeana projektile eraldatud vahenditest selleks, et tutvustada seda suurt hulka eri kandjatel teoseid (tekstid, audio, video) sisaldavat raamatukogu kõige laiemale avalikkusele;

58.   teeb ettepaneku, et kampaanias „Liitu Europeanaga” kasutataks loovust, avaliku ja erasektori partnerluses ja toetusel toimuv kampaania tuleks suunata eelkõige noortele, näiteks rahvusvaheliste spordiürituste või näituste ja kultuurikonkursside raames;

59.   palub komisjonil korraldada meedias ja internetis kampaania Europeana veebisaidi populariseerimiseks, suunates andmeliiklust Euroopa serveritelt Europeana kui digitaalsete andmete põhilise allika juurde, ja ergutades liikmesriike ning kultuuriasutusi varustama seda saiti sisuga; nõuab samal ajal kõikide haridustasandite õpilastele ja õpetajatele suunatud erikampaania korraldamist, keskendudes Europeana digitaalsete ressursside kasutamisele hariduslikel eesmärkidel;

60.   on seisukohal, et selline kampaania sarnaneb väga meetmetega, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et nende abil saab Euroopas ikka veel eksisteerivat digitaalset lõhet vähendada, tagades, et igaühel oleks asukohast olenemata juurdepääs Europeanale ning muule veebisisule ja -teabele ja sellest saadavale võimalikule kasule; soovitab nimetatud kampaania ja eriti Europeana võimalik kasutamine koolides rajada arusaamisele, et juurdepääs mahukamale sisule ja teabele veebis ei ole eesmärk iseeneses ning seetõttu tuleb kampaaniaid täiendada algatustega, mis stimuleerivad veebisisu ja teabe kriitilist analüüsi;

61.   palub komisjonil tagada, et Europeanaga seotud teavituskampaaniad ja sarnased teadlikkuse tõstmise aktsioonid toimuksid liikmesriikide vastavate partnerlusorganisatsioonide kaudu;

Haldamine

62.   tervitab Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse panust muuseumide, arhiivide, audiovisuaalarhiivide ja raamatukogude ametlike kokkulepete vahendamisel selle üle, kuidas teha koostööd ühisportaali Europeana loomiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;

63.   on veendunud, et põhiroll Europeana võimalikult demokraatlikul haldamisel peab jääma kultuuriasutustele, ning ergutab neid koostööle, et vältida teoste korduvat digiteerimist ning muuta ressursside kasutamine otstarbekamaks;

64.   palub komisjonil ja liikmesriikidel projekti juhtimist parandada ja tagada, et igas liikmesriigis määrataks pädev asutus digiteerimisprotsessi juhtimiseks ja järelevalveks, palub suurendada raamatukogude ja kultuurisisu tootjate teadlikkust Europeana-projektist ja koguda juba olemasolev digitaalne materjal otse tootjatelt et konverteerida see ühtsesse digitaalsesse standardformaati, et võimaldada uue sisu viivitamatut lisamist Europeana andmebaasi; on seisukohal, et pikema aja jooksul tuleb esmajoones mõelda olemasoleva digitaalse materjali kogumisele Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide osana ja selle lisamisele Europeana digitaalsele raamatukogule;

65.   teeb ettepaneku avaldada Europeana juhtimise võimalikult tõhusaks koordineerimiseks avalik pakkumiskutse, milles on esitatud selged ja realistlikud eesmärgid, ning vajadusel tegevust uuesti hinnata;

66.   soovitab komisjonil uurida võimalusi Euroopa asutuse loomiseks, mis kooskõlastaks riikide asutuste kaasamist digiteerimisprotsessi järelevalvesse, autoritasude maksmisse ja muude Europeana projektiga seotud küsimuste lahendamisse;

o
o   o

67.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 319, 13.12.2008, lk 18.
(2) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 296.
(3) ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.
(4) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(5) Juurdepääsetavad autoriõigusteabe ja omanikuta teoste registrid (Accessible Registries of Rights Information and Orphan Works).


Aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamine
PDF 291kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (2009/2202(INI))
P7_TA(2010)0130A7-0053/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2006. aasta teatist loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006)0013);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010(1);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013(2);

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel(3);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et ühenduse põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit;

–   võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist loomade heaolu märgistuse võimalike variantide ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamise kohta (KOM(2009)0584);

–   võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (KOM(2009)0591);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0053/2010),

A.   arvestades, et loomatervist käsitlevad õigusnormid on otsustava tähtsusega Euroopa loomakasvatuse juhtimisel, kuna need mõjutavad üha rohkem põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet;

B.   arvestades, et igasuguse põllumajandusloomade kaitse ühtlustamisega Euroopa Liidu piires peavad kaasnema sama eesmärki silmas pidavad eeskirjad impordi kohta, et vältida Euroopa tootjate Euroopa turul ebasoodsamasse olukorda sattumist;

C.   arvestades, et kõik tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja tagada loomade heaolu, peavad põhinema põhimõttel, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle erivajadustega tuleb arvestada, ning arvestades, et 21. sajandil väljendab loomade heaolu meie inimlikkust ja esitab väljakutse Euroopa tsivilisatsioonile ja kultuurile;

D.   arvestades, et loomade heaolu strateegia eesmärk on tagada, et asjakohaselt võetakse arvesse loomade heaoluga seotud suuremaid kulusid, ning arvestades, et eesmärgipärane loomade heaolu poliitika on ilma dialoogita Euroopas ja kogu maailmas ning ilma agressiivse teadlikkuse tõstmise poliitikata ja teabe pakkumiseta loomade heaolu kõrgete standardite kohta nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat ainult osaliselt edukas, st juhul, kui seda arendatakse ühepoolselt ainult Euroopa Liidus;

E.   arvestades, et selleks, et ühenduses loomakaitset edasi arendada, on vaja kiirendada jõupingutusi teadusuuringutes ja integreerida loomakaitse asjaomastesse mõju hindamistesse ning samuti kaasata otsustamisprotsessidesse kõik sidusrühmad; arvestades, et kehtivate normide läbipaistvus, heakskiitmine ja ühtne kohaldamine ning nendele vastavuse jälgimine kõigil tasanditel on Euroopa eduka loomakaitsestrateegia eeltingimus;

F.   arvestades, et viimastel aastatel on Euroopas jõustatud palju loomade heaolu käsitlevaid õigusakte ja saavutatud üks kõrgeimaid loomade heaolu tasemeid maailmas;

G.   arvestades, et oma 2006. aasta resolutsioonis palus parlament komisjonil enne järgmist tegevuskava esitada aruanne loomade heaolu poliitika arengu kohta ning lisada loomade heaolu kõikidesse oma rahvusvaheliste läbirääkimiste päevakorra valdkondadesse;

H.   arvestades, et parlament rõhutas juba 2006. aastal vajadust parandada kodanike teavitamist loomade heaolust ja meie tootjate jõupingutustest õigusnormide järgimisel;

I.   arvestades, et loomade heaolu ei tohi jätta tähelepanuta, sest see võib anda Euroopa Liidule suhtelise eelise, kuid siiski tingimusel, et avatud turul tagatakse kõigi kolmandatest riikidest imporditud loomade ja igasuguse loomaliha vastamine samadele loomade heaolu standarditele, mis kehtivad Euroopa Liidus;

J.   arvestades, et loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava 2006–2010 hindamisel peab Euroopa Liit võtma ülesandeks loomade heaolu standardite tunnustamise tagamise WTO järgmise lepingu põllumajandust käsitlevas osas ning seda enne üldlepingu lõplikku sõlmimist;

K.   arvestades, et on olemas seos loomade heaolu, loomade tervise ja tooteohutuse vahel, ning arvestades, et loomade heaolu kõrge tase aretamisest kuni tapmiseni võib parandada tooteohutust ja kvaliteeti;

L.   arvestades, et teatav tarbijate kategooria on nõus selliste toodete kõrgemate hindadega, mis vastavad loomade heaolu kõrgematele standarditele, samas kui valdav enamus tarbijaid valib ikka madalama hinnaga toote;

M.   arvestades, et oma eelnimetatud 2006. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et vastuvõetud eeskirjad, standardid ja näitajad peaksid põhinema uusimal tehnoloogial ja teadusel, ning rõhutas, et arvestada tuleb samuti majanduslike aspektidega, sest eelkõige loomade heaolu kõrged standardid toovad endaga kaasa tegevus-, finants- ja halduskulud Euroopa talupidajate jaoks, vastastikkuse põhimõtte eiramine seab ohtu ausa konkurentsi ühenduseväliste tootjatega;

N.   arvestades, et seoses loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskavaga 2006–2010 ja enne esimesi arutelusid 2013. aastale järgneva ühise põllumajanduspoliitika üle, peab Euroopa Liit vastu võtma tasakaalustatud seisukoha loomade heaolu suhtes, võttes arvesse lisakulude majanduslikke tagajärgi loomakasvatajatele ning nende sissetuleku piisavat toetamist hinna- ja turupoliitika ja/või otsetoetuste poliitika kaudu;

O.   arvestades, et loomade heaolu käsitleva Euroopa poliitikaga peab kindlasti kaasnema sidus kaubanduspoliitika, mille aluseks tuleb võtta asjaolu, et vaatamata ELi jõupingutustele ei käsitleta loomade heaolu küsimusi 2004. aasta juuli raamkokkuleppes ega teistes Doha vooru olulistes dokumentides; arvestades, et seega ei ole kuni WTO peamiste kaubanduspartnerite suhtumise põhjaliku muutumiseni võimalik kehtestada täiendavaid loomade heaolu standardeid, millel on tootjate rahvusvahelisele konkurentsivõimele negatiivne mõju;

P.   arvestades, et üldiselt mõistetakse loomade heaolu all selliste loomade heaolu ja tervisega seotud standardite ja normide kohaldamise tulemust, mis on töötatud välja, vastamaks nendele omaste, liigispetsiifiliste ja pikaajalise heaoluga seotud vajaduste täitmisele; arvestades, et Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) tunnistab, et loomade heaolu oluliste nõuete hulka kuuluvad: toit ja vesi, võimalus käituda loomulikult ning tervishoid;

Q.   arvestades, et komisjoni 2009. aasta oktoobri teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” märgitakse, et „lepinguosaliste läbirääkimispositsioon ei ole võrdne” ning et see „kahjustab toiduainete tarneahela konkurentsivõimet, kuna väiksemad, kuid tõhusad osalised võivad olla sunnitud tegutsema väiksema kasumiga, mis piirab nende võimet ja soovi investeerida tootekvaliteedi parandamisse ja tootmise uuendamisse”;

R.   arvestades, et juba nimetatud kulude suurenemine võib põhjustada tootmise üleviimise piirkondadesse, kus loomakaitse tase on madalam,

Tegevuskava aastateks 2006–2010

1.   väljendab heameelt komisjoni otsuse üle, mille kohaselt loomade heaolu käsitlevas mitmeaastases tegevuskavas keskendutakse mõningatele põhilistele tegevusvaldkondadele ja võetakse neis valdkondades meetmeid;

2.   väljendab heameelt loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava 2006–2010 üle, milles on Amsterdami lepingule lisatud loomade kaitset ja heaolu käsitlevat protokolli vaadeldud esmakordselt kui Euroopa loomade kaitse arendamise ühtset lähenemisviisi;

3.   märgib, et valdav enamus praeguses tegevuskavas sisalduvatest meetmetest on rahuldavalt rakendatud;

4.   märgib, et loomade heaolu valdkonnas on aastateks 2006–2010 koostatud tegevuskava tulemusel toimunud positiivne areng, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandustootjatele ei ole nende jõupingutused turgudel ja rahvusvahelises kaubanduses kasu toonud, ning jääb arvamusele, et seda tuleks järgmises tegevuskavas rõhutada;

5.   tunnustab tööd, mida on tehtud loomkatsete alternatiivide arendamiseks, kuid taunib asjaolu, et ei ole tehtud piisavalt pingutusi selle tagamiseks, et niisuguseid alternatiive nende olemasolu korral ka kasutatakse, nagu nõutakse asjaomastes ELi õigusaktides;

6.   tunnustab komisjoni jõupingutusi, et lisada mittekaubanduslikud küsimused, sealhulgas loomade heaolu, kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse, kuid rõhutab, et selliseid mittekaubanduslikke küsimusi tuleb tõhusalt edendada WTO raames;

7.   kutsub komisjoni üles lühidalt iseloomustama, milliseid edusamme on WTO läbirääkimistel saavutatud seoses selliste mittekaubanduslike küsimuste tunnustamise tagamisega, mis hõlmavad loomade heaolu, nagu ka seda, kui suures ulatuses on loomade heaolu küsimusi ja standardeid võetud arvesse WTO läbirääkimiste Doha voorus;

8.   märgib suure rahuloluga edusamme, mida on tehtud loomade heaolu kvaliteeti käsitlevas projektis (Animal Welfare Quality Project) seoses teaduse viimaste saavutuste ning loomatervise ja loomade heaolu näitajate alaste teadmistega; märgib siiski, et kõnealuses projektis ei ole täiel määral arvesse võetud kõnealuste näitajate kasutamise edendamist praktikas;

9.   tunnistab, et loomade transporti käsitlevate kehtivate eeskirjade suhtes on vaja võtta järelmeetmed ja tagada nende nõuetekohane rakendamine, pöörates eelkõige tähelepanu satelliitsüsteemi arendamisele, et teostada järelevalvet sellise transpordi üle, ning nõuab tungivalt, et komisjon täidaks selles valdkonnas oma kohustuse enne tegevuskava kehtivuse lõppu ning esitaks parlamendi nõutud ja määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 32 osutatud uuringu; nõuab, et enne, kui rakendatakse uusi eeskirju, mis peavad põhinema teaduslikult tõendatud ja objektiivsetel näitajatel, tuleb läbi viia analüüs majandusliku mõju kohta loomakasvatusele;

10.   on seisukohal, et stiimulite loomine loomade piirkondlikuks aretuseks, turustamiseks ja tapmiseks on mõttekas, et vältida aretus- ja tapaloomade pika vahemaa taha transportimise vajadust;

11.   on veendunud, et loomaaedadel on oluline osa avalikkuse teavitamisel metsloomade säilitamisest ja heaolust; tunneb muret range järelevalve puudumise pärast, et tagada vastavus nõukogu direktiivile 1999/22/EÜ(4) (mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades), ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks direktiivi tõhususe ja rakendamise uuringu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides;

12.   väljendab rahulolu sigade kasvatamist käsitlevate nõuete järgimises tehtud edusammude üle, kuigi ikka veel esineb nõuete täitmata jätmist; on siiski mures selle pärast, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) selgetest soovitustest ja järeldustest hoolimata esineb toimivates kavades puudujääke seoses 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/120/EÜ (milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded) sätete rakendamisega, ning kutsub seetõttu komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sektoreid üles tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise juhtumid ja sellise käitumise põhjused ning tegema vajalikke jõupingutusi asjaomase direktiivi järgimise parandamiseks;

13.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks samuti 2012. aastal jõustuva munakanade pesadeta puurides pidamist käsitleva keelu täieliku järgimise, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama vajalikud meetmed, et kindlustada kõnealuses sektoris nimetatud kohustuse järgimine ja kontrollida selle rakendamist liikmesriikides; jääb arvamusele, et munade importimisel ELi tuleb samuti järgida Euroopa tootjatele kehtestatud tootmistingimusi;

14.   nõuab, et kogu ELis keelustataks munad, mille puhul ei järgita õigusakte;

15.   järeldab, et praeguse tegevuskava rakendamine on nii mitmeski suhtes ebapiisav, ning rõhutab vajadust jõustada olemasolevad eeskirjad enne uute koostamist; juhib sellega seoses tähelepanu, kui olulised on tulemuslikud karistused rikkumiste eest kõigis liikmesriikides;

16.   rõhutab, et komisjon peaks 2010. aastal viima läbi hindamise, mis hõlmaks põhjalikku analüüsi saavutuste ja võimalikest puudustest õpitava kohta;

17.   avaldab kahetsust, et komisjon ei ole viimaste aastate jooksul esitanud seoses toodangu hinnaga selget teavitamisstrateegiat, mis oleks kooskõlas loomade heaolu standarditega, ja on piirdunud 2009. aasta oktoobris esitatud aruandega;

18.   tunnistab, et ühendus peab kõiki loomi aistimisvõimelisteks olenditeks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13); tunnistab, et meetmed on seni keskendunud valdavalt toiduainete tootmise eesmärgil peetavatele loomadele ja et tegevuskavva 2011–2015 on vaja lisada uued loomade kategooriad;

Tegevuskava aastateks 2011–2015

19.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis juba eelmainitud 2006. aasta resolutsioonis olemasoleva tegevuskava jätkamist uuega, ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks uute teaduslike tõendite ja kogemuse alusel kehtiva kava täitmist ja ELi loomade heaolu poliitika olukorda hindava aruande ning koostaks selle põhjal loomade heaolu käsitleva tegevuskava aastateks 2011–2015, mida tuleks piisavalt rahastada;

20.   nõuab, et võetaks meetmed, tagamaks olemasolevate õigusaktide viivitamatu jõustamine ning standardite ühtlustamine ja võrdsed võimalused siseturul; soovitab hinnata kõiki ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks olemasolevate õigusaktide täiel määral rakendamise alternatiivse viisi suhtes, et vältida tarbetut dubleerimist;

21.   soovitab komisjonil oma hindamisaruandes analüüsida muude küsimuste hulgas seda, mil määral on praegune tegevuskava vastanud loomade heaolu alastele ühiskonna nõuetele, süsteemi jätkusuutlikkusele tootjate jaoks, ja kuidas on kava rakendamine mõjutanud siseturu toimimist;

22.   kutsub komisjoni üles näitama loomade heaolu standardite mõju ja võtma täiel määral arvesse koosmõju erinevate tegurite vahel, nagu loomade heaolu, jätkusuutlikkus, loomade tervis, keskkond, toote kvaliteet ja majanduslik elujõulisus;

Üldine loomade heaolu käsitlev Euroopa õigusakt

23.   täheldab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 13 on loodud uus õiguslik olukord, mille raames nähakse ette, et ühenduse põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel peavad ühendus ja liikmesriigid pöörama täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit; on arvamusel, et kõnealune artikkel kehtib kõikide kariloomade ja vangistuses peetavate loomade suhtes, sealhulgas näiteks toiduainete tootmise eesmärgil peetavad loomad, lemmikloomad, tsirkuse- ja loomaaialoomad ja hulkuvad loomad, pidades ühtlasi meeles, et erinevad omadused ja elutingimused vajavad erisugust kohtlemist;

24.   pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2014. aastal mõjuhinnangu alusel ja pärast sidusrühmadega konsulteerimist põhjendatud ettepaneku võtta vastu üldine loomade heaolu käsitlev ELi õigusakt, mis olemasolevate teaduslike andmete ja tõendatud kogemuste alusel peaks aitama kaasa ühtsele arusaamale loomade heaolu mõiste, loomade heaoluga seotud kulude ja põhiliste kohaldatavate tingimuste kohta;

25.   on seisukohal, et kõnealune üldine loomade heaolu käsitlev õigusakt peab vastavalt loomatervise õigusaktidele sisaldama sobivaid juhiseid vastutustundliku loomapidamise kohta, ühtset süsteemi järelevalveks ja võrreldavate andmete kogumiseks, samuti loomadega tegelevate isikute koolitamisnõudeid ja sätteid, millega nähakse ette loomaomanike, põllumajandusettevõtjate ja loomapidajate konkreetsed kohustused; on arvamusel, et kõikide nende nõuetega peavad kaasnema tootjatele pakutavad vahendid, et tagada nende nõuetekohane täitmine;

26.   on arvamusel, et loomatervist käsitlevate Euroopa õigusaktidega tuleks Euroopa Liidus kehtestada ühine loomade heaolu algtase, mis on eeltingimus nii kodumaiste toodete kui ka kolmandate riikide impordi vabale ja õiglasele konkurentsile siseturul; on siiski seisukohal, et liikmesriikidel ja piirkondadel peaks olema võimalik lubada üksiktootjatel ja tootjarühmadel võtta vabatahtlikult kasutusele veelgi rangemaid süsteeme, moonutamata sealjuures konkurentsi ja tagades ELi konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel;

27.   on seisukohal, et imporditavad tooted peavad vastama samadele loomade heaolu standarditele nagu ELi ettevõtjatele kehtestatud standardid;

28.   nõuab, et Euroopa põllumajandustootjaile hüvitataks loomade heaolu kõrgemate standarditega seotud suuremad tootmiskulud; soovitab, et uutesse ühise põllumajanduspoliitika toetuskavadesse lisataks loomade heaolu käsitlevate meetmete rahastamine;

29.   on ühtlasi seisukohal, et kodanike teavitamine loomade heaolu kõrgest tasemest ELis ja jõupingutustest, mida asjaomased eri sektorid teevad, peab olema selle poliitika põhielement;

30.   on seisukohal, et loomade heaolu kriteeriumide rahvusvahelistesse lepingutesse võtmine on oluline selleks, et võimaldada ELi tootjatel konkureerida globaliseerunud turul ja takistada tootmise üleviimist piirkondadesse, kus loomade heaolu tase on selgelt madalam ja mis seega kujutavad ELi süsteemi jaoks ebaausat konkurentsi;

31.   väljendab rahulolu aruteluga loomade heaolu märgistuse erinevate võimalike süsteemide üle komisjoni eelnimetatud 28. oktoobri 2009. aasta teatises; rõhutab siiski vajadust võtta kõnealuseid süsteeme arvesse laiemas tähenduses, pidades eelkõige silmas keskkonna, toitumise ja kliima valdkonnas olemasolevaid märgistussüsteeme; rõhutab, et Euroopa Liidu tarbijate teavitamine sellel teemal peab kindlasti põhinema kindlatel ja üksmeelsetel teaduslikel alustel ning olema tarbijatele kergesti mõistetav;

32.   soovitab, et etiketil märgitud teave oleks täpne ja konkreetne ning viitaks vastavusele ELis nõutavate loomade heaolu kõrgete standarditega; jääb arvamusele, et komisjoni ülesanne peaks olema anda kodanikele loomade heaolu Euroopa süsteemi kohta vajalikku teavet, et tagada selle objektiivsus;

33.   soovitab vaadata läbi loomade heaolu poliitika kooskõla liidu ülejäänud poliitikameetmetega;

34.   kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku hindamist võimalike konkurentsiprobleemide kohta, mida tekitavad meie tootjatele loomade heaolu Euroopa standardid, ja nende standardite rakendamisega seotud tootmistoetuste süsteeme läbi vaatama;

35.   on arvamusel, et enne uute õigusaktide väljatöötamist on vaja tagada olemasolevate üldiste või konkreetsete eeskirjade nõuetekohane kohaldamine; juhib näiteks tähelepanu järgmisele: munakanade pesadeta puuris pidamise keelustamine, sigade, loomade transporti, hanede ja partide kasvatamist käsitlevad eeskirjad; toonitab, et edaspidised loomade heaolu meetmed tuleb viia kooskõlla ühenduse teiste eesmärkidega, nagu säästev areng, eelkõige säästev loomakasvatus ja tarbimine, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, strateegia kehtivate õigusaktide jõustamise tõhustamiseks ning terviklik strateegia, kiirendamaks üleminekut loomkatsevabadele teadusuuringutele;

Loomade heaoluga tegelevate tugikeskuste Euroopa võrgustik

36.   on seisukohal, et olemasolevate ühenduse või liikmesriikide institutsioonide raames tuleks luua loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik, ja selle töö peaks põhinema eespool kavandatud üldisel loomade heaolu käsitlevatel õigusaktidel; on arvamusel, et selline võrgustik peaks määrama ühe institutsiooni koordineerivaks asutuseks, kes täidab komisjoni ülalmainitud 28. oktoobri 2009. aasta teatises osutatud keskse koordineerimisasutuse ülesandeid; on lisaks arvamusel, et selline koordineeriv asutus ei tohiks mitte mingil juhul dubleerida komisjoni või teiste asutuste ülesandeid, vaid andma abi komisjonile, liikmesriikidele, toiduahela osalistele ja kodanikele seoses koolituse ja hariduse, parimate tavade ning ka teabega ja tarbijatega suhtlemisega, samuti hindama kavandatavaid õigusakte ja poliitika ettepanekuid ning nende mõju loomade heaolule ja avaldama nende suhtes seisukohta, hindama loomade heaolu standardeid uusimate kättesaadavate andmete alusel ning koordineerima uute meetodite katsetamise ELi süsteemi;

37.   on seisukohal, et teaduslike avastuste alusel tuleks avalikkusele anda teavet loomade vajaduste ja loomade õigest kohtlemise kohta ning seda tuleks teha asjakohaselt ja tõsimeelselt; on seisukohal, et Euroopa tugikeskuste võrgustik peaks vastutama haridus- ja teavitusmeetmete rakendamise eest, sest ühtlustatud kvaliteedinõuetel põhinevate teadmiste edasiandmine on oluline, kui soovitakse vältida äärmuslike seisukohtade väljakujunemist;

Kehtivate õigusaktide jõustamise tõhustamine

38.   kutsub komisjoni üles hindama esimesel võimalusel loomade heaolu meetmete maksumust Euroopa tootjatele ning esitama Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõime vähenemisega seotud probleemide lahendamiseks hiljemalt aastal 2012 soovitused ning suuniste ja muude vajalike meetmete ettepanekud;

39.   kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et loomade kaitsest ja heaolust arusaamist edendatakse hariduse kaudu;

40.   on seisukohal, et eesmärk peab olema sihikindel ja riskihindamisel põhinev järelevalvesüsteem, kus kesksel kohal on objektiivsed tegurid, ja mille raames peavad liikmesriigid, kus rikkumisi on keskmisest rohkem, seisma silmitsi rangemate kontrollidega;

41.   rõhutab, et ebavõrdsus toiduahelas, nagu on kirjeldatud komisjoni teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas”, seab toormetootjad sageli ebasoodsasse olukorda; tuletab meelde, et toormetootjatel on piiratud investeerimisvõimalused olukorraga kaasnevate lisakulude tõttu;

42.   rõhutab, et Euroopa Liidu eelarve peab sisaldama piisavaid assigneeringuid, mis võimaldaksid komisjonil teostada järelevalvet, abistada vajaduse korral tootjaid ning töötada vastu tootjate konkurentsivõime vähenemisele loomade heaolu uute ja muutuvate standardite kehtestamise tagajärjel, võttes arvesse, et nende standardite maksumus ei kajastu hinnas, mida loomakasvataja oma toodete müügist saab;

43.   rõhutab, et loomakasvatussektori konkurentsivõime täiustamist ja tugevdamist tuleb jätkata loomade heaolu valdkonnas kehtivate eeskirjade edendamise ja järgimise abil ning samuti kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

44.   palub liikmesriikidel tagada, et loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide rikkumisele järgneksid tõhusad ja proportsionaalsed karistused ning et igal konkreetsel juhul kaasneksid nendega pädevate asutuste põhjalikud suunised ja nõuanded ning asjakohased parandusmeetmed;

45.   kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida edaspidi ära loomade heaolu eeskirjade rikkumised;

46.   väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikides on antibiootikumide kasutamine loomade puhul märkimisväärselt vähenenud pärast seda, kui nende kasutamine kasvustimulaatorina ELis keelustati, samal ajal kui USAs ja nii mõneski teises riigis on see endiselt lubatud; ootab siiski, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid loomade antibiootikumiresistentsuse probleemiga vastutustundlikult; kutsub komisjoni üles koguma ja analüüsima andmeid loomatervishoiutoodete, sealhulgas antibiootikumide kohta, eesmärgiga tagada selliste toodete tõhus kasutamine;

Näitajad ja uued meetodid

47.   nõuab loomade heaolu kvaliteeti käsitleva projekti (Animal Welfare Quality Project) hindamist ja edasi arendamist, eriti seoses selle lihtsustamisega ja rakendamisega praktikas;

48.   on arvamusel, et imporditud toodete puhul oleks keeruline mõõta loomade heaolu näitajaid; rõhutab, et seadmata kahtluse alla heaolu näitajate kasulikkust või põhjendatust, ei tohi neid tõlgendada kui konkurentsimoonutust, mis kahjustab Euroopa tootjaid;

49.   palub, et komisjon esitaks loomade heaolu käsitleva projekti lõpparuande alusel ettepaneku katseperioodi kohta, et hinnata loomade heaolu Euroopa Liidus, kasutades loomade heaolu kvaliteeti käsitleva projekti (Animal Welfare Quality Project) raames arendatud meetodeid;

50.   kutsub sellega seoses liikmesriike üles paremini ära kasutama maaelu arendamiseks eraldatud Euroopa Liidu rahaliste vahendite ning teadus- ja arendustegevuse peadirektoraadi seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) pakutavaid võimalusi, et saada toetust nii teadusuuringuteks kui ka loomade heaolu seisukohast kasulikeks investeeringuteks innovatsiooni ja moderniseerimisse; kutsub liikmesriike ja komisjoni samuti üles tõhustama investeeringuid uue tehnoloogia ja meetodite alasesse teadus- ja arendustegevusse loomade heaolu valdkonnas;

51.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast olenev, tagamaks, et OIE suunised loomade heaolu kohta toetaksid häid heaolustandardeid, mis nõuetekohaselt kajastavad teaduslikke tõendeid kõnealuses valdkonnas;

o
o   o

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 170.
(2) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 89.
(3) ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.
(4) EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24.


ELi põllumajandus ja kliimamuutus
PDF 141kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon ELi põllumajanduse ja kliimamuutuse kohta (2009/2157(INI))
P7_TA(2010)0131A7-0060/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Kliimamuutustega kohanemine: väljakutse Euroopa põllumajandusele ja maapiirkondadele” (SEK(2009)0417);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa põllumajanduse roll kliimamuutuse leevendamisel” (SEK(2009)1093);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(1);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus„(2);

–   võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks”(3);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus ja eeskätt Lõuna-Euroopas põllumajandusmaa halvenemisega seotud probleemide ning nendele reageerimise kohta ELi põllumajanduspoliitika vahendite abil(4);

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil (COP 15)(5);

–   võttes arvesse rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) aruannet, mille koostasid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailmapank ning allkirjastasid 58 riiki;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0060/2010),

A.   arvestades, et aegade jooksul atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutus on teaduslik arusaam, millel võivad olla rasked tagajärjed ökosüsteemidele;

B.   arvestades, et põllumajandusele avaldab see otsest mõju, sest põllumajandus kuulub mitmesuguste majanduslike tegevuste hulka, mille kaudu hallatakse loodusvarasid inimkonna hüvanguks;

C.   arvestades, et kliimamuutus on üks tõsiseimaid ohte mitte ainult keskkonnale, vaid ka sotsiaalsele ja majanduslikule korrale, ning et eri põllukultuuride saagikus kõigub aastast aastasse, kuna ülimalt muutlikud ilmastikutingimused mõjutavad seda väga suurel määral, ning arvestades, et kliimamuutus mõjutab kaudselt kõiki majandussektoreid, kuigi põllumajandus on endiselt kõige haavatavam;

D.   arvestades, et põllumajandus, mis on põllumajandusliku tootmise erinevate bioloogiliste protsesside käigus eralduva kahe olulise kasvuhoonegaasi (dilämmastikoksiid ja metaan) üks peamisi päritoluallikaid, on ise üks kliimamuutuse tekitajaid, olles samas väga tundlik selle kahjuliku mõju suhtes;

E.   arvestades, et muu hulgas tänu ELi põllumajanduse tõhustamisele, järjepidevatele uuendustele, uute tehnoloogiate kasutamisele, väetiste tõhusamale kasutamisele ja ühise põllumajanduspoliitika äsjastele reformidele langes põllumajandusest (sealhulgas loomakasvatusest) pärit kasvuhoonegaaside heitkogus ELi 27 liikmesriigis aastail 1999–2007 20% võrra ning põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguse osakaal Euroopa Liidus langes 11%-lt 1990. aastal 9,3%-ni 2007. aastal;

F.   arvestades, et põllumajandus ja metsandus on peamised majandussektorid, mis võimaldavad inimtegevusest pärit süsinikdioksiidi koguda, säilitada ja tänu kogumisvõimele pinnases ladustada ning seda fotosünteesi abil taimedesse siduda; arvestades, et kõnealused sektorid võivad seetõttu anda olulise positiivse panuse kliimamuutuse leevendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse;

G.   arvestades, et kliimamuutus on ELi põllumajandusele juba negatiivset mõju avaldanud (veeressursside vähenemine, sooldumine, sagedasem põud, kõrbestumine, talvise sademetehulga oluline suurenemine ja üleujutused põhjas, madalal paiknevate rannikualade ohustatus merepinna taseme tõusust ning sooldumise oht, tormid ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused, erosioon ja maalihked, kahjurputukate ning looma- ja taimehaiguste levik), ning arvestades, et nende probleemide eeldatav sagenemine võib avaldada olulist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju põllumajandus-, metsandus- ja turismisektorile;

H.   arvestades, et põllumajandussektoril on nii kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise kui ka nende leevendamise võime, mis tugineb põllumajandustootjate oskusteadmistele, tugevale ühisele põllumajanduspoliitikale ning innovatsiooni ja teadusuuringute arendamisele, kuid et looduslike protsesside raskesti juhitavust silmas pidades on vaja teha suuri jõupingutusi;

I.   arvestades, et Euroopa põllumajanduses valitseb tööhõivetase, mis võimaldab seda kaitsta ja arendada;

J.   arvestades, et põllumajandusel on endiselt otsustav tähendus inimtegevuse jätkumiseks Euroopa maapiirkondades, eriti võttes arvesse laia teenuste spektrit, mida põllumajandustootjad ülejäänud ühiskonnale pakkuda võivad;

K.   arvestades, et Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgil on otsene seos põllumajandusega ja et kõnealune arendamine võib aidata märkimisväärselt kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele;

L.   arvestades, et ELi põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on liidu elanikkonna varustamine toiduga;

M.   arvestades, et Euroopa Liit peab olema planeedi soojenemise vastu võitlemisel esirinnas,

Euroopa Liidu põllumajanduse panus kliimamuutuse leevendamise jõupingutustesse

1.   kinnitab, et ELi põllumajandus ja metsandus saavad ELi kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, leides lahendused oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja seda toetades ning edendades CO2 säilitamist mullas, arendades säästvate taastuvate energiaallikate kasutamist ja kasutades maksimaalselt ära fotosünteesi; rõhutab, et selleks on oluline soodustada sellise turustatavaid ja mitteturustatavaid kaupu tootva põllumajanduse arengut, mis kasutab iga ökosüsteemi potentsiaali ja loodusressursse võimalikult tõhusalt ning mis suudab säästlikkuse suurendamiseks ühitada majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja ka loomade heaoluga seotud kaalutlused;

2.   on seisukohal, et põllumajanduse aktiivsema kaasamise korral kliimamuutuse piiramise ülemaailmsesse protsessi tuleb vältida ELi põllumajandus- ja toiduainetesektori konkurentsivõime nõrgestamist ülemaailmsel turul;

3.   on seisukohal, et mahepõllumajandus, ulatuslik karjatamine ja integreeritud tootmise meetodid on võimalikud lahendused ökoloogilisema põllumajandusliku tootmise saavutamiseks; rõhutab siiski, et oluline on leida lahendused, mis võimaldavad suuremal osal Euroopa põllumajandusmaast aset leidval tavapärasel põllumajandusel aidata olulisel määral kaasa keskkonna säästvale majandamisele;

4.   tunnistab, et innovatsioonil on oluline osa, vähendamaks põllumajanduse mõju kliimamuutusele ja keskkonnale;

5.   nõuab eriti, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika soodustaks teavituse, koolituse ja stiimulite abil põllumajandustavasid, mis aitavad parandada põllumajanduse tõhusust ja selle kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaali ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, näiteks:

   lihtsustatud ja kohandatud maaviljelustehnika (näiteks vähendatud künd või kündmata jätmine, põllukultuuride jääkide põllule jätmine), mis tagab taimkatte ning hõlbustab vahekultuuride kasvatamist ja külvikordade kasutamist ning muudab maksimaalseks fotosünteesi ja parandab mulla orgaanilise aine sisaldust, nagu tõestas Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud SoCo projekt;
   metsastamine ja metsa uuendamine ning põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide, hekkide, puistute, alaliste või ajutiste heina- ja karjamaade säilitamine ja rajamine;
   niisuguste majandamismeetodite kasutuselevõtt, mille abil on võimalik metsades seotud süsinikdioksiidi seal kauem säilitada;
   mulla ja mineraalide parem majandamine, suure süsinikusisaldusega maa-alade, nagu turbarabade ja märgalade piisav kaitse (kuivendamise alternatiivina sobivate kultuuride, nt pilliroo kasvatamine);
   põllumajandusettevõtete ajakohastamine (hoonete isolatsiooni parandamine, energiasäästlike seadmete ja taastuvate energiaallikate kasutamine) ning tõhusamad tootmisahelad;
   ajakohased söötmis-, ladustamis- ja sõnnikumajandus- või väetamistehnoloogiad, mille abil on võimalik metaani heitkoguseid oluliselt vähendada;
   toiduainete tootmisel tekkiva biomassi energia kasutamine, mille tulemusel mitte üksnes ei kasutata ära kõrvalsaadusi ja jäätmeid, vaid mis aitab kaasa ka CO2 heitkoguste vähendamisele;
   puit- ja rohttaimede hulka kuuluvate energiataimede (kultuuride) kasvatamine lammidel ja märgaladel, liivastel aladel ning aladel, mis on põllumajanduseks vähem sobivad, et absorbeerida süsinikdioksiidi ja suurendada süsinikdioksiidi sidumist;

6.   rõhutab, et lisaks keskkonnasäästlikkusele avaldavad kõnealused põllumajandustavad positiivset mõju, suurendades bioloogilist mitmekesisust, parandades muldade kvaliteeti ja veesisaldust ning võideldes erosiooni ja reostuse vastu, ning et põllumajandus aitab kaasa põllumajandustegevuse tõttu kliimamuutusele avaldatava mõju leevendamisele, mis on üldsuse huvides;

7.   soovitab kasutusele võtta ühise Euroopa metsanduspoliitika, mis edendab säästvat metsamajandust ja tootmist ning aitab kõnealuse tööstusharu potentsiaali ja majanduslikku arengut paremini ära kasutada, arvestades, et tegemist on sektoriga, mis aitab kõige rohkem süsinikdioksiidi siduda; on seisukohal, et kõnealuses poliitikas tuleks maksimaalselt arvesse võtta metsamajanduse olukorda eri piirkondades, sest Lõuna- ja Põhja-Euroopa metsakeskkonnad on oma võimaluste ja ohtude poolest erinevad;

8.   juhib tähelepanu sellele, et metsad annavad olulise panuse vee tõhusasse haldamisse; rõhutab seetõttu, et liikmesriike tuleb julgustada metsa nii majandama, et see vähendaks hüdroloogilise režiimi erinevusi põua ja üleujutuste perioodide vahel, vähendades seeläbi põudade ja üleujutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele, energia tootmisele ja elanikkonnale;

9.   soovitab tugevdada mägipiirkondi käsitlevaid poliitilisi meetmeid, kuna karjatamissektor ja karjakasvatus on eriti olulised kliimamuutuse leevendamisel ning kohanemise toetamisel ja haavatavuse vähendamisel eelkõige karjatatavate alade asjakohase majandamise kaudu;

10.   teeb ettepaneku töötada välja Euroopa Liidus põllumajandusele avalduvate kahjulike tagajärgede leevendamise strateegia, mis hõlmab järgmist:

   tegevuskava kõige tugevamalt mõjutatud piirkondade jaoks: niisuguste taimesortide kasutamine, mis on uute ilmastikutingimuste suhtes vastupidavad, põllumajandustegevuse ajakava kohandamine uutele raamtingimustele, metsastamismeetmed, kasvuhoonete rajamine, veeressursside majandamine põllumajanduses, saastunud pinnase tervendamine;
   edaspidi ka kliimamuutuse põhjuste kõrvaldamise pikaajalist kava, milles nähakse ette vähe CO2 heitmeid põhjustava maailmamajanduse edendamine ja energiavarustuse kindlusesse panustamine;

11.   rõhutab, et dilämmastikoksiidi heitkoguseid saab vähendada, kasutades lämmastikväetisi tõhusamalt (täppispõllumajandus); lisaks rõhutab, et väetamine biogaasitootmisest üle jäänud jääkmassiga on üks võimalus orgaaniliseks täppisväetamiseks ja seeläbi heitkoguste vähendamiseks;

12.   nõuab metaani heitkoguste vähendamise eesmärgil rohkem teadusuuringuid kariloomade söötmise ja aretusloomade geneetilise valiku valdkonnas tingimusel, et selliseid leevendusmeetmeid ei võeta vastu, kui need ohustavad loomade tervist või heaolu; nõuab lisaks sellise programmi loomist, mis võimaldaks vähendada ELi sõltuvust loomasöödaks mõeldud taimsete valkude impordist, samuti sellise programmi loomist, mille abil teavitatakse tarbijaid nende ostu- ja toitumiskäitumise mõjust kliimale;

13.   nõuab kindlalt, et võetaks meetmeid, millega kiirendatakse ja tõhustatakse taimesortide teaduslikke uuringuid, et kultuurid ja taimed kohaneksid paremini uute ilmastikutingimustega ning et suuta vastata kliimamuutusest tulenevatele väljakutsetele, eelkõige selles osas, mis puudutab piisavas koguses ja piisava kvaliteediga toorainete vajaduse katmist ning seega toiduga kindlustatuse tagamist; on seisukohal, et kõnealused teadusuuringud peaksid eelkõige keskenduma taimesortidele, mis taluvad veepuudust ja ülikõrgeid temperatuure, ning nendega seotud viljelustehnoloogiatele; rõhutab ka seda, et sellised sordid ja tehnoloogiad võivad osutuda otstarbekateks alternatiivideks praegu teatavates piirkondades kasutatavatele kulukatele ja ebatõhusatele niisutussüsteemidele ning nende eeliseks on asjaolu, et kohalik elanikkond võtab need paremini vastu;

14.   rõhutab, et orgaaniliste väetiste optimeeritud ladustamine ja laotamine ning selliste väetiste töötlemine anaeroobsetes kääritustankides on praegu kõige paljutõotavamad meetodid metaani heitkoguste vähendamiseks (olles samas ka taastuvaks energiaallikaks) ja keemilistest lämmastikväetistest sõltuvuse vähendamiseks, eriti intensiivse karjakasvatuse piirkondades; on arvamusel, et biogaas aitab põllumajandusel end ise energiaga varustada;

15.   juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele kasutada biogaasi tootmiseks kasutatavatest fermentatsiooniseadmetest pärit kääritussaadusi kunstväetise asendajana, vältides nende liigitamist loomsete väetiste kategooriasse, sest nii oleks võimalik kunstväetise kasutamist veelgi vähendada;

16.   nõuab halduskorra lihtsustamise ning teadus- ja arendustegevuse kiirendamist põllumajandusettevõtetes tekkiva biomassi (põllumajandus- või puidujäätmed), karjakasvatusest pärineva biogaasi ja muude säästvate agrokütuste kasutuselevõtuks ja vääristamiseks, tingimusel et see ei ohusta toiduga kindlustatust;

17.   rõhutab, et biomassi kasutamisel tuleb rakendada säästvuse põhimõtet; on seisukohal, et seetõttu tuleb julgustada selle kasutamist võimalikult põllumajandusliku tooraine tootmiskoha lähedal, mis vähendaks transpordi põhjustatud energiakadu;

18.   juhib tähelepanu sellele, et biomassi kasutamine soojuse tootmiseks võimaldab oluliselt vähendada kliimamuutuse kahjulikku mõju; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel anda maaelu arengu rahastamisvahenditest toetusi maapiirkondade avalikele asutustele, kes lähevad üle bioenergial põhinevatele küttesüsteemidele;

19.   juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine võiks parandada mitmete tootmisetappide järelevalvet ning optimeerida nende juhtimist, et tõsta tootmisvahendite tootlikkust ning samas vähendada energiakulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab ka, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine, poliitikameetmete integreerimine, et edendada põllumajandustootjate koolitamist uute tehnoloogiate alal ning eriti innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine noorte põllumajandustootjate seas on võtmeteemad, et muuta põllumajandust keskkonnasäästlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks;

20.   rõhutab, et Euroopa Liit on juhtiv põllumajandustoodete importija ning sellega kaasnevad suuremad süsiniku heitkogused kui Euroopa põllumajandusettevõtetes, sest kolmandates riikides on keskkonnanormid sageli leebemad ning heitkoguseid lisavad ka pikamaavedu ja raadamine; on seisukohal, et tarbijaid tuleb sihipärase kommunikatsioonistrateegia abil teavitada tervisliku ja tasakaalustatud toitumise eelistest ning säästlikult ja tõhusalt toodetud kohalikest kvaliteetsetest ja hooajalistest põllumajandussaadustest, mille süsinikujalajälg võiks erineda imporditud toodete puhul kasutatavast; on ühtlasi seisukohal, et Euroopa Liidu põllumajandustootjatele tuleb õiglaselt hüvitada nende heitkoguste vähendamiseks tehtud jõupingutused ja soodustada kohaliku tootmise mitmekesistamist (arendades muu hulgas taimsete valkude tootmist Euroopa Liidus);

21.   toetab sellega seoses vabatahtlikku ELi päritolu märgistust toodete puhul, mis on tervikuna pärit Euroopa Liidust;

22.   nõuab tõhusate kontrollimehhanismide kasutuselevõttu kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes ja kaitseb seisukohta, et kolmandatest riikidest pärit impordi puhul tuleb kohaldada samasuguseid nõudeid, mille täitmist nõutakse Euroopa tootjatelt kliimamuutusega võitlemiseks, et vältida ühenduse toodete konkurentsivõime langust;

23.   rõhutab, et Euroopa Liit peab uuesti investeerima maaelu ja metsamajanduse arengu poliitikasse, et levitada uusi tavasid ja edendada säästvat põllumajandust mujal maailmas;

Meetmed Euroopa Liidu põllumajanduse kohandamiseks kliimamuutuse tagajärgedega

24.   rõhutab, et ELi põllumajandus kohaneb ja peab ka edaspidi kohanema praegu toimuva kliimamuutuse tagajärgedega ning valmistuma mõjuks, mida kliimamuutus avaldab mitmetele ELi piirkondadele;

25.   on seetõttu seisukohal, et EL peab välja töötama sidusa strateegia põllumajanduse kohanemiseks kaht eri liiki tulevaste klimaatiliste hälvetega:

   ühelt poolt keskmise temperatuuri tõusuga;
   teiselt poolt ilmastikutingimuste suurema kõikumisega, mis ilmneb äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse suurenemises;

26.   on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peab keskenduma ressursside säästvamale ja tõhusamale majandamisele ning et seda tuleks arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika tulevases reformis, mis hõlmab näiteks järgmisi meetmeid:

   veeressursside optimaalne haldamine (tõhusamad niisutussüsteemid, taaskasutatava vee tarvitamine, vee säästev kasutamine maaharimisel, veereservuaarid mäenõlvadel jne), kasutajate kaasamine vastutusse;
   taimesortide valimine, eelkõige nende äärmuslikele tingimustele vastupidavuse alusel, ja külvikorrad olenevalt nt põuast, haigustest jne;
   mulla kaitse (tagades orgaanilise aine sisalduse) vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest;
   vee kinnipidamiseks, äravoolu piiramiseks, tuule tõkestamiseks ja põllukultuuride abilistele (tolmeldavad putukad) varjuks põllumajandusmaa piiridele alleede, hekkide või puistute istutamine;
   karjamaade säilitamine ja karjamaid kasutava loomakasvatuse soodustamine;
   haiguste seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tundub olevat vajalik arendada välja nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi meetmed haiguspuhangute ja korduvate haiguspuhangute seireks;
   putukate seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tuleb arendada välja pealetungi potentsiaali seire ja vajalikud sanitaarnõuetele vastavuse meetmed (tugevdatud kontroll piiridel ja tundlikes kohtades, nagu puukoolid ja lennujaamad, bioohutuse alased meetmed);
   kahjustatud alade tervendamine;
   kliimamuutusega kohanevate metsade säilitamine ja metsade majandamine tulekahjuohu piiramiseks;

27.   toonitab, et vajalikuks võib osutuda kasvatuseks vähem sobivatel endistel lammidel, mis on hiljem kuivendatud, alustada uuesti veeressursside majandamist ja mõelda seejuures uuesti läbi jõgede reguleerimine, sobivad lammid taaselustada ja endised lammimetsad nendel aladel uuesti kasvama panna;

Mõju Euroopa põllumajandusmudelile

28.   rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika peaks aitama kaasa säästvama põllumajanduspoliitika saavutamisele, suurendades samal ajal saagikust ning arvestades, et kliima soojenemine võib mõjutada toiduainete tootmise võimsust maailmas, sealhulgas Euroopas;

29.   on samas seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peaks liikmesriikide kohalikele ametivõimudele pakkuma rahalisi stiimuleid niisuguste meetmete võtmiseks, mille eesmärgiks on

   tootmisvõimsuste taastamine ning niisuguste looduslike ökosüsteemide, põllukultuuride ja muu vara kaitse, mida mõjutavad põud, kõrbestumine või üleujutused;
   veevarude, mullaressursside ja taimkatte kasutamise meetodite parandamine, kuna need on aastate jooksul piiratuks osutunud;
   meetmed taimesortide ja loomatõugude kindlakstegemiseks, aretuseks ja levitamiseks kuivaladel või aladel, mida ohustab kõrbestumine;
   ennetavate meetmete parandamine;

30.   märgib, et kliimamuutus avaldab põllumajandusele otsest ja ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju, mistõttu tuleb nimetatud sektorile kliimamuutuse mõju leevendamise meetmete väljatöötamisel esmajärjekorras tähelepanu pöörata;

31.   on seisukohal, et tuleks rõhutada ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel nimetatud uusi väljakutseid, nagu kliimamuutus, veeressursside majandamine, taastuvad energiaallikad ja bioloogiline mitmekesisus, ning et neile väljakutsetele tuleks lisada pinnase kvaliteedi parandamine ja pinnase funktsioonid (CO2 sidumine, vee ja mineraalainete sidumise võime, bioloogilised eluvormid jne), sest need kõik on olulised teemad, mis puudutavad tulevaste põlvkondade huve ja mida peaks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtma;

32.   märgib, et praegune nõuetele vastavuse süsteem, mille eesmärk on tagada, et põllumajandustootjad täidaksid väga rangeid loomade heaolu, loomade tervise ja keskkonnakaitse nõudeid, on olnud põllumajandustootjate jaoks problemaatiline ja ilmselt ei ole see praegusel kujul parim vahend soovitud eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi käigus pöörataks rohkem tähelepanu säästvamatele ja tõhusamatele tootmisviisidele, pidades meeles, et nende kasutamiseks vajavad põllumajandustootjad riigi rahalist abi, et katta lisakulud, mis tulenevad kogu ühiskonna huvides olevate üldiste hüvede pakkumisest (maapiirkondade korrashoid, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, süsiniku kogumine, toiduga kindlustatus);

33.   tunnistab, et ühise põllumajanduspoliitika raames tuleb kehtestada maailmas tipptasemel olevad keskkonnakaitse normid; juhib tähelepanu asjaolule, et see toob kaasa kulud, mida turg ei suuda hüvitada, kuigi neid saab osaliselt lugeda avalike teenuste osutamisega seotud kuludeks, ning et Euroopa tootjad vajavad kaitset kolmandate riikide konkurentsi eest, sest nimetatud riigid ei järgi ELi keskkonnanorme;

34.   on seisukohal, et kliimamuutus sunnib ELi põllumajanduspoliitika mudelit kohandama; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama oma tulevases teatises ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta pärast 2013. aastat säästlikumat ja tõhusat põllumajandusmudelit, mis on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika kõigi eesmärkidega ning mis võimaldab toota piisavas koguses ohutut toitu, järgides rohkem keskkonna tasakaalu; kõnealune mudel peab põhinema õiglasel ja õiguspärasel põllumajandustootjate toetussüsteemil ja see peab ühtlasi väärtustama põllumajandustootja elukutset;

35.   on seisukohal, et kui ELi põllumajandus tahab tulevikus anda panuse toiduga kindlustatusse ja kliimakaitsesse, peab tingimata säilitama ambitsioonika ühise põllumajanduspoliitika, eelkõige ühenduse eelarvest rahastatavate otsetoetuste süsteemi ning lihtsustatud ja õiglasemad maksed kogu ühenduses;

36.   peab oluliseks luua jätkusuutlik alus alternatiivsete majandusharude arenguks, mille abil väheneb kohaliku elanikkonna sõltuvus põuaperioodidest mõjutatud põllumajanduslikust tootmisest või loodusvaradest; toonitab lisaks, et Euroopa fondidest makstavatele toetustele juurdepääs aitab otsustavalt kaasa alternatiivsete majandusharude arendamise tingimuste tagamisele;

37.   peab oluliseks edendada meetodeid ulatuslikuks kohalikele vajadustele vastavaks arengu kavandamiseks maapiirkondades optimaalse maakasutuse põhimõtte rakendamise abil, et õnnestuks kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega (pikemad põuaperioodid, maalihked, üleujutused jne) ja turuga, kus pakutakse kohalikke tooteid või teenuseid;

38.   palub komisjonil kaaluda ka uusi toetussüsteeme, mis aitaksid põllumajandusel panustada CO2 heitkoguste vähendamisse, näiteks süsinikdioksiidi sidumise abil põllumajandusmaades ja põllumajanduslikus biomassis, ning mis võimaldaksid edendada põllumajandusmaade kasutamist, mis aitab kliimamuutusega toime tulla;

39.   toonitab, et komisjon peab esitama põllumajanduse kliimamuutusega kohandamise kulude täpsed hinnangud;

40.   peab oluliseks tugevdada riskijuhtimis- ja kriisiohjevahendeid ning kohandada neid vastavalt turgude kasvavale volatiilsusele ja kliimaga seotud suurenevatele ohtudele;

41.   rõhutab kliimamuutuse ulatust ning põllu- ja metsamajanduses säästvamate tootmisviiside kasutuselevõtuks vajalikke investeeringuid arvesse võttes, et ka pärast 2013. aastat on vaja säilitada tugev, asjakohase eelarvega ühine põllumajanduspoliitika; lisab, et selleks tuleb ette näha täiendavad rahalised vahendid, mida kasutatakse stiimulitena niisuguste ajakohaste ja uuenduslike tehnoloogiate ja meetodite levitamiseks, mille abil on võimalik saavutada käegakatsutavaid tulemusi kliimamuutuse leevendamise ja eri põllumajandusvaldkondade kohandumise osas;

42.   rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole samal ajal ka Euroopa Liidu kliimapoliitika, kuid saab sellele vaatamata luua aluse tulemuslike meetmete ja stiimulite rakendamiseks võitluses kliimamuutusega, ning seda tuleks ELi tulevase eelarve üle peetavates aruteludes ka arvesse võtta;

43.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab kliimamuutuse vastu võitlemisel olema ka tulevikus heaks eeskujuks ning et kliimamuutust ei või praeguste majanduslike raskuste tõttu pidada teisejärguliseks;

44.   rõhutab, et Euroopa Liit vajab põllumajanduse jaoks sellist arengu- ja rahastamispoliitikat, mis kindlustaks toiduainete ohutuse ja kõrge kvaliteedi;

o
o   o

45.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 281.
(2) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 29.
(3) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 44.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0130.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0089.


Põllumajandus ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades: erihinnang
PDF 122kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon põllumajanduse kohta ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades: erihinnang (2009/2156(INI))
P7_TA(2010)0132A7-0056/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 39;

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Abi parem suunamine ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade põllumajandustootjatele” (KOM(2009)0161);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. detsembri 2009. aasta arvamust komisjoni teatise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0056/2010),

A.   arvestades, et üle poole (54%) Euroopa Liidu põllumajandusmaast on liigitatud vähem soodsateks piirkondadeks;

B.   arvestades, et kõik liikmesriigid on kindlaks määranud vähem soodsaid piirkondi, kuid igas riigis on neid piirkondi erineval määral;

C.   arvestades, et umbes 16% põllumajandusmaast moodustavad mägipiirkonnad (sh 62. laiuskraadist põhja poole jäävad, mägipiirkondadega võrdsustatud arktilised piirkonnad) ja et üle 35% põllumajandusmaast on liigitatud nn tavalisteks vähem soodsateks piirkondadeks;

D.   arvestades, et liikmesriigid on tavaliste vähem soodsate piirkondade määramisel kasutanud palju erinevaid kriteeriume, mis võib Euroopa Kontrollikoja(1) arvates põhjustada ebavõrdset kohtlemist;

E.   arvestades, et ainult väike osa neis piirkondades tegutsevatest ettevõtetest saab LFA-toetust ning et toetuse suurus on liikmesriigiti väga erinev(2);

F.   arvestades, et mägipiirkondade ja eriliste ebasoodsate tingimustega piirkondade jaoks, mis on määratletud nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 50 lõikes 2 (märgipiirkonnad) ja artikli 50 lõike 3 punktis b, on olemas selged ja vastuvaidlematud kriteeriumid, mis tähendab seda, et sellist piirkondade liigitust ei saanud Euroopa Kontrollikoda arvustada ning ka komisjoni teatis seda ei puuduta;

G.   arvestades, et äärepoolseimate piirkondade eriline olukord nõuab erikorra rakendamist;

H.   arvestades, et vähem soodsate piirkondade toetamine on ühise põllumajanduspoliitika nn teise samba ehk maaelu arengu poliitika oluline osa ja et sellega seoses ei tohi arutelul keskenduda ei regionaalpoliitilistele eesmärkidele ega EAFRD vahendite ümberjaotamisele;

I.   arvestades, et vähem soodsate piirkondade toetamist käsitlevate õigusaktide muutmisega ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 vastuvõtmisega kaotati tavaliste vähem soodsate piirkondade kategooria ja abikõlblikud piirkonnad määratleti kui piirkonnad, mis on „mõjutatud ebasoodsate looduslike tingimuste poolt”;

J.   arvestades, et enne 2005. aasta reformi mõne liikmesriigi poolt kasutatud sotsiaalmajanduslikke kriteeriume ei ole pärast reformi enam lubatud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade piiritlemise põhikriteeriumina kasutada, kuid neid kriteeriume on endiselt võimalik kasutada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõike 3 punkti b alusel toetatavate eriliste ebasoodsate tingimustega piirkondade määratlemisel;

K.   arvestades, et liikmesriikidel on riiklike ja piirkondlike maaelu arengu programmide väljatöötamisel palju võimalusi esitada tasakaalustatud ja konkreetsete piirkondade tingimustele vastav meetmete kava, ning et liikmesriigid on kohustatud pakkuma programmides sobivaid lahendusi vähem soodsate piirkondade jaoks;

L.   arvestades, et kavandatud kaheksa biofüüsikalist kriteeriumi võivad osutuda ebapiisavaks ja kavandatud läviväärtuse (66% pindalast) abil ei pruugi alati saada tegelikku ebasoodsat tingimust kindlaks teha viisil, mis arvestaks ELi põllumajanduspiirkondade suure mitmekesisusega; arvestades, et tegeliku ebasoodsa tingimuse kindlakstegemisel konkreetses piirkonnas on asjakohasteks teguriteks ka kasvatatavad põllukultuurid, mullaliikide kombinatsioon, mullaniiskus ja kliima,

1.   rõhutab, kui oluline on kõnealustes piirkondades LFA-toetus hädavajaliku vahendina selliste kvaliteetsete avalike hüvede tagamisel nagu maakasutuse ja kultuurmaastiku säilitamine; rõhutab, et just vähem soodsad piirkonnad on sageli väga vääruslikud kultuurmaastikena, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning keskkonna kasu, maapiirkondade tööhõive ja elujõu seisukohast;

2.   tunnistab, et vähem soodsate piirkondade ainulaadse seisundi tõttu on neil oluline roll keskkonna kasu tagamisel ja maastiku säilitamisel, ning rõhutab, et kõnealuse meetme raames makstav toetus peaks aitama neid eesmärke täita;

3.   rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikkel 158 ühtekuuluvuspoliitika kohta pöörab Lissaboni lepinguga muudetud kujul erilist tähelepanu ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele; nõuab tungivalt, et komisjon kavandaks üldstrateegia, mis kõrvaldaks liikmesriikidevahelise ebavõrdsuse nende piirkondade käsitlemisel ja soodustaks integreeritud strateegiat, milles võetakse arvesse riikide ja piirkondade eripära;

4.   rõhutab, et ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade toetamise eesmärk on eelkõige tagada jätkusuutlikult üleüldine toimiv ja multifunktsionaalne põllumajandus ja säilitada selle abil maapiirkonnad elujõuliste majandus- ja elupiirkondadena;

5.   rõhutab, et vähem soodsate piirkondade majandamine ei ole vajalik mitte ainult kvaliteetsete toiduainete tootmise, vaid ka majanduse arengu, elukvaliteedi parandamise ning demograafilise ja sotsiaalse stabiilsuse seisukohalt kõnealustes piirkondades;

6.   kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade uue liigituse puhul arvesse ka sotsiaalseid tagajärgi;

7.   juhib tähelepanu sellele, et vähem soodsatele piirkondadele mõeldud LFA-toetuse saamisel ei tohi vastupidiselt põllumajanduslikule keskkonnatoetusele seada täiendavaks eritingimuseks maakasutuse meetodit, mis väljuks vastavusnõuete raamidest; tuletab meelde, et LFA-süsteem peab põhimõtteliselt pakkuma hüvitist põllumajandustootjatele, kes on ka maa kasutajad ning kes puutuvad kokku oluliste ebasoodsate looduslike tingimustega, mida turg sellisena ei hüvita;

8.   rõhutab siiski, et LFA-toetus peab olema seotud aktiivse maaharimisega, st toiduainete tootmise või toiduainete tootmisega vahetult seotud tegevusega;

9.   on seisukohal, et komisjoni kavandatud kaheksa biofüüsikalist kriteeriumi võivad teataval määral põhimõtteliselt sobida ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade piiritlemiseks; rõhutab siiski, et nimetatud kriteeriume ei saa rakendada kõigil juhtudel ebasoodsate looduslike tingimustega alade objektiivseks piiritlemiseks;

10.   tunnistab siiski, et ranged ja puhtalt biofüüsikalised kriteeriumid ei pruugi sobida kõigile Euroopa piirkondadele ning võivad tingimustele vastavate alade määratlemisel viia soovimatute tagajärgedeni; soovitab seetõttu vaadata täiesti objektiivsetel alustel uuesti läbi sotsiaal-majanduslikud kriteeriumid, näiteks kaugus turgudest, teenuste puudumine ja rahvaarvu vähenemine;

11.   nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks kõigi seisukohtadega ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade määratlemise kohta, mida väljendati liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning põllumajandusorganisatsioonidega toimunud konsultatsioonide käigus;

12.   eelkõige käsitleks geograafiline kriteerium „eraldatus” selliseid ebasoodsaid looduslikke tingimusi, mis tulenevad turu kaugusest, äärepoolsest asukohast ja piiratud juurdepääsust teenustele;

13.   peab vajalikuks kriteeriumi „mulla niiskusesisalduse tasakaal” määratlus läbi vaadata, nii et see võtaks arvesse Euroopa Liidu eri riikide erinevaid põllumajanduse kliimatingimusi;

14.   märja, harimiseks kõlbmatu pinnasega seotud piirangutega arvestamiseks võimaldaks kriteeriumi „veesiduvus päevades” kasutuselevõtt võtta arvesse pinnasetüüpide ja kliima vahelist mõju (näiteks merelisest kliimast tulenevate raskuste asjakohaseks kajastamiseks);

15.   palub seetõttu komisjonil teha uuringuid ja analüüse lähtuvalt võimalike lisakriteeriumide lisamisest uude LFA-süsteemi, et kohandada veelgi oma ettepanekud tegelike raskustega, millega põllumajandustootjad kokku puutuvad, ning luua stabiilne kriteeriumide kogum, mis sobib kasutamiseks pika aja jooksul;

16.   rõhutab siiski, et nende kriteeriumide praktiliseks kasutamiseks ja realistlike läviväärtuste määramiseks on hädavajalik, et liikmesriikidel ja piirkondadel oleks olemas piisava geograafilise täpsusega biofüüsikalised andmed; toetab seetõttu komisjoni, kes on alustanud kavandatud kriteeriumide katsetamist praktikas; nõuab, et liikmesriikide esitatavaid üksikasjalikke kaarte kasutataks vajaduse korral ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumide piirväärtuste ja kavandatud 66%-lise läviväärtuse kohandamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil tegelikele looduslikele oludele;

17.   rõhutab eelkõige, et mitmete mõjutegurite vahelise vastasmõju praktiliseks käsitlemiseks võib osutuda vajalikuks vastuvõetud kriteeriumide kumulatiivne kasutamine; seega oleks võimalik liigitada niisugused vähem soodsad piirkonnad, kus esineb kaks või enam väikese kuni keskmise tähtsusega ebasoodsat looduslikku tingimust, vähem soodsaks piirkonnaks ka siis, kui üksikute kriteeriumide alusel seda ei tehtaks;

18.   rõhutab, et valitud põhiterritoriaalüksuse, komisjoni kavandatud kriteeriumide ja läviväärtuste kohta saab lõpliku seisukoha võtta alles siis, kui liikmesriikide koostatud üksikasjalikud kaardid on olemas; rõhutab, et sellise simulatsiooni tulemuste puudumisel tuleks väljapakutud 66%-list läviväärtust ja kriteeriume määratlevaid läviväärtusi vaadelda arvestatava ettevaatusega ning neid saab objektiivselt ja asjakohaselt kohandada alles siis, kui riiklikud kaardid on kättesaadavad; kutsub seetõttu komisjoni üles kaardistamise tulemusi kohe kontrollima ning koostama selle alusel võimalikult kiiresti üksikasjaliku teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade piiritlemise kohta;

19.   rõhutab, et tavaliste vähem soodsate piirkondade lõpliku kaardi koostamisel tuleks arvesse võtta ka objektiivseid riiklikke kriteeriume, et piirkondade määratlusi oleks võimalik kohandada konkreetsetes riikides esinevatele eritingimustele; leiab, et kõnealune kohandamine peab toimuma läbipaistvalt;

20.   on seisukohal, et ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade toetamise kriteeriumid tuleb teatud ulatuses vabatahtlikkuse alusel riigi tasandil täpselt kindlaks määrata, et oleks võimalik asjakohaselt arvesse võtta vastavaid geograafilisi eritingimusi, kus ebasoodsad looduslikud tingimused on kompenseeritud inimese sekkumise abil; rõhutab siiski, et kui pinnase kvaliteeti on parandatud, tuleb arvesse võtta jooksvate seonduvate hoolduskulude koormust, näiteks kuivendamise ja niisutamise korral; teeb ettepaneku kasutada selleks ka ettevõttemajanduse andmeid (nt ettevõtete tulu ja maa viljakus); rõhutab siiski, et kriteeriumide täpse kindlaksmääramise üle peavad otsustama liikmesriigid, sest paljud liikmesriigid on juba välja töötanud asjakohase ja sobiva eristamissüsteemi, mis tuleks säilitada;

21.   on seisukohal, et uute kriteeriumitega võidakse mõned praegu abikõlblikud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad välja jätta; juhib tähelepanu asjaolule, et määratleda tuleks asjakohane üleminekuperiood, et asjaomastel piirkondadel oleks võimalik uue olukorraga kohaneda;

22.   rõhutab, et piirkondi, mis on põlluharimistehnika abil pinnase looduslikest ebasoodsatest tingimustest jagu saanud, ei tohiks lõplikult välja jätta, eriti kui nende põllumajandustegevuse sissetulek on endiselt madal või neil on väga vähe tootmisalternatiive, ning kutsub komisjoni üles tagama nendele piirkondadele sujuva ülemineku;

23.   nõuab, et ebasoodsate looduslike tingimuste korvamiseks ette nähtud tehniliste meetodite puhul ei võetaks arvesse mitte ainult lühiajalist kasu, vaid hinnataks ka nende meetodite jätkusuutlikkust;

24.   rõhutab liikmesriikide vastutust ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade objektiivse määramise ning maaelu arendamiseks mõeldud tasakaalustatud programmide väljatöötamise eest; rõhutab, et kõnealuses protsessis on vaja partnerlust piirkondlike ja kohalike asutustega; rõhutab üksiti, et Euroopa Komisjon peab riiklikul või piirkondlikul tasandil tehtud otsused teatavaks tegema ja heaks kiitma;

25.   rõhutab, et ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi käsitlev reform moodustab olulise osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevasest arengust;

26.   kutsub komisjoni üles koostama ühe aasta jooksul eraldi õigusakti ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade põllumajanduse kohta;

27.   nõuab, et LFA-süsteem vaadataks läbi kooskõlas aruteludega ühise põllumajanduspoliitika reformi üle tervikuna, et tagada põllumajandustootjate uute toetussüsteemide väljatöötamisel sidusus, eriti seoses uue ühtse otsemaksete kavaga;

28.   on teadlik asjaolust, kui oluline võib olla tavaliste vähem soodsate piirkondade uuesti määratlemine ühise põllumajanduspoliitika toetuste tulevase kavandamise jaoks, mistõttu kutsub komisjoni üles võtma arvesse kõiki avalikul arutelul nii liikmesriikide kui ka piirkondlike ja kohalike asutuste ja asjaomaste põllumajandusühistute avaldatud seisukohti;

29.   nõuab maaelu arengu Euroopa eelarve kaitset ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära LFA-abikava kui ühe kõige tõhusama ja olulisema maaelu arengu kava kaasrahastamise võimalusi;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

(1) Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne nr 4/2003, ELT C 151, 27.6.2003.
(2) Nt Hispaanias 16 eurot ha kohta ja Maltal 250 eurot ha kohta.


Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu
PDF 147kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu (2009/2225(INI))
P7_TA(2010)0133A7-0066/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne. i2010 strateegia peamised saavutused aastatel 2005–2009” (KOM(2009)0390);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(1);

–   võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(2);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0066/2010),

A.   arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) tungivad praktiliselt kõigisse meie eluvaldkondadesse ja on lahutamatult seotud meie sooviga omada jõukat ja konkurentsivõimelist majandust, keskkonnakaitset ning demokraatlikumat, avatumat ja kaasavamat ühiskonda;

B.   arvestades, et Euroopa peaks endale võtma juhtrolli IKT väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti suurema väärtuse toomisel oma kodanikele ja ettevõtjatele; arvestades, et IKT kasutamine aitab tulla toime praeguste struktuuriprobleemidega, et saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu;

C.   arvestades, et Euroopa saab digitaalsest revolutsioonist kasu vaid siis, kui sellesse kaasatakse kõik ELi kodanikud, kellel võimaldatakse ka uues digitaalühiskonnas täiel määral osaleda, ning kui poliitiliste meetmete keskmesse seatakse inimene; arvestades, et kõnealust digitaalset revolutsiooni ei saa enam pidada tööstusliku mineviku edasiarendamiseks, vaid pigem täieliku ümberkujundamise protsessiks;

D.   arvestades, et digitaalühiskonna arendamise protsessi tuleks kaasata kõik ELi kodanikud, kellele tuleks ühtlasi tagada juurdepääs sellele ühiskonnale, ning selle protsessi toetamiseks tuleks võtta mõjusaid poliitilisi meetmeid, et kõrvaldada digitaalne lõhe ELis; selleks tuleb parandada kodanike e-oskusi, mis võimaldaksid neil täiel määral kasutada võimalusi, mida IKT pakuvad;

E.   arvestades, et kuigi lairibaühendus on kättesaadav üle 90%-le ELi rahvastikust, kasutab seda vaid 50% majapidamistest;

F.   arvestades, et konkurentsivõimelised sideturud on olulised tagamaks, et kasutajad saavad võimalikult suurt kasu valikuvõimaluste, kvaliteedi ja taskukohaste hindade näol;

G.   arvestades, et Euroopa potentsiaal on lahutamatult seotud tema elanike oskuste, tööjõu ja organisatsioonidega; arvestades, et ilma oskusteta on IKT ning infrastruktuuride majanduslik ja sotsiaalne lisandväärtus piiratud;

H.   arvestades, et IKT võib olla äärmiselt võimas abivahend jõupingutuste tegemisel kogu maailma riikides positiivse ja jätkusuutliku arengu nimel, samuti vaesuse ning sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

I.   arvestades, et kui kodanikud ei usalda piisavalt uue digitaalruumi õiguslikku raamistiku, hoiduvad nad seal suhtlemast, vabalt oma seisukohti avaldamast ja tehinguid tegemast; arvestades, et kõnealuses kontekstis kehtivate põhiõiguste tagamine ja tugevdamine on kodanike usalduse oluline eeltingimus; arvestades, et intellektuaalomandi õiguste ja muude õiguste kaitse tagamine on ettevõtjate usalduse oluline eeltingimus;

J.   arvestades, et selliste küberkuritegude hulk, nagu terrorismiaktide õhutamine, vihavaenust tingitud kuriteod ja lapsporno, on kasvanud, ning need ohustavad üksikisikuid, sealhulgas lapsi;

K.   arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loometööstustel ei ole mitte ainult oluline roll kultuurilise mitmekesisuse, meediavahendite paljususe ja osalusdemokraatia edendamisel Euroopas, vaid nad on ka oluline Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu ja majanduse elavnemise käimapanev jõud; arvestades, et loomesisusektoris tuleks ühtse turu loomise arutelus pöörata erilist tähelepanu kultuurilistele ja keelelistele eripäradele;

L.   arvestades, et Euroopa demokraatlik ühiskond, kodanike osalemine avalikus arutelus ja teabele juurdepääs digitaalses maailmas sõltuvad elujõulisest ja konkurentsivõimelisest ajakirjandusest, mis on demokraatia neljas sammas;

M.   arvestades, et edutu IKT loomine, levitamine ja kasutamine põhjustavad majanduskasvu ja tootlikkuse mahajäämust; arvestades, et IKT uuendamise valdkonnas tegutsevad suure kasvupotentsiaaliga noored ettevõtted, kes püüavad läbi raskuste saavutada püsivat tugevat positsiooni turul;

N.   arvestades, et era- ja avalik sektor peavad investeerima uutesse innovaatilistesse süsteemidesse ja teenustesse, nagu näiteks pilvandmetöötlus, e-tervis, arukad mõõdikud, arukas liikuvus jne; arvestades, et Euroopa ühtse turu tugevdamine suurendab huvi Euroopa majandusse ja turgudele investeerimise vastu ning võimaldab mastaabisäästu;

O.   arvestades, et me ei ole Euroopas jõudnud veel täiesti toimiva ühtse digitaalse internetipõhiste- ja sideteenuste turuni; arvestades, et killustatud eeskirjad liikmesriikide tasandil takistavad praegu tõsiselt digitaalteenuste vaba liikumist ja piiriülese e-kaubanduse arengut; arvestades, et Euroopa ettevõtjatele ja avalikele teenustele tõuseb arenenud IKT teenuste ja rakenduste kasutamisest majanduslikku ja ühiskondlikku tulu;

P.   arvestades, et kuigi internet on kõige kiiremini kasvavaks jaemüügikanaliks, süveneb ELis lõhe riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse vahel; arvestades, et ELi kodanikud võivad piiriülese e-kaubanduse abil märkimisväärselt kokku hoida, nagu seda on täheldatud komisjoni teatises ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557),

1.   palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu kõrgete eesmärkidega digitaalne strateegia ja tegevuskava, mis võimaldavad Euroopal saada avatud ja edukaks digitaalühiskonnaks, mis pakub kõigile kodanikele nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi võimalusi; teeb ettepaneku nimetada see uus digitaalne tegevuskava tegevuskavaks 2015.eu ja rajada see 2015.eu positiivse arenguspiraali mudelile;

2.   rõhutab, kuivõrd tähtis on jätkata pingutusi, et võimaldada kõigile kodanikele ja tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat kiiret paikset ja mobiilset lairibaühendust, kindlustades sealjuures konkurentsi, millest saab kasu tarbija; rõhutab, et see eeldab sihipäraseid poliitilisi meetmeid, mis edendavad konkurentsi ning tulemuslikke investeeringuid ja uuendusi uute ning parandatud juurdepääsuga infrastruktuuride ja tarbijavaliku valdkonnas, võimaldades kõigile kodanikele nende asukohast sõltumatult õiglaste tingimustega ja konkurentsivõimelise hinnaga ühendust, tagades seeläbi, et ükski Euroopa kodanik ei jää tõrjutuks;

3.   arvab, et 2013. aastaks peaks taskukohase hinnaga interneti lairibaühendus olema kättesaadav kõigile Euroopa majapidamistele; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada mobiilse lairibaühenduse leviku ja kvaliteedi parandamiseks kõiki olemasolevaid poliitilisi meetmeid, sealhulgas Euroopa struktuurifondide vahendite ning digitaalse dividendi kasutamist, et võimaldada kõigile Euroopa kodanikele lairibaühendust; kutsub liikmesriike lisaks üles andma uut impulssi Euroopa kiire lairibaühenduse strateegiale, eeskätt ajakohastama kiire lairibaühenduse leviku riiklikke sihteesmärke;

4.   märgib, et riigiabi eeskirjad on mitmeti tõlgendatavad, mis võib mõjutada ühenduse toetatavaid lairibateenuseid, eelkõige ametiasutuste suutlikkust koondada oma võrgunõudlus ja võtta see uute investeeringute aluseks; palub komisjonil need probleemid kiiresti lahendada;

5.   tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele; on seisukohal, et selliste traadita tehnoloogiate kasutamine nagu satelliitvõrk, mis võimaldab kõiki piirkondi hõlmavat kohest ühendust interneti magistraalvõrguga, on sobiv lahendus, mis tagab, et nende piirkondade kodanikele pakutakse ja et nad saavad kasutada interneti lairibaühendust mõistliku aja jooksul ja mõõduka tasu eest;

6.   meenutab, et universaalteenuse osutamise kohustus vastab kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumkogumile, mis peaks olema mõistliku hinnaga kättesaadav kõigile lõppkasutajatele, ilma et see moonutaks konkurentsi ning tekitaks lisakoormust tarbijatele ja operaatoritele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata universaalteenuse pikalt oodatud läbivaatamise;

7.   rõhutab, kui oluline on tagada puudega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega võrdsel tasemel juurdepääs, nagu seda nõuab Euroopa Parlament seoses universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi läbivaatamisega; palub, et komisjon võtaks tegevuskavas 2015.eu täielikult arvesse puudega kasutajate vajadusi;

8.   kutsub komisjoni üles viima läbi mõju hindamist, et uurida, kuidas saab teha teoks ELi-ülest numbrite teisaldatavust;

9.   toonitab, kui tähtis on säilitada Euroopa positsiooni maailmajaona, milles on maailma mastaabis mobiilside, ning tagada, et 2015. aastaks kasutab 75% mobiilikasutajatest mobiilset lairibaühendust ja neil on juurdepääs kiire traadita ühenduse teenustele;

10.   tuletab meelde vajadust kiirendada nn digitaalse dividendi ühtset kasutuselevõttu mittediskrimineerival viisil, kahjustamata seejuures olemasolevaid ning paremaid ringhäälinguteenuseid;

11.   palub komisjonil tegeleda raadiospektrikomitee kaudu praktiliste ja tehniliste küsimustega, et tagada piisava paindlikkusega õigeaegne juurdepääs spektrile, eesmärgiga võimaldada võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, sealhulgas mobiilne lairibaühendus; kutsub komisjoni üles andma teavet konkurentsi ja turul toimuvate muutuste kohta;

12.   rõhutab vajadust hinnata ja uurida põhjalikumalt praeguste ja tulevaste spektri kasutajate võimalikke vastastikuseid häireid, et ennetada võimalikke negatiivseid tagajärgi tarbijatele;

13.   on seisukohal, et internetiühenduste osakaalu kasvades peaks liikmesriigid püüdma selle poole, et 2015. aastaks on pooltel ja 2020. aastaks kõigil Euroopa majapidamistel kiirsideühendus, mis võimaldab lõppkasutajale usaldusväärset ja paremat teenust vastavalt tarbija ootustele ja vajadustele; tuletab meelde, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja sobivat poliitilist raamistikku, mis võimaldab erasektori investeeringuid ning kaitseb samal ajal konkurentsi ning suurendab tarbijate valikuvabadust;

14.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid elektroonilise side uue reguleeriva raamistiku üle enne selleks kehtestatud tähtaega, kehtestaksid selle täielikult ning annaksid riikide reguleerivatele asutustele vastavad volitused; rõhutab, et uus reguleeriv raamistik tagab prognoositava ning stabiilse õiguskeskkonna, mis soodustab investeeringuid ning edendab IKT võrkude, toodete ja teenuste konkurentsiturgu, mis aitab kaasa tõhustatud infoühiskonna teenuste ühtse turu saavutamisele; nõuab tungivalt, et mis tahes suunistes telekomipaketi kohaldamise kohta uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudele peab võtma täielikult arvesse direktiivides sätestatud meetodeid kõnealuste võrkude kasutuselevõtmise toetamiseks;

15.   arvab, et reguleeriva kooskõlastamise tõhusust on vaja suurendada, tagades elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) tegevuse võimalikult kiire täieliku käivitamise;

16.   palub sidusrühmadel võtta innovatsiooni soodustamiseks ning nõudluse tekitamiseks kasutusele avatud sidevõrgud;

17.   tuletab meelde reguleerimise läbipaistvuse ja prognoositavuse vajadust ning palub komisjonil jätkata parema reguleerimise põhimõtete järgimist seadusandlike ning muude algatuste ettevalmistamisel, seda eelkõige suunatud ja õigeaegse mõjuhindamise läbiviimise kaudu;

18.   tuletab meelde, et koostalitlusvõime ja juurdepääs on omavahel seotud ning moodustavad tõhusa infoühiskonna rajamise alusmüüri, võimaldades toodete, infrastruktuuride ja teenuste koostalitlust, mis annab eurooplastele juurdepääsu teenustele ja teabele sõltumata sellest, millist tarkvara nad kasutavad;

19.   rõhutab, et kaasavas digitaalühiskonnas omab keskset tähtsust digitaalne pädevus ning et ELi kodanikele tuleb anda võimalused ja pakkuda stiimuleid asjakohaste digitaalsete oskuste omandamiseks; rõhutab, et digitaalne pädevus võib aidata ebasoodsas olukorras inimesi (nt vanurid ja väikese sissetulekuga inimesed) ühiskonda kaasata; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada digitaalse kirjaoskuse ning interneti kasutamise osas erinevate ühiskonnarühmade vahel valitsev lõhe, ehk nn suurenev teine digitaalne lõhe; rõhutab keskset kohustust vähendada 2015. aastaks poole võrra digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse lõhesid;

20.   nõuab läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja võrdsete võimaluste põhimõtte järgimist IKT-süsteemide kasutamisel, et parandada nende kasutajasõbralikkust võimalikult paljude Euroopa kodanike jaoks;

21.   rõhutab, et 2013. aastaks peab kõigil alg- ja keskkoolidel olema usaldusväärne ja kvaliteetne internetiühendus ning 2015. aastaks väga kiire internetiühendus, mille saavutamist toetatakse vajadusel regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika abil; rõhutab, et IKT-alane koolitus ja e-õpe peavad kuuluma lahutamatult elukestva õppe meetmete hulka, mis võimaldavad paremaid ja ja kättesaadavamaid haridus- ja koolitusprogramme;

22.   tunnistab e-õppe tähtsust IKT-alaste uuendustega kohandatud õppemeetodina, mis võib vastata nende inimeste vajadustele, kelle juurdepääs tavapärastele õppemeetoditele on raskendatud, kuid rõhutab, et selle oluline eeldus on vajadus õpetajate, õpilaste ja muude huvitatud osaliste teabevahetuse järele; on arvamusel, et lisaks tuleb soodustada rahvusvahelist vahetust, et taastada haridusasutuste oluline roll rahvastevahelise mõistmise edendamisel;

23.   soovitab viia haridussüsteemides alates koolieelsest haridusest paralleelselt võõrkeeltega sisse digitaalse kirjaoskuse õpetus, eesmärgiga valmistada võimalikult varakult ette oskustega kasutajaid;

24.   märgib, kui oluline on varustada ELi kodanikud digitaalsete oskustega, et aidata neil kasutada täiel määral ära digitaalses ühiskonnas osalemisest saadavat kasu; kinnitab veel kord vajadust tagada, et Euroopa tööjõu teadmised, oskused, pädevus ja loovus vastavad kõige kõrgematele nõudmistele maailmas ning et neid ajakohastatakse jätkuvalt; on veendunud, et digitaalne kirjaoskus ja pädevus peavad olema ELi erinevate poliitikavaldkondade keskseks osaks, kuna need on Euroopa innovatsiooniühiskonna peamised edasiviijad;

25.   teeb ettepaneku koostada ELi ja liikmesriikide tasandil digitaalse kirjaoskuse ja kaasatuse tegevuskava, mille tähtsamad komponendid on: digitaalse kirjaoskuse õppimise erivõimalused töötutele ja tõrjutuse ohus olevatele elanikerühmadele; erasektoris kõigile töötajatele digitaalsete oskuste õpetamise algatuste stimuleerimine; üleeuroopaline algatus „Targu võrgus talita! (Be smart online!)”, millega tutvustatakse kõigile õppuritele, sealhulgas elukestvas õppes ning erialases koolituses osalejatele, IKT ja internetipõhiste teenuste turvalist kasutamist; ja ühtne IKT sertifitseerimise kord ELi tasandil;

26.   palub liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et innustada noori spetsialiste valima karjääri IKT valdkonnas; palub liikmesriikidel kuni selle ajani pöörata oma riiklikes algkoolide õppekavades enam tähelepanu loodusteadustele, näiteks matemaatikale ja füüsikale; arvab, et seoses tegeliku ja kohese vajadusega lahendada IKT oskuste puudus Euroopas kasvõi lühiajaliselt või keskpikas perspektiivis, on vaja paremat andmebaasi e-oskuste kontrollimiseks; palub ELi institutsioonidel võtta täiendavaid meetmeid kõnealuse andmebaasi loomiseks;

27.   rõhutab, et kõigile ELi kodanikele tuleb tutvustada nende peamisi õigusi ja kohustusi digitaalkeskkonnas kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste Euroopa harta kaudu; on veendunud, et see harta peaks konsolideerima ühenduse õigustiku, sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse, vähe kaitstud kasutajate kaitse ja digitaalse sisu kaitsega seotud kasutajate õiguste osas, ning tagama sobiva koostalitlusvõime; kinnitab veel kord, et digitaalkeskkonna õigusi tuleb käsitleda üldiste inimõiguste raames;

28.   usub kindlalt, et eraelu kaitse on üks keskseid väärtusi ning et kõigil võrgukasutajatel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle, sealhulgas nn õigus olla unustatud; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse mitte üksnes andmekaitse ja eraelu puutumatuse küsimusi iseenesest, vaid eelkõige alaealiste ja noorte täiskasvanute sellealaseid konkreetseid vajadusi; seetõttu kutsub üles esitama ettepanekut andmekaitsedirektiivi kohandamise kohta praegusele digitaalkeskkonnale vastavaks;

29.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid, et parandada digitaalset turvet, võidelda küberkuritegevuse ja rämpsposti vastu, tugevdada digitaalkeskkonna kasutajate kindlustunnet ning suurendada Euroopa küberruumi turvalisust igasuguste kuritegude ning rünnakute suhtes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tulemuslikult osalema kõnealuses valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös ning seda tugevdama; meenutab, et peaaegu pooled liikmesriigid ei ole ikka veel ratifitseerinud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni, ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid nimetatud konventsiooni ratifitseeriksid ning rakendaksid;

30.   palub liikmesriikidel võtta meetmed selleks, et võimaldada kõikidele kodanikele Euroopas turvaline elektrooniline isikutuvastamine;

31.   nõuab avatud interneti kaitset, kus kodanikel on õigus ja ärikasutajatel võimalus omal valikul teavet saada ning jagada või teenuseid ja rakendusi kasutada, nagu on sätestatud uues reguleerivas raamistikus; palub komisjonil, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametil (BEREC) ning liikmesriikide reguleerivatel asutustel edendada võrgu sõltumatust käsitlevaid sätteid, jälgida hoolikalt nende rakendamist ning anda sellest Euroopa Parlamendile aru enne 2010. aasta lõppu; on arvamusel, et ELi õigusaktides peaks säilitama elektroonilise kaubanduse direktiivis (2000/31/EÜ) kehtestatud „pelga edastamise” sätted kui tähtsa viisi vaba ja avatud konkurentsi tagamiseks digitaalsel turul;

32.   rõhutab, et pluralism, ajakirjandusvabadus ja kultuurilise mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu põhiväärtused ja lõppeesmärgid; palub Euroopa Komisjonil seetõttu tagada ELi kogu kavandatud poliitika vastavus nimetatud väärtustele ja eesmärkidele;

33.   väljendab heameelt rändlust käsitlevate õigusaktide kiire rakendamise üle; toonitab, et edaspidigi tuleb ELis pidevalt jälgida mobiilsete kõneteenuste rändlushindasid, sealhulgas andmesideteenuseid; palub BERECil analüüsida sõltumatult muid meetodeid, kui hinna reguleerimine, et luua nende meetodite kasutamise abil rändluse konkurentsivõimeline siseturg; palub komisjonil esitada BERECi analüüsi ning oma läbivaatamise alusel enne 2013. aastat ettepanek rändluse küsimuse lahendamiseks pikemas perspektiivis, et tagada hästi toimiv, tarbijale orienteeritud ja konkurentsivõimeline rändlusturg, mis toob kaasa madalamad hinnad;

34.   rõhutab, et digitaalteenused võivad kaasa aidata Euroopa siseturu täielikule ärakasutamisele; nõuab tulemuslikku digitaalse siseturu poliitikat, mis suurendaks Euroopa internetipõhiste teenuste konkurentsivõimet, juurdepääsetavust, piiriülesust ning läbipaistvust, tagades tarbijakaitse kõrgeima võimaliku taseme ning lõpetades territoriaalse diskrimineerimise; palub ELi institutsioonidel likvideerida 2013. aastaks peamised õiguslikud takistused piiriüleste internetitehingute teelt; kutsub komisjoni üles edendama digitaalse siseturu kehtiva õigusraamistiku pidevat hindamist ning pakkuma sihipäraseid õiguslikke meetmeid peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

35.   kutsub üles teostama ühtlustatud eeskirjade uuringut ELis, et edendada pilvandmetöötluse ja e-kaubanduse ühisturgu;

36.   kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid piiriülese internetikaubanduse tingimuste läbipaistvuse ning piiriülese jõustamise ja kaebuste esitamise menetluse tõhususe edasiseks suurendamiseks; rõhutab, et internetikaubanduse edukas areng nõuab toodete ja kaupade tõhusat levikut ning rõhutab seetõttu vajadust rakendada kiiresti kolmas postidirektiiv (2008/6/EÜ);

37.   on veendunud, et liikmesriigid peaksid tagama ettevõtjatele, eelkõige VKEdele vajaliku digitaalse keskkonna; kutsub liikmesriike üles kehtestama „kõik-ühes-kohas” lahendust käibemaksu jaoks, et edendada VKEde ja ettevõtjate piiriülest e- kaubandust, ning kutsub komisjoni üles toetama e-arvete laialdast kasutamist;

38.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle, et 2015. aastaks teostatakse vähemalt 50% kõigist riigihangetest elektrooniliste vahendite kaudu, nagu sätestatud 2005. aastal Manchesteris asetleidnud e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil kokkulepitud tegevuskavas;

39.   on seisukohal, et infoühiskonna õigusliku raamistiku moodustavad direktiivid on ligi kümme aastat pärast nende vastuvõtmist aegunud internetikeskkonna üha keerukamaks muutumise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ning asjaolu tõttu, et EL kodanike andmeid töödeldakse üha enam väljaspool Euroopa Liitu; arvab, et kui mõnest direktiivist tulenevaid õiguslikke küsimusi saabki lahendada nende tükatise ajakohastamisega, siis teised vajavad põhjalikumat läbivaatamist, ja et on vaja vastu võtta andmekaitse rahvusvahelise raamistik;

40.   rõhutab avalike teenuste digitaliseerimise (e-valitsus) potentsiaalset väärtust kodanike ja ettevõtjate jaoks, et tagada avalike teenuste tõhusam ning personaliseeritum osutamine; kutsub liikmesriike üles kasutama IKT vahendeid valitsuse tegevuse läbipaistvuse ja vastutuse parandamiseks ning suurema osalusdemokraatia saavutamiseks, mis hõlmaks kõiki sotsiaal-majanduslikke rühmi, suurendaks uute kasutajate teadlikkust ning paneks aluse usaldusele ja kindlustundele; kutsub liikmesriike koostama avalike teenuste digitaliseerimise riiklikke kavasid, mis peaksid sisaldama eesmärke ja meetmeid kõigi avalike teenuste internetikeskkonda viimiseks ning puudega isikutele kättesaadavaks muutmiseks aastaks 2015;

41.   rõhutab lairibaühenduse tähtsust Euroopa kodanike tervisele, võimaldades tõhusate tervisealaste infotehnoloogiate kasutamist, parandades hoolekande kvaliteeti, laiendades tervishoiu geograafilist ulatust saarelistele, mägistele ja väikese rahvastikutihedusega aladele, hõlbustades kodust hooldust ning vähendades asjatuid hooldusi ja kulukat patsientide üleviimist; tuletab meelde, et lairibatehnoloogiast võib olla abi Euroopa kodanike kaitsmisel, sest see lihtsustab ja edendab avaliku julgeolekuga seonduva teabe edastamist, menetlusi, suurõnnetustele reageerimist ning nendest taastumist;

42.   juhib tähelepanu sellele, et IKT on eriti oluline puudega inimeste jaoks, kelle vajadus tehnoloogilise abi järele nende igapäevases elus on tavapärasest suurem; leiab, et puudega inimestel on õigus võrdsetel alustel osa saada uutest tehnoloogiatest tulenevate toodete ja teenuste kiirest arengust, sest see võimaldab neil osaleda kaasavamas infoühiskonnas ilma piiranguteta;

43.   rõhutab vajadust välja arendada nn viies põhivabadus, mis võimaldab infosisu ja teadmiste vaba ringlust, ning saavutada 2015. aastaks digitaalsisu kättesaadavust Euroopas regueeriv järjepidev ja tarbijasõbralik raamistik, mis suurendaks tarbijate kindlustunnet ning tagaks õiglase tasakaalu õiguste valdajatele õiguste ning avalikkuse juurdepääsu vahel infosisule ja teadmistele; nõuab tungivalt, et EL, kes võtab arvesse kiiret tehnoloogilist arengut, kiirendaks arutelu autoriõiguste üle ning analüüsiks ELi intellektuaalomandi õiguste mõju vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 118, et tagada intellektuaalse omandi õiguste ühetaoline kaitse internetis ja väljaspool seda;

44.   tunnistab, et Euroopa loome- ja kultuurisektor ei etenda mitte üksnes olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse, meediapluralismi ja osalusdemokraatia edendamisel Euroopas, vaid on ka oluliseks säästva kasvu mootoriks Euroopas ja võib seega etendada otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel; tunnistab vajadust edendada keskkonda, mis jätkab loomesektori soodustamist; kutsub komisjoni seetõttu üles rakendama UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kõigi digitaalse tegevuskavaga seotud poliitiliste algatuste puhul;

45.   rõhutab, et Euroopa digitaalne tegevuskava peab edendama kvaliteetse ja kultuuriliselt mitmekesise sisu tootmist ja levitamist ELis, et motiveerida kõiki ELi kodanikke võtma vastu digitaalseid tehnoloogiaid, nagu internet, ning et maksimeerida kultuurilist ja sotsiaalset kasu, mida ELi kodanikud võivad sellistest tehnoloogiatest saada; soovitab suurema teadlikkuse saavutamiseks algatada teabekampaania ELi tasandil, eriti digitaalse kultuurilise sisu arendamise ja levitamise kaudu; kutsub komisjoni üles kaaluma oma õigusloome- ja tööprogrammi raames võimalust lubada liikmesriikidel kohaldada kultuuriväärtuste internetipõhise levitamise suhtes vähendatud käibemaksumäära;

46.   rõhutab, et internet, mis pakub palju uusi võimalusi loomingulise sisu levitamiseks ja sellele juurdepääsuks, toob kaasa ka uusi väljakutseid, mis seonduvad Euroopa küberruumi turvalisuse tagamisega uut tüüpi kuritegude ning rünnakute suhtes; märgib, et sanktsioonid, mis on üks võimalik abivahend autoriõiguste jõustamiseks, tuleks põhimõtteliselt suunata esmalt ärieesmärgil ärakasutajate ja alles seejärel üksikisikute vastu;

47.   usub, et EL peab uute tehnoloogiate, uute digitaalsete edastusvahendite ja tarbijate muutuva käitumise valguses edendama pakkumise poolega seonduvat poliitikat ning kaaluma autoriõiguste litsentsimise ning hankimise reeglite edasiarendamist; nõuab täiustatud, tõhusamat ja järjekindlamat läbipaistvat õiguste haldamise ning hankimise süsteemi nii muusikalise kui ka audiovisuaalse loomingu jaoks ning suuremat läbipaistvust ja konkurentsi õiguste ja tasude kogumise haldusorganisatsioonide vahel;

48.   rõhutab, et uues digitaalses tegevuskavas tuleb pöörata suuremat tähelepanu Euroopa unikaalse kultuuripärandi digiteerimisele ning selle kodanikele kättesaadavamaks muutmisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid piisavat rahalist toetust ELi digiteerimispoliitikale, julgustades samas nii komisjoni kui ka liikmesriike leidma sobivaid lahendusi praegustele õiguslikele takistustele;

49.   väljendab tõsist muret seoses Euroopa digitaalraamatukogu projekti tulevikuga, kui raamatukogu digitaalse vormingu, haldamise, tõhususe, praktilisuse, kasulikkuse ja projekti suuremastaabilise mediatiseerimise valdkonnas ei leia aset radikaalseid muudatusi;

50.   on seisukohal, et koos IKT järjepideva kasutuselevõtmisega on tähtis edendada IKT alal tipptasemel teadusuuringuid ning suurendada avalikke ja erainvesteeringuid kõrge riskitasemega ühisesse IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et Euroopa peab olema internetitehnoloogiate, pilvandmetöötluse, intellektikeskkondade ning superarvutite ja vähese süsinikujäljega IKT rakenduste arendamisel esirinnas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis kahekordistada ELi IKT valdkonna teadusuuringute eelarvet ning neljakordistada IKT kasutuselevõtu eelarvet;

51.   väljendab kahetsust seoses asjaoluga, et IKT-alase akadeemilise talendi ligimeelitamise, arendamise ja hoidmise seisukohast jääb Euroopa endiselt maha muudest juhtivatest turgudest ning kannatab akadeemikutele ja teadlastele USAs loodud paremate töötingimuste tõttu märkimisväärse ajude äravoolu all; rõhutab, et antud probleemiga tegelemiseks peab Euroopa lisaks tööstusele pöörama tähelepanu ka akadeemilistele ringkondadele, töötamaks välja tipptaseme karjääriarendusprogrammi, mis toetaks teaduskogukonna eluliselt tähtsat rolli maailmatasemel laiapõhjalises IKT innovatsioonistrateegias;

52.   on seisukohal, et 2015. aastaks peavad kõik Euroopa uurimisinstituudid ja infrastruktuurid olema ühendatud GBps-i ülikiirete edastusvõrkude abil, luues Euroopa teadusringkondade intraneti;

53.   kutsub üles suurematele investeeringutele avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisse Euroopa Liidus;

54.   nõuab uusi investeeringuid teadusuuringutesse olemasolevate digitaalsete vahendite paremaks rakendamiseks, et tagada kõigi kodanike juurdepääs kultuuritoodetele;

55.   on mures ELi raamprogrammi bürokraatlikkuse pärast; palub komisjonil bürokraatia kaotamiseks raamprogrammi menetlusi muuta programmi sealjuures ohtu seadmata ja asutada kasutajatekogu;

56.   kutsub komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega seda, millisel viisil direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute ning nende ülevõtmise kohta toetavad teadustegevust ja innovatsiooni ning vajaduse korral parimate tavade tuvastamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ehitustööde riigihankelepingute innovatsiooninäitajate väljatöötamist;

57.   tuletab meelde, et Euroopa konkurentsivõime tulevikus ja suutlikkus taastuda praegusest majanduskriisist sõltuvad olulisel määral Euroopa võimest lihtsustada IKT üldist ning tõhusat kasutuselevõtmist ettevõtjates; märgib siiski, et VKEd on siiski suurtest ettevõtjatest tugevalt maha jäänud ning juhib erilist tähelepanu tagatistele, mida tuleks võimaldada mikro- ja väikeettevõtjatele selle tagamiseks, et neid ei jäeta ilma IKT arengust tulenevatest hüvedest; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõhustama toetust VKEdele seoses IKT vahendite kasutamisega nende tootlikkuse tõstmiseks;

58.   palub komisjonil esitada digitaalkava internetipõhiste ettevõtlusvõimaluste edendamiseks, mille eesmärgiks on eelkõige lisavõimaluste pakkumine neile inimestele, kes on finantskriisi tõttu hiljuti töötuks jäänud; on seisukohal, et nimetatud kava peaks sisaldama taskukohase hinnaga tarkvara ja riistvara võimaldamist koos tasuta internetiühenduse ning konsultatsiooniga;

59.   on seisukohal, et tegevuskava 2015.eu eesmärk peaks olema IKT süstemaatiline integreerimine vähese süsinikuheitega majandusse; nõuab, et kliimamuutuse strateegias sätestatud 20-20-20 eesmärkide saavutamiseks kasutataks IKT; on arvamusel, et rakendusi, nagu arukad energiavõrgud, arukad mõõdikud, arukas liikuvus, arukad autod, arukas veemajandus ning e-tervis, tuleb käsitleda 2015.eu põhiliste algatustena; juhib tähelepanu ka nõudele vähendada 2015. aastaks IKT sektori süsinikujälge 50%;

60.   võtab arvesse, et rahvusvaheline kaubandus peaks lähtuma õiglase kaubanduse põhimõttest, eesmärgiga saavutada kohane tasakaal turgude avamise ja eri majandussektorite õiguspärase kaitse vahel, keskendudes eriti töö- ja sotsiaalsetele tingimustele;

61.   on seisukohal, et tegevuskava 2015.eu tulemusliku rakendamise oluline eeldus on selle omaksvõtmine mitmetasandilise valitsemise vaimus kõigil (ELi, liikmesriikide ja piirkondade) poliitilistel ja geograafilistel tasanditel, samuti selle poliitiline nähtavus; teeb sellega seoses ettepaneku pidada regulaarselt digitaalse tegevuskava teemalisi tippkohtumisi, et saada ülevaade liidu ja liikmesriikide tasemel saavutatust ja anda uus poliitiline impulss;

62.   juhib eraldi komisjoni tähelepanu vajadusele seada targad (konkreetsed, mõõdetavad, asjakohased, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja sihid ning võtta vastu tegevuskava, millega mobiliseeritakse kõik vajalikud ELi vahendid: rahastamine, mittesiduvad õigusaktid, jõustamine ning vajaduse korral ka sihipärased õigusaktid kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades (st elektrooniline side, haridus, teadustegevus, innovatsioon ja ühtekuuluvuspoliitika); kutsub komisjoni üles teostama 2015.eu strateegia saavutuste regulaarset läbivaatamist ulatusliku näitajate kogumi põhjal, mis võimaldab sotsiaalsete mõjude kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi ning riiklike ja regionaalsete programmide asjakohast kooskõlastamist antud valdkonnas;

63.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133.
(2) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 364.
(3) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 87.
(4) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 370.


2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Komisjon
PDF 595kWORD 322k
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))
P7_TA(2010)0134A7-0099/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(1);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(2);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2008. aasta aruandele” (SEK(2010)0178 ja SEK(2010)0196);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(3);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse mõju hindamise aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2009)0043);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(4);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097) ning vahearuannet selle tegevuskava järelmeetmete kohta (SEK(2009)1463);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0402) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1074);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0401) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1073);

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(5) ja kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(6);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5826/2010 – C7-0054/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(7) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.   annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(8);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(9);

–   võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega(10);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(11);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(12) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(13) eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(14) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsust 2005/56/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus(15);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.   annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(16);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(17);

–   võttes arvesse Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega(18);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(19);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(20) eriti selle artikleid 55,145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(21) eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(22) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(23);

–   võttes arvesse komisjoni 31. mai 2007. aasta otsust nr 2007/372/EÜ, millega muudetakse otsust nr 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks(24);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.   annab heakskiidu Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktori tegevusele asutuse 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(25);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(26);

–   võttes arvesse Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(27);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(28);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(29) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(30) eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(31) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks(32);

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2008. aasta otsust 2008/544/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet(33);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.   annab heakskiidu Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(34);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(35);

–   võttes arvesse Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse kontrollikoja aruannet Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(36);

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(37);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(38) eriti selle artikleid 55,145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(39) eriti selle artikli 14 lõiget 3;

–   võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(40) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsust 2007/60/EÜ, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet(41);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.   annab heakskiidu Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ja resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(42);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(43);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatavat komisjoni aastaaruannet 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2008. aasta aruandele” (SEK(2010)0178 ja SEK(2010)0196);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(44);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse mõju hindamise aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2009)0043);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(45);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097) ning vahearuannet selle tegevuskava järelmeetmete kohta (SEK(2009)1463);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0402) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1074);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0401) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1073);

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(46) ja kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(47);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ning sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5826/2010 – C7-0054/2010);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(48) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(49) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 vastutab komisjon raamatupidamisaruannete koostamise eest,

1.   kiidab heaks Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisega seotud raamatupidamiskontode sulgemise;

2.   esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7.Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009 – 2009/2068(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet(50);

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste eelarveaasta 2008 raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2009)1089 – C7-0172/2009)(51);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile 2007. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2009)0526) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1427);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2008. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2009)0256);

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2008. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2009)0419) ja sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2009)1102);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2008. aasta aruandele” (SEK(2010)0178 ja SEK(2010)0196);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(52);

–   võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009), aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008)0110) ning ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)0259);

–   võttes arvesse mõju hindamise aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2009)0043);

–   võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta(53);

–   võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008)0097) ning vahearuannet selle tegevuskava järelmeetmete kohta (SEK(2009)1463);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0402) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1074);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet, milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme (KOM(2009)0401) ning sellele aruandele lisatud tõendavat dokumenti (SEK(2009)1073);

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(54) ja kontrollikoja eriaruandeid;

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(55);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008)0866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008)3054);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5826/2010 – C7-0054/2010);

–   võttes arvesse nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2008. aasta eelarve täitmisel (5828/2010 – C7-0055/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(56) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded,(57) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0099/2010),

A.   arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 on sätestatud, et liidu eelarve täitmise eest vastutab komisjon koostöös liikmesriikidega, kes teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teine lõik paneb kontrollikojale kohustuse esitada parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, lisades, et avaldusele võib lisada konkreetseid hinnanguid iga liidu tegevuse peavaldkonna kohta;

C.   arvestades, et ELi peamiste poliitikate rakendamist iseloomustab ühenduse eelarve „ühine haldamine” komisjoni ja liikmesriikide poolt, mis tähendab, et 80% ühenduse kulutustest haldavad liikmesriigid;

D.   arvestades, et liidu finantshalduse parandamist peab toetama range järelevalve komisjoni ja liikmesriikide edusammude üle, ning arvestades, et liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ELi rahaliste vahendite haldamise eest, tagades ELi ühtse sisekontrolli raamistiku loomise lõpuleviimise eesmärgiga saada positiivne kinnitav avaldus;

E.   arvestades, et parlament juhtis viimases viies resolutsioonis üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tähelepanu vajadusele juurutada kiiresti asjakohasel poliitilisel tasandil riiklikud deklaratsioonid, mis hõlmaksid kõiki ühiselt hallatavaid ELi vahendeid, et iga liikmesriik võtaks vastutuse saadud ELi rahaliste vahendite haldamise eest;

F.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mail 2006 sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(58) punkti 44 ja finantsmääruse artikli 53b lõike 3 (mis käsitleb olemasolevate auditite ja deklaratsioonide iga-aastaseid kokkuvõtteid) rakendamine peaks aitama oluliselt parandada ELi eelarve haldamist;

G.   arvestades, et kontrollikoda rõhutab oma eespool nimetatud arvamuses nr 6/2007 samuti, et riiklikke avaldusi võib lugeda ELi vahendite kasutamise sisekontrolli uueks elemendiks ning need võiksid edendada ELi vahendite kontrolli täiustamist valdkondades, mida hallatakse ühiselt;

H.   arvestades, et parlamendi eelarvekontrollikomisjoni töö üldiselt ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus konkreetselt on osa protsessist, mille eesmärk on muuta komisjon tervikuna ja üksikud volinikud eraldi ning kõik teised osalised, kellest kõige olulisemad on liikmesriigid, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ELi finantsjuhtimise eest täielikult vastutavaks ning luua seeläbi otsuste tegemiseks kindlam alus;

I.   arvestades, et parlamendi eelarvekomisjon peaks arvestama järgmise eelarvemenetluse juures 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise tulemusi ja soovitusi;

J.   arvestades, et heakskiidu andmist puudutav nõukogu soovitus peaks konstruktiivsuse tagamiseks aitama tugevdada reformialaseid pingutusi ning liikmesriikide vastutust kontrollikoja poolt tuvastatud probleemide lahendamise ja parema finantsjuhtimise tagamise eest Euroopa Liidus;

K.   arvestades, et praegu kehtiv eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajakava on liiga pikaajaline, arvestades vajadust kehtestada võimalikult kiiresti võtta korrigeerivad meetmed ja reformid, mida parlament oma kontrollivolituste rakendamisel on nõudnud; arvestades, et iga-aastased raamatupidamisaruanded peavad olema koostatud vaadeldavale rahandusaastale järgneva aasta esimese kvartali lõpuks, et kontrollikoda saaks esitada oma aruande enne vaadeldavale rahandusaastale järgneva aasta teise kvartali lõppu;

L.   arvestades, et Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi kehtestava määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(59) artikkel 83 sätestab, et pensionid kirjendatakse eelarvesse ja et liikmesriigid tagavad ühiselt selliste hüvitiste väljamaksmise vastavalt selliste kulutuste rahastamise kehtestatud ulatusele; arvestades ka, et personal maksab osa oma töötasust pensioniskeemide sissemaksete näol üldeelarvesse tagasi;

M.   arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikkel 83 kehtestab liikmesriikide ühistagatise, mis tähendab, et tagatist kohaldatakse ühe või mitme liikmesriigi maksehäire korral, mis ühtlasi võimaldab arvestada sellega, et liidul on selle kohustuse võtnud liikmesriikide suhtes nõudeõigus;

HORISONTAALKÜSIMUSED
Probleemide lahendamine ja eesmärgid, mis tuleb saavutada

1.   on jätkuvalt mures, et uue komisjoni ametiaja algusesse on kogunenud eelmise komisjoni tegevusest tulenevad probleemid, eelkõige:

   maksete jätkuvalt suured veamäärad,
   põhjendamatute maksete tagasinõudmise aeglus ja
   enneolematult suured ülekandmised;

2.   väljendab heameelt uue komisjoni kollegiaalsuse esimeste märkide üle, mida näitab volinike László Andori, Johannes Hahni ja Algirdas Šemeta kaasamine parlamendi eelarvekontrollikomisjoni aruteludesse, ning ootab volinikelt Janusz Lewandowski ja Algirdas Šemeta tugevat avaldust, milles lubatakse meetmete võtmist järgmistes valdkondades: liikmesriigi kinnitavad avaldused, ettepanekud aktsepteeritava vigade esinemise riski kohta, lihtsustamine ja läbipaistvus ning välistegevust katvad sihtfondid, ning usub jätkuvalt, et see peab hõlmama tulevasi korrektsioone ja tagasinõudeid puudutavaid meetmeid ning sisekontrollisüsteeme;

3.   on veendunud, et vead kulutustes takistavad ELi poliitikaeesmärkide efektiivset saavutamist, ning kordab, et poliitikavaldkonnad veamääraga kuni 2% moodustavad endiselt vaid 47% ELi eelarvest, seega on olukord 2008. aastal 2005. aastaga võrreldes paranenud vaid 9%; on seisukohal, et see on aastate võrdluses ikka veel ebapiisav edenemise määr, ning juhib tähelepanu sellele, et mõnedest edusammudest hoolimata on poliitikavaldkondades, mis hõlmavad 31% eelarvevahenditest, veamäär üle 5%, ning valdkondades, mis moodustavad ülejäänud 22% eelarvest, on veamäär 2-5%;

4.   palub komisjonil valmistada ette ja parlamendile esitada uue tegevuskava 2010. aastale järgneva aja kohta, milles tuleks ette näha veamäärade kiirendatud vähendamine nii, et Euroopa Kontrollikoda saaks 2014. aastaks veel 20% eelarvest liigitada nn roheliseks, viies sisse kontrollikoja nõutud vahepealsed muudatused, kasutades uut metoodikat, mis toob välja konkreetsed veamäärad ühtekuuluvuspoliitika peatükis ja kus on eristatud maksed, mis tehti vastavalt aastatel 2000–2006 ja 2007–2013 kehtinud õigusaktidele; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamine on oluline tulevikus ELi kulutustest täieliku kasu saamiseks ja samm positiivse kinnitava avalduse poole;

5.   palub komisjoni presidendil teavitada parlamenti sellest, kuidas komisjon suurendab oma tegevuse koordineeritust, et tegeleda puudustega finantssüsteemides ja vähendada olulisel määral eespool osutatud veamäärasid;

Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkus

6.   märgib rahuloluga, et kontrollikoda andis positiivse arvamuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ning tegi avalduse, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes küsimustes tõepärase pildi ühenduste finantsolukorrast ning tehingutest ja rahavoogudest 2008. aasta 31. detsembri seisuga;

7.   peab seda ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruandes näidatakse 51 400 000 000 euro suurust negatiivset omakapitali ning küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavaid summasid ei peaks näitama varadena, sest see on seotud teatava kohustusega maksta töötajatele pensione, mille suuruseks on hinnatud 37 000 000 000 eurot; võtab teadmiseks komisjoni raamatupidaja selgitused selle kohta, et avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid rakendati nõuetekohaselt; teeb ettepaneku kaaluda ühenduse pensionifondi loomist, et kasutada töötajatega seotud selliste finantskohustuste täitmiseks allhanget;

8.   väljendab siiski muret kontrollikoja tähelepanekute pärast seoses auditi käigus leitud puudustega komisjoni teatavate asutuste ja peadirektoraatide arvete/kuluaruannete ja eelmaksete raamatupidamissüsteemis, mis ohustavad finantsteabe kvaliteeti;

9.   tervitab kontrollikoja märkusteta järeldusotsust tulu, kõikide poliitikavaldkondade kulukohustuste ning hariduse ja kodakondsuse ja haldus- ja muude kulude poliitikavaldkondade rühmade aruande aluseks olevate maksete kohta, mis on kõikides olulistest küsimustes seaduslikud ja korrektsed;

10.   palub kontrollikojal esitada järgmisel eelarve täitmisele heakskiidu andmisel kinnitava avalduse aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mida nõutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teises lõigus, nii nagu kontrollikoda toimib aruande usaldatavuse osas;

11.   väljendab heameelt komisjoni püüdluste üle edendada ja kohandada parandatud kontrolli- ja haldusmenetlusi, mis toovad kaasa arengu võrreldes varasemate aastatega ning vähendavad aruannete aluseks olevates tehingutes kontrollikoja poolt leitavate vigade arvu teatavates kuluvaldkondades (poliitikavaldkonnad „Põllumajandus ja loodusvarad”, „Teadusuuringud, energeetika ja transport” ning „Haridus ja kodakondsus”);

12.   peab kahetsusväärseks, et kinnitav avaldus on 2008. aasta eelarve väga olulistes ühenduse kuluvaldkondades (maaelu areng, struktuurimeetmed, teadusuuringud, energeetika ja transport, välistegevus rakendusorganisatsioonide tasandil ja laienemine) endiselt märkustega (negatiivne), sest maksetes esineb ikka veel väga olulisi vigu;

13.   tunnistab, et komisjon osutab oma teatises mõjude kohta, mida komisjoni tegevuskava oma järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel haldamisel avaldab, sellele, et tegevuskavas esitatud meetmed on täidetud; märgib, et esialgsete tulemuste kohaselt oli ajavahemikus 2007-2013 kulutuste veamäär umbes 5%; ootab siiski suuremat kasu ühtekuuluvuspoliitika seisukohalt, kus on ikka veel väga suured probleemid, hoolimata sellest, et komisjon on teinud edusamme ELi vahendite tõhusamal kasutamisel ja üldise kontrollikeskkonna osas;

14.   on samuti seisukohal, et teadusuuringute, energeetika ja transpordi ning välisabi, arengukoostöö ja laienemise puhul peaks komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks juba kasu tooma, ning et komisjon peaks esitama tegevuskava mõju mõõtmiseks ja hindamiseks mitmeid näitajaid ja kirjeldusi;

15.   võtab siiski teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et veel ei ole võimalik otsustada, kas tegevuskaval oli mõõdetav mõju järelevalve- ja kontrollisüsteemidele ja lõpuks tehingute korrektsusele (2008. aastat käsitleva aruande punkt 2.28), ning ergutab komisjoni võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajaks oleksid kehtestatud tegevuskava mõju mõõtmise näitajad;

16.   palub komisjonil esitada ettepanekud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtaegade lühendamiseks, nii et hääletus täiskogul saaks toimuda käsitletavale eelarveaastale järgneval aastal;

Teave ja kinnitava avalduse raamistik

17.   tervitab kontrollikoja tehtud tööd kinnitava avalduse selguse edasisel parandamisel tegurite osas, mis aitavad kaasa kontrollisüsteemide aasta-aastalt tulemuslikumaks ja tõhusamaks muutmisele igas sektoris, ning kontrollikoja aastaaruande teatud osade (nt struktuurimeetmeid käsitleva osa) kvaliteeti, ning kutsub kontrollikoda üles Euroopa Parlamenti ka edaspidi regulaarselt teavitama;

18.   on seisukohal, et kontrollikoja hinnang selle kohta, kuidas komisjon haldab ELi vahendeid, mille kontrollikoda on esitanud igal aastal alates Maastrichti lepingu jõustumisest, on aidanud vahendite haldamist parandada, ning tunnistab, et komisjon on teinud väga suuri jõupingutusi halduse parandamiseks; palub samas liikmesriikidel ilmutada tõsisemat suhtumist vahendite kasutamise parandamisse;

19.   juhib tähelepanu pärast Nice'i lepingu jõustumist tehtud edusammudele, kuivõrd kontrollikoja kinnitavat avaldust raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta võivad täiendada konkreetsed hinnangud liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 1);

20.   on samas seisukohal, et ainult üks üldine ja iga-aastane hinnang ei peegelda Euroopa ühenduste finantsasjade keerulist struktuuri ning on ühtlasi seisukohal, et jätkuvad negatiivsed iga-aastased hinnangud pärast 15 järjestikust aastat saavad negatiivse vastukaja kodanike hulgas, kes ei mõista, miks kontrollikoja järeldused on alati negatiivsed;

Aluslepingute muutmine: kinnitava avalduse reform

21.   märgib, et Lissaboni lepinguga muudetud ELi lepingu artikli 48 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendil suurem roll aluslepingute muutmise menetluses ning et tal on algatusõigus, mille kohaselt ta võib esitada nõukogule kinnitava avaldusega seotud ettepanekuid aluslepingute muutmiseks;

22.   palub kaaluda võimalust esitada tulevikus eraldi kinnitav avaldus iga sektori/poliitikavaldkonna ja iga mitmeaastase programmi kohta, et kontrollikoja metoodika vastaks paremini Euroopa ühenduste finantsasjade mitmeaastasele ja valdkondlikule olemusele;

23.   märgib, et komisjon on järjekindlalt väitnud, et kuna asjaomased kulutused on mitmeaastased, siis see tähendab, et enamik vigu on võimalik avastada ja parandada enne asjakohaste programmide lõpuleviimist; märgib veel, et kontrollikoja arvamuse kohaselt ei ole selle väite kinnituseks praegu piisavalt teavet;

Eelarve haldamine

24.   väljendab muret, et täitmata eelarvelised kulukohustused (kasutamata kulukohustused, mis kantakse üle, et kasutada neid tulevatel aastatel) suurenesid peamiselt mitmeaastaste programmide raames 2008. aastal 16,4 miljardi euro (11,8%) võrra 155,0 miljardi euroni (2008. aastat käsitleva aruande punkt 3.9), mõistes, et see on teatavatel juhtudel seotud uute programmide käivitusetapi viivitustega, kuid peegeldab muudel juhtudel siiski halba eelarve kavandamist; on mures, et kasutamata vahendid osutavad igal aastal käestlastud võimalustele rakendada ELi poliitikameetmeid ja programme;

25.   märgib siiski, et ehkki täitmata eelarvelised kulukohustused, mis on seotud liigendatud kulutustega, püsivad jätkuvalt väga kõrgel tasemel, ületades 2008. aasta eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusummat, juhtis kontrollikoda samuti tähelepanu asjaolule, et suurem osa täitmata eelarvelisi kulukohustusi pärineb aastatest 2007 ja 2008 ning on seetõttu seotud praeguse finantsraamistikuga (2008. aastat käsitleva aruande punkt 3.15);

26.   väljendab heameelt asjaolu üle, et automaatne kulukohustustest vabastamine peaks ära hoidma probleemid käesoleval rahastamisperioodil, kuid on siiski mures, et kõige suurem osa täitmata eelarvelisi kulukohustusi on seotud ühtekuuluvuse valdkonnaga, sest perioodil 2004–2006 puudus kulukohustustest vabastamise menetlus;

27.   palub liikmesriikidel edastada juhtimis- ja kontrollisüsteemi ülejäänud vastavushinnangu dokumendid võimalikult kiiresti ja piisavas kvaliteedis, et vältida edasisi vahemaksetega seotud viivitusi ning täitmata kulukohustuste edasist kasvu;

28.   palub komisjonil esitada parlamendile ülevaate aastatel 2005-2009 antud eelarvetoetuse kohta riikide ja vahendite kaupa;

Maksete tagasinõudmine

29.   võtab teadmiseks mõningad edusammud, kuid on siiski mures jätkuvate probleemide pärast eeskirjavastaselt välja makstud ühenduse vahendite tagasinõudmisel ja liikmesriikide tasandil kohaldatavate parandusmehhanismide kohta esitatava teabe halva kvaliteedi pärast; juhib tähelepanu pakilisele vajadusele võtta eesmärgiks saada valesti välja makstud vahendid 100%-liselt tagasi;

30.   avaldab heameelt komisjoni antud teabe üle liikmesriikide finantskorrektsioonide kohta enne 2009. aasta septembrit, kuid on mures, et asjaolu, et kontrollikoda esitab aruande igal aastal, põhjustab mittevastavust, sest komisjon esitab summeeritud andmed, mis teeb kõnealuse ühe aasta (2008) tulemuste täieliku hindamise võimatuks;

31.   nõuab komisjonilt mitmeaastaste tagasinõudmissüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse parandamist, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tagasinõudmisi ja finantskorrektsioone käsitlevate andmete konsolideerimist, et pakkuda usaldusväärseid arvandmeid, mida on võimalik võrrelda erinevate poliitikavaldkondade ja vahendite haldamise menetluste lõikes; nõuab, et komisjon annaks ülevaate saamiseks Euroopa Parlamendile sellest aru raamatupidamise aastaaruannetele lisatud teatistes;

32.   palub komisjonil esitada täielikud ja usaldusväärsed andmed finantskorrektsioonide, kuid eelkõige tagasinõudmiste kohta, näidates ära asjaomase liikmesriigi, täpse eelarverea ning aasta, millega konkreetsed tagasinõudmised on seotud (nagu on juba täpsustatud 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis)(60), sest andmete esitamine mis tahes muul kujul muudab tõsise kontrolli võimatuks;

33.   tuletab meelde oma nõuet, et komisjon koostaks igal aastal liikmesriikide lõikes iga fondi puudutava hinnangu, täpsustades välja selgitatud veamäära nii koos kui ka ilma parandusmehhanismide mõjuta ja edastaks selle Euroopa Parlamendile aktiivsel, läbipaistval ja kergesti kättesaadaval viisil;

34.   palub kontrollikojal esitada selle nimekirja kohta oma kontrollimise tulemustel põhinevad märkused;

Maksete peatamine

35.   juhib tähelepanu lõplike otsuste ja parandusmeetmete tähtsusele, mille eesmärk on välistada selliste kulude ELi poolne rahastamine, mis ei ole kooskõlas ELi õigusaktidega, ning kordab oma nõuet täpsustada konkreetne eelarverida ja aasta, mida iga üksik tagasinõutud summa puudutab;

36.   toetab täielikult komisjoni väljamaksete peatamist käsitlevate õigusaktide jõulisel kohaldamisel ja tervitab juba võetud meetmeid, et mitte kanda üle vahendeid, kui komisjonil puudub absoluutne tagatis abi saava liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;

37.   juhib tähelepanu Kreeka näitele, kus komisjoni otsusele järgnenud märkimisväärsed finantskorrektsioonid paistavad olevat kaasa toonud paremad tulemused mõnes valdkonnas; kutsub komisjoni üles need valdkonnad välja selgitama ja tuletab meelde, et selle kohta, mis puudutab ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS), ei ole esitatud ühtegi tõendit, et Kreeka ametivõimude kehtestatud tegevuskava ja selle rakendamine oli mõjus (2008. aastat käsitleva aruande punkt 2.5);

38.   on seisukohal, et konkreetse liikmesriigi kuluprogramme puudutavate korduvate reservide korral aitab väljamaksete peatamine survevahendina suurendada liikmesriigi huvi saadud ELi vahendite korrektse kasutamise vastu;

39.   kutsub komisjoni üles lihtsustama eeskirju ja rakendama vajaduse korral olemasolevaid väljamaksete peatamist käsitlevaid õigusakte ning teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu ja kontrollikoda aegsasti väljamaksete peatamistest ja selle tulemustest;

Iga-aastane kokkuvõte

40.   on seisukohal, et iga-aastased kokkuvõtted olemasolevatest audititest ja kinnitustest, mis liikmesriigid peavad esitama vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele ja finantsmääruse artikli 53b lõikele 3, peaks olema esimene samm riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmise suunas kõigis liikmesriikides;

41.   väljendab heameelt, et 28.-29. jaanuaril 2010. aastal Haagis toimunud parlamentidevahelisel konverentsil ELi vahendite riikliku aruandekohustuse parandamise kohta tehtud avalduses soovitati rakendada või tugevdada riiklikke poliitikainstrumente, mille abil parandada ELi kulutuste kontrollimist ja haldamist liikmesriikides, ning seda, et instrumendid, mida kasutatakse ELi vahendite haldamiseks ja aruandekohustuse täitmiseks, nagu näiteks aastaaruanded, peaksid sisaldama võrdluste tegemiseks ja parimate tavade väljaselgitamiseks ühise ELi raamistiku elemente, samuti tuleks liikuda edasi riiklike haldusdeklaratsioonide koostamise suunas;

42.   rõhutab vajadust suurendada tulevase finantsmääruse läbivaatamise käigus iga-aastaste kokkuvõtete rolli, samuti suurendada liikmesriikide esitatavate andmete kvaliteeti, ühtsust ja võrreldavust, et tagada nende lisandväärtus ELi vahendite kontrolli valdkonnas;

43.   väljendab heameelt teabe üle, mis komisjon parlamendile 2009. aastal saadud iga-aastaste kokkuvõtete kohta andis, ning palub komisjonil läbipaistvuse ja avaliku aruandekohustuse parandamiseks teha kõigi liikmesriikide kõik iga-aastased kokkuvõtted avalikuks; kutsub komisjoni üles analüüsima saadud iga-aastaste kokkuvõtete põhjal ELi vahendite haldamise ja kontrolli riikliku süsteemi nõrkusi ja tugevusi igas liikmesriigis;

44.   peab äärmiselt tähtsaks, et komisjon annaks aru iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta ning lisaks protsessile väärtust, tuvastades ühised probleemid, võimalikud lahendused ja parimad tavad ning kasutades seda teavet oma järelevalverollis;

45.   on seisukohal, et võrdlusanalüüs tuleks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitada 2010. aasta lõpuks ning varsti seejärel avalikustada;

46.   palub komisjonil tagada, et üldistes suunistes iga-aastaste kokkuvõtete kohta nõutaks kõikidelt liikmesriikidelt ühesugust metoodikat ja analüüsi mahtu; võtab teadmiseks komisjon kava vaadata suunised läbi, et lihtsustada aruandlusnõudeid ning anda rohkem juhiseid heade tavade kohta; nõuab, et komisjon kasutaks seda võimalust, et lisada suunistesse raamistik riiklike haldusdeklaratsioonide jaoks nendele liikmesriikidele, kes otsustavad need kasutusele võtta, ning arendada stiimulitel põhinevat lähenemisviisi;

Riiklikud haldusdeklaratsioonid

47.   tervitab Taani, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi vabatahtlikke algatusi koostada riiklikud haldusdeklaratsioonid; märgib samas suurt erinevust nende nelja riigi algatuste vahel; tervitab soojalt Hollandi ja Rootsi valitsuste saadetud kirja, millega komisjoni kutsutakse üles andma välja suunised riiklike deklaratsioonide olulisimate aspektide määratlemiseks, mis võiksid olla ka teistele liikmesriikidele väärtuslik teabeallikas; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nendest algatusest hoolimata ei ole enamik ülejäänud liikmesriike neid kasutusele võtnud;

48.   tuletab meelde oma nõudmist võtta kasutusele riiklikud haldusdeklaratsioonid (ELi 2007. aasta üldeelarve täitmise heakskiitmise otsusele lisatud 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni lõige 32)(61);

49.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 274) esimesele lõigule, kus praegu on sätestatud, et komisjon „täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega”, ning on jätkuvalt veendunud, et edusammude tegemiseks on vaja riiklikke haldusdeklaratsioone, mis hõlmaksid kõiki ühiselt hallatavaid ELi vahendeid, nagu parlament on viies viimases eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis nõudnud;

50.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 teisele lõigule, kus kehtestatakse liikmesriikidele teatavad veel määratlemata kontrolli- ja auditeerimiskohustused ning sellest tulenev vastutus; kutsub komisjoni üles kasutama artikli 317 uut sõnastust kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmiseks nii kiiresti kui võimalik; osutab samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, mis annab komisjonile uued vahendid liidu õiguslikult siduvate aktide ühtse rakendamise tagamiseks;

51.   palub komisjonil teha finantsmääruse läbivaatamise raames ettepanek kehtestada liikmesriikidele kohustus väljastada riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis on allkirjastatud sobival poliitilisel tasandil ning mille on kinnitanud riiklik kõrgem auditeerimisasutus, sest see vähendaks halduskoormust ja aitaks parandada ühiselt hallatavate vahendite haldamist;

52.   palub vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 3, et ühise halduse kontrolli puhul tugevdataks riikide auditeerimisasutuste ja kontrollikoja koostööd;

53.   teeb ettepaneku, et riikide auditeerimisasutused võiksid sõltumatute välisaudiitoritena ja rahvusvahelisi auditistandardeid nõuetekohaselt järgides väljastada ELi vahendite haldamise kohta riiklikke audititõendeid; palub komisjonil uurida võimalust muuta ja kohandada eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajakava, et (riikide) välisaudiitorid saaksid riiklikke haldusdeklaratsioone ettenähtud tähtajaks auditeerida;

54.   on sügavalt mures finantsstatistika tõendatud manipuleerimise ja maksude tasumisest kõrvalehoidumise pärast Kreekas; võtab teadmiseks üldise avaliku sektori korruptsiooni kogu haldussüsteemis, sealhulgas riigihangete vallas, mida tunnistas Kreeka peaminister; juhib tähelepanu, kui suuresti see mõjutab Kreeka eelarvekulusid; palub komisjonil uurida esmajärjekorras asjaolusid, mis võimaldasid komisjonile nii pikka aega valesid makromajandusandmeid esitada ja komisjonil neid tõhusalt kinnitada;

Komisjoni sisekontrollisüsteem
Ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskava

55.   väljendab muret kontrollikoja korduva kriitika pärast, et liikmesriikides läbiviidavate kontrollide kvaliteet on ebapiisav, ning arvab, et ELi mainele on kahjulik, kui üksikud liikmesriigid võivad kohaldada erinevaid kontrollistandardeid;

56.   hoolimata sellest, et kinnitav avaldus on muutunud 2003. aastaga võrreldes paremaks (2008. aastal sai 56% kulutustest kontrollikojalt positiivse hinnangu, 2003. aastal ainult 6%), on jätkuvalt mures kontrollikoja hinnangu pärast, et veel ei ole võimalik otsustada, kas tegevuskaval oli mõõdetav mõju järelevalve- ja kontrollisüsteemidele, ning et komisjon ei suuda näidata, et järelevalve- ja kontrollisüsteemide parandamiseks ette nähtud meetmed on olnud mõjusad veaohu vähendamisel mõnes eelarvevaldkonnas (2008. aastat käsitleva aruande punktid 2.28 ja 2.33);

57.   palub, et komisjon esitaks ka edaspidi regulaarselt hinnangu ühtse sisekontrolli süsteemi kohta, ning et iga-aastastes tegevusaruannetes ja koondaruandes käsitletaks paremini ja täpsemalt komisjoni talituste ja liikmesriikide ühise halduse all olevate süsteemide funktsioneerimist, nagu komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat on juba oma iga-aastases tegevusaruandes teinud;

Tegevuskulude ja ELi vahendite kontrollisüsteemi maksumuse vahelise tasakaalu analüüs

58.   juhib sellega seoses tähelepanu ka eespool nimetatud tegevuskava meetmele 10, mille eesmärk on „kontrollikulude analüüsimine”, et „saavutada sobiv tasakaal kontrolli kulude ja tulude vahel”;

59.   palub komisjonil viia 2010. aastal läbi kontrollisüsteemidele eraldatavate vahendite täielikum ja põhjalikum hindamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, energeetika ja transport, maaelu areng, välisabi ja halduskulud, nagu Euroopa Parlament on nõudnud varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

60.   on veendunud, et see on hädavajalik vahend, et hinnata, mida saab edaspidi paremaks muuta ja millise hinnaga, nagu kontrollikoda oma 2008. aastat käsitlevas aruandes (punkt 2.35 a) soovitas, ning teha edusamme aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses;

Aktsepteeritav vigade esinemise risk

61.   võtab teadmiseks komisjoni ülalnimetatud 16. detsembri 2008. aasta teatise ühise seisukoha väljatöötamise kohta aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses kui tugeva metodoloogilise aluse aktsepteeritava riskitaseme majandusanalüüsiks; tuletab meelde oma kahtlusi seoses liikmesriikide esitatud kontrollikulude suurusega ning palub komisjonil uuendada ja täiendada teatises kasutatud arve; palub komisjonil parandada kõiki kontrollikoja välja selgitatud nõrkusi ja puudusi ning rõhutab järgmist:

   võimaliku aktsepteeritava vigade esinemise riski määratlemine on ainult üks mitmest elemendist, mida tuleb uurida Euroopa Liidu finantsjuhtimise parandamist silmas pidades; muud elemendid on 1) olemasolevate kontrollisüsteemide parem kasutamine, 2) tavaliselt väga väheste kontrollikulude suurenemine, 3) lihtsustamine ja 4) kontsentreerimine;
   liikmesriikidest saadava teabe kvaliteet ei ole praegu piisav alus aktsepteeritava vigade esinemise riski näitaja kehtestamiseks ja heakskiitmiseks;
   nõukogu seisukoht selles küsimuses ei ole teada;

62.   palub komisjonil esitada üksikasjalik analüüs kontrollikoja välja selgitatud puuduste ja nõrkuste(62), eelkõige liikmesriikidest saadavate andmete kvaliteedi kohta;

63.   tuletab meelde eespool viidatud tegevuskava meedet 4, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi soovitustega sisaldab ettepanekut „institutsioonidevahelise dialoogi algatamiseks ohtude teemal, mida raamatupidamiskirjete aluseks olevates tehingutes tuleb aktsepteerida”; märgib samas, et selle meetme rakendamine on alles alanud;

64.   leiab seega, et proportsionaalsuse ja kontrollisüsteemi kuluefektiivsuse põhimõtet järgides peab komisjon hindama ühelt poolt iga poliitikavaldkonna jaoks kasutada olevate vahendite ja teiselt poolt kululiikide kaupa välja toodud kontrollisüsteemidele eraldatud vahendite suhet;

65.   palub komisjonil kindlaks määrata poliitiliselt väga tundlikud (suure „mainelanguse ohuga”) valdkonnad, kus tuleks rakendada kvalitatiivset (mitte majanduslikku) lähenemisviisi veamäärale;

66.   on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka vigade tõttu ohtu sattunud liidu vahendeid;

67.   usub samuti, et tulude/kulude vahekord kontrollitegevuses kasutatud vahendite ja kontrolli tulemuste vahel peab olema peamine asjaolu, mida kontrollikoda peab kinnitava avalduse koostamisel arvestama;

68.   peab kahetsusväärseks, et komisjon teeb rohkem jõupingutusi, et veenda parlamenti „aktsepteeritava vigade esinemise riski” näitaja kehtestamise vajaduses, kui et veenda liikmesriike kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide vajaduses;

Lihtsustamine

69.   rõhutab, et kontrollisüsteemides peegeldub mõnikord omavahel kattuvate eri tasandi määruste ja eeskirjade keerukus; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon kiirendaks lihtsustamist ja kaasaks sellesse täiel määral Euroopa Parlamendi, ning palub liikmesriikidel ja piirkondadel samuti sel eesmärgil jõupingutusi teha;

Institutsioonidevaheline arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse üle

70.   palub komisjonil korraldada institutsioonidevaheline foorum, mis hõlmaks esimeses etapis kõige kõrgemal tasemel nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi esindajaid ning teises etapis liikmesriikide parlamentide ja kõrgemate auditeerimisasutuste esindajaid, et alustada laiaulatuslikku arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse üle;

71.   teeb ettepaneku anda eelseisva eelarvemenetluse käigus komisjonile vajalikud rahalised vahendid sellise arutelu korraldamiseks;

Poliitiline vastutus ja komisjoni haldusvastutus
Iga-aastased tegevusaruanded

72.   peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda rõhutab oma 2008. aastat käsitlevas aruandes taas, et mõned aasta tegevusaruanded ei sisalda endiselt kinnitavaks avalduseks piisavat tõendusmaterjali; palub kontrollikojal lisada aastaaruande eri peatükkidesse üksikasjalik analüüs vastavate iga-aastaste tegevusaruannete kohta;

73.   väljendab muret asjaolu pärast, et kontrollikoda leiab jätkuvalt puudusi järelevalve- ja kontrollisüsteemide toimimises ning komisjoni peadirektoraatide avaldustega antud kinnituse osas tehtud asjakohastes reservatsioonides, täpsemalt mis puudutab nende mõju kinnitusele raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, ning tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde nende vastavaid kohustusi selles valdkonnas;

Läbipaistvus ja eetika

74.   rõhutab, et avalikkusel peab olema juurdepääs teabele komisjoniga koostööd tegevate ekspert- ja töörühmade iga liikme kohta, ning nõuab ELi vahendite saajate täielikku avalikustamist;

75.   rõhutab, et komisjon on kohustatud tagama ELi vahendite saajate kohta esitatud andmete terviklikkuse, otsitavuse ja võrreldavuse, sh üksikasjad abisaajate ja nende projektide kohta;

76.   väljendab heameelt asjaolu üle, et teavet ELi vahendite saajate kohta hakatakse avaldama laiemalt ning kättesaadavamal ja kasutajasõbralikumal veebilehel, ning nõuab, et keskportaalist ligipääsetavate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste veebisaitide ülesehitus ja esitusviis oleksid standardsed;

77.   rõhutab taas kord vajadust vaadata läbi praegune volinike käitumisjuhend, et kõrvaldada sealt järgmised puudused: a) puudub „huvide konflikti” mõiste määratlus, b) pole määratud meetmeid, mida võetakse huvide konflikti korral, c) ebaselgus kingituste ja hüvede vastuvõtmise osas ning d) puudub organ, kes peaks tegelema kaebustega ja vabastaks presidendi (võimalikust) enesehindamise kohustusest;

78.   eeldab, et komisjon alustab parlamendiga konsulteerimist praeguse volinike käitumisjuhendi läbivaatamise üle vastavalt ühisseisukohale, millele komisjoni president José Manuel Barroso ning parlamendi töörühm jõudsid 27. jaanuaril 2010 parlamendi ja komisjoni vahelise raamlepingu läbivaatamisel, ning et komisjon võtab vastu volinike käitumisjuhendi uue versiooni hiljemalt 2010. aasta augustiks, märkides samas, et selline läbivaatamine oleks tulnud korraldada enne uue komisjoni nimetamist;

79.   tuletab meelde täieliku läbipaistvuse ja avalikustamise tähtsust seoses komisjoni liikmete kabinettide nende töötajatega, keda ei ole võetud tööle vastavalt personalieeskirjadele;

80.   tuletab samuti meelde, et volinike käitumisjuhendisse tuleks lisada vajalikud eetikanormid ja peamised juhtmõtted, mida volinikud peavad oma talituse töö korraldamisel, eelkõige kaastöötajate nimetamisel järgima, eriti oma kabineti raames;

81.   kutsub komisjoni üles tagama seda, et kõik töötajad oleksid hästi koolitatud ja personalieeskirjade artiklite 22a ja 22b kohastest õigustest ning kohustustest nõuetekohaselt teavitatud;

Juhtimine ja haldusreform

82.   märgib, et haldustoe ja koordineerimisega (mis moodustab ainult osa kõikidest üldkuludest) hõivatud töötajate hulk on pisut vähenenud (31,8%-lt 2007. aastal 30,9%-ni 2009. aastal); tuletab meelde oma varasemaid nõudmisi võtta meetmeid, et selle valdkonna töötajate osakaal oleks 20% (eespool nimetatud 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni lõige 217);

83.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos 2011. aasta eelarve ettevalmistavate dokumentidega (varem esialgse eelarveprojektiga seotud töödokumendid) ametikohtade loetelu, milles on rakendatud 3% vähendamist selles valdkonnas esimese sammuna 20% eesmärgini jõudmiseks Barroso teise komisjoni ametiaja lõpuks;

84.   kutsub komisjoni üles koostama ja esitama enne Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste läbivaatamist alternatiivsed meetodid ametnike ja muude teenistujate töötasu korrigeerimiseks nõuetekohasel õiguslikul ja statistilisel alusel; on seisukohal, et see peaks tulemuseks andma iga-aastase kohanduse laiemapõhjalise arvutamise ja töötasude operatiivsema reguleerimise, mis peegeldaks adekvaatsemalt üldisi majandusarenguid liikmesriikides;

85.   nõuab komisjonilt hinnangut selle kohta, kui õigustatud on kandidaatide paigutamine vaid kõige madalamale palgaastmele nende sobivust arvesse võttes, ning ettepanekute esitamist kvalifitseeritud töötajate paigutamise kohta kõrgematele palgaastmetele; ootab ühtlasi hindamise osana raportit kabinetiliikmete praktilise kasulikkuse kohta pärast teenistusest lahkumist ja seoses kandideerimistingimustega, millele vastamist neilt eeldati;

86.   nõuab komisjonilt seisukohavõttu selle kohta, mil määral on 2004. aasta personalieeskirjade reformis ettenähtud kokkuhoid tegelikult saavutatud, eriti ametnike ja muude teenistujate ravikindlustus- ja pensionialaste sissemaksete suurenemise osas;

87.   teeb ettepaneku, et komisjon jagaks hierarhilised volitused, tehes vahet töötajatel, kes vastutavad raamatupidamise eest, ja nendel, kes vastutavad vahendite ülekandmise eest, järgides sularahahalduse sisekontrolli tavapäraseid turvaeeskirju;

Ametite juhtimine

88.   tuletab meelde oma nõudmist (ülalnimetatud 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni lõiked 254 ja 255), et komisjon töötaks välja ja rakendaks ELi nn reguleerivate asutuste üldist juhtimissüsteemi, samuti kehtestaks ELi asutuste toimiva kontrollisüsteemi;

89.   rõhutab sellega seoses, et teatud ametite õiguslikult sõltumatule saatusele vaatamata vastutab komisjon eelarve täitmise eest (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 lõikele 1, määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklitele 54, 55 ja 185 ning määruse (EÜ. Euratom) nr 2342/2002 artiklile 37 ja artikli 41 lõikele 2;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

90.   on mures, et paljud uurimised kestavad kauem kui üheksa kuud ja riiklikud õigusasutused võtavad vähe järelmeetmeid OLAFi uuritud juhtumite põhjal, ning usub, et OLAFi inimressurssi tuleks hinnata, et näha, kas töötajate arvu suurendamine võiks neis kahes valdkonnas edusamme tuua;

91.   tervitab uue komisjoni püüdlusi jätkata nõukogus ummikusse jooksnud arutelu OLAFi reformi üle 15. jaanuaril 2010 ja esitada hiljemalt 2010. aasta juuliks lubatud ja esialgse tähtaja kaugelt ületanud komisjoni „aruteludokument”, mis oleks nõukogus peetavate läbirääkimiste aluseks;

92.   rõhutab, et tähtis on arvesse võtta parlamendi 20. novembri 2008. aasta esimese lugemise seisukohta, mis käsitleb ettepanekut võtt vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(63), ning soovib taas rõhutada, et OLAFi tulevase tugevuse huvides peaks see jääma komisjoni osaks, säilitades samas sõltumatuse; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317 paneb liikmesriikidele suurema vastutuse, toetades seeläbi parlamendi jätkuvad nõudmist parandada koostööd liikmesriikide ja OLAFi vahel;

93.   soovib näha varakult ettepanekut Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamiseks, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86; soovib olla kaasatud EPPO asutamise aruteludesse;

94.   nõuab, et komisjon esitaks kiiremas korras oma lubatud ja kauaoodatud „auteludokumendi” ja rõhutab taas parlamendi eespool nimetatud 20. novembri 2008. aasta esimese lugemise seisukoha olulisust selles küsimuses; soovib taas rõhutada, et OLAFi tulevase tugevuse huvides peaks see jääma komisjoni osaks, säilitades samas sõltumatuse; toonitab parlamendi seisukohas sisalduvaid ettepanekuid OLAFi peadirektori kohta ja nõuab sobivaima kandidaadi ametisse nimetamist lähemas tulevikus; on seisukohal, et valikumenetlus peab toimuma institutsioonidevahelises raamistikus, võttes täielikult arvesse parlamendi õigusi;

95.   kinnitab taas oma seisukohta, et OLAFi ajutise peadirektori ametisse määramise menetluses tuleb mutatis mutandis järgida eeskirju, mis on kehtestatud OLAFi õiguslikku alust sätestavas aktis, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse kohta(64) artiklis 12; taunib seda, kuidas komisjon on üldiselt personalieeskirju kohaldanud ning väljendab muret, et komisjoni seisukoht võib mõjutada OLAFi tegevuse tulemuslikkust;

VALDKONDLIKUD KÜSIMUSED
Tulud

96.   väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangul on liikmesriikide poolt komisjonile saadetud avaldused traditsiooniliste omavahendite kohta üldiselt usaldusväärsed ega sisalda olulisi vigu ning ka käibemaksul ja RKT-l põhinevad omavahendid on õigesti arvutatud ning komisjoni poolt õigesti kogutud ja ühenduse raamatupidamisaruannetesse kirjendatud;

97.   võtab väga murelikult teadmiseks komisjoni aruande Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja riigivõla statistika kohta (KOM(2010)0001), mis annab alust tõsisteks kahtlusteks Kreeka ametkondade esitatud andmete usaldusväärsuse suhtes; nõuab, et komisjon korraldaks omapoolse uurimise, kontrollimaks 2008. aastal esitatud andmete õigsust ning kinnitamaks kasutatud omavahendite ja nende arvutamise korrektsust ja seaduslikkust;

98.   palub komisjonil esitada oma plaanid Kreeka valitsusega tulevikus tehtava töö kohta; rõhutab, et Euroopa rahaliste vahendite haldamisega tegelevad töötajad tuleb jätta kulude kärpimise meetmetest kõrvale, et tagada haldusstruktuuride säilimine ja terviklikkus;

99.   märgib käibemaksul põhinevate omavahenditega seoses siiski, et endiselt on koguni 1989. aastast pärinevaid reservatsioone, ja kutsub komisjoni üles jätkama koostöös liikmesriikidega jõupingutusi, et tagada reservatsioonide kaotamine mõistliku aja jooksul;

100.   palub komisjonil järgida RKT-põhiste omavahendite puhul kontrollikoja 2008. aastat käsitleva aruande punkti 4.36 soovitust ning esitada parlamendile üksikasjalikud andmed liikmesriikide riiklike statistikaametitele edusammude kohta otsese kontrolli kohaldamisel ja järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamisel;

Ühine põllumajanduspoliitika

101.   väljendab heameelt kontrollikoja audititöö tulemustele tugineva positiivse hinnangu üle, milles öeldakse, et kui maaelu areng välja arvata, ei esinenud põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondades 31. detsembril 2008 lõppenud eelarveaasta maksetes olulisi vigu; avaldab heameelt, et 27 ELi liikmesriigi keskmine veamäär jääb alla 2%, mida kontrollikoda peab aktsepteeritavaks;

102.   võtab murelikult teadmiseks valdkonna abikavade rakendamise veamäärade äärmiselt suure kõikumise liikmesriigiti (Prantsusmaa 0,20 %, Ühendkuningriik 0,24 %, Saksamaa 0,3 %, Kreeka 3,70 %, Rumeenia 12,57 %, Bulgaaria umbes 6%) ja nõuab, et süsteemi üldist usaldusväärsust ei tohi ohtu seada; nõuab täpselt suunatud, koheseid meetmeid, mis toovad kaasa halduskoormuse vähendamise edukatele liikmesriikidele ning tõhusad vastumeetmed;

103.   peab kahetsusväärseks kontrollikoja järeldust, et maaelu arengu kulutustes esineb ikka veel palju vigu, kuigi hinnanguline veamäär on võrreldes eelmiste aastatega madalam;

104.   väljendab heameelt komisjoni hinnangu üle liikmesriikide poolt põllumajanduse kulutuste kohta esitatud avalduste ja iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta, milles järeldatakse, et 2008. aastal oli suurem osa neist kooskõlas seaduslike kohustuste ja komisjoni suunistega;

105.   rõhutab, nagu ka varasematel aastatel, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem on üldiselt mõjus vigade ja põhjendamatute kulutuste riski piiramiseks, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis tõsiseid puudusi kolme liikmesriigi – Bulgaaria, Rumeenia ja Ühendkuningriigi (Šotimaa) – valitud makseasutuste puhul (2008. aastat käsitleva aruande punkt 5.32); möönab siiski, et nende kitsaskohtade kõrvaldamiseks on võetud meetmeid;

106.   nõuab keerukate eeskirjade lihtsustamist ja toetuse andmise kriteeriumide täpsemat kindlaksmääramist, eriti põllumajanduse keskkonnatoetuse kavade puhul, eelkõige komisjoni, aga ka riiklikul tasandil, maaelu arengu kavade raames, ning nõuab samuti, et kõik sidusrühmad saaksid terviklikumad ja selgemad juhised ja suunised ning korraldataks vastavaid koolitusi;

107.   peab kahetsusväärseks asjaolu, et riiklike ametiasutuste poolt kohaldatav maatükkide identifitseerimise süsteem (LPIS) ei ole mõnedes liikmesriikides ikka veel nõuetekohane ja kontrollikoda tuvastas tõsiseid puudusi (Bulgaarias, Hispaanias, Poolas ja Ühendkuningriigis); võtab teadmiseks, et riiklikul tasandil on võetud eri meetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks;

108.   väljendab samuti muret Bulgaarias ja Rumeenias SAPARDi programmi raames tehtud kulutustega seotud vigade pärast, mis sundisid põllumajanduse peadirektoraati tegema aasta tegevusaruandes reservatsiooni; võtab teadmiseks juba olemasolevad tegevuskavad vastuseks komisjoni soovitustele;

109.   rõhutab kiire ja põhjaliku järelkontrolli tähtsust, et tuvastada abikõlbmatud kulud ja/või ebapiisavad tõendavad dokumendid ning teha vajalikud korrektsioonid;

110.   väljendab muret puuduste pärast, mille kontrollikoda leidis seoses liikmesriikide määratlusega selle kohta, mida on vaja maa säilitamiseks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nii et osa abisaajaid saab toetusi ühtse otsemaksete kava (SPS) või ühtse pindalatoetuse kava (SAPS) kohaselt ilma, et nad asjaomase maaga midagi teeksid (2008. aastat käsitleva aruande punkt 5.49);

111.   on seisukohal, et komisjon peaks kõrvaldama kontrollikoja 2008. aastat käsitlevas aruandes välja toodud puudused, sh „põllumajandustootja” määratluse alla mitte kuuluvate abisaajate probleemi, et tõsta sertifitseerimisasutuste töö kindlusastet;

112.   võtab teadmiseks kontrollikoja järeldused ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon parandaks kontrolli nendes liikmesriikides, kes ei järginud ühenduse õigust ning väljusid toetuste maksmisel eeskirjade piiridest;

113.   märgib, et komisjon tõstis esile igas neljandas makseasutuses esinevad võlgnike registriga seotud puudused ning tegi ettepaneku teha finantskorrektsioone ligikaudu 25,3 miljoni euro suuruses summas; märgib samuti, et nimetatud korrektsioonid moodustavad umbes 1,95% eelarveaasta 2008 lõpuks tagasinõutavast summast (1,295 miljardit eurot); rõhutab, et ehkki see jääb alla 2%-list olulisuse läve, viitab see sellele, et võlgnike registri üldisel tasemel eksisteerib oluliste vigade oht;

114.   palub komisjonil teostada põhjaliku järelkontrolli tagamaks, et võlgnevused on õiged ning need kantakse ühenduse eelarvesse nõuetekohaselt;

Ühtekuuluvus

115.   märgib, et 2008. aastal tehtud vahemaksed perioodiks 2007–2013 moodustavad vaid 32% kuludest ning et kontrollikoja märkustes viidatakse eelkõige programmiperioodi 2000–2006 kuludele, mis moodustasid 68% ühtekuuluvusmaksetest aastal 2008; märgib seetõttu, et perioodi 2007–2013 õigusraamistiku tugevdamise ning aastatel 2008 ja 2009 võetud lihtsustamismeetmete mõju pole veel nähtav;

116.   rõhutab, et esmatähtis on vähendada üldist veamäära, mis oli 2008. aastal selles kulutuste valdkonnas jätkuvalt kõrge, ning parandada komisjoni järelevalvet ja tagasinõudmissüsteemi;

117.   väljendab muret ühtekuuluvuse rahastamise valdkonna vigade pärast, mis näitavad, et vähemalt 11% kõigist hüvitatud summadest ei oleks tohtinud välja maksta ja et 2007. aastaga võrreldes pole edusamme tehtud; peab kahetsusväärseks, et finantskorrektsioonid ja tagasinõudmised toimivad ainult osaliselt; märgib, et programmiperioodiks 2000-2006 on tehtud järgmised finantskorrektsioonid: Hispaania 1 535,07 miljonit eurot; Kreeka 881,24 miljonit eurot; Itaalia 693,90 miljonit eurot; Prantsusmaa 248,48 miljonit eurot; Ühendkuningriik 155,94 miljonit eurot; Portugal 128,24 miljonit eurot; Poola 88,99 miljonit eurot; Ungari 40,62 miljonit eurot; Slovaki Vabariik 39,16 miljonit eurot; Iirimaa 25,55 miljonit eurot; Saksamaa 19,33 miljonit eurot; Rootsi 11,30 miljonit eurot;

118.   võtab murega teadmiseks liikmesriikide ametkondade raskused nii perioodi 2007-2013. regulatiivsete nõuete ülevõtmisel (nt ühildamatuse küsimused ELi ja riiklikel tasanditel, viivitused eeskirjade kehtestamisel, ebaselged eeskirjad) kui ka uute juhtimis- ja kontrollisüsteemide kehtestamisel (ülesannete jagamine uute institutsioonide, s.t juhtimis-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste vahel);

119.   taunib asjaolu, et kõrge veamääraga ja rahalistest vahenditest suure osa saanud liikmesriikide suhtes kohaldatav sanktsioonide süsteem ei ole tõhus, kuna need riigid maksavad sissenõudmise korras tagasi ainult 3–5% assigneeringute kogusummast; väljendab muret selle üle, et nõutavate kontrollisüsteemide hoidmise maksumus ületab selle summa ilmselgelt, seega on tegemist negatiivse stiimuliga;

120.   kordab nõudmist lihtsustada veelgi komisjoni kavandatud eeskirju ning samal ajal kehtestada tõhusam kontroll riigi ja ELi tasandil, et struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi tõhusalt rakendada; on seisukohal, et aastatel 2008–2009 teostatud lihtsustamismeetmete mõju objektiivne hindamine on väga vajalik ning kutsub komisjoni üles tegema seda hinnangut enne 2010. aasta lõppu;

121.   võtab teadmiseks kontrollikoja väljendatud mure seoses raskustega fikseerida pelgalt aastaaruandes otsustavalt ja muutumatult ühtekuuluvuspoliitika muutliku ja areneva eelarve tegelik hetkeseis, kuna eelarve suhtes kehtib mitmeaastane dünaamiline graafik, milles lõplike veaprotsentide ja eeskirjade eiramise (koos tagajärgedega), samuti reaalselt tagasinõudmisele kuuluvate summade kinnitamine on võimalik alles palju hilisemas etapis (hiljuti sulges komisjon perioodi 1994-1999 raamatupidamiskontod); seepärast palub komisjonil esitada lisaks kehtivale tegevuskavale koostöös kontrollikojaga ettepanek mitmeaastase eelarveraamistiku ja iga-aastase kontrollisüsteemi vaheliste ebakõlade lahendamiseks; selline ettepanek oleks ühtlasi kasulik suurte Euroopa projektide (näiteks Galileo) tõhusama kontrollimise tagamiseks;

122.   märgib, et 2008. aastal esitatud tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel ei rakendatud 2008. aastal täielikult ning see poleks lahendanud põhiprobleemi, milleks on liiga keerulised eeskirjad koos liikmesriigiti ja kohati isegi piirkonniti erinevate rakendusnõuetega; palub, et komisjon annaks aegsasti liikmesriikide riiklikele ametkondadele suuniste tõlked; rõhutab samuti, et tegevuskava mõju ei ole võimalik hinnata, sest varasematel aastatel tehtud vead mõjutavad endiselt komisjoni hüvitatud kulutusi, nagu kontrollikoda on oma aastaaruandes õigustatult märkinud (punkt 6.34);

123.   on seisukohal, et hoolimata 2008. aasta tegevuskavas kasutusele võetud märkimisväärselt paranenud juhtimis- ja kontrollisüsteemidest, mis tugevdasid komisjoni järelevalverolli struktuurimeetmete osas, on komisjoni tähelepanek, et vaid 31% süsteemidest toimib hästi ja rohkem kui 60% vajab parandamist, ebarahuldav; kutsub seetõttu vastutavaid liikmesriike, piirkondlikke omavalitsusi ja haldusasutusi üles komisjoniga tihedat koostööd tegema, et neid statistilisi näitajaid oluliselt parandada;

124.   märgib, et auditi tulemused näitavad esialgset 5%-list veamäära, mis kajastab programmiperioodil 2007–2013 kehtestatud lihtsustuste positiivset tulemust;

125.   märgib, et komisjoni tegevuskava on võimaldanud komisjonil meetmeid võtta kõigis valdkondades, millele kontrollikoda tähelepanu juhtis; väljendab heameelt komisjoni meetmete üle seoses programme reguleerivate asutuste koolitamise ja neile suuniste andmisega, et parandada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste puhul rakendatava jagatud haldusel põhineva süsteemi toimimist; julgustab komisjoni tegema veelgi suuremaid jõupingutusi ning andma liikmesriikidele suuniseid ja soodustama liikmesriikide tagasinõudmismenetluste ja aruandluse tõhustamist;

126.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et vigu sisaldavate projektide osakaal esinduslikus statistilises valimis oli 43% ning et suurele osale nendest projektidest olid makstud välja liiga suured summad; on siiski seisukohal, et nimetatud tähelepanekut tuleb vaadata komisjoni väite valguses, mille kohaselt komisjon oli puudustest teadlik viie asjaomase programmi puhul kuuest ning oli võtnud parandusmeetmeid; võtab teadmiseks komisjoni teise väite, mida toetas kontrollikoja aastaaruande punktis 6.20 sisaldunud tähelepanek, et 58% vigadest olid vastavusvead ning ei oleks seega mõjutanud kulude hüvitamist;

127.   märgib, et riigihangete eeskirjade rikkumine on kõige sagedasem eeskirjadest kõrvalekaldumise põhjus; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, millest on alguse saanud nimetatud eeskirjadele mittevastavus; toob sellega seoses positiivselt esile kontrollikoja tähelepanekud ja komisjoni algatused lihtsustada struktuurifondide juhtimist ning on arvamusel, et need algatused aitavad vähendada vigade esinemist;

128.   ergutab komisjoni esitama hiljemalt 2011. aastaks ettepaneku aktsepteeritava vigade esinemise riski kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, mis on olnud kõige vigaderohkem valdkond;

129.   palub komisjonil teha kiiresti esialgne analüüs regionaalpoliitika peadirektoraadis ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadis kontrollitegevuseks kasutatud vahendite ja kontrolli tulemuste tulude ja kulude vahekorra kohta;

130.   märgib, et tugevdatud kontrolli- ja õigusraamistiku ning komisjoni tegevuskava positiivne mõju programmiperioodi 2007–2013 veamäärale hakkab avalduma tõenäoliselt alles 2010. aasta lõpus;

131.   on mures, et programmiperioodi 2000–2006 lõppedes on liikmesriikide ametkondadel surve ELi rahastamise täielikuks ärakasutamiseks, mistõttu nad võivad olla esitanud suurema hulga ettenägematuid projekte; rõhutab vajadust tagada, et see olukord ei korduks praeguse programmiperioodi puhul, ning palub komisjonil vajaduse korral kohaldada liikmesriikide suhtes rangelt parandusmeetmeid ja hoiatavaid meetmeid (maksete peatamine ja finantskorrektsioonid);

132.   taunib sellega seoses programmiperioodiga 2007–2013 seotud programmide aeglast käivitamist, mis on tingitud asjaolust, et liikmesriigid on vastavushindamise aruanded ja auditistrateegiad hilinenult esitanud; jagab kontrollikoja seisukohta, et see viivitus suurendab tõenäosust, et kontrollisüsteemid ei enneta ega avasta vigu algusfaasis; kutsub komisjoni taas üles täitma järelevalverolli väga rangelt;

133.   palub komisjonil tuvastada ja liikmesriikide seas levitada parimaid tavasid, mis võimaldaksid vahendite täielikumat ärakasutamist ja parandaksid abisaajate rahavoogu, täiustades ja lihtsustades struktuurifondide rakendusmäärusi riiklikul tasandil;

134.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et programmiperioodi 2007–2013 puhul tugevdatakse kontrollisätteid ning selgitatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustusi; hindab sellega seoses iga programmi jaoks loodud auditeerimisasutuse lisandväärtust ning jagab komisjoni ootusi, et auditeerimisasutuse esitatud iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus peaksid tõstma riiklike kontrollisüsteemide kinnituse usaldusväärsust;

135.   palub, et komisjon esitaks oma tulevases koondaruandes ja peadirektoraatide aasta tegevusaruannetes selge teabe, millistes liikmesriikides on kõige ebatõhusamad kontrollisüsteemid, ning koostaks iga fondi kohta iga-aastase liikmesriikide pingerea; lisaks palub kontrollikojal oma auditite põhjal sama pingerea koostada;

136.   juhib tähelepanu kontrollikoja tähelepanekule, et nagu 2007. aastalgi, ei rõhuta aasta tegevusaruannete reservatsioonide ulatus ega maht piisavalt eeskirjade eiramisest ja ebatõhusatest kontrollisüsteemidest tulenevate probleemide tõsidust; on seepärast seisukohal, et peadirektoraatide lähenemisviis peaks olema läbimõeldum ning reservatsioonide ulatus suurem;

137.   juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika kulutuste mitmeaastasest haldussüsteemist tulenevale eripärale ning rõhutab, et finantskorrektsioone tehakse järgnevate aastate jooksul ja programmiperioodi lõppedes, kuna siis on komisjonil enamasti võimalik suur osa rikkumistest tuvastada ning need parandada;

138.   väljendab heameelt kvartaliaruannete üle, mille komisjon esitab finantskorrektsioonide kohta, ning finantskorrektsioonide tugevdamise üle komisjoni poolt 2008. ja 2009. aastal; peab siiski kahetsusväärseks, et finantskorrektsioonide süsteem ei avalda liikmesriikidele hoiatavat mõju, sest liikmesriigid saavad asendada kõik komisjoni või kontrollikoja poolt abikõlbmatutena määratletud kulud abikõlblike kuludega; on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et tulevikus oleks võimalik kulusid teiste kuludega asendada asjaomase liikmesriigi vahendite mahu vähenemiseta üksnes juhul, kui rikkumised on tuvastanud kõnealune liikmesriik;

139.   taunib mõnede liikmesriikide poolt komisjonile tagasinõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta esitatavate aruannete viletsat kvaliteeti, mis piirab komisjoni poolt parlamendile esitatavate kvartaliaruannete kasulikkust ja terviklikkust; palub komisjonil astuda täiendavaid samme tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi, rangelt kontrollides ja hinnates esitatud andmete usaldusväärsust ja terviklikkust, ning ootab sertifitseerimisasutuste uusi suuniseid, sh komisjoni soovitusi aruandlusmenetluse parandamise kohta; palub, et komisjon nimetaks oma tulevases koondaruandes need liikmesriigid, kes ei täida aruandlusnõudeid täies ulatuses;

140.   märgib, et 2008. aastal liikmesriikide poolt OLAFile teatatud eeskirjade eiramise juhtumite arv erineb liikmesriigiti oluliselt: Itaalias 802, Hispaanias 488, Ühendkuningriigis 483, Portugalis 403, Saksamaal 372, Poolas 329, Madalmaades 262, Rootsis 146, Prantsusmaal 98, Kreekas 96, Tšehhi Vabariigis 80, Slovaki Vabariigis 62, Ungaris 39, Austrias 37, Belgias 35, Eestis 28, Soomes 28, Leedus 26, Lätis 22, Sloveenias 13, Küprosel 4, Bulgaarias 4, Iirimaal 2, Maltal 1, Rumeenias 0; väljendab muret, et see ei viita sidusale aruandlussüsteemile;

141.   märgib, et komisjonile ei teatatud ühestki pettuse juhtumist seoses auditeeritud projektidega, ja rõhutab, et kontrollikoja aruandes esitatud veamäär ei viita tingimata pettusele;

142.   palub komisjonil esitatud arvandmete usutavust pidevalt jälgida ja kontrollida oma uuringute põhjal nende aruandlussüsteemide tõhusust, mille puhul eeskirjade eiramiste arv tundub olevat ebatavaliselt madal;

143.   palub komisjoni esitada üksikasjalik teave Kreeka ametkondade poolt pärast laastavaid metsapõlenguid Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tehtud maksete rakendamise arvandmete ja jaotusskeemide kohta; kutsub komisjoni üles andma teavet teostatud järelkontrollide ja nende tulemuste kohta;

144.   väljendab heameelt kontrollikoja otsuse üle lisada 2010. aasta tööprogrammi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) audit turismi, naiste kutseõppe ja joogivee varustuse valdkonnas, mis on erilise tähtsusega kohalike kogukondade arengu seisukohalt;

145.   palub kontrollikojal hinnata, kuidas korraldusasutused on teinud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi välishindamist, ning pöörata erilist tähelepanu hindamise sõltumatusele, kui selle eest maksab hinnatav;

146.   palub kontrollikojal hinnata inimressursside seisukohast liikmesriikide auditiasutuste suutlikkust teha auditeid, samuti nende sõltumatust, kui nad teostavad juhtimise kontrollisüsteemi vastavushinnangut;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

147.   väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) eraldatud rahaliste vahendite osas oli kulukohustuste kasutusmäär 100% (10,6 miljardit eurot) ja maksete assigneeringute kasutusmäär 97,1% (8,8 miljardit eurot); tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel;

148.   omab tõendeid Euroopa Sotsiaalfondi puudutava madalama veamäära kohta kui struktuurifondide osas üldiselt esitatud 11%; ergutab komisjoni esitama oma arvnäitajat Euroopa Sotsiaalfondi veamäära kohta ja kaaluma fondi suuremat autonoomsust järgmisel finantsperioodil;

149.   tuletab meelde, et pettuse ja korruptsiooni vastaste meetmete võtmine on rahalisi vahendeid haldava tööhõive peadirektoraadi ülesanne; väljendab heameelt tiheda koostöö üle OLAFiga; nõuab selle tagamist, et pettusejuhtumeid Euroopa Sotsiaalfondis uuriksid ja karistaksid ka riiklikud õigusasutused;

150.   märgib, et vigade rohkus ei viita tingimata pettusele, ning nõuab seetõttu, et edaspidi tehtaks selget vahet pettuse ja vigade määra vahel;

151.   hindab komisjoni püüdlusi saada kõigilt liikmesriikidelt põhjalik aruandlus auditeerimisasutuste iga-aastaste kontrolliaruannete ja ülevaatlike aastaaruannete kaudu; palub aruandluskohustuse ülevaatamist, et teavet topelt ei küsitaks; peab riiklike haldus- ja kontrolliasutuste suutmatust esitada aruandeid või puudulike aruannete esitamist ning finantseeskirjades kehtestatud miinimumnõuete eiramist vastuvõetamatuks ja karistust väärivaks; palub seepärast komisjonil töötada välja ettepanekud, kuidas kehtivat aruandluskohustust parandada ja sanktsioonimehhanismiga laiendada;

152.   märgib, et vahendite eraldamisel võivad tekkida huvide konfliktid rahaliste vahendite haldajate ja toetuse saajate vahel; palub komisjonil rakendada meetmeid eeskirjade kehtestamiseks huvide konflikti vältimise eesmärgil vahendite eraldamisel, andes riiklikele ametiasutustele asjakohased vahendid;

153.   rõhutab Euroopa Sotsiaalfondiga seoses sihtrühmade ja projektide elluviijate erivajadusi; teeb ettepaneku, et projektide kaasrahastamine peaks hõlmama ka vabatahtlikku tegevust mittetulunduslikes organisatsioonides ja seda tüüpi tegevust; palub projektide elluviijatelt ajakohastatud andmeid Euroopa Sotsiaalfondi halduskulude kohta riikide ja projektide kaupa;

154.   tuletab meelde viimaseid muudatusi struktuurifonde käsitlevates määrustes (määrus (EÜ) nr 1341/2008(65), määrus (EÜ) nr 284/2009(66), määrus (EÜ) nr 396/2009(67), määrus (EÜ) nr 397/2009(68) ja määrus (EÜ) nr 846/2009(69)), mille eesmärk oli haldusmenetluste lihtsustamine; nõuab aruannet nende muudatuste mõju kohta;

155.   märgib, et sellistel lihtsustamismenetlustel on oluline roll halduskoormuse vähendamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuid rõhutab, et samas on oluline tagada, et nende menetlustega ei kaasneks tulevikus suurem vigade määr;

Sisepoliitika
Teadusuuringud, energeetika ja transport

156.   väljendab heameelt, et selle poliitikavaldkondade rühma puhul on vigade arv varasemate aastatega võrreldes pisut vähenenud ning paranemine on toimunud ka hilinenud maksete osas, sest kontrollikoda leidis, et komisjon on 2008. aastal oma tulemuslikkust tunduvalt parandanud, tehes abisaajatele õigeaegseid makseid;

157.   nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik võimaliku, et säilitada 2008. aasta positiivne suundumus selles valdkonnas, mis jääb komisjoni otsese finantshalduse alla;

158.   märgib siiski murelikult, et teadusuuringute, energeetika ja transpordi valdkonnas ilmnes kontrollikoja auditis taas kord oluline vigade määr abisaajatele tehtud maksete osas ning komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemides, mis ei vähenda suuremana näidatud kulude hüvitamisega kaasnevat riski piisavalt;

159.   on eriti mures reservatsiooni pärast, mille tegid neli teadusuuringute rühma teenistust, tingituna kuuenda raamprogrammi väljamaksetaotlustega seotud jääkvigade määrast;

160.   võtab samuti teadmiseks süsteemse erinevuse ELi vahendite saajate kohtlemises eri sektorite, programmide ja haldusviiside puhul;

161.   on mures, et ELi maine võib kannatada, kui sidusrühmad mõistavad, et põllumajanduse valdkonnas kohaldatakse rangemaid kontrollisüsteeme kui teadusuuringute puhul;

162.   märgib, et mõnesid teadusuuringute rahastamisega seotud õigussätteid (nt. sanktsioone käsitlevaid) varem ei kohaldatud, ning palub komisjonil see olukord lahendada ning tagada kehtivate õigussätete täielik ja ühtne kohaldamine;

163.   tuletab samas meelde oma eespool nimetatud 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonis (lõige 117 jt) esitatud nõudmisi, eriti nõuet hoiduda mis tahes tagasiulatuvatest muudatustest, samuti nõuet abisaajate õigustatud ootuste täitmise kohta, nõuet kiirendada keskmistele personalikuludele rakendatava metoodika sertifikaatide vastuvõtmist, milles pole saavutatud mingit märgatavat edu; palub komisjonil esitada hea õigusloome huvides tulevikus nii eesmärkide kui ka menetluste osas realistlikud ettepanekud;

164.   märgib sellega seoses sügava murega, et kinnitatud on ainult üks sertifikaat keskmistele personalikuludele rakendatava metoodika kohta;

165.   peab ühtlasi kahetsusväärseks, et puudub selge teave Galileo varade kohta; palub komisjonil hankida vajalik teave, et koostada varaloend, teha kindlaks kajastamise kriteeriumid ning hinnata Euroopa Kosmoseagentuuri valduses olevaid Galileo varasid; palub komisjonil see teave enne 2010. aasta lõppu parlamendile saata;

166.   on mures, et kehtiva raamprogrammi praegune regulatsioon ei vasta nüüdisaja teaduskeskkonna vajadustele, ning on veendunud, et uut raamprogrammi tuleb veel rohkem ajakohastada ja lihtsustada;

167.   on seisukohal, et väljamaksetoetuste arvutamiseeskirjade lihtsustamine on olukorra parandamiseks vajalik, ning kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi töötamaks programmide kaudu toetuste saajate jaoks välja kõige lihtsamini rakendatavad eeskirjad; palub selgelt kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas abisaajate kuluarvestuse metoodika vastab sätestatud nõuetele;

168.   rõhutab, et komisjon peab tagama range kontrollide kohaldamise, eelkõige kontrollitõendite usaldusväärsuse parandamise ning mõjusa järelauditit käsitleva strateegia rakendamise abil, määrates vajadusel trahve ja tehes deklareeritud kulude põhjendamatu hüvitamise juhtudel õigeaegseid tagasinõudmisi või kohandusi, nagu kontrollikoda soovitas;

169.   palub komisjonil samuti mõelda tegevuse jaotumise üle teadusuuringute peadirektoraatide vahel, mis koos ühtse haldusteabesüsteemi puudumisega raskendab kontrollikoja hinnangul koostöö tegemist, eelkõige audititulemuste järelkontrolli puhul;

Keskkond, rahvatervise ja toiduohutus

170.   on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav;

171.   rõhutab, et keskkonnaga seotud eelarveridadel oli eelarve üldine täitmismäär 95,15%, rahvatervise peatükis täideti kulukohustuste assigneeringutest 99,75% ning toiduohutuse ja loomade tervishoiu peatükis täideti eelarve 98% ulatuses; on seisukohal, et sellised tulemused on rahuldavad;

172.   märgib, et 2008. aasta eelarvest rahastati kuut katseprojekti ja nendega seotud ettevalmistavaid meetmeid;

173.   tunneb heameelt LIFE+ tegevuseelarve 99,26% täitmise üle; märgib, et välja valiti 196 projekti; märgib, et 52% vahenditest eraldati looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud projektidele; on siiski seisukohal, et komisjoni tööd kaasrahastatavate projektide jätkusuutlikkuse tagamisel on võimalik veelgi tõhusamaks muuta;

174.   märgib sellega seoses, et tööd saaks tõhustada, tagades, et konkursikutsete avaldamise ajaks oleksid toetusmeetmed juba kehtestatud, parandades LIFE`i projektide kaudu saadud teadmiste levitamist ning tugevdades projektide lõpetamisele järgnevaid süstemaatilisi järelmeetmeid;

175.   kustub komisjoni üles pakkuma taotlejatele täiendavat abi ja konkreetset koolitust ning töötama välja kasutajasõbralikud suunised; rõhutab, et viivitamatut tähelepanu tuleks pöörata programmi nendele osadele, mille täitmise tase on muutunud madalaks, ja et on vaja vastavalt tegutseda;

176.   rõhutab, kui tähtis on pakkuda täiendavat ja sihipärast abi rahvastervise programmi raames projekte elluviivatele taotlejatele, et vältida põhjendamatuid väljamaksetaotlusi ja puudulike finantsaruandeid, mille tagajärjel menetlused pikenevad; on samuti seisukohal, et pakkumiskutsed peavad olema selged ja kasutajasõbralikud, et vältida taotlusi, mis ei vasta nende suurusest ja nendega seotud suurtest kuludest tulenevalt selgelt tingimustele või on halva kvaliteediga;

177.   märgib rahuloluga, et ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi eelarve täitmine on rahuldav, ja on veendunud selle instrumendi vajalikkuses;

178.   tuletab komisjonile meelde kohustusi seoses Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiga; märgib, et Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet haldas 256 kaasrahastatavat projekti, mille kogukulu ELi eelarves on 119 miljonit eurot, ning korraldas ekspertide kohtumisi ja teabepäevi; on seisukohal, et Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti tegevust võib 2008. aastal pidada rahuldavaks;

Siseturg ja tarbijakaitse

179.   peab kahetsusväärseks, et komisjoni peadirektoraatide ning teenistuste iga-aastased tegevusaruanded on internetis kättesaadavad ainult ühes keeles; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks olukorda tulevaste aastate aruandeid silmas pidades;

180.   juhib tähelepanu sellele, et paljudes olukordades tekivad eelarve täitmisel vead kuludega seotud eeskirjade ja menetluste liigse keerukuse tagajärjel; innustab seetõttu komisjoni muutma õigusraamistikku veelgi lihtsamaks, et oleks eelkõige võimalik lahendada mõnedes kontrollisüsteemides endiselt püsivad probleemid;

181.   taunib asjaolu, et vaatamata kontrollikoja arvukatele soovitustele ja asjaolule, et tollimaksud moodustavad 2008. aasta eelarve kogutuludest märkimisväärse osa, kontrollivad liikmesriigid importi füüsiliselt endiselt väga harva; kutsub seetõttu komisjoni üles paluma liikmesriikidel leida asjakohane tasakaal impordi füüsilise kontrollimise ja ettevõtjate suhtes kohaldatava tollivormistusjärgse kontrolli vahel;

182.   tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud, et saavutada siseturu rakendamise ja arendamisega (eelarverida 12 02 01) seotud maksete assigneeringute 92% täitmismäär; võtab teadmiseks programmi SOLVIT (eelarverida 12 02 02) 48% täitmismäära, mis on tingitud maksete assigneeringute kasutamisest ainult esimesel kõnealuse eelarverea loomise aastal; on seetõttu rahul, et kulukohustuste assigneeringutest täideti 97%;

183.   tunnistab, et tollipoliitika valdkonna (eelarveread 14 04 01 ja 14 04 02) maksete assigneeringute 97% täitmismäär on tänu parandatud arvestusmeetodile oluliselt parem eelmise aasta määrast, ning innustab komisjoni samamoodi jätkama;

184.   hindab edusamme, mida on tehtud, et saavutada tarbijapoliitikaga (eelarveread 17 02 01 ja 17 02 02) seotud maksete assigneeringute 97% täitmismäär.

Transport ja turism

185.   võtab teadmiseks, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2008. aasta eelarves nähti konkreetselt transpordi- ja turismikomisjoni tegevusvaldkonna poliitiliste meetmete jaoks ette 2 516 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 703 000 000 eurot maksete assigneeringutena; võtab ühtlasi teadmiseks, et nendest summadest nähti

   üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) jaoks ette 969 425 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ning 892 308 000 eurot maksete assigneeringutena;
   transpordiohutuse jaoks ette 13 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 10 000 000 eurot maksete assigneeringutena;
   Marco Polo programmile ette 39 080 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 37 958 000 eurot maksete assigneeringutena;
   transpordiametitele ja Galileo järelevalveasutusele ette 96 160 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 98 000 000 eurot maksete assigneeringutena;
   teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames transpordi jaoks, sealhulgas esmatähtsa valdkonnana säästva linna liikumiskeskkonna jaoks ette 468 472 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 345 402 000 eurot maksete assigneeringutena;
   transpordi turvalisuse jaoks, sealhulgas ettevalmistava meetme jaoks, mille eesmärk on soodustada piiriülest liiklust ELi kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides, ette 5 350 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena;
   turismi jaoks ette 2 500 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 500 000 eurot maksete assigneeringutena;

186.   võtab teadmiseks, et 2008. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas kontrollikoda keskenduda pigem teadus- ja energiapoliitikale kui transpordipoliitikale;

187.   on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt kõrge kasutusmääraga, mis mõlemad ulatuvad peaaegu 100%, ja palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks ELi võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetas suuremat ühenduse eelarvest rahastamist; märgib, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsete projektide läbivaatamine 2010. aastal annab võimaluse hinnata, kas kulutused olid piisavad ja tõhusad;

188.   väljendab muret selle pärast, et juba teist aastat järjest on olnud transpordiohutuse jaoks ette nähtud maksete assigneeringute kasutusmäär väike (79%); märgib, et programmile Marco Polo II ette nähtud maksete assigneeringute kasutusmäär oli eriti väike (40%) ja et transpordisüsteemide optimeerimiseks ette nähtud makseid kasutati ainult 67% ulatuses; tuletab meelde, et kõikidel neil juhtudel oli 2008. aasta eelarve summa sama mis komisjoni esialgses eelarveprojektis soovitatud summa;

189.   tunneb kahetsust reisijate õiguste toetuseks ette nähtud maksete assigneeringute erakordselt madala kasutusmäära üle (27%); märgib, et tehtud maksed moodustavad vaid 55% komisjoni esialgses eelarveprojektis soovitatud summast; rõhutab, et investeerimine muu hulgas reisijate teavitamisse nende õiguste kohta on äärmiselt oluline eeskirjade tõhusa kohaldamise seisukohast;

190.   rõhutab Galileo programmi jaoks ette nähtud maksete assigneeringute kasutamise ebapiisavust (50%), võttes arvesse programmi tähtsust säästvale logistika- ja transpordisektorile;

191.   nõuab komisjonilt üksikasjalikku selgitust selle alakulutamise kohta ning aruannet komisjoni võetavate meetmete kohta, mille eesmärk on ära hoida ära selle probleemi kordumine tulevikus;

192.   märgib, et tehingute pisteline kontroll tõi välja vea ülemmäära, mis on arvatavasti 2% kuni 5%; palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi, et veamäär oleks alla 2%;

193.   märgib rahulolevalt, et kontrollikoja hinnangul oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; väljendab muret viivituste pärast töölevõtmisel ja toetab ameti eesmärki täita praegu vabad olevad kohad;

194.   avaldab kahetsust andmete puudumise üle turismivaldkonna meetmete kohta ning väljendab heameelt Lissaboni lepinguga kehtima hakanud uue õigus- ja majandusraamistiku üle, mis võimaldab töötada selles sektoris välja Euroopa Liidu tasandil meetmeid (sotsiaal- ja kultuuriturism, turismi tippsihtkohad jne) mitmeaastase eelarveraamistiku toel;

195.   kordab oma nõudmist, et komisjon edastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal üksikasjalikuma kirjelduse iga eelarverea kulude kohta, kõrvutades seda selle eelarverea kohta tehtud kommentaaride/märkustega;

Kultuur ja haridus

196.   tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle saavutada suurem läbipaistvus ja kliendisõbralikkus ning toetab edasisi sellesuunalisi samme; nõuab, et mitmeaastaste programmide eelseisva vahehindamise raames viidaks läbi rakendus- ja juhtimisstruktuuride põhjalik hindamine; soovitab hindamisel arvestada komponente, millega mõõdetakse, kuidas kliendid on riiklike ametitega rahul; tuletab sellega seoses meelde, et peaaegu 70% mitmeaastaste programmide rahalistest vahenditest eraldatakse riiklike ametite kaudu;

197.   toetab suuniseid, mille komisjon on riikide asutustele riiklike ametite tegevuse järelevalve kohta andnud ja mille eesmärk on muuta programmide haldamine liikmesriikidele lihtsamaks; innustab komisjoni pidama ka edaspidi aktiivselt järelevalvet riiklike asutuste elluviidavate programmide haldamise üle, et hoida ära mitmeaastaste programmiosade rakendamisel tekkida võivad katkestused; toetab komisjoni järgitavat ranget joont peatada maksed riiklike ametitele, kui halduses on tuvastatud puudusi; kutsub kõiki osapooli üles töötama selle nimel, et hoida ära tagajärjed, mida sellised tõrked abisaajatele kaasa toovad; kutsub komisjoni üles hoidma riiklike ametite korraldus- ja personalikulud läbipaistvuse ning kulude kontrollimise huvides toetusteks makstavatest vahenditest lahus;

198.   juhib tähelepanu ohtudele seoses kontrollimeetmetega, mis ei vasta hallatavate eelarvete suurusele; on seisukohal, et kohaldatavad kontrollinõuded ei tohi mingil juhul avaldada survet mastaabi suurendamiseks, sest selle tagajärjel muutuks künnis osalejatele kõrgemaks;

199.   kutsub komisjoni üles töötama finantsmääruse läbivaatamisega seoses välja uus kord, mille kohaselt oleks abisaajatel võimalik omavahendeid suurendada, kartmata et neile ELi kaasrahastamissüsteemi alusel eraldatud toetuse suurus selle tagajärjel väheneb;

200.   kutsub komisjoni üles püüdma koos liikmesriikide ametitega leida mõistlik ja paindlik lahendus probleemile, mis on seotud kasutamata jäänud detsentraliseeritud eelarve intressidega, millelt peetakse maks kinni liikmesriikides, kuid mille riiklikud ametid peavad täies ulatuses tagasi maksma;

201.   märgib, et maksetega seotud vigu on oluliselt vähem; on siiski seisukohal, et vahe- ja lõppmaksete osas on vaja veel parandusi teha; kutsub komisjoni üles elukestva õppe programmiga seotud järelkinnitamise menetluse üle kontrollkülastuste ja vahetu kontrollimise abil põhjalikumat järelevalvet pidama;

202.   kutsub komisjoni üles analüüsima bürokraatlikke takistusi programmi „Noored liikvel” elluviimisel; nõuab, et eelkõige programmi tegevuste 1.1 ja 1.3 alla kuuluvad meetmed muudetaks kergesti rakendatavaks; rõhutab, et valikukriteeriumid peavad olema taotlejatele läbipaistvad ja mõistetavad; kutsub komisjoni üles kaaluma programmi „Noored liikvel” raames uue vahendite jagamise viisi kasutuselevõtmist, tänu millele oleks vahendeid võimalik saada ka väikestel ja noorteprojektidel, kel ei ole praegu võimalik omavahendeid kasutada;

Kodanikuõigused ning justiits- ja siseasjad

203.   märgib vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste kasutamise taseme suhtelist vähenemist 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga (87,51% 2008. aastal võrreldes 90,29%-ga 2007. aastal); märgib, et 75 000 000 eurot kanti üle 2009. aastasse, kuid täheldab, et komisjoni teenistustelt laekunud teabe kohaselt võeti enne 31. märtsi 2009 selle summa ulatuses kulukohustusi; rõhutab, et maksete kasutamise tase suurenes võrreldes 2007. aastaga (80,88% 2008. aastal võrreldes 60,41%-ga 2007. aastal); kutsub õiglus-, vabadus-ja turvalisusküsimuste peadirektoraati üles proovima jätkata kulukohustuste ja maksete maksimaalset kasutamist ka 2009. aastal;

204.   avaldab kahetsust, et välispiirifondi raames sai komisjon teha liikmesriikidele esimesed eelmaksed alles 2008. aasta viimastel kuudel, kuna rakenduseeskirjad võeti vastu alles 5. märtsil 2008 ning kuna osa liikmesriike esitas juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse algversiooni ning programmi dokumendid suure hilinemisega või oli nende kvaliteet ebapiisav;

205.   märgib, et ka eelseisvatel aastatel peaks ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmine põhinema hinnangul, mille asjaomane komisjon on andnud ameti kogu aasta tegevusele.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem

206.   peab suureks probleemiks teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomises esinevaid viivitusi, samuti nende viivituste mõjusid ELi eelarvele ja liikmesriikide eelarvetele; märgib, et 2010. aasta jaanuari lõpus läbi viidud SIS II projekti stabiilsuse, usaldusväärsuse ja toimivuse nn esmane test ei olnud edukas;

207.   tuletab meelde 24. oktoobri 2008. aasta nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)(70) ja 24. oktoobri 2008. aasta nõukogu otsusega nr 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)(71) sätestatud komisjoni kohustust esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu tagant eduaruanne SIS II väljatöötamise kohta ja migratsiooni kohta süsteemist SIS I+ süsteemi SIS II, kusjuures esimene aruanne tuli esitada 2009. aasta esimese kuue kuu möödumisel; märgib, et 2009. aasta jaanuari ja juuni vahelist perioodi hõlmanud esimene eduaruanne (KOM(2009)0555), mis avaldati 22. oktoobril 2009, on aegunud ja järgmist eduaruannet pole veel avaldatud;

208.   rõhutab taas nõukogu ja parlamendi poolt komisjonile esitatud taotlust, mille nõukogu esitas oma 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II edasise suuna kohta ja parlament oma 22. oktoobri 2009. aasta resolutsioonis teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi edenemise kohta(72) ja mille kohaselt peab komisjon tagama teise põlvkonna SISi väljatöötamise finantsalaste aspektide täieliku läbipaistvuse;

209.   rõhutab, et komisjon peab täitma oma aruandekohustused õigeaegsemalt ja läbipaistvamal viisil;

210.   palub kontrollikojal teostada põhjalik audit ja esitada eriaruanne, milles antaks hinnang SIS II projekti komisjonipoolsele juhtimisele alates projekti algusest (esimesest pakkumiskutsest);

211.   jätab endale õiguse hoida reservis vahendeid, mis tuleb 2011. aasta eelarves eraldada SIS II väljatöötamisele, et tagada täielik parlamentaarne kontroll protsessi üle ja ülevaade sellest;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

212.   tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 alusel on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, mida tuleks järgida kõigis Euroopa Liidu tegevusvaldkondades, ning seetõttu peaks see ka olema jälgitav Euroopa Liidu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

213.   peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel ei ole seni rakendatud; seetõttu kordab oma nõudmist komisjonile astuda täiendavaid samme selleks, et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tegelik arvessevõtmine eelarve planeerimisel;

214.   väljendab heameelt komisjoni koostatud teostatavuse uuringu(73) üle, milles käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel, ning palub kõigil Euroopa Liidu eelarvemenetluses osalejatel uuringut eelarve koostamisel, täitmisel ja auditeerimisel arvesse võtta;

215.   palub komisjonil teha täiendavaid jõupingutusi soopõhiste andmete saamiseks, mida saaks lisada eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportitele, kuna praegu kättesaadavad piiratud andmed ei anna olukorrast nõuetekohast ülevaadet;

216.   palub kontrollikojal pühendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportites eraldi osa soolise võrdõiguslikkuse aspektidele;

217.   tunneb heameelt aastateks 2007–2013 ettenähtud rahastamismehhanismide lihtsustamise üle, kuid peab kahetsusväärseks, et sellele vaatamata leiti jälle vigu paljude 2008. aastal ühtekuuluvusprojektidele (kuhu all kuuluvad Euroopa Sotsiaalfond ja sooline võrdõiguslikkus) tehtud maksete osas; seetõttu palub komisjonil tagada rahastamismehhanismide tõhustamine;

Välismeetmed

218.   märgib 2007. ja 2008. aasta kogemustele tuginedes, et selles poliitikavaldkonnas on jätkuvalt vaja parandada kulutuste läbipaistvust, eriti Euroopa välisteenistuse loomise valguses;

219.   palub komisjonil esitada enne 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõppu konkreetsed, üksikasjalikud ja kõikehõlmavad kavad Euroopa välisteenistuse personali ning organisatsioonilise ja kontrollistruktuuri kohta, näidates eelkõige ära töötajate arvu suurenemise ja töökohad, kavandatud eelarvelised mõjud ning põhikirja ja finantsmääruse muudatused, ning alustada esitatud ettepanekute alusel viivitamata eelarvepädeva institutsiooniga läbirääkimisi; välistab ähmastel raamlepingutel põhinevad läbirääkimised;

220.   on veendunud, et parlamendi kontrollivolitused eelarve täitmisele heakskiitu andva asutusena ei tohiks välisteenistuse loomisega mingil juhul väheneda; palub komisjonil seda praeguse finantsmääruse läbivaatamise ettepaneku puhul silmas pidada(74); rõhutab, et nimetatud läbivaatamine peaks olema osa iga kolme aasta järel toimuvast tavapärasest läbivaatamisest; lükkab tagasi komisjoni poolt kavandatud kiirmenetluse idee;

221.   võtab väga murelikult teadmiseks kontrollikoja üldise hinnangu, et kõigi asjaomaste peadirektoraatide (AIDCO, RELEX, ELARG ja ECHO) järelevalve- ja kontrollisüsteemid on endiselt ainult osaliselt tõhusad, samuti kontrollikoja järelduse, et selle poliitikavaldkonna maksete puhul esines olulisi vigu; juhib tähelepanu asjaolule, et sarnaselt varasematele aastatele esinesid vead peamiselt delegatsiooni ja abisaaja tasandil;

222.   väljendab heameelt, et koostöötalitus EuropAid on oma järelevalve- ja kontrollisüsteeme parandanud; innustab EuropAidi siiski tegema vajalikke täiustusi oma eelkontrollides, et oleks võimalik kasutada välisauditeid ning kõrvaldada ebakõlad ja puudused aasta auditikavas, CRIS auditimoodulis ning audititulemuste üldises järelevalves;

223.   nõuab tungivalt, et välissuhete peadirektoraat tugevdaks järelkontrolle ning kõrvaldaks kontrollikoja poolt tuvastatud nõrkused projektide finantsjuhtimises ja järelevalves; väljendab heameelt, et välissuhete peadirektoraat on tunnistanud vajadust sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörata;

224.   juhib tähelepanu OLAFI uurimuse all olevate võimalike pettusjuhtumite suurele arvule (102 juhtumit) selles poliitikavaldkonnas – see on suuruselt teine näitaja sisejuurdluste järel; tunneb heameelt, et OLAF pöörab uurimis- ja ennetustegevuses ning tugevdatud koostöös peatähelepanu välisabile;

225.   taunib asjaolu, et rahvusvaheliste organisatsioonide ja eelkõige ÜRO poolt (rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt korraldatava halduse raames) hallatavate ELi vahendite üle läbipaistvuse saavutamine viibib; taunib raskusi, millega kontrollikojal on tulnud silmitsi seista (hoolimata komisjoni korduvatest nõudmistest järgida finants- ja haldusraamistiku lepingut), et saada ÜRO-lt auditiaruandeid ja asjakohaseid dokumente; tunnustab ja tervitab tehtud edusamme, eelkõige kontrollkülastuste juhendit käsitleva lepingu sõlmimise üle 2009. aasta aprillis ja ühiste aruandlussuuniste allkirjastamise üle;

226.   möönab, et ÜRO organisatsioonidel on tihti erikogemusi ja -teadmisi, mida mujalt on raske leida; väljendab siiski muret, et komisjon ei suuda eelnevalt veenvalt tõestada, kas ÜRO organisatsiooni valimine on tegelikult tõhusam kui muud abi andmise vahendid(75); palub komisjoni kasutada läbipaistvamat ja objektiivsemat abi rakendamise kanalite valiku protsessi;

227.   võtab teadmiseks jätkuva suundumuse suurendada makseid mitme rahastajaga fondidesse (ja eelkõige ÜRO-le) rahastajate head koostööd käsitlevate põhimõtete kohaselt; väljendab siiski rahulolematust seoses pidevate probleemidega, millega kontrollikoda ÜRO agentuuride finantsdokumentide hindamisel kokku puutub; väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon on võtnud kontrollikoja auditiprotsesside hõlbustamiseks, ning nõuab täiendavaid meetmeid Euroopa Liidu finantshuvide igakülgseks kaitsmiseks ja protsessi läbipaistvuse suurendamiseks, vajaduse korral muu hulgas finants- ja haldusraamistiku lepingu muutmise teel;

228.   rõhutab sellega seoses oma suurt pettumust ja rahulolematust asjaoluga, et komisjon ei ole siiani loonud kriisiohjamise rakendamiseks tõelist Euroopa vahendit, nagu seda nõuti varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides; rõhutab veelkord, et seda tuleb viivitamata teha, ja kutsub komisjoni uut koosseisu üles looma finantsmääruse eesseisva läbivaatamise käigus võimalust hallata ise mitut abiandjat hõlmavaid sihtfonde;

229.   tervitab positiivset arengut läbipaistvuse, eesmärkide ja doonorriikide tegevuse rahvusvahelise kooskõlastamise valdkonnas, mis saavutati PEGASE mehhanismi(76) loomise kaudu, mis omakorda tugineb TIM(77)-ile, kuid mis on kohaldamisalalt laiem, hõlmates nii TIM-i kulusid kui ka majandustegevuse taaskäivitamisega seotud kulusid – eelarvetoetus, infrastruktuuri ja sotsiaalmeetmete rahastamine – vastavalt Palestiina reformi- ja arengukavale;

230.   võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse kehtestada Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi strateegia kavandamise dokumentides selged strateegilised eesmärgid ja mõõdetavad tulemuslikkuse näitajad; on seisukohal, et sarnaseid meetmeid tuleks võtta ka seoses muude välisvahenditega, mis on jätkuvalt väga üldise kohaldamisalaga;

231.   teeb komisjonile ettepaneku viia läbi uuring, milles selgitatakse võimalusi, kuidas muuta välispoliitikavaldkonna eelarveid paindlikumaks; on seisukohal, et asjaomases poliitikavaldkonnas praeguseni tekkinud eelarveülejääke ja järjest suurenevaid vajadusi arvesse võttes tuleks aegsasti ette näha suurem paindlikkus, seadmata samas ohtu nõuetekohast eelarvestamist ja eelarvekontrolli;

Areng ja humanitaarabi

232.   taunib asjaolu, et kontrollikoja audit näitas, et eelarvetoetuse kulukohustustes esines palju mittekvantifitseeritavaid vigu; nõuab, et komisjon hindaks kõnealuseid makseid veelgi rangemalt; võtab sellega seoses rahuloluga teadmiseks seda tüüpi maksete finantsmenetluste läbivaatamise, mis teostati 2009. aasta veebruaris;

233.   märgib rahuloluga, et komisjoni hinnangud, mis käsitlevad vastavust arengukoostöö rahastamisvahendi lepingu tingimustele, on muutnud selgemaks ja saanud parema struktuuri; taunib siiski asjaolu, et kontrollikoda leidis hulgaliselt juhtumeid, mille puhul komisjon ei näidanud piisavalt struktureeritult ja ametlikult seda, et avaliku sektori rahanduse juhtimine oli piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tõhus, või vähemalt seda, et paika oli pandud usaldusväärne ja asjakohane reformikava;

234.   nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks jätkama pingutusi, et põhjendada oma otsuseid eelarvetoetuse abikõlblikkuse kohta, ja tagama, et kõik edaspidised rahastamislepingud annavad täieliku ja selge aluse maksetingimuste täitmise hindamiseks;

235.   kutsub komisjoni eelarvetoetuse osas üles tugevdama maksete korrektsuse tagamiseks järelevalve- ja kontrollisüsteeme, jälgima tähelepanelikumalt ELi rahastatavaid projekte rakendavaid organisatsioone, korraldama tõhusamaid auditeid, millele järgneks range järelkontroll ning töötama välja rohkem tulemustele orienteeritud eelarvetoetuse suunised;

236.   nõuab tungivalt, et komisjon aitaks partnerriikidel arendada parlamentaarset kontrolli ja auditialast suutlikkust, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, ning kutsub komisjoni üles koostama saavutatud edusammude kohta regulaarselt aruandeid;

237.   juhib tähelepanu sellele, et eelarvetoetusega seoses on Euroopa Parlamendi ülesandeks küsida komisjonilt aru kulutustega seotud tulemuste kohta ja et eelarvetoetuse näol on tegemist abivahendiga, mis eeldab parlamentaarse järelevalve rolli nihkumist sisendite kontrollilt tulemuste ja näitajate kõrvutamisele;

238.   kordab oma üleskutset, et arenguabi puhul üldiselt ja eriti eelarvetoetuse puhul tuleks järk-järgult nõuda, et abisaajariigi valitsus esitaks eelnevalt rahandusministri allkirjastatud avalikustava avalduse, milles käsitletakse teatavaid abisaajariigi juhtimis- ja aruandlusstruktuure mõjutavaid küsimusi;

239.   kutsub komisjoni uut koosseisu üles võtma juhirolli ja esitama kõnealuse ettepaneku teistele rahvusvahelistele rahastajatele, eelkõige Maailmapangale, et sellist vahendit arendada ja rakendada koostöös teiste rahastajatega; ootab, et komisjon teavitaks parlamenti selliste läbirääkimiste võimalikust ajakavast;

240.   nõuab tungivalt, et komisjon määratleks strateegilised eesmärgid ning asjakohased tulemusnäitajad, mis võimaldaksid tõhusalt hinnata ELi meetmete mõju;

241.   kutsub komisjoni üles panema suuremat rõhku naiste tervishoiule arengumaades üldiselt ning eriti emade tervishoiu parandamisele, sest selles valdkonnas on aastatuhande arengueesmärke kõige nõrgemini täidetud;

242.   tervitab edasiminekut nii doonorriikide vahelises tööjaotuses kui ka muudes abi tulemuslikkuse põhimõtetes; on siiski arvamusel, et komisjon peaks tugevdama jõupingutusi liikmesriikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas;

243.   rõhutab vajadust suurendada abi tulemuslikkust ja vähendada abi killustatust; on seisukohal, et komisjoni ja liikmesriikide hallatavat projektide suurt hulka (ligikaudu 40 000 projekti) tuleks vähendada, eelistades tulemuslikumaid programme ja paremat koordineerimist ELi rahastajatega selge keskendumisega väiksemale arvule iga abisaajariigi jaoks esmatähtsatele sekkumisvaldkondadele, jätmata samal ajal kõrvale asjaomases valdkonnas tegutsevaid väikeseid kuid tõhusaid VVOsid;

244.   märgib, et 63% siiani toiduainete rahastamisvahendi jaoks eraldatud rahalistest vahenditest on suunatud läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, ning tuletab meelde, et määruses (EÜ) nr 1337/2008(78) on rakendamise kohta sätestatud, et komisjon on kohustatud säilitama „sobiva tasakaalu”(79) rahvusvaheliste organisatsioonide ja „muude abikõlblike üksuste” vahel;

245.   nõuab veel kord, et partnerriikide arengukoostöö rahastamisvahendi riiklike strateegiadokumentide koostamisse ja ülevaatamisse tuleks rohkem kaasata parlamente ning selles küsimuses konsulteerida kodanikuühiskonnaga(80);

246.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi poolt rahastatava rahvusvahelise tegevuse parema nähtavuse;

Valitsusvälised organisatsioonid (VVOd)

247.   võtab teadmiseks volinike Maroš Šefčoviči ja Algirdas Šemeta 8. märtsi 2010. aasta kirjalikud kommentaarid, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet VVO tüüpi organisatsioonide rahastamise kohta komisjoni ja rakendusametite poolt;

248.   kutsub komisjoni üles looma komisjoni talituste rahastatavate VVO tüüpi organite avalikku registrit, et ühtlustada eri andmebaasid ELi eelarvest või Euroopa Arengufondist rahalisi vahendeid saavate abisaajate kohta, näitama oma raamatupidamissüsteemis ära abisaajate mittetulunduslik iseloom ja kaaluma võimalust laiendada huvide esindajate registrit, lisades sinna teabe nende ELi-poolse rahastamise kohta;

Rumeenia ja Bulgaaria

249.   väljendab muret puuduste pärast ühinemiseelsete vahendite haldamises Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutuste poolt ning tervitab komisjoni rakendatud meetmeid, sh maksete katkestamine, põhjalik järelevalve ja tihe koostöö kahe asjaomase liikmesriigiga, mis kõik on aidanud kaasa olukorra märkimisväärsele paranemisele; on siiski jätkuvalt mures oluliste puuduste pärast seoses võimalike eeskirjade eiramisega Phare fondide haldamisel kahe rakendusameti poolt Bulgaarias, kuigi Phare vahendeid hõlmavate lepingute sõlmimine on lõpetatud; võtab teadmiseks ametiasutuste võetud kohustuse uurida eeskirjade eiramist ja reformida EL-poolse rahastamise haldus;

250.   märgib, et Kozloduy tuumaelektrijaama (Kozloduy blokid 1 kuni 4) dekomisjoneerimine peab olema lõpetatud 2035. aasta 19. oktoobriks; märgib ära läbipaistvuse puudumise komisjoni eri peadirektoraatidelt saadud vahendite päritolus; palub kontrollikojal kasutatavaid vahendeid kontrollida;

251.   taunib märkimisväärsete edusammude puudumist leitud puuduste likvideerimiseks (eriti seoses riikliku teede infrastruktuuri fondiga (NRIF)); seetõttu toetab komisjoni kaalutletud lähenemist ja võetud kohustust olukorda hoolikalt jälgida ja järeldusi arvestada ning nõustada ja abistada Bulgaaria ametiasutusi, et leitud puudused likvideerida; nõuab tungivalt, et komisjon oleks Bulgaaria ametiasutuste kavandatud rakenduskavade kohta esitatud vastavushindamise aruannete kinnitamisel ja enne programmiperioodi 2007–2013 vahemaksete sooritamise alustamist äärmiselt tähelepanelik ja range; võtab teadmiseks Bulgaaria rakendatud meetmed; tervitab komisjoni kõigi rakenduskavade vastavushindamise menetluste positiivset tulemust, samas rõhutades, et komisjoni tõhusat kontrolli ja juhendamist tuleb kohaldada ka edaspidi;

252.   võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon peatas maksete tegemise Rumeenias programmi SAPARD raames 2008. aasta juulis seoses komisjoni teenistuste tuvastatud puuduste ja eeskirjade eiramistega, ning väljendab heameelt Rumeenia esitatud tegevuskava üle nende puuduste likvideerimiseks, mis võimaldas komisjonil tühistada maksete tegemise peatamise 2009. aasta juulis;

253.   toetab asjaolu, et komisjon peatas maksete tegemise Bulgaarias kolme ühinemiseelse programmi (Phare/üleminekutoetus, ISPA ja SAPARD) raames 2008. aastal, et kaitsta ELi finantshuve, pidades silmas komisjoni teenistuste tuvastatud puudusi ja eeskirjade eiramisi kõnealuste vahendite haldamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et Bulgaaria reageeris positiivselt kõigile soovitustele, mis võimaldas komisjonil tühistada maksete tegemise peatamise 2009. aastal;

254.   taunib siiski puudusi, eelkõige suutmatust tuvastada eeskirjadevastaseid toetustaotlusi ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid eeskirjade eiramise kõrvaldamiseks, ning nõuab tungivalt, et Bulgaaria võtaks tihedas koostöös komisjoniga ja sõltumatu audiitori hoolsa järelevalve all vastu üksikasjaliku tegevuskava;

255.   rõhutab, et selle tegevuskavaga tuleb saavutada konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajastatud eesmärgid, eelkõige – kui see on asjakohane – läbipaistvate hanke-eeskirjade kehtestamine, mis vastaksid rahvusvahelistele standarditele ega piiraks rahvusvaheliste pakkujate vahelist konkurentsi neile suure sisehalduskoormuse panemise kaudu; on ka arvamusel, et need eesmärgid peavad keskenduma täielikult toimivate õigus- ja haldusstruktuuride loomisele ja säilitamisele;

256.   väljendab heameelt komisjoni esitatud ajakohastatud teabe üle Bulgaarias ja Rumeenias ELi vahendite rakendamise olukorra kohta; märgib siiski ära vasturääkivuste ja eeskirjade eiramise jätkuva esinemise esitatud eduaruannetes; leiab, et eduaruannete praegune ülesehitus takistab selle jõupingutusi õigus- ja haldussüsteemi edusammude hindamisel; palub komisjonil siiski jätkata nimetatud liikmesriikide süsteemide ja kokkulepitud tegevuskavade rakendamise hoolikat jälgimist ning teeb ettepaneku, et OLAF peaks samuti säilitama asjaomaste liikmesriikide toetamise nende kohustuste täitmisel seoses liidu finantshuvide kaitsmisega;

257.   nõuab, et aruannetes oleksid selgelt välja toodud edusammud pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse võtmetähtsusega valdkondades; tuletab meelde, et nõudis valgusfoorisüsteemi (punane, kollane ja roheline), mis põhineb konkreetsetel näitajatel (pettuse ja korruptsiooni ennetamiseks, ärahoidmiseks ja karistamiseks rakendatud õiguslike ja haldusmeetmete kvantiteet ja kvaliteet), nii et kujuneks selge pilt olemasolevate süsteemide arengust neis riikides; on hämmastunud, et aruannete koostamisel ei konsulteeritud alati OLAFiga; palub komisjonil lisada OLAFi kommentaarid tulevastesse eduaruannetesse;

Laienemine

258.   võtab teadmiseks komisjoni poolt tihedas koostöös riigi ametiasutustega astutud sammud Horvaatiale antava ühinemiseelse abi üldise tulemuslikkuse parandamiseks ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi täieliku detsentraliseerimise tingimuste hoolsaks jälgimiseks; rõhutab, et Bulgaarias ja Rumeenias ühinemiseelsete vahendite rakendamisega seotud probleemidest saadud õppetunnid peaksid aitama Horvaatia ametiasutustel (komisjoni abiga) vältida sarnaseid raskusi ühinemiseelsete vahendite rakendamisel oma riigis; taunib asjaolu, et komisjon ei suutnud tegutseda vastavalt parlamendi palvele eduaruannetesse sisseviidava valgusfoorisüsteemi asjus (roheline, kollane ja punane), mis näitaks arengut pettusevastase võitluse olulistes valdkondades, nagu näiteks stabiilsete ja tõhusate õigus- ja haldusstruktuuride loomine ja säilitamine;

259.   väljendab pettumust asjaolu üle, et jätkuvalt valitsevad peamised probleemid (programmitööks valmisoleku puudumine ja ebaühtlased tulemused sektorite lõikes), mille tõttu on Türgile antava ühinemiseelse abi tulemuslikkust hinnatud „mõõdukalt mitterahuldavaks”;

260.   võtab teadmiseks komisjoni poolt astutud sammud kandidaatriikides ja muudes Lääne-Balkani riikides korruptsiooniga võitlemiseks ning julgustab piirkondliku ja riikliku abi raames ellu viima projekte, millega tugevdatakse kohtusüsteemi sõltumatust, professionaalse õiguskaitse arendamist ja toetatakse korruptsioonivastast võitlust; tuletab meelde, et Lääne-Balkani riikidele mõeldud Thessaloniki tegevuskavas kohustus EL tegutsema tihe