(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0477);

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0204/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 2;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. märtsi 2010. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0023/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 354, 28.12.2010, lk 71.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, [Muudatusettepanek 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

▌ [Muudatusettepanek 3]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1), [Muudatusettepanek 4]

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),[Muudatusettepanek 5]

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu kiitis 16. juuni 1998. aasta otsusega 98/416/EÜ(3) (Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga) heaks Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) loomist käsitleva lepingu (edaspidi „GFCMi leping”).

(2)  GFCMi lepinguga nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et toetada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(3)  Euroopa Liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised. [Muudatusettepanek 6]

(4)  GFCMi soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õigusesse üle võtta selles ulatuses, mida ei ole veel hõlmatud. [Muudatusettepanek 7]

(5)  GFCM võttis 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta istungitel vastu mitmeid GFCMi lepingu piirkonna kalapüüki käsitlevaid soovitusi ja resolutsioone, mis on liidu õigusesse üle võetud ajutiselt iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega(4), või GFCMi soovituste 2005/1 ja 2005/2 puhul, nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1967/2006(5), mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 24. [Muudatusettepanek 8]

(6)  Selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides ning arvestades asjaolu, et soovituste püsiv iseloom nõuab ka püsivat õiguslikku vahendit nende ülevõtmiseks liidu õigusesse, oleks asjakohane võtta kõnealused soovitused üle üksiku õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. [Muudatusettepanek 9]

(7)  Kuna GFCMi soovitusi kohaldatakse kogu GFCMi lepingu piirkonnas, kuhu kuuluvad Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu on osutatud otsuse 98/416/EÜ II lisas, tuleks kõnealused soovitused liidu õigusaktide selguse huvides vastu võtta eraldi määrusega, mitte määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb üksnes Vahemerd) muudatustena. [Muudatusettepanek 10]

(8)  Teatavaid määruse (EÜ) nr 1967/2006 sätteid tuleks kohaldada mitte üksnes Vahemerel, vaid kogu GFCMi lepingu piirkonnas. Seepärast tuleks kõnealused sätted määrusest (EÜ) nr 1967/2006 välja jätta ning lisada käesolevasse määrusesse.

(9)  Territoriaalseid majandamismeetmeid käsitlevate GFCMi soovitustega kehtestatud „kalapüügipiirangutega piirkond” on oma mõjult sama, mis määruses (EÜ) nr 1967/2006 kasutatud mõiste „kalapüügi kaitseala”.

(10)  GFCM võttis 2009. aasta 23.–27. märtsil toimunud aastaistungil teadusliku nõuandekomitee teadusnõuande alusel vastu Lioni lahes kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamist käsitleva soovituse, mis on lisatud GFCMi 11. istungjärgu aruandesse (FAO aruanne nr 890). Kõnealust meedet on asjakohane rakendada püügikoormuse korralduskava raames.

(11)  Mõnede püügivahendite selektiivsus ei tohi segapüügi puhul Vahemerel ületada teatavat taset ning lisaks püügikoormuse kontrollimisele ja piiramisele on eriti oluline vähendada püügikoormust oluliste kalavarude täiskasvanud isendite kogunemiskohtades, et paljunemist võimalikult vähe häirida ning nimetatud liike jätkusuutlikult kasutada. Seepärast on esialgu soovitav vähendada teadusliku nõuandekomitee uuritud piirkonna püügikoormust endise tasemeni ning mitte lubada nimetatud taseme suurendamist.

(12)  Korraldusmeetmete aluseks olev teaduslik nõuanne peaks tuginema kalalaevastiku püügivõimsust ja tegevust, kalavarude bioloogilist seisundit ning kalandusega seotud sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete teaduslikul kasutusel; kõnealused andmed tuleb koguda ja esitada õigeaegselt, et GFCMi abistavatel organitel oleks võimalik nõuannet ette valmistada.

(13)  GFCM võttis 2008. aasta istungil vastu soovituse, mis käsitleb sadamariigi meetmete piirkondlikku kava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks GFCMi lepingu piirkonnas. Kuigi nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks(6) hõlmab üldjoontes kõnealuse soovituse sisu ning kehtib alates 1. jaanuarist 2010, on siiski mõned aspektid (nt sadamakontrolli sagedus, ulatus ja menetlused), mida tuleb kõnealuse meetme kohandamiseks GFCMi lepingu piirkonna eripäraga käsitleda käesolevas määruses. [Muudatusettepanek 11]

(14)  Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Nimetatud volitusi, mis ei piira käesoleva määruse delegeeritud õigusakte käsitlevate sätete kohaldamist ning mida ei kohaldata määruse sadamariigi meetmeid ja sadamariigi kontrollimenetlusi käsitlevate sätete suhtes, tuleks rakendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(7). [Muudatusettepanek 47]

(15)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu õigusesse juba üle võetud kaitset, kontrolli või jõustamist käsitlevatesse GFCMi meetmetesse tulevikus tehtavate muudatustega, mis moodustavad käesoleva määruse teatavate vähemoluliste sätete sisu ning muutuvad GFCM lepingu tingimuste kohaselt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks siduvaks. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, [Muudatusettepanek 13]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse Vahemere üldises kalanduskomisjonis (edaspidi „GFCM”) võetavate kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-, seire-, turustus- ning jõustamismeetmete kohaldamist liidus. [Muudatusettepanek 14]

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ELi kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse kutselise kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse suhtes GFCMi lepingu piirkonnas. [Muudatusettepanek 15]

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohaldamist.

2.  Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva määruse sätteid kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ning selle liikmesriigi loal ja järelevalve all, kelle lipu all laev sõidab, ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute eesmärgil püügitoiminguid teostav liikmesriik teavitab komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteed kogu selliste püügitoimingute käigus püütud saagist.

Artikkel 3

Mõisted

II JAOTIS

TEHNILISED MEETMED

I peatükk

Kalapüügipiirangutega piirkonnad

I jagu

Kalapüügipiirangutega piirkond Lioni lahes

Artikkel 4

Kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamine

Kalapüügipiirangutega piirkond kehtestatakse Lioni lahe idaosas järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

42°40„N, 4°20” E;

42°40„N, 5°00” E;

43°00„N, 4°20” E;

43°00„N, 5°00” E.

Artikkel 5

Püügikoormus

Veetavaid võrke, põhjaõngejadasid, pelaagilisi õngejadasid ning põhja kinnitatud võrke kasutavate laevade puhul ei ületa põhjalähedaste kalavarude püügikoormus artiklis 4 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonnas iga liikmesriigi püügikoormust kõnealuses piirkonnas 2008. aastal.

Artikkel 6

Kalapüügi register

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt ...(9) elektroonilisel kujul nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, kes kalastasid 2008. aasta jooksul artiklis 4 osutatud piirkonnas ning I lisas määratletud GFCMi geograafilises alapiirkonnas 7. Nimekirjas esitatakse laeva nimi, komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) I lisas(10)osutatud laeva number laevastikuregistris, ajavahemik, milleks laeval oli püügiluba artiklis 4 osutatud piirkonnas, ning päevade arv, mille iga laev oli 2008. aastal geograafilises alapiirkonnas 7 ning täpsemalt artiklis 4 osutatud piirkonnas. [Muudatusettepanek 16]

Artikkel 7

Püügiloaga laevad

1.  Laevadele, kellel on lubatud kalastada artiklis 4 osutatud piirkonnas, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted(11).

2.  Kalalaevadele, kes ei ole kalastanud artiklis 4 osutatud piirkonnas enne 31. detsembrit 2008, ei anta luba nimetatud piirkonnas kalastamiseks.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt ...(12) siseriiklikud õigusaktid, mis olid jõus 31. detsembril 2008 ning mis käsitlevad järgmist: [Muudatusettepanek 17]

Artikkel 8

Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad artiklis 4 osutatud piirkonna kaitsmise mis tahes muu inimtegevuse mõjude eest, mis ohustavad kõnealuse kudemispiirkonna iseloomulike joonte säilimist.

Artikkel 9

Teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal enne 31. jaanuari elektroonilise aruande artiklis 4 osutatud piirkonnas toimunud püügitegevuse kohta.

II jagu

Kalapüügipiirangutega piirkonnad süvamere tundlike elupaikade kaitseks

Artikkel 10

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine

Artikkel 11

Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate asutuste ülesanne oleks kaitsta süvamere tundlikke elupaiku artiklis 10 osutatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud mis tahes muu tegevuse eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist. [Muudatusettepanek 18]

II peatükk

Püügikeeluaja kehtestamine peibutuspüügivahenditega harilikku kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

Artikkel 12

Püügikeeluaeg

1.  Hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püük peibutuspüügivahenditega on keelatud 1. jaanuarist kuni 14. augustini igal aastal.

2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Sellisel juhul esitab liikmesriik enne aasta lõppu komisjonile taotluse kõnealuse arvu kalastuspäevade ülekandmiseks.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse samuti määruse (EÜ) 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndis.

4.  Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:

5.  Komisjon teeb lõikes 2 osutatud taotluse kohta otsuse 6 nädala jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ning teavitab sellest liikmesriiki kirjalikult.

6.  Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 5 kohaselt vastuvõetud otsustest. Liikmesriigid esitavad igal aastal enne 1. novembrit komisjonile aruande eelmisel aastal kaotsiläinud kalastuspäevade ülekandmise kohta nagu on osutatud lõikes 2.

Artikkel 13

Kalapüügiluba

Kalalaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, antakse kalapüügiluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 ning kõnealuste laevade nimed ja numbrid ELi laevastikuregistris kantakse nimekirja, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõikest 2 peab kalapüügiluba olema laevadel, mille üldpikkus on alla 10 meetri. [Muudatusettepanek 20]

Kõnealust nõuet kohaldatakse ka määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndi suhtes.

Artikkel 14

Andmete kogumine

Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta)(13) kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid asjakohase süsteemi saaki ja püügikoormust käsitlevate andmete kogumiseks ja töötlemiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 15. jaanuariks oma lipu all sõitnud kalalaevade arvu igas I lisas sätestatud GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilises alapiirkonnas ning eelmisel aastal lossitud ja ümberlaaditud hariliku kuldmakrelli üldkoguse.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretärile.

III peatükk

Püügivahendid
▌
[Muudatusettepanekud 21, 22, 23, 24 ja 25]

Artikkel 15

Võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Mustal merel

1.  Musta mere põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatavate nootade võrgusilma miinimumsuurus on 40 mm; noodaosi, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 40 mm ei tohi kasutada ega pardal hoida.

2.  31. jaanuariks 2012 asendatakse lõikes 1 osutatud noot ruudukujuliste silmadega noodaga, mille pära silmasuurus on 40 mm, või laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega noodaga, mille silma suuruse tunnustatud selektiivsus peab olema sama, mis ruudukujuliste silmadega nooda puhul, mille pära silmasuurus on 40 mm, või suurem sellest.

3.  Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad põhjalähedaste kalavarude traalpüügiga Mustal merel, esitavad komisjonile esimest korda 1. oktoobriks 2011 ja seejärel iga 6 kuu tagant kalalaevade nimekirja ning nende osakaalu põhjalähedase traalpüügiga tegelevas liikmesriigi kalalaevastikus, kuhu kuuluvad laevad kasutavad ruudukujuliste silmadega nootasid, mille pära silmasuurus on 40 mm, või rombikujuliste silmadega nootasid, mille silmasuurus on vähemalt 50 mm. [Muudatusettepanek 26]

4.  Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile.

Artikkel 16

Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine

Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1000 m on keelatud.

III JAOTIS

KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

LAEVADE REGISTER

Artikkel 17

Püügiloaga laevade register

1.  Iga liikmesriik saadab igal aastal enne 1. detsembrit ▌ komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil ajakohastatud nimekirja tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15-meetrise üldpikkusega laevade kohta, kellel liikmesriik lubab kalastada GFCMi lepingu piirkonnas, väljastades talle selleks püügiloa. [Muudatusettepanek 27]

2.  Lõikes 1 osutatud nimekirjas esitatakse järgmine teave:

3.  Komisjon saadab igal aastal enne 1. jaanuari ▌ ajakohastatud nimekirja GFCMi täitevsekretärile, et nimetatud laevad kantaks GFCMi registrisse, mis hõlmab üle 15 m üldpikkusega laevu, kellel on lubatud kalastada GFCMi lepingu piirkonnas (edaspidi „GFCMi register”). [Muudatusettepanek 29]

4.  Lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused saadetakse komisjonile GFCMi täitevsekretärile edastamiseks ning sama menetlust kohaldatakse vähemalt 10 tööpäeva enne seda, kui laev alustab püüki GFCMi lepingu piirkonnas.

5.  ELi kalalaevad, mille üldpikkus on üle 15 meetri ja mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi lepingu piirkonnas püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi liiki kalu ega karpe. [Muudatusettepanek 30]

6.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega nad tagavad, et:

7.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata üle 15-meetrise üldpikkusega laevadel, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, kala ja karpide püük GFCMi lepingu piirkonnas ning nimetatud piirkonnast pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

8.  Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et üle 15-meetrise üldpikkusega laevad, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi lepingualal.

II PEATÜKK

SADAMARIIGI MEETMED

Artikkel 18

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade suhtes.

Artikkel 19

Eelteade

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 ▌ on etteteatamisaeg vähemalt 72 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega. [Muudatusettepanek 33]

Artikkel 20

Sadamas teostatav kontroll

1.  Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 1, kontrollivad liikmesriigid oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 15 % lossimisest ja ümberlaadimisest.

2.  Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 2, kontrollitakse igal juhul selliseid kalalaevu, kes sisenevad liikmesriigi sadamasse ilma eelneva loata.

Artikkel 21

Kontrollimenetlus

Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud nõuetele peab sadamas teostatav kontroll vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 22

Sadama kasutamise keelamine

1.  Liikmesriigid ei luba kolmanda riigi laeval kasutada oma sadamat GFCMi lepingu piirkonnas püütud kalatoodete lossimiseks, ümberlaadimiseks ega töötlemiseks ning keelavad sellel sadamateenuste kasutamise, muu hulgas kütuse- ja muude varude täiendamise, välja arvatud vääramatu jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks tingimata vajalikke teenuseid, kui:

2.  Lõiget 1 kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõike 2 ning artikli 37 lõigete 5 ja 6 sätetele, milles on käsitletud sadama kasutamise keelamist.

3.  Kui liikmesriik on lõigete 1 või 2 kohaselt keelanud oma sadamate kasutamise, teavitab ta sellest viivitamata asjaomase kalalaeva kaptenit, lipuriiki, komisjoni ning GFCMi täitevsekretäri.

4.  Kui artiklis 1 või 2 osutatud põhjused keelustamiseks enam ei kehti, tühistab liikmesriik oma keelu ja teavitab sellest neid, kellele saadeti teade lõike 3 kohaselt.

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ, TEAVITAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 23

Koostöö ja teavitamine

1.  Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ning vahetavad teavet GFCMi täitevsekretäriga, eelkõige:

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud kalandusega seotud teabesüsteemid võimaldavad vahetada otse elektroonilisel teel andmeid GFCMi sekretariaadiga III jaotises osutatud sadamariigi kontrollimiste kohta, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3.  Liikmesriigid võtavad meetmed teabe vahendamiseks asjaomastele riiklikele ametiasutustele elektrooniliselt ja nende asutuste tegevuse koordineerimiseks III jaotise II peatükis esitatud meetmete rakendamisel. [Muudatusettepanek 36]

4.  Liikmesriigid koostavad käesoleva määruse kohaldamisel kontaktisikute nimekirja, mis saadetakse viivitamata elektrooniliselt komisjonile, GFCMi täitevsekretärile ja GFCMi lepingu osalistele.

Artikkel 24

Statistiliste maatriksite andmete teatamine

1.  Liikmesriigid edastavad igal aastal enne 1. maid GFCMi täitevsekretärile GFCMi statistilise maatriksi ülesannete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 andmed vastavalt III lisale.

▌ [Muudatusettepanek 37]

2.  Esimest korda edastatakse ülesannete 1.3 ja 1.5 andmed enne 1. veebruari 2011.

3.  Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks GFCMi andmesisestuse süsteemi või mis tahes muud sobivat GFCMi sekretariaadi poolt ettenähtud andmeedastusstandardit ja -protokolli, mis on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://www.gfcm.org/gfcm/topic/16164.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile andmetest, mis nad käesolevat artikli alusel on edastanud.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Rakendusaktid [Muudatusettepanek 48]

Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte. Need rakendusaktid, mis ei piira käesoleva määruse artikli 27 kohaldamist ja mida ei kohaldata määruse II peatükis käsitletud sadamariigi meetmete ning II lisas käsitletud sadamariigi kontrollimise korra suhtes, võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt. [Muudatusettepanek 49]

Artikkel 26

Komiteemenetlus[Muudatusettepanek 50]

1.  Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel loodud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.[Muudatusettepanek 51]

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse 182/2011/EL artiklit 5.[Muudatusettepanek 52]

▌ [Muudatusettepanek 40]

Artikkel 27

Volituse delegeerimine

Artikkel 28

Delegeeritud volituste kasutamine

1.  Artiklis 27 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile kolmeks aastaks alates...(14). Komisjon koostab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Delegeeritud volitusi pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 29 tagasi võtab.

2.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjonile antud volituse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 29 ja 30 sätestatud tingimusi.

[Muudatusettepanek 42]

Artikkel 29

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.  Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

3.  Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

[Muudatusettepanek 43]

Artikkel 30

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.  Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

[Muudatusettepanek 44]

Artikkel 31

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 354, 28.12.2010, lk 71. (2) Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta seisukoht. (3) EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34. (4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 43/2009 artiklid 28–31, nõukogu määruse (EÜ) nr 40/2008 artiklid 29–31, nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007 artiklid 26–27 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 51/2006 III lisa. (5) ELT L 409, 30.12.2006, lk 11. (6) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1. (7) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (8) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. (9) * 20 tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist. (10) EÜT L 5, 9.1.2004, lk 25. (11) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7. (12) * 20 tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist. (13) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1. (14) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

A)  GFCMi geograafiliste alapiirkondade (GAPid) tabel

B)  GFCMi GAPide kaart (GFCM, 2009)

─ FAO statistilised rajoonid (punasega) ─ GFCMi GAPid (mustaga)

C)GFCMi GAPide geograafilised koordinaadid (GFCM, 2009)

Laevade kontrollimise kord sadamariigis

(1)  Laeva andmed

(2)  Püügiluba/püügiload

Sadamainspektor kontrollib, et kalapüügiluba või kalade ja kalatoodete transpordiluba vastab punkti 1 alusel saadud teabele, ning kontrollib loa/lubade kehtivusaega ja selle/nende kohaldamist piirkondade, liikide ja püügivahendite suhtes.

(3)  Muud dokumendid

Sadamainspektor vaatab läbi kõik asjakohased dokumendid, sh elektroonilised dokumendid. Asjaomased dokumendid võivad hõlmata logiraamatuid, eelkõige kalapüügipäevikuid, ja ka munsterrolli, lastiplaane ning olemasolu korral kalatrümmide jooniseid või kirjeldusi. Nimetatud hoiuruume või –alasid võidakse kontrollida, et teha kindlaks, kas nende suurus ja koosseis vastab joonistele või kirjeldustele ning kas last on paigutatud lastiplaanide kohaselt. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused dokumendid ka piirkondliku kalandusorganisatsiooni väljastatud püügi- või kaubandusdokumente.

(4)  Püügivahendid

a)  Sadamainspektor(id) kontrollib/kontrollivad, et pardal olevad püügivahendid vastavad püügiloa/lubade tingimustele. Püügivahendeid võidakse kontrollida, et kindlaks teha, kas sellised tunnused nagu näiteks võrgusilma suurus(ed) (ja võimalikud seadised), võrkude pikkus, õngekonksu suurus jne vastavad kehtivatele õigusaktidele ning kas püügivahendite märgised vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada.

b)  Sadamainspektor(id) võib/võivad laeva ka läbi otsida, veendumaks et laeval ei ole peidetud või ebaseaduslikke püügivahendeid.

(5)  Kala ja kalatooted

a)  Sadamainspektor(id) kontrollib/kontrollivad, kuivõrd see on võimalik, kas pardal olevad kalad ja kalatooted on püütud kehtiva(te) loa/lubade tingimuste kohaselt. Selleks kontrollib/kontrollivad sadamainspektor(id) vajaduse korral kalapüügipäevikut, esitatud aruandeid, sh neid, mis on edastatud laevaseiresüsteemi kaudu.

b)  Pardal hoitavate koguste ja liikide kindlaksmääramiseks võib/võivad sadamainspektor(id) kontrollida kas trümmis olevat kala või kala lossimise ajal. Seda tehes võib/võivad sadamainspektor(id) avada karpe, millesse kala on pakendatud, ja liigutada kala või karpe, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust.

c)  Mahalaadimisel võib/võivad sadamainspektor(id) kontrollida lossitud liike ja koguseid. Kõnealune kontroll võib hõlmata toote liiki, eluskaalu (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused) ja ümberarvestustegurit, mida kasutati, et arvutada kaal pärast töötlemist ümber eluskaaluks. Sadamainspektor(id) võib/võivad ka kontrollida võimalikke pardale jäetud koguseid.

d)  Sadamainspektor(id) võib/võivad kontrollida kogu pardal oleva saagi kogust ja koostist, sh proovivõtu teel.

(6)  Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollimine

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

(7)  Aruanne

Pärast kontrollimist koostab ja allkirjastab inspektor kirjaliku aruande ning esitab laeva kaptenile selle koopia.

(8)  Sadamariigi kontrollide tulemused

Sadamariigi kontrollide tulemused hõlmavad vähemalt järgmist teavet:

1.  Kontrolli andmed:

–  kontrolliasutus (kontrolliasutuse nimi või asutuse määratud muu asutuse nimi),

2.  Laeva andmed:

–  laeva nimi,

–  lipuriik (riik, kus laev on registreeritud),

3.  Kalapüügiluba (litsentsid/load):

–  laeva luba/load kalastada või transportida kala ja kalatooteid,

–  loa(d) väljastanud riik/riigid,

4.  Püügireisi andmed:

–  püügireisi alguse kuupäev, kellaaeg, püügipiirkond ja koht,

5.  Saagi kontrollimise tulemused:

–  lossimise algus ja lõpp (kellaajad ja kuupäev),

6.  Püügivahendite kontrolli tulemused:

–  püügivahendite liikide üksikasjad.

7.  Järeldused:

–  kontrollimise järeldused, sh arvatavate rikkumiste kirjeldus ja viited asjaomastele eeskirjadele ja meetmetele. Sellekohased tõendid lisatakse kontrolliaruandele.

A)GFCM/teadusliku nõuandekomitee laevastiku osadeks liigitamine

Laevastiku osade kirjeldus

A Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad – kõik mootorita (tuule jõul või käituriga liikuvad) laevad, mille üldpikkus on alla 12 m.

B Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on alla 6 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on alla 6 m.

C Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on 6–12 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

D Traalerid, mille pikkus on alla 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on alla 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

E Traalerid, mille pikkus on 12–24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 12–24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

F Traalerid, mille pikkus on üle 24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

G Seinerid, mille pikkus on 6–12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga.

H Seinerid, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga, välja arvatud laevad, millel kasutatakse seinnoota tuunipüügiks mis tahes ajal aasta jooksul.

I Õngejadakalapüügi laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük õngejadadega.

J Pelaagilise traalpüügil laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük pelaagilise traaliga.

K Tuunipüügiseinerid – kõik laevad, millel kasutatakse tuunipüügiks seinnoota mis tahes ajavahemiku jooksul aastas.

L Tragipüügilaevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjavõrkudega.

M Mitmeotstarbelised laevad, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

Märkus: Kõikidesse lahtritesse võib lisada teavet. Eespool esitatud tabeli tühjad lahtrid tähendavad seda, et asjaomaseid laevu ei ole palju. Vajaduse korral on siiski soovitav liita „tühja lahtri” teave kõige sobivama kõrvaloleva „sinise lahtri” teabele.

B)Püügikoormuse(1) mõõtmist käsitlev tabel

C)  GFCMi 1. ülesanne – tegevusüksused

(1) Tabelis osutatakse nominaalsele püügikoormusele. (2) Kalapüügi intensiivsuse arvutamiseks (püügikoormus • km2) ning püügikoormuse sidumiseks püütud liikidega tuleks viidata konkreetsele piirkonnale (märkida pindala). (3) Püügikoormust käsitlevad meetmed, mis ei hõlma ajaliselt kindlaksmääratud tegevust, tuleks ajaliselt määratleda (nt aasta).