Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 49 ja 56;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1);

–  võttes arvesse komisjoni 18. mai 2010. aasta kirjalikku teavet „Konkurentsivõime” nõukogule teenuste direktiivi rakendamise seisu kohta;

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (KOM(2010)0608);

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendile esitatud aruannet „Ühtse turu uus strateegia”;

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele(2);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0012/2011),

A.  arvestades, et teenuste direktiivi eesmärk on välja kujundada teenuste siseturg ning tagada kvaliteedi ja sotsiaalse sidususe kõrge tase;

B.  arvestades, et teenuste direktiiv on Euroopa Liidu majanduskasvu vahend ning et see tuleb ellu rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtse turu akti raames;

C.  arvestades, et teenuste osutamise vabadus on sätestatud aluslepingutes;

D.  arvestades, et teenuste direktiivi ülevõtmine on liikmesriikide, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste jaoks vastutusrikas ülesanne, kuna direktiivis on asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust käsitlevad sätted ning sätted ühtsete kontaktpunktide loomise kohta, mis on mõeldud teenuste osutajate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks;

E.  arvestades, et direktiivi mõju majandusele, ettevõtetele ja kodanikele saab hinnata alles siis, kui direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud kõikides liidu liikmesriikides;

F.  arvestades, et direktiivi rakendamise kvaliteet liikmesriikides on sama oluline kui direktiivi rakendamise tähtaegadest kinnipidamine;

G.  arvestades, et teenuste direktiiv kergendab märkimisväärselt eeskätt FIEde ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust, uute tegevusvaldkondade arendamist ja ka uute töötajate töölevõtmist teistes liikmesriikides;

H.  arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud tegevus moodustab 40% ELi sisemajanduse koguproduktist ja tööhõivest ning on seetõttu majanduskasvu ja tööpuuduse vastu võitlemise seisukohalt otsustava tähtsusega sektor; arvestades, et teenuste direktiivi eesmärk on vabastada Euroopa teenuste siseturu tohutu majanduslik ja tööhõivepotentsiaal, hinnanguliselt 0,6–1,5% ELi sisemajanduse koguproduktist; arvestades lisaks sellele, et teenuste direktiivi eesmärk on täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 loetletud ülesanded;

I.  arvestades, et dünaamilisem ja tööjõumahukam teenuste sektor aitaks toetada majanduskasvu,

1.  tuletab meelde teenuste direktiivi teemal toimunud erakordselt laialdast avalikku ja poliitilist arutelu ning Euroopa Parlamendi olulist osa nendes läbirääkimistes; on seetõttu arvamusel, et Euroopa Parlament peab tõhusalt kontrollima direktiivi rakendamise protsessi liikmesriikides; palub komisjonil teavitada parlamenti regulaarselt ülevõtmise hetkeseisust;

2.  rõhutab, et teenuste direktiiv on tähtis samm teel tõelise teenuste siseturu suunas, mis peaks andma ettevõtetele ja eelkõige VKEdele võimaluse osutada kodanikele paremaid teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega kogu siseturul; on siiski seisukohal, et täieliku ülevõtmise järel on väga oluline läbi viia teenuste direktiivi mõju igakülgne hindamine;

3.  väljendab heameelt selle üle, et teenuste direktiivi rakendamisega antakse uute töö- ja hindamismeetodite näol erakordselt tugev tõuge uuendustele kõikides liikmesriikides; rõhutab tööturu osapoolte ja kutseorganisatsioonide ülimalt tähtsat osa ülevõtmisprotsessis; palub komisjonil viimased täielikult kaasata vastastikuse hindamise etappi;

4.  märgib, et enamik liikmesriike on eelistanud ülevõtmist horisontaalõigusaktidega; juhib siiski tähelepanu sellele, et ülevõtmisviis sõltub liikmesriikide sisekorralduse eripärast; kutsub seda arvesse võttes asjaomaseid liikmesriike üles tagama ülevõtmise suurema läbipaistvuse, eeskätt suurendama oma riigi parlamendi osalust vastavustabelite koostamisel;

5.  tuletab meelde, et liikmesriigid ei peaks teenuste direktiivi rakendamist kavandama lihtsa täitmismenetlusena, mis seisneb erieeskirjade ja -sätete mehaanilises ja horisontaalses kaotamises, vaid hoopis õigusaktide ajakohastamise ja lihtsustamise ning teenustemajanduse põhjaliku ümberkorraldamise võimalusena, võttes arvesse avalike huvide kaitsega seotud eesmärke, nii nagu on osutatud ka direktiivis;

6.  on seisukohal, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada teenuste direktiivi täielik ja õigeaegne rakendamine nii õiguslikust kui toimimise seisukohast, et teenuste pakkujad saaksid direktiivist tulenevaid eeliseid nõuetekohaselt kasutada;

7.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult direktiivi kohaldamist kõikides liikmesriikides ja koostada regulaarselt aruandeid rakendamise kohta; on seisukohal, et neis aruannetes tuleks arvestada direktiivi reaalset mõju ELi tööhõivele keskmise ja pika ajavahemiku jooksul;

8.  loodab, et teenuste direktiivil on tegelik positiivne mõju inimväärsete, püsivate ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ning pakutavate teenuste kvaliteedi ja turvalisuse parandamisele;

9.  tunnustab teenuste direktiivi potentsiaali ELi majanduse edasise integreerimise ja ühtse turu taaskäivitamise seisukohalt, majandusliku jõukuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning tööhõivesse ja töökohtade loomisesse panustamiseks, kuna teenused annavad olulise osa ELi SKPst ja tööhõivest; on seisukohal, et direktiivi kiire ja nõuetekohane rakendamine kõigis liikmesriikides on ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika eesmärkide täitmise oluline eeltingimus, võib tugevdada siseturu ja ühtekuuluvuspoliitika vastastikust mõju ning aidata täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärke ja samas teha lõppu praegusele nn ühtse turu väsimusele teenindussektoris;

10.  loodab, et lähitulevikus õnnestub hakata direktiivi eesmärke täitma, et sellest saab kasu kogu EL ja kõik selle piirkonnad ja et seeläbi tugevneb tegelik majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus;

11.  kutsub komisjoni üles tõhusalt jälgima ja algusest peale hindama direktiivi mõju piirkondadele ning tagama kõigi käesoleva direktiivi rakendamisega seotud poliitikavaldkondade tulemusliku kooskõlastamise; kutsub komisjoni üles toetama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud teavituskampaaniat direktiivi rakendamise teemal, et sellega hõlbustada direktiivi eesmärkide saavutamist;

12.  eeldab, et direktiiv võib tõepoolest aidata vähendada halduskoormust ja õiguskindlusetuse juhtumeid, eriti teenuste valdkonnas domineerivate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul; arvab, et halduskoormuse vähendamine hõlbustab ka täiendavate teenuste arendamist ja maapiirkondades ning kaugetes ja äärepoolseimates piirkondades;

13.  pooldab riiklike strateegiate rakendamist uuenduslike VKEde toetamiseks, keda finants- ja majanduskriisi tagajärjed kõige rohkem mõjutavad;

Hindamisprotsess

14.  on seisukohal, et asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kontrollimise protsess on direktiivi üks kandvaid elemente; märgib, et see protsess peab võimaldama autoriseerimisskeeme ning asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse nõudeid ajakohastada, et hõlbustada piiriülest teenuste osutamist;

15.  on veendunud, et vastastikune hindamine aitab olulisel määral tagada siseturu eeskirjade kvaliteedi ja tõhususe, kuna eeskirjade rakendamise korrapärane hindamine ja järelevalve panevad liikmesriikide asutusi tegelema ELi nõuetega ja nende nõuete oma riigi tasandile ülevõtmisega;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et arendada teenuste siseturgu, võttes aluseks teenuste direktiivis sätestatud vastastikuse hindamise menetluse, mida liikmesriigid praegu üle võtavad;

17.  tuletab meelde, et liikmesriigid võivad oma autoriseerimisskeemid ja teatavad nõuded säilitada ainult juhul, kui need on selgelt vajalikud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; rõhutab, et liikmesriigid on sellega seoses säilitanud teatud arvul autoriseerimisskeeme, muutes need teenusepakkujatele paremini ligipääsetavaks ja läbipaistvamaks; kahetseb, et mõned liikmesriigid ei ole olnud nõudlikumad ega ole teenuste direktiiviga kaasnevaid haldusliku ja regulatiivse lihtsustamise võimalusi täielikult ära kasutanud;

18.  juhib tähelepanu raskustele, mis on tekkinud seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega, eriti meditsiinisektoris; tuletab meelde, et teenuste direktiivi ei saa kohaldada nendele normidele, mis on juba sätestatud valdkondlike direktiividega; palub komisjonil seda olukorda kutsekvalifikatsioonide direktiivi läbivaatamise raames selgitada;

19.  tuletab meelde teises liikmesriigis asutamisõigust ja ajutise teenuste osutamise õigust käsitlevate sätete eripära; palub komisjonil seda eripära hindamisel täielikult arvesse võtta;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama tarbijate põhjendamatu diskrimineerimise nende kodakondsuse või elukoha alusel ja tagama teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 tõhusa rakendamise ning selle, et riigiasutused ja kohtud jõustaksid nimetatud diskrimineerimist välistava eeskirja nõuetekohaselt liikmesriikide õigussüsteemides; tuletab meelde, et artikli 20 lõike 2 eesmärgiks ei ole ära hoida üldistest tingimustest tulenevaid erinevusi, mis põhinevad objektiivsetel kaalutlustel, nagu vahemaa või kõrgemad kulud, mis tekivad teenuste osutamisel teises liikmesriigis asuvatele klientidele;

21.  rõhutab, et direktiiviga seotud hindamisprotsess tähendab riikide ametiasutustele suurt töökoormust ning et seda koormust tuleb ülevõtmise hindamisel arvesse võtta;

22.  võtab teadmiseks liikmesriikide töö vastastikuse hindamise protsessi rakendamisel; on arvamusel, et hindamine on oluline vahend, mille abil saab kindlaks teha, kuidas direktiivi rakendamine liikmesriikides edeneb; on seisukohal, et protsessi praeguses arengujärgus ei saa veel selle tulemuslikkust hinnata; rõhutab, et hindamine peab aitama kindlaks teha, kas liikmesriikides kehtivad eeskirjad vastavad siseturu nõuetele ja ei tekita uusi tõkkeid; soovib, et komisjon kontrolliks põhjalikult uue meetodi võimalusi ühtse turu akti raames;

23.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ei ole tugevamini kaasatud vastastikusesse hindamisse;

24.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks problemaatilised kutsealad ja sektorid piiriüleste teenuste valdkonnas ning läbi viima kohaldatavate õigusaktide ja probleemide põhjuste põhjaliku hindamise;

Ühtsed kontaktpunktid

25.  on seisukohal, et ühtsete kontaktpunktide sisseseadmine on direktiivi tõhusa rakendamise üks oluline osa; tunnistab, et see nõuab liikmesriikidelt olulisi rahalisi, tehnilisi ja korralduslikke pingutusi; juhib tähelepanu vajadusele kaasata sellesse sotsiaalpartnerid ja ettevõtjate ühendused;

26.  palub liikmesriikidel kujundada ühtsed kontaktpunktid terviklikeks e-halduse portaalideks, mida saaksid kasutada teenuste pakkujad, kes soovivad ettevõtet avada või osutada piiriüleseid teenuseid; kutsub liikmesriike üles jätkuvalt parandama juurdepääsu ühtsetele kontaktpunktidele, muu hulgas võimaldama kontaktpunktide kaudu menetlusi ja formaalsusi lõpule viia ka kaugelt, elektroonilisi vahendeid kasutades, ning parandama ka kontaktpunktide kasutajatele, esmajoones väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava teabe, sealhulgas töö- ja maksuõiguse alase teabe ja menetluste, näiteks käibemaksu ja sotsiaalkindlustuse registreerimisega seotud protseduuride täitmise kvaliteeti ning asjakohasust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kogu ühtsete kontaktpunktide pakutav teave oleks kättesaadav ka muudes keeltes peale riigikeele, kusjuures eelkõige tuleks arvesse võtta naaberriikide keeli;

27.  kutsub liikmesriike üles parandama elektrooniliste menetluste kättesaadavust, muu hulgas tagama kõigi asjaomaste vormide tõlke; palub liikmesriikidel pakkuda ühtsete kontaktpunktide kasutajatele jälgimisvõimalusi, et nad saaksid kontrollida käimasolevate menetluste kulgu;

28.  võtab teadmiseks ühtsete kontaktpunktide toimimisel tekkinud raskused, mis on seotud isiku tõendamise, e-allkirja kasutamise ja originaaldokumentide või kinnitatud koopiate esitamisega, eelkõige piiriüleses kontekstis; palub komisjonil esitada ettepanekud meetmete kohta, millega neid raskusi saaks ületada, nii et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võiksid ühtsest turust kasu saada ning õiguslikku ja tehnilist ebakindlust vältida;

29.  rõhutab, et kasutajasõbralikkuse tagamiseks on eriti oluline selgitada, missugused nõudmised kehtivad alalise ettevõtte avamisel ja missugused ajutise piiriülese teenuste osutamise korral;

30.  peab kahetsusväärseks, et ühtsete kontaktpunktide pakutav nõustamine ei jõua veel võimalike teenuse osutajateni ja teave selle kohta, kuidas kontaktpunktidega ühendust võtta, ei ole kuigi laialt levinud; kutsub komisjoni üles 2012. aasta eelarve projektis ette nägema piisavalt assigneeringuid, et oleks võimalik käivitada üleeuroopaline kontaktpunkte tutvustav teabekampaania, et teataks paremini, milliseid võimalusi kontaktpunktid saavad teenuste osutajatele pakkuda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama koostöös kõigi sidusrühmadega võimalikult kiiresti sihipäraseid reklaami- teabe- ja koolituskampaaniaid; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada eu-go võrgustiku nähtavust ja äratuntavust ning esitada näiteid selle kohta, kuidas ettevõtjad on ühtseid kontaktpunkte kasutanud ja millist kasu neist saanud;

31.  on seisukohal, et dialoog ja heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel on ühtsete kontaktpunktide tegevuse parandamiseks ja arendamiseks väga oluline; rõhutab, et liikmesriikides, kus ühtseid kontaktpunkte veel ei ole või kus need korralikult ei toimi, tuleks viivitamatult meetmeid võtta; kutsub kõiki liikmesriike üles kahekordistama jõupingutusi, et ühtsetes kontaktpunktides saaks nõuetekohaselt täita kõiki vajalikke toiminguid ja menetlusi;

32.  palub liikmesriikidel tagada, et riikide ühtsete kontaktpunktide veebisaitidel avaldataks teave selle kohta, millist teavet on teenuste osutajad kohustatud andma tarbijate huvides;

33.  palub liikmesriikidel regulaarselt esitada komisjonile võrreldavad statistilised andmed, mis on vajalikud ühtsete kontaktpunktide töö ja mõju hindamiseks liikmesriikide ja Euroopa tasandil, eriti seoses piirüleste teenuste osutamisega; kutsub komisjoni üles kehtestama selgeid kriteeriume ühtsete kontaktpunktide hindamiseks; on seisukohal, et need kriteeriumid peaksid põhinema nii kvantitatiivsetel kui ka kvalitatiivsetel näitajatel;

34.  märgib, et mõnes liikmesriigis tuleb ühtsete kontaktpunktide piiriülese kasutamise võimaldamiseks lahendada rida õiguslikke ja tehnilisi probleeme; palub neil liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid ning pöörata sealjuures eriti tähelepanu elektroonilise allkirja tunnustamisele; palub komisjonil jätkata jõupingutusi koostoime suurendamiseks ning elektrooniliste menetluste vastastikuseks tunnustamiseks ja võtta vajalikke toetavaid meetmeid, et hõlbustada ühtsete kontaktpunktide piiriülest kasutamist; soovitab komisjonil teha teenuste osutajatele kõikides ELi ametlikes keeltes kättesaadavaks elektrooniline otselink liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele;

35.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama pingutusi ühtsete kontaktpunktide täieliku elektroonilise koostoime tagamiseks; rõhutab seost ühtse turu akti ettepanekuga 22, milles käsitletakse e-allkirja, e-tõendamist ja e-tuvastamist;

36.  tuletab meelde, et liikmesriigid on kohustatud teostama riskihindamise, tagamaks, et ettevõtetel ei teki liigset koormust, kui nad soovivad kogu menetluse elektrooniliselt läbida; kutsub komisjoni üles hindama ettevõtete võimalusi kasutada oma riigis kehtivaid tuvastamis- ja tõendamisvahendeid ka teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide kasutamisel;

37.  on seisukohal, et kõnealuse õigusakti keerukust arvestades peaks igal kodanikul olema võimalik konsulteerida asjaomaste ametiasutustega, et saada oma küsimustele selge vastus; on seisukohal, et tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse valdkondades tuleks seetõttu kasutusele võtta esialgse haldusotsuse mõiste, et vältida õiguskindlusetust; on lisaks seisukohal, et läbipaistvuse tagamiseks tuleks tehtud otsused avaldada;

Halduskoostöö

38.  tuletab meelde halduskoostööd ja vastastikust abi käsitlevate sätete tähtsust; usub, et nende sätete rakendamine on teenuste osutajate tõhusa kontrollimise ning Euroopa Liidu teenuste kõrge kvaliteeditaseme ja kindluse tagamise tingimus;

39.  väljendab heameelt selle üle, et siseturu infosüsteemis (IMI) on registreerunud aina rohkem riikide ametiasutusi, kes on pädevad teenuseid kontrollima, mis võimaldab otsest, kiiret ja tõhusat teabevahetust; on seisukohal, et IMI süsteemi võib kasutada ka muude asjaomaste direktiivide puhul;

40.  on arvamusel, et kuna siseturu infosüsteem ja ühtsed kontaktpunktid nõuavad kõigilt asjaomastelt asutustelt suurt pingutust halduskoostöö tegemisel, võivad need aidata kogu ELis tekitada suuremat koostalitlusvõimet ja koostöövõrgustikke riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et eeskirjade ja menetluste kehtestamisel tuleb nende toimivuse tagamiseks võimaldada ELi tasandil teatavat paindlikkust piirkondlike erinevustega arvestamisel ning seepärast tuleks kõik meetmed vastu võtta koostöös ja pärast piirkondlikul ja kohalikul tasandil peetud sisulisi arutelusid;

41.  peab kasulikuks seada sisse koostöö liikmesriikide riigiasutuste üleeuroopalise võrgustiku raames ja hakata vahetama teavet teenuste osutajate usaldusväärsuse kohta, eesmärgiga lõpetada piiriüleste tegevuste täiendav kontrollimine;

42.  rõhutab vajadust arendada välja koolitusmeetmed riikide ja piirkondlike ametiasutuste ametnike jaoks, kes tegelevad teenuste kontrollimisega; tunnustab pingutusi, mida liikmesriigid on selles valdkonnas juba teinud, ning kutsub liikmesriike üles jätkama riiklike IMI võrgustike konsolideerimist – jälgima pidevalt nende praktilist toimimist ja tagama piisava koolituse; tuletab meelde, et IMI püsiv edu sõltub piisavatest investeeringutest liidu tasandil; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama mitmeaastase koolituskava ning võtma kasutusele kõik selle tõrgeteta toimimiseks vajalikud vahendid;

43.  on seisukohal, et haldusmenetlusi tuleb tõhustada; peab sellega seoses kasulikuks tiheda koostöö sisseseadmist ühtsete kontaktpunktide vahel, et vahetada Euroopa eri piirkondade kogemusi seoses piiriüleste teenustega;

Kohaldamisala

44.  tuletab meelde, et direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud mitu valdkonda, sealhulgas mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused, tervishoiuteenused ja suurem osa sotsiaalteenuseid; märgib, et direktiivi ei kohaldata tööõiguse suhtes ning see ei mõjuta ka liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte;

45.  võtab teadmiseks mõnedes liikmesriikides tekkinud arutelu direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenuste üle; võtab teadmiseks, et enamikul liikmesriikidel ei tekkinud teenuste direktiivi rakendamisel suuremaid kohaldamisalaga seotud probleeme; tuletab meelde, et need teenused on direktiivist välja jäetud nende eripära tõttu ning teatavatel juhtudel võivad need nõuda liidu valdkondlikku õigusraamistikku; võtab teadmiseks, et komisjoni teatises „Ühtse turu akt” on kirjas kohustus esitada 2011. aastal üldhuviteenuseid käsitlevate meetmete pakett;

46.  nõuab direktiivis sätestatud piirangute kohaldamise nõuetekohast ja põhjalikku jälgimist seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega, kusjuures samal ajal tuleb järgida pädevuste jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vabadust kooskõlas ELi õigusega kindlaks määratleda, mida nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada;

47.  nõuab, et direktiivi rakendamisel võetaks rohkem arvesse kohaliku omavalitsuse põhimõtet ning et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul võimalikult välditaks kohaliku tasandi otsustajatele bürokraatliku halduskoormuse ja piirangute põhjustamist;

48.  on seisukohal, et teenuste siseturu väljakujundamiseks vajalikud täiendavad meetmed tuleb täielikult integreerida ühtse turu akti üle peetavasse arutellu;

o
o   o

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0186.