Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2555(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0120/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/02/2011 - 6.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0064

Vastuvõetud tekstid
PDF 123kWORD 45k
Neljapäev, 17. veebruar 2011 - Strasbourg
Olukord Egiptuses
P7_TA(2011)0064RC-B7-0120/2011

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Egiptuses

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta;

–  võttes arvesse Egiptuse poolt 1982. aastal ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta deklaratsiooni Egiptuse ja kogu piirkonna kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta järeldusi Egiptuse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 11. veebruari 2011. aasta ühisavaldust hiljutiste sündmuste kohta Egiptuses;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki 11. veebruari 2011. aasta avaldust president Hosni Mubaraki tagasiastumise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 29. jaanuari 2011. aasta avaldust olukorra kohta Egiptuses;

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 4. veebruari, 3. veebruari, 28. jaanuari ja 27. jaanuari 2011. aasta avaldusi Egiptuse kohta ning 6. detsembri 2010. aasta avaldust Egiptuse Rahvusassamblee valimiste kohta;

–  võttes arvesse Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu viiendat avaldust (13. veebruar 2011);

–  võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa naabruspoliitika rakendamine 2009. aastal: Egiptuse eduaruanne” (KOM(2010)0207– SEK(2010)0517);

–  võttes arvesse Egiptuse ja ELi poolt 2009. aasta aprillis vastu võetud ühisotsust töötada suhete edasiarendamise nimel, mille kohta tegi ettepaneku Egiptus 2008. aastal;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Egiptuse 2004. aasta assotsiatsioonilepingut ning 2007. aastal kokku lepitud tegevuskava;

–  võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta;

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ning mida ajakohastati 2008. aastal;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et hiljutistel meeleavaldustel mitmetes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida araabia maades on nõutud poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme ning väljendatud selgelt rahva nõudmisi vabaduse, tõelise demokraatia ja inimeste paremate elutingimuste järele;

B.  arvestades, et Egiptuse president Hosni Mubarak astus 11. veebruaril 2011 tagasi; arvestades, et tema volitused on antud relvajõudude ülemnõukogule; arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu on palunud valitsusel, mille president Mubarak hiljuti ametisse määras, jätkata tegevust kuni uue valitsuse moodustamiseni, on lubanud anda volitused üle valitud tsiviilvalitsusele ning langetanud tähtsaid otsuseid, mis kajastuvad 13. veebruari 2011. aasta viiendas avalduses;

C.  arvestades, et vastamaks rahva vabaduse, tõelise demokraatia ja sotsiaalse õigluse nõudmisele Egiptuses on vaja kohe tõsist ja avatud dialoogi kõigi demokraatiat austavate, õigusriigi põhimõtteid järgivate ning inimõigusi ja põhivabadusi austavate poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude osavõtul, ning selle dialoogi tulemuseks peaksid olema tõelised ja olulised reformid;

D.  arvestades, et politsei hakkas rahumeelseid meeleavaldusi Egiptuse režiimi vastu maha suruma pisargaasi, veekahurite, kummikuulide ja tõeliste kuulide abil ning meeleavaldajaid ründasid ka relvastatud isikud ja valitsust toetavad relvarühmitused, mis tõi kaasa sadade inimeste hukkumise; arvestades, et sadu inimesi, sealhulgas inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja juriste, on vahistatud ja peetakse kinni;

E.  arvestades, et Egiptuse valitsus on enneolematu meetmena sulgenud internetiühendused, et vaigistada meeleavaldajaid ja piirata inimeste sõnavabadust; arvestades, et sõjaväepolitsei sulges meedia- ja õiguskeskused, nagu Al Jazeera ja Hisham Mubaraki õiguskeskus;

F.  arvestades, et demokraatia, inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamise edendamine on ELi aluspõhimõte ja eesmärk, millele tuginetakse ühiselt ka Euroopa – Vahemere piirkonna arendamisel; arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses keskenduti peamiselt majandusreformidele ega suudetud viia läbi vajalikke poliitilisi ja institutsioonilisi reforme; arvestades, et Vahemere Liit, mis oli ette nähtud ELi poliitika tõhustamiseks selles piirkonnas, osutus ebatõhusaks suureneva umbusalduse ärahoidmisel ning inimeste põhivajaduste rahuldamisel;

G.  arvestades, et viimastel aastatel on ELi ja tema liikmesriikide suhetes lõunanaabritega soov saavutada stabiilsust tihti varjutanud demokraatlikud väärtused, ühiskondliku õigluse ja inimõigused; arvestades, et assotsiatsioonilepingutes sisalduvaid inimõiguste klausleid tuleks süsteemselt toetada nende klauslite rakendamise mehhanismiga; võttes siinkohal arvesse naabruspoliitika käimasolevat ja vajalikku läbivaatamist;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud Egiptuses alates 1981. aastast kehtiva erakorralise seisukorra lõpetamist ja demokraatia tugevdamist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist selles riigis;

I.  arvestades, et Egiptus on ELi põhipartnereid Lähis-Idas; arvestades, et EL peaks andma panuse demokraatliku, jõuka ja stabiilse Egiptuse riigi tekkimisse, julgustades ja toetades selle riigi uuenemist;

J.  arvestades, et Egiptus mängib aktiivset ja üliolulist rolli Lähis-Ida rahuprotsessi toetamisel ja palestiinlastevahelises lepitusprotsessis; arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu on kinnitanud, et Egiptus kavatseb täita kõiki rahvusvahelisi lepinguid ja pakte, milles ta osaleb,

1.  väljendab solidaarsust Egiptuse inimestega, tunnustab nende julgust ja pühendumust, eriti noorema põlvkonna puhul, ning toetab kindlalt nende õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi;

2.  mõistab teravalt hukka vägivalla ja ebaproportsionaalse jõu kasutamise meeleavaldajate vastu ning peab kahetsusväärseks, et see tõi kaasa palju inimohvreid ja rohkesti vigastusi; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; nõuab sõltumatut juurdlust vahejuhtumite osas, mis põhjustasid surma, vigastusi ja vangistusi, ning nõuab süüdlaste vastutusele võtmist;

3.  nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik rahumeelsed meeleavaldajad, meelsusvangid, egiptlastest ja välismaalastest inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja advokaadid; nõuab sellega seoses tungivalt, et Egiptuse ametivõimud avalikustaksid viivitamata kinnipeetute asukoha ning tagaksid, et neid kaitstakse piinamise või muu väärkohtlemise kõigi vormide eest;

4.  on seisukohal, et president Hosni Mubarak on avanud uue etapi Egiptuse poliitilises üleminekus; nõuab, et viivitamata käivitataks tõeline ja avatud riiklik poliitiline dialoog, kus osaleksid kõik tähtsamad poliitilised jõud ja kodanikuühiskonna esindajad, et sillutada teed erakorralise seisukorra tühistamisele, põhiseaduse ja valimisseaduse läbivaatamisele, vabadele ja õiglastele valimistele, demokraatlikult valitud tsiviilvalitsuse ametisseastumisele ja tõelise demokraatia saavutamisele Egiptuses;

5.  palub Egiptuse relvajõududel tegutseda konstruktiivselt, et vältida edasist vägivalda ja hõlbustada poliitilist protsessi; võtab teadmiseks relvajõudude ülemnõukogu otsused peatada põhiseaduse kehtivus, saata laiali parlament, luua põhiseaduse artiklite muutmiseks komisjon (mis peab hõlmama sõltumatuid liikmeid), korraldada nende muudatuste üle otsustamiseks rahvahääletus ning korraldada parlamendi- ja presidendivalimised; nõuab taas poliitilist protsessi, kuhu peaksid olema kaasatud kõik poliitilised jõud ja kodanikuühiskonna esindajad, et saavutada riiklik konsensus;

6.  rõhutab, et tähtis on taastada Egiptuses viivitamata kõik sidevõrgud, sh internetiühendus, ning austada täielikult teabe-, sõna- ja ühinemisvabadust;

7.  väljendab jõulist toetust reformidele, mille eesmärk on saavutada Egiptuses demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja sotsiaalne õiglus; kordab nõudmist lõpetada erakorraline seisukord; rõhutab veel kord, kui tähtis on Egiptuses hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni vastu ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine, pöörates eritähelepanu südametunnistus-, usu-, mõtte- ja sõnavabadusele, ajakirjandusvabadusele, ühinemisvabadusele, naiste õigustele, sugudevahelisele võrdsusele, vähemuste kaitsele ning võitlusele diskrimineerimise vastu seksuaalse sättumuse alusel;

8.  rõhutab, et Egiptuses on vaja märkimisväärselt kiirendada majandus- ja sotsiaalreforme, kuna vabadus, majanduse areng ja kõrgem elatustase on riigi poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks väga olulised;

9.  kutsub ELi ja liikmesriike aktiivselt toetama Egiptuse kiiret muutmist rahumeelseks, pluralistlikuks ja õiglaseks riigiks; toetab laiemas kontekstis Euroopa Ülemkogu seisukohta, et EL peaks täielikult toetama selle piirkonna üleminekuprotsessi, et kehtestada demokraatlik valitsemistava ja pluralism ning parandada võimalusi majandusliku jõukuse ja sotsiaalse kaasatuse ning piirkondliku stabiilsuse saavutamiseks;

10.  palub ELil, liikmesriikidel, erakondadel ja sihtasutustel aidata Egiptuse demokraatlikke poliitilisi jõude ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et nad saaksid paremini organiseeruda täielikuks osalemiseks demokraatiale üleminekus; palub Egiptuse ametivõimudel tagada, et kopti kristlaste kogukonnad ei langeks praeguste sündmuste ohvriks ning et kõik usukogukonnad võivad kogu riigis rahus elada ja oma tõekspidamisi väljendada;

11.  palub kõrgel esindajal aidata kaasa Euroopa Parlamendi osalusega töörühma loomisele, et vastata demokraatliku üleminekuprotsessi toetamise vajadusele, mida on väljendanud demokraatlike muutuste nimel tegutsejad, eelkõige vabade ja demokraatlike valimiste ning institutsioonide, sh sõltumatu kohtusüsteemi ülesehitamise osas; palub kõrgel esindajal toetada demokraatlikke muutusi ka vaatlusmissiooni saatmisega tulevastele valimistele;

12.  toetab nõukogu rakendusotsust 2011/79/ÜVJP ning nõukogu 4. veebruari 2011. aasta(1) määrust (EL) nr 101/2011, millega külmutatakse varad, mis kuuluvad Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutavatele ja nendega seotud isikutele või on nende kontrolli all, ning kutsub nõukogu üles vastu võtma samasuguseid meetmeid vastutavate isikute suhtes Egiptuses;

13.  rõhutab, et sündmused Egiptuses ja muudes piirkonna riikides toovad uuesti esile pakilise vajaduse töötada välja kaugeleulatuvamad ja tõhusamad poliitilised meetmed ja vahendid ning tugevdada nende riikide eelarveseisundit, et ergutada ja toetada ELi lõunanaabruses poliitilisi, majandus- ja sotsiaalreforme; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika käimasoleval strateegilisel läbivaatamisel tuleb arvesse võtta piirkonna praegust arengut ja pakkuda välja uued paremad viisid sealsete rahvaste vajaduste ja püüdluste täitmiseks; nõuab nende riikide suhtes teostatava ELi poliitika paremat koordineerimist;

14.  kordab nõudmist, et EL vaataks läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika, et luua inimõiguste klausli rakendusmehhanism kõigis lepingutes kolmandate riikidega; nõuab, et naabruspoliitika läbivaatamisel seataks esikohale kohtusüsteemi sõltumatuse, põhiõiguste austamise, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse ning korruptsioonivastase võitlusega seotud kriteeriumid; juhib siinkohal tähelepanu sellele, et praegused tegevuskavad tuleb põhjalikult läbi vaadata ning lisada selged prioriteedid koos stiimulitega poliitiliste reformide läbiviimiseks; palub nõukogul määrata kindlaks poliitilised kriteeriumid, mida Euroopa naabruspoliitika riigid peavad täitma edasijõudnu staatuse saamiseks;

15.  peab väga tähtsaks seda rolli, mida ELi välistegevuse rahastamisvahendid, eriti Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) ning stabiliseerimisvahend saavad selles osas piirkonnas täita, ning nõuab nende tugevdamist, et neid vahendeid saaks sellistes eriolukordades tulemuslikult ja järjekindlalt kasutada; palub kõrgel esindajal täielikult ära kasutada kõiki asjaomaseid ELi välistegevuse rahastamisvahendeid, sh EIDHRi; rõhutab, et tuleb tagada nende rahastamisvahendite demokraatlik kontroll Euroopa Parlamendi poolt; rõhutab ühtlasi, et tarvis on kohe tegelda toiduainete hinnatõusu küsimusega ning toiduga kindlustatuse ja maaelu arenuga üldiselt;

16.  kutsub Vahemere Liitu üles kiiresti arutama viimase aja sündmusi ja nendele reageerima, et esitada ettepanekud selle kohta, kuidas paremini edendada demokraatiat oma liikmesriikides ja kogu regioonis, ning võimalike reformide kohta, et oma rolli tugevdada ja tõhustada; kutsub üles Anna Lindhi Euroopa – Vahemere piirkonna fondi täitma olulist ja aktiivset rolli, et kaasata Euroopa – Vahemere piirkonna kodanikuühiskond kodanikuõiguste ja osaluse edendamisse;

17.  möönab Egiptuse üliolulist rolli araabia maades ja Lähis-Ida rahuprotsessis ning seda, kui tähtis on rahuleping Iisraeliga; palub Egiptusel ka edaspidi täita aktiivset ja konstruktiivset rolli jõupingutustes, mille eesmärk on Lähis-Idas püsiva rahu saavutamine, pöörates erilist tähelepanu Iisraeli ja Palestiina konfliktile, ning nõuab Egiptuse ja Iisraeli rahulepingu täitmist; väljendab heameelt relvajõudude ülemnõukogu avalduse üle, et Egiptus kavatseb täita kõiki rahvusvahelisi lepinguid ja pakte, milles ta osaleb;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse ametivõimudele.

(1) ELT L 31, 5.2.2011, lk 40 ja 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika