Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 31. märtsil 2010. aastal New Yorgis toimunud rahvusvahelist doonorriikide konverentsi Haiti uue tuleviku teemal ja Euroopa Parlamendi arengukomisjoni delegatsiooni New Yorgi lähetuse aruannet;

–  võttes arvesse 2010. aasta märtsi tegevuskava Haiti riiklikuks taastamiseks ja arenguks ning selles kirjeldatud peamisi kiireloomulisi algatusi tuleviku heaks;

–  võttes arvesse 18. jaanuaril 2010. aastal Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu erakorralise istungi järeldusi;

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. jaanuari 2010. aasta avaldust Haiti maavärina kohta;

–  võttes arvesse 25. jaanuaril 2010. aastal Montréalis toimunud ettevalmistava ministrite konverentsi järeldusi;

–  võttes arvesse 2007. aasta detsembris kolme Euroopa institutsiooni allkirjastatud Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas;

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni hiljutise maavärina kohta Haitil(1);

–  võttes arvesse 25.–27. juunil 2010. aastal Haitis viibinud Euroopa Parlamendi arengukomisjoni delegatsiooni lähetusaruannet;

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 30. augusti 2010. aasta raportit Haitisse ja Dominikaani Vabariiki lähetatud teabekogumissiooni kohta;

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja komisjoni liikme Kristalina Georgieva 2010. aasta juunis avaldatud ühisdokumenti, milles käsitletakse õpetlikke kogemusi ELi reageerimisest Haiti katastroofile;

–  võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2010. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll”(KOM(2010)0600);

–  võttes arvesse ÜRO stabiliseerimismissiooni Haitis (MINUSTAH);

–  võttes arvesse 2006. aasta mais avaldatud Michel Barnier' raportit Euroopa kodanikukaitsejõu Europe Aid kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et 12. jaanuaril 2010. aastal Haitit tabanud maavärin, mille tugevuseks mõõdeti Richteri skaalal 7,3 magnituudi, põhjustas 222 750 inimese surma, mõjutas 3 miljonit inimest ja sundis ümber asuma ligi 1,7 miljonit inimest, kellest üle miljoni elab endiselt organiseerimata laagrites, mis pidid olema ajutised; arvestades, et inimõiguste kaitse organisatsioonid mõistavad hukka laagrites valitsevad kohutavad elutingimused, eelkõige naisi ähvardava vägistamise ja seksuaalse vägivalla ohu;

B.  arvestades, et riigis, kus 60% elanikkonnast elab maapiirkondades ja 80% täielikus vaesuses, kannatab praegu toidupuudust 2,5–3,3 miljonit inimest;

C.  arvestades, et aasta pärast maavärinat on olukord Haitis endiselt kaootiline, riik on ikka veel hädaolukorras ja taastamistöö algus on vaevaline;

D.  arvestades, et aastakümneid kestnud vaesus, keskkonnaseisundi halvenemine, haavatavus mitmete loodusõnnetuste suhtes, vägivald, poliitiline ebastabiilsus ja diktatuur on muutnud Haiti Ameerika vaeseimaks riigiks, kus enne katastroofi pidi suurem osa 12 miljonist elanikust tulema toime vähem kui kahe dollariga päevas; arvestades, et maavärina põhjustatud kahjustused on veelgi süvendanud riigi suutmatust osutada põhilisi avalikke teenuseid ja vastata seega aktiivselt abi- ja taastamispüüdlustele;

E.  arvestades, et praeguse seisuga on 31. märtsil 2010 New Yorgis rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil Haiti taastamiseks lubatud 10 miljardist dollarist (kahe tähtajaga: 18 kuud ja 3 aastat) tegelikult üle kantud 1,2 miljardit dollarit;

F.  arvestades, et Haiti hiljutine tragöödia osutas vajadusele tõhustada liidu katastroofidele reageerimise vahendeid (humanitaarabi ja liidu kodanikukaitse mehhanism) ja muuta neid tulemuslikumaks, kiiremaks, kooskõlastatumaks ja nähtavamaks;

G.  arvestades, et Haiti ettepanekul moodustati Haiti taastamise ajutine komisjon, et tagada vahendite kooskõlastamine ja tõhus kasutamine ning rakendada Haiti arengu tegevuskava, ning arvestades, et Euroopa Komisjon on peamise abiandjana Haiti taastamise ajutise komisjoni liige ja omab hääleõigust;

H.  arvestades, et riigi taastamisel on suureks probleemiks rusude äravedamine – koristatud on vaid tühine osa varemetest ning praeguse tempoga kulub miljonite kuupmeetrite rusude äravedamiseks vähemalt 6 aastat;

I.  arvestades, et 19. oktoobril 2010. aastal puhkenud kooleraepideemia on nõudnud praeguse seisuga üle 3000 ohvri ning mõjutanud enam kui 150 000 inimest; arvestades, et epideemia levik on esile toonud Haiti riigi ilmselged struktuurilised puudused ning rahvusvahelise abisüsteemi ja MINUSTAHi piiratuse, ning arvestades, et koolerale reageerimist mõjutab praegune valimistest tingitud poliitiline kriis;

J.  arvestades, et ÜRO on kooleraepideemia vastu võitlemiseks taotletud 174 miljonist dollarist kätte saanud vaid 44 miljonit;

K.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon ennustab järgmiseks 12 kuuks 400 000 uut koolerajuhtu, juhul kui epideemiat ei likvideerita;

L.  arvestades, et 28. novembri 2010. aasta valimised, mille esialgsed tulemused tehti teatavaks detsembri alguses, on põhjustanud Haitis vägivaldseid meeleavaldusi ja mitmete pettusesüüdistuste esitamist; arvestades, et rahvusvaheline üldsus peaks toetama läbipaistvat ja õiguspärast valimisprotsessi, et tagada riigi taastamiseks hädavajalikud ausad valimised, ning arvestades, et kodanike kaitse peab olema prioriteediks,

1.  väljendab veel kord solidaarsust maavärina ohvriks langenud ja koolera käes kannatavate Haiti elanikega, ning rõhutab, et taastamistöö peab toimuma Haiti elanike ja kodanikuühiskonnaga konsulteerides ja neid kaasates;

2.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit võtaksid kindla ja pikaajalise kohustuse täita kõik New Yorgis rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil antud lubadused ning toimetada rahalised vahendid viivitamata kohale; rõhutab lisaks, et maavärinajärgset häda- ja taastamisabi tuleb anda annetustena, mitte võlgu tekitavate laenudena;

3.  tuletab meelde, et Haiti laastava maavärina järel oli rahvusvaheline üldsus ulatuslikult kaasatud ja näitas üles tõelist poliitilist tahet toetada Haiti taastamistööd teistsugusel viisil, vältides mineviku vigu, ning kõrvaldada lõplikult Haiti vaesuse sügavad põhjused;

4.  avaldab kahetsust Haiti katastroofi suuruse pärast, mille tagajärjed on ka aasta pärast maavärinat veel hästi näha; avaldab heameelt Euroopa Komisjoni poolt Haitile ette nähtud humanitaarabi summa üle, milleks on 120 miljonit eurot (millest 12 miljonit koolera vastu võitlemiseks), liikmesriikide poolt ette nähtud humanitaarabi summa üle, milleks on ligikaudu 200 miljonit eurot, ning rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest vastutava Euroopa Komisjoni voliniku ning humanitaarabi peadirektoraadi ja selle ekspertide kaasatuse üle;

5.  rõhutab, et klastrite moodustamine võimaldas kohapealset humanitaartegevust koordineerida, kuid samas ilmnesid ka selle meetodi puudused, kuna humanitaarabi andjaid oli väga palju ja hädaolukord oli linlaste arvukuse tõttu keerukas;

6.  tunneb heameelt humanitaarorganisatsioonide (Punane Rist, valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO) ja liikmesriikide jõupingutuste ja saavutuste üle ning rõhutab humanitaartegevuse nähtamatu mõju tutvustamise olulisust ja asjaolu, et olukord saadi kontrolli alla eelkõige vigastatute eest hoolitsedes, joogivett ja toiduaineid jagades ning ajutist peavarju pakkudes;

7.  tõdeb, et kooleraepideemia tõi selgelt esile Haiti riigi peaaegu täieliku võimetuse lihtsalt ennetatava ja ravitava haiguse korral ning rahvusvahelise abisüsteemi piiratuse riigis, kus tegutseb hulgaliselt humanitaarabi andjaid (12 000 valitsusvälist organisatsiooni); rõhutab, et humanitaarabi andjad ei saa jätkata Haiti riigi puuduste korvamist või tema asemel tegutsemist ja et on hädavajalik võtta lõpuks meetmeid, et tagada pikaajaline areng, eelkõige seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele, joogiveele ja sanitaarteenustele;

8.  väljendab heameelt selle üle, et Haiti taastamist käsitlenud rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil kohustusid komisjon ja liikmesriigid eraldama ühiselt 1,2 miljardit eurot, millest 460 miljonit on Euroopa Komisjoni mittehumanitaarabi; kordab oma nõuet, et Euroopa Liit peaks peamise abiandjana täitma taastamistöös poliitilist juhtrolli;

9.  palub, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid lisaksid Haiti taastamisülesannete hulka ka kohaliku toiduainetootmise ja toiduga kindlustatuse, arendades selleks maapiirkonna infrastruktuuri ja toetades väiketalunikke Haiti taastamiseks eraldatud vahendite jaotamise ühise kava raames ning komisjoni allesjäänud vahendite jaotamise kava vahehindamise raames (New Yorgis väljakuulutatud 460 miljonist on veel kasutusele võtmata 169 miljonit eurot); nõuab Euroopa Komisjoni poolt 2010. aasta märtsis välja kuulutatud uue toiduga kindlustamise tegevusraamistiku rakendamist;

10.  avaldab kahetsust, et Haiti taastamise ajutine komisjon, kellel peaks olema taastamistöö koordineerimisel keskne roll, alustas oma tööd hilinemisega; märgib kahetsusega, et ajutise komisjoni toimimise ja tõhususe kohta puudub teave, ning palub Haiti taastamise ajutise komisjoni liikmeks oleval Euroopa Komisjonil sekkuda, et kiirendada Haiti taastamise ajutise komisjoni volituste elluviimist ja tema toimimine üle vaadata, ning esitada Euroopa Parlamendile aruanne Haiti taastamise ajutise komisjoni tegevuse, vahendite kasutamise ja New Yorgi konverentsil lubatud vahendite tegeliku taastamistööks eraldamise kohta;

11.  tunnistab, et taastamistöö korralduses keskse struktuuri rolli kandva Haiti taastamise ajutise komisjoni tõhusaks toimimiseks on vajalik, et Haiti riik taastaks oma suutlikkuse ja asendaks riigi kõrgema juhtkonna, kes tuleb valida läbipaistva ja õiguspärase valimisprotsessi teel ning kes peaks üles näitama tõelist poliitilist tahet teha eesootaval hiiglaslikul tööpõllul möödapääsmatuid otsuseid;

12.  nõuab, et Haiti valitsus järgiks ja täidaks riiklikus taastamiskavas sisalduvaid kohustusi – tugevdada riigivõimu, tõhustada kohaliku omavalitsuse tasandit, suurendada kohalike ja keskasutuste suutlikkust ning rakendada poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise detsentraliseerimise põhimõtet;

13.  on seisukohal, et kohalikke omavalitsusi ja kodanikuühiskonda tuleb rohkem toetada ja nad otsustamisprotsessi kaasata;

14.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et haitilastel on pealinna ummistavate tonne kaaluvate rusude äravedamiseks üksnes labidad, kirkad ja kärud, mis on olukorra tõsidust arvesse võttes naeruväärne; rõhutab, et rusude äravedamine on Haiti taastamise seisukohast hädavajalik ja märgib kahetsusega, et rusude koristamiseks ei ole eraldatud praktiliselt mingeid rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles andma rahalist ja tehnilist abi rusude äravedamiseks;

15.  palub ÜRO-l missiooni MINUSTAH mandaat läbi vaadata, pöörates seejuures eritähelepanu turvalisusküsimustele, ning tunneb hiljutiste sündmuste (kooleraepideemia ja käimasolevad valimised) valguses muret missiooni tõhususe pärast;

16.  avaldab kahetsust suure eluasemekriisi üle Haitis; rõhutab, et praegu peamiselt pealinna Port-au-Prince'i püstitatud ajutistes laagrites elavate kodutute ümberasustamine on raskendatud, kuna puudub vaba maa, kinnisvarasüsteem on olematu ja mitmed maatükid on diasporaa valdustes, ning kutsub Haiti ametivõime üles näitama poliitilist tahet meetmete võtmiseks, eelkõige sundvõõrandamise näol;

17.  tunneb süvenevat muret elanikkonna kõige haavatavamate rühmade, eelkõige naiste ja laste olukorra pärast maavärina järel, millel olid rasked tagajärjed rohkem kui 800 000 lapsele, keda ohustavad vägivald, seksuaalne kuritarvitamine, inimkaubandus, ärakasutamine ja mahajäetus, ning palub Euroopa Liidul (Euroopa Komisjonil) võtta endale kindlaks kohustuseks taastada laste jaoks elamistingimused, mis pakuvad neile kaitset ja kindlustunnet, eesmärgiga toetada sotsiaalkaitsesüsteemi loomist Haitis ja edendada haridusreformi; nõuab paremaid elutingimusi ja suuremat turvalisust laagrites;

18.  palub Euroopa Liidul teha koostööd Haiti valitsusega, et töötada välja laste õigusi kaitsvad terviklikud õigusaktid, eesmärgiga viia riiklikusse õigusesse sisse mitmest Haiti ratifitseeritud rahvusvahelisest õigusaktist tulenevad kohustused laste õiguste, inimõiguste, orjuse kaotamise ja laste õiguste kaitse valdkonnas;

19.  peab ülioluliseks, et Euroopa Komisjon toetaks vanematest lahutatud laste puhul nende isiku tuvastamist, registreerimist ja pere otsimist ning et riigipiiril rakendataks erilist valvsust, et võidelda lastega kaubitsemise ja nende ebaseadusliku lapsendamise vastu;

20.  rõhutab, et esmatähtis on viivitamata tõsta Haiti riigi suutlikkust kindlustada riigile toimiv demokraatia ja hea valitsemistava, mis on riigi taastamise seisukohalt hädavajalikud, ning tagada kodanikuühiskonna ja Haiti rahva kaasamine;

21.  väljendab tõsist muret praeguse poliitilise kriisi pärast, mis tekkis presidendi- ja parlamendivalimiste tulemuste tõttu, millele sai osaks suur vastuseis ja välisvaatlejate ettevaatlik toetus ning millega praegu tegelevad Ameerika Riikide Organisatsiooni eksperdid, kes loevad hääled uuesti üle; nimetatud eksperdid tegid oma neljapäeval, 13. jaanuaril 2011. aastal esitatud raportis ettepaneku, et valitsuspartei kandidaat Jude Célestin loobuks ilmnenud pettuste tõttu kandideerimast ja tema asemele astuks Michel Martelly;

22.  palub Euroopa Liidul teha kõik endast oleneva, et toetada tugevalt õiguspärast ja läbipaistvat valimisprotsessi ja veebruariks kavandatud teise vooru edukat kulgemist, et vältida Haiti sattumist veelgi sügavamasse kriisi; usub, et üksnes valitud õiguspärane president ja õiguspärased parlamendiliikmed võivad teha vajalikke otsuseid ning taastamistööks on vaja stabiilsust ja poliitilist tahet;

23.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit teeksid tihedat koostööd Haiti tulevaste ametivõimudega ja aitaksid neid kogu taastamisprotsessi kestel riigi institutsioonide ja haldussuutlikkuse rajamisel, uue tasakaalu saavutamisel kõigil tasanditel ja täielikult toimiva demokraatia loomisel;

24.  rõhutab, et Haiti diasporaa saadetud rahalised vahendid kujutavad endast ülimalt olulisi ilma vahendajateta Haiti elanikeni jõudvaid kapitalivooge, mida nad saavad vältimatute vajaduste katmiseks kiiresti kasutusele võtta; palub liikmesriikidel ja Haiti valitsusel kõnealuste vahendite kättetoimetamist lihtsustada ja teha jõupingutusi sellega seotud kulude vähendamiseks;

25.  nõuab tungivalt, et liit ja liikmesriigid säilitaksid Haiti taastamise ja ülesehitamise oma prioriteetide eesotsas; rõhutab, et nüüd on aeg aidata Haitil saada majanduslikult ja poliitiliselt tugevaks ning iseseisvaks riigiks, ja kutsub rahvusvahelist üldsust üles kasutama käesolevat võimalust, et kõrvaldada lõplikult Haiti vaesuse algpõhjused;

26.  palub komisjonil teha humanitaarabi valdkonnas sõlmitud Euroopa konsensuse vaimus olulisi jõupingutusi selleks, et lisada katastroofideks valmistumise ja katastroofiohu vähendamise mõõde koostöös valitsuse, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonnaga nii hädaabi kui ka pikaajalise arengu etappi;

27.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekud, et luua ELi kodanikukaitse mehhanismil põhinev ELi kodanikukaitsejõud;

28.  märgib, et Haitile antakse juba aastakümneid humanitaarabi ja et praegune kriis toob esile hädaabi ning taastamise ja arengu vahelise seostamise tähtsuse; rõhutab, et otsustavalt tähtis on asjaolu, et ÜRO oleks vastutav ja jääks vastutavaks kõigi julgeoleku taastamise, humanitaarabi, taastamistöö ja arenguga seotud tsiviil- ja militaaroperatsioonide koordineerimise eest;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele, Haiti presidendile ja valitsusele, ÜRO peasekretäri asetäitjale humanitaarküsimustes ja hädaabikoordinaatorile, Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile.

(1) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 5.