Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga;

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Horvaatiat käsitleva 2009. aasta eduaruande kohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembril 2010. aastal avaldatud 2010. aasta eduaruannet Horvaatia kohta (SEK(2010)1326);

–  võttes arvesse ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni 11. kohtumise soovitusi, mis võeti vastu 29. märtsil 2010 Zagrebis, ning ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni 12. kohtumise soovitusi, mis võeti vastu 30. novembril 2010 Brüsselis;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Parlament toetab igati ja täiel määral Horvaatia astumist Euroopa Liidu liikmeks ning tahab kaasa aidata Horvaatia ühinemisprotsessi kiirele ja edukale lõpuleviimisele;

B.  arvestades, et Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised on kulgenud edukalt ja on jõudnud lõppjärku; arvestades, et märkimisväärset üldist edu võib täheldada eeskätt läbirääkimispeatükkides kindlaks määratud kriteeriumide täitmisel;

C.  arvestades, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpetada 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et otsustavalt jätkatakse vajalike reformide teostamist – esmajoones tugevdatakse avalikku haldust ja kohtusüsteemi, jätkatakse korruptsioonivastast võitlust, tagatakse stabiilsed tingimused pagulaste tagasipöördumiseks ja tehakse täiemõõdulist koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning jätkatakse erastamist ja viiakse ellu raskustesse sattunud laevatehaste ümberkorralduskavad;

D.  arvestades, et reforme on vaja jätkata ka pärast ühinemisläbirääkimiste lõpetamist, et Horvaatia riik ja kodanikud saaksid täit kasu ELi kuulumise eelistest;

E.  arvestades, et ELi liikmeks saamise väljavaade on teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele tugev stiimul, mis soodustab Euroopaga integreerumise protsessis vajalike poliitiliste, majanduslike ja õiguslike reformide teostamist ning heanaaberlikel suhetel põhineva rahu, stabiilsuse ja lepliku kooseksisteerimise tugevdamist selles piirkonnas; arvestades, et Euroopa Liit peaks rohkem rõhku panema Thessaloniki protsessi kuuluvate Horvaatia naaberriikide ELiga ühinemise perspektiivile;

Üldised märkused

1.  avaldab Horvaatiale tunnustust märkimisväärsete saavutuste eest ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimiseks vajalike kriteeriumide täitmisel; kutsub Horvaatiat üles kindlameelselt jätkama vajalikke reforme, et täita peatükkide sulgemiskriteeriumid ja viia läbirääkimised lõpule; palub komisjonil kasutada kõiki oma võimalusi, et toetada Horvaatia pingutusi kriteeriumide täitmisel;

2.  väljendab rahulolu eesistujariigi Ungari kavatsuse üle viia läbirääkimised lõpule 2011. aasta esimesel poolel, tingimusel et kõik kriteeriumid on täidetud;

3.  on veendunud, et Horvaatia kiirel ühinemisel ELiga on nii üleeuroopaline kui ka piirkondlik tähendus ning see innustaks teisi Lääne-Balkani riike otsustavalt alustama ja teostama ühinemiseks vajalikke reforme;

4.  peab endiselt murettekitavaks uusimast Eurobaromeetri uuringust nähtuvat tõsiasja, et enamik Horvaatia kodanikke on arvamusel, et ELi liikmeks saamisest ei ole Horvaatiale kasu; soovitab Horvaatia ametivõimudel ja kodanikuühiskonnal Euroopa Komisjoni abiga teha pingutusi, mis aitaksid horvaatidel Euroopa ühendamise projekti omaks võtta; kutsub Horvaatia valitsust üles toetama poliitiliselt palju rohkem neid kodanikuühiskonna organisatsioone, mille eesmärk on kaasa aidata Horvaatia ELi liikmeks saamisele, ning kaasama need mitteriiklikud toimijad paremini ühinemisprotsessi; on seisukohal, et väga tähtis on anda kodanikele selget ja faktidel põhinevat teavet Horvaatia ELiga ühinemise mõju kohta;

Poliitilised kriteeriumid

5.  väljendab rahulolu selle üle, et Horvaatia parlament võttis 2010. aasta juunis valdava häälteenamusega vastu olulised põhiseaduse muudatused, mis on vajalikud ELiga ühinemiseks; on seisukohal, et põhiseaduses tehtud muudatused hõlbustavad muude vajalike õigusnormide vastuvõtmist; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et Horvaatia parlament ja valitsus jätsid kasutamata võimaluse sätestada põhiseaduses parem kaitse vähemusrühmadele, nagu näiteks homo-, bi- ja transseksuaalid, ning ei sätestanud ka ökoloogilise säästvuse põhimõtet;

6.  rõhutab, et kuigi avaliku halduse tugevdamiseks on astutud uusi samme, on haldusmenetluste ja haldussuutlikkuse tase üldiselt endistviisi nõrk, eriti kui arvesse võtta avaliku halduse reformi keerukust; kutsub Horvaatia valitsust üles tõsiselt tegelema viivitustega, mis on ilmnenud detsentraliseerimisprotsessis, ning selleks muu hulgas välja töötama detsentraliseerimise strateegia ja seda rakendama ning astuma muid samme avaliku halduse depolitiseerimiseks ning halduse professionaalsuse ja eetilisuse edendamiseks; on seisukohal, et selles suhtes on otsustava tähtsusega tööpanusel põhineva selge edutamisstrateegia ja muudetud palgapoliitika lõpuleviimine;

7.  märgib, et korruptsioon on Horvaatias olnud ilmselt laialt levinud ja on endiselt tõsine üleüldine probleem; hindab positiivselt Horvaatia valitsuse püüdeid alustada karmi võitlust igat liiki korruptsiooni vastu; märgib, et valitsus pöörab erilist tähelepanu korruptsioonivastase võitluse õiguslikule ja institutsioonilisele raamistikule, mis hõlmab ka uurimist, vastutuselevõtmist ning asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd; võtab teadmiseks, et üldsuse tähelepanu keskmes on selgitamisel olevad korruptsioonijuhtumid, millesse on segatud endine peaminister, kaks endist ministrit, kõrgeid riigiametnikke ja paljud riigiettevõtete juhid; ootab läbipaistvat ja õiglast õigusemõistmist ning tuletab Horvaatia ametivõimudele meelde, et ülimalt tähtis on kaitsta korruptsiooniuurimist poliitilise sekkumise eest; väljendab rahulolu selle üle, et riigi neljas suuremas kohtus on moodustatud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osakond, kus kohtunikke kontrollitakse ja kus nad saavad täiendavat koolitust; palub Euroopa Pettustevastasel Ametil teha Horvaatia asutustega tihedat koostööd, et uurida võimalikku n-ö sekundaarset korruptsiooni, mida võidakse tekitada ELi institutsioonides;

8.  märgib, et kuigi valitsuse jaoks on korruptsioonivastane võitlus endiselt üks esmatähtsaid ülesandeid, jõuab väga vähe korruptsiooniasju kohtusse ning suurem osa jääb süüdistuse esitamise või uurimise staadiumi; kutsub Horvaatia ametivõime üles tugevdama haldussuutlikkust korruptsioonivastase võitluse institutsioonides, esmajoones korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ametis (USKOK), ning edendama poliitilise vastutuse kultuuri; märgib ära Horvaatia ametivõimude püüded tõkestada korruptsiooni kohtunike ja teiste ametiisikute instrueerimise ning kogu ühiskonna teavitamise kaudu; rõhutab, et selles osas on vaja tööd tõhustada, eeskätt suurendada riigi kulude läbipaistvust; suhtub positiivselt valitsuse jõupingutustesse kõrvaldada puudused poliitilise tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise valdkonnas;

9.  väljendab rahulolu selle üle, et on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi kohtusüsteemi reformi jätkamiseks, ning tunnustab eriti kohtureformi muudetud tegevuskava vastuvõtmist, mille eesmärk on võimaldada kohtusüsteemil sõltumatult ja erapooletult toimida; märgib tunnustavalt, et lõpetamata kohtuasjade hulga vähendamisel on saavutatud edu, eriti nende menetluste osas, mis on kestnud üle kolme aasta, ning tunnustab ka kohtusüsteemi ratsionaalset ümberkorraldamist – suuremate kohtute, piirkondlike kohtute ja kaubanduskohtute loomist, samuti kohtunike spetsialiseerimise korraldamist; täheldab positiivseid muutusi, mille näideteks on riigi justiitsnõukogu, õigusakadeemia iseseisvus ja justiitsametnike kooli asutamine, mille eesmärk on tagada suurem sõltumatus justiitsametitesse nimetamisel ning parandada kohtute eesistujate karjäärivõimalusi ja distsiplinaarset vastutust, ning märgib ära ka üldised kaitsemehhanismid, mis on vastu võetud kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamiseks;

10.  märgib, et kuigi kohtud on vähendanud lahendamata, kohtulikku arutamist ootavate asjade hulka, kahjustab õigusriigi põhimõtete tagamist ja kodanike usaldust kohtusüsteemi vastu ikka veel lõpetamata kohtuasjade suur arv ning kohtumenetluste venimine; märgib kahetsusega, et kuigi kohtunikke on palju, ei ole kohtutel piisavalt abipersonali, ning kutsub seetõttu Horvaatia ametivõime seda tasakaalustamatuse probleemi lahendama; rõhutab, et endiselt on probleemiks kohtuotsuste täitmine;

11.  märgib, et komisjon ei ole veel täheldanud küllaldast edasiminekut kohtute infrastruktuuri ja varustuse parandamisel, mis tuleneb peamiselt piisava rahastamise puudumisest; loodab, et see süsteem hakkab tööle võimalikult kiiresti, et saaks võidelda menetlemist ootavate kohtuasjade kuhjumisega ja tagada, et õigusemõistmisega ei viivitataks ning otsused tehakse tõhusalt ja kiiresti; soovitab Horvaatia asutustel jätkata kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe suurendamist ning vahenditega varustatuse parandamist; palub komisjonil tagada riigihalduse ja kohtusüsteemide reformide edukas ellurakendamine enne Horvaatia ühinemist ELiga; palub komisjonil hinnata ELi eraldatud vahendite mõju ja tulemusi kohtusüsteemi reformimisel ja korruptsioonivastases võitluses;

12.  võtab teadmiseks endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokuröri 6. detsembril 2010 ÜRO Julgeolekunõukogus tehtud avalduse; tunnustab Horvaatia ametivõimude üldiselt vastutulelikku suhtumist peaprokuröri abitaotlustesse ning tunnustab ka tõsiasja, et taotlustele vastatakse asjakohaselt ning võimaldatakse juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele; kutsub aga Horvaatia valitsust üle tõhustama haldusuurimist taotletud sõjaliste dokumentide asjas ning selgitama oma aruannetes peaprokurörile need vastuolud, mida mainiti peaprokuröri viimases ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud avalduses ning mida ei ole siiani lahendatud;

13.  hindab positiivselt Horvaatia asutustevahelise töörühma püüdeid anda taotletud dokumentide asukoha kohta täielikku teavet; teisest küljest palub nõukogul uurida ka endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtukoja seisukohta, nagu ei oleks võimalik piisava kindlusega tuvastada, kas nõutud suurtükiväepäevikud on säilinud või mitte;

14.  väljendab rahulolu selle üle, et Horvaatia jätkab omal algatusel aktiivselt sõjakuritegude uurimist ning prokurörid jätkavad sõjakuritegusid käsitlevate pooleliolevate asjade ja tagaselja langetatud otsuste läbivaatamist ning rakendavad standardmeetmeid, et tagada kõikidele kostjatele nende rahvuslikust päritolust sõltumatult ühetaoline kohtlemine; rõhutab aga, et vaja on veelgi parandada sõjakuritegudega seotud kohtuasjade menetlemist, et tagada nende asjade täiesti objektiivne ja erapooletu menetlemine ning võidelda karistamatuse vastu ja parandada tunnistajakaitset; kutsub Horvaatia ametivõime üles tõhustama selles valdkonnas dialoogi ja koostööd naaberriikidega; avaldab Horvaatia valitsusele tunnustust programmi eest, mille eesmärk on 1990. aastate sõjategevusest jäänud maamiinide kahjutustamine, ja soovitab ametivõimudel jätkata programmi täitmist ning pöörata sealjuures erilist tähelepanu riigi idapoolseimatele aladele, kus maamiinide probleem on kõige tõsisem;

15.  toonitab seoses eesmärgiga tegeleda olemasolevate puudustega, mis esinevad sõjakuritegude eest vastutuselevõtmisel riigisiseselt, et sellise vastutuselevõtmisega tuleb kiirustada; nõuab karistusseadustiku ajakohastamist vastavalt rahvusvahelise õiguse rangeimatele normidele, eelkõige seoses inimsusevastaste kuritegude mõistega, käsuliini käsitlevate sätete ning seksuaalset vägivalda hõlmavaid süütegusid määratlevate õigusaktidega; nõuab lisaks tunnistajakaitsemeetmete täiendavat parandamist;

16.  tunnustab üldisi edusamme pagulaste tagasipöördumise vallas ja väljendab rahulolu selle üle, et avalik vaenulik suhtumine tagasipöörduvatesse serblastesse on enamikus Horvaatia piirkondades vähenenud; nendib siiski, et põgenikel ja tagasipöördujatel on endiselt probleeme, ning kutsub seetõttu Horvaatia ametivõime lihtsustama tagasipöördujate taasintegreerumist – jätkama alalise elaniku staatuse omandamist takistavate asjaolude kõrvaldamist, piisavalt rahastama ja kiiremalt ellu viima majade taastamise programmi ning võtma käsile sotsiaalvaldkonna ja majanduse taastamise kavad; palub Horvaatia asutustel hakata kiiresti tegelema veel lahendamist ootavate taotlustega, võtta kaebuste läbivaatamist esmatähtsa ülesandena ning jätkata jõupingutusi ebasoodsas olukorras olevate, sõjas kannatada saanud piirkondade majanduse taaselustamiseks, hoolitseda selle eest, et veelgi rohkem tagasipöördujaid jääks püsivalt kohale, ja jätkata rahvusrühmade lepitamist etnilise sallivuse ning etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse omaksvõtu õhkkonnas;

17.  nendib, et sõnavabadus, sealhulgas massiteabevahendite vabadus ja mitmekesisus on Horvaatias seadusega kaitstud ja üldiselt seda riigis ka järgitakse; palub aga Horvaatia võimudel jätkata pingutusi meediakanalite sõltumatuse tagamiseks ning neile professionaalseks tegevuseks vajalike tingimuste loomiseks ning seista jätkuvalt aktiivselt selle eest, et meediasektor saaks toimida poliitilise sekkumiseta ja tagatud oleks reguleerivate organite sõltumatus; soovitab Horvaatia ametivõimudel põhjalikult uurida ajakirjanike hirmutamise ja neile poliitilise surve avaldamise või nende majandusliku mõjutamise juhtumeid ning tõsisemalt uurida ähvardusi, mis on suunatud nende ajakirjanike vastu, kes tegelevad korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja muude ebaseadusliku tegevuse ilmingutega; mainib sellega seoses tunnustavalt Zagrebi ringkonnakohtu otsust ühe nädalalehe toimetaja mõrva asjas;

18.  märgib veel, et avalik-õiguslikul ringhäälinguorganisatsioonil – Horvaatia Raadiol ja Televisioonil (HRT) on endiselt tõsiseid juhtimisprobleeme, kuna HRT programminõukogu ei ole suutnud valida HRTle uut direktorit, kuigi seda on mitu korda üritatud, ning see asjaolu häirib HRT tööd; väljendab rahulolu uue raadio- ja televisiooniseaduse jõustumise üle ning loodab, et HRT juhtimisstruktuur depolitiseeritakse ja tagatakse toimetuslik sõltumatus;

19.  märgib tunnustavalt, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on saavutatud teatavat edu; märgib, et umbes veerand parlamendikohtadest ning peaaegu pooled avaliku sektori juhtivatest kohtadest on naiste käes, mis näitab edasiminekut soolise võrdõiguslikkuse tagamisel; rõhutab aga, et kuigi meeste ja naiste tööhõivemäära suhe on Horvaatia majanduse üks positiivseid aspekte, on ettevõtetes juhipositsioonidel olevate naiste protsent väga madal ning vahe meeste ja naiste palkade vahel püsib; nõuab seetõttu, et ka edaspidi edendataks aktiivselt naiste osalust majanduslikes ja poliitilistes otsustuskogudes ning hakataks kiiresti rakendama soolise võrdõiguslikkuse seadust, sealhulgas ka võrdse tasustamise põhimõtet; on seisukohal, et naiste sotsiaalkaitse on Horvaatias praegu naaberriikidega võrreldes paremale tasemel; kutsub Horvaatia asutusi üles panema suuremat rõhku võitlusele koduvägivalla vastu;

20.  märgib tunnustavalt, et Horvaatia oli üks esimesi riike, kes oli valmis end siduma puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise konventsiooniga; soovitab Horvaatia ametivõimudel kasutada olemasolevaid meetmeid ning vastu võtta konkreetsed ja läbipaistvad täiendavad kavad institutsiooniliste ja õiguslike tingimuste reformimiseks ning tegelema probleemiga, mis puudutab üha suuremat hulka vaimse puudega inimesi, kes elavad ülerahvastatud hooldekodudes ja mitte kogukondades – eesmärgiks peaks olema puuetega inimeste seaduslike õiguste ja inimõiguste täielik tagamine; arvestades asjaolu, et konventsioonis tunnustatakse selgesõnaliselt vaimse puudega inimeste põhiõigust elada kogukonnas, soovitab Horvaatia ametivõimudel ette võtta selle sättega kooskõlas olevad reformid, millega loodaks alternatiivseid hooldusvõimalusi; soovitab Horvaatial jõustada asjakohased õigusnormid, millega puuetega inimestele tagataks juurdepääs üldkasutatavatele hoonetele;

21.  märgib, et vähemuste respekteerimine ja kaitse on tunduvalt paranenud, kuna seoses suhete paranemisega kõnealuses piirkonnas on vähemuste probleemidele hakatud rohkem tähelepanu pöörama; tunnustab vähemusi käsitlevate sätete tugevdamist põhiseaduses ja asjaolu, et vaatamata finantskokkuhoiu meetmetele on vähemuste organisatsioonide rahastamist väga vähe kärbitud; rõhutab aga vajadust rakendada kohaseid meetmeid romade vähemuse kaitseks;

22.  rõhutab kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tähtsust ning toonitab kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsat osa poliitiliste prioriteetide kindlaksmääramisel; peab õigeks Horvaatia valitsuse püüet pidada nõu kodanikuühiskonnaga; kutsub ametivõime üles võtma täiendavaid meetmeid, et formaliseerida ja suurendada kodanikuühiskonna jõudude osalust poliitikakujundamise protsessis ning ametiasutuste tegevuse jälgimisel; rõhutab, et kodanikuühiskonnal on väga tähtis osa piirkondliku koostöö sotsiaalsete ja poliitiliste aspektide edendamisel;

23.  mainib tunnustavalt vanglasüsteemis tehtud edusamme – eelkõige uute vanglahoonete ehituse alustamist ning kriminaalhoolduse uue süsteemi rakendamist; märgib siiski, et vanglate üleasustatuse tõttu ei ole suudetud täiel määral rahuldada kinnipeetavate vajadusi tervishoiuteenuste, hügieenitingimuste, piisava ruumi ja värske õhuga varustatuse ning töötamisvõimaluste järele;

24.  väljendab rahulolu selle üle, et pädevad asutused on tõhustanud vastutuselevõtmist seoses nn vihkamiskuritegudega; nõuab, et need asutused astuksid veel ühe sammu – esitaksid vihkamiskuritegude selge liigituse ja määratluse, eriti mis puudutab kuritegusid ohvri seksuaalse sättumuse, kultuuritausta või rahvuse alusel;

25.  tunnustab edusamme vihkamiskuritegusid käsitlevate õigusaktide rakendamisel; tõdeb siiski, et ametivõimud peavad palju resoluutsemalt tegelema rassistliku ähvardamise juhtumite ning seksuaalvähemuste vastu suunatud sallimatuse juhtumitega;

Majanduslikud kriteeriumid

26.  märgib, et majanduslanguse tempo aeglustumisele vaatamata jätkub Horvaatia majanduse kahanemine ja SKP vähenemine; tunnustab Horvaatia majanduse elavdamise kavasid, kuid kutsub valitsust üles asendama soovitusi jõuliste poliitiliste meetmetega;

27.  kutsub Horvaatia valitsust üles pöörama tähelepanu majanduse struktuurilistele kitsaskohtadele ning vähendama oma ümberjagaja-rolli – teostama struktuurireformi, et suurendada konkurentsivõimet; rõhutab, et avalikus sektoris on vajalikud ratsionaalsed ümberkorraldused ning ühes sellega tuleb jätkata eelarve konsolideerimist ja reformimist eesmärgiga piirata riigi kulutusi; märgib, et tõsist tööd on vaja teha Horvaatia tervishoiusektori, sotsiaalsüsteemide ja riigiabipoliitika reformimisel, et range eelarvepoliitika raamistikku kasutades saavutada kulutasuvus ja viia riigi kulutused stabiilsele tasemele;

28.  kutsub Horvaatia valitsust üles pöörama tähelepanu praegusele väga madalale tööhõivele ning jätkama jõupingutusi tööhõive suurendamiseks – kõrvaldama jäiku tööturureegleid ning takistusi, mis pärsivad töötajate osalemist tööturul, rakendama kutsehariduse, koolituse ja elukestva õppe võimalusi;

Võime täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi

29.  märgib rahuloluga, et Horvaatia on jätkuvalt parandanud oma suutlikkust kanda ELi liikmesusega seotud kohustusi ning on enamikus sektorites suure osa oma õigusaktidest kohandanud ühenduse õigustikuga; soovitab aga Horvaatia ametivõimudel pöörata erilist tähelepanu haldussuutlikkuse tõstmisele, et tagada õigusaktide nõuetekohane rakendamine, nii et Horvaatia saaks pärast ELiga ühinemist täiel määral ära kasutada oma liikmeksoleku eeliseid;

30.  võtab teadmiseks raskustesse sattunud laevatehaste 2010. aasta mais toimunud pakkumismenetluse; kutsub Horvaatia valitsust üles võimalikult kiiresti lõpetama sellega seotud restruktureerimise, et täita ühinemisläbirääkimistel üks tähtis kriteerium, mis on vajalik konkurentsipeatüki ajutiseks sulgemiseks;

31.  tunnustab märkimisväärseid pingutusi, mida on tehtud selleks, et parandada haldussuutlikkust ja institutsioonilist suutlikkust ning tugevdada ühinemiseelse abi üldist juhtimissüsteemi, et olla igati valmis ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika rakendamiseks pärast Horvaatia ühinemist ELiga;

32.  nõuab, et Horvaatia valitsus parandaks keskkonnajuhtimise, eriti ruumilise planeerimise, prügi- ja veemajanduse ning õhupuhtuse eest vastutavate keskvalitsuse institutsioonide koostegevust, et oleks võimalik piisavalt hoida ainulaadset keskkonda ja säilitada suur bioloogiline mitmekesisus; kutsub valitsust üles esimese sammuna ja kiiremas korras viima läbi oma praeguse haldusstruktuuri põhjaliku hindamise keskkonnapoliitika kujundamise ja juhtimise valdkonnas;

33.  märgib rahuloluga, et Horvaatia geograafiline asend ja kolm Euroopa transpordikoridori, mis Horvaatiat läbivad, avavad itta suunduvatele ning idast ja Kaug-Idast lähtuvatele kaubavedudele soodsa tee Kesk-Euroopa turgudele, ning rõhutab, et Horvaatial on vaja integreeritult arendada sadamaid ning raudtee- ja maanteeühendusi Euroopa transpordikoridoridega, et olla transporditeenuste osutamise kohana püsivalt ligitõmbav;

34.  tõdeb, et Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme, viies oma poliitikat, õigusakte ja eeskirju kooskõlla ELi õigusaktidega, mis käsitlevad elektroonilist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, ning soovitab Horvaatia asutustel hoolitseda selle eest, et juurdepääs internetile oleks võimalikult laialdane; märgib tunnustavalt, et üleminek digitaaltelevisioonile on toimunud edukalt; peab siiski kahetsusväärseks, et kehtestatud korrast hoolimata on konkurents lairiba püsiühenduse turul veel väike;

35.  märgib, et põllumajanduses valitsevad endiselt struktuuriprobleemid ning talud tegutsevad ikka veel väikestel, killustatud maatükkidel, kus mastaabisäästu saavutamise võimalused on piiratud;

36.  kiidab heaks Horvaatia osaluse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonides ja missioonides, eelkõige sõjalises operatsioonis EU NAVFOR Atalanta ja ELi tsiviilmissioonides EUPOL Afganistan ja EULEX Kosovo, ning tunnustab ka Horvaatia panust ELi lahinguüksustesse – aktiivset osalust Põhja lahingugrupis ja Saksamaa juhitavas lahingugrupis; märgib ka rahuldustundega, et Horvaatia on järjekindlalt ja alati ühinenud ÜJKP deklaratsioonide, ühiste seisukohtade ja avaldustega, kui tal on palutud neid toetada, nii Brüsselis kui ka rahvusvaheliste organisatsoonide tasandil;

Piirkondlik koostöö

37.  kutsub Horvaatiat üles jätkama pingutusi naaberriikidega heanaaberlike suhete hoidmiseks ja edasiarendamiseks ning jätkama tegutsemist piirkondliku koostöö olulise ja ettenägeliku edendajana igal tasandil; avaldab Horvaatia presidendile tunnustust selle eest, et ta oma 2010. aasta aprillis toimunud ametlikul visiidil Sarajevosse avaldas sügavat austust sõjakuritegude ohvriks langenud bosnialastele; näeb selles algatuses ja žestis Horvaatia valmisolekut lahendada minevikuprobleemid oma naabritega ausal, siiral ja väärikal moel; hindab positiivselt ka Horvaatia presidendi ja peaministri ühisavaldust, milles toetatakse Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning selle riigi ühinemist ELi ja NATOga; märgib, et piirkondlik koostöö on edenenud ebaühtlaselt, ning kutsub seetõttu Horvaatia valitsust ja naaberriikide valitsusi üles tõhustama dialoogi, et aidata kaasa selle piirkonna kodanike lepitamisele ning leida kindlad ja vastastikku vastuvõetavad lahendused kõikidele veel lahendamata kahepoolsetele probleemidele, mille hulka kuuluvad eelkõige lõplikud piirilepingud, teadmata kadunud inimesed, varade tagastamine ning pagulaste tagasipöördumine, samuti kodanike väljaandmine sõjakurjategude ja inimsusevastaste kuritegudega seoses;

38.  väljendab rahulolu selle üle, et Horvaatia ja Sloveenia vahekohtukokkulepe piiriküsimustes jõustus 29. novembril 2010; on seisukohal, et kahe naaberriigi kaua kestnud piirivaidluse lahendamisega antakse kogu piirkonnale oluline signaal dialoogikultuuri ja kompromissivalmiduse edendamiseks; tuletab meelde vahekohtukokkuleppe artikli 10 sätteid, mille kohaselt kumbki pool peab hoiduma tegevusest või avaldustest, mis võiksid vaidlust süvendada või vahekohtu tööd ohustada;

39.  nõuab, et lahendataks kahepoolsed vaidlused naaberriikidega, nagu piiriprobleemid Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, et vältida nende vaidluste muutumist takistuseks ELi laienemise jätkumisele pärast Horvaatia ühinemist;

40.  avaldab Horvaatiale ja Serbiale tunnustust nende valmiduse ja tahte eest edendada oma kodanike lepitamist vastastikuse usalduse õhkkonnas; hindab positiivselt Serbia presidendi Tadići ja Horvaatia presidendi ühist visiiti Vukovari, kus Serbia president avaldas austust ja palus vabandust Vukovari lähedal Ovčaras toime pandud kuritegude pärast, ning hindab positiivselt ka presidentide ühist lubadust – uurida kadunud isikute saatust ja leida lahendused põgenike ja tagasipöördujate probleemidele – kui olulist sammu leppimise suunas; hindab positiivselt tõsiasja, et Horvaatia president Josipović mälestas Horvaatia sõja serblastest ohvreid; väljendab rahulolu selle üle, et Horvaatia ja Serbia allkirjastasid 29. juunil 2010 kokkuleppe nende isikute väljaandmise kohta, keda kahtlustatakse või kes on süüdi mõistetud kuritegudes, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga, ning tunnustab ka isikute väljaandmist käsitleva lepingu sõlmimist Horvaatia Vabariigi ja Montenegro vahel 1. oktoobril 2010, ning peab seda oluliseks sammuks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamisel ja karistamatuse piiramisel selles piirkonnas;

41.  hindab positiivselt Horvaatia ja Sloveenia 2010. aasta märtsis käivitatud piirkondlikku algatust „Brdo protsess” ning eelkõige Horvaatia, Sloveenia ja Serbia kokkulepet ühise raudteekaubaveo ettevõtte loomise kohta eesmärgiga parandada nende kolme riigi kaudu toimuvaid kaubavedusid Lääne-Euroopa ning Türgi ja Kreeka vahel; on seisukohal, et sellega vähendataks tunduvalt transpordikulusid ja lühendataks tänu lihtsustatud piiri- ja tollikontrollile sõiduaega, kuid see näitaks ka tahet kasutada lepituspüüdeid praktiliste sammude astumiseks, mis tooksid majanduslikku kasu kõigile;

42.  on seisukohal, et selle piirkonna majanduslikku arengut saaks kiirendada, kui Horvaatia ja Serbia teeksid tihedat koostööd Doonau piirkonna strateegia raames, kuna see annaks võimaluse jätkata nende riikide sidumist ELiga mitmesuguste transpordi-, keskkonna- ja majanduse arendamise valdkonna koostöövormide kaudu, mis hõlmavad Doonau makropiirkonda;

43.  rõhutab, et Doonau äärde elektrijaama ehitamisel ja reguleerivate meetmete kehtestamisel tuleb olla ülimalt hoolikas ning lähtuda uusimatest keskkonnatehnoloogiatest; nõuab, et algusest peale võetaks seejuures arvesse Euroopa ainulaadset maastikku ning kohaldataks ELis kehtivaid lubade andmise eeskirju; on seisukohal, et neid põhimõtteid tuleb järgida ka teiste jõgede vastavate ehituslike muudatuste puhul;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Horvaatia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 48.