Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (16626/2/2009 – C7-0049/2010 – 2009/0027(COD))

P7_TA(2010)0158 A7-0118/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16626/2/2009 – C7-0049/2010);

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0066),

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 63 esimese lõike punkte 1 ja 2 ning artiklit 66, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0071/2009);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7, artiklit 74 ning artikli 78 lõikeid 1 ja 2;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 72;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0118/2010),

1.  kiidab nõukogu seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nimetatud seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 7.5.2009, P6_TA(2009)0379.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (05386/3/2010 – C7-0095/2010 – 2008/0223(COD))

P7_TA(2010)0159 A7-0124/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05386/3/2010 – C7-0095/2010);

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0780);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0413/2008);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 194 lõiget 2;

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. mai 2009. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 21. aprilli 2009. aasta arvamust(3);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 72;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0124/2010),

1.  kiidab nõukogu seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

LISA

Avaldused

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et direktiivi 2010/31/EL sätted ei piira institutsioonide edaspidiseid seisukohti seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamisega või selliseid sätteid sisaldavate üksikute õigusaktide rakendamisega.”

Komisjoni avaldus seoses vaheaegadega institutsioonide töös

„Kui õigusaktiga ei ole ette nähtud kiirmenetlust, võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, et delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise puhul tuleb arvestada vaheaegu institutsioonide töös (talvine vaheaeg, suvine vaheaeg ja Euroopa Parlamendi valimised), tagamaks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid kasutada oma õigusi asjaomases õigusaktis sätestatud tähtaegade piires, ning on valmis vastavalt toimima.”

Komisjoni avaldus hoonete energiatõhususe rahastamise kohta

„Komisjon toonitab otsustavat rolli, mis rahastamisvahenditel on Euroopa ehitussektori tulemuslikul ümberkujundamisel, et muuta see energiatõhusamaks ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavaks. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama aktiivselt Euroopa Regionaalarengu Fondi pakutavaid rahalisi vahendeid (lisaks ülempiirita finantstoetusele, mis on juba kättesaadav säästva energia kasutuse edendamiseks ühiskondlikes ning äri- ja tööstushoonetes, on energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks elamumajanduses võimalik kasutada kuni 4 % Euroopa Regionaalarengu Fondi riiklike eraldiste kogusummast, st kokku 8 miljardit eurot) ning aitab neil ka paremini kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid ja allikaid, mis võiksid kaasa aidata energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamisele.

Lisaks uurib komisjon võimalusi arendada edasi kõiki käimasolevaid algatusi, näiteks arukate linnade algatus (SET kava KOM(2009)0519) või programmi „Arukas energeetika – Euroopa II” eelarve kasutamist näiteks liikmesriikides käibefondide loomisega seotud teadmiste jagamiseks ja tehnilise abi osutamiseks.

Komisjon koostab ka ülevaate liikmesriikides praegu toimivatest rahastamismehhanismidest ning esitab nende analüüsi tulemused, millest lähtuvalt püütakse levitada parimaid tavasid kogu ELis.

Tuginedes direktiivi 2010/31/EL artikli 10 lõikes 5 osutatud analüüsile, kaalub komisjon viimaks võimalusi arendada edasi finantsstiimuleid (muu hulgas artikli 10 lõike 5 punktis a osutatud sellekohased Euroopa Liidu vahendid) ning neid optimaalselt kasutada investeeringutena, parandamkas hoonete energiatõhusust.„

(1) Vastuvõetud tekstid, 23.04.2009, P6_TA(2009)0278. (2) ELT C 277, 17.11.2009, lk 75. (3) ELT C 200, 25.8.2009, lk 41.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (KOM(2009)0456 – C7-0123/2009 – 2009/0127(COD))

P7_TA(2010)0160 A7-0125/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0456);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0123/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 78 lõiget 2 ning artiklit 80;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0125/2010),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. mail 2010. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2010/EL, millega muudetakse otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ja artiklit 80,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1),

ning arvestades järgmist:

(1)  Arvestades sellise ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomist, mille eesmärk on suurendada ümberasustamise valdkonnas pagulastele kaitse pakkumiseks tehtavate liidu jõupingutuste mõju ja maksimeerida kõige enam ümberasustamist vajavate isikute senisest parema hõlmatuse kaudu ümberasustamise strateegilist mõju, tuleks ühised prioriteedid ümberasustamise valdkonnas kindlaks määrata korrapäraselt liidu tasandil.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ(2) eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse liidu iga-aastased ühised prioriteedid ümberasustatavate pagulaste ▌ geograafiliste piirkondade, rahvuste ja erikategooriate kaupa ▌. Eriti tähtis on, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö vältel piisavalt, sealhulgas ekspertide tasandil.

(3)  Arvestades ümberasustamisvajadusi, mis kehtestatakse vastavalt käesolevale otsusele komisjoni otsusega liidu iga-aastaste ühiste prioriteetide kohta ümberasustamise valdkonnas, on vaja anda ka täiendavat rahalist toetust ▌ geograafilisse piirkonda, rahvusesse ja erikategooriasse kuuluvate pagulaste ümberasustamiseks, kui ümberasustamine on nende erivajadusi silmas pidades kõige asjakohasem meede.

(4)  Sellega seoses on asjakohane muuta liikmesriikidele igal aastal eraldatava eraldise arvutamiseks vajaliku teabe esitamise tähtaega, liikmesriikide iga-aastaste programmide esitamise tähtaega ja komisjoni rahastamisotsuse vastuvõtmise tähtaega.

(5)  Et soodustada suurema arvu liikmesriikide osalust ümberasustamismeetmetes, tuleks esimest korda ümberasustamisprogrammis osalevatele liikmesriikidele anda täiendavat rahalist toetust.

(6)  Vaja on ka kehtestada eeskirjad ümberasustamiseks antava täiendava rahalise toetuse kulude abikõlblikkuse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 573/2007/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

2)  Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

3)  Artiklisse 35 lisatakse järgmine lõige:"

5.  Liikmesriikidele eraldatav fikseeritud summa 4 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta antakse neile ühekordselt iga tegelikult ümberasustatud isiku kohta.

4)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 52 a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Õigus võtta vastu artikli 13 lõigetes 6 ja 7 nimetatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artikli 1 esimeses lõigus märgitud ajavahemikuks.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 52 b ja 52 c sätestatud tingimusi. Kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu, kohaldatakse artiklis 52 d sätestatud menetlust.

Artikkel 52 b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõigetes 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 52 c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada ühe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

2.  Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 52 d

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimelNõukogu nimel

presidenteesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta seisukoht. (2) ELT L 144, 6.6.2007, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (KOM(2009)0508 – C7-0244/2009 – 2009/0136 (NLE))

P7_TA(2010)0161 A7-0126/2010

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0508);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 66 ja 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0244/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 74;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0126/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/2006(1)) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 (3)  30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni. (3)  30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni. Kui testimisel selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle kogu finantsmõjust tuleks kõiki osapooli teavitada. Muudatusettepanek2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 (4)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja lisada sellesse eksperdirühm. (4)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II kohta loodi mitteametlik organ, mis koosneb liikmesriikide ekspertidest ja mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks, et tõhustada koostööd ja pakkuda kesksele SIS II projektile liikmesriikide otsest tuge. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja luua sellel eesmärgil käesoleva määrusega ametlikult eksperdirühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks programmi üldjuhtimise nõukogu liikmed nimetada ametisse alaliselt ning nende arv peaks olema piiratud. Muudatusettepanek3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 (6)   Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. (6)   Kui katsed peaksid näitama, et SIS II ei saa edukalt rakendada, tuleb õiguslikku raamistikku kohandada, et võimaldada migratsiooni alternatiivsele tehnilisele lahendusele. Migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente tuleks kohandada ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed tehnilised lahendused peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial, olema kulutasuvad ja neid tuleks rakendada vastavalt täpsele ja mõistlikule ajakavale. Komisjon peaks esitama õigeaegselt põhjaliku hinnangu eelarvekulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse kasutuselevõtuga. Tuleks selgelt näidata, et määrusega (EÜ) nr 1987/2006 kehtestatud õiguslik raamistik kehtib kõigi tehniliste lahenduste puhul. Muudatusettepanek4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus) (16 a)  Kuna Euroopa Parlament on kaasseadusandjana vastutav SIS II loomise, toimimise ja kasutamise eest, nagu see on sätestatud määruses (EÜ) nr 1987/2006, ning kuna migratsiooni rahastatakse liidu eelarvest, mille eest Euroopa Parlament on samuti kaasvastutav, tuleks Euroopa Parlament kaasata migratsiooni puudutavasse otsustamisprotsessi. Enne uuele Schengeni infosüsteemile üleminekut tuleks saada Euroopa Parlamendi heakskiitev arvamus, mis põhineb komisjoni poolt katsetulemuste kohta esitatud teabel. Muudatusettepanek5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 1 – lõige 1 (-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. 1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II) või muu alternatiivse tehnilise lahendusega, mis põhineb parimal olemasoleval tehnoloogial, ning mis on mõistlik selle rakendamiseks selge ajakava ja kulutasuvuse osas. Uue süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006.” Muudatusettepanek6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) (-1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige: „1 a.  Kui praegune SIS II projekt peatatakse ja rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, loetakse kõik käesolevas määruses sisalduvad viited SIS II-le viideteks sellele alternatiivsele tehnilisele lahendusele.„ Muudatusettepanek7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 2 2.  Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II. 2.  Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil hiljemalt 31. detsembriks 2011 süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II. Kui rakendatakse artikli 11 lõikes 5 a osundatud alternatiivset tehnilist lahendust, võib seda kuupäeva muuta artikli 17 lõikes 2 määratletud korras. Muudatusettepanek8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 5 (3 a)  Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5.  Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist ja pärast seda, kui Euroopa Parlament on esitanud heakskiitva arvamuse katsetulemustele tugineva teabe põhjal, mille komisjon esitab vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 4.„ Muudatusettepanek9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 5a (uus) (3 b)  Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige: „5a.  SIS II väljatöötamine võib toimuda alternatiivse tehnilise lahenduse rakendamise teel.„ Muudatusettepanek10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 14 – lõige 5a (uus) (3 c)  Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige: „5a.  Komisjon töötab välja ja rakendab täiendavate meetmete paketti, et hoida ära isikuandmeid sisaldava teabe leke andmebaasist ja tagada isikuandmete kaitse kogu testimise ja migratsiooni jooksul infosüsteemist SIS I teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).„ Muudatusettepanek11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 1 1.  Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil koordineeritakse keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projekte. 1.  Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil toetatakse keskse SIS II väljatöötamist. Juhtnõukogu soodustab järjepidevust ning hoolitseb keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projektide koordineerimise eest. Muudatusettepanek12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 2 2.  Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2.  Juhtnõukokku kuulub kuni kümme liiget, kellel on kvalifikatsioon, mis võimaldab SIS II arendamisele aktiivselt kaasa aidata, ning kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa liiget ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks liiget ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad oma vastava administratsiooni või institutsiooni kulul osaleda huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed või asjaomased Euroopa Parlamendi ametnikud, liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projektide arendamisega. Juhtnõukogu võib vastavalt oma kodukorrale kutsuda oma koosolekutest osa võtma teisi eksperte nende administratsiooni, institutsiooni või äriühingu kulul. Muudatusettepanek13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 5 5.  Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5.  Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning teha need aruanded Euroopa Parlamendile kättesaadavaks, et tagada parlamendi-poolne täielik kontroll ja järelevalve. Muudatusettepanek14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 6 6.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. 6.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) ette nähtud assigneeringuid. Muudatusettepanek15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 19 Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2013.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (KOM(2010)0015 – C7-0040/2010 – 2010/0006(NLE))

P7_TA(2010)0162 A7-0127/2010

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0015),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 74, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0040/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0127/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/2006(1)) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 (3)  30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni. (3)  30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni. Kui testimisest selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle finantsmõjust tuleks kõiki osalisi teavitada. Muudatusettepanek2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 (4)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja lisada sellesse eksperdirühm. (4)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II kohta loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, mis nimetati programmi üldjuhtimise nõukoguks ning mille eesmärk on tõhustada koostööd ja pakkuda kesksele SIS II projektile liikmesriikide otsest tuge. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega programmi üldjuhtimise nõukogu, et täiendada praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja majandusliku efektiivsuse tagamiseks tuleks programmi üldjuhtimise nõukogu koosseis nimetada ametisse alaliselt ning selle liikmete arv peaks olema piiratud. Muudatusettepanek3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 (6)   Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. (6)   Õigusraamistikku on vaja kohandada, et võimaldada migratsiooni võimalikule alternatiivsele tehnilisele lahendusele, kui katsed peaksid näitama, et SIS II ei saa edukalt rakendada. Tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed tehnilised lahendused peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial, olema kulutasuvad ja neid tuleks rakendada vastavalt selgele ajakavale. Komisjon peaks esitama põhjaliku hinnangulise eelarve kulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse õigeaegse kasutuselevõtuga. Tuleks selgelt kinnitada, et otsusega 2007/533/JSK kehtestatud õigusraamistik kehtib kõikide lahenduste kohta, olenemata nende tehnilisest olemusest. Muudatusettepanek4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus) (16 a)  Kuna Euroopa Parlament on kaas-seadusandjana vastutav SIS II loomise, toimimise ja kasutamise eest, nagu see on sätestatud määruses (EÜ) nr 1987/2006, ning kuna migratsiooni rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on samuti kaasvastutav, tuleks parlament kaasata migratsiooni puudutavasse otsustamisprotsessi. Enne uuele Schengeni infosüsteemile üleminekut tuleks saada Euroopa Parlamendi heakskiitev arvamus, mis põhineb komisjoni poolt katsetulemuste kohta esitatud teabel. Muudatusettepanek5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 1 – lõige 1 (-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.  Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II) või alternatiivse tehnilise lahendusega, mis põhineb parimal olemasoleval tehnoloogial, mille rakendamiseks on selge ja mõistlik ajakava ning mis on kulutasuv. Uue süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse otsusega 2007/533/JSK.„ Muudatusettepanek6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) (-1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige: „1 a.  Kui praegune SIS II projekt peatatakse ja rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, loetakse kõik käesolevas määruses tehtud viited SIS II-le viideteks sellele alternatiivsele tehnilisele lahendusele.„ Muudatusettepanek7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 2 „2.  Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.„ „2.  Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II hiljemalt 31. detsembriks 2011. Kui vastavalt artikli 11 lõikes 5a osutatule rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, võib seda kuupäeva muuta artikli 17 lõikes 2 kindlaks määratud menetluse korras.„ Muudatusettepanek8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 5 3 a)  Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5.  Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist ja pärast seda, kui parlament on andnud oma heakskiitva arvamuse katsetulemuste põhjal, mis komisjon esitab vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 4.„ Muudatusettepanek9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 5a (uus) 3 b)  Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige: „5a.  SIS II arengu võib saavutada alternatiivse tehnilise lahenduse rakendamisel.„ Muudatusettepanek10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 14 – lõige 5a (uus) 3 c)  Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige: „5a.  Komisjon töötab välja ja rakendab täiendavate meetmete paketi, et hoida ära isikuandmeid sisaldava teabe leke andmebaasist ja tagada isikuandmete kaitse kogu testimise ja migratsiooni jooksul infosüsteemist SIS I teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).„ Muudatusettepanek11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 1 1.  Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil koordineeritakse keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projekte. 1.  Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil toetatakse keskset SIS II väljatöötamist. See soodustab keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projektide ühtsust ja tagab nende koordineerimise. Muudatusettepanek12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 2 2.  Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2.  Juhtnõukokku kuulub kuni kümme liiget, kes suudavad aktiivselt kaasa aidata SIS II väljatöötamisele ning kohtuvad regulaarselt. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa liiget ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks liiget ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad vastava administratsiooni või institutsiooni kulul osaleda Euroopa Parlamendi huvitatud liikmed või asjassepuutuvad töötajad, liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt kaasatud SIS II projektide väljatöötamisse. Juhtnõukogu võib vastavalt oma kodukorrale kutsuda oma koosolekutest osa võtma teisi eksperte nende administratsiooni, institutsiooni või äriühingu kulul. Muudatusettepanek13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 5 5.  Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5.  Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning edastada need aruanded Euroopa Parlamendile, et tagada parlamendi poolne täielik kontroll ja järelevalve. Muudatusettepanek14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 6 6.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.„ 6.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid.„ Muudatusettepanek15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 19 Otsus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.„ Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2013.„

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta (2009/2240(INI))

P7_TA(2010)0163 A7-0131/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 78 ja 80;

–  võttes arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa inimõiguste alaseid dokumente, eriti ÜRO pagulasseisundi konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICCPR), inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning õigusi ja tagatisi, mida need annavad pagulastele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele;

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja liikmesriikide esmajärgulist kohustust kaitsta lapse huve;

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2007. aasta rohelist raamatut Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta (KOM(2007)0301);

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2008. aasta teatist „Varjupaigapoliitika kava: ühtne lähenemisviis kaitse andmisele Euroopa Liidus” (KOM(2008)0360);

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 28. novembril 2008 toimunud 2908. kohtumise järeldusi ((16325/1/08 REV 1 (Presse 344)), milles pöörati erilist tähelepanu Iraagi pagulaste vastuvõtmisele;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta (KOM(2009)0447);

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (KOM(2009)0456);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” – Stockholmi programm(1);

–  võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku kommentaare komisjoni teatisele Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta ja ettepaneku kohta muuta otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013;

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest(2);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0131/2010),

A.  arvestades, et õiglane ja realistlik Euroopa Liidu rändepoliitika koos Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisega peab sisaldama ka tulemuslikku, usaldusväärset ja jätkusuutlikku ümberasustamisprogrammi, mis püsivalt lahendab nende pagulaste olukorra, kes ei saa pöörduda tagasi oma päritoluriiki ja kellele ei ole tagatud kaitse või elatusvahendid neile esimesena varjupaika andnud riigis;

B.  arvestades, et lisaks humanitaarsele eesmärgile ümberasustatavate suhtes on ümberasustamise eesmärk ka vähendada suuri pagulastehulki vastu võtvate kolmandate riikide koormust ning see on väga kasulik vastutuse jaotamise vahend;

C.  arvestades, et praegu tegeleb igal aastal pagulaste ümberasustamisega ainult kümme liikmesriiki, kes ei kooskõlasta omavahel piisavalt ümberasustamise prioriteete, mille tõttu ei ole võimalik kasutada ümberasustamist ELi välispoliitika strateegilise vahendina;

D.  arvestades, et ümberasustamisprogrammi strateegiline kasutamine võib tuua otsest ja kaudset kasu nii ümberasustatud pagulastele kui ka teistele, esimesse varjupaigariiki jäävatele pagulastele ning vastuvõtvale riigile ja teistele riikidele, ka seoses pagulaste kaitse rahvusvahelise korraga;

E.  arvestades, et ümberasustamisprogramm võib aidata muuta ebaseadusliku sisserände Euroopa Liitu siseneda püüdvate pagulaste jaoks vähem ahvatlevaks;

F.  arvestades, et olulist rolli mängib vajadus näidata solidaarsust kolmandate riikidega, kes pakuvad peavarju suurele hulgale kaitset vajavatele pagulastele, mis omakorda kajastab vajadust näidata solidaarsust ELis;

G.  arvestades, et ELi osa ülemaailmsel pagulaste ümberasustamisel on üsna tagasihoidlik; arvestades, et see kahjustab ELi püüdlust etendada olulist osa rahvusvahelisel areenil ja ülemaailmsetes humanitaarküsimustes;

H.  arvestades, et liikmesriikide ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika keskmes peab olema tegelik solidaarsus, mis peaks tähendama vastutuskoorma õiglast jagamist pagulaste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ja selle jagamist suurtest pagulastehulkadest koormatud kolmandate riikidega;

I.  arvestades, et oma 7. mai 2009. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament lisaks kohustuslikku solidaarsust pagulaste ümberasustamisel ELis, muu hulgas juhul kui ühe liikmesriigi vastuvõtuvõime ei ole piisav, et soodustada rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamist teistesse liikmesriikidesse, tingimusel et huvitatud isikud on sellega nõus ja see toimub nende põhiõigusi austades;

J.  arvestades, et koostööd juba mitmeid ümberasustamisprogramme teostanud kolmandate riikidega tuleks tugevdada, et parimate tavade vahetamise teel ära kasutada nende kogemusi vastuvõtu- ja integratsioonimeetmete ja ümberasustamisalgatuste üldise kvaliteedi alal;

K.  arvestades, et ELi ümberasustamisprogrammi kõigil etappidel tuleks kaasata nii kohalikud, rahvusvahelised, valitsussektori kui valitsusvälised organisatsioonid, eelkõige ÜRO pagulaste ülemvolinik, kes kõik tooksid kaasa oma erialateabe, tehnilise pädevuse, logistilised prognoosid ja kogemused;

L.  arvestades, et Euroopa ümberasustamisprogramm ei tohiks muuta ümberasustamisprotsessi keerulisemaks;

M.  arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks tööd alustama 2010. aastal; arvestades, et amet saab aidata liikmesriikidel ümberasustamisalgatusi ellu viia ja tagada ELi siseselt poliitika kooskõlastamise; arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peab osalema aktiivselt liikmesriikide, komisjoni ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku vahelistes aruteludes;

N.  arvestades, et lisaks vajadusele kaasata pagulaste ümberasustamisse rohkem liikmesriike tuleb pöörata tähelepanu ka ümberasustamise kvaliteedile, jätkusuutlikkusele ja tulemuslikkusele, keskendudes seejuures integratsioonimeetmetele;

O.  arvestades, et pagulastele tuleb kiiresti teha kättesaadavaks keele- ja kultuuriõpe ning vajaduse korral psühholoogiline ja arstiabi;

P.  arvestades, et tulemusliku ümberasustamisalgatuse jaoks on tähtis pakkuda täiskasvanutele töövõimalusi ja alustada koolides kohe alaealiste integratsiooniga ning et seetõttu peaks neil olema juurdepääs haridus- ja ametialase suunamise teenustele;

Q.  arvestades, et nii avalikus halduses (haldusüksused) kui ka tsiviilühiskonnas on mitmeid struktuure – VVOdest heategevusühendusteni ja koolidest sotsiaalteenuste pakkujateni –, kellel on järelmeetmete elluviimiseks vajalikud kogemused ja pädevus;

R.  arvestades, et väljakujunenud ümberasustamistavaga riikides on koostöö ülalnimetatud üksuste, eriti haldusüksustega osutunud pagulaste vastuvõtmisel ja integreerimisel väga väärtuslikuks;

S.  arvestades, et prioriteete tuleb seada võimalikult paindlikult, samas ei tohi kunagi unustada, et sisuliselt tuleb esmatähtsaks lugeda kõige kaitsetumad inimrühmad, mille määrab ÜRO pagulaste ülemvolinik;

T.  arvestades, et ümberasustamist tuleb rakendada lisaks ELis rahvusvahelist kaitset otsivatele inimestele pakutavatele muudele püsivatele lahendustele ja neid lahendusi arvesse võttes ning arvestades, et pagulaste ümberasustamise alased jõupingutused ei tohiks vähendada püüdu tagada õiglane ja tõhus juurdepääs varjupaigale ELis;

U.  arvestades, et riigisisesed ümberpaigutamisprogrammid on samuti olulised ja käesolevas raportis käsitletud ümberasustamismeetmete kõrval tuleb ka neid toetada;

V.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 7. mai 2009. aasta resolutsioonis sellise kava väljatöötamist, mille alusel rahvusvahelise kaitse saajad paigutatakse erilise ja ebaproportsionaalse koormusega liikmesriikidest ümber teistesse liikmesriikidesse, pidades nõu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ning tagades samas, et ümberpaigutamine toimub mittediskrimineerivate, läbipaistvate ja selgete reeglite kohaselt, mida tuleb rakendada samuti parlamendi nõudmisel;

W.  arvestades, et ilma vajaliku teabe, personali, erialase nõustamise ja ümberasustamisega kaasnevate kestvate järelmeetmeteta on liikmesriikidel, kes pole varem ümberasustamisprogrammides osalenud, väga raske nendega ühineda, ning suurema hulga liikmesriikide kaasamine on keeruline,

Sisuline ja tulemuslik ELi ümberasustamisprogramm

1.  tervitab komisjoni algatust, milles tehakse ettepanek teha muudatus Euroopa Pagulasfondis, et võtta arvesse ELi ümberasustamisprogrammi mõju;

2.  tunnustab eespool nimetatud teatises ELi ümberasustamisprogrammi kohta püstitatud üldeesmärke ja ELi varjupaigapoliitikas üha suurema tähelepanu pühendamist ümberasustamisele;

3.  nõuab meetmeid liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste teavitamiseks kasust, mida annab pagulaste ümberasustamine;

4.  tuletab siiski meelde, et üksnes eelarvereast ja rahalisest toetusest ei piisa tõelise, kogu ELi hõlmava ümberasustamisprogrammi loomiseks;

5.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid erarahastamise mehhanismide loomist ja laialdasemaid avaliku ja erasektori algatusi, et toetada Euroopa ümberasustamisprogrammi;

6.  nõuab edasipüüdlikumat programmi, mis tagab ümberasustamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse, sisaldab konkreetseid suuniseid uue prioriteetide seadmise mudeli jaoks, stiimuleid, mis paneksid suurema arvu liikmesriike pagulasi ümber asustama, ümberasustamise kooskõla ELi muu varjupaigapoliitikaga, vastuvõtmistingimuste normatiive ja iga ümberasustamisalgatuse jaoks järelmeetmeid;

7.  leiab, et uue finantsperspektiivi (2013–2017) raames tuleks luua konkreetne eraldis ümberasustamise jaoks; niisuguse eraldise võiks luua ümberasustamise sihtfondina ning sellest tuleks anda rahalist toetust edasipüüdlikuma ümberasustamisprogrammi täitmiseks;

8.  tervitab uue Erakorralise Transiidi Keskuse loomist Rumeenias, mis pakub ajutist varjupaika pagulastele, kes vajavad kiiret ümberasustamist, ja/või pagulastele, kes ei saa jääda esimesse varjupaigariiki; kutsub komisjoni üles keskust kasutama ja samuti edendama ümberasustamist Erakorralise Transiidi Keskuse kaudu;

9.  tervitab mitme liikmesriigi sihtalgatusi kiiret ümberasustamist vajavatele pagulastele ajutise varjupaiga pakkumisel, tunnistades samal ajal, et niisugused algatused peaksid olema struktureeritumad;

Ümberasustamismeetmete tõhususele ja reageerimisvalmidusele esitatavad nõuded

10.  toonitab, et tulemuslikus ELi ümberasustamisprogrammis tuleks ette näha nii kaitse ja jätkusuutlikud lahendused kauaks lahenduseta jäänud pagulasprobleemidele kui ka kiired ja asjakohased reageerimisviisid hädaolukordade või ettenägematute kiiret tegutsemist nõudvate olukordade puhuks ning iga-aastased prioriteedid tuleks seada nii, et aasta jooksul ilmneda võivate äkiliste humanitaarkriiside korral oleks võimalik kiiresti tegutseda;

11.  rõhutab, kui oluline on lisaks teabele, mida võivad anda ÜRO pagulaste ülemvolinik, VVOd ja muud organisatsioonid, teostada ka välitöid pagulaste ümberasustamise ettevalmistusteks, nende vajaduste hindamiseks ja selleks, et võimaldada ümberasustamise järgnevate etappide asjakohast kavandamist;

12.  julgustab looma avaliku ja erasektori partnerlust valitsusväliste organisatsioonide ja teiste sotsiaalpartneritega, nagu usulised ja etnilised organisatsioonid, et aidata rakendada ümberasustamist ja edendada vabatahtlikku tööd selles valdkonnas;

13.  avaldab arvamust, et ümberasustamisse juba kaasatud või kaasatavad haldusüksused peaksid looma partnerlussuhted ja sidemed teiste oma riigi ja ELi liikmesriikide haldusüksustega, et vahetada kogemusi ja tugevdada koostööd kogu ELis;

14.  rõhutab vajadust luua erialateadmiste koondamiseks ning teabe kogumiseks ja jagamiseks struktureeritud koostööraamistik; lisaks rõhutab, et tulemuslik ELi ümberasustamisprogramm peab tegema selles juba osalevatele ja osaleda soovivatele liikmesriikidele kättesaadavaks inimressursid, erialase nõustamise ja ümberasustamisalgatuse igal etapil vaja minna võiva jagatud teabe; tunnistab, et kõik, kes on kaasatud ümberasustamisse, eelkõige ümberasustatud pagulased on väärtuslik teabeallikas ümberasustamise alaste algatuste hindamisel;

15.  nõuab tõhusust suurendavate parimate tavade läbiarutamist ja vahetamist liikmesriikide vahel – see võib hõlmata ühisprogrammide edendamist, vastastikust hindamist, ühismissioonide käivitamist, ühiste infrastruktuuride (näiteks transiitkeskuste) kasutamist ja liikmesriikidesse missioonide korraldamist käimasoleva ümberasustamise hindamiseks;

16.  nõuab, et ei jäetaks tähelepanuta nende järelmeetmete asjakohasust, mis on seotud vastuvõtvas liikmesriigis pagulaste vastuvõtmise ja integreerimise kvaliteediga; on seisukohal, et ümberasustamise edukust tuleb määrata mitte üksnes pagulaste kolmandast riigist liikmesriiki füüsilise üleviimise põhjal, vaid ka selliste meetmete rakendamise põhjal, mis võimaldavad pagulastel vastuvõtvas riigis integreeruda;

17.  nõuab erilise tähelepanu pööramist kõigis ELi praegustes või tulevastes ümberasustamisprogrammides hõivatud inimestele, et tagada menetlus, mis võimaldab kasutada pagulaste vastuvõtva ühiskonnaga kohandamise ja sellesse integreerimise häid tavasid, kuna kogemused näitavad, et ümberasustamise üle peavad teostama järelevalvet asjakohased ametiisikud ja asjatundjad;

Alaline ümberasustamisüksus – tulemusliku ELi ühise ümberasustamisprogrammi nurgakivi

18.  tunnistab, et ELis puudub inimeste ümberasustamisel kavakindel koostöö; nagu teatises KOM(2009)0447 märgitakse, nõuab selline tegevus suures ulatuses logistilisi ettevalmistusi, nagu valiku- ja tutvustusmissioonid, arstlikud läbivaatused ja julgeolekukontrollid, reisi- ja viisade korraldamine ning vastuvõtu- ja integratsiooniprogrammid;

19.  kinnitab lisaks seisukohta, et liikmesriikide vaheliste koostöö- ja kooskõlastusmehhanismide puudumine muudab ümberasustamisoperatsioonid kallimaks, vähendab nende soositust ja kahandab nende strateegilist mõju;

20.  soovitab seetõttu luua asjakohaste töötajatega eriüksuse, mis tegeleks kõigi liikmesriikides käimasolevate ümberasustamiste vajaliku kooskõlastamisega;

21.  arvab, et niisuguse ümberasustamisüksuse kõige õigem institutsiooniline raamistik oleks Euroopa Varjapaigaküsimuste Tugiamet, kus see saaks teha koostööd ELi varjupaiga- ja rändepoliitika raamides;

22.  on seisukohal, et üksus võiks luua tihedad sidemed ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja kohalike VVOdega, et saada liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele edastamiseks olulist teavet näiteks kiireloomuliste esmatähtsate tegevuste, integratsioonimeetodite jms kohta;

23.  rõhutab ka, et ümberasustamisüksusel võiks olla oluline osa ümberasustamisprogrammi ELi tasandi tulemuslikkuse ja kvaliteedi järelevalves ja hindamisel, mis seisneks tegevusaastaaruannete koostamises, tuginedes andmetele, mida koguvad liikmesriikides ümberasustamisalgatustega tegelevad asutused ja institutsioonid;

24.  soovib rõhutada, et ümberasustamisüksus peaks pidama nimestikku VVOdest, heategevusühendustest ja muudest üksustest, kes saavad teha pagulaste ümberasustamisel avalike asutustega koostööd; märgib lisaks, et nimetatud üksus peaks korrapäraselt avaldama dokumente normatiivide ja kriteeriumitega, mida nimetatud üksused peavad järgima, et ELi ümberasustamisskeemides osaleda;

25.  rõhutab, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet võib anda väga kasuliku panuse ELi ümberasustamisprogrammi ja teiste ELi varjupaigapoliitikate vahelise kooskõla ja vastastikuse täiendavuse tagamisse;

Paindlik prioriteetide seadmine

26.  tunnistab, et heatasemelise ümberasustamisprogrammi jaoks tuleb regulaarselt ajakohastada ümberasustamisprotsessis prioriteetseks loetavaid rahvusi ja pagulaste kategooriaid, pöörates tähelepanu eeskätt eri geograafiliste piirkondade hädaolukordadele ning eriti ohustatud ja kõige rohkem kaitset vajavatele isikutele;

27.  arvab, et ELi iga-aastased prioriteedid peaks vastavalt ettepanekule kehtestama komisjon, kes ümberasustatavate väljavalimise ja hindamise kõigil etappidel kaasab intensiivselt ja tulemuslikult ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja Euroopa Parlamendi;

28.  teeb ettepaneku, et parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE), välisasjade komisjoni (AFET) ja arengukomisjoni (DEVE) liikmed osaleksid ümberasustamisega tegeleva eksperdirühma iga-aastasel kohtumisel;

29.  on seisukohal, et ELi ümberasustamisprogramm peaks sisaldama erimenetlusi Euroopa Parlamendi kaasamiseks ELi iga-aastaste prioriteetide väljatöötamisse;

30.  julgustab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit võtma olulisel määral osa ELi ümberasustamiskava koostamisest;

31.  kaitseb põhimõtet, et koos ELi iga-aastaste prioriteetide kohandamise võimalusega peaksid teatavad kategooriad jääma aastast aastasse muutumatuks, nii et liikmesriigid saavad eriti ohustatud isikuid igal ajal ümber asustada;

32.  soovitab, et liikmesriikidel tuleks lasta koostada eriolukorra menetlused ettenägematute humanitaarolukordade puhuks, näiteks juhul, kui pagulased satuvad relvastatud rünnaku alla või kui põgenikelaagreid kahjustavad tõsiselt loodusõnnetused või katastroofid; on seisukohal, et need menetlused peaksid võimaldama kiiret ümberasustamist, mil haldustoimingud teostatakse kiirkorras või mõnel juhul alles pärast pagulaste ümberasustamist; soovitab kaaluda sellise tegevuse võtmist ELi ümberasustamisprogrammi eesmärkide hulka;

Ümberasustamisest osavõtvate liikmesriikide suurema arvu tagamine

33.  kahetseb asjaolu, et ainult kümnel liikmesriigil on praegu olemas ümberasustamisprogrammid, ning need ei ole omavahel kooskõlastatud;

34.  tunnistab, et liikmesriikide osalemine jääb vabatahtlikuks, kuna vastuvõtmistingimused, koostööpartnerid ja õiguslikud kriteeriumid selle otsustamiseks, keda ümber asustada, on erinevad;

35.  tunnistab, et mõnele liikmesriigile, eriti Lõuna-Euroopas, tekitab erilisi probleeme nende paiknemine ELi välispiiril;

36.  nõuab sellegipoolest tugevamaid stiimuleid, mis paneksid suuremat arvu liikmesriike ELi ümberasustamisprogrammis osalema; tunnistab, et ehkki finantsabi suurendamine on oluline, ei tohiks alahinnata panust, mille võib anda Euroopa Varjapaigaküsimuste Tugiamet, aidates tasakaalustada olukorda pagulastele liikmesriikides pakutavate teenuste kvaliteedi parandamise abil ning pakkudes abi vastuvõtmise ja integreerimise kõige tõhusamate tavade rakendamisel;

37.  soovitab suurendada finantsabi liikmesriikidele, kes tahavad hakata ELi ümberasustamisprogrammis osalema, et aidata neil luua jätkusuutlik ümberasustamisprogramm ja leevendada kõnealuse algatuse käivitamisraskusi; soovitab pärast viieaastast programmis osalemist võrdsustada finantsabi suuruse teiste liikmesriikide omaga, et vältida Euroopa Pagulasfondi ülekoormamist;

38.  on arvamusel, et ELi ümber asustatavate pagulaste arvu ei saa suurendada ilma programmi toetava ekspertide ja haldusraamistikuta ning ilma, et loodaks alalisi struktuure ümberasustamise ettevalmistusteks ja integratsiooniprotsessi järelmeetmete võtmiseks;

Järelmeetmed

39.  on seisukohal, et tulemuslik ELi ümberasustamisprogramm peab sisaldama sätteid järelmeetmete kohta, milles rõhutatakse iga liikmesriigi ümberasustamistegevuse kvaliteeti, kõrget taset kõigis etappides pagulaste tunnustamisest kuni nende vastuvõtmiseni, ning pagulaste integreerimist;

40.  kutsub ümberasustamisprogrammi kaasatud liikmesriike üles hindama oma ümberasustamismenetluse puhul võetud meetmeid, et tagada pagulaste integratsioon ja seda parandada; liikmesriigid peaksid pagulaste integratsiooni ka regulaarselt jälgima;

41.  on seisukohal, et valitsusasutused peaksid maksimaalselt tugevdama koostööd valitsusväliste üksuste, näiteks kohalike ja rahvusvaheliste VVOdega ning kasutama viimaste teadmisi ja kohalolu, et teostada kõige paremaid ja tõhusamaid pagulaste ümberasustamise algatusi; kodanikuühiskonna osalemine Euroopa ümberasustamisprogrammis tugevdab liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste toetus. ja vastuvõtualgatusi;

42.  toetab eduka integratsiooni tagamise huvides kõigi asjaomaste üksuste intensiivseid pingutusi, et võimaldada pagulastele, eeskätt kõige kaitsetumatele nende seast juurdepääs korralikule majutusele, tervishoiuteenustele, haridusele, keeleõppele, psühholoogilisele toele ning tööturule;

43.  kutsub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit eelkõige selle kavandatava ümberasustamisüksuse abil kehtestama selgeid kvaliteetse ümberasustamise kriteeriumeid tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku, VVOde ja kohalike omavalitsustega, ning jälgima pagulaste ümberasustamist, et aidata läbi viia liikmesriikide ümberasustamistegevuse hindamist ja edasist parandamist;

44.  rõhutab veel kord Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli üksusena, mis alalise ümberasustamisüksuse loomise korral võib tõsta teadlikkust ümberasustamisalgatuste puuduste osas, aidata liikmesriikidel leida konkreetseid lahendusi ja toetada paremate tavade kasutamist;

45.  nõuab, et programmi väljatöötamisele kaasaaitamiseks korraldaksid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ning väliskomisjon igal aastal ühisarutelu;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0090. (2) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 348.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (2010/2013(INI))

P7_TA(2010)0164 A7-0141/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2009. aasta teatist „Võtmepädevused muutuva maailma jaoks” (KOM(2009)0640);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes – Euroopa lähteraamistik(1);

–  võttes arvesse 10aastast töökava „Haridus ja koolitus 2010” ja sellega seotud ühiseid vahearuandeid töökava rakendamise edusammude kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(2);

–  võttes arvesse eksperdirühma aruannet uute kutseoskuste kohta uute töökohtade jaoks pealkirjaga „Uued oskused uute töökohtade jaoks ja kohene tegutsemine”;

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(3);

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(4);

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta(5);

–  võttes arvesse 2009. aasta novembris vastu võetud Euroopa noorsooalase koostöö raamistikku;

–  võttes arvesse Euroopa arenguhariduse konsensust – raamstrateegiat, mille on koostanud ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade esindajad 2007. aasta novembris;

–  võttes arvesse riiklike aruannete üksikasjaliku hindamise ning haridust ja koolitust käsitlevate näitajate ja sihttasemete saavutamise tulemusi (SEK(2009)1598 ja SEK(2009)1616);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0141/2010),

A.  arvestades, et hariduse ja koolituse kvaliteet on kohustuslik üksikisiku enesearengu, võrdõiguslikkuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemise, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõttes;

B.  arvestades, et hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine kõigi õpilaste jaoks, saavutamaks paremaid tulemusi ja pädevusi eelkõige uue ja täpsema poliitika kaudu, eesmärgiga anda parem haridus, on prioriteet;

C.  arvestades, et hoolimata hariduse ja koolituse valdkonnas aset leidnud teatud positiivsetest suundumustest Euroopa Liidus, enamikku ELi 2010. aastaks kokkulepitud sihttasemeid ei saavutata, kuna eriti kutseoskuste tasemed jäävad puudulikuks ja kuna ühel kolmandikul Euroopa elanikel on väga madal kvalifikatsioon;

D.  arvestades, et 10 aastat pärast Bologna protsessi algatamist ei ole liikmesriikidevahelist lähenemist kõrghariduse valdkonnas veel saavutatud;

E.  arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika peaksid võimaldama kõikidel kodanikel nende east, soost, tervislikust, füüsilisest, vaimsest ja psüühilisest seisundist ning keelelisest, etnilisest, rahvuslikust, usulisest ja sotsiaal-majanduslikust taustast olenemata omandada, ajakohastada ning arendada oma oskusi ja pädevusi kogu elu jooksul;

F.  arvestades, et haridus ja koolitus on võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse uuendatud sotsiaalmeetmete kava eduka rakendamise võtmeelemendiks; arvestades, et kava rakendamine aitaks luua rohkem ja paremaid töökohti ja anda suuremale arvule Euroopa kodanikele võimaluse kasutada oma potentsiaali;

G.  arvestades, et tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tagada naistele võrdne juurdepääs haridusele kõikidel tasanditel ja et haridusalased valikud ei oleks ette määratud sooliste stereotüüpidega;

H.  arvestades, et võtmepädevuste täielik rakendamine nõuab edasiste meetmete võtmist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil;

I.  arvestades, et otsustava tähtsusega väljakutse Euroopa haridusele ja koolitusele on haridusreform õppimiskeskse tervikliku haridussüsteemi suunas, mis valmistab noori inimesi ette rahulolevateks ja aktiivseteks maailmakodanikeks, kes on valmis tööturule sisenema;

J.  arvestades, et elukestva õppe strateegiate rakendamine ja edasiarendamine on siiani paljude liikmesriikide jaoks oluline väljakutse; arvestades, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata pigem kogu elutsüklile kui keskenduda konkreetsetele sektoritele või rühmadele;

K.  arvestades, et haridusinvesteeringute kasu saab näha alles pikaajalises perspektiivis ja et on tähtis tagada, et neid ei jäetaks poliitilises tegevuskavas tagaplaanile; arvestades, et peaksime nõudma ELi suuniseid haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi kohta ning vältima eelarvepiiranguid – või vähemalt peaks eraldatud vahendite maht suurenema, mitte vähenema; arvestades, et EL peab seetõttu tagama hariduse ja koolituse valdkonnas eelarvemehhanismid, mis ei ole seotud hariduse ja koolituse valdkonna iga-aastaste programmidega;

L.  arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, ümberõppesse ja teadmiste ning oskuste uuendamisse ja kohandamisse on oluline eeltingimus kriisist väljumiseks ja pikaajaliste globaalse majanduse, konkurentsivõime, tööhõive, liikuvuse ja sotsiaalse kaasatusega seotud probleemide lahendamiseks;

M.  arvestades, et rohkem kui 80% Euroopa Liidu algkooliõpetajatest ja 97% eelkooliõpetajatest on naised, samas kui põhikoolis on naisõpetajaid 60% ning kõrgkoolis ja teadustöö valdkonnas vähem kui 40%;

N.  arvestades, et probleemid, mida õpetajad lahendama peavad, suurenevad, kuna hariduskeskkond muutub keerulisemaks ja heterogeensemaks, mida põhjustavad näiteks muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, majanduskriisi põhjustatud rahalised piirangud, muutused sotsiaal- ja perekonnastruktuurides ning mitmekultuurilisus;

O.  arvestades, et on oluline rakendada ELi 2020. aasta strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et tulla toime suurte ülesannetega neis valdkondades;

P.  arvestades, et ELi arenevas teadmistepõhises majanduses ja tööturul suureneb infotehnoloogilise pädevuse tähtsus; arvestades, et infotehnoloogiline pädevus pakub võimalusi majanduse elavdamiseks ja ettevõtluse edendamiseks ning tööhõive kättesaadavuse suurendamiseks;

Q.  arvestades, et sportlik tegevus on üks mõjusamaid vahendeid kahjulike sõltuvuste, näiteks suitsetamise, alkoholismi ja narkootikumide tarbimise vastu, kuna õpilased ja kõrgharidust omandavad tudengid moodustavad selles osas ühe kõige ohustatuma ühiskonnarühma; arvestades, et õpilaste ja tudengite sportlike tegevuste esmane tingimus on sobiva infrastruktuurilise tausta olemasolu,

1.  kiidab heaks eespool nimetatud komisjoni teatise „Võtmepädevused muutuva maailma jaoks”;

2.  märgib, et hoolimata eelnevatel aastatel tehtud edusammudest ei ole paljudel eurooplastel ikka veel piisavaid oskusi; juhib tähelepanu sellele, et üks igast seitsmest noorest (vanuses 18–24) langeb koolist välja (6 miljonit koolist väljalangenut EL 27-s), et igal neljandal 15-aastasel lapsel on kehv lugemisoskus, et ligikaudu 77 miljonil inimesel (peaaegu ühel kolmandikul Euroopa 25 kuni 64 aasta vanustest elanikest) puudub või on madal ametlik kvalifikatsioon, et vaid neljandikul on kõrge kvalifikatsioon ja et liiga paljudel Euroopa kodanikel puuduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused; rõhutab, et väga madal oskuste tase on püsiprobleem kogu ELis, ning tunneb muret, et noorte arv, kes ei ole täielikult kirjaoskajad 15. eluaastaks, on tõusnud (21,3% 2000. aastal, 24,1% 2006. aastal);

3.  palub komisjonil jätkata arutelu teemal „Uute töökohtade jaoks uued oskused”; juhib tähelepanu sellele, et 2020. aastal vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid 16 miljoni uue töökoha täitmiseks ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid 4 miljoni uue töökoha täitmiseks, ning samal ajal väheneb madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv 12 miljoni võrra; juhib tähelepanu sellele, et 2015. aastal on enamikul töökohtadel kõigis sektorites vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused; nõuab, et sellesse arutellu kaasataks kõik huvitatud pooled, sealhulgas õpetajad, õpilased, pädevad kutseorganisatsioonid, asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja ametiühingud, kodanikuühiskonna sidusrühmad, eriti vanemate ja õpilaste ühendused, ning ettevõtete esindajad;

4.  peab esmatähtsaks rakendada poliitikat, mis parandaks kõigi õpilaste hariduse ja koolituse kvaliteeti, ja rõhutab, et Euroopa haridussüsteemide vastavusseviimiseks globaalsete konkurentsitingimustega tuleb suurendada kättesaadavaid haridusvõimalusi, mis peavad olema kõrgemal tasemel ja laiaulatuslikumad, et rahuldada erialasektori ja tööturu pakilisi vajadusi;

5.  peab oluliseks keeleõpet, et võimaldada noorte juurdepääsu tööturule ja et edendada nende liikuvust ja võrdseid võimalusi;

6.  kutsub liikmesriike üles täiendavalt rakendama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku;

7.  nõuab, et tähelepanu pöörataks mitte ainult nn rohelistele töökohtadele, vaid ka nn valgetele töökohtadele; rõhutab, et 2030. aastaks suureneb üle 65-aastaste inimeste osakaal võrreldes 15 kuni 64 aasta vanuste inimeste osakaaluga 2008. aasta 26%lt 38%ni 2030. aastal; märgib, et seetõttu suureneb vajadus „tegusana vananemise” jagatud poliitika järele, viidates eelkõige kirjaoskuse edendamise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna võtmeoskuste uuendamise meetmetele, et ületada digitaalne lõhe, mis on kasvav tegur eakate sotsiaalses tõrjutuses;

8.  märgib, et komisjoni teatises Euroopa 2020. aasta strateegia kohta rõhutatakse, et naiste tööhõive määr on väga madal (naistest töötab ainult 63%, võrreldes 76% meestega) ja et tööjõu osaluse suurendamiseks on vaja soolist võrdõiguslikkust edendavat poliitikat; märgib, et järelikult tuleb hariduse ja koolituse valdkonnas võtta suund selliste tööturu erinevuste kaotamisele, aidates nii kaasa säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele; rõhutab mittesoopõhise hariduse tähtsust alates võimalikult noorest east;

9.  nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu vajadusele lihtsustada puuetega inimeste integreerumist hoolimata nende east, haridusest ja koolitusest, viidates eriti puuetega laste tõelisele integratsioonile haridusasutustesse alates võimalikult noorest east; rõhutab asjakohaste investeeringute ja pikaajalise strateegia vajadust, et eemaldada selles valdkonnas kõik takistused;

10.  usub, et kogu haridus peaks edendama demokraatlike pädevuste omandamist, toetades õpilasnõukogusid ja võimaldades õpilastel võtta oma hariduse eest kaasvastutus, nagu on sätestatud õpilaste õiguste hartas; nõuab sellega seoses Euroopa ühiskonnas põhjalikku arutelu hariduse funktsiooni ja rolli üle ning teeb ettepaneku, et sellise arutelu koht võiks olla Euroopa Kodanike Agoraa;

11.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööandjaid tihedas koostöös hariduse ja koolituse pakkujatega üles julgustama ebasoodsama taustaga inimeste oskuste parandamist;

12.  tunnistab, et globaliseerumine on Euroopa ühiskonda läbinisti muutnud, ja soovitab globaalse ja arengut hõlmava hariduse kaasamist kogu haridusse, et võimaldada kodanikel tulla toime muutuva maailma ohtudega ja kasutada selle pakutavaid võimalusi;

13.  peab kõigil hariduse ja koolituse tasanditel oluliseks digitaalse kirjaoskuse ja meediapädevuse arendamist ning uute tehnoloogiate tutvustamist ning seda, et samavõrra õpetataks arukust ja kriitilist meelt kaasaegsete suhtlusvormide ja meediasisu kasutamisel; rõhutab pakilist vajadust arendada kõigi Euroopa kodanike e-oskusi; juhib tähelepanu, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane koolitus ja haridus on nii riiklikul kui ka ELi tasandil hädavajalikud, arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste kasvavat olulisust areneval tööturul;

14.  rõhutab piisava ja kvaliteetse toetuse tähtsust õpetajate pädevuste arendamiseks ja uute õppekorralduse viiside kehtestamiseks ligitõmbavas koolikeskkonnas;

15.  rõhutab kunsti, kultuuri ja spordi tähtsust hariduses ja koolituses ning vajadust pöörata neile erilist tähelepanu eel-, alg- ja põhikoolihariduses ning kogu elukestva õppe vältel; rõhutab, et kutsealase ja tehnilise suutlikkuse arendamise kõrval on ka kunsti- ja kultuurialane haridus haridus- ja koolituspoliitika lahutamatuks osaks, sest aitab arendada teadusega mitteseotud võimeid, edendades seega üksikisiku eneseteostuse võimet ja põhioskuste omandamist;

16.  kutsub liikmesriike üles tagama piisavad vahendid investeeringuteks haridusasutustes edendatavasse sportlikku tegevusse ning tugevdama selles valdkonnas ka avaliku ja erasektori koostööd;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama piisavad investeeringud haridusse, et kindlustada kõigile elanikkonnarühmadele juurdepääs tööturule;

18.  rõhutab ajaloo- ja keeleõpetuse kui Euroopa sotsiaalse ja kultuurilise integratsiooni saavutamise vahendite tähtsust;

Koolieelne haridus

19.  juhib tähelepanu kvaliteetse hariduse tähtsusele varajases lapsepõlves võtmepädevuste aegsaks omandamiseks, nii emakeele kui ka asukohamaa keele omandamiseks ning eelkõige ebasoodsama taustaga ja (õppimise) erivajadustega laste toetamiseks, et võidelda nende edaspidise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

20.  juhib tähelepanu lugemusharjumuse edendamise tähtsusele alates eelkoolist ja lugemiseks mõeldud trükistele juurdepääsu võimaldamise tähtsusele juba eelkoolieas;

21.  juhib tähelepanu emakeelse hariduse tähtsusele, sh traditsiooniliste vähemuste puhul;

22.  rõhutab mitmekeelsuse tähtsust liikuvuse puhul: kutsub sel põhjusel liikmesriike üles viima sisse teise keele õpetamise juba varases eluetapis;

23.  rõhutab, et esmatähtis on kohaldada haridusmeetmeid sisserändajate laste suhtes, et võimaldada nende kohandumist vastuvõtva riigi haridus- ja sotsiaalse keskkonnaga;

24.  rõhutab vajadust lapse loovuse edendamiseks julgustada ja toetada tegevusi varases eluetapis, aidates sellega kaasa paremale innovatsiooni soodustava keskkonna loomisele Euroopas;

25.  juhib tähelepanu Barcelonas seatud eesmärgile pakkuda 2010. aastal lastehooldusvõimalusi vähemalt 90%le üle kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33%le kuni kolmeaastastest lastest ja muutes lastehooldusvõimaluste kasutamine jõukohaseks nii paljudele inimestele kui võimalik;

Alg- ja põhiharidus

26.  rõhutab vajadust jätkata alg- ja põhikoolis keele omandamise arendamist ja kinnistamist, sh ka seoses sisserändajate lastega, ning emakeeles õpetamise tähtsust traditsiooniliste vähemuste seas;

27.  toetab haridusliku lähenemise ideed, mis võimaldab regulaarsemaid konsultatsioone ja suuremat osalemist õpilaste poolt, kes osalevad haridusprotsessi juhtimises, õpilaste vanemate aktiivsemat hariduskogukonnas osalemist ning kindlusel põhineva õpilaste ja õpetajate vahelise suhte arendamist, mis stimuleeriks algatusvaimu ning sotsiaalsete ja kodanikuoskuste omandamist, mis on esmatähtsad kodanikuaktiivsuse jaoks;

28.  rõhutab uute tehnoloogiate kui ajakohastatud haridussüsteemi vajaliku õppevahendi õppekavasse lisamise tähtsust; toetab ideed, et lapsed omandaksid meediasisu ja eelkõige interneti vastutustundliku ja kriitilise meelega kasutamise oskused varases eas asjakohase järelevalve all, ning peab äärmiselt oluliseks laste teavitamist küsimustest, mis puudutavad eraelu ja isikuandmete kaitset ning autorikaitse eeskirjade järgimist;

29.  on arvamusel, et kooli õppekavade võtmepädevustega kohandamisel tehtud edusammud on positiivne edasiminek, kuid et on äärmiselt oluline teha täiendavaid jõupingutusi, eriti vabahariduse ja mitteametliku hariduse kaudu omandatud oskuste tunnustamise ja sertifitseerimise abil, ning võtmepädevuste omandamise toetamisel nende puhul, kellel on oht haridusteel raskustesse sattuda või keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus;

30.  soovitab edendada kehalist ja sportlikku tegevust koolides ning koolide meistrivõistluste korraldamist ja seal osalemist, mis parandab tervist, aitab kaasa integratsioonile ja aitab arendada positiivseid väärtusi, mis toetavad positiivse käitumismudeli loomist;

31.  kinnitab sisserännanute perede laste harimise ja koolitamise vajadust, rõhutades hariduse olulist panust sisserändajate edukale integreerimisele Euroopa ühiskonda;

32.  nõuab, et kasutataks laiaulatuslikku strateegiat võtmepädevuste omandamisel, alates kooli õppekavade kohandamisest kuni õpetajate jätkuva koolituse ja ametialase arengu toetamiseni, eesmärgiga saavutada hea väljaõppega hariduskogukond; on seisukohal, et õpetajatele tuleb pakkuda stiimuleid, et nad saaksid arendada oma õpetamisoskusi ja keskenduda ametialasele arengule;

33.  kutsub liikmesriike üles võtma üldhariduskoolides kasutusele uusi võimalusi ja materjale noorte jaoks, kellel on kõige sagedasem õppimishäire – düsleksia –, et anda sel viisil nendele noortele võimalus õpiraskustele vaatamata kool edukalt lõpetada;

34.  rõhutab integreeritud hariduse tähtsust, et vältida sotsiaalseid eelarvamusi ja diskrimineerimist ning aidata kaasa Euroopa sotsiaalsele solidaarsusele;

Kõrgharidus

35.  nõuab tõhustatud liikuvust kõrgkoolide, ettevõtete ning kutsehariduse ja -koolituse asutuste vahel (nt õpilased, õpetajad, töötajad, praktikandid), et edendada õppijakeskse õppimise ja pädevuste, näiteks ettevõtluse, kultuuridevahelise mõistmise, kriitilise mõtlemise ja loovuse omandamist, mida nõutakse tööturul järjest rohkem; on seisukohal, et selles osas tuleb kiiremas korras leida lahendus olemasolevatele takistustele ELi raames, pöörates erilist tähelepanu rahalistele ja tunnustamisega seotud takistustele, et tõsta kõigi õpilaste liikuvusega seotud kogemuste kvaliteeti; toetab kõrghariduse kvaliteedi tagamist kui võimalust liikuvuse tõhustamiseks akadeemilise ja teadustöö eesmärgil ning kui ELi kodanike võrdsete töövõimaluste eeltingimust;

36.  rõhutab kõigile noortele põhipädevustes tugeva aluse andmise tähtsust, mis on esmatähtis eluaegse liikuvuse edendamisel ja võimaldab neil hakkama saada tööturu arengutega ning uute majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste tekkimisega;

37.  soovitab edendada teadusuuringute programme, et tugevdada teadmiste kolmnurka, mis on Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive suurendamise jaoks väga oluline;

38.  kutsub liikmesriike üles ajakohastama kõrghariduse õppekavasid ja eelkõige kooskõlastama õppekavad tööturu nõudmistega;

39.  kutsub kõrgharidusasutusi üles ajakohastama pakutavat õpet ja kiirendama üldiselt Bologna protsessi;

40.  on arvamusel, et kõrgkoolid peaksid muutuma rohkem avatuks ja kohanduma kõigi õppurite, eelkõige mittetraditsiooniliste ning erivajadustega õppurite ja tõrjutud rühmade vajadustega, ning et selleks sobivad eeskätt hästi rahastatud stipendiumisüsteemid, mille abil on võimalik julgustada sotsiaalselt vähekindlustatud peredest noori õpinguid alustama; on ka seisukohal, et liikmesriigid peaksid rakendama konkreetset poliitikat, et tagada igaühele, sealhulgas tagasihoidlike rahaliste võimalustega noortele nende põhiõigus haridusele, ning et tulevikus tuleks uurida ühendatud sihttasemete võimalust kõrghariduses osana hariduse ja koolituse strateegilisest raamistikust;

41.  meenutab selles kontekstis nõukogu 2007. aasta mai järeldusi Pekingi tegevusprogrammi rakendamiseks välja arendatud naiste hariduse ja koolitusega seotud näitajate kohta(6), eelkõige kõrghariduse ja teadustöö valdkonnas; kahetseb siiski, et neid näitajaid ei ole tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise jälgimisel täielikult arvestatud; julgustab selles suhtes kõnealuste näitajate kasutamist vahendina, et jälgida edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas hariduse ja koolituse valdkonnas;

42.  märgib, et kuigi naiste juurdepääsu osas kõrgharidusele on tehtud edusamme, on naised endiselt alaesindatud matemaatika, teaduste ja tehnoloogia erialadel (ainult 32% nendel erialadel kõrgkooli lõpetajatest on naised ja 68% on mehed); juhib tähelepanu, et soolise tasakaalustamatuse vähendamine nendes valdkondades aitaks vähendada oskustööjõu puudust, mida EL kõnealustes sektorites kogeb;

43.  on arvamusel, et mitteametlik haridus täiendab ametlikku haridust, ja soovitab, et nii tuleks seda ka käsitleda hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistiku hariduspoliitika kujundamisel;

44.  nõuab suuremaid, tulemuslikumaid ja laiaulatuslikumaid investeeringuid kõrgharidusse;

45.  kutsub liikmesiike üles julgustama partnerlust (rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) kõrgkoolide, ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahel ning ettevõtjatepoolseid rahalisi investeeringuid kõrgharidusse;

46.  kutsub liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid kõrghariduse valdkonnale, et võimaldada sel vastata globaalsetele väljakutsetele, sest kõnealune valdkond on hiljutisele langusele järgneva majandusliku ja sotsiaalse taastumise peamine vahend;

47.  kutsub liikmesriike üles toetama õiguslike, halduslike ja rahaliste vahenditega traditsiooniliste vähemuste emakeelset haridust;

Kutseharidus ja -koolitus

48.  rõhutab tungivalt, et kvaliteetne kutseharidus ja -koolitus on äärmiselt olulised uute spetsialistide ettevalmistamiseks ja samuti algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” jaoks, pöörates erilist tähelepanu töökohas toimuva õppe ja praktika edendamisele, kaasa arvatud noortele vilistlastele vastavalt ülikooli ja ettevõtete vahelistele lepingutele; peab lisaks sellele tähtsaks edendada – sarnaselt üliõpilastele suunatud Erasmuse programmile – kutseharidust omandavate õpilaste õppeperioode ja praktikat teistes Euroopa Liidu riikides; nõuab, et suurendataks toetusi ja et parandataks kutseõppe mainet;

49.  rõhutab vajadust ajakohastada täiendavalt kutsehariduse programme, võttes arvesse võtmepädevusi, et tagada ühelt poolt nende kvaliteedi parandamine ja noortele ligitõmbavamaks muutmine ja teiselt poolt nende parem kohandamine tööturu muutunud vajadustega; on arvamusel, et kutseõppe programmide raames tuleks arendada valdkonnaüleseid võtmepädevusi;

50.  rõhutab vajadust võtta kehtiva hea tava alusel vastu mudel, millega tunnustatakse kodanikuaktiivsusega seotud õpitulemusi noorte puhul, kes osalevad vabatahtlikus ja ühiskondlikus töös, mida edendavad mittetulundusühingud, või seoses koostöö arendamisega;

51.  nõuab, et parandataks üleminekut kutsekeskhariduse ja koolituse ning kõrghariduse vahel, mis tagab kõrgema kvalifikatsiooni;

52.  rõhutab võtmepädevusi käsitleva soovituse elukestva õppe mõõdet ja nõuab tungivalt, et selle täielikuks rakendamiseks on vaja suuremaid edusamme kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas, kaasa arvatud elukestva õppe universaalse õiguse õigusliku tunnustamisega;

53.  rõhutab teabe ning hea ja eduka tava vahetamise tähtsust liikmesriikide vahel kutseõppe ja -koolituse valdkonnas;

Elukestev õpe

54.  nõuab, et tegutsetaks kiiresti, et võidelda vähese lugemisoskusega inimeste arvu suurenemise vastu, pakkudes eelkõige abi kohalikele asutustele, sest need on avalikkusele kõige rohkem juurdepääsetavad; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama tähelepanu endiselt liiga suurele kirjaoskamatute arvule ja tegelema selle probleemiga järjekindlalt ka seoses täiskasvanutega;

55.  väljendab äärmist muret töötute noorte arvu suurenemise pärast, eriti praeguse majanduskriisi ajal; nõuab liikmesriikidelt tungivalt tööturu võimalikult paindlikuna hoidmist, et tagada noortele töö leidmine ja töökoha vahetamine lihtsal viisil;

56.  rõhutab vajadust parandada haridusspetsialistide kaasatust riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamisse ja varasema hariduse – k.a hariduse, mis on omandatud mitteametlikult või omal algatusel – suuremat tunnustamist;

57.  märgib, et 2003. aastal vastu võetud viiest sihttasemest neljaga seoses määratletud eesmärke ei saavutata; kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning teisi osalisi uurima selle põhjuseid ja võtma asjakohaseid meetmeid olukorra muutmiseks;

58.  rõhutab käimasoleva struktuurse dialoogi ning konsultatsiooni tähtsust haridus- ja kooliteed lõpetavate inimeste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel;

59.  toetab eesmärki suurendada täiskasvanute osalemist elukestvas õppes 12,5%-lt 15%-le aastaks 2020 ja nõuab, et võetaks asjakohaseid meetmeid; kutsub selle nimel ülikoole üles, et need teeksid võimalikuks suurema hulga inimeste juurdepääsu õppimisele, mitmekesistaksid ja avardaksid tudengite ringi ning muudaksid õppekavasid sel moel, et õppimise juurde tagasi pöörduvad täiskasvanud leiaksid, et need on ligitõmbavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsustavamalt tegutsema, et toetada ja edendada elukestva õppe asutusi, nagu teist võimalust pakkuvad koolid; nõuab, et elukestva õppe strateegia elluviimisel arvestataks ja edendataks soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi; juhib tähelepanu asjaolule, et eakate ülikoolidel on oluline roll elukestvas õppes;

60.  täheldab, et üks peamine tegur, mis õppimises ja koolituses osaleda soovinud täiskasvanuid takistab, oli nende peresid toetavate struktuuride puudumine; julgustab seepärast liikmesriike võtma toetusmeetmeid, et kõigil üliõpilastel ja töötajatel, keda seovad perekohustused (nt laste või teiste ülalpeetavate isikute eest hoolitsemine), oleks võimalus oma oskusi ja pädevusi ajakohastada ja/või täiendada vastavalt selles valdkonnas Euroopa Sotsiaalfondi programmiga väljaarendatud heale tavale, mis hõlmab teenuste ning ühitamisega seotud toetusi; on seisukohal, et eelkõige tuleks uurida e-õppe võimalusi, sest see võimaldab hariduse, töö ja ülalpeetavate eest hoolitsemise ühendamisel suuremat paindlikkust;

61.  julgustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti astuma samme hariduse ja koolituse valdkonna soolise võrdõiguslikkuse võrreldavate andmete kogumise ja analüüsi arendamiseks ja tagama Pekingi tegevusprogrammiga seonduvate asjakohaste näitajate statistika kättesaadavus ja regulaarne uuendamine;

62.  soovitab haridus- ja koolitusasutustele, et nad püüaksid avalikustada laiemalt oma täiskasvanutele mõeldud programme ja lihtsustada haldusmenetlusi, millega saadakse juurdepääs nendele programmidele;

63.  kutsub komisjoni üles võtma täiel määral arvesse sidusrühmade kogemusi ja nende rolli hariduse ja koolituse 2020. aasta strateegilise raamistiku elluviijatena;

64.  kutsub komisjoni üles lisama hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistiku kavandatavasse liikuvuse sihttasemesse mitteametliku hariduse, kutsehariduse ja -koolituse ning kooliõpilased ning võtma üle Bologna protsessi sihttaseme õpilaste liikuvuse kohta;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (2) ELT C 290, 4.12.2007, lk 1. (3) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (4) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 46. (5) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 33. (6) Nõukogu dokument 9152/2007.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon äriühingute juhtimisega seotud deontoloogiliste küsimuste kohta (2009/2177(INI))

P7_TA(2010)0165 A7-0135/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitust, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga(1);

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitust palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris(2);

–  võttes arvesse kahele ülalnimetatud soovitusele lisatud komisjoni teatist, mis samuti avaldati 30. aprillil 2009 (KOM(2009)0211);

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega (KOM(2009)0362);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta(3);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ(4);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0135/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja maailm seisavad silmitsi viimase 60 aasta kõige raskema majanduskriisiga ja reaalmajanduses on selle perioodi suurim langus ning et tööhõive osas on oodata olukorra halvenemist, hoolimata majanduse suhtelisest taastumisest;

B.  arvestades, et olenemata äriühingu tüübist või tegutsemisvaldkonnast on äritegevuse deontoloogia üldises kontekstis olulised mitmed ettevõtte juhtimisega seotud küsimused, näiteks hoolsuskohustus, läbipaistvus, sotsiaalne vastutus, riskijuhtimine, investeerimisotsuste majanduslik jätkusuutlikkus, juhatuse või järelevalvenõukogu tegevus ja aktsionäride õiguste rakendamine; arvestades, et hiljutine finantskriis näitas, et neid küsimusi tuleb finantsstabiilsuse säilitamiseks kogu aeg arvesse võtta ning pidevalt analüüsida, et leida lahendusi, mis võimaldaksid ettevõtetel praeguste probleemidega toime tulla ning aitaksid ELis edendada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet;

C.  arvestades, et kriis näitas ka lähedasi seoseid riskijuhtimise ja palgapoliitika vahel ning viimase tähtsust mehhanismides, mis reguleerivad ettevõtte korralikku toimimist; seetõttu tuleks riskijuhtimist palgapoliitika väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, et laiem, tasakaalustatud lähenemine juhtimisele hõlmaks ka tugevaid riskijuhtimise süsteeme, ning tagada, et stiimulisüsteeme tasakaalustaksid sobivad riskijuhtimissüsteemid;

D.  arvestades, et kõigi sektorite ettevõtted jagavad mitmeid riskiklasse, kuid mõned riskide liigid on sektoripõhised (näiteks riskid, millega seisavad silmitsi finantssektori ettevõtted); arvestades, et tulemusliku riskijuhtimise ebaõnnestumine, mis oli tingitud järelevalve-eeskirjade täitmise ebapiisavast kontrollist ning valesti seatud stiimulitest palgapoliitikas, etendas hiljutise finantskriisi tekkes keskset osa;

E.  arvestades, et riskijuhtimist peaks käsitlema ja rakendama terve organisatsiooni tasemel ja mitte ainult selle üksikutes tegevusüksustes; samuti peaks see olema avalik, läbipaistev ja selle suhtes peaks kehtima aruandekohustus;

F.  arvestades, et iga lahendus peaks kindlustama, et risk oleks kooskõlas ettevõtte eesmärkide ja strateegiaga ning peetaks silmas tulemuslikku riskijuhtimist; tulemuslikku riskijuhtimist tuleks kõigis ettevõtetes pidada hea ärijuhtimistava üheks kõige tähtsamaks elemendiks;

G.  arvestades, et üks esimesi samme, mida komisjon pärast kriisi astus, käsitles palgapoliitika teemat, täiendades komisjoni soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ, et tagada sobiv palgapoliitika, sätestades parimad tavad selle kavandamiseks uue soovitusega noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorra kohta, ning avaldades soovituse palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris;

H.  arvestades, et soovituse määr sõltub ettevõtte tüübist, kusjuures arvesse võetakse ettevõtte suurust, sisemist korraldust ja tegevuse keerukust; arvestades, et vahet võib teha finantsettevõtete (noteeritud või mitte) ja noteeritud, kuid mitte finantsettevõtete vahel ning finantsvaldkonna eri sektorite, nagu pangandus, kindlustus ja fondide valitsemine, vahel;

I.  arvestades, et tasustamise kontekstis tuleb arvestada mitmeid punkte, näiteks (i) palgakorralduse süsteemi, sealhulgas selle struktuuri, läbipaistvust ja sümmeetrilisust ning seost tasustamise ja stiimulite vahel, (ii) palgakorralduse süsteemi kindlaksmääramise protsessi, sealhulgas osalejate, rollide ja vastutuse määratlemine, (iii) kontrolli palgakorralduse süsteemi üle, pöörates erilist tähelepanu aktsionäridele, ning (iv) kogutasu, sealhulgas palkasid ja pensione;

J.  arvestades, et mõned soovitustes esitatud ülimalt tähtsate põhimõtete aspektid jäävad ebaselgeks ja neid tuleb asjakohaselt praktikas rakendada: näiteks tulemuskriteeriumi mõiste, mis peaks aitama luua seose tasu ja tulemuse vahel, ebapiisava tulemuse mõiste, mille puhul maksed lõpetatakse, maksete lõpetamine ja erinevad palgakomponendid finantsteenuste sektoris;

K.  arvestades, et kuna palga ja tulemuse vahelise seose määramisel ilmnevad pidevalt raskused, tuleks keskenduda palgapoliitika kindlaksmääramise protsessi tulemuslikkusele ja läbipaistvusele, mis mõlemad peaksid põhinema usaldusväärsel juhtimisel – mis määratakse kindlaks ja mida hinnatakse keskpikaks või pikaks ajavahemikuks arvestatud asjakohase ajakava alusel, et vältida ohtlikku, mitte-jätkusuutlikku riskijuhtimise poliitikat, mis on arvestatud lühikeseks (või koguni ülilühikeseks) ajavahemikuks – ning milles oleksid määratletud ja eristatud asjassepuutuvate isikute rollid ja vastutus;

L.  arvestades, et ükski vastu võetud lahendus ei tohiks järgida põhimõtet „üks sobib kõigile” ja ettevõtted peaksid säilitama paindlikkuse süsteemide oma vajadustega kohandamisel;

M.  arvestades, et on vajalik tulemuslikkuse ja palgapoliitika järelhindamine;

N.  arvestades, et läbipaistvus on osutunud hea valitsemistava oluliseks elemendiks; arvestades, et see ei tohiks piirduda pelga avalikustamisega, vaid peaks tähendama, et ettevõtted on võimelised selgitama oma palgapoliitika valikut;

O.  arvestades, et juhtkonna palgapoliitika avalikustamine selgel ja kergesti mõistetaval viisil peaks põhimõtteliselt mõjuma kasulikult palgapoliitika üle otsustamise protsessile, eriti aktsionäride poolt; säärane avalikustamine võiks sisaldada iga-aastaste raamatupidamisaruannete üksikasjalikku avalikustamist või töötasude aruannet üksikute juhtide kogutasude ja muude soodustuste kohta;

P.  arvestades, et ettevõtte eesmärk peaks olema aktsionäride ja töötajate konstruktiivne kaasamine; arvestades, et see nõuab teiste meetmete uurimist aktsionäride tulemuslikuks kaasamiseks ettevõtte palgapoliitika kujundamisse (näiteks võimalus, mida kasutatakse Saksamaal, kus ettevõtted peavad tasandi palgapoliitika kinnitamiseks saavutama aktsionäride heakskiidu nõuandval hääletusel), eelkõige seetõttu, et aktsionärid alati ei soovi või pole valmis võtma aktiivsemat rolli; arvestades, et see peaks tähendama ka seda, et tuleks uurida võimalusi, kuidas tagada aktsionäride ennetav, mitte tagajärgedega tegelev roll juhatuse suhtes;

Q.  arvestades, et eeskätt noteeritud ettevõtete puhul on aktsionäride aktiivsus väike ning soodustada tuleks elektroonilise hääletuse kasutamist aktsionäride koosolekutel;

R.  arvestades, et kehtivaid õigusakte töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta seoses ettevõtte juhtimisega tuleb korrektselt rakendada, et oleks võimalik pidada tõelist dialoogi ettevõtte juhtkonnaga ning määratleda selgelt ettevõtte palgapoliitika ja eesmärgid;

S.  arvestades, et juhtkonna tasustamise kriteeriumide ja tasude suuruse määramine on ettevõtte juhatuse õiguspädevuses;

T.  arvestades, et vabatahtlikud standardid on hädavajalikud juhatuste töötulemuste parandamiseks ja heade tavade ülevaatamine võib olla vajalik;

U.  arvestades, et eesmärk peaks olema luua pädevad juhatused ja järelevalvenõukogud, kes oleksid võimelised objektiivseks ja sõltumatuks otsustamiseks; arvestades, et juhatuste tulemuslikkust ja tõhusust tuleks hinnata;

V.  arvestades, et äriühingu üldjuhtimise praeguse süsteemi teadaolevate nõrkuste tõttu peaks teatav osa (nt 1/3) juhatuse liikmetest olema tasustatud spetsialistid, kes kannavad vastutust üksnes aktsionäride ees ja on allutatud üksnes aktsionäridele; arvestades, et nende vastutust ja alluvust tuleks määrata sõltuvalt erialasest ekspertiisist;

W.  arvestades, et kuigi selle valdkonna õigusloome võib olla keerulisem ja aeganõudvam valik kui soovituste vastuvõtmine, pole mittesiduvad õigusnormid (soft law) rahuldavad;

X.  arvestades, et komisjon kavatseb täiendada oma soovitusi õigusaktide ettepanekutega, mille eesmärk on, et usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve hõlmaks ka palgakorraldust, ja on esitanud ettepaneku eelkõige kapitalinõuete direktiivi ülevaatamiseks; arvestades, et komisjon kavatseb analüüsida pangandusväliste finantsteenustega seotud lisameetmeid;

Y.  arvestades, et komisjoni soovitused noteeritud ettevõtete kohta ei ole alati sobivad üldsuunised parimate tavade väljaarendamiseks mittenoteeritud ettevõtete jaoks;

Z.  arvestades, et kõnealuses valdkonnas on kõikide vastuvõetud meetmete ühtne ja sidus rakendamine kogu ELi piires ja kõigi asjassepuutuvate osaliste poolt hädavajalik,

1.  tervitab meetmeid, mille eesmärgiks on käsitleda äriühingute juhtimise deontoloogilisi küsimusi, mis, nagu hiljutine finantskriis näitab, ei ole kaugeltki lahendatud; tervitab seetõttu komisjoni esitatud kahte soovitust;

2.  juhib tähelepanu sellele, et mittesiduvad õigusnormid ei ole siiski rahuldavad;

3.  tervitab seetõttu komisjoni esimest õigusloomeettepanekut, mis lubab ELi seadusandjal korralikult käsitleda asjakohaseid küsimusi, st muuta kapitalinõuete direktiivi;

4.  toetab komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitustes esitatud põhimõtteid, mis käsitlevad esiteks noteeritud ettevõtete juhtkonna palkade struktuuri ja haldamist ning teiseks finantssektori palgastruktuuri, palgapoliitika kujundamist ja toimimist (haldamine) ning palgapoliitika läbipaistvust ja kontrolli (järelevalve), rõhutab aga, et liikmesriigid ei ole neid soovitusi veel rahuldavalt ellu rakendanud;

5.  rõhutab, et EL vajab tööstuse, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna jaoks mudelit, mis oleks mõeldud pikaks ajavahemikuks ning vastaks nii ettevõtete, aktsionäride kui ka töötajate üldistele huvidele ja uuele finantsarhitektuurile, mis põhineb usaldatavus- ja deontoloogiliste reeglite süsteemil ning mida kontrollivad liikmesriikide ja Euroopa Liidu siduvate volitustega järelevalveasutused; on samuti seisukohal, et finantssektor peab vastama reaalmajanduse vajadustele, toetama säästvat majanduskasvu ning näitama üles võimalikult kõrget sotsiaalset vastutust;

6.  tuletab meelde, et majanduse ümberkujundamise ajal on lisaks reaalmajanduse toetamisele väga olulisel kohal ka töökohtade kaitsmise, koolituse ja töötingimustega seotud meetmed, mida kõik sidusrühmad peaksid arvesse võtma;

7.  rõhutab, et kindlale ja jätkusuutlikule juhtimisele orienteeritud palgapoliitika ei ole vajalik mitte ainult deontoloogilistel, vaid ka puhtalt majanduslikel põhjustel, arvestades asjaolu, et sellisel poliitikal on otsene mõju nii konkreetsete ettevõtete varadele ja arenguperspektiividele kui ka majandusele üldiselt ning ka tööhõive säilitamisele ja suurendamisele;

8.  on seisukohal, et pankade ja krediidiasutuste juhtide palgapoliitikat käsitlevad sätted ei saa jääda lihtsalt soovitusteks, vaid need tuleb muuta järelevalvesüsteemiga seotud siduvateks meetmeteks, tagamaks, et palga muutuv osa (lisatasud, aktsiaoptsioonid ja stiimulid) ei paneks ettevõtteid kasutama liiga riskantset investeerimis- ja juhtimispoliitikat, mille juures ei võeta arvesse reaalmajanduslikke tagajärgi;

9.  rõhutab, et ettevõtete juhtimisel ja palgapoliitikas tuleb järgida ja edendada naiste ja meeste võrdse tasustamise ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on sätestatud aluslepingutes ja ELi direktiivides;

10.  näeb vajadust Euroopa Liidu edasiseks õigusloometegevuseks, et lahendada probleem seoses ettevõtete erinevate riiklike tasustamiseeskirjadega juhtudel, kui juhid liiguvad ühest liikmesriigist teise ettevõtte piires või ühest ettevõttest teise ettevõttesse erinevas liikmesriigis, või kui ettevõtted kasutavad liikumisvabadust siseturu piires, näiteks piiriülese ühinemise teel;

11.  peab oluliseks rõhutada ettevõtte juhatuse üldist sotsiaalset vastutust ELi liikmesriigis paikneva ettevõtte jätkusuutliku ja pikaajalise arengu eest ning peab juhatuse kohustuseks ettevõtte juhtide tasustamise korraldamist sellisena, et see vastaks ülalnimetatud eesmärgile ja oleks Euroopa üldsusele selgelt nähtav;

12.  soovitab komisjonil esitada valdkonnaspetsiifilised muudatusettepanekud finantsteenuseid käsitlevatesse õigusaktidesse, et tagada pankade ja mitte-pankade palgapoliitika ühtsus; palub komisjonil lisaks esitada õigusloomeettepanekud ettevõtlusõiguse valdkonnas, et aidata lahendada ettevõtete juhtimise küsimusi ja tagada igat tüüpi ettevõtete palgapoliitika ühtsus;

13.  kutsub komisjoni üles julgustama ja toetama ELi tasandil vastu võetud meetmete tulemuslikku rakendamist, keskendudes sealjuures piiriülestele ettevõtetele, ning täitma oma kohustust esitada hindamisaruanne mõlema soovituse kohaldamise kohta liikmesriikides; selles kontekstis kutsub komisjoni üles lisama hindamisaruande järeldustesse asjakohaste seadusandlike ja mitteseadusandlike tegevuste ajakava, mis võivad olla vajalikud järelmeetmetena;

14.  nõuab Euroopa äriühingu põhikirja täiendava direktiivi 2001/86/EÜ(5) raames valitud konsulteerimise ja töötajate osalemise süsteemide tõhusat rakendamist;

15.  peab Euroopa äriühingut sobivaks aluseks parimatele tavadele, et tuua eetilised põhimõtted piiriüleste ettevõtete järelevalvesse ja neid põhimõtteid praktikas rakendada;

16.  kutsub liikmesriike üles tõhusalt rakendama meetmeid, nagu ELi aktsionäride õiguste direktiiv, et kõrvaldada takistusi ja suurendada aktsionäride osalemist hääletamisel, eriti piiriülese hääletamise puhul;

17.  kutsub kõiki sidusrühmi üles aktiivselt osalema äritavade läbivaatamises ja ärikultuuri muutmises;

18.  nõuab naiste juhtivatele ametikohtadele nimetamise ergutamist komisjoni soovituse abil, mis käsitleb süsteemi ettevõtete otsuseid tegevate organite ja muude organite ametikohtade ning muude ametikohtade täitmiseks;

19.  teeb ettepaneku, et riiklikud järelevalveasutused hindaksid ettevõtete juhtorganite liikmete sõltumatust rangemalt ja töötaksid välja tõhusamad korruptsioonivastased süsteemid, mille kasutuselevõtmine aitaks edendada eetilisemaid ärijuhtimistavasid ja parandaks ka ettevõtete majandustulemusi;

20.  toetab ühtse ja tervikliku juhise loomist riskijuhtimise kohta, mis hetkel tundub olevat esitatud mitmesuguste eeskirjade ja standarditena, mis on liikmesriikides rakendatud ainult killustatud moel;

21.  rõhutab, et majanduskuritegude puhul on võimalik algatada kriminaalmenetlus ettevõtte juhatuse konkreetsete liikmete vastu, kes nende kuritegude eest vastutavad;

22.  kutsub komisjoni üles edendama mittenoteeritud ettevõtete häid tavasid käsitlevate suuniste kasutamist, mis võtavad arvesse selliste ettevõtete iseärasusi ja erinevusi;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 120, 15.5.2009, lk 28. (2) ELT L 120, 15.5.2009, lk 22. (3) ELT L 184, 14.7.2007, lk 17. (4) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87. (5) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon ELi noorsoostrateegia: investeerimise ja mobiliseerimise kohta (2009/2159(INI))

P7_TA(2010)0166 A7-0113/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

–  võttes arvesse 18. detsembril 2000. aastal vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14;

–  võttes arvesse 20. novembril 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 23 ja 28;

–  võttes arvesse 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 7 ja 24;

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis”(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatisele lisatud komisjoni töödokumenti „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine – ELi noorsooaruanne”(2);

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta(3);

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)(4);

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2009. aasta järeldusi Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö praeguse raamistiku hindamise ning uuendatud raamistiku tulevikuväljavaadete kohta(5);

–  võttes arvesse nõukogu soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus(6);

–  võttes arvesse nõukogu otsust kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(7);

–  võttes arvesse 22.–23. märtsil 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti(8);

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist uue sotsiaalmeetmete kava kohta, milles põhirõhk on noortel ja lastel(9);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise kohta(10);

–  võttes arvesse oma kirjaliku deklaratsiooni noorte võimaluste parandamisele suurema tähelepanu pööramise kohta ELi poliitikas(11);

–  võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta(12);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0113/2010),

A.  arvestades, et noortele suunatud meetmetesse investeerimine on Euroopa ühiskondade tuleviku seisukohast otsustava tähtsusega, eriti ajal, kui noorte suhteline osakaal elanike koguarvust järjekindlalt väheneb;

B.  arvestades, et kõik noored on ühiskonnale lisaväärtuseks ja neid tuleb sellisena tunnistada;

C.  arvestades, et praegustel põlvkondadel on tänase poliitika kujundamisel suur vastutus noorte ja tulevaste põlvkondade ees; arvestades, et poliitikud ja teadlased peavad noortele sõna andmiseks nende arvamusega arvestama;

D.  arvestades, et Euroopa Liidul on olulised noorsoopoliitika vahendid, kuid liikmesriigid peavad neid vahendeid täielikult rakendama, neist teavitama ning need integreerima;

E.  arvestades, et tööhõive tähendab enamat kui tasustatav töö: see on sotsialiseerimisvahend ning võib olla oluline toetuse saamise ning struktuuri ja identiteedi kujunemise allikas;

F.  arvestades, et ebakindel töökoht võib takistada noori pere loomisel või pere loomist edasi lükata, mis mõjutab demograafilist arengut;

G.  arvestades, et tänased Euroopa noored puutuvad kokku kasvava töötusega ja majanduskriis mõjutab neid eriti tugevalt, kusjuures suurema tõenäosusega jäävad töötuks eelkõige madalama haridustasemega noored; arvestades, et seetõttu on oluline kanda hoolt noorte parima võimaliku väljaõppe eest, et tagada nende kiire sisenemine tööturule ja pikaajaline osalus tööturul;

H.  arvestades, et igal tasandil kvaliteetse hariduse ja väljaõppe kättesaadavust kõikidele noortele tuleks toetada ning elukestva õppe võimalusi veelgi rohkem edendada;

I.  arvestades, et tuleks hõlbustada ja toetada noorte üleminekut hariduselt ja koolituselt tööturule;

J.  arvestades, et viivitamata tuleb seada esikohale kooli poolelijätmise ja kirjaoskamatuse probleemid, eriti noorukite ja vangis olevate noorte hulgas;

K.  arvestades, et tervishoiu, eluaseme ja keskkonnaga seotud küsimused on noorte jaoks väga tähtsad ning neil võivad olla noorte elule ja tulevikule väga tõsised tagajärjed; arvestades, et edendada tuleks haridust, tööhõivet, sotsiaalset kaasatust ja tervishoidu soodustavat keskkonda;

L.  arvestades, et noortel peab olema võimalik toetuda täisväärtuslikule perekeskkonnale, ent samas vajavad nad toetust oma iseseisvuse ja sõltumatuse vajaduse rahuldamisel;

M.  arvestades, et komisjoni teatises ja nõukogu resolutsioonis ei ole selgelt välja toodud keskkonnaaspekte, kuigi need on noorte jaoks tähtsad ning mõjutavad oluliselt tulevaste põlvkondade tervist, elukvaliteeti ja heaolu; arvestades, et seetõttu tuleks keskkonnaküsimusi ELi noorsoostrateegia tegevusvaldkondades selgelt nimetada;

N.  arvestades, et aktiivne osalemine ühiskonnas ei ole üksnes noorte mobiliseerimise tähtis vahend, vaid see aitab kaasa ka nende isiklikule arengule, nende paremale integreerimisele ühiskonda, oskuste omandamisele ning vastutustunde suurenemisele;

O.  arvestades, et ELi noorsoostrateegias on tähtsal kohal noorsootöö kui mõttekas vabaajategevus, mille sihtrühmaks ja läbiviijaks on noored ise ning mille käigus omandatakse oskusi ja toimub isiksuse areng;

P.  arvestades, et ühiskondliku osaluse õppimine ja kogemine soodustab arusaama demokraatiast ja aktiivset osavõttu demokraatlikest protsessidest;

Q.  arvestades, et noori tuleks paremini teavitada Euroopa noorteprogrammidest, et suurendada neist osavõttu;

R.  arvestades, et tõhus noorsoopoliitika võib kaasa aidata Euroopa mentaliteedi arendamisele,

Üldised tähelepanekud

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine” üle;

2.  tervitab nõukogu resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta;

3.  juhib tähelepanu mõiste „noorus” määratluse erinevusele liikmesriikides; märgib, et seda mõistet mõjutavad erinevad sotsiaalsed olud ning et see annab igale liikmesriigile võimaluse valida erinev lähenemisviis;

4.  on arvamusel, et ühenduse programmid ja rahalised vahendid peaksid kajastama Euroopa eesmärke seoses noortega;

5.  kutsub liikmesriike üles rakendama Lissaboni lepingu sätteid täiel määral noorsoopoliitikas, näiteks edendama noorte osalemist demokraatlikus elus, pöörama erilist tähelepanu noortele sportlastele ning põhiõiguste harta õiguslikule jõustamisele;

Põhitähelepanekud noorsoostrateegia tõhususe kohta

6.  tunnistab, et tugevamaks muudetud avatud koordinatsiooni meetod, mille puhul võetakse asjakohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, on oma puudustest, piiratud kasutusest, legitiimsuse defitsiidist, ekspertide ja valitud poliitikute vahelise tõhusa koostöö puudumisest, riiklike prioriteetidega nõuetekohase integreerimise puudumisest ning eri tasandite vahelise vastutuse hägustumise ohust hoolimata sobiv noorsoopoliitilise koostöö vahend; on seisukohal, et pikaajaliste tulemuste saavutamiseks tuleks avatud koordinatsiooni meetodit tugevdada;

7.  rõhutab, et maksimaalsete tulemuste saavutamiseks vajab avatud koordinatsiooni meetodi rakendamine kõigi osalejate tugevat poliitilist tahet; on arvamusel, et rakendamise puudujäägid on oluline takistus seatud eesmärkide saavutamisel;

8.  tunnistab, kui oluline on institutsioonidevaheline koostöö kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil kõnealuse strateegia eesmärkide saavutamiseks, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja noorte esindajaid üles aktiivselt osalema noorsoostrateegia rakendamises;

9.  nõuab tungivalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu tihedamat koostööd noorsooprobleemide valdkonnas ning rõhutab, et vaja on integreeritumat koostööd riikide parlamentidega ja parlamentide vahel avatud koordinatsiooni meetodi protsessi raames;

10.  väljendab rahulolu kahe lähtekoha selge määratluse, töömeetodite kehtestamise ja eriti nõukogu kehtestatud rakendusmeetmete selge loetelu üle; nõuab Euroopa Parlamendi kaasamist töötsüklite prioriteetide määratlemisse; nõuab noortevaldkonnas tõenditepõhist, asjakohast ja konkreetset koostööd Euroopas;

11.  rõhutab vajadust töötada nii Euroopa kui ka liikmesriigi tasandil välja selged ja kergesti kasutatavad näitajad, mis võimaldavad parandada, avardada ja ajakohastada noorte olukorra tegelikku tundmist ning mõõta ja võrrelda edusamme ühiselt seatud eesmärkide täitmisel; rõhutab pideva kontrollimise ja hindamise tähtsust;

12.  rõhutab ELi noorsoostrateegia rakendamise hindamise tähtsust; rõhutab, et liikmesriikide noorsoovaldkonna arenguaruanded tuleks üldsuse teadlikkuse tõstmiseks avalikustada; rõhutab, et oluline on jälgida Euroopa noorte eluolu arengut ning tuvastada selle muutused, et saaks hinnata tegelikke edusamme;

13.  on arvamusel, et rohkem tuleks arendada üksteiselt õppimist kui vahendit, mis hõlbustab heade tavade vahetust ja aitab kaasa riiklikul tasandil võetavate meetmete järjepidevusele;

14.  on arvamusel, et täieliku ELi noorsoostrateegia loomine peab toimuma samaaegselt noorsoopoliitika ning ELi programmide ja meetmete täpse ja läbipaistva formuleerimisega; on arvamusel, et ELi programmide rakendamise tulemused peaksid andma tagasisidet noorsoopoliitika ja ELi üldise noorsoostrateegia formuleerimiseks ja vastupidi;

15.  rõhutab ühtlasi, et juba rakendatud programme tuleb põhjalikult analüüsida, et saaks rakendada tugevat kvaliteedijuhtimist ning töötada sel viisil tuleviku tarbeks välja võimalikud vajalikud parandused;

16.  juhib tähelepanu vajadusele kasutada ja kohandada ELi programme ja sotsiaalfonde noorte jaoks, hõlbustada nende kättesaadavust ja lihtsustada neile juurdepääsu korda; rõhutab, et väga oluline on leida siin praktiline ja mittebürokraatlik lähenemisviis, et rakendada integreeritud strateegiat noorte elu parandamiseks; rõhutab, kui tähtis on noorte osalemine noorsooprogrammide rakendamises, et nende vajadusi paremini arvesse võetaks;

17.  rõhutab Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo da Vinci programmi tähtsat rolli Euroopa haridus- ja koolituspoliitika väljatöötamisel; kordab oma poliitilist prioriteeti käsitada neid programme ELi noorsoostrateegia väljatöötamise nurgakivina, eelkõige mis puudutab mitmeaastaste programmide järgmist põlvkonda;

18.  on arvamusel, et noorte liikuvuse edendamiseks Euroopas tuleks teha veelgi rohkem jõupingutusi ja et liikuvusprogrammides peab olema piisavalt võimalusi noorte vahetuseks väljaspool formaalset haridust ja sellele tuleb noorte liikuvusprogrammides piisavalt tähelepanu pöörata;

19.  kutsub komisjoni üles pöörama uutes liikuvusprogrammides erilist tähelepanu noorsootöötajate liikuvusele ja nõuab sel eesmärgil praegu õppurite jaoks kehtiva viisade väljastamise erikorra laiendamist noorsootöötajatele;

20.  juhib tähelepanu vajadusele kaasata massiteabevahendid noortele mõeldud programmide populariseerimisse;

21.  tunnistab, et noorte elukvaliteedi parandamine on valdkonnaülene ülesanne, millega tuleb arvestada kõigis poliitikavaldkondades; ergutab Euroopa institutsioone ja liikmesriike edendama kõigis osakondades ja ministeeriumides noorsoosektori loomist, mis aitaks tugevdada asjakohase noorsoopoliitika väljatöötamist; samuti kutsub komisjoni üles nimetama peadirektoraatides noorsoovolinikud ning andma neile täiendusõpet; on seisukohal, et eesmärgiks tuleks seada komisjoni dokumentide hindamine noorsoopoliitika eesmärkidest lähtuvalt; seepärast tunneb erilist heameelt sektoriülese lähenemisviisi üle, sest see on vajalik tegur maksimaalse tõhususe saavutamiseks; on seisukohal, et noorsooküsimuste integreerimine kõigisse poliitikavaldkondadesse on noorsoostrateegia edu põhitegur;

22.  rõhutab, et põlvkondadevaheline õiglus tuleb Euroopa tasandil institutsionaliseerida ja see põhimõte liikmesriikides heaks kiita, et põlvkondadevahelisi suhteid õiglaselt reguleerida;

Tegevusvaldkonnad

23.  rõhutab tungivalt, et ülemaailmsel majanduskriisil on noortele väga suur mõju ja seetõttu peaks kriis põhjalikult mõjutama prioriteete selles valdkonnas; on seisukohal, et selleks tuleks kindlaks määrata hulk meetmeid, mis toetavad kriisist väljumise strateegiat sotsiaalvaldkonnas, ning et eritähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkindlustussüsteemide läbivaatamisele;

Kõikide valdkondade kohta kehtivad põhialused

24.  rõhutab, kui oluline on kõrvaldada kõik noortevahelise diskrimineerimise viisid, nagu diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usu, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel;

25.  rõhutab, et noori tuleb ELi sotsiaalses visioonis käsitada esmatähtsa rühmana;

26.  rõhutab tungivalt vajadust anda puuetega noortele tõhusat ja olukorrale vastavat toetust ning tegelikke ja võrdseid võimalusi füüsiliseks, sensoorseks ja kognitiivseks juurdepääsuks haridusele, tööhõivele, kultuurile, vabaajategevustele, spordile, sotsiaalsetele tegevustele ning avaliku ja ühiskondliku elu korraldamises osalemiseks;

27.  nõuab meetmeid, millega tagatakse mitmekesisuse järgimine ning noorukite ja laste edukas integreerimine;

28.  kutsub liikmesriike üles kindlaks tegema sektoriüleseid seoseid noorsoopoliitika ning hariduse, koolituse, tööhõive, kultuuri ja teiste poliitikavaldkondade vahel;

29.  rõhutab vajadust noorsoo- ja lastepoliitika vahelise tugeva seose järele;

Haridus ja väljaõpe

30.  soovitab liikmesriikidel tõhustada nn teadmiste kolmnurga kolme külje (haridus, teadus, innovatsioon) omavahelist interaktsiooni kasvu ja töökohtade loomise põhitegurina; soovitab tungivalt edendada ühiseid kriteeriume mitteformaalse ja kutseõppe paremaks vastastikuseks tunnustamiseks, näiteks tuleks sel eesmärgil kiiremas korras vastu võtta Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis tagaks kvalifikatsioonide tunnustamise, läbipaistvuse ja oskuste valideerimise;

31.  kutsub liikmesriike üles tegema rohkem algatusi, et investeerida nõutavate kutsete jaoks vajalikesse oskustesse, ning ergutab neid siduma hariduse õppekavad tööturu nõuetega, (vajaduse korral) koostama õigusakte lühiajalise kutseõppe kohta ning kasutama võimaluse korral alati oskuste valideerimist ja kvalifikatsioonide tunnustamist;

32.  juhib tähelepanu koolist väljalangemise probleemile ja vajadusele võtta meetmeid tagamaks, et võimalikult suur osa noortest omandaks kohustusliku hariduse;

33.  soovitab tungivalt liikmesriikidel suuremaid rahalisi vahendeid silmas pidades edendada kõigi noorte õppe ja koolitusega seotud liikuvust, mis on õppe- ja töökogemuste saamisel otsustav tegur; rõhutab, kui oluline on noorte liikuvus ka ELi piirialadel, sest see tagab laialdase osaluse Euroopa noorteprogrammides;

34.  nõuab, et liikmesriigid annaksid endast parima, et täita strateegilised eesmärgid ning saavutada sihtnäitajad, mis on kindlaks määratud strateegilises raamistikus üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), eelkõige mis puudutab kehvade põhioskustega isikuid ja kooli pooleli jätnuid;

35.  kutsub liikmesriike üles looma piisavaid võimalusi selleks, et haridussüsteemist lahkunud inimesed saaksid selle juurde tagasi pöörduda ja kutsehariduse omandanutel oleksid sobivad võimalused kõrgemat haridust saada, ning nõuab, et liikmesriigid võtaksid meetmeid ja pakuksid sihtotstarbelisi programme noortele, kes on raske olukorra või halbade valikute tõttu maha jäänud või kooli pooleli jätnud;

36.  rõhutab, kui oluline on tagada noortele juhendamine ja nõustamine üleminekul koolist tööle;

37.  kutsub liikmesriike üles tagama, et lastel ja noortel, olenemata nende perede õiguslikust seisundist, oleks õigus riiklikule haridusele, mis integratsiooni vahendina toimides ning nende kultuuri ja keelt austades aitaks neil vajalikul tasemel omandada vastuvõtva liikmesriigi keele ja teadmised selle maa kultuuri kohta;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama noortele võrdsed võimalused hariduses, sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja rahalisest olukorrast, ning tagama väikese sissetulekutega peredest pärit ebasoodsas olukorras olevatele noortele võrdne juurdepääs haridusele;

39.  kutsub liikmesriike üles rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning muutma kaasav haridus – nii formaalne kui ka mitteformaalne haridus – tegelikkuseks;

40.  rõhutab, et õpetajate koolituseks on vaja uut, tõhusat ja järjepidevat süsteemi, mis aitaks noortel üliõpilastel kiiresti muutuva ühiskonna väljakutsetega paremini toime tulla;

41.  rõhutab meediapädevuse edendamise tähtsust;

42.  juhib tähelepanu sellele, et haridusel on keskne roll isiklike hoiakute positiivsel arendamisel;

Tööhõive ja ettevõtlus

43.  on äärmiselt mures töötute, madala tööhõivega ja juhutööd tegevate noorte arvu suurenemise pärast, eriti praeguse majanduskriisi ajal; toetab igati Euroopa Ülemkogule esitatud üleskutset tagada 2010. aasta järgses Lissaboni strateegias ja Euroopa 2020 strateegias noortemõõde ning toetada algatuste jätkamist kooskõlas Euroopa noortepakti üldiste eesmärkidega; toetab igati ettepanekut töötada majandus- ja finantskriisist ülesaamise taastamiskavade raames välja noortele suunatud meetmed;

44.  rõhutab olulist vajadust saavutada Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid ning on seisukohal, et ELi uuendatud 2020. aasta strateegia peaks võimaldama ELil kriisist täielikult taastuda ning liikuda kiiremini uuendusliku ja töökohti loova majanduse suunas; sellega seoses nõuab, et uuendatud strateegias pöörataks noortele suuremat tähelepanu;

45.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid tööalase ebakindluse ja halbade töötingimuste vastu, mida noored tööturul kogevad, ning toetama aktiivselt töö-, era- ja pereelu ühitamist;

46.  kutsub liikmesriike üles võtma tööhõive edendamise poliitikas arvesse põlvkondadevahelist mõõdet;

47.  kutsub liikmesriike üles soodustama noorte juurdepääsu heade töötingimustega töökohtadele, et vältida oskuste ja töökohtade sobimatust, mis kujutab endast ande raiskamist; soovitab sellega seoses parandada pakutavate praktikakohtade kvaliteeti ning praktikantide õigusi, enamik praktikaprogramme peaks kindlustama noortele kvalifikatsiooni ja aitama neil tasustatud töökohta leida;

48.  kutsub liikmesriike üles pakkuma rohkem töövõimalusi ja rakendama ebasoodsas olukorras olevate noorte jaoks sotsiaalkaitse programme, tagama äärealadel ja linnakeskustes elavatele noortele võrdsed võimalused ning andma noortele emadele eritoetust;

49.  tuletab meelde ajude äravoolu ohtu ja selle negatiivseid tagajärgi noorte päritoluriigi jaoks; kutsub liikmesriike üles uurima ja välja töötama strateegiaid noorte jäämiseks riikidesse ja piirkondadesse, kust toimub suur väljaränne, mis võtab eri vorme, nagu ajude äravool, nõutavad oskustöötajad ning odav, paindlik, oskusteta tööjõud, sageli hooajatöötajad;

50.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama noorte meeste ja naiste sissetulekutaseme erinevused, kui nende aluseks on töötaja sugu;

51.  kutsub liikmesriike üles tagama üleilmastumise ajastul inimväärsed tööõigused ja sotsiaalsed tagatised ning leidma tasakaalu paindlikkuse ja kindluse vahel;

52.  kutsub liikmesriike üles tagama sotsiaaltoetuste täieliku ülekandmise, et mitte seada ohtu aktiivsete liikuvate noorte sotsiaalkaitset;

53.  rõhutab, kui tähtis on õppimise ajal ettevõtetes ja institutsioonides korraldatav praktika, mis võib hiljem töö leidmist hõlbustada;

54.  teeb ettepaneku edendada noorte hulgas ettevõtluskultuuri, selleks tuleks parandada ettevõtlusalast teabevahetust, toetada Euroopa struktuuride ja võrgustike väljaarendamist ning julgustada noori, et nad hakkaksid füüsilisest isikust ettevõtjaks ja kasutaksid mikrokrediite ja mikrorahastamise vahendeid; rõhutab elukestva õppe tähtsust;

55.  rõhutab, et on vaja koostoimet kooli- ja tööelu vahel ning ülikoolide ja ettevõtete integreerumise täiustatud viise;

56.  julgustab liikmesriike toetama eraalgatusi noorte jaoks, sealhulgas riiklike programmide kaudu, mis täiendavad Euroopa programme;

57.  juhib tähelepanu vajadusele töötada välja poliitikameetmed, mis aitavad töö- ja eraelu ühitada ning julgustavad noori peret looma; juhib tähelepanu vajadusele tagada noortele piisav sissetulek, nii et nad saaksid iseseisvalt otsuseid teha, kaasa arvatud pereloomise otsus;

Tervis, heaolu ja keskkond

58.  rõhutab, et kliimamuutus, keskkonna muutumine ja keskkonna olukorra halvenemine mõjutavad noorte elu negatiivselt, ning kutsub üles säästvale tegevusele selles valdkonnas;

59.  kutsub liikmesriike üles lisama oma õppekavadesse asjakohaseid õppevorme tervise- ja keskkonnariskide ennetamise kohta;

60.  peab väga kahetsusväärseks asjaolu, et koostööraamistik ei ole seotud tarbijapoliitikaga; on seisukohal, et mõned terviseprobleemid võivad olla seotud ebatervisliku toidu tootmise ja turustamisega;

61.  rõhutab vajadust võtta tarbija- ja keskkonnapoliitika väljatöötamisel arvesse noorte ja laste erilist haavatavust; rõhutab vajadust tagada noorte tarbijate kõrge kaitsetase selliste meetmete abil nagu teavitus- ja hariduskampaaniad;

62.  rõhutab, et tuleb jätkata võitlust narkootikumide ja alkoholi kasutamisest ning suitsetamisest tuleneva kahju ja muude sõltuvusvormide, sealhulgas hasartmängusõltuvuse vastu, eelkõige ennetustöö ja rehabilitatsiooni teel; kutsub liikmesriike üles kasutama maksimaalselt ära ELi narkootikumidealast tegevuskava ja ELi strateegiat, mis toetab liikmesriike võitluses alkoholist põhjustatud kahju ja muude sõltuvuse vormidega;

63.  tuletab lisaks meelde, et lapsed ja noored puutuvad meedia kaudu kokku mitmesuguste vägivallastseenidega; soovitab probleemi põhjalikumalt uurida ja võtta kõik vajalikud meetmed eesmärgiga vältida negatiivset mõju laste ja noorte vaimsele tervisele;

64.  teeb ettepaneku aidata noori uute tehnoloogiate kasutamisel ning soovitab siin appi võtta meediahariduse ja teadlikkuse tõstmise ohtudest, mis kaasnevad kontrollimatu kasutamisega;

65.  rõhutab noortele seksuaalhariduse küsimuste kohta teabe andmise tähtsust nende tervise kaitsmisel;

66.  rõhutab alaealiste rasedate püsivalt kõrget arvu ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama noorte teadlikkust sellest probleemist ja neid teavitama;

67.  kutsub liikmesriike üles tagama, et sisserändajatest lastel ja noortel oleks nende perede õiguslikust seisundist sõltumata juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele;

68.  rõhutab, kui oluline roll on spordil kui tervel tegevuste kompleksil, mis edendab noorte tervislikku eluviisi ja toetab meeskonnatööd, ausat mängu ja vastutust, ning rõhutab teavitust noorte seas, et võidelda vägivallaga spordiväljakutel; kutsub üles looma eriprogramme puuetega noorte jaoks;

69.  kutsub liikmesriike üles võtma noorte seas laialt levinud spordialade edendamisel arvesse ka soopõhiseid aspekte ning toetama vähem populaarseid spordialasid;

70.  rõhutab, kui tähtis on edendada noortele suunatud teavituskampaaniaid, et võidelda dopingu kasutamise vastu ja toetada puhast sporti;

Osalus

71.  rõhutab, et pidev struktureeritud dialoogi ja konsultatsioonid noortega on väga olulised; soovitab tungivalt pideva struktureeritud dialoogi abil edendada noorte ja noorteorganisatsioonide osalemist kõigil tasanditel (kohalik, riiklik ja rahvusvaheline) üldpoliitika ja eelkõige – kuigi mitte üksnes – noorsoopoliitika väljatöötamisel;

72.  rõhutab, kui tähtis on kaaluda noortega konsulteerimise meetodi kasutamist, et tagada noorte arvamuste laia spektri arvessevõtmine; pooldab selliste struktuuride väljatöötamist, kus kõik osapooled saavad teha koostööd, mõjutada võrdselt poliitikat ja otsuseid ning pakkuda vahendeid nende struktuuride loomiseks;

73.  kutsub liikmesriike üles kaasama noorteorganisatsioone poliitikasse, sealhulgas kohalikul tasandil;

74.  rõhutab esindusliku noorsooesinduse tähtsust struktureeritud dialoogis ja soovitab komisjonil konsulteerida riiklike noortenõukogude esindajatega noorte jaoks esmatähtsatel teemadel;

75.  nõustub sageli esindatud arvamusega, et noorteorganisatsioone on vaja tunnustada ja toetada ning et nad annavad olulise panuse mitteformaalsesse haridusse; kutsub komisjoni ja nõukogu üles innustama liikmesriike looma ja toetama kohalikke noorteparlamente ja nõukogusid ning algatama vastavaid programme;

76.  rõhutab, et esindatuse suurendamiseks tuleb kaasata rohkem ja erinevamaid noori; toetab osalemise julgustamist lapseeast alates; toetab sellega seoses koolide, noorteorganisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheliste sidemete tugevdamist ning soovitab tungivalt toetada kindlamalt mitteformaalse hariduse tunnustamist;

77.  soovitab luua tunnustussüsteemid aktiivselt ühiskonnaelus osalevatele noortele eesmärgiga luua nii õiguste kui ka kohustuste kultuur;

78.  rõhutab, et vaja on erilisi jõupingutusi innustamaks äärepoolsetes ja maapiirkondades ning vaestes piirkondades elavaid noori aktiivselt osalema Euroopa algatustes; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et koostööraamistik ei paku konkreetseid meetmeid noorte paremaks teavitamiseks ELi programmidest, eriti nende noorte teavitamiseks, kes elavad äärealadel ja kes ei kuulu poliitilistesse, ühiskondlikesse või valitsusvälistesse organisatsioonidesse; palub komisjonil sellega seoses võtta kindel kohustus;

79.  rõhutab vajadust teha jõupingutusi tagamaks tõhus kolmepoolne arvamuste ja teabevahetus akadeemiliste, äri- ja poliitiliste ringkondade vahel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

Loovus ja kultuur

80.  palub liikmesriikidel soodustada uute tehnoloogiate kättesaadavust, et suurendada võimalusi noorte loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse osas ning tekitada noortes huvi kultuuri, kunsti ja teaduse vastu;

81.  väljendab imestust, et komisjoni teatises puudub igasugune selgesõnaline viide kultuuriküsimustele; lisab, et kõnealuseid küsimusi ei saa kokku võtta üksnes ettevõtluse ja uute tehnoloogiate teemaga;

82.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu resolutsioonis on võetud arvesse seda tähtsat rolli, mis on sotsiaalsel ja kultuurilisel tegevusel, mis täiendab haridussüsteemi ja perekonna osa; märgib, et selline tegevus aitab otsustavalt kaasa diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemisele ning soodustab noorte juurdepääsu vabaajategevustele, kultuurile ja spordile;

83.  rõhutab, kui oluline on rahaliste vahendite jaotamisel liikmesriikides toetada ja tunnustada noortekultuuri, kuna see on noorte loovuse arendamisel väga olulisel kohal;

84.  väljendab rahulolu nõukogu resolutsioonis sisalduva ettepaneku üle, mille abil edendatakse kultuuri, uue meedia ja kultuuride tundmise valdkonnas töötavate noorsootöötajate erikoolitust;

85.  teeb ettepaneku lisada noortemõõde kultuuri- ja meediavaldkonna poliitikasse, programmidesse ja meetmetesse;

86.  on seisukohal, et kultuuriasutusi (nt muuseumid, raamatukogud ja teatrid) tuleks kutsuda üles kaasama lapsi ja noori suuremas ulatuses;

87.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kavandama Euroopa noortepassi, et noored saaksid väga madala tasu eest külastada kultuuriasutusi kogu ELis;

Vabatahtlik tegevus

88.  tunneb heameelt nõukogu otsuse üle kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku töö aastaks ning meetmete üle, mis nõukogu soovituses on ette nähtud noorte vabatahtlike liikuvuse kohta kõikjal Euroopa Liidus;

89.  on seisukohal, et noorte vabatahtlikku tööd tuleks toetada, selleks tuleks laiendada ka Euroopa vabatahtlike programmi ning aidata ebasoodsamas olukorras olevaid noori, et nad saaksid vabatahtlikku tööd teha;

90.  on seisukohal, et sõltuvalt ühenduse Amicus käivitamise ettevalmistusmeetmete hindamise tulemusest tuleks kavandada veelgi sama liiki meetmeid;

91.  on seisukohal, et vabatahtlik tegevus ei tohiks asendada kutselisi, tasustatud tööhõivevõimalusi, vaid andma ühiskonnale lisandväärtust;

92.  nõuab Euroopa vabatahtliku passi kasutuselevõttu ja vastastikust tunnustamist täiendusena juba olemasolevale noortepassile (Youth Pass); sellesse kantakse laste ja noorte tegevus vabatahtlikuna ning seda saaks esitada võimalikele tööandjatele kvalifikatsiooni tõendamiseks;

Sotsiaalne kaasatus

93.  tunneb heameelt selle üle, et 2010. aasta on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks, pidades eelkõige silmas majandus- ja finantskriisi, millel on väga suur mõju noortele;

94.  on seisukohal, et arvestades ühiskonna vananemist, on põlvkondadevaheline võrdsus üks tähtsamaid väljakutseid; kutsub liikmesriike üles arvestama oma poliitika väljatöötamisel noorte ja tulevaste põlvkondade huvidega, eriti majandus- ja finantskriisi tingimustes;

95.  rõhutab vajadust välja töötada rohkem programme, mis on suunatud ühiskonnaelust tõrjutud rühmadele, nagu noored sisserändajad ja erivajadustega inimesed (puuetega inimesed, noored, kes tuleb pärast vanglakaristuse kandmist uuesti ühiskonda integreerida, kodutud, juhutöölised jt);

96.  tunnistab vajadust tõsta puuetega noorte teadlikkust ning kutsub Euroopa institutsioone üles astuma samme puuetega noorte täielikuks integreerimiseks tulevikus;

97.  kordab oma nõuet tagada sooline võrdõiguslikkus alates varasest elueast ning kõigis eluvaldkondades; tervitab seetõttu eriti asjaolu, et nõukogu resolutsiooni eesmärk on parandada lastehoidu ning edenda vanematevahelist vastutuse jagamist, et parandada töö- ja eraelu ühitamist nii noorte naiste kui ka meeste puhul;

98.  rõhutab, et vaja on tõsta laste ja noorte teadlikkust sellest, et mis tahes liiki diskrimineerimine mis tahes valdkonnas on lubamatu, ning vaja on võtta resoluutseid meetmeid igat liiki äärmuslikkuse vastu võitlemiseks;

99.  teeb ettepaneku, et igas liikmesriigis seataks prioriteediks, et ükski alaealine noor ei jääks sotsiaalse kaitseta;

100.  rõhutab kaasava digitaalkeskkonna tähtsust; ergutab liikmesriike töötama välja kontseptsioone formaalse ja mitteformaalse hariduse raames, et tagada juurdepääs teabele, haridusele ja kultuurile ning parandada noorte meediapädevust;

Noored ja maailm

101.  soovitab anda otsest arenguabi noori toetavatele meetmetele ning narkootikumide kasutamise ja narkokaubanduse vastaseks võitluseks arengumaades;

102.  pooldab seisukohta, et edendada tuleks üldhuvi pakkuvat tegevust, mis arendab noorte vastutustunnet, näiteks vabatahtlikuna tegutsemist kliimamuutuse, arengu- või humanitaarabi valdkonnas; väljendab sellega seoses rahulolu võimaluste üle, mida Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomine annab noortele ELi humanitaarabi alases töös osalemiseks, ning kutsub liikmesriike üles noori sellest laiemalt teavitama;

103.  innustab komisjoni uurima põhjalikumalt rahvusvahelise koostöö parandamise võimalusi noorte vabatahtliku töö valdkonnas;

104.  kutsub liikmesriike üles arendama vahetusprogramme ja partnerlussidemeid kolmandate riikide ja kohalike asutustega, et edendada kultuuridevahelist dialoogi ja ergutada noori algatama ühiseid projekte;

105.  kutsub komisjoni üles parandama ja ulatuslikult rakendama Erasmus Munduse programmi;

o
o   o

106.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) KOM(2009) 0200 lõplik. (2) SEK(2009) 0549 lõplik. (3) ELT C 311, 19.12.2009, lk 1. (4) ELT C 119, 28.5.2009, lk. 2. (5) 9169/09. (6) ELT C 319, 13.12.2008, lk 8. (7) 15658/09. (8) ELT C 292, 24.11.2005, lk 5. (9) 11517/08. (10) SOC/349. (11) DCE/2008/2193. (12) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2008)0066.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/613/EMÜ (17279/3/2009 – C7-0075/2010 – 2008/0192(COD))

P7_TA(2010)0167 A7-0146/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17279/3/2009 – C7-0075/2010);

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0636);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0341/2008);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 157 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0146/2010),

1.  võtab vastu allpool esitatud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel, 18. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/.../EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2010/41/EL) lõplikule kujule.)

(1) Vastuvõetud tekstid, 6.5.2009, P6_TA(2009)0364. (2) ELT C 228, 22.9.2009, lk 107.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta (KOM(2009)0031 – C6-0048/2009 – 2009/0006(COD))

P7_TA(2010)0168 A7-0122/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0031);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0048/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0122/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. mail 2010. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr .../2010/EL tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, direktiiv 96/73/EÜ ja direktiiv 2008/121/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides(4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/121/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastamine)(6) on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid direktiive tuleb ka edaspidi muuta, tuleks need õigusaktid selguse huvides asendada ühe õigusaktiga.

(2)  Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad liidu õigusaktid on sisult väga tehnilised ja sisaldavad üksikasjalikke sätteid, mida on vaja pidevalt kohandada. Et vältida olukorda, kus liikmesriigid peaksid tehnilised muudatused liikmesriigi õigusaktidesse üle võtma, ning et vähendada siseriiklike ametiasutuste halduskoormust ja ka selleks, et uusi tekstiilkiudude nimetusi saaks kiiremini vastu võtta ja kogu liidu piires üheaegselt kohaldama hakata, on määrus õigusaktide lihtsustamise seisukohast kõige sobivam õiguslik vahend.

(3)  Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise potentsiaalsed takistused, mida liikmesriikide erisugused õigusnormid tekstiiltoodete nimetuse, koostise ja märgistuse alal kaasa tooksid, on vaja ühtlustada tekstiilkiudude nimetused ning märgistel, tähistamisel ja tekstiiltoodete saatedokumentidel kasutatavad kirjed tekstiiltoodete tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides.

(4)  On asjakohane sätestada eeskirjad, mille alusel saaksid tootjad taotleda uue tekstiilkiu nimetuse lisamist lubatud tekstiilkiudude nimetuste loetellu.

(5)  Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalidest, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või juhul kui ettevõtja on juhtinud tekstiilmaterjalile erilist tähelepanu.

(6)  Kõrvaliste kiudude (mida märgistusel ei pea esitama) suhtes kohaldatavat lubatud hälvet tuleks rakendada nii ühest kiust koosnevate toodete kui ka kiusegude puhul.

(7)  Koostise märgistamine peaks olema kohustuslik selle tagamiseks, et õige teave oleks liidu kõigi tarbijate jaoks võrdselt kättesaadav. Juhul kui toote koostise kindlaksmääramine selle tootmise ajal on tehniliselt raske, peaks olema võimalik märgistusel esitada ainult tootmise ajal teada olevad kiud tingimusel, et valmistoode sisaldab neid kiude teatava protsendi ulatuses.

(8)  Et vältida liikmesriikides kasutatava praktika erinevusi, on vaja kindlaks määrata teatavate kaht või enamat koostisosa sisaldavate tekstiiltoodete täpsed märgistusmeetodid ning samuti täpsustada tekstiiltoodete need koostisosad, mida märgistamisel ja analüüsimisel ei ole vaja arvesse võtta.

(9)  Ainult ühismärgistatavad tekstiiltooted ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavad tekstiiltooted tuleks teha turul kättesaadavaks nii, et tarbija saab täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega.

(10)  Kasutajate ja tarbijate seas teatavat prestiiži omavate kirjelduste ja nimetuste kasutamise kohta tuleks kehtestada kindlad tingimused. Lisaks on kasutajatele ja tarbijatele teabe esitamise seisukohast asjakohane, et kiunimetused oleksid seotud tekstiilkiu omadustega.

(11)  Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete turujärelevalve suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta)(7)ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega)(8) sätteid.

(12)  On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest tekstiilkiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes katsetes, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral; seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada ühtsed analüüsimeetodid, mida kohaldatakse enamiku müügilolevate kahe- ja kolmekomponentsetest tekstiilkiusegudest koosnevate tekstiiltoodete suhtes. Selleks et käesolevat määrust lihtsustada ja kohandada niisugused ühtsed meetodid tehnika arenguga, on asjakohane, et käesolevas määruses esitatud meetoditest saaksid Euroopa standardid. Sel eesmärgil peaks komisjon korraldama ülemineku praeguselt süsteemilt, mille raames kirjeldatakse meetodeid käesolevas määruses, Euroopa standardil põhinevale süsteemile.

(13)  Kui liidu tasandil puudub ▌kiusegude ühtne analüüsimeetod, tuleks lubada katsete eest vastutaval laboril selliste kiusegude koostis kindlaks määrata ning labor peaks esitama katseprotokollis saadud tulemuse, kasutatud meetodi ja selle täpsusastme ▌.

(14)  Käesolevas määruses tuleks kehtestada tekstiiltoodete kiusisalduse analüüsimiseks iga kiu kuivmassile rakendatavad kokkuleppelised massilisad ning lambavilla ja/või teiste loomade villa sisaldavate kraasitud ja kammitud kiudude koostise arvutamiseks kaks erinevat kokkuleppelist massilisa. Kuna alati ei suudeta eristada, kas toode on kraasitud või kammitud kiust, võib tekstiiltoote vastavuse kontrollimisel lubatud hälbe kohaldamine anda liidus erinevaid tulemusi. Katseid läbiviivatel laboritel tuleks lubada kahtluse tekkimisel rakendada ühtset kokkuleppelist massilisa.

(15)  Tuleks kehtestada eeskirjad selliste toodete kohta, mis on vabastatud käesoleva määrusega sätestatud üldistest märgistamisnõuetest, eelkõige ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted või tooted, mille puhul nõutakse üksnes ühismärgistamist.

(16)  On asjakohane kehtestada kord, sealhulgas erinõuded, mida peavad järgima kõik tootjad või tootja nimel tegutsevad isikud, kes soovivad lisada uue tekstiilkiu nimetust I lisas esitatud tekstiilkiudude nimetuste ühtlustatud loetellu.

▌

(17)  Tagamaks, et käesoleva määruse eesmärgid saavutatakse tehnika arenguga sammu pidades, tuleks ▌komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt, et täiendada või muuta kõnealuse määruse I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa vähemolulisi osi.

(18)  Euroopa Parlament toonitas 25. novembri 2009. aasta resolutsioonis päritolu märkimise kohta(9), et tarbijakaitse eeldab läbipaistvaid ja kooskõlastatud kaubanduseeskirju, mille hulka kuulub ka päritolu märkimine. Sellise märgistuse eesmärk peaks olema tarbija teavitamine ostetava toote täpsest päritolust, et kaitsta neid võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete eest. Tekstiiltoodete suhtes tuleks seetõttu kehtestada ühtlustatud eeskirjad. Importtoodete puhul peaksid eeskirju asendama kohustuslikud märgistamisnõuded. Toodete jaoks, mille suhtes ei kohaldata kohustuslikku päritolu märgistamise nõuet liidu tasandil, tuleks ette näha eeskirjad, mis tagavad, et võimalikud päritoluandmed ei ole valed ega eksitavad.

(19)  Käesolevas määruses konkreetselt tekstiiltoodete valdkonnale sätestatud päritolumärgistuse nõuded ei tohiks piirata käimasolevat arutelu kolmandatest riikidest imporditud toodete päritolumärgistuse üldise korra teemal, mis kehtestatakse ühenduse ühise kaubanduspoliitika osana.

(20)  Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt tekstiilinimetuste kasutamise ja sellega seonduva tekstiiltoodete märgistamise ühtsete eeskirjade vastuvõtmist ei suuda liikmesriigid nõuetekohaselt täita ning kuna meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)  Et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, peaksid nad olema tekstiiltoote ostmisel teadlikud sellest, kas selline toode sisaldab loomset päritolu mittetekstiilseid osi. Seepärast on oluline esitada märgisel teave tootes sisalduva loomset päritolu materjali kohta.

(22)  Käesolev määrus piirdub tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamise ja tekstiiltoodete kiusisalduse märgistamise eeskirjadega. Selleks et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused sätted või tavad, ja et pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ning tekstiiltoodete turu tulevaste ülesannetega, tuleks uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist. Sel eesmärgil peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike uute märgistamisnõuete kehtestamise kohta liidu tasandil, et hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ning saavutada kogu liidus kõrgetasemeline tarbijakaitse. Aruandes tuleks eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoodete märgisel vajalik teabehulk ning milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijale lisateabe andmiseks kasutada.Aruanne peaks põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning sellega peaksid vajaduse korral kaasnema õigusakti ettepanekud. Aruandes tuleks eelkõige uurida, millist lisandväärtust pakuvad tarbijale võimalikud märgistamisnõuded seoses tekstiiltoodete hoolduse, suuruse, ohtlike ainete, süttivuse ja keskkonnasõbralikkusega, keeleväliste sümbolite kasutamisega tekstiilkiudude tuvastamiseks, sotsiaalse ja elektroonilise märgistamisega, samuti identifitseerimisnumbri lisamine märgisele, et saada toote omaduste kohta soovi korral lisateavet, eelkõige Interneti kaudu.

(23)  Direktiivid 73/44/EMÜ, 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad tekstiilkiudude nimetuste kasutamist, tekstiiltoodete märgistamist ▌ja tekstiiltoodete kiusisalduse kindlakstegemist ühtsete kvantitatiivse analüüsi meetodite abil, et parandada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ning anda tarbijatele täpset teavet.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse tekstiiltoodete suhtes.

2.  Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata tekstiiltoodete suhtes, mis on:

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.  Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 mõisteid „turul kättesaadavaks tegemine”, „turule laskmine”, „tootja”, „volitatud esindaja”, „importija”, „levitaja”, „ettevõtja”, „harmoneeritud standard”, „turujärelevalve” ja „turujärelevalveasutus”.

Artikkel 4

Üldeeskirjad

1.  Tekstiiltooted tehakse turul kättesaadavaks ainult sel juhul, kui need ▌on märgistatud või neil on kaasas saatedokumendid vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tekstiiltoodetele liikmesriikides ja liidus tööstus- ja kaubandusomandi kaitse, lähtekoha- ja päritolumärgistuse ning ebaausa konkurentsi vältimise suhtes kehtivaid sätteid.

2. peatükk

Tekstiilkiudude nimetused ja asjakohased märgistusnõuded

Artikkel 5

Tekstiilkiudude nimetused

1.  Tekstiiltoodete kiusisalduse märkimiseks kasutatakse ainult I lisas loetletud tekstiilkiudude nimetusi.

2.  I lisas loetletud nimetuste kasutamine on lubatud tekstiilkiudude puhul, mille omadused vastavad kõnealuses lisas sätestatud kirjeldusele.

Neid nimetusi ei tohi muude kiudude puhul kasutada ei omaette sõnana, liitsõna osana ega omadussõnana.

Tekstiilkiududest filamentlõnga kuju või eripära näitamiseks ei tohi kasutada mõistet „siid”.

Artikkel 6

Uute tekstiilkiudude nimetuste taotlused

Kõik tootjad või neid esindavad isikud võivad taotleda komisjonilt uue tekstiilkiu nimetuse lisamist I lisas sätestatud loetellu.

Taotlus peab sisaldama II lisa kohaselt koostatud tehnilist dokumentatsiooni.

Artikkel 7

Puhas toode

1.  Ainult need tekstiiltooted, mis koosnevad üksnes ühte liiki kiust, võib märgistada tekstiga „100 %”, „puhas-” või „täis-”.

Neid või sarnaseid mõisteid ei tohi kasutada muude toodete puhul.

2.  Tekstiiltoodet võib käsitada üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem kui 2 massiprotsenti kõrvalisi kiude ning see kogus on ▌õigustatud kui heas tootmistavas tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult.

Samadel tingimustel võib kraasmenetletud tekstiiltoote puhul toodet käsitada üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem kui 5 massiprotsenti kõrvalisi kiude.

Artikkel 8

Villased tooted

1.  Tekstiiltootele võib märkida ühe III lisas osutatud nimetustest, eeldusel et toode koosneb üksnes villasest kiust, mida valmistootes varem ei kasutatud ning mis on läbinud ainult selle toote valmistamiseks vajaliku ketrus- ja/või vildistusprotsessi ning mida ei ole töötlemisel ega kasutamisel kahjustatud.

2.  Erandina lõikes 1 sätestatust võib III lisas loetletud nimetusi kasutada kiusegus sisalduva villa kohta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Tuleb esitada selle kiusegu täielik protsentuaalne koostis.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kõrvaliste kiudude sisaldus (sealhulgas kraasmenetletud villaste toodete puhul) ei tohi ületada 0,3 protsenti toote kogumassist ning see peab olema õigustatud kui heas tootmistavas tehniliselt vältimatu.

Artikkel 9

Mitmekordsest kiust tekstiiltoode

1.  Tekstiiltootele ▌märgitakse tootes sisalduvate tekstiilkiudude nimetused ja massiprotsendid kahanevas järjekorras.

2.  Erinevalt lõikest 1 ja piiramata artikli 7 lõike 2 kohaldamist, võib kiudusid, millest igaühe koostis moodustab kuni 3% tekstiiltoote kogumassist, ▌või kiudusid, mis moodustavad koos kuni 10% kogumassist, tähistada nimetusega „muud kiud”, millele järgneb nende massiprotsent, kui seda on tootmise ajal raske kindlaks määrata.

3.  Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning mille linasisaldus on vähemalt 40 % metist vabastatud riide kogumassist, võib nimetada „poollinasteks” ja sel juhul tuleb lisada toote koostise üksikasjalik kirjeldus „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.

4.  Piiramata artikli 5 lõike 1 kohaldamist, võib nende tekstiiltoodete puhul, mille koostist toote valmistamise on raske kindlaks määrata, kasutada ▌märgisel teksti „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata”.

5.  Erinevalt lõikest 1 võib neid kiudusid, mis ei ole loetletud I lisas, tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele järgneb nende massiprotsent, kui taotlus kõnealuse kiu lisamiseks I lisasse on esitatud vastavalt artiklile 6.

Artikkel 10

Kaunistusotstarbelised ja antistaatilise mõjuga kiud

Nähtavaid, eristatavaid ning üksnes kaunistusotstarbelisi kiudusid, mille mass valmistootes ei ületa 7 %, ei ole artiklites 7 ja 9 osutatud kiusisalduses vaja märkida.

Sama kehtib metallkiudude ja muude kiudude puhul, mida lisatakse antistaatilise mõju saamiseks ning mis ei moodusta üle 2 % valmistoote massist.

Artikli 9 lõikes 3 osutatud toodete puhul arvutatakse protsentuaalne koostis eraldi lõime massist ja koe massist.

Artikkel 11

Loomset päritolu materjal

1.  Kui tekstiiltoode sisaldab mittetekstiilseid osi, mis on loomset päritolu, tuleb selle märgisel osutada, et sellised osad koosnevad loomset päritolu materjalist. Märgistamine ei tohi eksitada ning märgistamine peab toimuma nii, et tarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale märgisel esitatud andmed osutavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni loomset päritolu materjalide kindlakstegemiseks kasutatavatest analüüsimeetoditest ...(10) ja edaspidi iga kord, kui toimunud uued arengud seda nõuavad.

3.  Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu vastavalt artiklitele 24, 25 ja 26, täpsustades lõikes 1 osutatud tekstiiltoodete päritolumärgise üksikasjaliku vormi ja märgistamise viisid ning kehtestades analüüsimeetodid, mida tuleb kasutada loomset päritolu materjalide kindlaksmääramisel.

Artikkel 12

Märgistamine

1.  Tekstiiltooted tuleb märgistada ▌alati, kui need turul kättesaadavaks tehakse.

Märgistus peab olema kergesti ligipääsetav, nähtav ja tekstiiltoote külge kindlalt kinnitatud. See peab jääma loetavaks toote kogu tavalise kasutusaja jooksul. Märgistus ja selle kinnitusviis peab olema selline, et see põhjustaks tarbijale tekstiiltoote kandmisel võimalikult vähe ebamugavust.

Märgistamist võib asendada või täiendada kaasasolevate saatedokumentidega, kui toodetega varustatakse turustusahelasse kuuluvaid ettevõtjaid, või kui need tarnitakse sellise ostja tellimuse täitmiseks, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(11).

Artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused esitatakse selgelt kaasasolevates saatedokumentides.

Lühendeid ei tohi kasutada, välja arvatud masinloetav kood või sellised lühendid, mis on määratletud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, tingimusel, et koodi selgitus on esitatud samas saatedokumendis.

2.  ▌Tekstiiltoote turule laskmisel tagab märgistuse olemasolu ja märgisel esitatud teabe täpsuse tootja või importija, juhul kui tootja ei ole liidus registreeritud.

Tekstiiltoote kättesaadavaks tegemisel tagab edasimüüja, et see on varustatud nõuetekohase, käesolevas määruses kirjeldatud märgisega.

Käesolevas määruses käsitatakse edasimüüjat tootjana, kui ta teeb toote turul kättesaadavaks oma nime või kaubamärgi all, lisab sellele märgise või muudab märgise sisu.

Esimeses ja teises lõigus osutatud ettevõtjad tagavad, et mistahes teavet, millega turul kättesaadavaks tehtavad tekstiiltooted on varustatud, ei ole võimalik segi ajada käesolevas määruses sätestatud nimetuste ja kirjeldustega.

Artikkel 13

Nimetuste ja kirjelduste kasutamine

▌

1.  Tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kiusisaldus kergesti mõistetaval, nähtaval ja loetaval viisil ning ühetaolises kirjas ja/või ühesuurustes numbrites, stiilis või fondis kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ja toote märgistel. Nimetatud teave peab olema tarbijale selgelt nähtav enne ostmist, kaasa arvatud juhul, kui ostmine toimub elektrooniliselt.

2.  Kaubamärgi või ärinime võib esitada vahetult enne või pärast artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetusi ja kirjeldusi.

Kui kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõna osana ühte I lisas loetletud nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis tuleb kaubamärgi või ärinime vahetus läheduses arusaadavalt ja loetavalt esitada artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused.

Muu teave esitatakse alati eraldi.

3.  ▌Märgisel kasutatakse liidu ametlikest keeltest sellist keelt, mis on lihtsalt mõistetav selle liikmesriigi lõpptarbijale, kus tekstiiltooted on tehtud kättesaadavaks. Vajaduse korral võib tekstiilkiudude nimetused asendada või neid kombineerida arusaadavate, keelest sõltumatute sümbolitega.

Poolide, rullide, vihtide, kerade või õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga muude väikeste koguste puhul kohaldatakse esimest lõiku artikli 16 lõikes 3 osutatud ühismärgistuse suhtes. Kui selliseid tooteid müüakse lõpptarbijale üksikult, võib neid märgistada mis tahes liidu ametlikus keeles, juhul kui nad on samuti ühismärgistatud. Vajaduse korral võib tekstiilkiudude nimetused asendada või neid kombineerida koos arusaadavate, keelest sõltumatute sümbolitega.

Komisjon võtab vastavalt artiklitele 24, 25 ja 26 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse käesolevas lõikes osutatud sümbolite kasutamise üksikasjalikud tingimused.

Artikkel 14

Mitmest osast koosnevad tekstiiltooted

1.  Kahest või enamast koostisosast koosneva tekstiiltoote märgistus peab sisaldama teavet iga koostisosa kiukoostise kohta.

Märgistus ei ole kohustuslik selliste tekstiiltoote koostisosade puhul, mis moodustavad alla 30 % toote kogumassist, välja arvatud üldvooder.

2.  Kui kaks või enam tekstiiltoodet koosnevad ühest ja samast kiust ning moodustavad tavaliselt ühe terviku, siis võib neil olla üks märgis.

Artikkel 15

Erisätted

IV lisas loetletud toodete kiukoostis esitatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud märgistamiseeskirjadele.

Artikkel 16

Erandid

1.  Erinevalt artiklitest 12, 13 ja 14 kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud eeskirju.

Igal juhul tuleb käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud tooted turul kättesaadavaks teha nii, et lõpptarbija saab nende toodete koostisega täielikult tutvuda.

2.  V lisas loetletud tekstiiltoodete märgistel ei nõuta tekstiilkiudude nimetuste ega kiukoostise esitamist.

Kui kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõna osana ühte I lisas loetletud nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis kohaldatakse artikleid 12, 13 ja 14.

3.  Kui VI lisas loetletud tooted on samast liigist ja sama koostisega, siis võib neid turul kättesaadavaks teha üheskoos, ühise märgisega.

4.  Meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete koostise võib esitada üksnes turul kättesaadavaks tehtud kangal või rullil.

3. peatükk

Turujärelevalve
▌

Artikkel 17

Turujärelevalve sätted

1.  ▌Turujärelevalveasutused kontrollivad tekstiiltoodete koostise vastavust nende toodete koostise kohta esitatud teabele käesoleva määruse kohaselt.

2.  Selleks et kindlaks määrata tekstiiltoote kiusisaldus, toimub lõikes 1 osutatud kontrollimine vastavalt ▌VIII lisas sätestatud ▌meetoditele või harmoneeritud standarditele.

Selleks tuleb kindlaks määrata artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud kiusisalduse protsendimäärad, rakendades iga kiu kuivmassile IX lisas ettenähtud vastavaid kokkuleppelisi massilisasid pärast seda, kui neist kiududest on eemaldatud VII lisas sätestatud komponendid.

Artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud kiusisalduse määramisel ei võeta arvesse VII lisas loetletud komponente.

3.  Kui kiusegude ühtne analüüsimeetod liidu tasandil puudub, määrab kiusisalduse kindlaks kiusegude katsetamisega tegelev, liikmesriigi asutuste poolt akrediteeritud ja tunnustatud labor, esitades katseprotokollis saadud tulemuse, kasutatud meetodi ja selle täpsusastme ▌.

Artikkel 18

Lubatud hälbed

1.  Lõpptarbijate jaoks ettenähtud tekstiiltoodete kiukoostise kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3, ja 4 sätestatud hälbeid.

2.  Artiklis 9 ettenähtud kõrvaliste kiudude esinemist kiukoostises ei ole vaja märkida, kui nende kiudude protsendimäär ei ületa:

Käesoleva lõike punkti b kohaldamisega ei piirata artikli 8 lõike 3 kohaldamist.

3.  Artiklis 9 kohaselt esitatavate vastavalt artiklile 17 läbiviidud analüüsi teel saadud kiusisalduse protsendimäärade vahel lubatakse märgistusel näidatud kiudude kogumassist hälbeid 3 % ulatuses, kui need hälbed tulenevad tootmisprotsessist. Lubatud hälbeid kohaldatakse ka:

Analüüsimisel arvutatakse lubatud hälbed eraldi. Käesolevas lõikes osutatud lubatud hälvete arvutamisel arvessevõetav kogumass on kiudude kogumass valmistootes, millest on maha arvatud osutatud lubatud hälbe kohaldamisel tuvastatud kõik kõrvaliste kiudude massid.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud lubatud hälbeid lubatakse summeerida üksnes juhul, kui lõikes 2 osutatud lubatud hälbe kohaldamisel selgub, et analüüsimisel tuvastatud mis tahes kõrvaline kiud on ühe või mitme märgisel esitatud kiuga samast keemilisest liigist.

4.  Teatavate toodete puhul, mille tootmisprotsessis on vajalikud lõigetes 2 ja 3 sätestatud hälvetest suuremad hälbed, võib komisjon selliseid hälbeid lubada üksnes erandkorras, kui toote vastavust kontrollitakse artikli 17 lõike 1 kohaselt ning kui tootja on seda piisavalt põhjendanud.

Tootja peab esitama nõuetekohaselt põhjendatud taotluse ja tõendusmaterjali tootmise erakorraliste asjaolude kohta.

4. peatükk

Tekstiiltoodete päritolu märkimine

Artikkel 19

Kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltoodete päritolu märkimine

1.  Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid „päritolu” ja „pärit” kaupade mittesooduspäritolu tähistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik))(12) artiklitele 35 ja 36.

2.  Tekstiiltoodete importimisel kolmandatest riikidest või nende toodete turuleviimisel, välja arvatud Türgist ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest riikidest pärit tooted, märgistatakse toodete päritolu käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3.  Tekstiiltoote päritoluriik tuleb märkida toote märgisel. Juhul kui toode pakendatakse, märgitakse päritoluriik pakendile eraldi. Päritoluriigile viitamist ei tohi asendada vastava märkega toote saatedokumentidel.

4.  Komisjon võib vastavalt artiklitele 24, 25 ja 26 vastu võtta delegeeritud õigusaktid, et kindlaks määrata need juhud, kui päritolu kohta võib märke teha pakendile, selle asemel et teha märgistus tootele endale. Nii võib toimida eelkõige siis, kui toode jõuab lõpptarbijani tavapäraselt, oma harilikus pakendis.

5.  Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” („made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla Euroopa Liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus toode tehakse turul kättesaadavaks, hästi aru saavad.

6.  Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise käsitlemise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

7.  Tekstiiltootel peab nõutud märgistus olema toote importimise ajal. Märgistust ei tohi eemaldada ega moonutada kuni toote müümiseni lõpptarbijale või -kasutajale.

Artikkel 20

Muude tekstiiltoodete päritolu märkimine

1.  Kui märgisel märgitav tekstiiltoote päritolu on teistsugune, kui on osutatud artiklis 19, siis tuleb teave selle kohta esitada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Toote päritoluriigina käsitatakse riiki, milles on toimunud vähemalt kaks tootmisetappi järgnevalt loetletute hulgast:

3.  Tekstiiltoote märgisel ei tohi märkida, nagu pärineks toode tervikuna ühestainsast riigist, kui kõik lõikes 2 nimetatud tootmisetapid ei ole toimunud selles riigis.

4.  Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” („made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla Euroopa Liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus toode tehakse turul kättesaadavaks, hästi aru saavad.

5.  Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise käsitlemise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

Artikkel 21

Delegeeritud õigusaktid

Artikkel 22

Üldsätted

1.  Artiklis 19 viidatud tekstiiltooteid ei peeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

2.  Tekstiiltooteid, mis ei kuulu artiklis 19 viidatud toodete hulka, ei peeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

3.  Komisjon võib vastavalt artiklitele 24, 25 ja 26 vastu võtta delegeeritud õigusaktid deklaratsioonide ja tõendusdokumentide kohta, millega saab tõendada käesoleva määruse täitmist.

4.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada nende karistuste rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest sätetest ...(13) ja nende hilisemast muutmisest viivitamata.

5.  Kui tooted ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võtavad liikmesriigid lisaks vajalikud meetmed, millega kohustatakse toodete omanikku või teist toodete eest vastutavat isikut tooteid käesoleva määruse nõuete kohaselt ja omal kulul märgistama.

6.  Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks võivad pädevad asutused vajaduse korral vahetada käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimisel saadavat teavet, muu hulgas nende asutuste ja muude isikute või organisatsioonidega, keda liikmesriigid on volitanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul)(14) artiklile 11.

5. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 23

Kohandamine tehnika arenguga

▌ Komisjon ▌võtab I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga, vastu artikli 24 kohaselt delegeeritud õigusakti teel vastavalt artiklites 25 ja 26 sätestatud tingimustele.

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse viieks aastaks ...(15) õigus võtta vastu artiklites 11, 13, 19, 21, 22 ja 23 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Sellele aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek delegeeritud volituste kestuse pikendamiseks.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 25

Delegeerimise tagasivõtmine

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 11, 13, 19, 21, 22 ja 23 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 26

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

▌

Artikkel 27

Aruandlus

Hiljemalt ...(16) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise aruande, milles keskendutakse uute kiunimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele, ning esitab, kui see on põhjendatud, õigusakti ettepaneku.

Artikkel 28

Läbivaatamine

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule …(17)* aruande võimalike liidu tasandil kehtestatavate uute märgistusnõuete kohta, et anda tarbijatele tekstiiltoodete omaduste kohta täpset, asjakohast, arusaadavat ja võrreldavat teavet. Aruanne peab põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning sellega kaasnevad vajaduse korral õigusakti ettepanekud. Aruandes uuritakse teiste seas järgmiseid küsimusi:

2.  Komisjon teeb …(18) uuringu, et hinnata, kas tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud ained võiksid ohustada inimeste tervist. Uuringus hinnatakse eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate sünteetiliste kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos. Uuring peab põhinema teaduslikel tõenditel ja selles tuleb võtta arvesse turujärelevalve töötulemusi. Komisjon esitab, kui see on põhjendatud, kooskõlas liidu asjaomase õigusega uuringule tuginedes õigusakti ettepanekud, mille eesmärk on keelata või piirata tekstiiltoodetes kasutatavate potentsiaalselt ohtlike ainete kasutamine.

Artikkel 29

Üleminekusäte

Tekstiiltooteid, mis vastavad direktiivi 2008/121/EÜ sätetele ja mis lasti turule enne ...(19), võib turule lasta kuni …(20)*.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 73/44/EMÜ, 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ...(21)**.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas X lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimelNõukogu nimel

presidenteesistuja

I LISA

TEKSTIILKIUDUDE TABEL

Tabel 1

Tabel 2

II LISA

UUE TEKSTIILKIU NIMETUSE TAOTLUSE TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI SUHTES KEHTIVAD MIINIMUMNÕUDED

(Artikkel 6)

Kavandatud kiunimetus peab olema seotud kiu keemilise koostisega ja andma vajaduse korral teavet kiu omaduste kohta. Nimetuse suhtes ei tohi olla õigusi ning nimetus ei tohi olla seotud tootjaga.

Uue kiu määratluses nimetatud omadused, näiteks elastsus, peavad olema tõestatavad analüüsimeetoditega, mis tuleb esitada tehnilises dokumentatsioonis koos konkreetsete katsetulemustega.

Taotleja peab hindama võimalusi käesoleva määruse VIII lisas loetletud meetodite kasutamiseks kõige tõenäolisemalt tootmisele minevate uue kiu ja muude kiudude segude analüüsimisel ning tegema ettepaneku vähemalt ühe meetodi kasutamiseks. Meetodite puhul, kus uut kiudu käsitatakse lahustumatu komponendina, peab taotleja hindama uue kiu massi parandustegureid. Kõik katseandmed tuleb esitada koos taotlusega.

Kui käesolevas määruses loetletud meetodid ei ole sobivad, esitab taotleja nõuetekohase põhjenduse ja teeb ettepaneku uue meetodi kasutamiseks.

Taotlus peab sisaldama kõiki katseandmeid kavandatud meetodite kohta. Taotlusele tuleb lisada teave meetodite täpsusastme, kindluse ja korratavuse kohta.

III LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 1 OSUTATUD NIMETUSED

Bulgaaria keeles: необработена вълна,

–hispaania keeles: lana virgen või lana de esquilado,

–tšehhi keeles: střižní vlna,

–taani keeles: ren, ny uld,

–saksa keeles: Schurwolle,

–eesti keeles: uus vill,

–iiri keeles: olann lomra,

–kreeka keeles: παρθένο μαλλί,

–inglise keeles: fleece wool või virgin wool,

–prantsuse keeles: laine vierge või laine de tonte,

–itaalia keeles: lana vergine või lana di tosa,

–läti keeles: pirmlietojuma vilna või cirptā vilna,

–leedu keeles: natūralioji vilna,

–ungari keeles: élőgyapjú,

–malta keeles: suf verġni,

–hollandi keeles: scheerwol,

–poola keeles: żywa wełna,

–portugali keeles: lã virgem,

–rumeenia keeles: lână virgină,

–slovaki keeles: strižná vlna,

–sloveeni keeles: runska volna,

–soome keeles: uusi villa,

–rootsi keeles: ren ull.

IV LISA

ERISÄTTED TEATAVATE TOODETE MÄRGISTAMISE KOHTA

(Artikkel 15)

V LISA

TOOTED, MILLE MÄRGISTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

(Artikli 16 lõige 2)

1.  Varrukahoidjad

2.  Tekstiilmaterjalidest kellarihmad

3.  Märgised ja embleemid

4.  Tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed

5.  Kohvikannusoojendajad

6.  Teekannusoojendajad

7.  Varrukakaitsed

8.  Muhvid, välja arvatud karusriidest

9.  Tehislilled

10.  Nõelapadjad

11.  Maalimislõuend

12.  Alus-, karkass- ja kõvendusotstarbelised tekstiiltooted

▌

13.  Selgesõnaliselt kasutatutena määratletud, tekstiilist valmis õmblustooted

14.  Säärised

15.  Pakkematerjalid, mis ei ole uued ja mida müüakse kasutatuna

▌

16.  Tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed käekotid ning sadulsepakaubad

17.  Tekstiilmaterjalidest reisitarbed

18.  Käsitsi tikitud seinavaibad nii valmis- kui ka lõpetamata toodetena ja materjalid nende valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks

19.  Tõmblukud

20.  Tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad

21.  Tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised

▌

22.  Jalatsite tekstiilosad, välja arvatud soojendusvoodrid

23.  Mitmest koostisosast linikud pindalaga alla 500 cm²

24.  Pajakindad ja pajalapid

25.  Munasoojendajad

26.  Kosmeetikakotid

27.  Riidest tubakakotid

28.  Riidest prillitoosid, portsigarid, tulemasinatoosid ja kammituped

29.  Sportimisel kasutatavad kaitsetarbed, välja arvatud kindad

30.  Tualett-tarvete kotid

31.  Jalatsihooldusvahendite kotid

32.  Matusetarbed

33.  Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud vatt

34.  Tekstiiltooted, mille suhtes kehtivad „Euroopa farmakopöa” eeskirjad ja milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted

35.  Tekstiiltooted, sealhulgas VI lisa punktis 12 nimetatud nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud:

36.  Kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted nagu ohutusrihmad, langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt tule, kemikaalide või muude turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest kaitsmiseks)

37.  Kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste spetsifikatsioonidega

38.  Purjed

39.  Tekstiiltooted loomadele

40.  Lipud ja vimplid

VI LISA

TOOTED, MILLE KOHTA KEHTIB ÜKSNES ÜHISMÄRGISTAMISE VÕI -TÄHISTAMISE KOHUSTUS

(Artikli 16 lõige 3)

1.  Põrandalapid

2.  Puhastuslapid

3.  Äärised ja posamendid

4.  Tekstiilpudukaubad

5.  Vööd/rihmad

6.  Traksid

7.  Suka- ja sokihoidjad ja -paelad

8.  Kinga- ja saapapaelad

9.  Paelad

10.  Kummipaelad

11.  Uutena müüdavad pakkematerjalid

12.  Pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja köied, välja arvatud V lisa punkti 35 kuuluvad(22)

13.  Linikud

14.  Taskurätikud

15.  Juuksevõrgud

16.  Laste lipsud ja ristlipsud

17.  Pudipõlled; pesukindad ja -lapid

18.  Õmblusniit, nõelumis- ja tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks pakendatult

19.  Kardina, eesriiete ja aknakatete paelad.

VII LISA

KOMPONENDID, MIDA EI ARVESTATA KIUSISALDUSE PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMISEL

(Artikkel 17)

VIII LISA

KAHE- JA KOLMEKOMPONENTSETE TEKSTIILKIUSEGUDE KVANTITATIIVSED ANALÜÜSIMEETODID

1.PEATÜKK

I.  Laboriproovide ja analüüsitavate proovide ettevalmistamine tekstiiltoodete kiukoostise määramiseks

1.  RAKENDUSALA

Käesolevas peatükis sätestatakse menetlused labori lähteproovidest kvantitatiivsete analüüside eeltöötlemiseks sobiva suurusega laboriproovide (st massiga kuni 100 g) võtmiseks ning laboriproovide hulgast, millest on eeltöötlemisel(23) eemaldatud mittekiulised ained, analüüsitavate proovide valimiseks.

2.  MÕISTED

2.1.  Kaubapartii – materjali kogus, mida hinnatakse ühe katseseeria tulemuste põhjal. Kaubapartii võib hõlmata näiteks ühe kaubasaadetise riidekogust, samalt lõimepoomilt pärit riidepartiid, lõngapartiid, toorkiupalli või -pallide rühma.

2.2.  Labori lähteproov – kaubapartii osa, mis on võetud esindama tervikut ja on laboratooriumis kättesaadav. Labori lähteproovi suurus ja laad peavad olema piisavad, et kaubapartii varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud ja proovi saaks laboratooriumis hõlpsasti käsitseda(24).

2.3.  Laboriproov – labori lähteproovi osa, mida eeltöödeldakse mittekiuliste ainete eemaldamiseks ja millest võetakse analüüsitav proov. Laboriproovi suurus ja laad peaksid olema piisavad, et labori lähteproovi varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud(25).

2.4.  Analüüsitav proov – materjali hulk, mida on vaja ühe katsetulemuse saamiseks ja mis on valitud laboriproovist.

3.  PÕHIMÕTE

Laboriproov valitakse selliselt, et see esindaks labori lähteproovi.

Analüüsitavad proovid võetakse laboriproovist selliselt, et igaüks neist esindaks laboriproovi.

4.  PROOVIVÕTT LAHTISTEST KIUDUDEST

4.1.  Orienteerimata kiud – laboriproovi saamiseks võetakse labori lähteproovist juhuvalikuliselt tupse. Laboriproov segatakse laborikraasi abil põhjalikult läbi(26). Selliselt saadud kraasloor või segu, sealhulgas lahtised kiud ja segamisseadme külge jäänud kiud, eeltöödeldakse. Seejärel valitakse kraasloori või segu hulgast, lahtistest kiududest ja seadme külge jäänud kiududest proportsionaalselt nende massiosadega analüüsitav proov.

Kui kraasloor säilitab pärast eeltöötlemist oma vormi, võetakse analüüsitav proov punktis 4.2. kirjeldatud viisil. Kui kraasloor on eeltöötluse käigus sassi läinud, valitakse kõik analüüsitavad proovid juhuvalikuliselt, eraldades selleks vähemalt 16 enam-vähem ühesuurust väikest tupsu, mis ühendatakse.

4.2.  Orienteeritud kiud (kraasmed, kraasloor, kraaslint, heie) – labori lähteproovi juhuslikest kohtadest lõigatakse ristikiudu vähemalt 10 kiutükki, igaüks massiga ligikaudu 1 gramm. Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse. Kiu ristlõiked asetatakse seejärel kõrvuti ja analüüsitav proov võetakse nii, et need ristlõiked lõigatakse pooleks ning võetakse üks osa igast 10 kiutükist.

5.  PROOVIVÕTT LÕNGAST

5.1.  Lõng pakmes või poolil – proovid võetakse kõigist labori lähteproovi kuuluvatest pakmetest.

Igast pakmest võetakse sobiva suurusega pidevad ja ühepikkused lõngajupid, kas kerides haspliga võrdse pöörete arvuga pasmased(27) või mõnel muul viisil. Laboriproovi saamiseks asetatakse lõngajupid kõrvuti nii, et moodustuks üks pasmas või viht, mis sisaldab kõikidelt pakmetelt keritud võrdse pikkusega lõngajuppe.

Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse.

Analüüsitava proovi võtmiseks laboriproovist lõigatakse pasmasest või vihist kogum ühepikkuseid lõngajuppe, jälgides, et see kogum sisaldaks laboriproovi kõiki lõngu.

Kui lõnga number teksides on t ja labori lähteproovist võetud pakmete arv on n siis 10 g massiga laboriproovi saamiseks igalt pakmelt eemaldatava lõngaosa pikkus on 106/nt cm.

Kui nt väärtus on suur, st üle 2 000, keritakse tugevam pasmas ja lõigatakse see sobiva massiga vihi saamiseks kahest kohast läbi. Kõigi vihikujuliste proovide otsad seotakse enne eeltöötlemist hoolikalt kinni ja analüüsitav proov võetakse sidumiskohtadest kaugemal asetsevatest osadest.

5.2.  Lõimelõng – laboriproovi saamiseks lõigatakse lõime otsast vähemalt 20 cm pikkune jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu, välja arvatud ultusääre lõngad, mida ei võeta. Lõngad seotakse ühe otsa lähedalt kinni. Kui laboriproov on nii suur, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, siis jagatakse lõngad kaheks või enamaks kogumiks, mis seotakse eeltöötlemiseks kinni, pärast eeltöötlemist taasühendatakse eraldi kogumid. Analüüsitava proovi saamiseks lõigatakse laboriproovi sidumiskohast eemal asuvast osast sobiva pikkusega jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu. Kui lõimes on N lõnga numbriga t teksi, siis 1 g massiga analüüsitava proovi pikkus on 105/Nt cm.

6.  PROOVIVÕTT KANGASMATERJALIDEST

6.1.  Labori lähteproov koosneb ühest kangasmaterjali esindavast tükist.

Lähteproovist lõigatakse diagonaalselt ühest nurgast teise materjaliriba, millelt eemaldatakse ultusääred. See materjaliriba moodustab laboriproovi. Massiga x g laboriproovi saamiseks vajaliku materjaliriba pindala on x104/G cm2.,

kus G on riide pindtihedus g/m2.

Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse ja lõigatakse siis põikisuunaliselt neljaks ühepikkuseks tükiks, mis asetatakse üksteise peale. Analüüsitav proov võetakse materjalilademe mis tahes osast, lõigates kõik kihid läbi selliselt, et iga analüüsitav proov sisaldab võrdset osa igast materjalikihist.

Koemustriga riide laboriproovi laius lõimesuunas mõõdetuna peab olema vähemalt mustri lõimerapoori laiune. Kui selle tingimuse täitmisel osutub laboriproov nii suureks, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, lõigatakse see võrdseteks osadeks, mis eeltöödeldakse eraldi, seejärel asetatakse need enne analüüsitava proovi võtmist üksteise peale nii, et sarnased mustriosad ei kattuks.

6.2.  Kui labori lähteproov koosneb mitmest tükist,

siis käsitletakse iga tükki punktis 6.1 kirjeldatud viisil ja iga tulemus esitatakse eraldi.

7.  PROOVIVÕTT ÕMMELDUD JA VALMISTEKSTIILTOODETEST

Labori lähteproov on tavaliselt valmis tekstiiltoode või seda esindav osa.

Vajaduse korral määratakse erineva kiusisaldusega tooteosade protsendimäärad, et kontrollida vastavust artiklile 14.

Esinduslik laboriproov võetakse õmmeldud või valmistekstiiltoote sellest osast, mille kiusisaldus peab olema esitatud märgistusel. Kui tootel on mitu märgist, võetakse laboriproovid nii, et need esindavad iga märgisel esitatud osa.

Kui toode, mille koostist kindlaks määratakse, ei ole ühes tükis, võib osutuda vajalikuks valida laboriproovid toote igast osast ja määrata nende erinevate osade suhteline osatähtsus kindlaks kogu vaatlusaluse toote suhtes.

Seejärel arvutatakse protsendimäärad, võttes arvesse prooviks võetud osade suhtelisi osatähtsusi.

Selliselt saadud laboriproovid eeltöödeldakse.

Eeltöödeldud laboriproovidest võetakse esinduslikud analüüsitavad proovid.

II.  Tekstiilkiusegude kvantitatiivseid analüüsimeetodeid käsitlev sissejuhatav teave

Kiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid põhinevad kahel peamisel menetlusel: kiudude eraldamine käsitsi ja kiudude eraldamine keemiliselt.

Käsitsi eraldamise menetlust tuleb kasutatakse alati, kui see on võimalik, kuna selle menetlusega saadakse tavaliselt täpsemad tulemused kui kiudude keemilise eraldamisega. Käsitsi eraldamise menetlust võib kasutada kõikide tekstiilmaterjalide puhul, mille komponentkiud ei moodusta homogeenset segu, näiteks lõnga puhul, mis koosneb mitmest koostisosast, millest iga koostisosa koosneb üksnes ühest kiuliigist, või riide puhul, mille lõime- ja koelõng on eri liiki kiududest, või ülesharutatavad silmkoekangad, mis koosnevad erisugustest lõngadest.

Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu komponentide valikulisel lahustamisel. Pärast ühe lahustuva komponendi eemaldamist kaalutakse lahustumatu jääk ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Käesoleva lisa esimeses osas esitatakse üldteave selle analüüsimeetodi kohta, mis kehtib kõigi lisas käsitletud kiusegude puhul sõltumata nende koostisest. Järelikult tuleb seda osa kasutada koos sellele järgnevate lisa jagudega, milles käsitletakse konkreetsetele kiusegudele kohaldatavaid üksikasjalikke menetlusi. Mõned keemilised analüüsid põhinevad muul põhimõttel kui valikuline lahustamine, sel juhul esitatakse täpsemad üksikasjad kõnealust meetodit käsitlevas jaos.

Töötlemisstaadiumis olevad kiusegud, vähemal määral ka viimistletud tekstiilmaterjalid võivad sisaldada mittekiulisi aineid, nagu rasvad, vahad, apretid või vees lahustuvad ained, mis on kas looduslikku päritolu või lisatud töötlemise hõlbustamiseks. Mittekiulised ained tuleb enne analüüsimist eemaldada. Seetõttu on esitatud ka meetod õlide, rasvade, vahade ja vees lahustuvate ainete eemaldamiseks.

Veel võivad tekstiilmaterjalid sisaldada vaike või muid aineid, mis on lisatud eriomaduste andmiseks. Sellised ained, mille hulka võib erandjuhul arvata ka värvained, võivad muuta reagendi toimet lahustuvasse komponenti ja/või reagent võib need ained osaliselt või täielikult segust eemaldada. Sellised lisaained võivad seega põhjustada vigu ning need tuleb enne proovi analüüsimist eemaldada. Kui lisaainete eemaldamine ei ole võimalik, siis käesolevas lisas esitatud kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid ei ole kohaldatavad.

Värvitud kius olevat värvainet käsitletakse kiu lahutamatu osana ja seda ei eemaldata.

Analüüsid põhinevad kiusegu kuivmassil, mille kindlaksmääramiseks vajalikku menetlust samuti kirjeldatakse.

Tulemuse saamiseks kohaldatakse iga kiu kuivmassi suhtes käesoleva määruse IX lisas loetletud massilisasid.

Kõik segus esinevad kiud tuleb enne analüüsimist identifitseerida. Mõne meetodi puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa.

Seetõttu on võimaluse korral valitud reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga.

Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib olla vaja kasutada muid parandustegureid. Esitatud menetlusi kohaldatakse ühe analüüsi suhtes.

Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka kiudude keemilisel eraldamisel tuleks teha vähemalt kaks analüüsi erinevate analüüsitavate proovidega.

Kui see on tehniliselt võimalik, soovitatakse tulemuste tõendamiseks kasutada alternatiivset menetlust, mille puhul lahustatakse kõigepealt see koostisosa, mis standardmeetodis on lahustumatu jääk.

2.PEATÜKK

Teatavate kahekomponentsete kiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid

I.  Tekstiilkiusegude kõiki kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave

I.1.  Reguleerimis- ja rakendusala

Iga meetodi rakendusalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetod on kohaldatav.

I.2.  Põhimõte

Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel üks komponentidest, tavaliselt valikulise lahustamise teel(28). Lahustumatu jääk kaalutakse ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Kui see on tehniliselt keeruline, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.

I.3.  Materjalid ja seadmed

I.3.1.  Seadmed

I.3.1.1.  Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused.

I.3.1.2.  Kolb vaakumfiltreerimiseks.

I.3.1.3.  Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

I.3.1.4.  Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

I.3.1.5.  Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

I.3.1.6.  Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samased tulemused.

I.3.2.  Reagendid

I.3.2.1.  Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60 °C.

I.3.2.2.  Muud reagendid määratakse kindlaks iga meetodi asjakohases jaos. Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.3.2.3.  Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

I.3.2.4.  Atsetoon.

I.3.2.5.  Ortofosforhape.

I.3.2.6.  Uurea.

I.3.2.7.  Naatriumvesinikkarbonaat.

Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.4.  Konditsioneerimine ja katse keskkond

Kuna määratakse kindlaks kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida kindlaksmääratud omadustega keskkonnas.

I.5.  Laboriproov

Labori lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.

I.6.  Laboriproovi eeltöötlemine(29)

Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt käesoleva määruse artiklit 17), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.

Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained õhukuiva laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, selleks leotatakse analüüsitavat proovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.

Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos muude kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.

Elastolefiini ja atsetaati sisaldavate kiusegude puhul kohaldatakse järgmist eeltöötlusmenetlust. Analüüsitavat proovi leotatakse 10 minutit 80°C juures lahuses, mis sisaldab 50 %-list ortofosforhapet 25 g/l ja uuread 50 g/l. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Analüüsitav proov pestakse veega, siis eemaldatakse liigne vesi ja pestakse 0,1 % naatriumbikarbonaadi lahuses ning lõpuks pestakse hoolikalt rohke veega.

Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline töötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.

Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada katseprotokollis.

I.7.  Katsemenetlus

I.7.1.  Üldjuhised

I.7.1.1.  Kuivatamine

Kuivatamine kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni kindlalt suletud uksega ventileeritavas kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3 °C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Massi võib käsitada jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.

Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käsitsemist paljaste kätega.

Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleks see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.

I.7.1.2.  Jahutamine

Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.

I.7.1.3.  Kaalumine

Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.

I.7.2.  Menetlus

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov teisaldatakse kaaluklaasist liidu meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuse kaudu. Katse viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases osas kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on töötlusega täielikult eemaldatud.

I.8.  Tulemuste arvutamine ja esitamine

Lahustumatu komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Lahustuva komponendi massiprotsent arvutatakse lahustumatu komponendi protsentuaalse sisalduse lahutamisega sajast protsendist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal ainekadu arvesse võtvaid parandustegureid. Arvutused tuleb teha punktis I.8.2. esitatud valemit kasutades.

I.8.1.  Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

kus:

P1%on puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsent,

mon analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist,

rr on jäägi kuivmass,

don parandustegur, millega võetakse arvesse lahustumatu komponendi massikadu reagendis analüüsi ajal. Sobivad d väärtused esitatakse iga meetodi asjakohases jaos.

Need d väärtused on mõistagi keemiliselt kahjustamata kiudude suhtes kohaldatavad tavaväärtused.

I.8.2.  Lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine puhta ja kuiva massi põhjal, kasutades kokkuleppelisi massilisasid ja võimalikke parandustegureid, millega võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu

kus:

P1A% on lahustumatu komponendi massiprotsent, kui arvutamisel kasutatakse kokkuleppelisi massilisasid ja võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu,

P1 on puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsent, arvutatuna punktis I.8.1. esitatud valemi põhjal,

a1 tavapärane lahustumatu komponendi kokkuleppeline massilisa (vt IX lisa),

a1 tavapärane lahustuva komponendi kokkuleppeline massilisa (vt IX lisa),

b1 on lahustumatu komponendi kadu eeltöötlemisel, protsentides,

b2 on lahustuva komponendi kadu eeltöötlemisel, protsentides.

Teise komponendi massiprotsent on P2A% = 100 - P1A%.

Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleb b1 ja b2 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et kõik puhta kiu komponendid esitatakse analüüsis kasutatava menetlusega eeltöötluseks. Puhtad kiud on vabad kõigist mittekiulistest ainetest, välja arvatud sellised ained, mida need tavaliselt sisaldavad (loodusliku päritolu tõttu või tootmisprotsessist tingitult) analüüsitavas proovis esinevas olekus (pleegitamata või pleegitatult).

Kui toote analüüsitavas proovis sisalduvad kiu komponendid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiududega katsetamisel saadud b1 ja b2 keskmisi väärtusi.

Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust petrooleetri ja veega, võib parandustegureid b1 ja b2 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti polüpropeeni puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %.

Muude kiudude puhul kadu eeltöötlusel arvutustes tavaliselt arvesse ei võeta.

II.  Kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod

II.1.  Rakendusala

Käesolevat meetodit kohaldatakse kõikide tekstiilkiuliikide suhtes tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.

II.2.  Põhimõte

Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.

II.3.  Seadmed

II.3.1.  Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused.

II.3.2.  Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

II.3.3.  Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

II.3.4.  Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

II.3.5.  Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samased tulemused.

II.3.6.  Nõel.

II.3.7.  Keerumõõtur või samalaadne seade.

II.4.  Reagendid

II.4.1.  Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40−60 °C.

II.4.2.  Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

II.5.  Konditsioneerimine ja katse keskkond

Vt I.4.

II.6.  Laboriproov

Vt I.5.

II.7.  Laboriproovi eeltöötlemine

Vt I.6.

II.8.  Menetlus

II.8.1.  Lõnga analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov massiga vähemalt 1 g. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m

Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3 °C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.

II.8.2.  Kangasmaterjali analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov, mille mass on vähemalt 1 g ja mis ei tohi sisaldada ultusääri, hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja menetletakse punktis II.8.1. kirjeldatud viisil.

II.9.  Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga kiukomponendi mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.

II.9.1.  Puhta ja kuiva kiu massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent,

m1 on esimese puhta ja kuiva komponendi mass,

m2 on teise puhta ja kuiva komponendi mass.

II.9.2.  Iga komponendi massiprotsentide arvutamise kokkuleppeliste massilisade ja vajaduse korral eeltöötlemise käigus toimunud massikadusid arvesse võtvate parandustegurite kasutamist selgitatakse punktis I.8.2.

III.1.  Meetodite täpsus

Iga meetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega.

Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.

Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95 %.

Seega eri laboratooriumides tehtud analüüsiseeriate kahe tulemuse erinevused ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samasuguse koostisega segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.

III.2.  Katseprotokoll

III.2.1.  Kinnitatakse, et analüüs tehti kooskõlas käesoleva meetodiga.

III.2.2.  Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt I.6).

III.2.3.  Konkreetsed tulemused ja aritmeetilised keskmised esitatakse täpsusega 0,1.

IV.  Erimeetodid

KOKKUVÕTLIK TABEL

MEETOD nr 1

ATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Atsetoonimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Käesolev meetod ei ole mitte mingil juhul kohaldatav pinnalt deatsetüülitud atsetaadi suhtes.

2.  PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse atsetaat atsetooniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2.  Reagent

Atsetoon.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud koonilises kolvis olevale analüüsitavale proovile lisatakse 100 ml atsetooni proovi iga grammi kohta, kolbi loksutatakse, hoitakse 30 minutit toatemperatuuril aeg-ajalt segades, seejärel dekanteeritakse vedelik eelnevalt kaalutud filtertiiglisse.

Seda menetlust korratakse veel kaks korda (ühtekokku kolm ekstraheerimist), kuid mõlemal korral vaid 15 minutit selliselt, et proovi atsetooniga töötlemise aeg on ühtekokku üks tund. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse. Jääk pestakse filtertiiglis atsetooniga ning vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel. Filtertiigel täidetakse uuesti atsetooniga, lastes sellel vabalt valguda.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, mille d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 2

TEATAVAD VALKKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Hüpokloritimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Kui kiusegu sisaldab erinevaid valkkiude, saadakse käesoleva meetodi kohaldamisel üksnes nende summaarne kogus, mitte aga iga üksiku kiu kogused.

2.  PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse valkkiud hüpokloriti lahusega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva valkkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

Hüpokloriti lahuse valmistamiseks võib kasutada kas liitiumhüpokloritit või naatriumhüpokloritit.

Liitiumhüpokloriti kasutamine on soovitatav juhul, kui analüüside arv on väike või analüüse tehakse harva. Seda soovitatakse, sest tahke liitiumhüpokloriti hüpokloritisisaldus on erinevalt naatriumhüpokloritist peaaegu püsiv. Kui hüpokloriti sisaldus on teada, ei ole vaja seda eraldi iga analüüsi jaoks jodomeetriliselt kontrollida, vaid analüüsimisel võidakse kasutada teatavat täpselt kaalutud liitiumhüpokloritikogust.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 250 ml mahutavusega;

ii)  termostaat, mis on reguleeritav temperatuurile 20 (± 2) °C.

3.2.  Reagendid

i)  Hüpokloritit sisaldav reagent

a)  Liitiumhüpokloriti lahus

Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 (± 2) g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 (± 0,5) g liitri kohta eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi. Lahuse valmistamiseks lahustatakse 100 g 35 %lise aktiivse kloori sisaldusega (või 115 g 30 %lise aktiivse kloori sisaldusega) liitiumhüpokloritit ligikaudu 700 ml destilleeritud vees, seejärel lisatakse 5 g naatriumhüdroksiidi, mis on lahustatud ligikaudu 200 ml destilleeritud vees ning lisatakse destilleeritud vett kuni lahust on 1 liiter. Äsja valmistatud lahust ei ole vaja jodomeetriliselt kontrollida.

b)  Naatriumhüpokloriti lahus

Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 (± 2) g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 ((± 0,5) g/l eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi.

Aktiivse kloori sisaldust lahuses kontrollitakse jodomeetriliselt enne iga analüüsi.

ii)  Äädikhappe lahjendatud lahus

5 ml jää-äädikhappele lisatakse vett, kuni lahust on 1 liiter.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Ligikaudu 1 g massiga proov ja ligikaudu 100 ml hüpokloriti lahust (liitium- või naatriumhüpoklorit) segatakse 250 ml mahutavusega kolvis, mida loksutatakse põhjalikult, et proov märguks.

Seejärel hoitakse kolbi 40 minutit termostaadis temperatuuril 20 °C ning kolvi sisu segatakse pidevalt või korrapäraste ajavahemike järel. Kuna lambavilla lahustumine toimub eksotermiliselt, tuleb eralduv reaktsioonisoojus eemaldada. Vastasel juhul võidakse analüüsimisel saada väärtulemusi, kui ka lahustumatud kiud hakkavad lahustuma.

40 minuti pärast kallatakse kolvi sisu kaalutud filtertiiglisse ja hüpokloriti lahuse vähese kogusega uhutakse sinna ka kolbi jäänud kiud. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse järjestikku vee, jää-äädikhappe lahjendatud lahuse ja lõpuks veega nii, et iga kord pärast vedeliku lisamist eemaldatakse see vaakumfiltreerimise teel. Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud puuvilla, viskoosi, modaali ja melamiini puhul, kus d = 1,01 ning pleegitamata puuvilla puhul, kus d = 1,03.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 3

VISKOOS, VASKAMMONIAAK VÕI TEATAVAD MODAALKIU LIIGID JA PUUVILL

(Sipelghappe-tsinkkloriidimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Kui segus esineb modaalkiudusid, tuleb selle lahustuvus reagendis eelnevalt välja selgitada.

Käesolevat meetodit ei kohaldata selliste segude suhtes, milles puuvill on keemiliselt kahjustunud ega juhul, kui viskoos või vaskammoniaak on muutunud mittetäielikult lahustuvaks teatavate viimistlus- või värvainete toimel, mida ei saa täielikult eemaldada.

2.  PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse viskoos, vaskammoniaak või modaalkiud reagendiga, mis koosneb sipelghappest ja tsinkkloriidist. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva viskoosi, vaskammoniaagi või modaalkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 40 (± 2) °C.

3.2.  Reagendid

i)  Lahus, mis sisaldab 20 g sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 68 g veevaba sipelghapet ning on lahjendatud veega 100 grammini (ehk 20 massiosa sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 80 massiosa 85massiprotsendilist sipelghapet).

NB:

Sellega seoses tuleks pöörata tähelepanu punktile I.3.2.2, milles on ette nähtud, et kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad; veel on oluline, et kasutataks üksnes sulatatud veevaba tsinkkloriidi.

ii)  Ammooniumhüdroksiidi lahus: 20 ml kontsentreeritud ammoniaagilahust (suhteline tihedus 0,880 g/ml) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse kiiresti 40 °C temperatuurini eelsoojendatud kolbi. Kolbi lisatakse 100 ml temperatuurini 40 °C eelsoojendatud sipelghappe ja tsinkkloriidi lahust 1 g analüüsitava proovi kohta. Kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse intensiivselt. Kolvi sisu hoitakse konstantsel temperatuuril 40 °C kaks ja pool tundi, segades seda iga tunni järel.

Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse ning kolvi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse reagendi abil. Kolbi loputatakse 20 ml reagendiga.

Tiiglit ja jääki pestakse põhjalikult veega temperatuuril 40 °C. Kiujääki loputatakse ligikaudu 100 ml külma ammoniaagilahusega (3.2.ii) veendudes, et jääk on üleni lahusesse vajunud 10 minuti jooksul, seejärel loputatakse jääki põhjalikult külma veega.

Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks eemaldatakse tiiglist vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus puuvilla puhul on 1,02, melamiini puhul 1,01 ja elastolefiini puhul 1,00.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 2, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 4

POLÜAMIID VÕI NAILON JA TEATAVAD MUUD KIUD

(80massiprotsendilise sipelghappe meetod)

1.  RAKENDUSALA

Nagu eespool nimetatud, on käesolev meetod kohaldatav ka villasegude suhtes, kuid kui villasisaldus ületab 25%, tuleb kasutada meetodit nr 2 (villa lahustamine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega).

2.  PÕHIMÕTE

Polüamiid lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust sipelghappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva polüamiidi või nailoni massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2.  Reagendid

i)  Sipelghape (80massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,186). 880 ml 90massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1, 204) lahjendatakse veega 1 liitrini. Teine võimalus: 780 ml 98–100massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1, 220) lahjendatakse veega 1 liitrini.

Sipelghappe kontsentratsioon ei ole kriitiline vahemikus 77−83 massiprotsenti.

ii)  Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0, 880) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega kolbi ja lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse, et proov märguks. Kolbi hoitakse 15 minutit toatemperatuuril ja loksutatakse aeg-ajalt. Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi vähese koguse sipelghappega.

Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahja ammoniaagi ja lõpuks külma veega, tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 5

ATSETAAT JA TRIATSETAAT

(Bensüülalkoholimeetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Atsetaatkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust bensüülalkoholiga temperatuuril 52 ± 2 °C.

Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  mehaaniline loksuti;

iii)  termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 52 ± 2 °C.

3.2.  Reagendid

i)  bensüülalkohol,

ii)  etanool.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega kolbi ning lisatakse 100 ml bensüülalkoholi proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja asetatakse loksutisse nii, et see oleks üleni vees temperatuuril 52 ± 2 °C, kolbi loksutatakse sellel temperatuuril 20 minutit.

(Mehaanilise loksuti kasutamise asemel võib kolbi käsitsi intensiivselt loksutada).

Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse uus kogus bensüülalkoholi ja seda loksutatakse uuesti 20 minutit temperatuuril 52 ± 2 °C.

Vedelik dekanteeritakse läbi tiigli. Toimingute tsüklit korratakse veel kolmandat korda.

Lõpuks valatakse vedelik ja jääk tiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi bensüülalkoholi täiendava kogusega, mille temperatuur on 52 ± 2 °C. Tiigel kuivatatakse põhjalikult.

Kiud teisaldatakse kolbi, loputatakse etanooliga ja pärast käsitsi loksutamist dekanteeritakse etanool läbi filtertiigli.

Loputamist korratakse kaks kuni kolm korda. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse ja kuivatatakse põhjalikult. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 6

TRIATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Diklorometaanimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Märkus

Teatavate viimistlusmenetluste toimel osaliselt hüdrolüüsunud triatsetaatkiud ei lahustu enam täielikult reaktiivis. Sellisel juhul ei saa meetodit kasutada.

2.  PÕHIMÕTE

Triatsetaat või polülaktiid lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust välja diklorometaaniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva triatsetaadi või polülaktiidi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2.  Reagent

Diklorometaan.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml diklorometaani proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja proovi loksutatakse 10minutiliste vaheaegade järel, et see märguks, ning lastakse seejärel 30 minutit toatemperatuuril seista, kolbi korrapäraste vaheaegade järel loksutades. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 60 ml diklorometaani, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse diklorometaaniga. Liigne vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, tiigel täidetakse uuesti diklorometaaniga ja vedelikul lastakse valguda oma raskuse toimel.

Lõpuks eemaldatakse liigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, seejärel töödeldakse jääki keeva veega lahusti täielikuks eemaldamiseks, vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud polüestri, elastomultiestri, elastolefiini ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 7

TEATAVAD TSELLULOOSKIUD JA POLÜESTER

(75massiprotsendilise väävelhappe meetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Tsellulooskiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75massiprotsendilise väävelhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade tsellulooskiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 500 ml mahutavusega;

ii)  termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 50 ± 5 °C.

3.2.  Reagendid

i)  Väävelhape kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti.

Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Pärast lahuse jahtumist toatemperatuurini lahjendatakse see veega 1 liitrini.

ii)  Ammoniaagi lahjendatud lahus:

80 ml ammoniaagilahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0, 88) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 500 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 200 ml 75 %list väävelhapet proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse ettevaatlikult, et proov märguks.

Kolbi hoitakse tund aega temperatuuril 50 ± 5 °C, seda korrapäraselt umbes 10minutiliste vaheaegade järel loksutades. Kolvi sisu vaakumfiltreeritakse läbi filtri kaalutud filtertiiglisse. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse 75 %lise väävelhappega. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse ja tiiglis olev jääk pestakse ühe korra läbi, lisades tiiglisse uuesti 75 %list väävelhapet. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui hape on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.

Jääki pestakse mitu korda külma veega, kaks korda lahjendatud ammoniaagilahusega, seejärel põhjalikult külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse pärast iga vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks eemaldatakse üleliigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 8

AKRÜÜLID, TEATAVAD MODAKRÜÜLID VÕI TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Dimetüülformamiidimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Meetodit saab kohaldada ka metallkompleksvärvidega värvitud akrüülkiudude ja teatavate modakrüülkiudude suhtes, kuid seda ei saa kohaldada peitskroomvärvidega värvitud kiudude suhtes.

2.  PÕHIMÕTE

Akrüül-, modakrüül- või kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidiga. Jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist ja kuivade akrüül-, modakrüül- või kloorkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  keemistemperatuuril veevann.

3.2.  Reagent

Dimetüülformamiid (keemistemperatuur 153 ± 1 °C), mille niiskusesisaldus ei ületa 0,1 %.

Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse seda käsitseda tõmbekapis.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 80 ml veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidi proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse nii, et proov märguks täielikult, kolbi hoitakse tund aega veevannis keevas vees. Sel ajal loksutatakse kolbi käsitsi ettevaatlikult viis korda.

Vedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli, kiud jäävad kolbi. Kolbi lisatakse uuesti 60 ml dimetüülformamiidi ning seda kuumutatakse veel 30 minutit, loksutades sel ajal kolbi ettevaatlikult kaks korda käsitsi.

Kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli vaakumfiltreerimise teel.

Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse dimetüülformamiidiga. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Jääk pestakse 1 liitri kuuma veega temperatuuril 70−80 °C, täites selleks iga kord tiigli.

Pärast igat vee lisamist vaakumfiltreeritakse lühiajaliselt, kuid mitte enne, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Kui pesemisvedelik valgub liiga aeglaselt, võib ka valgumise ajal lühiajaliselt vaakumfiltreerida.

Lõpuks tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud järgmistel juhtudel:

lambavill, kus d=1,01;

puuvill, kus d=1,01;

vaskammoniaak, kus d=1,01;

modaal, kus d=1,01;

polüester, kus d=1,01;

elastomultiester, kus d=1,01;

melamiin, kus d=1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 9

TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Süsinikdisulfiidi/atsetooni (55,5/44,5)-meetod)

1.  RAKENDUSALA

Kui villa- või siidkiu sisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 2.

Kui polüamiidi või nailoni sisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 4.

2.  PÕHIMÕTE

Kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopse seguga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade polüvinüülkloriidkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  mehaaniline loksuti.

3.2.  Reagendid

i)  Süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopne segu (55,5 mahuprotsenti süsinikdisulfiidi ja 44,5 mahuprotsenti atsetooni). Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse kasutada tõmbekappi.

ii)  etanool (92mahuprotsendiline) või metanool.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml aseotroopset segu proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi.

Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli.

Menetlust korratakse 100 ml värske reagendiga. Menetlust korratakse seni, kuni ekstraktsioonivedeliku tilgast ei jää pärast vedeliku aurustumist kellaklaasile polümeerisadet. Jääk uhutakse filtertiiglisse reagendi lisakogust kasutades, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 20 ml alkoholiga ja seejärel kolm korda veega. Loputusvedelikul lastakse enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

Märkus :

Teatavate suure kloorkiusisaldusega segude puhul võivad proovid kuivatamise ajal tugevasti kokku tõmbuda, see aeglustab kloorkiu lahustumist.

Kokkutõmbumine ei takista siiski kloorkiu täielikku lahustumist.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 10

ATSETAAT JA TEATAVAD KLOORKIUD

(Jää-äädikhappemeetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Atsetaat lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust jää-äädikhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  mehaaniline loksuti.

3.2.  Reagent

Jää-äädikhape (üle 99 %line). Reagent on eriti sööbiv ja seetõttu tuleb seda käsitseda ettevaatlikult.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml jää-äädikhapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi. Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Menetlust korratakse veel kaks korda 100 ml värske lahustiga, seega ekstraheeritakse ühtekokku kolm ekorda.

Jääk teisaldatakse filtertiiglisse, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 50 ml jää-äädikhappega ja seejärel kolm korda veega. Pärast iga loputamist lastakse vedelikul enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 11

SIID JA VILL VÕI LOOMAKARVAD

(75massiprotsendilise väävelhappe meetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Siidkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75massiprotsendilise väävelhappega(32).

Jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva siidi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2.  Reagendid

i)  Väävelhape kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti.

Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega 1 liitrini.

ii)  Väävelhappe lahjendatud lahus: 100 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) lisatakse aeglaselt 1 900 ml destilleeritud veele.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi, lisatakse 100 ml 75massiprotsendilist väävelhapet proovi iga grammi kohta ning kolb suletakse korgiga. Kolbi loksutatakse intensiivselt ning lastakse 30 minutit toatemperatuuril seista. Loksutatakse veel kord ning jäetakse taas 30 minutiks seisma.

Seejärel loksutatakse veel kord ning kolvi sisu filtreeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse filtertiiglisse 75protsendilise väävelhappega. Filtertiiglis olev jääk pestakse esmalt 50 ml lahja väävelhappelahusega, seejärel 50 ml veega ja lõpuks 50 ml lahjendatud ammoniaagilahusega. Kiujäägil lastakse enne igakordset vaakumfiltreerimist ligikaudu 10 minutit pesemisvedelikuga kokkupuutes olla. Lõpuks uhutakse kiujääke veega, jättes need sellega kokkupuutesse ligikaudu 30 minutiks.

Filtertiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on lambavilla puhul 0,985, elastolefiini puhul 1,00 ja melamiini puhul 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 12

DŽUUT JA TEATAVAD LOOMSED KIUD

(Lämmastikusisalduse kindlaksmääramisel põhinev meetod)

1.  RAKENDUSALA

Loomsete kiudude komponent võib koosneda üksnes loomakarvadest (2 ja 3) või lambavillast (1) või nende kahe segust. Käesolevat meetodit ei kohaldata selliste tekstiilkiusegude suhtes, mis sisaldavad lämmastikupõhiseid mittekiulisi aineid (värv- ja viimistlusained jms).

2.  PÕHIMÕTE

Määratakse kindlaks kiusegu lämmastikusisaldus ja selle ning mõlema komponendi teadaoleva või eeldatava lämmastikusisalduse põhjal arvutatakse mõlema komponendi osatähtsus segus.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  200−300 ml mahutavusega Kjeldahli kolb;

ii)  Kjeldahli destillatsiooniseade (aurudestillatsiooniga);

iii)  tiitrimisseade mõõtetäpsusega 0,05 ml.

3.2.  Reagendid

i)  Tolueen.

ii)  Metanool.

iii)  Väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84.

iv)  Kaaliumsulfaat.

v)  Seleendioksiid.

vi)  Naatriumhüdroksiidi lahus (400 g/l). 400 g naatriumhüdroksiidi lahustatakse 400−500 ml vees ja lahjendatakse veega 1 liitrini.

vii)  Seguindikaator. 0,1 g metüülpunast lahustatakse 95 ml etanooli ja 5 ml vee segus, sellele lisatakse 0,5 g bromokresoolrohelist, mis on lahustatud 475 ml etanooli ja 25 ml vee segus.

viii)  Boorhappe lahus. Lahustatakse 20 g boorhapet 1 liitris vees.

ix)  Väävelhape, 0,02 N (normaallahus).

4.  LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE

Üldosas kirjeldatud eeltöötluse asemel kasutatakse järgmist eeltöötlust.

Õhukuiva laboriproovi ekstraheeritakse Soxhleti ekstraktoris lahusega, milles on 1 mahuosa tolueeni ja 3 mahuosa metanooli, neli tundi, vähemalt 5 tsüklit tunnis. Lahustil lastakse laboriproovist aurustuda, lahusti viimased jäljed eemaldatakse kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3 °C. Seejärel ekstraheeritakse laboriproovi veega (50 ml proovi grammi kohta), keetes seda püstjahuti all 30 minutit. Filtreeritakse, proov pannakse kolbi tagasi ja ekstraheerimist korratakse sama veekogusega. Filtreeritakse, ülemäärane vesi eemaldatakse proovist kas pressimise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimisega, seejärel proov kuivatatakse õhukuivaks.

Märkus :

Tolueen ja metanool on mürgised reagendid, mida tuleb käsitseda kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes.

5.  KATSEMENETLUS

5.1.  Üldjuhised

Järgitakse üldosas kirjeldatud proovivõtu, kuivatamise ja kaalumise menetlusi.

5.2.  Menetluse üksikasjad

Analüüsitav proov asetatakse Kjeldahli kolbi. Vähemalt 1 grammile kolvis olevale proovile lisatakse järgmises järjekorras 2,5 g kaaliumsulfaati, 0,1–0,2 g seleendioksiidi ja 10 ml väävelhapet (suhteline tihedus 1,84). Kolbi soojendatakse esmalt ettevaatlikult, kuni kõik kiud on lagunenud, seejärel kuumutatakse lahust tugevamini, kuni see muutub selgeks ja peaaegu värvituks. Kuumutamist jätkatakse veel 15 minutit. Seejärel lastakse kolvil jahtuda, sisu lahjendatakse ettevaatlikult 10–20 ml veega, jahutatakse, kolvi sisu teisaldatakse 200 milliliitrilisse mõõtekolbi ja lisatakse vett 200 ml analüüsilahuse saamiseks. Ligikaudu 20 ml boorhappelahust kallatakse 100 milliliitrise mahutavusega koonilisse kolbi, mis asetatakse Kjeldahli destillatsiooniseadme jahutisse nii, et väljavoolutoru ots ulatub täpselt boorhappe lahuse pinna alla. Destillatsioonikolbi kallatakse täpselt 10 ml analüüsilahust, vähemalt 5 ml naatriumhüdroksiidilahust kallatakse lehtrisse, kolvi korki kergitatakse veidi ja naatriumhüdroksiidilahusel lastakse aeglaselt kolbi valguda. Kui analüüsilahus ja naatriumhüdroksiidilahus kipuvad moodustama kahte eri kihti, siis segatakse need kihid kergelt loksutades läbi. Destillatsioonikolbi kuumutatakse ettevaatlikult ja sinna juhitakse aurugeneraatorist tulev veeaur. Kogutakse ligikaudu 20 ml destillaati, kooniline kolb lastakse allapoole selliselt, et jahuti väljavoolutoru ots jääb umbes 20 mm vedeliku pinnast kõrgemale ning jätkatakse destilleerimist veel ühe minuti vältel. Väljavoolutoru ots loputatakse veega ja pesemisvedelik kogutakse koonilisse kolbi. Kooniline kolb eemaldatakse ja asendatakse teise koonilise kolviga, mis sisaldab ligikaudu 10 ml boorhappelahust, ning kogutakse ligikaudu 10 ml destillaati.

Mõlemad destillaadid tiitritakse eraldi väävelhappega (0,02 N) seguindikaatorit kasutades. Mõlemate destillaatide tiitrimise tulemused märgitakse üles. Kui teise destillaadi tiitrimise tulemus on üle 0,2 ml, korratakse katset ja destilleeritakse uuesti värsket destilleerimislahust kasutades.

Tehakse pimekatse, kasutades lagundamisel ja destilleerimisel üksnes reagente.

6.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

6.1.  Lämmastiku protsentuaalne sisaldus kuivas analüüsitavas proovis arvutatakse järgmiselt:

kus:

A on lämmastiku protsentuaalne sisaldus puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis,

V on tiitrimisel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml),

b on pimekatsel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml),

N on standardse väävelhappe normaalsus,

W on analüüsitava proovi kuivmass (g).

6.2.  Kui džuudi lämmastikusisalduseks võetakse 0,22 % ja loomse kiu lämmastikusisalduseks 16,2 % ja mõlemad massiprotsendid esitatakse kiu kuivmassist, siis arvutatakse kiusegu koostis järgmise valemiga:

kus:

PA % on loomse kiu massiprotsent puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis.

7.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 13

POLÜPROPEENKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Ksüleenimeetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Polüpropeenkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust keeva ksüleeniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Polüpropeeni massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  püstjahuti (kõrge keemistemperatuuriga vedelike käsitlemiseks), mis sobib koonilise kolviga (i).

3.2.  Reagent

Ksüleen, mis on destilleeritav temperatuuril 137–142 °C.

Märkus:

Ksüleen on kergsüttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse koonilisse kolbi (3.1 (i)) ja lisatakse 100 ml ksüleeni (3.2) analüüsitava proovi iga grammi kohta. Püstjahuti (3.1 (ii)) asetatakse kohale, kolvi sisu kuumutatakse keemiseni ja hoitakse keemistemperatuuril kolm minutit.

Kuum vedelik dekanteeritakse kohe läbi kaalutud filtertiigli (vt märkust 1). Seda protseduuri korratakse veel kaks korda, mõlemal korral kasutatakse 50 ml värsket lahust.

Kolbi jäänud kiudu pestakse esmalt 30 ml keeva ksüleeniga (kaks korda), siis kaks korda 75 ml petrooleetriga (üldosa I.3.2.1). Pärast teist pesemist petrooleetriga filtreeritakse kolvi sisu läbi tiigli, kolbi jäänud kiud uhutakse vähese petrooleetriga tiiglisse ja lastakse lahusel aurustuda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

Märkused:

1.  Ksüleeni dekanteerimiseks kasutatav filtertiigel peab olema eelnevalt soojendatud.

2.  Pärast töötlemist keeva ksüleeniga tuleb jääki sisaldav kolb enne petrooleetri kasutamist jahutada.

3.  Tule- ja mürgistusohu vähendamiseks võib kasutada samaseid tulemusi andvat kuumekstraktsiooniseadet(33).

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 14

KLOORKIUD (VINÜÜLKLORIIDI HOMOPOLÜMEERID) JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Kontsentreeritud väävelhappe meetod)

1.  RAKENDUSALA

Kõnealused modakrüülid lahustuvad kontsentreeritud väävelhappes (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) ja neist tekib läbipaistev lahus.

Käesolevat meetodit võib kasutada meetodite nr 8 ja 9 asemel.

2.  PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust eraldatakse lahustamise teel muud kiud kui kloorkiud või elastolefiin (st punkti 1 alapunktis 2 nimetatud kiud), kasutades selleks kontsentreeritud väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Kloorkiududest või elastolefiinist koosnev jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  lameda otsaga klaaspulk.

3.2.  Reagendid

i)  Kontsentreeritud väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

ii)  väävelhape vesilahus (ligikaudu 50massiprotsendiline).

Valmistamisel valatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 400 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) 500 ml destilleeritud või deioniseeritud vette. Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega ühe liitrini.

iii)  Ammoniaagi lahjendatud lahus:

60 ml kontsentreeritud ammoniaagi lahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse destilleeritud veega ühe liitrini.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse kolbi (3.1 (i)) ja lisatakse 100 ml väävelhapet (3.2 (i)) proovi iga grammi kohta.

Kolvi sisu hoitakse 10 minutit toatemperatuuril ja seda segatakse aeg-ajalt klaaspulgaga. Kui analüüsitakse riiet või silmkoekangast, surutakse seda kergelt kolvi seina ja klaaspulga vahele, et eraldada väävelhappe poolt lahustatud materjal.

Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse 100 ml värsket väävelhapet (3.2 (i)) ja korratakse sama menetlust. Kolvi sisu teisaldatakse filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse klaaspulga abil. Võimalikud seina külge kleepunud kiud uhutakse vajaduse korral välja vähese koguse väävelhappega (3.2 (i)). Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Filtraadi kogumiseks tühjendatakse või eemaldatakse vaakumkolb, tiiglis olevat jääki pestakse esmalt 50 %lise väävelhappelahusega (3.2 (ii)), siis üldosa punktis I.3.2.3 nimetatud destilleeritud või deioniseeritud veega, seejärel ammoniaagilahusega (3.2 (iii)) ja lõpuks põhjalikult destilleeritud või deioniseeritud veega, tiigel vaakumfiltreeritakse pärast igat vedeliku lisamist. (Vaakumfiltreerimist ei alustata pesemise ajal, vaid alles pärast seda, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.) Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 15

KLOORKIUD, TEATUD MODAKRÜÜLID, TEATUD ELASTAANID, ATSETAADID, TRIATSETAADID JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Tsükloheksanoonimeetod)

1.  RAKENDUSALA

Kui segu sisaldab modakrüüle või elastaane, tuleb teha eelkatse, et teha kindlaks, kas kiud lahustuvad reagendis täielikult.

Kloorkiude sisaldavate segude analüüsimiseks võib kasutada ka meetodit nr 9 või nr 14.

2.  PÕHIMÕTE

Atsetaat- ja triatsetaatkiud, kloorkiud, teatavad modakrüülid ja teatavad elastaanid eraldatakse lahustamise teel teadaoleva kuivmassiga kiusegust keemispunktile lähedasel temperatuuril, kasutades selleks tsükloheksanooni. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kloorkiu, modakrüüli, elastaani, atsetaadi ja triatsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Kuumekstraktsiooni seade, mida saab kasutada 4. punktis esitatud katsemenetluses. (Vt joonist: (see on versioon seadmest, mida on kirjeldatud Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643-645.);

ii)  filtertiigel analüüsitava proovi mahutamiseks;

iii)  poorne plaat (poorsusaste 1);

iv)  destillatsioonikolvile sobiv püstjahuti;

v)  kuumutusseade.

3.2.  Reagendid

i)  Tsükloheksanoon (keemistemperatuuriga 156 ºC);

ii)  etüülalkohol (50mahuprotsendiline).

NB:

tsükloheksanoon on süttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Destillatsioonikolbi valatakse 100 ml tsükloheksanooni materjali grammi kohta ja paigaldatakse ekstraktsiooninõu, millesse on eelnevalt asetatud analüüsitavat proovi sisaldav filtertiigel ja kergelt painutatud poorne plaat. Paigaldatakse püstjahuti. Tsükloheksanooni kuumutatakse keemiseni ja ekstraheeritakse 60 minutit, vähemalt 12 tsüklit tunnis.

Pärast ekstraktsiooni ja jahutamist eemaldatakse ekstraktsiooninõu, võetakse välja filtertiigel ja eemaldatakse poorne plaat. Filtertiigli sisu pestakse kolm või neli korda ligikaudu 60 °C temperatuurini kuumutatud etanooli 50protsendilise vesilahusega ja seejärel 1 liitri veega temperatuuril 60 °C.

Vaakumfiltreerimist ei kasutata pesemise ajal ega pesemistoimingute vahel. Vedelik lastakse oma raskuse toimel läbi filtri valguda ja alles siis kasutatakse vaakumfiltreerimist.

Lõpuks tiigel koos jäägiga kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 16

MELAMIIN JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Kuuma sipelghappemeetod)

1.  RAKENDUSALA

2.  PÕHIMÕTE

Melamiin lahustatakse teada oleva kuivmassiga kiusegust, kasutades selleks kuuma sipelghapet (90 massiprotsendiline).

Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

Märkus:

Soovitatud temperatuurist tuleb kinni pidada, sest melamiini lahustuvus sõltub suures osas temperatuurist.

3.  SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1.  Seadmed

i)  Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii)  veevann või muu seade raputamiseks ja kolvi temperatuuri säilitamiseks 90 ± 2 ºC juures.

3.2.  Reagendid

i)  Sipelghape (90massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,204 g/ml). 890 ml 98–100massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,220 g/ml) lahjendatakse veega 1 liitrini.

Kuum sipelghape on väga söövitav ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda.

ii)  Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4.  KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse, et proov märguks. Kolb jäetakse tunniks ajaks rappuvasse veevanni, kus vee temperatuur on 90 ± 2 ºC. Seejärel lastakse kolvil jahtuda toatemperatuurini. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 50 ml sipelghapet, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse vähese koguse sipelghappega tiiglisse. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahjendatud ammoniaagi ja lõpuks külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5.  TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus puuvilla ja aramiidi puhul on 1,02.

6.  TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 2, kui usaldusnivoo on 95 %.

3.PEATÜKK

Kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid

SISSEJUHATUS

Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu üksikute komponentide valikulisel lahustamisel. Sellel meetodil on neli võimalikku varianti:

1.  Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja teine komponent (b) teisest proovist. Mõlema analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja mõlema lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse asjakohase massikao põhjal. Kolmanda komponendi (c) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

2.  Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi: üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (a ja b) teisest proovist. Esimese analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja arvutatakse lahustuva komponendi (a) protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Teise analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse; see vastab komponendile (c). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

3.  Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, kaks komponenti (a ja b) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (b ja c) teisest proovist. Lahustumatud jäägid vastavad komponentidele (c) ja (a). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

4.  Kasutatakse ainult ühte analüüsitavat proovi, pärast ühe komponendi eemaldamist kaalutakse kahest muust kiust moodustunud jääk ja arvutatakse lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Üks jäägi kahest kiust lahustatakse, lahustumatu komponent kaalutakse ja teise lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse massikao põhjal.

Kui on võimalik valida mitme variandi vahel, soovitatakse kasutada variante 1–3.

Keemilise analüüsi kasutamisel peab analüüsi eest vastutav ekspert valima meetodid, mille puhul kasutatavad lahustid lahustavad üksnes õiget kiudu või kiude, jättes muud kiud puutumata.

Näitena esitatakse peatüki 3 punktis VI tabel, mis sisaldab teatavaid kolmekomponentseid segusid ja kahekomponentsete segude analüüsimeetodeid, mida põhimõtteliselt võib kasutada nende kolmekomponentsete segude analüüsimiseks.

Vea minimeerimiseks keemilisel analüüsil soovitatakse võimaluse korral kasutada vähemalt kahte eespool nimetatud neljast variandist.

Kõik segus esinevad kiud tuleks enne analüüsimist identifitseerida. Mõnede meetodite puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa. Seetõttu on võimaluse korral valitud reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga. Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib osutuda vajalikuks kasutada muid parandustegureid. Kui analüüsimisel tuleb kasutada neljandat varianti, mille puhul tekstiilkiude käsitletakse järjestikku kahe eri lahustiga, tuleb kohaldada parandustegureid, millega võetakse arvesse kahe käsitlemise jooksul tekkida võivaid massikadusid. Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka keemilisel kiudude eraldamisel tuleb kahe erineva analüüsitava prooviga teha vähemalt kaks analüüsi.

I.  Kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave

Kõiki kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev teave.

I.1.  Reguleerimis- ja rakendusala

Kahekomponentsete tekstiilkiusegude analüüsimeetodite rakendusalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetodit kohaldatakse (Vt 2. peatükki kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta.)

I.2.  Põhimõte

Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel kohaldatakse ühte või mitut sissejuhatuses esitatud neljast valikulise lahustamise menetlustest. Kui see ei tekita tehnilisi raskusi, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.

I.3.  Materjalid ja seadmed

I.3.1.  Seadmed

I.3.1.1.  Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused.

I.3.1.2.  Kolb vaakumfiltreerimiseks.

I.3.1.3.  Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

I.3.1.4.  Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

I.3.1.5.  Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

I.3.1.6.  Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused.

I.3.2.  Reagendid

I.3.2.1.  Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus on 40–60 °C.

I.3.2.2.  Muud reagendid määratakse kindlaks iga meetodi asjakohases jaos.

Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.3.2.3.  Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

I.3.2.4.  Atsetoon.

I.3.2.5.  Ortofosforhape

I.3.2.6.  Uurea.

I.3.2.7.  Naatriumvesinikkarbonaat.

I.4.  Konditsioneerimine ja analüüsi keskkond

Kuna määratakse kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida konditsioneeritud õhus.

I.5.  Laboriproov

Lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.

I.6.  Laboriproovi eeltöötlemine(34)

Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt käesoleva määruse artiklit 17), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.

Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained õhukuiva laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, selleks leotatakse analüüsitavat proovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.

Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos teiste kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.

Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline eeltöötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.

Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada katseprotokollis.

I.7.  Katsemenetlus

I.7.1.  Üldjuhised

I.7.1.1.  Kuivatamine

Kuivatamine kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni kindlalt suletud uksega ventileeritavas kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3°C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Mass käsitatakse jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.

Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käsitsemist paljaste kätega.

Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleb see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.

I.7.1.2.  Jahutamine

Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.

I.7.1.3.  Kaalumine

Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.

I.7.2.  Menetlus

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov (proovid) kuivatatakse kaaluklaasi(de)s, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov (proovid) teisaldatakse kaaluklaasist kõnealuse liidu meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuste kaudu; katse viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on menetlusega täielikult eemaldatud.

I.8.  Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal mittekiuliste ainete kadu arvesse võtvaid parandustegureid.

I.8.1.  Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

I.8.1.1.  VARIANT 1

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui üks segukomponent eemaldatakse ühest analüüsitavast proovist ja teine komponent teisest analüüsitavast proovist:

P1%on puhta ja kuiva esimese komponendi massiprotsent (esimese analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus esimese reagendiga);

P2%on puhta ja kuiva teise komponendi massiprotsent (teise analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus teise reagendiga);

P3%on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mõlema analüüsitava proovi lahustumatu komponent);

m1 on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast teise komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d1 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud teise komponendi massikao parandustegur(35);

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d3 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud esimese komponendi massikao parandustegur;

d4 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur.

I.8.1.2.  VARIANT 2

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest analüüsitavast proovist eemaldatakse komponent (a), jättes jäägiks kaks muud komponenti (b + c), ja teisest analüüsitavast proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c):

P1% on puhta ja kuiva esimese komponendi massiprotsent (esimese analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus esimese reagendiga);

P2% on puhta ja kuiva teise komponendi massiprotsent (teise analüüsitava proovi esimene komponent, mis lahustus teise reagendiga);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mõlema analüüsitava proovi lahustumatu komponent);

m1on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d1 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud teise komponendi massikao parandustegur;

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d4 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur.

I.8.1.3.  VARIANT 3

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c), seejärel eemaldatakse teisest analüüsitavast proovist kaks komponenti (b + c), jättes jäägiks esimese komponendi (a):

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga);

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga teise analüüsitava proovi puhul);

m1on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast teise ja kolmanda komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d3 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud esimese komponendi massikao parandustegur.

I.8.1.4.  VARIANT 4

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui ühest ja samast analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks kiusegukomponenti:

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (esimene lahustunud komponent);

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (teine lahustunud komponent);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mittelahustunud komponent);

m on analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustamist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustamist esimese ja teise reagendiga;

d1 on teise komponendi massikao parandustegur esimese reagendi puhul;

d1 on kolmanda komponendi massikao parandustegur esimese reagendi puhul;

d3 on kolmanda komponendi massikao parandustegur esimese ja teise reagendi puhul.

1.8.2.  Iga komponendi massiprotsendi arvutamine, mille puhul kasutatakse kokkuleppelisi massilisasid ja vajaduse korral parandustegureid, millega võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu:

Kui valem on:

,

siis:

P1A%on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P2A% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P3A% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P1on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

P2 on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

P3 on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

a1 on esimese komponendi kokkuleppeline massilisa;

a2 on teise komponendi kokkuleppeline massilisa;

a3 on kolmanda komponendi kokkuleppeline massilisa;

b1 on esimese komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent;

b2 on teise komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent;

b3 on kolmanda komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent.

Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleks b1, b2 ja b3 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et iga puhast kiukomponenti eeltöödeldakse analüüsis kasutatava menetlusega. Puhtad kiud on need, milles ei ole mittekiulisi aineid, välja arvatud sellised ained, mida need kiud tavaliselt sisaldavad (looduslikku päritolu või tootmisprotsessist tingitult) olekus (pleegitamata või pleegitatult), milles nad esinevad analüüsitavas proovis.

Kui analüüsitavas toote materjalis sisalduvad kiuliigid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiududega katsetamisel saadud b1, b2 ja b3 keskmisi väärtusi.

Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust (ekstraheerimine petrooleetri ja veega), võib parandustegureid b1, b2 ja b3 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti polüpropeeni puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %.

Muude kiudude puhul ei võeta eeltöötlusel ilmnenud massikadu tavaliselt arvutamisel arvesse.

I.8.3.  Märkus

Arvutamise näited on esitatud 3. peatüki V jaos.

II.  Kolmekomponentsete kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod

II.1.  Rakendusala

Käesolevat meetodit saab kohaldada kõikide tekstiilkiuliikide puhul tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.

II.2.  Põhimõte

Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.

II.3.  Seadmed

II.3.1.  Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused.

II.3.2.  Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

II.3.3.  Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

II.3.4.  Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g

II.3.5.  Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused.

II.3.6.  Nõel.

II.3.7.  Keerumõõtur või sarnane seade.

II.4.  Reagendid

II.4.1.  Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60°C.

II.4.2.  Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

II.5.  Konditsioneerimine ja katse keskkond

Vt I.4.

II.6.  Laboriproov

Vt I.5.

II.7.  Laboriproovi eeltöötlemine

Vt I.6.

II.8.  Menetlus

II.8.1.  Lõnga analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov massiga vähemalt 1 g. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m.

Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3°C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.

II.8.2.  Kangasmaterjali analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov, mille mass on vähemalt 1 g ja mis ei tohi sisaldada ultusääri; hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või -ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja käsitletakse punktis II.8.1 kirjeldatud viisil.

II.9.  Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga kiu mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel ilmnenud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.

II.9.1.  Puhta ja kuiva kiu massiprotsendi arvutamine eeltöötlemise käigus ilmnenud massikadu arvesse võtmata:

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

P3% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

m1 on puhta esimese komponendi kuivmass;

m2 on puhta teise komponendi kuivmass;

m3 on puhta kolmanda komponendi kuivmass.

II.9.2.  Iga komponendi massiprotsentide arvutamise kokkuleppeliste massilisade ja vajaduse korral eeltöötlemise käigus toimunud massikadusid arvesse võtvate parandustegurite kasutamist selgitatakse: punktis I.8.2.

III.  Käsitsi eraldamise ja keemilise eraldamise kombinatsioonil põhinev kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivne analüüsimeetod

Igal võimalikul juhul tuleb enne iga komponendi mis tahes keemilist töötlemist kasutada käsitsi eraldamise menetlust, võttes arvesse eraldatavate komponentide suhtelist osatähtsust.

IV.1.  Meetodite täpsus

Iga kahekomponentsete segude analüüsimeetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega (vt 2. peatükki kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta).

Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.

Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95%.

See tähendab, et kahes eri laboratooriumis tehtud analüüsiseeriate tulemuste erinevus ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samaste segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.

Kolmekomponentsete segude analüüsimeetodite täpsuse määramiseks kohaldatakse kolmekomponentsete segude analüüsiks kasutatud kahekomponentsete segude analüüsimeetodites esitatud väärtusi.

Teades, et kolmekomponentsete segude kvantitatiivse keemilise analüüsi neli varianti näevad ette kahte lahustamist (esimese kolme variandi puhul kasutatakse kahte eri proovi ja neljanda variandi puhul ühte proovi), ning oletades, et E1 ja E2 väljendavad kahekomponentsete segude kahe asjakohase analüüsimeetodi täpsust, saadakse iga komponendi analüüsitulemuste täpsus järgmisest tabelist:

Neljanda variandi kasutamisel võib tegelik täpsusaste osutuda madalamaks, kui eespool esitatud arvutusmeetod eeldab, seda põhjustab esimese reagendi võimalik mõju b ja c komponentidest koosnevale jäägile, mida on raske hinnata.

IV.2.  Katseprotokoll

IV.1.  Esitatakse kiusegu komponentide valikuliseks lahustamiseks kasutatud variant (variandid), analüüsimisel kasutatud meetodid, reagendid ja parandustegurid.

IV.2.  Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt punkt I.6).

IV.3.  Esitatakse üksiktulemused ja aritmeetilised keskmised täpsusega 0,1.

IV.4.  Võimaluse korral esitatakse iga kiu kohta meetodi täpsus, mis arvutatakse IV jao punktis 1 esitatud tabeli järgi.

V.  Näiteid teatavate kolmekomponentsete segude komponentide massiprotsentide arvutamisest, mille jaoks on kasutatud teatavaid punktis I.8.1 kirjeldatud variante

Vaadeldakse kiusegu, mis toormaterjali koostise kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: 1. kraasvill; 2. nailon (polüamiid); 3. pleegitamata puuvill.

VARIANT nr 1

Variandi nr 1 kohaldamisega, mille puhul kasutatakse kahte analüüsitavat proovi ning esimene komponent (a = vill) eemaldatakse lahustamise teel esimesest proovist ja teine komponent (b = polüamiid) teisest proovist, saadakse järgmised tulemused:

1.  esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m1 = 1,6000g;

2.  jäägi kuivmass pärast jäägi töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (polüamiid + puuvill) r1 = 1,4166 g;

3.  teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m2 = 1,8000 g;

4.  Jäägi kuivmass pärast töötlemist sipelghappega (vill + puuvill) r2 = 0,9000 g.

Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta polüamiidi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,0 ja d2 = 1,03.

Töötlemine sipelghappega ei põhjusta villa ega pleegitamata puuvilla massikadu, seega d3 ja d4 = 1,0.

Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.1 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:

P1% (vill) = [1,03/1,0 – 1,03×1,4166/1,6000 + 0,9000/1,8000 × (1 – 1,03 / 1,0)] ×100 = 10,30

P2% (polüamiid) = [1,0 / 1,0 – 1,0×0,9000 / 1,8000 + 1,4166 / 1,6000 × (1– 1,0 /1,0)] ×100 = 50,00

P3% (puuvill) = 100 – (10,30 + 50,00) = 39,70

Puhaste kuivade kiudude massiprotsendid segus on järgmised:

Neid protsendimäärasid tuleb korrigeerida vastavalt punktis I.8.2 esitatud valemitele, et võtta arvesse kokkuleppelisi massilisasid ja pärast eeltöötlemist ilmnenud massikadusid.

Vastavalt IX lisale on kokkuleppelised massilisad järgmised: kraasitud vill 17,0 %, polüamiid 6,25 %, puuvill 8,5% , ka pleegitamata puuvilla puhul ilmneb pärast eeltöötlemist petrooleetri ja veega 4 % massikadu.

Seega:

P1A% (vill) = 10,30×[1+(17,0+0,0)/100] / [10,30×(1+ (17,0+0,0)/100) + 50,00× (1+ (6,25+0,0)/100) + 39,70×(1+(8,5+4,0 /100)] × 100 = 10,97;

P2A% (polüamiid) = 50,0 × (1+ (6,25+0,0)/100) /109,8385 ×100 = 48,37;

P3A% (puuvill) = 100 - (10,97 + 48,37) = 40,66.

Lõng koosneb seega järgmistest toorkiududest:

VARIANT nr 4

Vaadeldakse kiusegu, mis kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: kraasitud vill, viskoos, pleegitamata puuvill.

Oletatakse, et variant 4 kasutamisel, kui kiusegu ühest analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks komponenti, saadakse järgmised tulemused:

1.  analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m1 = 1,6000 g;

2.  jäägi kuivmass pärast töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (viskoos + puuvill)

r1 = 1,4166 g;

3.  jäägi kuivmass pärast jäägi r1 teist töötlemist tsinkkloriidi / sipelghappega (puuvill)

r2 = 0,6630 g.

Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta viskoosi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,0 ja d2 = 1,03.

Tsinkkloriidi / sipelghappega töötlemise tulemusel suureneb puuvilla mass 4 %. Seega , d3 = 1,03×0,96 = 0,9888, ümardatuna 0,99 (d3 on kolmanda komponendi massikao või massi suurenemise parandustegur esimese ja teise reagendi puhul).

Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.4 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:

P2% (viskoos) = 1,0×1,4166 / 1,6000 ×100 – 1,0 / 1,03 ×40,98=48,75 %;

P3% (puuvill) = 0,99×0,6630 / 1,6000 × 100= 41,02 %;

P1% (vill) = 100 - (48,75 + 41,02) = 10,23 %.

Nagu variandi nr 1 puhul juba osutatud, tuleb neid protsendimäärasid korrigeerida punktis I.8.2 esitatud valemitega.

P1A% (vill) = 10,23 × [1 + (17,0+0,0 / 100)]/[10,23×(1+ (17,00+0,0)/100) +48,75×(1+(13+0,0 / 100) + 41,02×(1+(8,5+4,0)/ 100)] × 100 = 10,57%;

P2A%(viskoos) = 48,75× [1+(13+0,0) / 100] / 113,2041 ×100 = 48,65%;

P3A% (puuvill) = 100 - (10,57 + 48,65) = 40,78%.

Kiusegu koosneb seega järgmistest toorkiududest:

VI.  Tabel tüüpiliste kolmekomponentsete kiusegude kohta, mida võib analüüsida kahekomponentsete segude puhul kasutatavaid liidu tasandi analüüsimeetodeid kasutades (illustratiivne)

IX LISA

TEKSTIILTOOTES SISALDUVATE KIUDUDE MASSI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD KOKKULEPPELISED MASSILISAD

(Artikli 17 lõige 2)

X LISA

VASTAVUSTABELID

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) 16. detsembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (3) Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta seisukoht. (4) EÜT L 83, 30.3.1973, lk 1. (5) EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1. (6) ELT L 19, 23.1.2009, lk 29. (7) ELT L 11, 15.1.2002, lk 4. (8) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0093. (10) * Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev. (11) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (12) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1. (13) * 9 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. (14) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (15) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. (16) * Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (17) ** Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (18) * Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (19) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (20) ** Kaks aastat ja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (21) *** Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast (22) Selle punkti alla kuuluvate mõõtulõigatult müüdavate toodete ühismärgistusena käsitatakse märgistust rullil. Siia kuuluvad muu hulgas alpinismi ja veespordi harrastamisel kasutatavad köied. (23) Mõnel juhul on vaja analüüsitavat proovi individuaalselt eeltöödelda. (24) Õmmeldud või valmistoodete kohta vt 7. jagu. (25) Vt punkti 1. (26) Laborikraasi võib asendada kiusegajaga või kiudusid võib segada muul asjakohasel meetodil. (27) Kui pakmed saab paigutada sobivale pooliraamile, keritakse korraga mitmelt pakmelt. (28) Meetod 12 on erand. See põhineb teise komponendi olulise koostisaine sisalduse kindlaksmääramisel. (29) Vt. peatükk 1.1. (30) Enne analüüsimist kontrollitakse modakrüüli või kloorkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis. (31) Enne analüüsimist kontrollitakse polüvinüülkloriidkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis. (32) Metsiksiid, nt tussorsiid ei lahustu täielikult 75massiprotsendilises väävelhappes. (33) Näiteks vt Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643–645 kirjeldatud seade. (34) Vt. peatükk 1.1. (35) Need väärtused on esitatud käesoleva lisa 2. peatükis, milles käsitletakse mitmesuguseid kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodeid.

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (KOM(2009)0580 – C7-0277/2009 – 2009/0162(COD))

P7_TA(2010)0169 A7-0058/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0580);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0101/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665) ja selle lisandit (KOM(2010)0147);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 212;

–  võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 17. mai 2010. aasta kirjas, kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0058/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 18. mail 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2010/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 388/2010/EL) lõplikule kujule.)