Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 14. detsember 2010 - Strasbourg
ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: Portugal - üleujutused; Prantsusmaa - torm Xynthia
 Paranduseelarve nr 9/2010 projekt: ELi Solidaarsusfond (üleujutused Portugalis, torm Xynthia Prantsusmaal) - Majanduse elavdamine: avamere tuulepargid Euroopas
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: SI/Mura, Sloveenia
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Heidelberger Druckmaschinen AG, Saksamaa
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Wielkopolskie Automotive, Poola
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Aragón Retail trade, Hispaania
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Comunidad Valenciana Textiles, Hispaania
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Comunidad Valenciana Natural Stone, Hispaania
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Lear, Hispaania
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: H. Cegielski-Poznań, Poola
 Direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamine rahvusvahelise kaitse saajatele ***I
 ELi ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping ***
 ELi kiirreageerimisvõime
 Finantsinstrumentidega kauplemise reguleerimine - anonüümsed kauplemisplatvormid jne
 Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRTjulgeoleku tegevuskava
 Hea valitsemistava ja ELi regionaalpoliitika
 Sisserände kontaktametnike võrgustiku loomine ***I
 Euroopa lähenemiskeeld ***I
 Inimkaubandus ***I
 ELi ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping ***
 Territoriaalne, sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus

ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: Portugal - üleujutused; Prantsusmaa - torm Xynthia
PDF 205kWORD 36k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 (KOM(2010)0578 – C7-0323/2010 – 2010/2237(BUD))
P7_TA(2010)0453A7-0335/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0578 – C7-0323/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 26;

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Liidu Solidaarsusfondi käsitleval lepituskohtumisel 17. juulil 2008. aastal;

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0335/2010),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 26;

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(4);

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond”), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikkonnaga.

(2)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas.

(3)  Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fond kasutusele võtta.

(4)  Portugal on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses maalihetest ja üleujutustest põhjustatud katastroofiga Madeira saarel.

5)  Prantsusmaa on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses tormi Xynthia põhjustatud katastroofiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarves võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 66 891 540 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.


Paranduseelarve nr 9/2010 projekt: ELi Solidaarsusfond (üleujutused Portugalis, torm Xynthia Prantsusmaal) - Majanduse elavdamine: avamere tuulepargid Euroopas
PDF 199kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon nõukogu seisukoha kohta Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 9/2010 projekti kohta, III jagu – Komisjon (17633/2010 – C7-0409/2010 – 2010/2238(BUD))
P7_TA(2010)0454A7-0341/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a;

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 17. detsembril 2009(2);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–  võttes arvesse komisjoni 13. oktoobril 2010. aastal esitatud Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 9/2010 projekti (KOM(2010)0577);

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta seisukohta paranduseelarve nr 9/2010 projekti kohta (17633/2010 – C7-0409/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0341/2010),

A.  arvestades, et 2010. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 9/2010 projekt hõlmab järgmisi punkte:

   Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 66,9 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Portugali Madeira saart kahjustanud maalihete ja raskete üleujutustega ning tormi Xynthia tagajärgedega Prantsusmaal;
   vastav maksete assigneeringute vähendamine 66,9 miljoni euro ulatuses eelarvereal 06 04 14 03 – Majanduse taastamist toetavad energiasektori projektid – Avamere-energiavõrkude süsteem Euroopas;

B.  arvestades, et paranduseelarve nr 9/2010 projekti eesmärk on ametlikult korrigeerida 2010. aasta eelarvet,

1.  võtab paranduseelarve nr 9/2010 projekti teadmiseks;

2.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 9/2010 projekti kohta muutmata kujul heaks ning teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 8/2010 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas,

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 64, 12.3.2010.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: SI/Mura, Sloveenia
PDF 209kWORD 44k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/014 SI/Mura, Sloveenia) (KOM(2010)0582 – C7-0334/2010 – 2010/2243(BUD))
P7_TA(2010)0455A7-0336/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0582 – C7-0334/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0336/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Sloveenia on taotlenud abi seoses 2554 inimese koondamisega äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes, hinnates sealjuures kõnesolevate ajutiste individuaalsete teenuste mõju koondatud töötajate tööturule naasmisele pikemas perspektiivis;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6. märgib, et selleks, et sellisel juhul fondi vahendeid kasutusele võtta, tuleb maksete assigneeringud paigutada ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammide rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/014 SI/Mura, Sloveenia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(3) eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Sloveenia esitas 28. aprillil 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus Mura toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 24. juunini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 2 247 940 euro suurune summa.

(5)  Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Sloveenia taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 2 247 940 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Heidelberger Druckmaschinen AG, Saksamaa
PDF 212kWORD 43k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa) (KOM(2010)0568 – C7-0332/2010 – 2010/2241(BUD))
P7_TA(2010)0456A7-0337/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0568 – C7-0332/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0337/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Saksamaa on taotlenud abi seoses 1181 inimese koondamisega trükimasinate tootmisega tegeleva äriühingu Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes, hinnates sealjuures kõnesolevate ajutiste individuaalsete teenuste mõju koondatud töötajate tööturule naasmisele pikemas perspektiivis;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6. märgib siiski, et fondi vahendite kasutuselevõtmiseks paigutatakse käesoleval juhul maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammide rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen, Saksamaa)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(3) eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Saksamaa esitas 27. mail 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus Heidelberger Druckmaschinen toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 1. juulini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 8 308 555 euro suurune summa.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Saksamaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 8 308 555 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Wielkopolskie Automotive, Poola
PDF 211kWORD 43k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/004 PL/Wielkopolskie Automotive, Poola) (KOM(2010)0616 – C7-0347/2010 – 2010/2253(BUD))
P7_TA(2010)0457A7-0359/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0616 – C7-0347/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1) (17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (fondi määrus);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0359/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (fond) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Poola taotles abi seoses 590 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas (Wielkopolskie);

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad, ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6. märgib siiski, et fondi vahendite kasutuselevõtmiseks paigutatakse käesoleval juhul maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks tõsiseid puudujääke komisjoni tegevuses konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid, mis vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga otsusele alla kirjutada ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/004 PL/Wielkopolskie Automotive, Poola)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(4), eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Poola esitas 5. veebruaril 2010 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas (Wielkopolskie (PL41)), ning täiendas seda lisateabega kuni 6. juulini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 633 077 euro suurune summa.

(5)  Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid Poola rahalise taotluse rahuldamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 633 077 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Aragón Retail trade, Hispaania
PDF 211kWORD 43k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/016 ES/Aragón Retail trade, Hispaania) (KOM(2010)0615 – C7-0346/2010 – 2010/2252(BUD))
P7_TA(2010)0458A7-0358/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0615 – C7-0346/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0358/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 1154 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6.  märgib siiski, et fondi vahendite kasutuselevõtmiseks paigutatakse käesoleval juhul maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKE toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/016 ES/Aragón Retail trade, Hispaania)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(3) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut;

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Hispaania esitas 6. mail 2010 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis (ES24), ning täiendas seda lisateabega kuni 1. juulini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 1 560 000 euro eraldamiseks.

(5)  Hispaania rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 1 560 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Comunidad Valenciana Textiles, Hispaania
PDF 213kWORD 44k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/009 ES/Comunidad Valenciana Textiles, Hispaania) (KOM(2010)0613 – C7-0345/2010 – 2010/2251(BUD))
P7_TA(2010)0459A7-0357/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0613 – C7-0345/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0357/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 350 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas (Comunidad Valenciana);

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6.  märgib siiski, et antud juhul paigutatakse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga otsusele alla kirjutada ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/009 ES/Comunidad Valenciana Textiles, Hispaania)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (3) eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Hispaania esitas 22. märtsil 2010 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad vaid ühes NUTS II tasandi piirkonnas Valencias (ES52), ning lisas täiendavat teavet taotluse kohta viimati 17. juunil 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 059 466 euro eraldamiseks.

(5)  Hispaania rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 2 059 466 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Comunidad Valenciana Natural Stone, Hispaania
PDF 212kWORD 44k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/005 ES/Comunidad Valenciana Natural Stone, Hispaania) (KOM(2010)0617 – C7-0344/2010 – 2010/2250(BUD))
P7_TA(2010)0460A7-0356/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0617 – C7-0344/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0356/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 300 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas (Comunidad Valenciana) Hispaanias;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6.  märgib siiski, et antud juhul paigutatakse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/005 ES/Comunidad Valenciana Natural Stone, Hispaania)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (3) eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  9. märtsil 2010 esitas Hispaania taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes, mis tegutsevad Hispaania NUTS II piirkonnas (Comunidad Valenciana (ES52)), ning täiendas seda kuni 25. maini 2010 lisateabega. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 1 422 850 euro eraldamiseks.

(5)  Hispaania rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 1 422 850 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Lear, Hispaania
PDF 211kWORD 44k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/023 ES/Lear, Hispaania) (KOM(2010)0625 – C7-0360/2010 – 2010/2265(BUD))
P7_TA(2010)0461A7-0351/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0625 – C7-0360/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0351/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 508 inimese koondamisega äriühingus Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes, hinnates sealjuures kõnealuste ajutiste individuaalsete teenuste mõju koondatud töötajate tööturule naasmisele pikemas perspektiivis;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6.  märgib siiski, et fondi vahendite kasutuselevõtmiseks paigutatakse käesoleval juhul maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/023 ES/Lear, Hispaania)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (3) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Hispaania esitas 23. juulil 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus Lear toimunud koondamistega ja saatis lisateavet 10. augustil 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 382 200 euro suurune summa.

(5)  Hispaania rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 382 200 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: H. Cegielski-Poznań, Poola
PDF 212kWORD 45k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/006 PL/H.Cegielski-Poznań, Poola) (KOM(2010)0631 – C7-0361/2010 – 2010/2266(BUD))
P7_TA(2010)0462A7-0352/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0631 – C7-0361/2010);

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle punkti 28;

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0352/2010),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kehtestanud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavatele töötajatele täiendava toetuse andmiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks asjakohased õigusaktid ning eelarvemenetluse ja -normid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Poola taotles abi seoses 189 töötaja koondamisega äriühingus H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures, mis tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele,

1.  palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks;

2.  tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

3.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

4.  võtab teadmiseks, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; kordab oma nõudmist esitada nende andmete võrdlev analüüs ka fondi aastaaruannetes, hinnates sealjuures kõnealuste ajutiste individuaalsete teenuste mõju koondatud töötajate tööturule naasmisele pikemas perspektiivis;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seoses fondi kasutuselevõtmisega on komisjon teinud ettepaneku kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread;

6.  märgib siiski, et fondi vahendite kasutuselevõtmiseks paigutatakse käesoleval juhul maksete assigneeringud ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks; peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele;

7.  tuletab meelde, et fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus;

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku uue kuju üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele;

9.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

...

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/006 PL/H.Cegielski-Poznań, Poola)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(3) eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,(4) eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)  Poola esitas 8. märtsil 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus H.Cegielski-Poznań Poland S.A. toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 10. augustini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 114 250 euro suurune summa.

(5)  Poola rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 114 250 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.


Direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamine rahvusvahelise kaitse saajatele ***I
PDF 189kWORD 33k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele (KOM(2007)0298 – C6-0196/2007 – 2007/0112(COD))
P7_TA(2010)0463A7-0347/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0298);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkte 3 ja 4, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0196/2007);

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2008. aasta seisukohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ja b;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja 18. novembri 2010. aasta kirjas antud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7–0347/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele

P7_TC1-COD(2007)0112


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/51/EL) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 126.


ELi ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping ***
PDF 182kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimist (11324/2010 – C7-0391/2010 – 2010/0106(NLE))
P7_TA(2010)0464A7-0345/2010

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11324/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (10304/2010);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0391/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A7-0345/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.


ELi kiirreageerimisvõime
PDF 130kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta soovitus nõukogule ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta (2010/2096(INI))
P7_TA(2010)0465A7-0332/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 196, milles on sätestatud, et liit soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme, ning et liidu tegevuse eesmärk on tõhustada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö järjepidevust;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 214, milles on sätestatud, et liidu operatsioonide eesmärk humanitaarabi valdkonnas on anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides ning et liidu operatsioone teostatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning erapooletuse, neutraalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega;

–  võttes arvesse Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, millele 2007. aasta detsembris kirjutasid ühiselt alla Euroopa Liidu nõukogu eesistujad, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, ning 2008. aasta mais komisjoni esitatud konsensuse rakendamise tegevuskava;

–  võttes arvesse detsembris 2007 avaldatud nõukogu järeldusi, milles kutsutakse komisjoni üles maksimaalselt ära kasutama ühenduse kodanikukaitse mehhanismi ja veelgi tugevdama liikmesriikide vahelist koostööd;

–  võttes arvesse 27. novembril 2006 läbi vaadatud suuniseid militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kasutamise kohta päästeoperatsioonide raames katastroofi korral (Oslo suunised);

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile arengumaades katastroofiohu vähendamise toetamist käsitleva ELi strateegia kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 2008. aasta märtsi teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta” (KOM(2008)0130) ning Euroopa Parlamendi 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni „Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta”(1);

–  võttes arvesse Michel Barnier' 9. mai 2006. aasta aruannet „Euroopa kodanikukaitsejõud: Europe aid”;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni hiljutise maavärina kohta Haitil(2);

–  võttes arvesse parlamendi 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta;

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule B7–0228/2010 ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta, mille kodukorra artikli 121 lõike 1 kohaselt esitasid 23. märtsil 2010 ALDE fraktsiooni nimel Anneli Jäätteenmäki, Charles Goerens, Louis Michel, Marielle De Sarnez ja Frédérique Ries;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0332/2010),

A.  arvestades, et kogu maailmas suureneb märkimisväärselt inimohvreid nõudvate, majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustavate katastroofide arv; arvestades, et need üha suureneva mõju, sageduse ja ulatusega katastroofid toimuvad üha rohkemates eri paikades ning peamiselt kliimamuutuste mõjul; ning arvestades, et Euroopa Liit teeb märkimisväärseid jõupingutusi nendele kriisidele reageerimiseks;

B.  arvestades, et väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu piires tuleb võtta sekkumismeetmeid tunduvalt rohkem ja sagedamini ning kui sellele lisada veel ülemaailmne finantsolukord ja eelarvelised piirangud, peavad need meetmed olema kulutasuvamad;

C.  arvestades, et vahendite jagamine 31 riigi vahel, kes on ühenduse kodanikukaitse mehhanismi liikmed (ELi 27 riiki, Norra, Liechtenstein, Horvaatia, Island), või liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö kontekstis võib pakkuda operatiivseid ja rahalisi eeliseid;

D.  arvestades, et humanitaarkatastroofideks ettenähtud komisjoni eelarvet ja konkreetselt humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi eelarvet mitte üksnes ei külmutatud, vaid et see on viimase viie aastaga reaalselt isegi vähenenud;

E.  arvestades, et ELi katastroofiabi sidususe alal on viimasel ajal edu saavutatud, eriti kodanikukaitse mehhanismi järkjärgulise tugevdamise, kodanikukaitse ja humanitaarabi vastastikmõju/koordineerimise parandamise ning tunnistamisega, et integreeritud tegutsemine katastroofide ohjamisel sisaldab lisaks reageerimisele ka ennetamist ja valmisolekut;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu reageerimine Haiti maavärinale ei käivitanud mitte üksnes kiire, märkimisväärse ja ulatusliku humanitaarabi sekkumise, vaid aktiveeris ka kodanikukaitse mehhanismi, mis suutis viivitamatult ja esimest korda kasutusele võtta kaks moodulit (veepuhastusüksus ja kõrgtasemeline meditsiinipunkt), mida rahastati ELi kiirreageerimisvõime 2008. aasta ettevalmistavast meetmest;

G.  arvestades, et hiljutiste kriiside õppetunnid tõestavad jätkuvalt, et ELi katastroofidele reageerimist tuleb tõhususe, koordineerimise ja nähtavuse osas parandada, ja arvestades, et katastroofid on taas kord rõhutanud vajadust ELi kiirreageerimisvõime (Euroopa kodanikukaitsejõud) järele;

H.  arvestades, et ELi võime kaitsta kodanike elusid ja vara on otsustav tegur liidu usaldusväärsuse kinnitamiseks,

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) tunnistab, et kui kodanikukaitse ja humanitaarabi on ühe, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest vastutava voliniku vastutusvaldkonnas, loob see komisjoni sees parema sünergia ja aitab tugevdada kogu ELi katastroofiabi sidusust;
   b) nõuab suuremat integratsiooni ühelt poolt kodanikukaitse ning teisalt humanitaartöö meetodite vahel humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadis, säilitades samas ülesannete ja volituste selge eristamise kaudu nende eripära, et maksimeerida sünergiat ja vastastikkust täiendamist ning suurendada tõhusust; nõuab, et sõjaväelased ja tsiviiltöötajad, samuti humanitaartöötajad, kes on seotud katastroofiabi või humanitaarmeetmetega, tegutseksid neutraalsuse, sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtteid järgides;
   c) kordab, et kodanikukaitse ressursside kasutamine humanitaarkriisis peab lähtuma vajadusest ning see peab täiendama ja olema kooskõlas humanitaarabiga vastavalt Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas ja ÜRO suunistele (Oslo suunised), pidades silmas kinnipidamist sellistest humanitaarabi põhimõtetest nagu neutraalsus, inimlikkus, sõltumatus ja erapooletus;
   d) nõuab, et ELi abi eesmärk looduslike või inimtekkeliste katastroofide puhul peab võimaluse korral olema kohaliku majanduse abistamine, näiteks sel teel, et ostetakse kohalikke või piirkonnas toodetud toiduaineid ning tagatakse põllumeestele põllumajanduse taastamiseks vajalikud materjalid;
   e) palub nõukogul ja komisjonil selgemaks muuta Euroopa välisteenistuse ja komisjoni vahelised koostöö- ja koordineerimissüsteemid abi andmisel väljaspool Euroopa Liitu toimunud ulatuslike katastroofide puhul;
   f) soovitab lokaalset koordineerimistööd koostöös kannatanud riigi valitsusega, kasutades kohapealseid ELi ja liikmesriikide esindajaid, et tagada kannatanud paikkondade probleemidele eesmärgipärane ja pädev reageering;
   g) soovitab tungivalt nõukogul esimeses järjekorras tugevdada ELi katastroofidele reageerimise suutlikkust, eriti seoses aruteludega ELi kodanikukaitseüksuse loomise üle, ja järgida Euroopa Parlamendi korduvaid nõudeid, et rakendataks 2006. aasta Barnier' aruandes esitatud ettepanekuid;
   h) nõuab, et viivitamatult loodaks ELi kodanikukaitseüksus, mis peab olema asjakohaselt varustatud vajalike tehnoloogiliste ja tehniliste ressurssidega;
   i) nõuab seoses looduskatastroofile järgnevate operatsioonidega ka paremat koostööd liikmesriikide humanitaarabi asutuste ja kodanikukaitse mehhanismide ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi, samuti mis tahes tulevaste Euroopa kodanikukaitseüksuste vahel;
   j) nõuab tungivalt, et komisjon töötaks koos toetust saavate riikide valitsuste, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega välja programmid, võttes arvesse kohalikku katastroofide ennetamise ja kriisiohjamise suutlikkust;
   k) soovitab nõukogul seadusandliku tavamenetluse alusel vastu võtta meetmed (mille ettepaneku teeb komisjon) praeguse ELi kodanikukaitse mehhanismi ennetus- ja kavandamissuutlikkuse edendamiseks, mis praegu põhineb liikmesriikide ajutisel ja vabatahtlikul osalemisel; teeb ettepaneku, et need meetmed võiksid sisaldada ELi ettevalmistava meetme järgi katsetatud süsteeme, sealhulgas ELi tasandi vahendid, ressursside vabatahtlik ühendamine, praeguse suutlikkuse kaardistamine, tegevuskavade kindlakstegemine ja täiendavate koolitustegevuse arendamine;
   l) nõuab samuti realistlikke eelarveplaane, milles varasemate aastate kulude alusel oleks eraldatud assigneeringud looduskatastroofidele või humanitaartegevuseks;
   m) on seisukohal, et ELi kodanikukaitse üksuse aluseks peaks olema ELi kodanikukaitse mehhanism, mis peaks olemasolevaid vahendeid optimeerima, suurendades nende tõhusust ja nähtavust, ja olemasolevate logistiliste ja inimressursside vabatahtlik ühendamine nii katastroofidele reageerimise koolitusteks kui ka kriisiohjamiseks, luues ELi ettevalmistava meetme raames algatusi, et oleks võimalik anda esimest abi 24 tunni jooksul alates katastroofi tekkimisest;
  n) soovitab ELi kodanikukaitse üksusel aluseks võtta põhimõtted, mille kohaselt üksus peaks:
   põhinema vajaduste hindamisel ja kaasama kõik humanitaarabi andjad;
   olema tsiviilüksus;
   tegutsema ELi nime all;
   järgima rahvusvahelist humanitaarõigust;
   austama kavandatud meetmetes liikmesriikide osalemise vabatahtlikkust;
   põhinema koormuse jagamise põhimõttel;
   suhtuma avatult Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide osalemisse;
   tunnistama ÜRO põhirolli katastroofiabi koordineerimisel väljaspool Euroopa Liitu;
   olema organiseeritud preventiivsel alusel, vastavalt eri stsenaariumidele;
   o) on seisukohal, et Haiti ja Pakistani sekkumistes omandatud kogemustele toetudes peaks EL niipalju kui võimalik ja eelkõige humanitaarabi operatsioonide puhul tegutsema ÜRO koordineeriva egiidi all, keskendudes valdkondadele, kus tema sekkumine võib anda suuremat lisandväärtust;
   p) on seisukohal, et Euroopa kodanikukaitseüksus võiks võetud kohustuse alusel kindlaksmääratud kodanikukaitse moodulid, mis on valmis kohe tegutsema ELi operatsioonidel, mida koordineerib järelevalve- ja teabekeskus (MIC), ning et enamik neist moodulitest, mis on juba olemas riiklikul tasandil ja mis ei tooks kaasa olulisi lisakulutusi, jääks nende kontrolli alla, leiab veel, et nende reservmoodulite kasutamine moodustaks ELi kodanikukaitse süsteemi tuuma reageerimisel katastroofidele Euroopa Liidus ja väljaspool;
   q) on arvamusel, et EL võiks rahastada täiendavaid kodanikukaitse mooduleid kindlate eri nõudmiste jaoks, kui on kindlaks tehtud vajakajäämised ja kui Euroopa tasand annaks lisandväärtust, samuti rõhutab, et tähtis on suurendada assigneeringuid transpordile ja arendada varutranspordimooduleid;
   r) rõhutab vajadust töötada välja katastroofide suhtes üldine ja ennetav lähenemisviis, mis kooskõlastaks mitmesuguseid Euroopa Liidu ja liikmesriikide käsutuses olevaid tegevusvahendeid, nagu (tsiviil- ja sõjaline) kriisiohjamine, rahaline abi ning arengu- või sotsiaal- ja keskkonnapoliitika; on sellega seoses veendunud, et tuleks tõhusamalt korraldada üleminekut katastroofile reageerimiselt katastroofijärgsele ülesehitusele; tuletab meelde ettepanekut asutada Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus vastavalt Lissaboni lepingu sätetele (artikkel 214 lõige 5), ning, pidades silmas, et 2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, soovitab Euroopa Komisjonil ja nõukogul koos Euroopa Parlamendiga võimalikult kiiresti ette valmistada nimetatud korpuse tööks vajalikud eeskirjad ja menetlused, pidades eriti silmas mõnede liikmesriikide samalaadseid algatusi;
   s) tuletab nõukogule meelde, et militaarressursside ja suutlikkuse kasutamine katastroofiabis, eriti logistika, transpordi ja infrastruktuuri toetamiseks humanitaarabi operatsioonidel, peaks olema erandlik, mida tuleks kasutada viimase võimalusena ja alati kooskõlas kehtivate lepingutega, nagu Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas ja Oslo suunised suuniseid militaar- ja tsiviilkaitsevarustuse kasutamise kohta päästeoperatsioonide raames katastroofi korral;
   t) möönab, et sõjalisi ja tsiviilkaitsevahendeid tuleks katastroofiabi otstarbel kasutada ainult viimase abinõuna ning vastavalt Oslo suunistele ja Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas; tuletab meelde, et suurõnnetustele reageerimisel on kodanikukaitse- ja humanitaarabimeetmete kõrval sageli tähtis osa sõjalistel vahenditel, ning märgib, et sõjalised vahendid võivad olla vajalikud oluliste suutlikkuspuudujääkide korvamiseks (esmajoones strateegilised veod, erivahendid, raskemasinad ja -transport); rõhutab seetõttu vajadust töötada välja terviklik strateegia ja parandada tsiviil- ja sõjalise suutlikkuse koostoimet ning määrata kindlaks valdkonnad, kus liikmesriigid saaksid oma jõupingutused ja suutlikkuse ELi kriisireageerimises osalemiseks ELi tasandil ühendada, mis on eriti oluline keerulises majanduskliimas;
   u) rõhutab vajadust luua ELi alaliselt kasutatavad tsiviiljõud, mis toimiksid sõjalistest struktuuridest sõltumatult, ning määrata kindlaks valdkonnad, kus liikmesriigid saaksid oma jõupingutused ja suutlikkuse ELi tasandil selles suhtes ühendada;
   v) soovitab tungivalt nõukogul ja komisjonil teha koostööd nähtavuse tegevuskava rakendamisel ja see kava peaks sisaldama konkreetseid meetmeid ELi katastroofiabi nähtavuse suurendamiseks;
   w) julgustab kasutama ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) süsteemi, et hoida järelvalve all potentsiaalsed kriisipiirkonnad, mis annab võimaluse valmistuda paremini humanitaarabi saatmiseks, rõhutab, kui tähtis on luua ELi meetmete järelvalvemehhanismi ja hinnata osutatud abi;
   x) julgustab looma teadusuuringute eelarveid ja arendama tööstuslikku võimsust (näiteks GMES programmi satelliitfotod), et parandada kriisijuhtimist eri etappides;
   y) kutsub nõukogu üles võtma eespool nimetatud soovitusi arvesse, kui Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud tulevane teatis Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta läbi vaadatakse ja selle kohta järeldusi esitatakse;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 15.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0015.


Finantsinstrumentidega kauplemise reguleerimine - anonüümsed kauplemisplatvormid jne
PDF 217kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon finantsinstrumentidega kauplemise (sh anonüümsete kauplemisplatvormide jne) reguleerimise kohta (2010/2075(INI))
P7_TA(2010)0466A7-0326/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(1) (edaspidi MiFID);

–  võttes arvesse direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta(2);

–  võttes arvesse G20 riikide poolt 2. aprillil 2009 Londonis, 25. septembril 2009 Pittsburghis ning 26. ja 27. juunil 2010 Torontos tehtud avaldusi;

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (aktsiaturud) raames Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-394);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (tehinguaruandlus) raames CESRi poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-292);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise (investorite kaitse ja vahendajad) raames CESRi poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid (CESR/10-417);

–  võttes arvesse CESRi tehtud üleskutset avaldada arvamust Euroopa aktsiaturgude mikrostruktuursete küsimuste kohta (CESR/10-142);

–  võttes arvesse Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja tööhõiveministrile 2010. aasta veebruaris esitatud aruannet MiFIDi läbivaatamise kohta;

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) 2009. aasta veebruaris esitatud konsulteerimisaruannet, mis käsitleb otsese elektroonilise juurdepääsu poliitikat;

–  võttes arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja IOSCO 2004. aasta novembris esitatud soovitusi kesksetele osapooltele;

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide väärtpaberi- ja börsikomisjoni teatist aktsiaturu struktuuri kohta (nr 34-61358; dokument nr S7-02-10);

–  võttes arvesse MiFIDi läbivaatamise raames Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee poolt komisjonile antud tehnilisi nõuandeid ja vastuseid komisjoni lisateabe taotlusele (Ref: CESR/10-802, Ref: CESR/10-799, Ref: CESR/10-808, Ref: CESR/10-859, Ref: CESR/10-860);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0326/2010),

A.  arvestades, et G20 riigid märkisid, et ükski finantsasutus, finantstoode ega piirkond ei tohiks jääda aruka reguleerimise ja tõhusa järelevalve raamest välja ning leppisid kokku, et kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide standardsete lepingutega tuleks kaubelda börsil või vajaduse korral elektroonilistel kauplemisplatvormidel;

B.  arvestades, et finantskriisi süvendas läbipaistvuse puudumine ja sellega kaasnenud finantssüsteemi riskisuundumuste ebaselgus, mis soodustas üldise usaldamatuse levikut ja aitas sellega sularahavooge drastiliselt kahandada;

C.  arvestades, et tarbijakaitse, läbipaistvus (eriti hinnakujundusprotsessi puhul), turgude tõhusus ja likviidsus ning võrdne konkurentsiolukord olid MiFIDi jõustumisel peamised eesmärgid, mida aga ei ole veel täidetud ja mis seetõttu peavad jääma esmatähtsateks; arvestades, et finantskriisi tõttu tuleb MiFIDi läbivaatamisel prioriteetseks seada ka süsteemsete riskide piiramine;

D.  arvestades, et MiFIDis muudatuste tegemisel tuleb alati arvestada selle tähtsust reaalmajandusse liikuvate kapitalivoogude juhtimisel ja seeläbi selle võimalikku mõju töökohtadele, investeeringutele ja pensionitele;

E.  arvestades, et kuni 40% tehingute mahust teostatakse endiselt börsiväliselt; arvestades, et turuosalisi peaks julgustama rohkem kauplema organiseeritud kauplemiskohtades;

F.  arvestades, et kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide (Multilateral Trading Facility – MTF) ja anonüümsete kauplemisplatvormide (dark pools) lisamisega MiFIDi taheti soodustada üleminekut rohkem reguleeritud ja läbipaistvamatele kauplemiskohtadele;

G.  arvestades, et MiFIDi kohaselt toimuvad börsiväliselt ühekordsed ja ebaregulaarsed tehingud, mis tehakse hulgimüüjatega ja on osaks ärisuhtest, mida iseloomustavaud turul tavapärasest suuremad tehingud, kusjuures need toimuvad väljaspool süsteeme, mida asjaomane firma kliendi korralduste ühingusisese täitjana toimides tavaliselt kasutab;

H.  arvestades, et ehkki MiFIDis sätestatakse läbipaistvuse nõudest vabastamine, et võimaldada organiseeritud turul kasutada anonüümseid kauplemisplatvorme, ehkki on ette nähtud mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste ühingusisesed täitjad (Systematic Internaliser – SI) ning ehkki börsivälised tehingud on definitsiooni kohaselt juhuslikud ja ühekordsed, on CESR/10-394 andmetel selliste börsiväliste tehingute osakaal, mis ei toimu kliendi korralduste ühingusiseste täitjate süsteemi põhiselt, endiselt 38% kõigist teatatud tehingutest, ning arvestades, et see ei ole MiFIDi rakendamise järel vähenenud; arvestades, et seetõttu tuleks tagada MiFIDi eeskirjade ja nõuetest vabastamiste rangem ja tulemuslikum jõustamine;

I.  arvestades, et aktsiaturu killustatus on avaldanud soovimatut mõju likviidsusele ja turu tõhususele läbipaistvuse vähenemisega anonüümsete kauplemisplatvormide ja ristumisvõrgustike laienemise tõttu; nii börsil asuvate kui ka börsiväliste kauplemiskohtade arvu kasv ja üha tehnilisemaks muutunud kauplemine on vähendanud tehingute keskmist väärtust 22 266 eurolt 2006. aastal 9923 euroni 2009. aastal, suurendades tehingute kogukulu osade kasutajate jaoks;

J.  arvestades, et tehingute suuruse vähenemine on vähendanud turuosaliste suutlikkust konkreetsel turul koheselt suuri korraldusi täita ja et soov vältida suurte tehingute turumõju on edendanud anonüümsete kauplemisplatvormide kasutamise (dark-pool trading) levikut; arvestades, et Euroopa Majanduspiirkonnas organiseeritud turgudel teostatavate aktsiatehingute kogumahust vähem kui 10% puhul kasutatakse MiFIDis sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamist (CESR/10-394); arvestades, et nimetatud nõuetest vabastamine võimaldab kasutada anonüümsetel kauplemisplatvormidel kauplemist, mis on anonüümsete börsiväliste tehingutega võrreldes läbipaistvam ja paremini reguleeritud võimalus, kuid arvestades, et börsiväliste tehingute (sh maaklerite ristumisvõrgustike) piisava reguleerimise puudumine annab konkurentsieelise börsivälistele tehingutele ja soodustab anonüümse kauplemise levikut, mis kahjustab turu üldist läbipaistvust; arvestades, et praegu ei kohaldata kauplemiseelse läbipaistvuse nõuet koguarvestuses ligi pooltele tehingutest, kuid pooled börsivälised tehingud on mahult väiksemad, kui turul tavapärane, ega vaja seetõttu kaitset turumõju vastu;

K.  arvestades, et võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks maaklerite ristumisvõrgustike ärimudeleid põhjalikult uurida, et tagada juhul, kui nad pakuvad teenuseid, mille puhul tegutsevad nad tegelikult reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide või kliendi korralduste ühingusiseste täitjatena, nende vastav reguleerimine;

L.  arvestades, et konkurentsi kasulikkus konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema kauplemisinfrastruktuuri näol ei ole tõestust leidnud, sest summaarsed tehingukulud ei ole vähenenud ja turg on muutunud läbipaistmatumaks, samas on selgelt näha, et kvaliteet ja kõigi osalejate puutumatus killustatumal turul ei ole nõuetekohaselt tagatud;

M.  arvestades, et kuna välkkauplemine muudab finantsturge väidetavalt likviidsemaks, oleks kasulik kindlaks teha, kas elektroonilise korralduste edastamise süsteemi ja välkkauplemise strateegiate kohaste tehingute suure osakaaluga (USAs hinnanguliselt 70%) kaasnevad riskid, pidades eelkõige silmas USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni järeldusi USAs 6. mail 2010 aset leidnud finantsturgude ootamatu kokkuvarisemise kohta, mil välkkauplemise jaoks likviidsuse pakkujad turult lahkusid;

N.  arvestades välkkauplemise strateegiate suhtelist uudsust Euroopas, kus need nüüd moodustavad hinnanguliselt 35% turu mahust;

O.  arvestades, et kõigi vara liikidega toimuva kauplemistegevuse puhul tuleks saavutada suurem läbipaistvus kauplemiseelse ja -järgse aruandluse abil, et tagada probleemide tekke ja nende ulatuse varasem avastamine, suurendada hinnakujundusprotsessi tõhusust ja edendada turuosaliste vahelist usaldust;

P.  arvestades, et 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis vastu võetud G20 kohtumise otsustes deklareeriti, et kõigi standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutega tuleks kaubelda börsil või elektroonilistel kauplemisplatvormidel;

Q.  arvestades, et rakendamise erinevused liikmesriikides on põhjustanud MiFIDi raamistiku puudulikku kohaldamist,

MiFIDis sätestatud kauplemiskohad

1.  tunnistab, et turu infrastruktuurid on olnud kogu kriisi vältel tugevad ja kutsub komisjoni sellegipoolest turu infrastruktuure tugevdama kõigi kauplemiskohtade ja kliiringsüsteemide ulatuses, et võimaldada neil tulla toime tulevaste riskidega suurendatud läbipaistvuse ja paindlikkuse ning kõiki tehinguid hõlmava regulatiivse järelevalve abil;

2.  on rahul komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, milles käsitletakse börsiväliseid tehinguid tuletisinstrumentidega, keskseid osapooli ja keskhoidlaid, kuna see on vajalik eeltingimus finantsinstrumentide turgude läbipaistvuse ja turvalisuse suurendamiseks, ning peab seda esimeseks sammuks olulise osa börsiväliste tehingute üleviimisel MiFIDi põhjal reguleeritavatesse kauplemiskohtadesse;

3.  teeb ettepaneku võrdse kohtlemise huvides kohaldada mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele samal tasemel järelevalvet ja seetõttu neid ka sarnaselt reguleerida, kuna mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude konkurents peaks toimuma võrdsetes tingimustes, juhtides seejuures tähelepanu mitmepoolsete kauplemissüsteemide olulisele rollile turule sisenemisel;

4.  palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel uurida kliendi korralduste ühingusisese täitja süsteemi toimimist ja eesmärki ning esitada ettepanekud selle kategooria paremaks reguleerimiseks, et tagada kõnealuse süsteemi kasutamine finantspartneriga kahepoolsete korralduste täitmisel;

5.  nõuab, et portfellihalduse teenust osutavad ja portfellihalduritena tegutsevad investeerimisühingud saaksid investeerimisühingutelt, kelle kaudu nad korraldusi esitavad, parimat tuge korralduste täitmise näol, hoolimata asjaolust, et portfellihaldur on MiFIDi järgi liigitatud kõlblikuks osapooleks;

6.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles läbi vaatama seda, kas iga korralduse parimat täitmist (order-by-order best execution) on vaja paremini reguleerida, pidades silmas nii kauplemisjärgsete andmete kui ka teostamise kvaliteeti käsitlevate andmete olemasolu, samuti turu tehnoloogiat, näiteks korralduste liikumist ja kauplemiskohtade vahelisi ühendusi;

7.  nõuab MiFIDi sätete põhjalikku jõustamist, mis peab tagama, et reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide või kliendi korralduste ühingusiseste täitjatega analoogiliselt tegutsevaid maaklerite ristumisvõrgustikke reguleeritakse nimetatutega sarnaselt, ning jõustamise hõlbustamiseks nõuab, et kõik maaklerite ristumisvõrgustikud peaksid esitama pädevatele asutustele kogu vajaliku teabe, sealhulgas

   süsteemi kirjelduse ning andmed omanike ja klientide kohta;
   süsteemi juurdepääsu käsitlevad üksikasjad;
   andmed süsteemi abil teostatud tehingute kohta;
   andmed kauplemismeetodite ja maaklerite tegevusvabaduse kohta;
   andmed kohese kauplemisjärgse aruandluse korralduse kohta;

8.  palub uurida börsiväliseid aktsiatehinguid ning nõuab börsiväliste tehingute paremat reguleerimist, et tagada reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kasutamise kasv mitmepoolsete korralduste täitmisel ja kliendi korralduste ühingusiseste täitjate kasutamise kasv kahepoolsete korralduste täitmisel ning börsiväliste aktsiatehingute osakaalu oluline vähenemine;

9.  palub komisjonil uurida kõigile anonüümsetele tehingutele miinimumsuuruse määramist ja võimalust seda rangelt rakendada, et hindade määramiseks avatud kauplemiskohtade kaudu piisavaid kauplemisvooge säilitada;

Kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamine

10.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi MiFIDis sisalduvad kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise sätted, et

   kaaluda, kas võrdlushinna suhtes kohaldatava erandi jaoks tuleks võtta kasutusele sobilik miinimumkünnis, et edendada avatud kauplemiskohtade kasutamist;
   kaaluda võrdlushinna suhtes kohaldatava erandi laiendamist nii, et see hõlmaks tehinguid, mis jäävad ostu- ja müügihinna praegusesse vahesse võrdlusturul;
   kehtestada tehingute maksimaalne maht, mille puhul võib kasutada kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamist, et tagada tõhus hinna kindlaksmääramine;
   anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele võimalus kohandada ja piirata vajaduse korral kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamist, võttes arvesse anonüümsete kauplemisplatvormide mõju turgude tõhususele;

11.  taotleb kauplemiseelsete erandite ühtlast kohaldamist kõigis liikmesriikides, et piirata rakendamisega seotud erinevusi, mis võivad kaasa tuua ebakindluse, õigusnormide erinevuste ärakasutamise ja ebavõrdse konkurentsiolukorra; on seisukohal, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse määratletud tehnilised standardid võiksid olla sobiv viis selle eesmärgi saavutamiseks kooskõlas finantsteenustele ühtsete eeskirjade kohaldamise ideega;

Konsolideeritud börsiteave

12.  tunneb heameelt turuosaliste hiljutise teate üle, mille kohaselt eraldavad nad oma kauplemiseelsed ja -järgsed andmed, ning nõuab täiendavate jõupingutuste tegemist, et saavutada ühised andmenõuded ja andmete parem kättesaadavus;

13.  kutsub komisjoni üles looma töörühma, et kõrvaldada raskused, mis takistavad turuandmete konsolideerimist Euroopas ja seostuvad eelkõige kõigi tehingute andmete kehva kvaliteediga;

14.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles koostama kõigi kauplemisjärgsete andmete, sealhulgas nii organiseeritud kauplemiskohtade kui börsiväliste tehingute andmete jaoks ühised aruandlusstandardid ja -vormid, et hõlbustada andmete konsolideerimist;

15.  palub, et kõigilt aruandlust koostavatelt kauplemiskohtadelt nõutaks kauplemisjärgsete ja -eelsete andmete esitamist eraldi, et teabe saaks kõigile turuosalistele kättesaadavaks teha majanduslikult põhjendatud ning võrreldavate hindadega; palub lisaks komisjonil kaaluda kinnitatud avaldamiskorra (Approved Publication Arrangements) kontseptsiooni rakendamist, et kehtestada kvaliteedistandardid tehingute andmete avaldamisele ja vähendada selliseid kauplemiskohti, kuhu tehingute andmeid saab esitada, samuti konsolideerimist takistavate internetilehekülgede kasutamist;

16.  nõuab andmete avalikustamise tähtaja lühendamist nii, et tehingutest tuleb teatada reguleerivatele asutustele kahekümne nelja tunni jooksul pärast nende toimumist; on seisukohal, et tehingute teatamise puhul tuleks tavaolukorras rohkem kui 1 minuti pikkuseid viivitusi pidada lubamatuteks;

17.  on seisukohal, et on tähtis analüüsida börsivälise kauplemise jaotust ja ärimudeleid; kutsub seetõttu üles kehtestama börsivälistele tehingutele kauplemiseelset ja -järgset läbipaistvust tähistava konkreetse märgistuse, et paremini mõista selliste börsiväliste tehingute olemust ja hinnata, milliste tehingute teostamine börsiväliselt on nende konkreetsete omaduste põhjal legitiimne;

Mikrostruktuursed küsimused

18.  nõuab, et pärast finantsturgude ootamatut kokkuvarisemist peaksid kõik kauplemisplatvormid suutma riiklikele järelevalveasutustele tõendada, et nende tehnoloogia ja järelevalvesüsteemid suudavad toime tulla sellise korraldustelaviiniga nagu 6. mail 2010. aastal, et tagada nende edukas toimetulek välkkauplemise ja algoritmilise kauplemisega seotud tegevusega äärmuslikes olukordades ning näidata, et suudavad oma korralduste nimekirjad päeva lõpuks taastada nii, et on võimalik välja selgitada ebahariliku tegevuse põhjused turul ning kindlaks määrata turu võimalik kuritarvitamine;

19.  kutsub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust üles analüüsima algoritmilise kauplemise ja välkkauplemise poolt turule tekitatavaid kulusid ja tulusid ning selle mõju teistele turuosalistele, eriti institutsionaalsetele investoritele, et teha kindlaks, kas automaatselt tekitatavad märkimisväärsed kauplemisvood annavad turule reaalset likviidsust ning kuidas see mõjutab hinna määramist üldisemalt, samuti seda, milliseid võimalusi kuritarvituseks annab turuga manipuleerimine, mis loob turuosalistele ebavõrdsed võimalused, ja kuidas see mõjutab turu üldist stabiilsust;

20.  nõuab, et „tasandamine” (layering) või „kvootide täitmine” (quote stuffing) määratletaks selgesõnaliselt turu kuritarvitamisena;

21.  nõuab, et uuritaks, kas välkkauplemise strateegiaid kasutavate ettevõtete tegevust tuleks reguleerida, et tagada neil stabiilsete süsteemide ja kontrollimehhanismide olemasolu ning nende poolt kasutatavate algoritmide pidev kontrollimine, suutlikkus päevasiseseks järelevalveks, teabe hankimine reaalajas kehtiva positsiooni ja finantsvõimenduse kohta ja samuti see, et nad suudaksid tõendada, et neil on ebaharilike olukordade jaoks paika pandud ranged juhtimismeetmed;

22.  nõuab, et uuritaks välkkauplemisega seonduvaid probleeme turujärelevalve valdkonnas; märgib, et reguleerivatel asutustel peavad olema asjakohased vahendid võimaliku kuritarvituse tuvastamiseks ja jälgimiseks; nõuab seetõttu, et pädevatele asutustele antaks aru kõikidest korraldustest, mille on saanud reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid, ning nendes kauplemiskohtades tehtud tehingutest;

23.  nõuab, et kõik kauplemiskohad, mis võimaldavad kas otse või andmeid esitava kolmanda osapoole kaudu serverite koospaiknemist, tagaksid võrdse juurdepääsu säilitamise kõikidele koospaiknemisega seotud klientidele ning võimaluse korral sama infrastruktuuri raames ajalist viivitust käsitleva korra, et järgida MiFIDis sätestatud mittediskrimineerivat tava;

24.  kutsub reguleerivaid asutusi üles jälgima ja reguleerima sponsoreeritud juurdepääsu pakkumist ning komisjoni kaaluma muu hulgas järgmisi täiendavaid meetmeid:

   selgesõnaliselt keelustada filtreerimata sponsoreeritud juurdepääsu ettevõtetele, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad või ei kuulu sponsoriga samasse kontserni;
   nõuda maakleritelt ja investeerimisühingutelt kauplemiseelse ja -järgse riskijuhtimise kontrollimise ning järelevalvemeetmete süsteemi loomist, dokumenteerimist ja ülalpidamist, et hallata turulepääsuga seotud finants-, regulatiivseid ja muid riske;

25.  kuigi peab kaitsemeetmete kohaldamist vajalikuks, nõuab siiski, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus uuriks põhjalikumalt seda, kas sponsoreeritud juurdepääsu saab käsitleda diskrimineeriva juurdepääsuna;

26.  kutsub komisjoni üles võtma vastu IOSCO tehnilise komitee poolt koostatavad otsest elektroonilist juurdepääsu, sealhulgas sponsoreeritud juurdepääsu käsitlevad põhimõtted, mis hõlmavad kriteeriume, mille alusel valitakse kliendid, kellele võib anda sponsoreeritud juurdepääsu ja kelle puhul võib luua lepingulise suhte platvormi, liikme ja kliendi vahel, ning määratakse kindlaks kasutusel põhinevad kohustused asjakohaste kontrollimehhanismide ja filtrite abil;

27.  on seisukohal, et välkkauplemise tehingute (flash orders) kasutamine tuleks selgesõnaliselt välistada, et oleks võimalik järgida kõigi investorite võrdse kohtlemise põhimõtet;

28.  nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus uuriks teenustasude struktuuri, et tagada korralduse teostamise tasu, täiendavate teenustasude, investeerimisühingute komisjonitasu ja muude asjaomaste stiimulite läbipaistvus, mittediskrimineerivus ja kooskõla usaldusväärse hinnakujundusega, ning nende määramine ja rakendamine viisil, mis ei soodusta eeskirju eiravat kauplemist, ning hindaks, kas tellimusi esitavad kasutajad peaksid maksma miinimumtasu, sõltumata sellest, kas nende tellimused täidetakse või mitte, sest neid korraldusi tuleb hallata turu infrastruktuuris;

29.  teeb ettepaneku, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus viiks läbi uuringu tegija/võtja (maker/taker) teenustasude mudeli kohta, et teha kindlaks, kas tegijaga seotud soodsamast teenustasude struktuurist osasaajate puhul tuleks kohaldada ka turutegijate ametlikke kohustusi ja järelevalvet;

30.  nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus kontrolliks ja määraks rakendusaktide abil kindlaks selle, et kauplemiskohtadel oleksid paigas kindlad volatiilsuse peatamise süsteemid ja nn automaatlülitid (circuit breakers), mis toimivad üheaegselt kõigis ELi kauplemiskohtades, et vältida USAs toimunud finantsturgude ootamatu kokkuvarisemise sarnaseid sündmusi;

Reguleerimisala

31.  nõuab, et ühelegi reguleerimata turuosalisele ei antaks otsest või filtreerimata sponsoreeritud juurdepääsu ametlikele kauplemiskohtadele ning et omal kulul tegutsevad olulised turuosalised peaksid end registreerima reguleeriva asutuse juures ja lubama oma kauplemistegevust nõuetekohasel määral jälgida ja kontrollida, et tagada stabiilsus;

32.  nõuab, et reguleerimata turuosaliste poolt algoritmilise kauplemise strateegiate abil oma arvel kauplemine (proprietary trading) oleks lubatud üksnes reguleeritud finantspartneri kaudu;

33.  nõuab, et MiFIDi läbipaistvussüsteemi kohaldamisala laiendataks kõigile aktsiatega sarnastele instrumentidele, sealhulgas väärtpaberite hoidmistunnistustele (depository receipts), börsil kaubeldavatele fondidele, börsil kaubeldavale toorainele ja sertifikaatidele;

34.  palub komisjonil ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel kaaluda kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvusnõude kehtestamist kõigile muudele finantsinstrumentidele, v.a aktsiatele, sealhulgas valitsuste ja ettevõtete võlakirjaturud ning keskse vastaspoole kõlblikud tuletisinstrumendid; on seisukohal, et seda nõuet tuleks kohaldada viisil, mis võimaldab vajaduse korral teha vahet varaliikidel ja samal ajal ühildub meetmetega, millega edendatakse börsiväliste tuletistoodete täiendavat standardiseerimist, et võimaldada läbipaistvusnõude kohaldamise laiendamist;

35.  on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et muid tooteid, v.a aktsiaid puudutavad kauplemisjärgsed andmed esitatakse lihtsalt konsolideeritavas vormis, võttes arvesse küsimusi, mis on esile kerkinud seoses andmete kvaliteediga ja Euroopa aktsiate kauplemisjärgsete andmete konsolideerimisega;

36.  toetab komisjoni kavatsust kohaldada tuletisinstrumentidele laiemalt MiFIDi sätteid, kuna nende toodetega kauplemine liigub üha enam organiseeritud kauplemiskohtadesse ja nende suhtes kohaldatakse üha enam standardimist ning keskse kliiringu nõudeid;

37.  nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku selle tagamiseks, et kõigi standarditavate börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud sõlmitaks vajaduse korral börsidel või elektroonilistel kauplemisplatvormidel, et tagada tehingute hinna kujunemine läbipaistval, õiglasel ja tõhusal viisil ning ilma huvide konfliktita;

38.  taotleb kliiringukodasid, väärtpaberiarveldussüsteeme ja süsteemselt olulisi maksesüsteeme käsitlevate IOSCO standardite läbivaatamist, et suurendada veelgi turu läbipaistvust;

39.  on veendunud, et erinevaid füüsiliste ja finantskaupade turge reguleerivatel asutustel peab suundumuste ja seoste väljaselgitamiseks olema juurdepääs samadele andmetele ning kutsub komisjoni üles kooskõlastama oma tegevust nii ELi sees kui ka kogu maailmas;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(2) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.


Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRTjulgeoleku tegevuskava
PDF 398kWORD 100k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise kohta – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava (2010/2114(INI))
P7_TA(2010)0467A7-0349/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõiget 5 ja artikleid 67, 74, 196 ja 222;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 20. detsembri 2002. aasta programmi koostöö tõhustamiseks Euroopa Liidus keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumaterrorismiohtude vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks (2002. aasta KBRT programm)(1);

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta(2), mida on muudetud nõukogu raamotsusega 2008/919/JSK(3);

–  võttes arvesse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise ELi strateegiat (2003);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2003. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas” ning ELi 2010. aasta sisejulgeoleku strateegiat(4) ja komisjoni teatist selle kohta (KOM(2010)0673);

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta solidaarsusprogrammi, mis käsitleb terroriohu ja -rünnakute tagajärgi(5);

–  võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu 1. detsembril 2005. aastal Brüsselis vastu võttis(6), ning rakendamise tegevuskava(7);

–  võttes arvesse 18.–22. jaanuaril 2005 Jaapanis toimunud katastroofide vähendamise maailmakonverentsil vastu võetud Hyogo tegevusraamistikku aastateks 2005-2015(8);

–  võttes arvesse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendat raamprogrammi(9), eriti selle raames toimuvat KBRT projekti CBRN E-map rahastamist(10);

–  võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsust (2007/162/EÜ, Euratom) kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta(11);

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsust (2007/779/EÜ, Euratom), millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud)(12);

–  võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks(13);

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta(14), eriti piiriülese mõjuga meetmete korral, ning milles muu hulgas esitatakse suunised ühtlustatud lähenemiseks kriitilise tähtsusega infrastruktuuride kaitse võimekuse tõstmisele ELi tasandil, käsitletakse vajadust elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi (CIWIN) järele ning antakse komisjonile nimetatud kriitilise tähtsusega infrastruktuuride kaitse parandamisel kooskõlastaja ja ettepanekute koostaja roll;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise kohta – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava (KOM(2009)0273);

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldusi Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku tugevdamise kohta ning ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava heakskiitmise kohta(15);

–  võttes arvesse Stockholmi programmi – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel(16);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi terrorismivastase võitluse poliitika: peamised saavutused ja edasised ülesanded” (KOM(2010)0386);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (KOM(2010)0171);

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone KBRT, katastroofide ennetamise ja neile reageerimise kohta, ning sellega seoses oma hiljutist, 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni maavärina kohta Haitil(17), milles nõutakse ELi kodanikukaitsejõudude loomist;

–  võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” kohta(18);

–  võttes arvesse nõukogu eesistuja 25. oktoobri 2010. aasta läbivaadatud ettepanekut võtta vastu nõukogu järelduste projekt KBRT-rünnakuks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta, mille aluseks olid meetme H.29 eesmärgid hädaolukordade lahendamise planeerimise parandamiseks ELi KBRT-julgeoleku tegevuskavas(19), mille nõukogu 8. novembril 2010 vastu võttis;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll” (KOM(2010)0600);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0349/2010),

A.  arvestades, et EL võib osutada pikaajalisele osalusele KBRT programmides, alates Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2001. aasta Genti kohtumise ja 13.–14. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise järeldustest; arvestades, et 2002. aastal võeti vastu KBRT programm ja 2004. aastal asendati see ELi solidaarsusprogrammiga, ning arvestades, et nõukogu võttis 12. novembril 2009 vastu uue ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava;

B.  arvestades, et KBRT-õnnetused, olgu juhuslikud või terrorirünnakust tulenevad, kujutavad endast tõsist ohtu ELis elavate inimeste julgeolekule ja tervisele, ohustavad nende elu ja vara ning keskkonda, sealhulgas kultuuripärandit, ning ühiskonna toimimist ühes või mitmes ELi liikmesriigis, seades löögi alla elutähtsad infrastruktuurid ja juhtimisvõime;

C.  arvestades nõukogu ja komisjoni ühtelangevat hinnangut, mille kohaselt KBRT-materjalidega seotud juhtumite, sealhulgas terroritegude arv on seni olnud suhteliselt väike, ning arvestades, et enamik KBRT-ainetega seotud katastroofe on tingitud tööstusõnnetustest või ohtlike patogeenide juurdekasvust ja üleilmsest levikust;

D.  arvestades, et praegune ja jätkuv juhuslike või tahtlikult tekitatud KBRT-katastroofide oht Euroopa Liidu territooriumil takistab tõsiselt kõigi põhiõiguste ja vabaduste täielikku kasutamist ning on vastuolus Euroopa vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala loomise lubadusega ja selle ala arendamisega;

E.  arvestades, et üks suurimaid KBRT-ohte tuleneb KBRT-materjalide levitamisest terroriorganisatsioonide poolt ning arvestades, et seetõttu on üheks oluliseks meetmeks leviku tõkestamise korra tugevdamine ja desarmeerimine kõigi asjakohaste lepingute ja rahvusvaheliste kokkulepete (tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon ja bioloogiliste relvade konventsioon) täieliku rakendamise teel kogu maailmas ning kokkuleppe saavutamine lepingu üle, millega keelustatakse lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks;

F.  arvestades, et relvade ja lõhkeainete ning tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade valmistamine, omamine, hankimine, transport, tarnimine ja kasutamine, samuti bioloogiliste ja keemiarelvadega seotud uurimis- ja arendustegevus ning juhiste andmine lõhkeainete, tulirelvade ja teiste relvade valmistamiseks või kasutamiseks ebaseaduslikel eesmärkidel kuulub ELi terrorismi ja terrorismikoolituse määratluse alla, nagu on osutatud nõukogu raamotsustes 2002/475/JSK ja 2008/919/JSK;

G.  arvestades, et KBRT-materjaliga seotud meetmed on üks ELi terrorismivastase strateegia nurgakive, ning arvestades, et seetõttu võttis nõukogu 30. novembril 2009 vastu ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava;

H.  arvestades, et küsimus teatavate, üldsusele turul kergesti kättesaadavate kemikaalide väärkasutamisest omavalmistatud lõhkeainete tootmiseks võib ELis käivitada terroristlike ja muude kuritegelike intsidentide ahela; arvestades, et see tähendab vajadust rangelt kontrollida, kuidas viiakse ellu ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (KOM(2010)0473);

I.  arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on loodud uus tasakaal ühelt poolt ELi institutsioonide ning teiselt poolt ELi ja tema liikmesriikide kohustuste vahel, seda ka kaitsevaldkonna eriteadmiste osas; arvestades, et sellise uue raamistiku loomine on jätkuv protsess, mis nõuab arusaamist ühistest väärtustest ja ühisest eesmärgist;

J.  arvestades, et KBRTga seotud poliitika on üldjuhul liikmesriikide pädevuses, kuid arvestades, et ELi tasandil on siiski vaja tihedamat koostööd ja koordineerimist;

K.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomine võimaldab stabiliseerimisvahendi alla kuuluvate meetmete abil parandada ELi üldist kriisidele reageerimist;

L.  arvestades, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava peaks võimaldama riiklike ja ELi tasandi KBRT-ohtude ja vajalike reaktsioonidega seotud algatuste tõhusat interaktsiooni, parandades nii „horisontaalset” koordineerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel kui ka „vertikaalset” koordineerimist ELi tasandi vahendite ja liikmesriikide vahendite vahel, et suurendada kiirust ja tulemuslikkust teabevahetusel, parimate tavade jagamisel, analüütilise aruandluse igal etapil, ühisel kavandamisel, operatiivkorra väljaarendamisel, operatiivtegevuses ning olemasolevate vahendite koondamisel kulude vähendamiseks;

M.  arvestades, et KBRT meetmetega on seotud mitu ELi kriminaal-õiguskaitseasutust, nt Europol, Euroopa pommiandmebaasi ning lõhkeainete KBRT-materjali varase hoiatamise süsteemi loomise kaudu; arvestades, et see nõuab sobiva korra kehtestamist kontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi riikide parlamentide poolt, nagu on ette nähtud nt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 88;

N.  arvestades, et nii ELis kui ka kogu maailmas on järjest rohkem terviseriske ja nendega seotud ohtlike haigustekitajate levik suureneb, nagu näitas hiljutine A/H1N1 puhang;

O.  arvestades, et kuna KBRT-intsidendid võivad põhjustada saasteprobleeme, mis võivad olla piiriülese loomuga, tuleb ELi KBRT-poliitikasse lisada taastamise ja saastatusest puhastamise strateegia;

P.  arvestades, et ELi uue KBRT-poliitika üldine eesmärk on vähendada KBRT-intsidentide toimumise ohtu ja nendega Euroopa Liidu kodanikele põhjustatavat kahju ja et selle saavutamiseks tuleb vähendada KBRT-intsidentide toimumise tõenäosust ning piirata nende mõju;

Q.  arvestades, et Euroopa komisjon tunnistab oma teatises ELi rolli kohta ülemaailmses tervishoius(20), et ELi ja maailma tasandil tuleb terviseriskidega kiireks tegelemiseks meetmeid koordineerida, ja kohustub parandama epideemiateks ja haiguspuhanguteks (sh tahtlikeks tegudeks, nagu bioterrorism) valmisolekut ja neile reageerimise mehhanisme;

R.  arvestades, et tuumarelvade ja nende eelkäijatega võrreldes on bioloogilised materjalid (nt siberi katk) odavamad ja neid on hoopis lihtsam omandada ja levitada, mistõttu on võimalik korraldada ebatüüpilisi terrorirünnakuid, mis kujutaksid endast tohutut ja pikaajalise mõjuga ohtu tervisele ja keskkonnale, sealhulgas põllumajandusele ja toiduvarudele;

S.  arvestades, et päästetöötajad, sh politsei-, tuletõrje- ja kiirabibrigaadid ei saa KBRT-intsidendi toimumiskohas ohvreid aidata isiklikku julgeolekut ohtu seadmata, kui nad ei ole meditsiiniliste vastumeetmete ja asjakohase koolituse abil ennetavalt kaitstud;

T.  arvestades, et meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite piirkondlikud varud tagavad kodanike piisava kaitse, sest need tasakaalustavad tervisekaitse ja majanduslikud kaalutlused ning tagavad liikmesriikide vastutuse ja solidaarsuse;

U.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon püüab oma ülemaailmse häire ja reageerimise programmiga(21) suurendada bioloogilist ohutust, bioloogilist julgeolekut ning valmisolekut ohtlike ja uute haigustekitajate puhanguks;

V.  arvestades, et EL osaleb liikmesriikide ja komisjoni kaudu aktiivselt aruteludes globaalse terviseohutuse algatuse üle, mille eesmärk on jõuda kooskõlastatud ülemaailmse tegevuseni, et suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut ning tagada vastumeetmed rahvusvahelise bioloogilise, keemilise ja tuumaterrorismi ohu korral;

W.  arvestades, et keemilist, bioloogilist, radioloogilist ja tuumajulgeolekut ohustavad peale terrorirünnakute ja hooletuse ka pärast II maailmasõda merepõhja lastud keemiarelvadega reostatud piirkonnad ning ELis asuvad tuumajäätmete ladustamise alad;

X.  arvestades, et keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohutuse nõuetekohane tase ELis sõltub ka kolmandates riikides rakendatavast turvatasemest;

Y.  arvestades, et uued ohud julgeolekule võivad tuleneda uue tehnoloogia kasutamisest uute terroriaktide kavandamisel, samal ajal kui julgeolekunõudeid ei kohandata piisavalt kiiresti tehnoloogia arenguga;

Z.  arvestades, et tarvis on praegu kohaldatavate erinevate normide põhjalikku läbivaatamist, et määrata kindlaks vajalikud ning piisavad turvanõuded,

AA.  arvestades, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koosneb kolmest põhiosast – ennetamine, tuvastamine ning valmisolek ja reageerimine – ning sisaldab neljandat peatükki KBRT-ohu ennetamise, materjalide tuvastamise ja reageerimise meetmete kohta; arvestades, et on vaja tunnistada iga etapi tähtsust, et tagada nõuetekohane riskihindamine, reageerimine ja vastumeetmed, võttes samal ajal vastu tervikliku ja piiriülese lähenemisviisi KBRT-materjalidega tegelemiseks, s.t sobivad mõõdetavad eesmärgid ja meetmed igas etapis;

AB.  arvestades, et komisjoni esitatud ELi KBRT-julgeoleku praegusesse tegevuskavasse nõukogu poolt tehtud muudatused teevad tegevuskava nõrgemaks, muutes selle liikmesriikide jaoks mittesiduvaks ning nõrgendades kavandatud meetmeid, millest paljusid hoitakse liikmesriikide tasandil, selle asemel et anda neile ELi mõõde, samuti nõrgendatakse komisjoni järelevalvet ja kontrolli meetmete rakendamise üle ning mõnel juhul on komisjon liikmesriikide kõrval osavõtjana üldse nimetamata jäänud,

Üldsuunised

1.  märgib, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava arvestab Lissaboni lepingu jõustumise järgset uut pädevuste jaotust liikmesriikide ja ELi vahel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 seoses pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava hõlmab jagatud sisemise pädevuse valdkonda (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 4) seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, ühiste julgeolekuprobleemide ja transpordiga, kodanikukaitsemeetmeid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 196) ning liidu välistegevust (Eurooa Liidu lepingu artiklid 21 ja 22);

2.  juhib samas tähelepanu sellele, et ühise KBRT-julgeolekusüsteemi rakendamine ei tohi vähendada liikmesriikide pädevust selles poliitikavaldkonnas;

3.  on seisukohal, et tegevuskava aitab olulisel määral tagada riiklike ja Euroopa algatuste sujuva kooskõla KBRT-ohtudele reageerimisel;

4.  märgib, et tingimata on vaja võimendada pädevaid eriteadmisi ning vältida topelttööd, killustatust ja ebajärjekindlust ELi institutsioonide ja/või liikmesriikide jõupingutustes kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus põhiõigus elule on ohus ning hooletuse ja minnalaskmise tagajärjed on piiriülesed;

5.  rõhutab, et EL peaks tugevdama oma ühtset lähenemisviisi KBRT-juhtumite ennetamisele, tuvastamisele ja neile reageerimisele, luues konkreetsed mehhanismid (regulatiivsed, õiguslikud või mitteõiguslikud vahendid), mis muudavad koostöö ja abi andmise õnnetusest või terrorirünnakust tingitud KBRT-katastroofi puhul kohustuslikuks; tuletab meelde, et ELi institutsioonide põhieesmärk peaks olema tagada KBRT-õnnetuse või terrorirünnaku korral riikliku ja rahvusvahelise reaktsiooni tulemuslikkus, lähtudes ELi solidaarsusest ning tegutsedes komisjoni egiidi all koordineeritult ja üleeuroopaliselt;

6.  tuletab meelde, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava pakub ELile ja liikmesriikidele võimaluse leida õiguslikud vahendid, mis aitavad tulemuslikult rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 222 sisalduvat solidaarsusklauslit ning et liikmesriigid peavad olema teadlikud üksteise kavadest ja parimast tavast KBRT-katastroofidega (olgu need juhuslikud või tahtlikult tekitatud) tegelemiseks, et nad saaksid üksteisele koordineeritult ja tõhusalt abi pakkuda;

7.  rõhutab, et kindlasti on vaja suurendada komisjoni normatiivse ja regulatiivse sekkumise volitusi, mis ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava praeguses versioonis on paljude eesmärkide ja kavandatud meetmetega seoses mõnevõrra ähmased; seepärast nõuab tungivalt, et komisjonil tuleks esitada õigusakti ettepanekud võimalust mööda kõikides tegevuskavaga hõlmatud valdkondades; rõhutab, et ainult siis, kui komisjonile on antud kindel reguleeriv roll, saab täita üksikute liikmesriikide jõupingutustest jäävaid tühimikke;

8.  rõhutab, et liikmesriikide kohustused KBRT kontrolli osas peavad olema suuremad kui pelgalt parimate tavade ja teabe vahetamine ning et koondada/jagada tuleks ka tehnoloogiat ja infrastruktuuri, et vältida topelttööd ja ressursside raiskamist ning luua väärtuslik ja kulusid kokku hoidev sünergia ELi tasandil; palub liikmesriikidel leppida kokku KBRT-katastroofide tuvastamise ja ennetamise ning KBRT-materjalide ELi-sisese transpordi meetodites, samuti reageerimismeetmetes, sh KBRT alase teabe jagamise ja piiriülese abi osas;

9.  seetõttu ergutab sisejulgeoleku alal kõige tugevamaid liikmesriike, vaatamata sellele, et valdkond on tundlik ja eelkõige riikliku iseloomuga, oma teavet, tehnoloogiat ja infrastruktuuri jagama ning ühiseid strateegiaprojekte algatama, nagu eespool kirjeldatud, palub komisjonil ja nõukogul luua andmebaas liikmesriikides saadaolevatest meditsiinilistest vastumeetmetest KBRT-juhtumitele ning seda korrapäraselt ajakohastada, et ergutada olemasolevate võimete paremat jagamist ning koordineerida nimetatud vastumeetmete majanduslikult kasulikku ostupoliitikat;

10.  nõuab, et arendataks välja ELi kvaliteedi- ja turvanõuded, samuti ELi süsteem ja laboratooriumide võrk KBRT-julgeoleku varustuse ja tehnoloogia sertifitseerimiseks; rõhutab, et ka kahjulike ainetega kokkupuutumist võimaldavates rajatistes töötajate suhtes tuleb kohaldada rangeid turvanõudeid ja värbamismenetlusi; nõuab nii tsiviil- kui ka sõjalise valdkonna parimate teadmiste ja erialateabe jagamist ja kasutamist; rõhutab, et komisjoni juhtimisel tuleks uurimis- ja arendustegevust vajalikul määral rahastada, et tagada ELi mõõtmega rakendusuuringute ja ulatuslike näidisprogrammide teostamine, ning et turu killustatust arvestades on vaja ELi tööstuspoliitikat tsiviiljulgeoleku valdkonnas, mis edendaks koostööd ELi ettevõtete vahel ning rohkem toetaks eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja tööstusi, kelle arvele langeb suur osa seitsmenda raamprogrammi julgeolekuvaldkonna uuendustegevusest, samuti peaks püüdma stimuleerida koostööd, eriti piiriülest koostööd Euroopa ettevõtjate vahel; soovib, et kõigi KBRT-julgeoleku valdkonna projektide juhtimiseks moodustataks üldine, KBRT-ohu kogu olelustsüklit (ennetus, tuvastamine ja reageerimine) hõlmav projektijuhtimissuutlikkus; palub komisjonil esitada Euroopa bioloogilise kaitse tööstuse arendamise strateegia;

11.  tunnustab asjaolu, et KBRT-kaitset käsitletakse komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri vahelise julgeoleku- ja kaitseuuringute koostöö Euroopa raamistiku ühe teemavaldkonnana; rõhutab, et kaitseuuringutesse ja -tehnoloogiasse ning komisjoni poolt seitsmenda raamprogrammi põhjal tsiviiljulgeoleku alastesse teadusuuringutesse tehtavate investeeringute kooskõlastamine, vastastikuse täiendavus ja sünergia eeldab, et tulemuslikult täiustatakse asjaomaseid õiguslikke tingimusi, mis reguleerivad teabevahetust nii Euroopa koostööraamistiku sees kui ka ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaga, nagu on sätestatud nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”(22); nõuab rajatiste turvalisust käsitlevate üleeuroopaliste rakendusuuringute arendamist, et kaitsta kohalikke elanikke ja keskkonda, samuti nõuab suuremate näidisprogrammide käivitamist; ergutab looma KBRT-ohtudele spetsialiseerunud ekspertkeskusi ning edendama teadlaste liikuvust;

12.  nõuab liikmesriikide ühiste andmebaaside ja tundlike uuringuandmete kasutamisel sobivate kaitse- ja julgeolekumeetmete rakendamist, sest tähelepanu pööramine andmete turvalisusele soodustab paremat koostööd ja teabevahetust liikmesriikide asutuste ja organite vahel;

13.  rõhutab tugevdatud valmisoleku tähtsust ning nõuab liikmesriikide võimete ja vahendite regulaarset kaardistamist ja liikmesriikidevahelisi ühisõppusi;

14.  rõhutab, et kiiresti on vaja luua komisjoni talitustele tuginev kriisidele reageerimise Euroopa mehhanism, mis koordineeriks tsiviil- ja sõjalisi vahendeid ning tagaks, et EL suudab KBRT-katastroofile kiiresti reageerida; kordab oma nõuet luua olemasoleval ELi kodanikukaitse mehhanismil põhinevad ELi kodanikukaitsejõud, mis võimaldab liidul koondada vajalikud vahendid, et pakkuda hädaabi, sh humanitaarabi, 24 tunni jooksul KBRT-katastroofi puhkemisest ELi territooriumil või väljaspool seda; rõhutab, et tuleks rajada sobivad ühendused ja partnerlused selliste asutuste vahel nagu Europol, Interpol ja liikmesriikide õiguskaitseasutused, et luua sobiv ja tõhus raamistik hädaolukordade ennetamiseks ja seireks reaalajas ning operatiivtegevuseks ja koordineerimiseks KBRT-materjalidega seotud katastroofide puhul, ja rõhutab vajadust ka komisjonile aru anda; tuletab meelde 2006. aasta Barnier' aruannet „Euroopa kodanikukaitsejõud: Euroopa abi”(23), mida parlament jõuliselt toetas, ning sellega seoses on rahul, et komisjon on taas valmis Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks, nagu öeldakse komisjoni teatises „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll” (KOM(2010)0600);

15.  nõuab kahese kasutusega tsiviil-sõjalise tehnoloogia kasutamist sünergia allikana; selgelt määratletud strateegilise koostöö raamistikus ergutab heade tavade vahetamise, ekspertide struktureeritud dialoogi ja ühise suutlikkuse arendamise kaudu toimuvale koostööle Euroopa kaitseagentuuri, NATO riikide (nt Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning kolmandate riikidega, kes on KBRT-julgeoleku vallas teerajajate seas; rõhutab, kui tähtis on, et ELi liikmesriigid korraldaksid KBRT-julgeoleku ohuolukordade ennetamise ja ohuolukorras tegutsemise harjutamiseks ühiseid õppusi, kus osaleksid liikmesriikide relvajõud ja kodanikukaitsejõud ning ELi kodanikukaitse mehhanism;

16.  märgib, et olemasolev ELi kodanikukaitse mehhanism, mis on määratletud nõukogu otsuses 2007/779/EÜ, on praegu sobiv vahend KBRT-katastroofidega tegelemiseks, ning rõhutab, et see struktuur peaks olema foorum, kus langetatakse KBRT-katastroofideks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud otsused; märgib siiski, et selle eesmärgi saavutamiseks ning sobiva ennetamise ja tuvastamise tagamiseks on vaja teha koostööd kodanikukaitse organitega, luure- ja õiguskaitseasutustega, samuti julgeolekuteenistuste ning sõjaväe teabe- ja reageerimiskeskustega igas liikmesriigis ja ELi tasandil (nt poliitika- ja julgeolekukomitee tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus ning ELi vaatluskeskus (SitCen)); tuletab ühtlasi meelde ka sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee (COSI) rolli, mille ülesanne on lihtsustada, edendada ja tugevdada ELi liikmesriikide asjaomaste asutuste operatiivkoostööd sisejulgeoleku valdkonnas;

17.  tuletab meelde, et ELi vaatluskeskus on paigutatud ELi välisteenistuse raamesse ning selle töötajad on peamiselt pärit liikmesriikide luure- ja politseiteenistustest; rõhutab, et selle roll on kõige olulisem riiklike kriisiohjamiskeskuste toetamisel;

18.  kutsub liikmesriike komisjoni juhtimisel kooskõlastama oma pingutusi kodanikukaitse valdkonna varustuse, võimete ja tehnoloogia koostalitlusvõime suurendamiseks, et KBRT-katastroofi korral tõhusalt täita uut solidaarsusklauslit;

19.  rõhutab, et ELi kodanikukaitsevõime suurendamine peab hõlmama kahese kasutusega tehnoloogia, infrastruktuuri ja võimaluste uurimist, samuti strateegilist koostööd Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ning teiste rahvusvaheliste KBRT-keskuste ja tipp-programmidega;

20.  nõuab ELi liikmesriikidelt tungivalt sellise riikliku asutuse loomist või määramist, millel KBRT-rünnaku või -katastroofi korral tuleks toimida kõigi asjaomaste riiklike ja kohalike struktuuride ning kõigi võetavate vastumeetmete kooskõlastajana;

21.  toetab hinnangut, et KBRT-rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ELis elavate inimeste julgeolekule; toetab seepärast kõiki meetmeid, mis pakuvad paremat kaitset KBRT-rünnakute vastu;

22.  toonitab, et terrorismi vastu võideldes tuleb täiel määral järgida rahvusvahelisi inimõiguste ja Euroopa põhiõiguste valdkonna õigusakte ning vastavaid põhimõtteid ja väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtteid; tuletab meelde vajadust pidada kinni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni põhimõtetest;

23.  tuletab meelde, et terroristide juurdepääsu takistamine KBRT-materjalidele on võtmetähtsusega nii kehtiva 2005. aasta ELi terrorismivastase strateegia kui ka tulevase terrorismivastase strateegia, samuti massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise ELi 2003. aasta strateegia kohaselt; nõuab seepärast, et ELi terrorismivastase võitluse koordinaator annaks sobivate ja asjakohaste ELi asutuste ja ekspertide kaudu parlamendile regulaarselt aru võimalike KBRT-ohtude taseme kohta liidu sees või kui need puudutavad ELi kodanikke ja huve väljaspool liitu; nõuab kindlalt, et on vaja täpsustada terrorismivastases võitluses osalevate ELi ja riiklike asutuste rolle; tunnistab sellega seoses COSI ja SitCeni koordineerijarolli; nõuab, et parlament kui ainus otsestel valimistel demokraatlikult valitav ELi institutsioon tagaks oma eelisõiguste raamistikus demokraatliku järelevalve mõlema asutuse üle ning et teda teavitataks seega kiiresti ja täielikult nende tegevusest viisil, mis võimaldab jätkuvalt nende turvalist toimimist;

24.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid säilitaksid ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava kõigi osade väljatöötamise ning rakendamise suhtes demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse, austades avalikkuse õigust saada juurdepääs kõigile avalikku julgeolekut ja KBRT-õnnetustega seotud igapäevaseid riske puudutavatele andmetele ja asjakohastele dokumentidele;

25.  nõuab KBRT-julgeoleku tegevuskavas sisalduvate meetmete süvalaiendamist kõikidesse ELi välissuhete majanduskoostöö vahenditesse ja poliitilisse dialoogi kolmandate riikidega (muu hulgas ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslitesse); nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu kasutaksid poliitilises ja majanduslikus dialoogis kolmandate riikidega kõiki olemasolevaid vahendeid (sh ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning välissuhetega seotud vahendeid) KBRT-juhtumite tuvastamise, ennetamise (mis hõlmab teabevahetust) ja neile reageerimise standardite edendamiseks kolmandates riikides, nagu on kirjeldatud tegevuskavas;

26.  rõhutab, et Euroopa Liidu sisejulgeolek ja välisjulgeolek on omavahel tihedalt seotud ja peegeldavad teineteist; tervitab seetõttu väljaspool Euroopa Liitu asuvates pingetsoonides asuvate piirkondlike KBRT-tippkeskuste tegevust, mille eesmärk on edendada ekspertide võrgustiku toimimist, parandada ekspordikontrolli ja KBRT-ainete salakaubanduse ennetamist, tugevdada asjaomastes riikides õigusnorme ja selle valdkonna piirkondlikku koostööd; soovitab koolitada Euroopas riskiriikide rahvusvahelisi eksperte, rakendades vajalikke julgeoleku ja konfidentsiaalsuse eeskirju;

27.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid seisaksid vastu tööstuse ja teiste rangemast regulatsioonist hoiduda soovivate huvirühmade survele, mida on oodata (ning mis ilmneb selgelt ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava komisjoni ja nõukogu versiooni võrdluses); on seisukohal, et tööstuse muret kavandatud regulatiivmeetmete kvaliteedi ja mõju pärast tuleks arvesse võtta, kuid ei tohi unustada, et kaalul on kõigi Euroopa elanike ja nende ühiskonna õigus elule, vabadusele ja julgeolekule; rõhutab, et kõige tähtsam on KBRT-materjalide järelevalve ja kaitse kõikjal ELis ning ELi tõhus reaktsioon katastroofile, olgu see juhuslik või kavandatud, ja seda, kui tähtis on töötada selliste ohtude kaotamise nimel;

28.  palub liikmesriikidel osaleda täielikult ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava rakendusetappides, tehes selles osas koostööd ELi asutustega, mis muudavad tegevuskava eesmärgid ja meetmed konkreetseteks sammudeks, et KBRT-julgeolek oleks tagatud igas ELi liikmesriigis;

Ennetamine

29.  palub komisonil tegutseda KBRT-ainete ELi nimekirjade koostamisel ja korrapärasel uuendamisel peamise hõlbustaja ja järelevaatajana, mistõttu komisjon peaks olema see, kes otsustab mõistliku ajakava üle; nõuab kindlalt, et need nimekirjad peaksid sisaldama ka võimalikke ennetavaid ja vastumeetmeid igale KBRT-ainele vastavalt nende ohtlikkuse astmele ja kuritahtliku kasutamise võimalustele;

30.  on seisukohal, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava peab kehtestama riskipõhised kõrgemad standardid ohtlike KBRT-rajatiste julgeoleku hindamise kriteeriumidele, ning rõhutab liikmesriikide ametiasutuste rolli ja vastutust nende rajatiste korrapärasel kontrollimisel, sest nõukogu poolt vastu võetud ja muudetud praeguses tegevuskavas nimetatud kriteeriumide väljaarendamine iseenesest ei ole piisav ja sätestab hämmastavalt madala standardi, millele lisandub KBRT-materjalidega tegelevate organisatsioonide, liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja ELi asutuste väike vastutus; märgib täiendavalt, et kõik võetavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed tõenäoliste ohtudega;

31.  rõhutab, et ohtlike KBRT-rajatiste julgeolekukorraldus ja turvanõuded kõikjal ELis peavad alluma ELi eeskirjadele, mitte pelgalt „heade tavade dokumentidele”, ning selleks peab toimuma pidev konsultatsioon ohtlike KBRT-ainetega tegelevate ELi asutuste, liikmesriikide ametiasutuste ja organisatsioonide vahel; nõuab tungivalt, et komisjonile usaldataks suurem järelevalve- ja kontrolliroll, kuni sellised eeskirjad on vastu võetud ja kehtivad;

32.  tunneb heameelt Teadusuuringute Ühiskeskuse algatuste üle, millega toetatakse IAEA programme ja tuumainspektsioone; soovitab muuta selle andmebaasid ja uurimistulemused liikmesriikidega vastastikku juurdepääsetavaks;

33.  toetab selliste strateegiate väljatöötamist, mille abil tõuseks ettevõtjate, teadusringkondade ja ülikoolide ning finantseerimisasutuste teadlikkus ohtudest, mis seoses KBRT-ainete leviku ja salakaubandusega nende töös ja tegevuses esinevad; on üldiselt arvamusel, et konfidentsiaalsus on julgeolekukava teatavate meetmete tõhususe tagamiseks väga oluline ning et kava tuleb teostatavuse huvides kaitsta igasuguse avalikustamise ohu eest;

34.  on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid teostama ohtlike KBRT-materjalidega tegelevate organisatsioonide tegevuse üle järelevalvet ning peaksid tagama, et need organisatsioonid täidavad riskipõhiseid julgeoleku- ja avaliku turvalisuse standardeid, mis tähendab, et korrapäraselt tuleb läbi viia ohtlike rajatiste nõuetekohaseid kontrolle;

35.  on seisukohal, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava ennetamise osa tuleks muuta selliselt, et sellega tagataks keemiatööstuses ohtlike kemikaalide asendamine sobivate vähemohtlike alternatiividega, kui niisugune asendamine on teaduslikult, tehnoloogiliselt ja keskkonnaalaselt võimalik ning see suurendab selgelt julgeolekut; tunnistab, et niisugune asendamine võib põhjustada majanduslikke kulusid ja et need võivad mõjutada asjaomaseid tööstusharusid, kui nõuab tungivalt, et EL, liikmesriigid ja erasektor seaksid ELi kodanike ohutuse esikohale; soovitab sellega seoses luua konkreetse seose kehtiva REACHi määrusega(24), mida tegevuskavas komisjoni esildatud versioonis ka õigustatult tehti; kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu REACHi määruse rakendamise kohta selles osas;

36.  rõhutab, et suurim KBRT-oht tuleneb KBRT-materjalide levitamisest terroristide poolt; rõhutab seepärast, kui oluline on rahvusvaheliste kontrollimeetmete tõhusamaks muutmine ning piiri- ja ekspordikontrolli parandamine;

37.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma tungivalt, et kõik liikmesriigid allkirjastaksid keemiarelvade keelustamise konventsiooni ja bioloogiliste relvade konventsiooni ning täidaksid oma nende raames võetavaid kohustusi ning annaksid endast parima, et edendada bioloogiliste relvade konventsiooni täiendavat kontrolliprotokolli, mis hõlmab ohtlike bioloogiliste mõjurite ja patogeenide loetelusid ning sätteid andmete avalikustamise ja järelevalve kohta; nõuab ühtlasi tungivalt, et liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja rahvusvaheline üldsus koostaksid keemiarelvade keelustamise konventsiooni rakendus- ja kontroll-lisa juurde kuuluva nimekirja kõigist keemilistest ainetest, mis võivad osutuda kahjulikuks, k.a valge fosfor;

38.  kutsub komisjoni ja nõukogu lisaks üles tõhustama lepingute süsteemi toetustegevust, eelkõige keemia- ja bioloogiliste relvade konventsioonide puhul, kutsudes seepärast ELi liikmesriike üles kehtestama bioloogiliste ja keemiarelvade tootmise ja kasutamise ranget keeldu ning oma relvastust desarmeerima;

39.  tõdeb, et levik võib suurendada terrorirühmituste kätte sattumise ohtu, innustab ELi jätkama pingutusi tuumaterrorismiga võitlemist käsitleva õigusraamistiku laiendamisel ja tagama jõusolevate eeskirjade järgimist; toetab koostööprojekte kolmandate riikidega, näiteks Vahemere piirkonnaga, et võidelda tuuma- ja radioloogiliste materjalide salakaubanduse vastu; palub ELil seoses bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni läbivaatamiskonverentsiga aastal 2011 üleüldiselt jõustada keemiarelvade keelustamise konventsioon ja keelustada bioloogilised relvad;

40.  palub komisjonil esitada võrdlusandmed ja üldise hinnangu Euroopa tööstuse olukorra kohta seoses ohtlike KBRT-materjalide ohutuse ja kontrolli suurendamisega, muu hulgas anda ülevaade kõikidest asjaomastest riiklikest seadustest, mis on seotud keemiarelvade keelustamise konventsiooni, bioloogiliste relvade konventsiooni ja teiste KBRT-materjale käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisega; ülevaade peaks sisaldama hinnangut selle kohta, mil määral liikmesriigid ja tööstusharud oma rahvusvahelisi kohustusi täidavad; tunnistab siiski, et niisugustest täitemeetmetest nagu bioloogiliste relvade konventsioon ning keemiarelvade keelustamise konventsioon ei pruugi piisata, et tegeleda valitsusväliste osalejate, täpsemalt terrorivõrgustike poolt KBRT-ainete kasutamisest tulenevate ohtudega;

41.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama uraani sisaldavate relvade väljatöötamist, tootmist, varumist, üleandmist ja kasutamist keelustava ning nende hävitamist nõudva konventsiooni olemasolevat projekti ning esitama selle konventsiooni ÜRO liikmesriikidele allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks; kutsub kõiki ELi ja ÜRO liikmesriike üles kehtestama vaesustatud uraani sisaldavate relvade kasutamisele moratooriumit, kuni on kokku lepitud selliste relvade ülemaailmses keelustamises;

42.  julgustab võtma leviku rahastamise vastaseid meetmeid, kasutades selleks terrorismi rahastamise vastu kehtestatud mehhanisme;

43.  väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon rakendab stabiilsusvahendi raames KBRT-probleemi lahendamiseks; on seisukohal, et kõnealune tegevus täiendab KBRT-julgeoleku tegevuskava, ning kutsub komisjoni üles laiendama oma projekte piirkondades, mis ei hõlma üksnes endist Nõukogude Liidu territooriumit (SEDE); kutsub stabiliseerimisvahendi raames omandatud kogemustele tuginedes komisjoni üles kuulutama välja konkursikutse, mille eesmärk on tugevdada tsiviilkasutuses olevate laboratooriumite turvalisust ja kaitset, et vältida tulevikus tuumarelvade levikut;

44.  on seisukohal, et KBRT-julgeoleku tegevuskavas tuleks üheselt nõuda ELi suuniste väljatöötamist julgeolekukoolituse ja standardnõuete kohta, mida tuleks rakendada kõigis 27 liikmesriigis, samuti peaks tegevuskava tagama, et ohtlike KBRT-materjalidega tegelevad turvatöötajad, muu hulgas ohtlike KBRT-materjalidega kokku puutuvate tööstusettevõtete ja uurimiskeskuste töötajad, läbivad erikoolituse ning et KBRT-ametnike jaoks kehtestatakse nõuded (roll, pädevus ja koolitus); rõhutab, et ka esmastele reageerijatele tuleb anda julgeoleku ja teadlikkuse alast koolitust;

45.  rõhutab, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava tulevases versioonis ei tuleks mitte pelgalt edendada asjaomaste tööstusharude enesereguleerimist ning mitte üksnes soovitada tööstusharudel võtta vastu käitumisjuhendid, vaid teha komisjonile ülesandeks koostada üleeuroopalised suunised ja eeskirjad, mida kohaldatakse kõikide tööstusharude suhtes, mis ohtlike KBRT-ainetega tegelevad;

46.  on seisukohal, et on äärmiselt oluline jälgida teraselt kõiki ohtlike KBRT-ainetega seotud tehinguid ELis ning selle asemel, et lihtsalt „nõuda tungivalt” tööstuselt tehingute kohta aru andmist, peaksid komisjon ja liikmesriigid töötama välja sobiva õigusraamistiku tehingute reguleerimiseks ja jälgimiseks, tõstes seega julgeoleku taset ning tagades nõuetekohase ja kiire aruandmise kõikide kahtlaste tehingute ning KBRT-materjalide kadumise või varguse kohta; rõhutab, et need eeskirjad peaksid looma sobiva aluse täielikuks läbipaistvuseks kõikides KBRT-ainetega tegelevates sektorites, muutes seega tööstuse vastutavaks selliste tehingute eest; on seisukohal, et erasektori võimet jõustada asjakohaseid õigusakte ja eeskirju tuleks võtta arvesse seoses nende teavitamiskohustuste järelevalvega, et tagada nõuetekohane kontroll;

47.  juhib tähelepanu, et nii KBRT-materjalide transpordi kui ka ladustamise turvamine on vaieldamatu ja vältimatu osa protsessist, millega tehakse nendele materjalidele ligipääsemine võimalikult raskeks, tegeledes seeläbi KBRT-materjalidega seotud julgeolekuprobleemidega;

48.  rõhutab, et riskide osas, mida seostatakse kemikaalidega kauplemisega internetis, on vaja täiendavat uurimist ja konkreetseid meetmeid;

49.  nõuab selgitust liikmesriikide ja komisjoni rolli kohta seoses impordi- ja ekspordikorra tugevdamisega; palub liikmesriikidel rakendada olemasolevad rahvusvahelised eeskirjad ja tagada nende kohaldamine ning komisjonil teostada järelevalvet – hinnata eeskirjade täitmist ja anda selle kohta aru; märgib, et tehnoloogia arengut silmas pidades on tähtis vaadata läbi asjakohased õigusaktid ja määrused, milles käsitletakse KBRT-materjalide hankimist, importi, müüki, ohutut ladustamist ja transporti, ning neid muuta;

50.  rõhutab, et kõikides postiteenistustes, mis tegelevad kirjade laialikandega, on vaja kontrolli- ja ohutusmehhanisme tugevdada (juhul kui need on olemas) või need mehhanismid luua (kui neid veel ei ole), pidades silmas Euroopa riikides toime pandud terroriakte, mille puhul postisaadetistesse oli pandud lõhkeainet;

Tuvastamine

51.  palub komisjonil koostöös liikmesriikide ametiasutustega käivitada uuringu, et hinnata kohapeal valitsevat olukorda, kui tegemist on KBRT tuvastamisega, ning tuumajaamade ohutuse kohta ELis ja selle naabruskonnas õnnetuse või ettekavatsetud terrorirünnaku korral; palub komisjonil selle hindamise tulemusi ära kasutada ning töötada välja ELi ühised suunised, kuidas õnnetustele ja tahtlikele rünnakutele reageerida, muu hulgas leida võimalus tagada, et liikmesriigid eraldavad selliste jõupingutuste jaoks piisavad inim- ja materiaalsed ressursid;

52.  nõuab, et tugevdataks ELi kodanikukaitse mehhanismi raames loodud järelevalve- ja teabekeskuse (MIC) rolli, et tagada nõuetekohane teabe ja heade tavade vahetus liikmesriikide vahel, mis aitab jõuda KBRT-tegevuse tuvastamise üleeuroopaliste standarditeni;

53.  palub, et komisjon jälgiks, hindaks ja annaks parlamendile igal aastal aru, kuidas liikmesriigid eeskirju täidavad, ning palub liikmesriikide ametiasutustel tagada, et ohtlike KBRT-materjalidega tegelevad asjaomased tööstusharud ja organisatsioonid järgiksid ja täidaksid eeskirju ja suuniseid;

54.  peab väga vajalikuks viia läbi nõuetekohased uuringud, et kaasata kohustuslikus korras kõik asjaomased liikmesriikide ja ELi asutused ja sidusrühmad, muu hulgas tuleks hinnata, kuidas teha teabevahetus ja koostöö kiiremaks ja lihtsamaks, mis muudaks reaktsiooni avaliku julgeoleku ohule tõhusamaks;

Valmisolek ja reageerimine

55.  palub nõukogul usaldada komisjonile „koordinaatori” roll, et komisjon saaks tegutseda hädaolukordade lahendamise kavade järelevalvajana ning seega tagada, et kohalikud ja riiklikud hädaolukorra lahendamise kavad on olemas; rõhutab, et komisjon peaks tegutsema nende kavade hoidjana, mis annaks talle hea võimaluse tuvastada võimalikud puudused ning võtta vajalikud meetmed kiiremini kui asjaomased ametiasutused;

56.  tunneb heameelt kavatsuse üle suurendada ELi kodanikukaitse suutlikkust; märgib siiski, et paljudes ELi liikmesriikides saab kaitsevägi asjatundlikke praktilisi kogemusi KBRT-katastroofidega tegeledes; kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles jagama parimaid tavasid ning investeerima rohkem kodanikukaitse ja sõjaliste ekspertteadmiste põhjalikku kooskõlastamisse;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks selliste vajaduse kindlakstegemist, mis tuleb rahuldada kodanikukaitse suutlikkuse suurendamiseks ühiseid hankeprojekte silmas pidades; nõuab sellega seoses erilist keskendumist sellele, kuidas määrata kindlaks ELi vajadused seoses KBRT-alase valmisoleku- ja reageerimisvõimega, sealhulgas meditsiinilised vastumeetmed, et meditsiiniliste vastumeetmete kasutamise võimalust KBRT-juhtumi korral hinnataks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

58.  nõuab, et ELi liikmesriigid ning liikmesriigid ja kolmandad riigid korraldaksid ühiseid õppuseid, et hoida ära ohtlikke olukordi, mis tekivad keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase julgeolekuga seoses;

59.  pooldab KBRT-õnnetuste või -rünnakute simulatsioonide kavandamist ELi tasandil ning rõhutab, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskavas tuleks sätestada, et selliste harjutuste tulemused ja hindamised oleksid aluseks jätkuvale arutelule üleeuroopaliste standardite arendamise üle;

60.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peaks võtma eestvedaja rolli standardite kehtestamisel, lähtudes vastumeetmete võtmise võimekuse vajadusest; rõhutab, et see on ainus viis saavutada võimalikult kõrge turvalisuse tase kogu ELis, sest ainult nii saab tagada, et kõik liikmesriigid järgivad ühtesid ja neidsamu suuniseid ja põhimõtteid võimekuse loomisel ning sobivate inim- ja materiaalsete ressursside ettevalmistamisel kas juhuslikuks või kavandatud katastroofile reageerimiseks;

61.  rõhutab vajadust luua ELi kodanikukaitse mehhanismi koordineerimisel piirkondlikud ja kogu ELi hõlmavad reageerimisressursside varud meditsiini- või muu vajaliku varustuse vormis, mille ulatus peaks võimalikult palju kajastama praegust ohutaset ning mida rahastataks ELi poolt ja kooskõlas ühiselt kokku lepitud ELi suunistega; rõhutab, kui tähtis on hoida hästihallatud varusid, et tagada reageerimisressursside ja meditsiini- või muude vajalike seadmete täielik toimivus ning ajakohasus; nõuab tungivalt, et kuni selline ELi/piirkondlik vahendite koondamine on teoks saanud, peaks ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava osutama võimalikele viisidele, kuidas liikmesriigid peaksid jagama vastumeetmeid ja vahendeid KBRT-õnnetuse või terrorirünnaku puhul, et uus solidaarsusklausel praktikas kasutusele võtta; rõhutab, et igasugune konkreetsete ELi liikmesriikide abistamine peab toimuma mõjutatud riikide asjaomaste poliitiliste ametivõimude taotluse alusel ega tohiks olla vastuolus liikmesriigi võimega kaitsta oma enda kodanikke;

62.  nõuab Euroopa Solidaarsusfondi käsitlevate eeskirjade läbivaatamist, et suurendada sellele juurdepääsu loodusõnnetuste korral ning teha see kättesaadavaks tööstus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuse korral, ning kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifondide kättesaadavaid vahendeid tõhustatud ennetamiseks ja valmisolekuks;

63.  palub komisjonil selleks, et valmistuda õnnetusjuhtumiks, puhanguks või KBRT-materjalide tahtlikuks kasutamiseks, luua aruandlusmehhanismid, et luua side ELi kodanikukaitse mehhanismi ja muude ELi varase hoiatamise süsteemide vahel tervishoiu, keskkonna, toiduainete tootmise ja loomade heaolu valdkonnas; palub komisjonil luua ka mehhanismid teabe ja analüüsitulemuste vahetamiseks selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon;

64.  nõuab meditsiinitöötajatest, õiguskaitseorganite töötajatest ja sõjaväelastest koosnevate ELi/piirkondlike kiirreageerimisüksuste loomist ning märgib, et kui sellised üksused luuakse, tuleks neile korraldada korrapäraselt erikoolitust ja operatiivharjutusi;

65.  kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid täiustatud seadmete väljatöötamiseks, mis aitavad rünnakute või juhtumite korral avastada ja identifitseerida bioloogilisi toimeaineid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et praeguste avastamisseadmete suutlikkus ja kiirus on piiratud, mis põhjustab hädaolukorras väärtusliku aja kadu; toonitab, et hädaolukorras töötavale personalile tuleb eelnevalt anda korralik varustus ja meditsiiniline kaitse, et isikute julgeolek oleks tagatud kõige kõrgemal tasemel, kui töötatakse õnnetuspiirkonnas, kus võib olla ohtlikke patogeene; rõhutab, et ka haiglates ja muudes juhtumite ohvreid vastu võtvates asutustes peavad olema mõjurite täiustatud identifitseerimis- ja diagnostikaseadmed;

66.  kutsub andmete kogumisega tegelevaid ELi ja riiklikke asutusi üles vaatama üle oma organisatsiooni struktuuri ning vajaduse korral määrama ametisse puuduvad asjaomased isikud, kellel on kogemused ja arusaamine sellel alal, kuidas identifitseerida ning hinnata KBRT-alaseid ohte ja riske;

67.  kutsub komisjoni üles esitama parlamendile korrapäraselt aruandeid KBRT-alaste ohu- ja riskihinnangute kohta;

68.  nõuab, et Euroopa tasandil käivitataks koolitus- ja teavitusprogrammid, võttes arvesse võimalusi, mida pakub internet kui peamine kodanike KBRT-ohtudest teavitamise allikas; rõhutab, kui tähtis on varajase hoiatuse ja kiire teatamise mehhanismide koordineerimine ELi kodanike jaoks seoses KBRT-vahejuhtumitega; võtab huviga teadmiseks teostatavusuuringu Euroopa tuumajulgeoleku koolituskeskuse loomise kohta Teadusuuringute Ühiskeskuse juures;

Keskkonna ja tervisemõju

69.  märgib, et A/H1N1 pandeemia ajal tehti vaktsiinidesse koordineerimatult ülemääraseid investeeringuid; tunneb heameelt nõukogu järelduste eelnõu „A/H1N1 pandeemia õppetunnid – terviseohutus Euroopa Liidus” (12665/2010) üle, milles vaagitakse vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ühishanke mehhanismi väljatöötamist, mida kohaldataks liikmesriikides vabatahtlikkuse alusel, ning innustab liikmesriike töötama üheskoos välja piirkondliku valmisoleku lahendusi, mis hõlmavad muu hulgas olemasoleva võimekuse jagamist ja meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite kulutõhusate hangete kooskõlastamist ning kõrgetasemelise KBRT-valmisoleku tagamist kogu ELis;

70.  märgib, et ELi õigusaktid (nõukogu otsus 90/424/EMÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/965/EÜ) näevad ette ühenduse lähenemisviisi loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, järelevalveks ja seireks, sh veterinaarseteks vastumeetmeteks vajalike vahendite ostmise ja ladustamise loomade kaitsmiseks nakatumise eest; peab kahetsusväärseks, et puudub ühenduse meetod, kuidas kooskõlastada meditsiinilisteks vastumeetmeks kasutatavate vahendite ostmist ja ladustamist ELi elanike kaitseks ohtlike bioloogiliste patogeenidega nakatumise eest;

71.  juhib tähelepanu sellele, et bioloogiliste patogeenidega (nt siberi katkuga) seotud intsident või rünnak saastab piirkonna aastakümneteks, kahjustab tõsiselt taimi ja loomi ning inimeste elu ja tervist ning põhjustab pikaajalisi majanduslikke kulusid; palub komisjonil lisada KBRT-poliitikasse taastamis- ja saastatusest puhastamise strateegiad;

72.  rõhutab, et KBRT-materjalidega seotud intsidendid, mis mõjutavad pinnase ja/või joogiveevarude kvaliteeti, võivad asjaomase piirkonna inimeste tervisele ja heaolule laastavat ja kaugeleulatuvat mõju avaldada; palub komisjonil ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koostamisel seda arvesse võtta;

73.  rõhutab, kui tähtis on tagada veesaasteintsidentide põhjalik kontroll, sest nendega kaasneb keskkonna- ja pinnasesaaste, jäätmete teke ja/või radioaktiivsete ainete vabanemine;

74.  peab kahetsusväärseks, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja sellekohastes nõukogu järeldustes, mis keskenduvad peamiselt avastamisele ja ennetamisele, pööratakse liiga vähe tähelepanu valmisolekule ja reageerimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles pöörama suuremat tähelepanu valmisoleku- ja reageerimismehhanismide väljatöötamisele, sest neid on vaja inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks, kui ELi territooriumil peaks KBRT-intsident tõepoolest aset leidma;

75.  peab kahetsusväärseks, et KBRT-julgeoleku tegevuskavas puuduvad meetmed kiirgus- ja tuumarajatiste ning radioaktiivsete ja tuumamaterjalide turvalisuse tagamiseks ning reageerimiskavade parandamiseks, mis käsitlevad mitmesuguseid kiirgushädaolukordi ja nende mõju rahvastikule ja keskkonnale;

76.  on mures juhtumite pärast, kus üksikisikutel ja aktivistidel on õnnestunud saada kätte tuumajäätmeid mitmetest Euroopa ümbertöötlemisrajatistest, ning nõuab koheselt kooskõlastatud meetmete võtmist radioaktiivsete ja tuumamaterjalide ning kiirgus- ja tuumarajatiste turvalisuse tõstmiseks;

77.  peab kahetsusväärseks, et KBRT-julgeoleku tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja sellekohastes nõukogu järeldustes ei keskenduta ühistranspordivõrgustike ja nende kasutajate tervise piisava kaitse tagamisele, kuigi viimastel aastatel on paljud terrorirünnakud olnud sihitud transpordivõrgustiku vastu ja KBRT-materjalide veol aset leidvate KBRT-intsidentide oht on üldiselt suurenenud; kutsub liikmesriike üles tagama KBRT-intsidentidele esimestena reageerivate päästetöötajate ennetava kaitse ja ohvrite intsidendijärgse ravi, ravi eelkõige bioloogiliste patogeenide vastu;

78.  juhib tähelepanu sellele, et KBRT-intsidendil võib olla pikaajaline mõju toidukultuuride kasvule ja seega võib see halvasti mõjuda ELi toiduohutusele ja toiduga kindlustatusele; kutsub komisjoni üles võtma seda ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koostamisel arvesse;

79.  innustab koostööle ja parimate tavade vahetamisele selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Austraali ja India, kellel on eriteadmisi KBRT-intsidentide riskihindamise, ennetamise, avastamise, nendega seotud teabevahetuse ja nendele reageerimise kohta;

80.  soovitab ühist poliitikat keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalidega saastatud alade taastamiseks, nii et pinnase ja maa saaks võimalikult kiiresti uuesti kasutusele võtta, vähendades sel moel ohtu tervisele ja keskkonnale;

81.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selliste reageerimismudelite väljatöötamist, mis võimaldaksid täiuslikku reageerimist KBRT-intsidentidele ning milles pöörataks erilist tähelepanu koolitus- ja tervishoiuasutustele ning eakate ravi- ja hooldusasutustele;

82.  kutsub liikmesriike üles pöörama KBRT-intsidendi korral rakendatavate evakuatsiooniskeemide koostamisel eritähelepanu eakate, laste, arstiabi vajavate inimeste, puudega isikute ja muude selliste sotsiaalselt kaitsetute rühmade vajadustele;

83.  kutsub liikmesriike üles osutama erilist tähtsust tsiviilkaitsevarjendite ehitamisele nii avalikesse ja haldusasutustesse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et Euroopa elanikud saaksid seal katastroofi korral varjuda;

84.  nõuab tungivalt, et komisjon püüaks kokku leppida ühistes julgeoleku miinimumnõuetes naabruses asuvate kolmandate riikidega, mille territooriumil on objekte, mis võivad õnnetuse korral tõsiselt ohustada ELi keskkonna ja elanikkonna julgeolekut;

85.  palub komisjonil näha tegevuskavas ette julgeolekumeetmete paindlikum ajakohastamine vastavalt tehnoloogia arengule;

86.  nõuab tungivalt, et komisjon põhjalikult hindaks kehtivate julgeolekumeetmete mõju tervisele ja keskkonnale ning tagaks, et uusi meetmeid rakendatakse ainult sellise korrapäraselt läbi viidava hindamise tulemuste alusel;

o
o   o

87.  kutsub komisjoni üles koostama ELi KBRT-rakenduskava kuni aastani 2013, mil vaadatakse läbi ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava, milles on sõnastatud probleemid ja poliitikameetmed ning mille arengute ja saavutuste kohta annab komisjon korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile;

88.  palub, et liikmesriigid ja komisjon vaataksid ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava kiiresti läbi ja kohaldaksid seda kooskõlas parlamendi soovitustega, ning ootab neilt tegevuskava kiiret ellurakendamist; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja nõukogu esitaksid uue ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava Euroopa Parlamendile vähemalt aasta enne tegevuskava rakendusetappi jõudmist, et Euroopa Parlament saaks esitada õigeaegselt oma arvamuse;

89.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) 14627/2002.
(2) EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.
(3) ELT L 330, 9.12.2008, lk 21.
(4) 5842/2/2010.
(5) 15480/2004.
(6) 14469/4/2005.
(7) 5771/1/2006.
(8) http://www.unisdr.org/eng/hfa/hfa.htm.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
(10) https://www.cbrnemap.org.
(11) ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.
(12) ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.
(13) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.
(14) ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
(15) 15505/1/2009 REV 1.
(16) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0015.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0326.
(19) 15465/2010.
(20) Komisjoni talituste töödokument „Ülemaailmne tervishoid − globaliseerumisega kaasnevate probleemidega toimetulek”(SEK(2010)0380), mis, kuulub komisjoni teatise juurde nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (KOM(2010)0128).
(21) http://www.who.int/csr/en/
(22) ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.
(23) http://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/president/pdf/rapport_barnier_en.pdf
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsemberi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).


Hea valitsemistava ja ELi regionaalpoliitika
PDF 134kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon ELi regionaalpoliitika hea valitsemistava kohta: Euroopa Komisjoni abi- ja kontrollimenetlused (2009/2231(INI))
P7_TA(2010)0468A7-0280/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 174–178;

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2010. aasta ettepanekut vaadata läbi Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus (KOM(2010)0260);

–  võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(1);

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni valitsemistavade ja partnerlussuhete kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitika projektide lähtepunktide kohta(2);

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta(3);

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 17.–18. juuni 2009. aasta valget raamatut mitmetasandilise valitsemise kohta ja konsulteerimisaruannet;

–  võttes arvesse 16.–17. märtsil 2010 Málagas toimunud ministrite mitteametliku kohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni 6. septembri 2004. aasta teatist „Liikmesriikide ja komisjoni vastutus struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ühisel juhtimisel – praegune olukord ja arenguperspektiivid uueks programmeerimisperioodiks peale aastat 2006” (KOM(2004)0580);

–  võttes arvesse komisjoni 14. mai 2008. aasta teatist programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja programme käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta (KOM(2008)0301);

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta 2006. ja 2008. eelarveaastal;

–  võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2008. aasta teatist „Tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel” (KOM(2008)0097);

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2009. aasta teatist „Rakendusaruanne: tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel” (KOM(2009)0042);

–  võttes arvesse volinike Samecki ja Špidla 28. oktoobri 2009. aasta teatist komisjonile, milles esitatakse vahearuanne järelmeetmete kohta tegevuskavale komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2009)1463);

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2010. aasta teatist tegevuskava kohta komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2010)0052);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0280/2010),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamine on üldiselt detsentraliseeritud ning põhineb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusel;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikal on mitmetasandilise valitsemise kohaldamisel teerajaja roll, sest see võimaldab parandada otsustusprotsessi kvaliteeti tänu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsele kaasamisele juba õigusloome-eelsete arutelude etapis;

C.  arvestades, et mitmetasandilise valitsemise all mõeldakse liidu, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sotsiaalmajanduslike partnerite ja valitsusväliste organisatsioonide kooskõlastatud tegevust, mis põhineb partnerluse ja kaasfinantseerimise põhimõtetel ning on suunatud Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele, mis eeldab erinevate valitsemistasandite jagatud vastutust;

D.  arvestades, et kontrollikoja 2006. aasta aruanne näitas ühtekuuluvuspoliitika osas kehtinud kontrollisüsteemide vähest tulemuslikkust (kulude hüvitamise veamäär oli 12%) ning sama kinnitati 2008. aasta aruandes (alusetult maksti välja 11% vahenditest);

E.  arvestades, et komisjonil tuleb tugevdada oma järelevalverolli, et vähendada veamäära, parandada kontrollisüsteemi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja abisaajaid rohkem abistada, mis kõik kokku suurendab aja jooksul poliitika tulemustele orienteeritust ning kasutajasõbralikkust;

F.  arvestades, et liiga keeruline rahastamise taotlemine ja mitmekordsed asjatud kontrollid võivad võimalikke abisaajaid ühtekuuluvuspoliitikast eemale peletada;

G.  arvestades, et praktilisi lahendusi, mida kodanikud avalike teenuste vallas vajavad (ühistransport, joogivesi, tervishoid, sotsiaalelamud, sotsiaalelamud, riiklik haridussüsteem), on võimalik saavutada ainult heade valitsemistavade kasutamisega kahes teineteist täiendavas süsteemis: esiteks institutsiooniline süsteem, millega nähakse ette pädevuste ja vahendite jagamine riigi ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, ning teiseks partnerlussüsteem, mis liidab kindla valdkonna avaliku ja erasektori sidusrühmi teataval territooriumil;

H.  arvestades, et partnerlussuhted peavad arvesse võtma kõiki asjaomaseid kogukondi ja rühmi ning võivad õiguspärasuse suurendamise, läbipaistvuse tagamise ja vahendite parema kasutamise teel soodustada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ning anda sellele lisandväärtust, mistõttu tuleks partnerlust hinnata vastavalt selle sotsiaalsele ja ühiskondlikule väärtusele,

I.  arvestades, et ühtne lähenemisviis peab arvesse võtma piirkondade eripära (geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsad tingimused, rahvastiku vähenemine, äärepoolseimad piirkonnad jne), et toime tulla kohalike ja piirkondlike probleemidega,

Mitmetasandilise valitsemise kohaldamine

1.  tunneb heameelt Regioonide Komitee mitmetasandilist valitsemist käsitleva valge raamatu ning kohaliku ja piirkondliku tasandi subsidiaarsuse tunnustamise üle Lissaboni lepingus; rõhutab, et jagatud pädevusega liidu poliitikate, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika puhul tuleks mitmetasandilist lähenemist kohaldada sama tasandi osalejate vahel mitte üksnes vertikaalselt, vaid ka horisontaalselt;

2.  tunneb heameelt 2010. aasta märtsis Málagas toimunud mitteametliku ministrite kohtumise järelduste üle ning on seisukohal, et mitmetasandiline valitsemine on Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise eeltingimus; nõuab, et suure territoriaalse mõjuga poliitikavaldkondades tuleb see põhimõte muuta liikmesriikidele kohustuslikuks, et tagada tasakaalustatud territoriaalne areng vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele; märgib, et selline säte ei tohiks mingil juhul tuua kaasa koormavamaid menetlusi;

3.  on seisukohal, et edukas mitmetasandiline valitsemine peab tuginema alt üles lähenemisviisil ning võtma arvesse liikmesriikide halduserinevusi; kutsub liikmesriike üles määrama kindlaks kõige tulemuslikud vahendid valitsemistava rakendamiseks eri tasanditel ja parandama koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühenduse haldusasutustega, näiteks kutsudes kõigi haldustasandite ametnikke korrapäraselt komisjoniga toimuvatele ühiskoosolekutele või sõlmides Euroopa territoriaalseid pakte, mis vabatahtlikkuse alusel seovad eri tasandi pädevaid valitsusasutusi;

4.  soovitab süstematiseerida territoriaalse mõju hindamise, kaasates eri sidusrühmad poliitiliste otsuste tegemisse juba varajases järgus, et mõista ühenduse seadusandlike ja muude kui seadusandlike ettepanekute majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju territooriumidele;

5.  rõhutab, et tänu piiriüleste eraõiguslike ja avalik-õiguslike osapoolte vahel kujunenud suhetele aitab mitmetasandiline valitsemine territoriaalse koostöö potentsiaali paremini ära kasutada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid võimalikult kiiresti vastu Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) moodustamiseks vajalikud õigusnormid; soovitab komisjonil edendada teabevahetust juba loodud ja käimasolevate programmide raames loodavate ETKRide vahel; õnnitleb Regioonide Komiteed kvaliteetse töö eest ETKRidega ning soovitab kasutada Regioonide Komitee käsutuses olevaid vahendeid, eelkõige Lissaboni strateegia järelevalvet ja subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku, et soodustada parimate tavade vahetust piirkondade ja liikmesriikide vahel, et koos tuvastada ja määrata koos kindlaks eesmärgid ja vajalik planeerimistegevus ning lõpuks viia läbi ühtekuuluvuspoliitika tulemuste võrdlev hindamine;

6.  kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles rakendama praegusel programmitööperioodil veelgi enam terviklikku lähenemisviisi; teeb ettepaneku muuta selline lähenemisviis tulevase ühtekuuluvuspoliitika kontekstis kohustuslikuks; on seisukohal, et terviklik ja paindlik lähenemisviis peab võtma arvesse territooriumi arengu majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning võimaldama ka kooskõlastada asjaomaste osalejate huve, arvestades territoriaalseid erinevusi, et toime tulla kohaliku ja piirkondliku tasandi kitsaskohtadega;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele osalistele mitmetasandilise valitsemise ning ühtse lähenemisviisi põhimõtete praktilise rakendamise suunised; soovitab nende kahe lähenemisviisi edendamisele suunatud meetmeid rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi tehniliseks abiks ette nähtud vahenditest;

8.  soovitab Regioonide Komiteel kasutada 2011. aasta lahtiste uste päevi ja kui see on veel võimalik, siis 2010. aasta lahtiste uste päevi mitmetasandilise valitsemise edendamise parimate vahendite üle toimuva arutelu soodustamiseks ja süvendamiseks; soovitab luua Euroopa mitmetasandilise valitsemise märgis ja võtta see 2011. aastast kõigis ELi piirkondades kasutusele;

9.  märgib, et mitmetasandilise valitsemise puhul on otsustavaks teguriks detsentraliseeritud edastusmehhanismid; arvestades lihtsustamise vajadust, nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad tegevusprogrammi rakendamise volitused osaliselt edasi delegeeriksid, kui see on asjakohane, ning eelkõige kasutaksid paremini üldisi toetusi; kutsub neid üles võtma vajalikke seaduslikke ja eelarvelisi detsentraliseerimismeetmed, et võimaldada mitmetasandilise valitsemissüsteemi tõrgeteta toimimist, ning järgida partnerluse ja subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, et on vaja rohkem kaasata piirkondlikke ja kohalikke asutusi, eriti neid, kellel on seadusandlik võim, kuna nemad tunnevad kõige paremini oma piirkonna võimalusi ja vajadusi ning võivad seetõttu aidata kaasa ühtekuuluvuspoliitika paremale teostamisele;

10.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kodanikuühiskonna esindajaid kohe algusest peale läbirääkimistesse ELi õigusaktide ja struktuurifondidest rahastatavate programmide üle, et õigeaegselt võimaldada dialoogi eri valitsustasandite vahel; nõuab nimetatud omavalitsuste osalemist vastutavates otsuseid langetavates organites riigi esindajatega võrdsetel alustel;

11.  rõhutab, et piirkondliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkus peab olema piisav nii ELis kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et vahendeid saaks kasutada tulemuslikult ning tagada nende võimalikult suur mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles parandama oma haldussuutlikkust ühtekuuluvuspoliitika lisandväärtuse suurendamiseks ning tagama oma tegevuste jätkusuutlikkust, ning liikmesriike üles tagama asjakohaste haldusstruktuuride ja piisavate inimressursside olemasolu värbamise, palga, koolituse, vahendite, menetluste, läbipaistvuse ja kättesaadavuse osas;

12.  palub liikmesriikidel vajaduse korral tugevdada ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli programmide ettevalmistamises, juhtimises ja elluviimises ning suurendada nende käsutuses olevaid vahendeid; soovitab võtta ühtekuuluvuspoliitikas kasutusele kohalikel partnerlussuhetel põhineva kohaliku arengu metoodika, seda eriti linnade, maapiirkondade ja piiriüleste küsimustega seotud projektide puhul; palub komisjonil edendada partnerlust sarnase majandusarengu potentsiaaliga piirkondade vahel ning ja tagada, et ELi tasandil luuakse makropiirkondade koostöö jaoks asjakohane koordineerimisraamistik;

13.  usub, et koostöö ja kaasrahastamise printsiip kohustavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võtma vastutust ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eest; tuletab meelde oma pühendumust eespool nimetatud hea halduse põhimõtetele ja nõuab, et nende kohaldamist jätkataks, hoolimata riiklike vahendite kärpimisest majanduskriisi tõttu;

14.  soovitab komisjonil tugevdada partnerlustava ning nõuab tungivalt kooskõlastatud partnerluse kontseptsiooni esitamist, mis on piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna esindajatega tõeliste partnerlussuhete loomise eeltingimus; palub komisjonil selle põhimõtte rakendamist tõsiselt kontrollida, luues selleks spetsiaalsed hindamisvahendid ja levitades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil antud valdkonna parimaid tavasid; rõhutab, et partnerlus võib muuta struktuurifondide programmitöö ja rakendamise kõik etapid tulemuslikumaks, tõhusamaks, õiguspärasemaks ja läbipaistvamaks ning parandada pühendumist programmide eesmärkide saavutamisele ja nende tunnustamist; rõhutab vabatahtliku töö olulisust partnerlusprotsessis;

15.  tuletab meelde kohustust konsulteerida üldsusega kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu, et nende ettepanekuid arvesse võtta, ning rõhutab, et kodanikuühiskonna osalus muudab otsustusprotsessi õiguspärasemaks; märgib, et jõupingutused üldsuse osaluse tagamiseks 2007–2013 rakenduskavade ettevalmistusetapis ei andnud oodatud tulemusi; kutsub komisjoni üles välja selgitama parimaid tavasid, mille abil suurendada kodanike osalust järgmisel programmitöö perioodil, ning soodustama nende tavade rakendamist;

16.  nõuab mitmetasandilise valitsemise põhimõtte integreerimist kõigisse ELi 2020. aasta strateegia kavandamise ja rakendamise etappidesse, et tagada strateegiat ellu viivates piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes selle tulemuste tegelik omaksvõtmine; tuletab sellega seoses meelde ettepanekut Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalse pakti kohta, mille eesmärk on innustada piirkondi ja linnu 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele kaasa aitama;

17.  soovitab komisjonil analüüsida veel kord võimalusi Euroopa Parlamendi algatatud katseprojekti „ERASMUS kohalikele ja regionaalsetele esindajatele” elluviimiseks ning palub komisjonil kavandatud projektide kvaliteedi tõstmiseks ja tulemuslikkuse eesmärgi saavutamiseks rakendada Euroopa Regionaalarengu Fondi tehniliseks abiks ette nähtud vahendite abiga ühtekuuluvuspoliitika programme ellu viivate kohalike ja piirkondlike osaliste jaoks liikuvus- ja koolituskava, kaasates ühtse lähenemisviisi ja mitmetasandilise valitsemise rakendamisele spetsialiseerunud partnereid; palub komisjonil seetõttu eraldada eespool nimetatud algatustele piisavalt vahendeid ning tugevdada võrgustike loomist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sealhulgas Regioonide Komitee kaudu;

18.  on seisukohal, et üleeuroopaliste võrgustike tegevust tuleks laiendada ka valitse valdkonna heade tavadele ja partnerlussuhetele, suuremat rõhku tuleks panna eelmiste programmitöö tsüklite käigus saadud poliitilistele ja strateegilistele kogemustele ning tagada tuleks üldsuse juurdepääs parimate tavade alase põhiteabele kõigis Euroopa Liidu keeltes, aidates seeläbi tagada parimate tavade tegeliku rakendamise;

Komisjoni rolli tugevdamine piirkondlike ja kohalike omavalitsuste toetamisel

19.  on seisukohal, et piirkondliku ja kohaliku tasandi rolli tugevdamisega peab kaasnema komisjoni tugevam järelevalvaja roll, kusjuures üksikprojektide asemel keskendutaks auditisüsteemide kontrollimisele; nõuab sellega seoses riiklike kontrolliasutuste tarvis ELi sertifitseerimissüsteemi loomist; nõuab komisjonilt tungivalt vastavushindamise aruannete kinnitamise lõpuleviimist, et vältida väljamaksete hilinemist ja vahendite kadumaminekut kulukohustuste tühistamise tõttu, samuti aktsepteeritava veavõimaluse ettepaneku esitamist enne 2012. aastat;

20.  on rahul tegevuskava käsitleva komisjoni 2010. aasta veebruarikuu aruande järelduste ning seniste parandus- ja ennetusmeetmetega; tegevuskavast saadud impulsi säilitamiseks palub regionaalpoliitika peadirektoraadil jätkata seda tegevust kogu rakendusperioodi jooksul;

21.  rõhutab, et Euroopa ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika valdkonna algatusi tuleb paremini kooskõlastada, et mitte kaotada regionaalpoliitika ühtsust; nõuab seetõttu kohustuslikku komisjonisisest kooskõlastamist ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika eest vastutava regionaalpoliitika peadirektoraadi ning valdkondlike algatustega tegelevate peadirektoraatide vahel; arvestades sellega, et Lissaboni leping tugevdab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste õigusi, nõuab nende asutuste suuremat kaasamist poliitika kujundamisse komisjoni tasandil, et suurendada projektide elluviijate vastutust; nõuab ühtlasi, et komisjon kontrolliks paremini tulemusi kohapeal, et projektistruktuuride tõhusust ja meetmete tulemuslikkust nende eesmärkide alusel paremini hinnata;

22.  kutsub komisjoni tugevdama korraldus- ja sertifitseerimisasutustele mõeldud „koolitajate koolitamise” algatust; rõhutab pideva järelevalve vajadust selle tagamiseks, et koolituskursuste sisu edastatakse ka tegelikult ja tasakaalustatult madalamatele tasanditele ning kohalikke osalisi ei jäeta kõrvale;

23.  nõuab komisjonilt tungivalt uue portaali käivitamist SFC 2007 andmebaasis, mis teeb asjakohase teabe kõigile struktuurifondidega tegelevatele osalistele vahetult kättesaadavaks; soovitab liikmesriikidel propageerida ja edastada selle vahendi kohta käivat teavet piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning finantsabi saajatele;

24.  kutsub komisjoni üles seadma sisse täiendavaid tehnilise abi mehhanisme, et edendada piirkondlikul ja kohalikul tasandil teadmisi rakendamisega seotud probleemidest, eriti liikmesriikides, kus komisjoni teostatud 2000.–2006. aasta ühtekuuluvuspoliitika järelhindamine tõi esile tõsised ja püsivad haldussuutlikkuse probleemid ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisel;

25.  mitmekordse auditeerimise ja kontrolliga liialdamise vältimiseks palub kohaldada kõigil kontrollitasanditel ühtse teabe ja ühtse auditeerimise (SISA) mudelit; nõuab tungivalt komisjonilt kõiki seniseid suuniseid sisaldava ühtse auditi käsiraamatu avaldamist;

26.  kutsub liikmesriike kasutama rohkem finantskorraldusvahendeid, et tõsta projektide kvaliteeti ja suurendada eraisikute, eriti VKEde osalemist üleeuroopalistes projektides; palub komisjonil lihtsustada selliste vahendite toimimiseeskirju, kuna keerukus takistab praegu nende kasutamist;

27.  on veendunud, et menetluste järgimine ei tohi vähendada sekkumiste kvaliteeti; palub edaspidi komisjonilt rohkem tulemustele suunatud poliitikat, milles kontrollist enam keskendutakse kvaliteeti kajastavatele tulemusnäitajatele ja strateegiliste projektide väljatöötamisele; selleks nõuab komisjonilt tungivalt objektiivsete, mõõdetavate ja kogu ELi ulatuses võrreldavate näidikute väljatöötamist ja mõttevahetuse jätkamist vajaduse üle paindlike eeskirjade järele majanduskriiside ajal;

28.  rõhutab, et selgete ja läbipaistvate menetluste rakendamine on hea valitsemistava näitaja; tunneb seetõttu heameelt praegu toimuva finantsmääruse ja struktuurifondide eeskirjade lihtsustamise üle ning kutsub liikmesriike üles täitma täielikult muudetud finantsmääruse nõudeid ning avaldama teavet struktuurifondide toetuse lõplike saajate kohta; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks arusaadavad eeskirjad, mida ei oleks vaja sagedasti muuta; nõuab fondide ülesehituse lihtsustamist pärast 2013. aastat, seda mitte finantskriisi järelmina, vaid tulevase ühtekuuluvuspoliitika üldpõhimõttena, et lihtsustada rahaliste vahendite kasutamist, ning soovitab saavutada ELi vahendite kasutamisel suurem läbipaistvus ja paindlikkus, et vältida täiendavat halduskoormust, mis võib võimalikke partnereid projektides osalemisest eemale peletada;

29.  tervitab komisjoni strateegilist aruannet ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise kohta 2010. aastal, kuna see võib anda edasise poliitika kujundamiseks olulist teavet; on seisukohal, et komisjoni järeldusi tuleb tõsiselt arvesse võtta ka siis, kui koostatakse ettepanekuid ühtekuuluvuspoliitika programmide tulemuslikuma rakendamise kohta;

30.  kinnitab oma toetust tugevale ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitikale, mis kindlustab kõigi Euroopa Liidu piirkondade ühtse arengu; nõuab, et kõnealuse poliitikavaldkonna jaoks ette nähtud eelarvevahendite praegune tase säilitataks ka pärast 2013. aastat ja et tagasi lükataks kõik katsed see poliitikavaldkond taas liikmesriikide pädevusse anda;

31.  palub komisjonil tulevastes eeskirjades järgida proportsionaalsuse ja diferentseerimise põhimõtteid ning kohandada nõudeid vastavalt programmide mahule ja partnerite erisustele, eeskätt väikeste asutuste puhul; palub kõigi fondide ning eriti üldkulude ja tehnilise abi puhul rohkem kasutada ühekordseid makseid ja ühesuguseid maksemäärasid; teeb ettepaneku kohaldada paindlikumaid hindamiskriteeriumeid, et soodustada uuenduslikke projekte, ja vähem rangeid kontrollinõudeid katseprojektide puhul; julgustab komisjoni arendama usalduslepingu põhimõtet, mille kohaselt kohustuvad liikmesriigid kasutama vahendeid nõuetekohaselt ja suudavad selle tagada;

32.  nõuab struktuurifondide eeskirjade põhjalikumat ühtlustamist ja integreerimist, et erinevatelt fondidelt toetuste taotlemiseks ei peaks projekte osadeks jagama, mis aitab luua kasutajasõbralikumat poliitikat; soovitab edaspidi keskenduda kulude korrapärasuse kõrval ka sekkumiste kvaliteedile ja vahendite koondamisele juhtimistasandile antava abi võimendamiseks;

33.  palub komisjonil esitada niipea kui võimalik ettepanekud järgmise programmiperioodi eeskirjade kohta, võtta vastu rakendamismäärus, koostada vajalikud juhised ja anda nende kohta õigeaegselt koolitust, samuti hõlbustada läbirääkimisprotsessi ja tegevusprogrammide heakskiitmist, et hoiduda mis tahes viivitustest ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel ning fondi vahendite kasutamisel pärast 2013. aastat;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
(2) ELT C 15E, 21.1.2010, lk 10.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0201.


Sisserände kontaktametnike võrgustiku loomine ***I
PDF 188kWORD 32k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (KOM(2009)0322 – C7-0055/2009 – 2009/0098(COD))
P7_TA(2010)0469A7-0342/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0322);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 63 lõike 3 punkti b ja artiklit 66, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0055/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artiklit 74 ja artikli 79 lõike 2 punkti c;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 1. detsembri 2010. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0342/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta

P7_TC1-COD(2009)0098


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 493/2011) lõplikule kujule.)


Euroopa lähenemiskeeld ***I
PDF 417kWORD 149k
Resolutsioon
Terviktekst
Lisa
Lisa
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa lähenemiskeeldu (00002/2010 – C7-0006/2010 – 2010/0802(COD))
P7_TA(2010)0470A7-0354/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse liikmesriikide rühma algatust (00002/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 punkti b, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 289 lõiget 4, mille alusel nõukogu esitas õigusakti eelnõu Euroopa Parlamendile (C7-0006/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15;

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–  võttes arvesse liikmesriigi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele;

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esitatud muid arvamusi õigusakti eelnõu kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 37, 44 ja 55;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 51 kohaseid ühisarutelusid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0354/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta

P7_TC1-COD(2010)0802


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkte a ja d,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)  Stockholmi programmi kohaselt, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oma 10.–11. detsembri 2009. aasta kohtumisel, võiks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtuotsustele ja õigusliku iseloomuga otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse samuti komisjoni ja liikmesriike üles uurima õigusaktide ja praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi ohvrite kaitsmise alal. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib pakkuda spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv moodustab osa ühtsest ja terviklikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)  Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid siseriiklikke õigusakte ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks, eelkõige ennetusmeetmete kaudu, ning kutsutakse liitu üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009 toetatakse ettepanekut võtta ohvrite kaitseks kasutusele Euroopa lähenemiskeeld.

(5)  Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset.

(6)  Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt saab kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õigusaktide kohaselt vastu võetud teatavatest kaitsemeetmetest, laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”) ▌.

(7)  Käesolevas direktiivis arvestatakse liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust muuta siseriiklikke süsteeme kaitsemeetmete vastuvõtmiseks.

(8)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu, kehalist, psühholoogilist ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist) või väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku tahtevastast teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toimepandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. On oluline rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki vägivallaohvreid, mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteo liigi spetsiifilisust.

(9)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, olenemata sellest, kas asjaomase otsuse võtab vastu kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelev kohus või samaväärne asutus kriminaalmenetluse või mis tahes muu menetluse käigus seoses teoga, mis on olnud või oleks võinud olla eelkõige kriminaalasjades pädevust omava kohtu menetluse objekt.

(10)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks välja antud kaitsemeetmete suhtes; seda ei tuleks kohaldada tunnistajate kaitseks välja antud meetmete suhtes.

(11)  Kui käesolevas direktiivis määratletud kaitsemeede antakse välja peamise kaitstud isiku sugulase kaitseks, võib Euroopa lähenemiskeeldu taotleda ja välja anda ka seoses asjaomase sugulasega vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(12)  Kõiki taotlusi Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks tuleb käsitleda piisava kiirusega, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas asja kiireloomulisust, kaitstava isiku eeldatavat saabumiskuupäeva täidesaatva riigi territooriumile ning võimaluse korral kaitstavat isikut ähvardava ohu taset.

(13)  Kui käesoleva direktiivi alusel antakse teavet ohustavale isikule või kaitstavale isikule, tuleks asjakohasel juhul sama teavet anda samuti asjaomase isiku eestkostjale või esindajale. Samuti tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku, ohustava isiku või neid menetluses esindavate isikute vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(14)  Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluses peaksid pädevad asutused pöörama vajalikul määral tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti kaitsetute isikute nagu alaealiste või puudega isikute vajadustele. Samuti tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku või ohustava isiku vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(15)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega, nagu see on määratletud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet)(2)artiklis 2, või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega, nagu see on määratletud nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes)(3)artiklis 4.

(16)  Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2 tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme vastuvõtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(17)  Selleks et ära hoida ohvri vastu kuriteo või uue kuriteo toimepanekut täidesaatvas riigis, tuleks sellele riigile anda õiguslik alus otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem vastu võetud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda või jätkuvalt pakkuda vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele.

(18)   Käesolev direktiiv sisaldab kindla arvu kohustusi ja keelde, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnistada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis kehtestatud piiranguid. Liikmesriigi tasandil võib esineda teist liiki kaitsemeetmeid, näiteks ohustava isiku kohustus viibida kindlaksmääratud kohas, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud. Otsuse teinud riik võib niisuguseid meetmeid kehtestada sellise kaitsemeetme vastuvõtmiseni viiva menetluse raames, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks.

(19)  Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus anda välja ja jõustada kaitsemeetmeid, näib kohane, et käesolevale direktiivile vastavas liikmesriikide vahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus tingimata võtma vastu sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus, vaid tal on teatav vabadus võtta vastu mis tahes meede, mis on tema arvates siseriiklike õigusaktide alusel sarnase juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud ja Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeedet.

(20)  Käesoleva direktiiviga reguleeritavate kohustuste ja keeldude hulka kuuluvad muu hulgas meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, näiteks nähes ette teatavad tingimused isikute omavaheliseks suhtlemiseks või kehtestades piirangud suhtlemise sisule.

(21)  Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud kohustuses või keelus.

(22)  Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu tagasi võtnud, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt, oma siseriiklike õigusaktide alusel, vastu oma siseriiklike õigusaktide kohase kaitsemeetme.

(23)  Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tähenda selle sätete rakendamine mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste või peatatud, alternatiivsete, tingimisi kohaldatavate või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(24)   Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel vastu võetud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja menetlustega.

(25)  Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastuvõetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt vastuvõetud vabadusekaotuseta meetme asemel, näiteks ennetava vahistamise alternatiivina või karistuse täitmise tingimusliku peatamisena. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses kriminaalkaristuse kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetmete rikkumise eest kriminaal- või muid karistusi.

(26)  Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikule olukorrale sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(27)  Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise saavutamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem põhimõtet.

(28)  Kaitstavalt isikult ei tohiks nõuda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest tulenevate kulude kandmist, mis ei ole proportsionaalsed võrreldes sarnase siseriikliku juhtumiga. Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ning selle tunnustamise otsese tagajärjena ei tohiks kaitstavalt isikult nõuda täiendava siseriikliku menetluse algatamist, et saada täidesaatvalt asutuselt otsus, millega võetaks vastu mis tahes meede, mis oleks sarnasel juhul kättesaadav siseriiklike õigusaktide alusel, et tagada kaitstava isiku kaitse.

(29)  Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(30)  Ilma et sellega piirataks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas nõuda neilt, kes vastutavad nende kriminaalmenetluses osalevate kohtunike, prokuröride, politseiametnike ja kohtutöötajate koolituse eest, kes on seotud menetlusega, mille eesmärk on anda välja või tunnustada Euroopa lähenemiskeeldu, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(31)  Et lihtsustada käesoleva direktiivi kohaldamise hindamist, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomased andmed, mis on seotud siseriiklike menetluste kohaldamisega Euroopa lähenemiskeelu suhtes, vähemalt selles osas, mis puudutab taotletud, välja antud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvu. Sellega seoses oleksid kasulikud ka teist tüüpi andmed, näiteks asjaomaste kuritegude liigi kohta.

(32)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta ohustatud isikuid, ei suuda liikmesriigid hõlmatud olukordade piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning ulatuse ja võimaliku mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)  Käesolev direktiiv peaks aitama tugevdada ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, näiteks nõukogu raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(34)  Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades)(4), nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega)(5) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni(6) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt kõnealuse õigusakti sätetele.

(35)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral lisama teabe Euroopa lähenemiskeelu kohta kuriteoohvrite kaitset käsitlevatesse olemasolevatesse haridus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse.

(36)  Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta)(7) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

(37)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, toimides kookõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6.

(38)  Käesoleva direktiivi rakendamisel julgustatakse liikmesriike võtma arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis sätestatud õigusi ja põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad anda selle liikmesriigi kohtul või samaväärsel asutusel, kus on välja antud kaitsemeede eesmärgiga kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada isiku elu, kehalist või psühholoogilist puutumatust ja väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust, välja Euroopa lähenemiskeeld, et võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil pärast otsuse teinud riigis sellise teo toimepanemist, mis on olnud või oleks võinud olla eelkõige kriminaalasjades pädevust omava kohtu menetluse objekt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „Euroopa lähenemiskeeld” – ühe liikmesriigi kohtu või samaväärse asutuse poolt seoses kaitsemeetmega tehtud otsus, mille alusel teise liikmesriigi kohus või samaväärne asutus võtab siseriikliku õiguse alusel asjakohase meetme või meetmed eesmärgiga jätkata kaitstava isiku kaitsmist;
   2) „kaitsemeede” – otsuse teinud riigis siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt vastu võetud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes kaitstava isiku kaitseks üks või mitu artiklis 5 osutatud kohustust või keeldu, eesmärgiga kaitsta kaitstavat isikut ohustava isiku kuriteo eest, mis võib ohustada kaitstava isiku elu, kehalist või psühholoogilist puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust;
   3) „kaitstav isik” – füüsiline isik, kes on kaitse objektiks tulenevalt otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeetmest;
   4) „ohustav isik” – füüsiline isik, kelle suhtes on kehtestatud üks või mitu artiklis 5 osutatud kohustust või keeldu;

5)  „otsuse teinud riik” – liikmesriik, kus on ▌ vastu võetud kaitsemeede, mis on Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks;

6)  „täidesaatev riik” – liikmesriik, kellele Euroopa lähenemiskeeld on tunnustamiseks edastatud;

7)  „järelevalvet teostav riik” – liikmesriik, kellele on edastatud nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus.

Artikkel 3

Pädevate asutuste määramine

1.  Iga liikmesriik teatab komisjonile, millised kohtud või samaväärsed asutused on tema siseriiklike õigusaktide alusel pädevad käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama, kui asjaomane liikmesriik on vastavalt otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

2.  Komisjon teeb saadud teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ▌. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest, mis on seotud lõikes 1 osutatud teabega.

Artikkel 4

Pöördumine keskasutuste poole

1.  Iga liikmesriik võib määrata oma pädevaid asutusi abistama keskasutuse või, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud, mitu keskasutust.

2.  Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse või keskasutused vastutama Euroopa lähenemiskeelu edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Seetõttu võib kogu pädevate asutuste vahelise suhtluse, konsulteerimise, teabevahetuse ning päringute ja teadete esitamise korraldamiseks kasutada vajaduse korral asjaomase liikmesriigi määratud keskasutuse või keskasutuste abi.

3.  Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab komisjonile määratud keskasutuse või keskasutustega seotud teabe. Edastatud teave on otsuse teinud riigi kõigile asutustele siduv.

Artikkel 5

Siseriiklike õigusaktide kohase kaitsemeetme olemasolu kui eeltingimus

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist kohustust või keeldu:

   a) keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;
   b) keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine; või
   c) keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või selle reguleerimine.

Artikkel 6

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine

1.  Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda, kui kaitstav isik otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui kaitstav isik otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise otsuse tegemisel võtab otsuse teinud riigi pädev asutus muu hulgas arvesse selle ajaperioodi või nende ajaperioodide pikkust, mille jooksul kaitstav isik kavatseb viibida täidesaatvas riigis, ja kaitsevajaduse tõsidust.

2.  Otsuse teinud riigi pädev asutus võib Euroopa lähenemiskeelu välja anda ainult kaitstava isiku taotlusel ja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et kaitsemeede vastab kõikidele artiklis 5 sätestatud nõuetele.

3.  Kaitstav isik ▌ võib esitada taotluse Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks kas otsuse teinud riigi pädevale asutusele või täidesaatva riigi pädevale asutusele. Kui selline taotlus esitatakse täidesaatvas riigis, siis edastab selle riigi pädev asutus kõnealuse taotluse viivitamata otsuse teinud riigi pädevale asutusele ▌.

4.  Enne Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist antakse ohustavale isikule õigus esitada oma seisukohti ja õigus kaitsemeede vaidlustada, kui tal ei ole olnud neid õigusi kaitsemeetme vastuvõtmiseni viinud menetluses.

5.  Kui pädev asutus ▌ võtab vastu kaitsemeetme, mis sisaldab ühte või mitut artiklis 5 osutatud kohustust või keeldu, teavitab ta kaitstavat isikut mis tahes asjakohasel viisil vastavalt siseriiklike õigusaktide kohastele menetlustele võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki, ja samuti sellise taotluse põhitingimustest. Kõnealune asutus soovitab kaitstaval isikul esitada taotlus enne otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumist.

6.  Kui kaitstaval isikul on eeskostja või esindaja, võib selline isik esitada lõigetes 2 ja 3 osutatud taotluse kaitstava isiku nimel.

7.  Kui taotlus Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks lükatakse tagasi, teavitab otsuse teinud riigi pädev asutus kaitstavat isikut vajaduse korral õiguskaitsevahenditest, mida võib siseriiklike õigusaktide alusel tema otsuse suhtes võtta.

Artikkel 7

Euroopa lähenemiskeelu vorm ja sisu

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja vastavalt käesoleva direktiivi I lisas esitatud vormile. See sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

   a) kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti kõnealuse isiku eeskostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;
   b) kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise periood või perioodid, kui see on teada;
   c) otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;
   d) viide (näiteks number või kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel võetakse vastu Euroopa lähenemiskeeld;
   e) kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise;
   f) ohustava isiku suhtes Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega kehtestatud kohustused või keelud, nende kestus ning viide karistusele või sanktsioonile, kui see on ette nähtud, mille võib määrata vastava kohustuse või keelu rikkumise korral;
   g) selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, kui need on olemas, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;
   h) ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;
   i) kui otsuse teinud riigi pädeval asutusel on selline teave olemas ilma täiendava järelepärimiseta, siis asjaolu, kas kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi;
   j) vajaduse korral muud asjaolud, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;
   k) vajaduse korral selgesõnaline viide sellele, et nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba järelevalvet teostavale riigile edastatud, ning nimetatud riigis sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

Artikkel 8

Edastamise kord

1.  Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi pädevale asutusele, teeb ta seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et täidesaatva riigi pädeval asutusel oleks võimalik selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

2.  Kui kas täidesaatva riigi või otsuse teinud riigi pädev asutus on kõnealuse teise riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane vajaliku teabe saamiseks kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta)(8)osutatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, Eurojusti liikmesriikide liikmete või kõnealuse riigi Eurojusti töö koordineerimise riikliku süsteemi kaudu.

3.  Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab Euroopa lähenemiskeelu, ei ole pädev seda tunnustama, edastab kõnealune asutus Euroopa lähenemiskeelu ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 9

Täidesaatvas riigis võetavad meetmed

1.  Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab artikli 8 kohaselt edastatud Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel viivitamata seda lähenemiskeeldu ning teeb otsuse, millega võetakse vastu mis tahes meede, mis oleks võimalik selle riigi õigusaktide alusel sarnasel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele artiklis 10 sätestatud mittetunnustamise põhjusele.

2.  Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt vastavalt lõikele 1 vastu võetud meede või mis tahes muu artiklis 11 osutatud hilisema otsuse alusel võetud meede vastab võimalikult suures ulatuses otsuse teinud riigis võetud kaitsemeetmele.

3.  Täidesaatva riigi pädev asutus teatab ohustavale isikule, otsuse teinud riigi pädevale asutusele ja kaitstavale isikule kõigist meetmetest, mis on võetud lõike 1 kohaldamisel, samuti sellise meetme rikkumisest tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega ja vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kaitstava isiku aadressi ega muid kontaktandmeid ei avaldata ohustavale isikule, kui see ei ole vajalik seoses lõike 1 kohaldamiseks võetud meetme jõustamisega.

4.  Kui täidesaatva riigi pädev asutus leiab, et Euroopa lähenemiskeelus vastavalt artiklile 7 edastatud teave ei ole täielik, teavitab ta sellest viivitama otsuse teinud riigi pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning määrab mõistliku tähtaja puuduva teabe esitamiseks.

Artikkel 10

Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise põhjused

1.  Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest järgmistel asjaoludel:

   a) Euroopa lähenemiskeeld ei ole lõplik või seda ei ole lõpule viidud täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul;
   b) artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud;
   c) kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuritegu;
     d) kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuste õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;
   e) täidesaatva riigi õigusaktide alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks;
   f) kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on vastu võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub tema siseriiklike õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;
   g) Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;
   h) täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses kaitsemeede on vastu võetud;
   i) kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

2.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus keeldub ühe eelnimetatud põhjuse kohaldamisel Euroopa lähenemiskeeldu tunnustamast, toimib ta järgmiselt:

   a) teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata oma keeldumisest ja selle põhjustest;
   b) teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;
   c) teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral õiguskaitsevahenditest, mida võib siseriiklike õigusaktide alusel võtta tema otsuse suhtes.

Artikkel 11

Täidesaatva riigi kohaldatav õigus ja pädevus

1.  Täidesaatval riigil on pädevus võtta pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist oma riigis meetmeid ja neid jõustada. Artikli 9 lõikes 1 ette nähtud otsuse suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte, sealhulgas eeskirju täidesaatvas riigis seoses Euroopa lähenemiskeeluga vastu võetud otsuste suhtes õiguskaitsevahendite võtmise kohta.

2.  Täidesaatva riigi poolt pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist võetud ühe või mitme meetme rikkumise korral on täidesaatva riigi pädeval asutusel lõike 1 kohaldamisel pädevus teha järgmist:

   a) kehtestada sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel käsitatav kuriteona;
   b) teha rikkumiste kohta muid kui kriminaalõiguslikke otsuseid;
   c) võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, vajaduse korral kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

3.  Kui täidesaatvas riigis ei ole sarnase juhtumi korral võimalik siseriiklikku meedet võtta, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

Artikkel 12

Rikkumisest teavitamine

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust või järelevalvet teostava riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetme või meetmete rikkumisest. Teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 13

Otsuse teinud riigi pädevus

1.  Otsuse teinud riigi pädeval asutusel on ainupädevus teha otsuseid, mis on seotud järgmisega:

   a) kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu uuendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine;
   b) kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme kehtestamine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsuse või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsuse alusel.

2.  Lõike 1 kohaselt tehtud otsuste suhtes kohaldatakse otsuse teinud riigi õigusakte.

3.  Kui nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on teisele liikmesriigile juba edastatud või edastatakse pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, võetakse edasised otsused vastu kooskõlas kõnealuste raamotsuste asjakohaste sätetega.

4.  Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist vastavalt lõikele 1 tehtud otsustest.

5.  Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu vastavalt lõike 1 punktile a tühistanud või tagasi võtnud, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus vastavalt artikli 9 lõikele 1 võetud meetmete jõustamise kohe, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda nõuetekohaselt teavitanud.

6.  Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeeldu vastavalt lõike 1 punktile a muutnud, teeb täidesaatva riigi pädev asutus vajaduse korral järgmist:

   a) muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides vastavalt artiklile 9 või
   b) keeldub muudetud kohustuse või keelu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki kohustuse või keeluga või kui vastavalt artiklile 7 Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik ja otsuse teinud riigi pädev asutus ei ole vastavalt artikli 9 lõikele 4 puuduvat teavet määratud tähtajaks esitanud.

Artikkel 14

Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete jõustamise lõpetamise põhjused

1.  Täidesaatva riigi pädev asutus võib lõpetada Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete jõustamise:

   a) kui on selge alus arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;
   b) kui Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivusaeg on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele lõppenud;
   c) artikli 13 lõike 6 punktis b osutatud juhul;
   d) kui nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.

2.  Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust ja võimaluse korral kaitstavat isikut viivitamata sellisest otsusest.

3.  Enne meetmete jõustamise lõpetamist vastavalt lõike 1 punktile b võib täidesaatva riigi pädev asutus taotleda, et otsuse teinud riigi pädev asutus esitaks teavet selle kohta, kas Euroopa lähenemiskeeluga pakutav kaitse on menetlemisel oleva juhtumi asjaolusid arvestades veel vajalik. Otsuse teinud riigi pädev asutus vastab sellisele taotlusele viivitamata.

Artikkel 15

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise prioriteet

Euroopa lähenemiskeeldu tunnustatakse sama prioriteediga kui sarnast siseriiklikku juhtumit, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas asja kiireloomulisust, kaitstava isiku eeldatavat saabumiskuupäeva täidesaatva riigi territooriumile ning võimaluse korral kaitstavat isikut ähvardava ohu taset.

Artikkel 16

Pädevate asutuste vahelised konsultatsioonid

Vajaduse korral võivad otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et hõlbustada käesoleva direktiivi sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 17

Keeled

1.  Otsuse teinud riigi pädev asutus tõlgib Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

2.  Täidesaatva riigi pädev asutus tõlgib artiklis 12 osutatud vormi otsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

3.   Iga liikmesriik võib kas käesoleva direktiivi vastuvõtmisel või hiljem kinnitada avalduses, mis antakse hoiule komisjoni, et ta tunnistab tõlget ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde.

Artikkel 18

Kulud

Käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

Artikkel 19

Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1.  Liikmesriigid võivad jätkata selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise ajal, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad veelgi lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmetega seotud menetlusi.

2.  Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmetega seotud menetlusi.

3.  Liikmesriigid teatavad ▌komisjonile hiljemalt…*(9), milliste lõikes 1 osutatud kehtivate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Samuti teatavad liikmesriigid ▌ komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist kõigist lõikes 2 osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

Artikkel 20

Seos muude õigusaktidega

1.  Käesolev direktiiv ei mõjuta määruse (EÜ) nr 44/2001, määruse (EÜ) nr 2201/2003, vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist.

2.  Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK ja nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK kohaldamist.

Artikkel 21

Rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … *(10). Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi sätestavad liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad ▌ komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Andmete kogumine

Et lihtsustada käesoleva direktiivi kohaldamise hindamist, edastavad liikmesriigid komisjonile asjakohased andmed, mis on seotud siseriiklike menetluste kohaldamisega Euroopa lähenemiskeelu suhtes, vähemalt selles osas, mis puudutab taotletud, välja antud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvu.

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt ...(11)* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

EUROOPA LÄHENEMISKEELD

(osutatud artiklis 7)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU … DIREKTIIV 2011/…/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA(12)

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

Otsuse teinud riik:

Täidesaatev riik:

a) Kaitstava isiku andmed:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadressid/elukohad:

– otsuse teinud riigis:

– täidesaatvas riigis:

– mujal:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

Kas kaitstavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi (kui teave on kättesaadav ilma täiendava järelepärimiseta)?

? Jah.

? Ei.

? Ei ole teada.

Kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega, andmed selle füüsilise isiku eestkostja või esindaja kohta:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Töökoha aadress:

b) Kaitstav isik on otsustanud asuda elama täidesaatvasse liikmesriiki või juba elab seal või on otsustanud viibida täidesaatvas liikmesriigis või juba viibib seal.

Kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda täidesaatvas liikmesriigis elama või seal viibida (kui on teada):

Periood(id) (kui on teada):

c) Kas kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse on antud tehnilisi vahendeid kaitsemeetme jõustamiseks:

? Jah; palun esitage kasutatavate vahendite lühiülevaade:

? Ei.

d) Euroopa lähenemiskeelu välja andnud pädev asutus:

Ametlik nimi:

Täielik aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Kontaktisiku(te) andmed

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

E-post (olemasolu korral):

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

e) Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks oleva kaitsemeetme kirjeldus:

Kaitsemeede anti välja (kuupäev: PP-KK-AAAA):

Kaitsemeede jõustus (kuupäev: PP-KK-AAAA):

Kaitsemeetme toimiku viitenumber (olemasolu korral):

Kaitsemeetme vastu võtnud asutus:

f) Punktis e osutatud kaitsemeetme kehtestamist põhjustanud faktid ja asjaolud, sealhulgas vajaduse korral õigusrikkumise liik:

g) Andmed kohustus(t)e või keelu/keeldude kohta, mis on kaitsemeetmega kehtestatud ohustava isiku suhtes:

Kohustus(t)e laad: (võib märgistada mitu ruudukest):

? keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

– selle ruudukese märgistamise korral palun täpsustage, millistesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse on ohustaval isikul keelatud siseneda:

? keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;

– selle ruudukese märgistamisel palun esitage kõik asjakohased üksikasjad:

? ▌ keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine;

– selle ruudukese märgistamisel palun täpsustage, millist kaugust tuleb ohustaval isikul kaitstava isiku suhtes järgida:

Palun täpsustage, milliseks ajavahemikuks on eespool nimetatud kohustus(ed) ohustava isiku suhtes kehtestatud:

▌ Karistus või sanktsioon (kui see on ette nähtud), mida on võimalik määrata keelu rikkumise korral:

h) Andmed ohustava isiku kohta, kelle suhtes on kehtestatud punktis g loetletud kohustus(ed):

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Olemasolu korral varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadressid/elukohad:

– otsuse teinud riigis:

– täidesaatvas riigis:

– mujal:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

Võimaluse korral märkida järgmised andmed:

– Isiku isikut tõendava dokumendi (isikut tõendavate dokumentide) liik ja number (ID-kaart, pass):

Kas ohustavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi (kui teave on kättesaadav ilma täiendava järelepärimiseta)?

? Jah.

? Ei.

? Ei ole teada.

i) Muud asjaolud, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist (täitmine vabatahtlik):

j) Muu kasulik teave (näiteks vajaduse ja kättesaadavuse korral teave teiste liikmesriikide kohta, kus sama kaitstava isiku kaitseks on varem võetud kaitsemeetmeid):

k) Palun märgistage sobiv ruuduke (vajaduse korral) ja täitke järgmised andmed:

? nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus on juba edastatud teisele liikmesriigile

– Selle ruudukese märgistamisel palun esitage pädeva asutuse kontaktandmed, kellele kohtuotsus on edastatud:

? nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba edastatud teisele liikmesriigile

– Selle ruudukese märgistamisel palun esitage pädeva asutuse kontaktandmed, kellele järelevalvemeetmete rakendamise otsus on edastatud:

Euroopa lähenemiskeelu välja andnud asutuse ja/või selle esindaja allkiri, millega kinnitatakse lähenemiskeelu sisu täpsust:

Nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Kuupäev:

Toimiku viide (olemasolu korral):

(Vajaduse korral) Ametlik tempel:

II LISA

VORM

(osutatud artiklis 12)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU … DIREKTIIV 2011/…/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA(13)

TEADE EUROOPA LÄHENEMISKEELU ALUSEKS OLEVA KAITSEMEETME RIKKUMISE KOHTA

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

a) Ohustava isiku isikuandmed

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Olemasolu korral varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadress:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

b) Kaitstava isiku isikuandmed:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadress:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

c) Euroopa lähenemiskeelu üksikasjalikud andmed:

Lähenemiskeelu väljaandmise kuupäev:

Toimiku viide (olemasolu korral):

Lähenemiskeelu välja andnud asutus:

Ametlik nimi:

Aadress:

d) Täidesaatvas riigis Euroopa lähenemiskeeluga kooskõlas võetud kaitsemeetme (olemasolu korral) kohaldamise eest vastutava asutuse andmed:

Asutuse ametlik nimi:

Kontaktisiku nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna suunanumber) (number)

E-post:

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

e) Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisele järgnenud täidesaatva liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kohustus(t)e rikkumine ja/või muud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua edasise otsuse tegemise:

Rikkumine on seotud järgmis(t)e kohustus(t)ega (võib märgistada rohkem kui ühe ruudukese):

? keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

? keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;

? keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine;

? muu meede, mis vastab Euroopa lähenemiskeelu aluseks olevale kaitsemeetmele ja mille täidesaatva riigi pädev asutus on võtnud pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist

Rikkumis(t)e kirjeldus (koht, kuupäev ja konkreetsed asjaolud):

Vastavalt artikli 11 lõikele 2:

– rikkumise tagajärjel täidesaatvas riigis võetud meetmed;

– rikkumise võimalik õiguslik tagajärg täidesaatvas riigis.

Muud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua edasise otsuse tegemise

Kõnealuste asjaolude kirjeldus:

f) Selle isiku andmed, kellega võtta ühendust rikkumise kohta lisateabe saamiseks:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

E-post:

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

Teate väljastanud asutuse ja/või selle esindaja allkiri, millega kinnitatakse teate sisu õigsust:

Nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Kuupäev:

Ametlik tempel (olemasolu korral):

(1) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta seisukoht.
(2) ELT L 337, 16.12.2008, lk 102.
(3) ELT L 294, 11.11.2009, lk 20.
(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(5) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.
(6) ELT L 151, 11.6.2008, lk 39.
(7) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.
(8) ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.
(9)* Kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(10)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(11)** Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(12)* Käesoleva direktiivi number ja kuupäev.
(13)* Käesoleva direktiivi number ja kuupäev.


Inimkaubandus ***I
PDF 188kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning ohvrite kaitset ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2002/629/JSK (KOM(2010)0095 – C7-0087/2010 – 2010/0065(COD))
P7_TA(2010)0471A7-0348/2010

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0095);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0087/2010);

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide poolt õigusakti eelnõule esitatud täiendusi;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. oktoobri 2010. aasta arvamust;

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega;

–  võttes arvesse nõukogu esindaja 25. novembri 2010. aasta kirjaga võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4 heaks;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühisarutelu vastavalt kodukorra artiklile 51;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0348/2010),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK

P7_TC1-COD(2010)0065


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2011/36/EL) lõplikule kujule.)


ELi ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping ***
PDF 182kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (15507/2010 – C7-0392/2010 – 2010/0108(NLE))
P7_TA(2010)0472A7-0346/2010

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15507/2010);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu eelnõu (14654/2010);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0392/2010);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A7-0346/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.


Territoriaalne, sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus
PDF 305kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon tõelise territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamise kohta ELis – ülemaailmse konkurentsivõime vältimatu tingimus? (2009/2233(INI))
P7_TA(2010)0473A7-0309/2010

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning eelkõige selle I jaotist ja XVIII jaotist;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25.–26. märtsi 2010. aasta kohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

–  võttes arvesse OECD 2009. aasta aruannet;

–  võttes arvesse 2006. aasta OECD LEED partnerluse ja kohalike omavalitsuste foorumil koostatud suunist eduka partnerluse kohta;

–  võttes arvesse globaalset konkurentsivõime raportit 2009–2010 (Maailma Majandusfoorum, Genf, Šveits, 2009);

–  võttes arvesse sõltumatut aruannet pealkirjaga „Ühtekuuluvuspoliitika reformikava. Piirkondlik lähenemine Euroopa Liidu väljakutsete ja ootustega toimetulemiseks”, mille koostas Fabrizio Barca regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri tellimusel aprillis 2009;

–  võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu tegevuskava ELi ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, mis on koostatud Brüsselis 2009. aasta detsembris;

–  võttes arvesse Euroopa Piirkondade Assamblee resolutsiooni 2013. aasta järgse regionaalpoliitika kohta, mis võeti vastu Euroopa Piirkondade Assamblee üldkogul 8. novembril 2007 Udines Itaalias;

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja programme käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta (KOM(2008)0301);

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni struktuurifondide määruse rakendamise kohta 2007–2013 ning riiklikke ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja rakenduskavu käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta(1);

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni parimate tavade kohta regionaalpoliitikas ja takistuste kohta struktuurifondide kasutamisel(2);

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni valitsemistavade ja partnerlussuhete kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitika projektide lähtepunktide kohta(3);

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta(4);

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(5);

–  võttes arvesse neljandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2007)0273);

–  võttes arvesse komisjoni kahekümnendat aastaaruannet struktuurifondide rakendamise kohta (2008) (KOM(2009)0617);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine” (KOM(2009)0615);

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni (riigiabi reformi 2005–2009 kohta)(6) lõiget 37;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0309/2010),

A.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatule on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liikmesriikidevahelise solidaarsuse edendamine üks Euroopa Liidu eesmärk;

B.  arvestades, et liit saab olla ülemaailmses mõistes konkurentsivõimeline üksnes siis, kui sisepoliitika toetab liidu võimet reageerida ülemaailmsetele probleemidele säästva, vähese CO2-heitega ja bioloogilist mitmekesisust kaitsva majanduse abil, ning et majandussurutis on esile toonud selle, et vähem arenenud piirkondade taastumisvõime on madalam;

C.  arvestades, et konkurentsivõime ja ühtekuuluvus ei ole vastuolulised ega kokkusobimatud, vaid vastastikku täiendavad;

D.  arvestades, et vaatamata olulistele edusammudele, mida liidus on tehtud lähenemise vallas, on märgata ELi piirkondade vaheliste territoriaalsete erinevuste süvenemise suundumust, näiteks seoses juurdepääsetavusega eelkõige struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade puhul, kuid samuti piirkonnasisesel tasandil ja ELi territooriumide siseselt, mis võib kaasa tuua territoriaalse eraldatuse ning süvendada ELi piirkondade erinevusi heaolutasemes ja kahjustada ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

E.  arvestades, et OECD soovitas oma 2009. aasta aruandes pikaajalist majanduskasvu, milles keskendutaks maksustamisele, investeeringutele infrastruktuuri, haridusele ja tööjõule, samuti tootmisturgude reguleerimisele, et nende rolli esile tõsta;

F.  arvestades, et Maailma Majandusfoorum juhtis oma 2009. aasta ülemaailmse konkurentsivõime raportis ja ka teistes raportites tähelepanu infrastruktuuri olulisele rollile kui ühele kaheteistkümnest sambast, mille alusel ülemaailmset konkurentsivõimet hinnatakse, ning täpsustas, et kvaliteetne infrastruktuur on oluline vahend vahemaa mõju vähendamiseks, välisinvesteeringute ligitõmbamiseks ja majandusarengu võimalikkuse tagamiseks;

G.  arvestades, et konkurentsivõime saavutamine on võimalik ainult juhul, kui majanduskasv on tõeliselt jätkusuutlik kogu ELis;

H.  arvestades, et aruandes „Innovaatilise Euroopa loomine”, mille esitas pärast Hampton Courti tippkohtumist loodud ja Esko Aho juhitud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu ekspertrühm, määratakse kindlaks peamised valdkonnad – e-tervis, ravimitööstus, transport ja logistika, keskkond, digitaalne infosisu, energeetika ja julgeolek –, kus innovatsiooniturg võib toimida ja riiklikul poliitikal võib olla oluline osa;

I.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et tunnistataks arengu taseme ja piiride erinevat lähtepositsiooni ning seataks eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse reaalseid asjaolusid ja vajadusi, mis tehakse kindlaks erinevatel valitsustasanditel kõigi asjaosalistega konsulteerides;

J.  arvestades, et 2010. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tunnistas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise tähtsust muu hulgas infrastruktuuri arendamise kaudu, et aidata tagada ELi 2020. aasta strateegia edukus tingimustes, kus uus strateegia peab toime tulema majandusarengu seisakuga;

K.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on osutunud tõhusaks vahendiks, et finantskriisist tulenevatele sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele paindlikult vastata;

L.  arvestades, et lisaks heale infrastruktuurile on konkurentsivõime peamised eeltingimused teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine ning sellele vastavalt kvaliteetse väljaõppe pakkumine piirkonna elanikele;

M.  arvestades, et piirkondadel on oluline roll niisuguse mõju leevendamisel, mida kriis avaldab üldsusele, ning nad peaksid seetõttu võtma omaks partnerluspõhimõtte ja töötama välja asjakohased vahendid, et anda eelhinnang erinevate poliitikate territoriaalsele mõjule, et tegeleda peamiste väljakutsetega, milleks on näiteks kohanemine globaliseerumisega, demograafilised muutused ja nendega kaasnev rahvastikukadu teatavates piirkondades, kliimamuutus, energiaga seotud probleemid ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, ning kriisist tulenevate uute väljakutsetega;

N.  arvestades, et arutelude tulemus programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiate ja programmide osas on näidanud, et programmide kvaliteet ja sidusrühmade osalus on suurenenud igal valitsustasandil, mis on edusamm teel majanduse konkurentsivõime ja tööhõivega seotud Lissaboni eesmärkide täitmisele;

O.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika reformi käigus tuleb seda poliitikat tugevdada Euroopa poliitikate vahelise parema korrelatsiooni ning parema kooskõlastuse ja sünergia kaudu, allutamata ühte poliitikat teisele ning võttes aluseks liidu vajadused ja eesmärgid seoses säästva arenguga;

P.  arvestades, et kohalike ja piirkondlike osalejate kaasamine ühtekuuluvuspoliitikasse kajastub nende piirkonna- ja kohalikes strateegiates, mille eesmärk on edendada majandusarengut ja sotsiaalset kaasatust;

Q.  arvestades, et mahajäänud piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet tugevdatakse nende suutlikkuse arendamisega, sealhulgas erineva infrastruktuuri arendamisega, mis võimaldab juurdepääsu haridusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile;

R.  arvestades, et kuigi nende vahendite ülesehituse teatavad osad, nagu näiteks ühine ajavahemik ja kooskõla Lissaboni tegevuskavaga, võimaldavad koostoimet, jäävad püsima erinevused, nagu näiteks erinevad õiguslikud alused, keskendumine kas teemadele või territooriumidele ning kas jagatud või keskne juhtimine,

Ühtekuuluvuspoliitika kui ülemaailmse konkurentsivõime vältimatu tingimus

1.  rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika saavutusi ja asjaolu, et selle rakendamine on vältimatult vajalik ELi 2020. aasta strateegia edukuseks vahendina piirkondade vaheliste erinevuste kaotamiseks, nende konkurentsivõimelisemaks muutmiseks, struktuurireformide käivitamise hõlbustamiseks ja selleks, et tõhustada piirkondade võimet kohaneda ülemaailmse majanduskliimaga;

2.  hindab seda, et ajavahemikul 2007–2013 on kõik liikmesriigid eraldanud märkimisväärse osa kõigist oma rahalistest eraldistest teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ning teadmistepõhise majanduse väljaarendamisele, mille tulemusena loodi 246 riiklikku või piirkondlikku rakenduskava, mille kaudu eraldati teadus- ja innovatsioonitegevusele umbes 86 miljardit eurot, millest 50 miljardit eurot on juba eraldatud teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevuse tuumikvajadusteks; rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon on otsustava tähtsusega ELi konkurentsivõime paranemiseks ülemaailmsetele väljakutsetele vastamisel, mistõttu tuleb jätkata nendesse valdkondadesse investeerimist ning viia korrapäraselt läbi saavutatud edusammude tulemustepõhiseid hindamisi; soovitab seetõttu järgmist programmiperioodi silmas pidades liikmeriikidel ja komisjonil eraldada struktuurifondidest piisavalt vahendeid teadusuuringutele ja innovatsioonile, eelkõige jätkusuutlikule innovatsioonile, ning soovitab tugevdada teadussuutlikkust; rõhutab vajadust edendada ja kohaldada edukaid mudeleid teadmistekolmnurgas, et tagada piirkondliku teadustegevuse ja innovatsiooni strateegiliste raamistike säästev areng koostöös ettevõtete, uurimiskeskuste, ülikoolide ja riigiasutustega; rõhutab piirkondlike teadmistemahukate innovatsiooniklastrite potentsiaali piirkondliku konkurentsivõime koondamisel ning nõuab struktuurifondide ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi paremat koordineerimist;

3.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tõhusamalt kontsentreerides võib kõnealune poliitika oluliselt kaasa aidata konkurentsivõime, innovatsiooni ja tööhõive edendamisele ELis;

4.  rõhutab nii avaliku sektori (kõikidel valitsustasanditel) kui ka erasektori olulist rolli ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, usalduse taastamisel ja solidaarsuse tekitamisel kriisi ajal ning pärast seda võrdsete võimaluste kindlustamise kaudu juurdepääsu osas riigi investeeringutele, eelkõige infrastruktuuri, uutesse tehnoloogiatesse ja inimkapitali, ning säästva arengu tagamise kaudu;

5.  toonitab asjaolu, et ELi piirkondade majanduslik konkurentsivõime on tihedalt seotud piisaval tasemel tööhõivega, haritud ja oskusliku tööjõuga, sotsiaalse turvalisusega ning juurdepääsuga avalikele teenustele; märgib sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika raames sotsiaalsele ühtekuuluvusele antav toetus suurendab selle poliitika olulisust üldise piirkondliku konkurentsivõime osas ülemaailmsel tasandil;

6.  on seisukohal, et kooskõlas aluslepingutega on ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on vähendada erinevusi arengutasemete vahel ning mis valmistab piirkondi ette, et tulla toime pika- ja lühiajaliste väljakutsetega (globaliseerumine, demograafilised muutused, maapiirkondade elanikkonna vähenemine, kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse), võttes arvesse nende konkreetseid tugevaid ja nõrku külgi, on osutunud Euroopa integratsiooni protsessi jaoks äärmiselt oluliseks;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et teadus-, arendus- ja innovatsiooni- ning ühtekuuluvuspoliitika vahelise sünergia suurendamise abil on võimalik tulla paremini toime ELi 2020. aasta strateegia väljakutsetega; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal peab olema oluline roll ELi 2020. aasta strateegia rakendamises, kuna see edendab struktuurimuutust kogu Euroopas ning toetab olulisi investeerimisprioriteete kõigil tasanditel, nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka piiriülesel, tagades sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid peaksid olema kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega, peab see jääma iseseisvaks poliitikaks, mis on võimeline arvestama piirkondlikke iseärasusi ning toetama nõrgemaid ja kõige enam abi vajavaid piirkondi nende sotsiaal-majanduslike raskuste ja ebasoodsate looduslike tingimustega toimetulekul ning erinevuste vähendamisel; on seisukohal, et juba kasutusel olevate ühtekuuluvuspoliitika suuniste järjepidevuse tagamine säilitaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni piirkondliku mõõtme ja looks töökohti innovaatilistes sektorites;

Territoriaalne ühtekuuluvus – ELi poliitikate mõju kohalikule tasandile

8.  kiidab heaks seisukohad, mida väljendati territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus konkurentsivõime kohta, mis „sõltub nii ühenduste loomisest teiste territooriumidega, kasutamaks ühiseid varasid koordineeritult ja säästvalt”, et kasutada ELi territoriaalse mitmekesisuse pakutavaid võimalusi; rõhutab sellega seoses, et transporditeenuste sujuv ja kooskõlastatud käitamine, piisav juurdepääs telekommunikatsioonile ning ressursside ühiskasutus vastavalt vajadusele sellistes valdkondades nagu energia, tervishoid, teadusuuringud, haridus, keskkonnakaitse ja infrastruktuur on konkurentsivõime täiendava tugevdamise põhitingimused; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi kindlakstegemiseks ja sellele järjekindlaks rakendamiseks;

9.  on seisukohal, et liikmesriigid peavad toetama ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisel ja rakendamisel piirkondlikku lähenemisviisi; võtab teadmiseks, et piirkondade roll varieerub liikmesriikide lõikes, sest see sõltub nende poliitilisest ja haldusstruktuurist; nõuab subsidiaarsuse põhimõtte (selle tugevdatud ja laiendatud kujul, nagu on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus) nõuetekohast kohaldamist ja olukorra parandamist praeguse programmiperioodi ajal detsentraliseerimispõhimõtte edendamise abil kuni kohalike asutuste tasandini välja, et parandada rahaliste vahendite kasutamist; peab sellega seoses kontraproduktiivseks asjaolu, et piirkonnad haldavad keskmiselt üksnes 30,5 % ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarvest ja ülejäänud eelarvet haldavad keskvalitsused; on seetõttu seisukohal, et edaspidi tuleb partnerluse põhimõtet olulisel määral tugevdada;

10.  on arvamusel, et eelkõige piirialadel tulevad esile probleemid, millega EL seisab silmitsi seoses piiride avamise, siseturu väljakujundamise ja globaliseerimise väljakutsetega; rõhutab, et kõnealuste territooriumide konkurentsivõimet võivad vähendada maksu- ja sotsiaalkindlustusalane konkurents, halduskeerukus ning piirkondade- ja riikidevahelised rändevood; rõhutab, et on oluline töötada välja vahendid, mis on vajalikud piiriüleseks koostööks ja mitmetasandiliseks valitsemiseks, ning kutsub komisjoni üles edendama teabe- ja parimate tavade vahetust;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et territoriaalsel ühtekuuluvusel on horisontaalne, mitut sektorit hõlmav iseloom ja et liidu poliitikavaldkonnad peavad seetõttu aitama kaasa selle saavutamisele; kinnitab, et see mõiste ei piirdu regionaalpoliitika mõjuga, vaid puudutab ka kooskõlastamist liidu muude poliitikavaldkondadega, mis on suunatud säästvale arengule ja võimaldavad reaalseid tulemusi piirkondlikul tasandil, et arendada välja ja kasutada täielikult ära piirkondade erilist potentsiaali ja suurendada nende mõju kohapeal, tõsta piirkondade konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning saavutada territoriaalne ühtekuuluvus; on arvamusel, et keskendumine, koostöö ja sidemed on territoriaalse ühtekuuluvuse põhilised tugisambad, mille abil saavutada ELis paremini tasakaalustatud territoriaalne areng;

12.  toonitab, et mitmetasandiline valitsemine toob endaga kaasa programmide vastutusalade ülekandmise, mis võimaldab territoriaalse koostöö potentsiaali paremat ärakasutamist, ja et seetõttu tuleks rakendada mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid, et liit saaks püüelda ühiste eesmärkide poole, kasutades sidusaid ja tulemustele suunatud meetmeid, tehes samal ajal kindlaks konkreetsed piirkondlikud ja kohalikud prioriteedid;

13.  tunneb heameelt algatuste URBAN ja LEADER tulemuste üle ning rõhutab vajadust kasutada kõnealust varem saadud kogemust ja sellega seotud parima tava näiteid maa- ja linnapiirkondade integreeritud ja tasakaalustatud arengu raamistiku loomiseks iga piirkonna vajadustele vastavalt; kutsub komisjoni üles uurima ja esildama töömeetodeid, mis toetavad linna- ja maapiirkondade partnerlust ning mille abil võideldakse maapiirkondade elanikkonna vähenemise vastu ja samal ajal antakse hoogu säästvale linnapiirkondade arengule, kuna ligi 80 % ELi elanikkonnast elab linnapiirkondades; juhib tähelepanu asjaolule, et piirkondlikus majandusarengus on dünaamiline roll nii linna- kui ka maapiirkondadel, ning rõhutab järgmist programmiperioodi silmas pidades vajadust investeerida nii linnu kui ka linnalähedasi piirkondi hõlmavatesse projektidesse ning parema kooskõlastamise järele maaelu arendamise programmidega;

Ühtekuuluvuspoliitika mõju maksimeerimine majanduse konkurentsivõime tõstmiseks

14.  peab partnerlust ühtekuuluvuspoliitika sisu määratlemisel keskseks põhimõtteks, kusjuures alt-üles lähenemisviis toetab haldussuutlikkust ja programmide koostamise kvaliteeti; usub, et ELi majanduse konkurentsivõime suurendamiseks peavad kõik valitsemistasandid olema sidusad, üksteist täiendavad ja tulemuslikud; kutsub komisjoni üles esitama partnerluspõhimõtte selgema määratluse, et tagada ehtsate partnerluste asutamine piirkondlike ja kohalike asutustega ning hõlbustada parimate tavade vahetust piirkondade vahel;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et kaasrahastamine on üks ühtekuuluvuspoliitika nõuetekohase haldamise põhiprintsiipe; nõuab, et selle kohaldamist jätkataks, kuigi kriisi tõttu on riigi kulutusi piiratud;

16.  toonitab vajadust edendada ettevõtlikkust ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ning tunnustab olulist rolli, mida nad on etendanud majandusliku konkurentsivõime edendamisel ja töökohtade loomisel; rõhutab vajadust vaadata läbi ja ühendada Euroopa konkurentsivõimet toetavad ELi õigusaktid, et ratsionaliseerida halduskorda, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige VKEde jaoks, ning võtta kasutusele innovaatilised stimuleerimismehhanismid, mis põhinevad aruka, säästva ja integreeriva kasvuga seotud eesmärkide saavutamisel, ja edendada tihedamat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude finantseerimisasutustega; hindab sellega seoses finantskorraldusvahendite pakutavat lisandväärtust ning ergutab nende, samuti käibefondide ja üldiste toetuste võimalikult laialdast kasutamist, et saavutada positiivne sünergia ja maksimeerida tulemusi; nõuab ka lihtsustatud juurdepääsu riskikapitalile ja mikrofinantseerimisele;

17.  toonitab lisaks, et ühtekuuluvuspoliitika tõhus rakendamine sõltub suurel määral sellest, kuidas see on kavandatud, ning et seetõttu on ülioluline kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused varases etapis tulevase ühtekuuluvuspoliitika kujundamisse ja rakendamisse; rõhutab samuti vajadust töötada välja horisontaalsed ja vertikaalsed partnerlused kõikide tasandite riigiasutuste vahel, et saavutada võimalikult tõhus valitsemine mitmetel tasanditel; tuletab meelde, et mitmetasandiline valitsemine on üks ühtekuuluvuspoliitika põhiprintsiip ning et see on hädavajalik otsustusprotsessi kvaliteedi tagamiseks; rõhutab sellega seoses ka seda, kui oluline on piirkondlike ametiasutuste partnerlus Regioonide Komiteega;

18.  tunneb heameelt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 muutmise üle, mis lihtsustab struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamise korda, ning kutsub komisjoni üles jätkama selliste menetluste lihtsustamist, et tagada nende paindlikkus ja vähendada rahalise toetuse saajate halduskoormust, nii et ametiasutused saaksid tegeleda raskete probleemidega õigeaegselt ja kasutada selleks vajalikke ressursse; on seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlus saab pakkuda reaalset tuge, täiendades kohalikul ja piirkondlikul tasandil tehtud jõupingutusi, ning kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamiseks ühtekuuluvuspoliitika raamistikus;

19.  rõhutab seda, kui oluline on erinevuste kaotamise huvides jätkata peamiselt selliste projektide toetamist, mis on suunatud mahajäänud piirkondadele, nii et käesoleva programmiperioodi eeldatav mõju säilitatakse ning on kooskõlas esialgsete ennustustega; märgib, et juurdepääsetavuse ja infrastruktuuride parandamine aitab tõsta mahajäänud piirkondade konkurentsivõimet siseturul ning aitab seega kaasa ka ELi kui terviku välisele konkurentsivõimele; on seisukohal, et sellise toetuse äravõtmine vähendaks esialgsete positiivsete tulemuste mõju;

20.  rõhutab, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika keskendub traditsiooniliselt kõige vaesematele piirkondadele, puudutab see kõiki Euroopa piirkondi nende arengutasemest sõltumata; rõhutab seetõttu vajadust edendada regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärki; kordab, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika, mille eelarve on vähemalt samaväärne praegusega nii absoluutses kui ka suhtelises väärtuses, on eeltingimus ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, et kindlustada arukas, säästev ja kaasav majandus, mis muudab ELi ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks, kui ka tagada kõikide piirkondade harmooniline areng, millega saavutatakse sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk;

21.  on seisukohal, et SKP peab jääma põhiliseks kriteeriumiks, mille alusel määratakse, kas piirkonnad on kõlblikud saama ühtekuuluvuspoliitika raames antavat abi, kuid sellele võib lisada muid mõõdetavaid näitajaid, kui on tõestatud nende asjakohasus, jättes riiklikele ametiasutustele võimaluse kohaldada otsustusprotsessi asjakohasel tasandil muid näitajaid, mis võtavad arvesse piirkondade ja linnade eripära;

22.  rõhutab, kui oluline on rahaliste vahendite eraldamisel võtta arvesse näiteks rannikualade, äärepoolseimate mägipiirkondade, väheneva elanikkonnaga piirkondade või kaugete piirialade ja -linnade eriomadusi; ergutab piirkondi esitama algatusi nende piirkondliku erisuse ärakasutamiseks; kutsub komisjoni üles kohandama erinevaid rahalisi vahendeid lühikeses ja keskpikas perspektiivis lisandväärtuse loomiseks, võttes samal ajal arvesse ka majandus- ja finantskriisi mõju;

23.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas uued finantskorralduse meetodid saaksid parandada ühtekuuluvuspoliitika tõhusust ja mõju, et saavutada väljavalitud projektides parimad võimalikud tulemused;

24.  rõhutab soolise võrdõiguslikkuse positiivset mõju ELi majanduskasvule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning seetõttu ka selle konkurentsivõimele;

Ühtekuuluvuspoliitika kui 2013. aasta järgse perioodi keskne poliitika

25.  toonitab piirkondliku arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse otsustavat rolli kogu Euroopas Euroopa lisandväärtuse kaudu ELi majandusliku konkurentsivõime tugevdamisel ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel, kusjuures piirkondlik lähenemisviis on üks olulisemaid vahendeid majandusliku tasakaalu saavutamiseks;

26.  rõhutab vajadust integreeritud lähenemisviisi järele struktuurifondide kasutamisel olulise vahendina, mis aitab piirkondadel saavutada säästvat kasvu, tööhõivet ja jõukust;

27.  rõhutab vajadust säilitada üleminekukord, et kindlustada ja tõsta saavutatud arengutaset, millele rahastamise järsk vähenemine pärast teatava eesmärgi saavutamist võib negatiivset mõju avaldada; juhib tähelepanu asjaolule, et see tagaks sarnases olukorras olevate piirkondade võrdse kohtlemise, mis samuti võimaldaks programmide tõhusat korraldust;

28.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa üldsuse ootuste aluseks on inimeste vajadused ning eelkõige soov kasutada asjakohast infrastruktuuri ja kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida tuleb pakkuda õiglaselt ning hinnaga, mis on taskukohane kõigile Euroopa kodanikele ega sõltu sellest, kus nad elavad või töötavad; nõuab kindlalt võrdsete võimaluste põhimõtte järgimist ning rõhutab vajadust tagada puudega inimeste jaoks juurdepääs kõikidele infrastruktuuridele ja projektidele, mida rahastatakse struktuurifondide raames;

29.  rõhutab, et teadmiste ja innovatsiooni kui tulevase majanduskasvu ja Euroopa konkurentsivõime tõukejõu tugevdamiseks on vaja parandada hariduse kvaliteeti, suurendada teadustöö tulemuslikkust, edendada innovatsiooni ja teadmussiiret üle kogu liidu, kasutada täielikult ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning tagada, et innovaatiliste ideede alusel töötatakse välja uued tooted ja teenused, mis edendaksid majanduskasvu ja looksid kvaliteetseid töökohti ning aitaksid lahendada nii Euroopa kui ka üleilmseid ühiskondlikke probleeme, edendada ettevõtlust, pöörata peamist tähelepanu kasutajate vajadustele ja turuvõimalustele ning tagada kättesaadav ja piisav rahastamine, milles on põhiroll struktuurifondidel;

30.  rõhutab asjaolu, et majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus annab võimaluse kasutada täiel määral ära teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni potentsiaali ning tagada Euroopa üldsusele paremad elutingimused ning suurema usalduse ELi vastu; valikulisel ja ühendatud investeerimisel teadusuuringutesse, arengusse ja innovatsiooni tuleb arvesse võtta piirkondlikke ja linnapiirkondade võimeid ja potentsiaali ning aidata sellistel peamistel valdkondadel nagu e-tervis, ravimitööstus, transport ja logistika, keskkond, digitaalne infosisu, energeetika ja julgeolek areneda institutsioonide arendamise ja suutlikkuse suurendamise programmide kaudu;

31.  on seisukohal, et osa teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud rahastamisest tuleks kasutada selleks, et saavutada ja säilitada maailmas juhtiv roll niisugustes sektorites, kus Euroopal juba on konkurentsieelis, ja nendes sektorites, kus sel on uus võimalus juhtima minna;

32.  on seisukohal, et siseturu konsolideerimiseks on vaja erimeetmeid ergutamaks konkurentsi Euroopa tasandil, põhjustamata siiski tasakaalustamatust liikmesriikide seas; on arvamusel, et sellisel viisil on võimalik saavutada piisav stabiilsus ja majanduslik jõukus Euroopa tasandil;

33.  soovitab liikmesriikidel ja komisjonil pöörata suuremat tähelepanu selliste suurprojektide toetamisele, mis hõlmavad kahte või enamat rakenduskava ja avaldavad suurt mõju Euroopa tasandil, tekitades lisandväärtust, luues kvaliteetseid töökohti ja tagades piirkondade säästva arengu;

34.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleb edaspidigi edendada meetmeid, mis loovad võimalikult palju töökohti ning võimaldavad rakendada kohalikke inimressursse ja tagada nende jätkuvat arengut, et kindlustada kõrge tootlikkus;

35.  on jätkuvalt arvamusel, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine on vajalik tingimus, kuid et sellest ei piisa, et tagada majanduslik konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil, milleks on vaja märkimisväärseid investeeringuid sellistes põhivaldkondades nagu energeetika, keskkond, infrastruktuur, haridus, teadus- ja arendustegevus, loovtööstus ja teenused, logistika ja transport;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 79.
(2) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 38.
(3) ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 10.
(4) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 65.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0223.
(6) ELT C290 E, 29.11.2006, lk 97.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika