Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2214(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0377/2010

Esitatud tekstid :

A7-0377/2010

Arutelud :

PV 20/01/2011 - 4
CRE 20/01/2011 - 4

Hääletused :

PV 20/01/2011 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0024

Vastuvõetud tekstid
PDF 164kWORD 81k
Neljapäev, 20. jaanuar 2011 - Strasbourg
ELi jätkusuutlik Kaug-Põhja poliitika
P7_TA(2011)0024A7-0377/2010

Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2011. aasta resolutsioon ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta (2009/2214(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguste konventsiooni (UNCLOS), mis sõlmiti 10. detsembril 1982 ja jõustus 16. novembril 1994;

–  võttes arvesse ÜRO mandrilava piiride komiteed;

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD);

–  võttes arvesse ÜRO 13. septembri 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 19. septembril 1996 allkirjastatud deklaratsiooni Arktika Nõukogu loomise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle neljandat osa, ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut;

–  võttes arvesse 11. jaanuaril 1993. aastal Kirkenesis sõlmitud Barentsi Euro-Arktika piirkonna koostöödeklaratsiooni;

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond” (KOM(2008)0763);

–  võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Arktika haldamise kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Arktika küsimuste kohta(2) ning 8. detsembri 2008. aasta järeldusi Euroopa Liidu ja Arktika piirkonna kohta(3);

–  võttes arvesse 28. mail 2008. aastal Põhja-Jäämere konverentsil vastu võetud Ilulissati deklaratsiooni;

–  võttes arvesse Norra, Ameerika Ühendriikide, Taani, Prantsuse, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Ühendkuningriigi, Iirimaa, Briti Dominioonide ja Rootsi vahelist 9. veebruari 1920. aasta lepingut, mis käsitleb Teravmägesid (Spitsbergenit/Svalbardi);

–  võttes arvesse põhjamõõtme poliitikat ja selle partnerlusi ning ELi-Venemaa ühisalasid;

–  võttes arvesse ELi ja Gröönimaa vahelist partnerluslepingut aastateks 2007–2012;

–  võttes arvesse ELi viiendat, kuuendat ja seitsmendat teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammi;

–  võttes arvesse 27. juunil 1989. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169;

–  võttes arvesse 2005. aasta novembris vastu võetud Põhjamaade saami konventsiooni;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. septembri 2007. aasta deklaratsiooni 61/295 põlisrahvaste õiguste kohta;

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 28. septembri 2007. aasta resolutsiooni 6/12, 14. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 6/36, 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni 9/7, 1. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 12/13 ja 5. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni 15/7;

–  võttes arvesse Soome Arktika piirkonna strateegiat, mis võeti vastu 4. juunil 2010;

–  võttes arvesse Rootsi parlamendi väliskomisjoni arvamust komisjoni teatise KOM(2008)0763 kohta(4);

–  võttes arvesse Taani ja Gröönimaa 2008. aasta mai Arktika ühisstrateegiat üleminekuajaks;

–  võttes arvesse Norra valitsuse 2007. aasta Kaug-Põhja strateegiat ja selle 2009. aasta märtsi järelmeetmeid;

–  võttes arvesse Nordregio aruannet 2009:2 „Tugev, omapärane ja paljutõotav –visioon hõredalt asustatud põhja-aladest 2020. aastal”;

–  võttes arvesse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Arktika koostööprogrammi aastateks 2009–2011, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu programmi ja Arktika Nõukogu eesistujariigi programmi;

–  võttes arvesse Kanada 2009. aasta augusti põhjastrateegiat ja sellele 20. augustil 2010 järgnenud avaldust Kanada Arktika piirkondi puudutava välispoliitika kohta;

–  võttes arvesse Kanada õigusakti, millega muudetakse 2009. aasta augusti Arktika vete saastamise ärahoidmise õigusakti (Arctic Waters Pollution Prevention Act);

–  võttes arvesse 18. septembril 2008. aastal vastu võetud dokumenti „Vene Föderatsiooni riikliku poliitika alused Arktika suhtes aastani 2020 ja pikemas perspektiivis” ning Venemaa 2009. aasta mai riiklikku julgeolekustrateegiat aastani 2020;

–  võttes arvesse 9. jaanuari 2009. aasta Ameerika Ühendriikide riiklikku julgeolekut käsitlevat presidendi direktiivi ja sisejulgeolekut käsitlevat presidendi direktiivi;

–  võttes arvesse USA 2010. aasta Arktika energeetika vastutustundliku arendamise õigusakti (Responsible Arctic Energy Development Act);

–  võttes arvesse USA 2009. aasta Arktika naftareostuse uurimist ja ärahoidmist käsitlevat õigusakti (Arctic Oil Spill Research and Prevention Act);

–  võttes arvesse USA 2009. aasta Arktika mereveonduse hindamise rakendamist käsitlevat õigusakti (Arctic Marine Shipping Assessment Implementation Act);

–  võttes arvesse 2008. aasta novembri Monaco deklaratsiooni;

–  võttes arvesse Brüsselis 26. septembril 2009 toimunud esimesel põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil vastuvõetud lõplikku avaldust;

–  võttes arvesse Arktika piirkonna parlamendiliikmete üheksanda konverentsi 15. septembri 2010. aasta avaldust;

–  võttes arvesse NATO uut strateegilist kontseptsiooni, mis kinnitati 2010. aasta novembris toimuval riigipeade ja valitsusjuhtide Lissaboni tippkohtumisel, ning selle mõju Arktika piirkonna tulevikuväljavaadetele, eriti Kaug-Põhjaga seotud sõjalistele küsimustele;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0377/2010),

A.  arvestades, et komisjoni teatis on esimene ametlik samm vastuseks Euroopa Parlamendi nõudele sõnastada ELi Arktika poliitika; arvestades, et nõukogu järeldused Arktika küsimuste kohta tuleks tunnistada ELi Arktika poliitika määratlemise lisameetmeks;

B.  arvestades, et umbes kahe aastakümne vältel on Euroopa Parlamendi delegatsioon suhete arendamiseks Šveitsi, Islandi ja Norraga aktiivselt osalenud Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni töös, mis kulmineerus kogu Arktika piirkonna parlamendiliikmete konverentsi võõrustamisega Brüsselis 2010. aasta septembris;

C.  arvestades, et Soome, Rootsi ja Taani on Arktika piirkonna riigid ja et põhjapöörijoon läbib nii Rootsit kui ka Soomet; arvestades, et ELi ainuke põlisrahvas saamid elavad Rootsi ja Soome, samuti Norra ja Venemaa polaaraladel;

D.  arvestades, et Islandi taotlus ELiga ühinemiseks suurendab ELi vajadust võtta arvesse Arktika piirkonna geopoliitilist perspektiivi;

E.  arvestades, et Norra kui usaldusväärne partner on ELiga seotud EMP lepingu kaudu;

F.  arvestades, et EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, osaledes põhjamõõtme poliitikas (sh Arktika aken) suhetes Venemaa, Norra ja Islandiga, Barentsi koostöös ja eelkõige Barentsi Euro-Arktika Nõukogus, strateegilistes partnerlustes Kanadaga, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga (k.a nende tulemused) ning aktiivse ajutise vaatlejana Arktika Nõukogus;

G.  arvestades, et ELi Arktika poliitika järkjärguline sõnastamine peaks põhinema selliste olemasolevate rahvusvaheliste, mitmepoolsete ja kahepoolsete õiguslike raamistike tunnistamisel nagu ÜRO mereõiguse konventsioonis kehtestatud ülevaatlikud eeskirjad ning mitmesugused piirkondlikud, kahe- ja mitmepoolsed lepingud, millega juba praegu reguleeritakse teatavaid Arktikaga seotud olulisi küsimusi;

H.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid annavad olulise panuse Arktika teadusuuringutesse ja arvestades, et ELi programmide, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi raames toetatakse tähtsaid uuringuprojekte selles piirkonnas;

I.  arvestades, et hinnanguliselt asub ligi viiendik kogu maailma avastamata süsivesiniku varudest Arktikas, kuid on vaja põhjalikumaid uuringuid, et täpsemalt kindlaks teha, kui palju naftat ja gaasi piirkonnas leidub ja kuivõrd majanduslikult tasuv oleks nende varude kasutuselevõtmine;

J.  arvestades, et maailmas valitseb suur huvi ka muude Arktika piirkonna taastuvate ja taastumatute loodusvarade vastu nagu mineraalid, metsad, kalavarud ja turismi seisukohalt väärtuslikud puutumata maastikud;

K.  arvestades, et Arktika-väliste riikide, näiteks Hiina kasvav huvi Arktika piirkonna vastu, millele osutab asjaolu, et Hiina tellis oma esimese jäälõhkuja, samuti vahendite eraldamine polaaruuringuteks ning Lõuna-Korea, Hiina, Itaalia, ELi, Jaapani ja Singapuri taotlused saada Arktika Nõukogu alaliseks vaatlejaks, annavad tunnistust Arktika geopoliitilise tähtsuse laiemast arvessevõtmisest;

L.  arvestades, et hiljutine Gröönimaa omavalitsuse moodustamine asjaomaste poliitikavaldkondade, sealhulgas keskkonnaseadusandluse ja loodusvarade haldamiseks, samuti ELi ja Gröönimaa partnerluslepingu hiljutine ajakohastamine, on suurendanud huvi Gröönimaa ja selle mandrilava loodusvarade uurimise ja kasutuselevõtmise vastu;

M.  arvestades, et Arktika piirkonda mõjutab peamiselt sellest väljaspool alguse saanud kliimamuutus ja maailmamajanduse globaliseerumine; arvestades, et eelkõige merejää taandumine, aga ka ressursipotentsiaal ja võimalik uue tehnoloogia kasutamine võivad avaldada ettenägematut keskkonnamõju ka muudes maailmajagudes, samuti võib suureneda laevaliiklus eelkõige Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika vahel ja loodusvarade, eriti gaasi, nafta ja mineraalide, kuid ka kalavarude uurimine ja kasutamine, mere-elustiku geneetiliste ressursside kasutamine, kaevandamine, metsaraie, turism ja teadusuuringud; arvestades, et see mõju tekitab Arktikas ja mujal uusi probleeme, kuid ka uusi võimalusi;

N.  arvestades, et kliimamuutust ohjatakse seire-, leevendamis- ja kohandamismeetoditega; arvestades, et loodusvarade kasutamisel ja uute infrastruktuuride rajamisel edendatakse säästvat arengut strateegilise planeerimise abil,

EL ja Arktika

1.  tuletab meelde, et kolm ELi liikmesriiki (Soome, Rootsi ja Taani) on Arktika riigid; möönab, et ELil puudub seni Põhja-Jäämere rannajoon; kinnitab uuesti ELi ja kolmandate riikide kui rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega sidusrühmade õigustatud huvi, kohustusi seoses keskkonna-, kliima- ja muu poliitikaga ning rahastamise, teadusuuringute ja majandushuvidega, sealhulgas merevedu ning loodusvarade kasutamine; ühtlasi tuletab meelde, et ELil on Soomes ja Rootsis suuri polaaralasid, kus elab Euroopa ainuke põlisrahvas saamid;

2.  võtab arvesse, et EL on oma põhjapoolsete liikmes- ja kandidaatriikide kaudu Arktika-poliitikaga seotud ja mõjutab seda ka ise, ning tunnustab mitme põhjamõõtme partnerluse raames tehtavat koostööd ja ühtset poliitikat, mida EL ajab Venemaa, Norra ja Islandiga;

3.  toonitab, et mõned Arktikaga seotud poliitikavaldkonnad, näiteks ühise kalanduspoliitika raames teostatav mere elusressursside kaitse, kuuluvad üksnes ELi pädevusse, ent teised osaliselt ka liikmesriikide pädevusse;

4.  juhib tähelepanu sellele, et EL on kohustunud oma Arktika piirkonnas võetavate poliitikameetmete puhul tuginema parimatele olemasolevatele teaduslikele teadmistele ja Arktikat mõjutavate protsesside tundmisele, ning pühendab teadusuuringutes juba praegu suurt tähelepanu poliitilisi otsuseid toetavate usaldatavate teaduslike andmete saamisele;

5.  on teadlik, et Arktika habrast keskkonda tuleb kaitsta, ja toonitab, kui oluline on üldine stabiilsus ja rahu selles piirkonnas; rõhutab, et EL peaks edendama poliitikat, mis tagab, et keskkonnakaitsemeetmete juures arvestatakse Arktika piirkonna elanike (sh põliselanike) huvidega piirkonna kaitsel ja arendamisel; toonitab, et komisjoni teatise ja Arktika riikide poliitikadokumentide lähenemisviis, analüüs ja prioriteedid on sarnased; toonitab, et tuleb rakendada poliitikat, milles arvestatakse huviga Arktika piirkonna mere ja maismaa taastuvate ja taastumatute loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kasutamise vastu, sest need on omakorda olulised ressursid Euroopa jaoks ning piirkonna elanikele tähtis sissetulekuallikas;

6.  toonitab asjaolu, et Islandi tulevane ühinemine ELiga muudaks liidu Arktika rannikualaks ning märgib, et Islandi staatus ELi kandidaatriigina suurendab kooskõlastatud Arktika-poliitika vajalikkust ELi tasandil ning annab ELile strateegilise võimaluse Arktika piirkonnas aktiivsemalt tegutseda ja edendada selle mitmepoolset haldamist; n seisukohal, et Islandi ühinemine ELiga kindlustaks veelgi Euroopa esindatust Arktika Nõukogus;

7.  rõhutab, kui tähtis on vastastoime Arktika kogukondadega ja suutlikkuse suurendamise programmide toetamine, et parandada piirkonna kohalike ja põliskogukondade elukvaliteeti ning paremini mõista nende kogukondade kultuuri ja elutingimusi; palub ELil edendada tihedamat dialoogi Arktika põlisrahvaste ja kohalike elanikega;

8. rõhutab, et Arktika piirkonnas on vaja rakendada ühtset, koordineeritud ELi poliitikat, milles on selgelt määratletud nii ELi prioriteedid kui ka potentsiaalsed probleemid ja strateegia;
Uued ülemaailmsed transporditeed

9.  rõhutab läbi Arktika vete kulgevate uute ülemaailmsete transporditeede ohutuse ja turvalisuse suurt tähtsust eriti ELi ja tema liikmesriikide majandusele, sest need riigid kontrollivad 40% maailma kaubalaevandusest; väljendab heameelt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) töö üle laevanduse kohustusliku polaarkoodeksi alal ning Arktika Nõukogu töörühmade, eriti otsingu- ja päästetöörühma töö üle; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama merede vabadust ja rahvusvaheliste veeteede vaba läbimise õigust;

10.  toonitab Barentsi Euro-Arktika transpordipiirkonnas (Beata) uute raudtee- ja transpordikoridoride arendamise tähtsust, et rahuldada Kaug-Põhja piirkonna kasvavat vajadust rahvusvahelise kaubanduse ning mäetööstuse ja muu majandusarengu, samuti lennuühenduste järele; sellega seoses juhib tähelepanu uuele põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerlusele;

11.  teeb ettepaneku jagada Arktika Nõukogu otsingu- ja päästetööde algatuse tulemusi Põhja-Jäämerd kasutavate muude piirkondade tähtsamate mereriikidega; seepärast soovitab komisjonil ja nõukogul koos Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA) kooskõlastada ELi ja liikmesriikide vastava valdkonna poliitikat Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, Arktika Nõukogus ja teistes organisatsioonides;

12.  märgib, et vaatamata laevanduse kohustusliku polaarkoodeksi koostamise pingutustele võiks Arktika laevasõidu ohutuse küsimuse kiiremini lahendada liikmesriikide õigusaktide kooskõlastamise ja ühtlustamisega ning palub EMSA-l väga tõsiselt tegeleda laevasõiduga Arktikas;

13.  väljendab heameelt teiste koostööalgatuste üle kindla ja turvalise Arktika laevanduse ja Põhjamere eri veeteede parema juurdepääsetavuse valdkonnas; rõhutab, et see ei puuduta üksnes kaubaliiklust, vaid ka ulatuslikku ja aina suureneva mahuga turismilaevandust, mida kasutavad ELi kodanikud; kutsub üles rohkem uurima, kuidas kliimamuutus mõjutab Arktika laevaliiklust ja mereteid, ühtlasi palub hinnata, missugust mõju laevandus- ja kaubandustegevuse suurenemine, kaasa arvatud avameretegevus, avaldab Arktika keskkonnale ja elanikele;

14.  kutsub kõnealuse piirkonna liikmesriike üles tagama, et kõik olemasolevad ning tulevikus avatavad transporditeed oleksid rahvusvahelisele laevandusele avatud, ning hoiduma ühepoolse omavolilise finants- või halduskoormuse kehtestamisest, mis võiks takistada merevedu Arktikas, välja arvatud rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed, mille eesmärk on suurendada ohutust või kaitsta keskkonda;

Loodusvarad

15.  teadvustab maailma kasvava elanikkonna vajadust loodusvarade järele ning tunnistab, et huvi ressursside vastu on suurenenud, samuti tunnustab Arktika riikide suveräänseid õigusi rahvusvahelise õiguse raames; soovitab kõikidel asjaosalistel tegutseda selle nimel, et tagada võimalikult rangete ohutus-, sotsiaalsete ja keskkonnanormide järgimine loodusvarade otsimisel ja kasutamisel;

16.  rõhutab, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ning strateegilise ja sotsiaalse mõju hindamise protsessid kujunevad Arktikas konkreetsete projektide ja programmide haldamise keskseteks vahenditeks; juhib tähelepanu ELi direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(5) ning asjaolule, et Soome, Rootsi ja Norra on ratifitseerinud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon), millest saab hea alus mõju hindamise protsesside aktiivsele edendamisele Arktikas; viitab sellega seoses ka Bergeni avaldusele, mis koostati Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni ministrite 23.–24. septembri 2010. aasta kohtumisel;

17.  kutsub kõnealuse piirkonna liikmesriike üles lahendama nii praegusi kui ka tulevasi konflikte juurdepääsu üle Arktika loodusvaradele konstruktiivse dialoogi abil, võimaluse korral Arktika Nõukogus, mis on selliseks aruteluks hea platvorm; rõhutab ÜRO mandrilava piiride komitee (CLCS) rolli konfliktide lahendamisel, mis on Arktika riikide vahel tekkinud iga riigi ainuõigusliku majandusvööndi piiritlemisel;

18.  rõhutab eelkõige Arktika riikide kohustust tagada, et naftafirmadel, kes plaanivad hakata nende merepiirides naftat puurima, on vajalik ohutustehnika ja ekspertteadmised ning nad on rahaliselt valmis ennetama õnnetusi naftapuurtornidega ja naftaleket ning neile reageerima; märgib, et Arktika piirkonna äärmuslike ilmaolude ja suure ökoloogilise tundlikkuse tõttu peavad seal tegutsevad naftafirmad välja töötama konkreetsed ekspertteadmised naftalekke ennetamiseks ja sellega tegelemiseks kõnealuses piirkonnas;

19.  väljendab heameelt Norra ja Venemaa uue piiritlemise kokkuleppe(6) üle, eriti nende riikide soovi üle teha tihedamat koostööd loodusvarade ühisel haldamisel ning jätkata kalavarude ühist haldamist Barentsi meres, võttes muu hulgas arvesse jätkusuutlikkust; peab Norra ja Venemaa vahelist kahepoolset koostööd eelkõige heaks näiteks keskkonnakaitse valdkonna kõrgeimate tehniliste standardite ühise kohaldamise kohta nafta ja gaasi otsimisel Barentsi meres; juhib erilist tähelepanu sellele, kui oluline on spetsiaalselt Arktika keskkonna jaoks mõeldud uue tehnoloogia, näiteks merepõhjaaluse installeerimise tehnoloogia edasiarendamine;

20.  on teadlik Teravmägede (Svalbardi/Spitsbergeni) lepingu erinevatest tõlgendustest seoses selle kohaldamisega Teravmägede mandrilava ja meretsooni suhtes ning, võttes arvesse, et mandrilava loodusvaradele pääseb suhteliselt kergelt ligi, tunneks heameelt, kui mandrilava õigusliku seisundi suhtes saavutataks kokkulepe, milles tunnistataks mandrilavariikide seaduslikke õigusi ja kohustusi; on kindel, et võimalikud tulevased vaidlused lahendatakse konstruktiivselt;

21.  tuletab meelde ELi positsiooni Arktika loodusvarade peamise tarbijana, samuti Euroopa majanduslike toimijate osalust; palub komisjonil jätkata koostöö ja tehnoloogiavahetuse edendamist, et tagada kõrgeimad standardid ja sobivad haldusmenetlused, luua kindel teaduslik alus Arktika ressursside, nt kalavarude, kaevandamise, metsanduse ja turismi tulevaste suundumuste ja haldamisvajaduste kohta ning täielikult kasutada ELi pädevust selle valdkonna reguleerimisel; kuna majandustegevus Arktikas suureneb, kutsub ELi edendama seejuures säästva arengu põhimõtteid;

22.  rõhutab, et enne kui Arktika piirkonnas avatakse uued kaubanduslikud kalatööstused, tuleb korraldada kalavarude usaldusväärne ja ettevaatlik teaduslik hindamine, eesmärgiga määrata kindlaks kalapüügi tase, mis võimaldab säilitada püütavate kalade varu, ei too kaasa teiste liikide ammendumist ega tõsiseid merekeskkonna kahjustusi, ning igasugust avamerel kalastamist peab reguleerima piirkondlik kalandusorganisatsioon, mis järgib teaduslikke nõuandeid ning kohaldab ranget kontrolli ja järelevalveprogrammi, et tagada kooskõla majandamismeetmetega, kusjuures ainuõiguslikus majandusvööndis kalastamisel tuleb järgida samasuguseid reegleid;

23.  on seisukohal, et piisava suuruse ja mitmekesisusega merekaitsealade loomine ja jõustamine on oluline merekeskkonna kaitsmise vahend;

Kliimamuutuse ja saaste mõju Arktikale

24.  tunnistab, et EL, nagu ka teised maailma arenenud piirkonnad, kuulub kliimamuutuse põhjustajate hulka ning seetõttu on tal eriline vastutus ja ta peab täitma kliimamuutuse vastu võitlemisel juhtrolli;

25.  tunnistab, et Arktikat saab kõige paremini kaitsta pikaajalise ja ulatusliku ülemaailmse kliimakokkuleppega, kuid mõistab, et Arktika piirkonna kiire soojenemise tõttu tuleb lisaks välja töötada võimalikud täiendavad lühiajalised meetmed, et soojenemist piirata;

26.  peab Arktikat tundlikuks piirkonnaks, kus kliimamuutuse mõju on eriti nähtav ning sellel on tõsised tagajärjed maailma teistele piirkondadele; toetab seepärast nõukogu järeldusi tihedama koostöö kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja püsiva Arktika vaatlusvõrkudega (SAON) ning jõupingutusi Teravmägede integreeritud vaatlussüsteemi (SIOS) ja Euroopa multidistsiplinaarse merepõhja vaatlusjaama (EMSO)Arktika osa käivitamiseks, sest need algatused tagavad Euroopa ainulaadse panuse kliima ja keskkonna muutumise mõistmisse Arktika piirkonnas;

27.  võtab teadmiseks Arktika ebaproportsionaalselt suure soojenemise EList ja muudest põhjapoolkera piirkondadest pärinevate musta süsiniku heitmete tagajärjel, ning rõhutab, et musta süsiniku heitmete reguleerimine tuleks kaasata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja ELi asjakohasesse reguleerivasse raamistikku, nagu piiriülese õhusaaste kauglevi käsitlev konventsioon ja heitkoguste siseriiklikku ülemmäära käsitlev direktiiv;

28.  tunneb heameelt raske kütteõli kasutamise ja veo keelamise üle Antarktika piirkonda läbivatel laevadel, mille kiitis heaks IMO merekeskkonna kaitse töörühm ning mis jõustub 1. augustil 2011; rõhutab, et samasuguse keelu võiks kehtestada ka Arktika kohta, et vähendada õnnetustest põhjustatud keskkonnakahjustuste ohtu;

29.  toetab Arktika riikide ja teiste riikide tihedamat koostööd püsiva Arktika vaatlusvõrkude kujundamisel ning julgustab Euroopa Keskkonnaametit jätkama oma väärtuslikku tööd ning edendama koordineerimist Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) kaudu, kasutades ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) juhtpõhimõtteid;

30.  rõhutab ELi ja polaarpiirkonnas asuvate riikide suurt rolli pikamaatranspordi, nt laevanduse kaudu Arktika piirkonda jõudva saaste vähendamisel; rõhutab sellega seoses Euroopa õigusaktide, nt määruse (EÜ) nr 1907/2006(7) rakendamise tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et Arktika kliimamuutus avaldab suurt mõju Euroopa ja teiste maailmajagude rannikupiirkondadele ning kliimast sõltuvatele Euroopa tööstusvaldkondadele, nt põllumajandus ja kalandus, taastuvenergeetika, põhjapõdrakasvatus, jahipidamine, turism ja transport;

Säästev sotsiaalmajanduslik areng

31.  tunnistab, et jää sulamine ning leebem kliima ei põhjusta ainult põlisrahvaste ümberasustamist, ohustades seega põlisrahvaste eluviise, vaid loob ühtlasi võimalusi Arktika piirkonna majandusarenguks; võtab teadmiseks Arktika piirkonna suveräänsete õiguste ja kohustustega valitsuste ja elanike soovi jätkata säästvat majandusarengut, kaitstes samal ajal põlisrahvaste elatise saamise traditsioonilisi allikaid ning Arktika ülitundlikke ökosüsteeme, võttes arvesse nende kogemust piirkonna mitmesuguste ressursside säästval kasutamisel ja arendamisel; soovitab kohaldada ökosüsteemil põhinevat haldamist, et ühendada teaduslikult põhjendatud ökoloogiateadmised sotsiaalsete väärtuste ja vajadustega;;

32.  rõhutab, et on oluline, et EL arutaks piirkondade esindajatega arenguks ja koostööks ettenähtud struktuurifondide tähtsust, et astuda tulevikus vastu ülemaailmsetele arenguraskustele ning kasutada ära piirkonna arengupotentsiaali;

33.  on seisukohal, et iga paikkonna eripotentsiaali kindlakstegemiseks ning piirkondlikke erinevusi arvestava piisava lahendusstrateegia koostamiseks vajatakse terviklikku protsessi, mida toetatakse riiklikul ja ELi tasandil; on veendunud, et partnerluse ja eri võimutasandite dialoogi abil on võimalik tagada poliitika rakendamine kõige tõhusamal tasandil;

34.  võtab teadmiseks Arktika põlisrahvaste eriseisundi ja tunnistab nende õigusi ning juhib eriti tähelepanu põlisrahvaste õiguslikule ja poliitilisele olukorrale Arktika riikides ning nende esinduses Arktika Nõukogus; nõuab põlisrahvaste suuremat kaasamist poliitilistesse otsustesse; rõhutab vajadust võtta vastu konkreetsed meetmed, et kaitsta põlisrahvaste kultuuri, keelt ning maaõigust ILO konventsioonis nr 169 määratletud viisil; nõuab korrapärast dialoogi põlisrahvaste esindajate ja ELi institutsioonide vahel ning kutsub ELi võtma arvesse hõredalt asustatud äärealade erivajadusi piirkondlikus arengus, elatise teenimisel ja hariduses; rõhutab, et tähtis on toetada põlisrahvaste kultuuri, keelt ja tavasid edendavat tegevust;

35.  märgib, et põlisrahvaste majandus sõltub suurel määral loodusvarade säästvast kasutamisest ning seega kuulub kliimamuutuse ja selle mõju vähendamine ning põlisrahvaste õigus puhtale loodusele samuti inimõiguste valdkonda;

36.  tunneb heameelt ÜRO põlisrahvaste õiguste ja põhivabaduste olukorra eriraportööri ning ÜRO põlisrahvaste õiguste eksperdirühma töö üle;

37.  avaldab rahulolu sellega, et eksperdirühm viis edukalt lõpule oma eduaruande uuringu kohta, mis käsitleb põlisrahvaid ja nende õigust otsustamisel osaleda;

38.  ergutab Arktikaga piirnevaid liikmesriike alustama läbirääkimisi uue Põhjamaade saami konventsiooni ratifitseerimiseks;

39.  nõuab tungivalt, et EL edendaks aktiivselt Põhja-Venemaal elavate soomeugri rahvaste kultuuri- ja keeleõigusi;

40.  võtab teadmiseks hiljutised õiguslikud sündmused seoses hülgetoodete keelustamisega ELi poolt, eriti Üldkohtus arutlusel olevat määruse (EÜ) nr 1007/2009(8) tühistamishagi (kohtuasi T-18/10, Inuit Tapiriit Kanatami v parlament ja nõukogu); võtab teadmiseks konsulteerimismenetluse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all, mida nõudsid Kanada ja Norra; avaldab lootust, et Euroopa Kohtu otsuste ja WTO menetluste tulemusel osutub võimalikuks poolte lahkarvamused lahendada;

41.  on teadlik üha suurenevat huvist loodusvarade kasutamise vastu; rõhutab sellega seoses vajadust ulatusliku, tervikliku ökosüsteemipõhise lähenemisviisi järele, mis kõige tõenäolisemalt võimaldaks lahendada paljusid Arktika probleeme, nagu kliimamuutus, laevandus, keskkonnaohud ja saasteained, kalatööstused ning muu inimtegevus, vastavalt ELi integreeritud merenduspoliitikale ning Norra Barentsi mere ja Lofoodi saarestiku merealade integreeritud haldamiskavale; soovitab liikmesriikidel toetada Arktika Nõukogu 2009. aasta muudetud suuniseid nafta ja maagaasi kohta avamerel;

Haldamine

42.  tunnustab Arktika jaoks olulisi valdkondi reguleerivaid institutsioone ning rahvusvaheliste õigusaktide ja kokkulepete laia raamistikku, nt UNCLOS (kaasa arvatud meresõiduvabaduse ja rahumeelse läbisõidu põhimõtted), IMO, OSPARi konventsioon(9), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC), CITES(10) ja Stockholmi konventsioon, samuti arvukad kahepoolsed kokkulepped ja raamistikud, mis täiendavad Arktika riikides kehtivaid eeskirju; teeb järelduse, et Arktika regiooni ei saa pidada õiguslikuks vaakumiks, vaid see on hästi arenenud haldusvahenditega piirkond; sellest hoolimata juhib tähelepanu asjaolule, et kliimamuutuse probleemide ja kiireneva majandusarengu tõttu peavad kõik osalised olemasolevaid eeskirju edasi arendama, tugevdama ja rakendama;

43.  rõhutab, et ehkki riikidel on Arktika haldamisel keskne osa, on tähtsad ka muud osalised – rahvusvahelised organisatsioonid, põlis- ja kohalikud elanikud ning kohalikud ametiasutused; märgib, et on tähtis suurendada piirkonnas õigustatud huve omavate osaliste usaldust ning sel eesmärgil võtta omaks osalemist soosiv lähenemisviis ja astuda dialoogi, et töötada välja ühine Arktika käsitus;

44.  on veendunud, et mõne vaatleja jäetud mulje võitlusest Arktika nimel ei soodusta konstruktiivset üksteisemõistmist ja koostööd piirkonnas; juhib tähelepanu sellele, et Arktika riigid on korduvalt väljendanud kindlat tahet lahendada võimalikud huvide konfliktid rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt ning on mõnel juhul ka vastavalt tegutsenud;

45.  tunnistab Arktika Nõukogu kui tähtsaima piirkondliku foorumi rolli kogu Arktika piirkonna koostöös; tuletab meelde, et lisaks ELi liikmesriikidele Taanile, Rootsile ja Soomele ning kandidaatriigile Islandile, kes on Arktika Nõukogu liikmed, on ELi liikmesriigid Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Hispaania ja Poola nõukogus aktiivsed alalised vaatlejad; kinnitab, et ei kavatse toetada mingeid kokkuleppeid, millest mõni ELi Arktika liikmesriik, kandidaatriik, Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluv Arktika riik on kõrvale jäetud; võtab teadmiseks Arktika Nõukogu töörühmades vaatlejate osalusel tehtud konkreetse töö ning palub komisjonil ja ELi asutustel võimaluse korral ka edaspidi aktiivselt osaleda kõikides asjaomastes töörühmades; pooldab Arktika Nõukogu õigusliku ja majandusliku aluse tugevdamist;

46.  võtab teadmiseks, et Arktika probleemid on ülemaailmsed ja seetõttu tuleks nende lahendamisse kaasata kõik asjaosalised;

47.  tunneb heameelt oluliste aruannete üle, mida Arktika Nõukogu töörühmad viimastel aastatel on avaldanud Arktika nafta- ja gaasivarude, kliimasoojenemise mõju ja hädaolukorras toimimise vajaduste kohta;

48.  tunneb heameelt põlisrahvaste huvide poliitilise organiseerituse taseme üle Põhja-Euroopas saami parlamentides ja Saami Nõukogus ning mitme pooluselähedaste alade põlisrahvaste organisatsiooni koostöö üle ja võtab teadmiseks Arktika Nõukogu ainulaadse rolli põlisrahvaste kaasamisel; tunnustab ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis sätestatud Arktika põlisrahvaste õigusi ning ergutab komisjoni kasutama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit Arktika põlisrahvaste mõjuvõimu suurendamiseks;

49.  väljendab heameelt ulatusliku koostöö üle sellistes küsimustes nagu Arktika merekeskkonna kaitse (töörühm PAME), mitte ainult piirkondlikul tasandil, vaid ka kahepoolselt ja rahvusvaheliselt; tõlgendab sellega seoses Arktika Nõukogu otsingu- ja päästetöörühma tööd kui esimest sammu mehhanismide suunas, mille abil on võimalik teha ka siduvaid otsuseid;

50.  avaldab rahulolu selle üle, et Arktika Nõukogu pidevalt oma töö mahtu ning struktuuri hindab ja on veendunud, et nõukogu jätkab otsustamisprotsessi laiendamist, et kaasata ka nõukogusse mittekuuluvaid osalejaid;

51.  avaldab lootust, et Arktika Nõukogu jätkab oma tähtsat tööd, laiendab otsuste tegemise protsesse ka teistele osalistele, kes suurendavad oma esindatust Arktika piirkonnas, kaasab seeläbi nende teadmised ja võimed ning võtab arvesse nende õiguspäraseid huve rahvusvahelise õiguse alusel, kusjuures samal ajal tuleks rõhutada Arktika riikide huvide oluliselt suuremat tähtsust; väljendab heameelt, et Arktika Nõukogus on käivitatud sisemenetlus seoses vaatlejate staatusega ja Arktika Nõukogu ülesannete võimaliku tulevase ulatusega;

52.  on arvamusel, et tugevdatud Arktika Nõukogu peaks olema Arktika koostöös juhtrollis, ning peab seetõttu vajalikuks Arktika Nõukogu poliitiliste ja halduslike volituste suurendamist, nt arutamisel oleva alalise sekretariaadi ning kulude võrdsema jaotamise, sagedasemate ministrite kohtumiste ja iga-aastase Arktika tippkohtumise näol, vastavalt ELi liikmesriigi ja Arktika Nõukogu liikme Soome ettepanekule; ühtlasi tunneks heameelt Arktikaga piirnevate riikide parlamendiliikmete suurema osaluse üle, et rõhutada parlamentaarset mõõdet ja kindlustada asjaomaste Arktika-väliste osaliste kaasamine; lisaks rõhutab tungivalt, et suletud riikidetuumiku kõrgetasemeliste kohtumiste jätkumine üksnes nõrgestab Arktika Nõukogu kui terviku staatust ja rolli; soovib, et Arktika Nõukogu säilitaks avatud ja kaasava hoiaku ning jääks seega kõigile huvirühmadele avatuks;

53.  peab põhjamõõdet Põhja-Euroopa piirkondlikus koostöös äärmiselt oluliseks; märgib, et neli partnerit, nimelt EL, Island, Norra ja Venemaa Föderatsioon, samuti Arktika Nõukogu, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu, Läänemeremaade Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank ja Maailmapank, on põhjamõõtme osalised ja nii Kanadal kui Ameerika Ühendriikidel on põhjamõõtme vaatlejastaatus; rõhutab, et põhjamõõtme poliitika ja ELi kujunev Arktika-poliitika peaksid olema tihedasti kooskõlastatud; juhib tähelepanu põhjamõõtme Arktika aknale; tõstab esile põhjamõõtme partnerlusest saadud väärtuslikke kogemusi, eelkõige uut põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerlust ning selle panust Arktika koostöösse;

54.  kinnitab, et toetab ELi alalise vaatleja staatust Arktika Nõukogus; võtab teadmiseks, et ELi liikmesriigid osalevad Arktika Nõukogu töös mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (nt IMO, OSPAR, NEAFC ja Stockholmi konventsioon) ning rõhutab, et ELi Arktika-poliitika peab olema sidus; palub komisjonil parlamenti Arktika Nõukogu ja selle töörühmade koosolekutest ja tööst nõuetekohaselt teavitada; rõhutab samas, et EL ja tema liikmesriigid osalevad juba praegu liikmete või vaatlejatena muudes Arktika jaoks olulistes rahvusvahelistes organisatsioonides (nt IMO, OSPAR, NEAFC ja Stockholmi konventsioon) ning peaksid seetõttu ühtlasemalt keskenduma nende organisatsioonide tööle; rõhutab sellega seoses eelkõige asjaolu, et ELi Arktika-poliitika peab olema ühtsem; õhutab Arktika Nõukogu kaasama aktiivsemalt ajutiste vaatlejatena kodanikuühiskonda ja valitsusväliseid organisatsioone;

55.  peab Barentsi Euro-Arktika Nõukogu Taani, Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Komisjoni tähtsaks koostöökeskmeks; tõstab esile Barentsi Euro-Arktika Nõukogu tööd tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes, hariduse ja teadusuuringute, energeetika, kultuuri ja turismi valdkonnas; märgib põlisrahvaste töörühma nõuandvat rolli nimetatud nõukogus;

Järeldused ja soovitused

56.  palub komisjonil kujundada olemasolev teenistustevaheline rühm alaliseks teenistustevaheliseks struktuuriks, et tagada sidus, koordineeritud ja integreeritud poliitika Arktika jaoks olulistes valdkondades, nagu keskkond, energeetika, transport ja kalandus; soovitab teha selle struktuuri juhtimine Euroopa välisteenistuse ja DG MARE ühiseks ülesandeks, kusjuures DG MARE oleks komisjoni sektoriüleseks koordinaatoriks; soovitab luua Euroopa välisteenistuses vastava Arktika üksuse;

57.  nõuab, et komisjon peaks kahepoolsete lepingute läbirääkimistel silmas vajadust kaitsta Arktika tundlikku ökosüsteemi, tagada Arktika elanikkonna, sealhulgas tema põlisrahvaste huvide arvestamine ja Arktika loodusvarade säästev kasutamine, ning palub komisjonil alati tegutseda nende põhimõtete järgi;

58.  märgib, et teaduslikud andmed näitavad selgelt, et Arktika ökosüsteemis toimuvad praegu suured kliimaga seotud muutused ja selles olukorras tuleb Arktika edasisele arengule läheneda ettevaatlikult ning kindlal teaduslikul alusel; nõuab, et mitmepoolse lepingu raames teostataks edasisi teaduslikke uuringuid, et teavitada rahvusvahelist üldsust Arktika ökosüsteemist ja sellega seotud otsuste langetamisest, enne kui toimuvad uued suured muudatused;

59.  rõhutab asjaolu, et EL ja tema liikmesriigid on peamised Arktikaga seotud teadusuuringute, piirkondliku koostöö ning selle ja muude piirkondade jaoks olulise tehnoloogia arengu toetajad, ning palub komisjonil uurida võimalusi luua pooluselähedased kaasrahastamise ja -kavandamise algatused, et võimaldada asjaomaste riikide ekspertide ladusamat ja tõhusamat koostööd; nõuab, et EL edendaks USA, Kanada ja Venemaaga koostööd valdkondadevahelistes Arktika-uuringutes, luues seejuures kooskõlastatud rahastamismehhanismid; lisaks palub komisjonil luua võimalus otseseks koostööks Arktikaga piirnevate liikmesriikide, põliselanike organisatsioonide ja Arktika uurimisinstituutidega, et teavitada ELi asjakohastest teemadest, olulistest uurimissuundadest ning Arktikas elavaid ja töötavaid inimesi puudutavatest küsimustest ja seega tulevast teadustegevust ette valmistada;

60.  on seisukohal, et EL peaks oma võimekust edasi arendama, ning palub komisjonil uurida võimalust alustada ja jätkata ELi tegevust Arktikas (nt ühine mitmepoolne pooluselähedase teadustegevuse rahastamise programm, mis võimaldab lihtsamat ja vähem bürokraatlikku koostööd, ning teaduskogukonna ühisprojektid) ja selle kohta aru anda; nõuab, et komisjon kaaluks esmajärjekorras ELi Arktika teabekeskuse rajamist ühise võrgustatud ettevõtmisena, võttes arvesse sobivaid ettepanekuid; võtab teadmiseks Lapi Ülikooli asjakohase ettepaneku; on seisukohal, et niisugune keskus peaks suutma korraldada ELi alalist suhtlust peamiste Arktika osalistega ning edastada Arktikaga seotud teavet ja teenuseid ELi asutustele ja sidusrühmadele;

61.  rõhutab, et Arktika looduskeskkonnas toimuvate muutuste iseloomu ja kiiruse objektiivseks kindlaksmääramiseks on hädavajalik, et rahvusvahelised teadlasterühmad saaksid täieliku juurdepääsu teadusuuringute teostamiseks selles meie planeedi eriliselt tundlikus piirkonnas; juhib tähelepanu sellele, et EL suurendab oma kohalolekut ja osalust eelkõige Arktika Euroopa sektoris, ehitades ühiselt teadusuuringute infrastruktuuri ning suurendades Arktika uurimise programmide arvu; pooldab eelkõige teadlasterühmi, mille liikmed esindavad paljusid eri teadusvaldkondi ja kõiki osalisriike; tunneb heameelt sageli hästi ja avatult kulgeva teaduskoostöö üle ning on seisukohal, et teadustegevus peab olema avatud, sest see on rahvusvahelise üldsuse huvides ja muudab teadustöö tulemused kasutatavaks;

62.  rõhutab ELi Euroopa territoriaalse koostöö panust, mis annab selget lisandväärtust, eelkõige piiriüleste koostööprogrammide näol, nagu Kolarctic ja Karelia, samuti Läänemere valgla piiriülese koostöö programm, mis hõlmab ka Barentsi piirkonda; nõuab, et komisjon uuriks, kuidas oleks võimalik järgmisel programmitöö perioodil Arktika strateegiat täiendada põhjapoolsete äärealade programmi (Northern Periphery Program) abil, kui seda vajaduste järgi kohandada;

63.  palub komisjonil toetada püüdeid kiiresti ja tõhusalt käivitada SIOSi ja EMSO vaatlusjaamad, sest sellega antakse ainulaadne panus Arktika keskkonna paremaks mõistmiseks ja kaitsmiseks;

64.  palub komisjonil esitada ettepanekud, kuidas edasi arendada Arktikat mõjutada võivat Galileo projekti ning ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi taolisi projekte, et võimaldada turvalisemat ja kiiremat laevatamist Arktika vetes, investeerides eelkõige Kirdeväila ohutusse ja ligipääsetavusse, et paremini prognoosida jää liikumist ning paremini kaardistada Arktika merepõhja ja mõista piirkonna peamisi geodünaamilisi protsesse, millel on suur tähtsus Maa geodünaamikas, polaaralade veeringluses ja teadmiste suurendamisel ainulaadsetest ökosüsteemidest;

65.  kutsub kõigi Arktika piirkonna riikide, eelkõige Venemaa valitsust heaks kiitma ja kinnitama põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. septembril 2007;

66.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ratifitseeriksid kõik peamised põlisrahvaste õigustega seotud lepingud, nagu ILO konventsioon nr 169;

67.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid IMO kohustusliku laevanduse polaarkoodeksi koostamise raames ettepaneku kehtestada eraldi eeskirjad tahma heitkoguste ja raske kütteõli kohta; nõuab, et juhul, kui läbirääkimised tulemusi ei anna, esitaks komisjon ettepanekud eeskirjade kehtestamiseks enne või pärast Arktika vete läbimist ELi sadamatesse sisenevate laevade kohta, eesmärgiga kehtestada range kord, millega piiratakse tahma heitkoguseid ning raske kütteõli kasutamist ja vedu;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 41.
(2) Välissuhete nõukogu 2985. istung.
(3) Nõukogu 2914. istung.
(4) 2009/10:UU4.
(5) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.
(6) Allkirjastatud 15. septembril 2010.
(7) ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
(8) ELT L 286, 31.10.2009, lk 36.
(9) Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon.
(10) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika