Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (2010/2089(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 184;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23 meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kõigis valdkondades;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” (KOM(2009)0567);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsust nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008-2013)(1);
– võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsust 2010/48/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel(2);
– võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust teatise „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ELis” kohta;
– võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi „Võrdsus ja tervis kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid”;
– võttes arvesse raportit sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni teise ühishinnangu kohta majanduskriisi sotsiaalsele mõjule ja poliitilistele meetmetele;
– võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta(3);
– võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni noorte tervise ja heaolu kohta;
– võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite komisjoni lõppraportit (WHO, 2008);
– võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teatise „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ELis” kohta(4);
– võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise ning Euroopa mõõtme kohta ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel(5) ja 25. septembri 2008. aasta resolutsiooni valge raamatu kohta, mis käsitleb toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimusi(6);
– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni valge raamatu „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” kohta(7);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0032/2011),
A. arvestades, et universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus on ühised väärtused ja põhimõtted, millel rajanevad ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemid;
B. arvestades, et samal ajal kui inimeste keskmine eluiga on pikem ja nende tervis parem kui eelmistel põlvkondadel, seisab EL elanike vananemise kontekstis silmitsi olulise probleemiga, milleks on liikmesriikide vahelised ning sisesed suured erinevused inimeste füüsilises ja vaimses tervises;
C. arvestades, et kõige madalama ja kõige kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega elanikkonnarühma eeldatava eluea erinevus sünnihetkel on meeste puhul 10 ja naiste puhul 6 aastat;
D. arvestades, et oodatava eluea sooline mõõde on samuti oluline käsitlemist vajav teema tervisealase ebavõrdsuse valdkonnas;
E. arvestades, et peale geneetiliste tegurite mõjutab tervist eelkõige inimeste elustiil, nende juurdepääs tervishoiuteenustele, kaasa arvatud terviseteave ja -haridus, haiguste ennetamisele ning lühi- ja pikaajaliste haiguste ravile; arvestades, et madalamates sotsiaalmajanduslikes rühmades on rohkem levinud halb toitumine ning tubaka- ja alkoholisõltuvus, mis on olulised paljusid haigusi, sealhulgas südame-veresoonkonna haigusi ja vähktõbe soodustavad tegurid;
F. arvestades, et kõikides liikmesriikides esineb tervisealast ebavõrdsust kõrgema ja madalama haridustasemega, kõrgemal ja madalamal ametiastmel ning kõrgema ja madalama sissetulekuga rahvastikurühmadesse kuuluvate inimeste hulgas;
G. arvestades, et tõendid näitavad alatoitluse määra soolist mõõdet, mis osutab sellele, et naised kannatavad alatoitluse all rohkem ja selline ebavõrdsus teravneb sotsiaalmajanduslikul skaalal allapoole liikudes;
H. arvestades, et sooline ja vanuseline tasakaalustamatus biomeditsiinilistes uuringutes ja naiste alaesindatus kliinilistes uuringutes on patsientide hoolduse seisukohast kahjulikud;
I. arvestades, et tervisealase ebavõrdsuse võrdlev mõõtmine on esimene oluline samm tõhusate meetmete võtmiseks;
J. arvestades, et tavaliselt on haigestumuse määr kõrgem madalama haridustasemega, madalamal ametiastmel ja madalama sissetulekuga rahvastikurühmadesse kuuluvate inimeste hulgas ning oluline ebavõrdsus valitseb ka enamiku invaliidsuse vormide , krooniliste haiguste, suuõõne haiguste ning vaimuhaiguse vormide esinemuses;
K. arvestades, et naiste, eelkõige noorte naiste tubakatarbimine kasvab kiiresti ja see avaldab nende tervisele edaspidi laastavat mõju; ning arvestades, et suitsetamine põhjustab naistel mitmeid kõrvaltoimeid;
L. arvestades, et Euroopa Komisjon on märkinud, et sotsiaalne seisund mõjutab tervislikku seisundit kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides (komisjoni 20. oktoobri 2010. aasta teatis „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus”); ja arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon määratleb seda sotsiaalset mõju seosena sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse ning tervisealase ja tervishoiuteenustele juurdepääsu alase ebavõrdsuse vahel;
M. arvestades, et arvukad projektid ja uurimused on kinnitanud, et sotsiaalmajanduslikust keskkonnast tulenev varajane ebavõrdsus soodustab eriti ülekaalulisuse ja rasvumise levikut ning ülekaalulisust ja rasvumist esineb kõige sagedamini madalamates sotsiaalmajanduslikes rühmades; arvestades, et niisugune olukord võib rasvumisega seotud haiguste esinemisriski suurenemise tõttu kaasa tuua veelgi suurema tervisealase ja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse;
N. arvestades, et vaatamata sotsiaalmajanduslikele ja keskkonnaalastele edusammudele, mille tulemusel elanikkonna tervislik seisund on pikka aega üldise paremuse suunas liikunud, põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu hügieeni-, eluaseme- ja töötingimused, alatoitumus, haridustase, sissetulek, alkoholi tarbimine ja suitsetamine, endiselt otseselt tervisealast ebavõrdsust;
O. arvestades, et kliimamuutus võib tervist eeldatavasti mitmel moel mõjutada äärmuslike ilmastikunähtuste (näiteks kuumalainete ja üleujutuste) sagenemise, nakkushaiguste esinemisvormide muutumise ja ultraviolettkiirguse ulatuslikuma mõju tagajärjel; arvestades, et kõik ELi riigid ei ole kõnealuste probleemidega tegelemiseks võrdselt valmis;
P. arvestades, et tervisealane ebavõrdsus on tingitud mitte ainult paljudest majanduslikest, keskkonna ja elustiiliga seotud teguritest, vaid ka raskustest juurdepääsul tervishoiuteenustele;
Q. arvestades, et tervisealane ebavõrdsus on seotud ka raskustega juurdepääsul tervishoiuteenustele, ühtaegu nii majanduslikel põhjustel (mitte niivõrd keerulisema ravi korral, mille eest liikmesriigid hästi hoolt kannavad, vaid pigem igapäevase arstiabi, nagu hamba- või silmaravi puhul), kui ka meditsiiniressursside ebavõrdse jagunemise tõttu liidu teatud piirkondades;
R. arvestades, et teatavates liidu piirkondades valitsev tervishoiutöötajate nappus ja asjaolu, et nad võivad kergesti siirduda teistesse ELi piirkondadesse, kujutab endast tõsist probleemi, mille tulemuseks on suur ebavõrdsus juurdepääsul tervishoiuteenustele ja patsientide turvalisuses;
S. arvestades, et äärealadel ja saartel elavate inimeste juurdepääs kiirele ja kvaliteetsele tervishoiule on endiselt piiratud;
T. arvestades, et kroonilisi haigusi põdevad patsiendid moodustavad eraldi rühma, kes on ebavõrdses olukorras seoses diagnoosimise ja ravi, sotsiaalsete ja muude tugiteenustega ning keda teistest rohkem mõjutavad pingeline finantsolukord, raskused töö leidmisel, sotsiaalne diskrimineerimine ja häbimärgistatus;
U. arvestades, et naistevastane vägivald on kõigis riikides ja ühiskonnakihtides laialt levinud ning avaldab naiste ja laste füüsilisele ja emotsionaalsele tervisele ränka mõju;
V. arvestades, et viljatus on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseprobleem, millel on naiste tervisele erilised tagajärjed, ning arvestades, et Ühendkuningriigi ülemaalised teadlikkusuuringud on näidanud, et üle 94% viljatutest naistest kannatab ka eri depressioonivormide all;
W. arvestades, et viljatusravi kättesaadavus on liikmesriigiti väga erinev;
X. arvestades, et Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel tõusis tööpuuduse määr ELi 27 liikmesriigis 2010. aasta septembris 9,6 protsendini ja Euroopa Liidu Nõukogu sotsiaalkaitsekomitee väljendas 20. mai 2010. aasta arvamuses muret, et majandus- ja finantskriis võib kahjustada kodanike juurdepääsu tervishoiuteenustele ja liikmesriikide tervishoiueelarveid;
Y. arvestades, et praegune majandus- ja finantskriis võib ELi mitme liikmesriigi tervishoiusektorile nii pakkumise kui nõudluse poolest tõsist mõju avaldada;
Z. arvestades, et praegusest majandus- ja finantskriisist põhjustatud piirangud, millele lisanduvad eesseisvate demograafiliste probleemide tagajärjed, millega ELil tuleb silmitsi seista, võivad tõsiselt kõigutada liikmesriikide tervishoiusüsteemide rahanduslikku ja korralduslikku jätkusuutlikkust, seega takistades nende territooriumil võrdset juurdepääsu raviteenustele;
AA. arvestades, et kui vaesusele lisanduvad muud tundlikkust suurendavad tegurid, nagu lapseealisus või vanadus, puue või pärinemine rahvusvähemuste hulgast, suurendab see tervisealase ebavõrdsuse ohtu veelgi, ning teisest küljest võib halb tervis kaasa tuua vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse;
AB. arvestades, et varane lapsepõlv avaldab kogu elu jooksul mõju mitmetele tervise ja heaoluga seotud aspektidele – alates rasvumisest, südamehaigustest ja vaimsest tervisest kuni hariduse, kutsealaste saavutuste, majandusliku staatuse ja elukvaliteedini;
AC. arvestades, et tervisealane ebavõrdsus avaldab ELile ja liikmesriikidele märkimisväärset majanduslikku mõju; arvestades, et tervisealase ebavõrdsusega seotud kahju moodustab hinnanguliselt 1,4% SKPst;
AD. arvestades, et mitmetes ELi liikmesriikides ei ole dokumentideta sisserändajatele ei tegelikkuses ega seadustega tagatud võrdväärset juurdepääsu tervishoiule;
AE. arvestades, et liikmesriikides esineb endiselt juhtumeid, kus erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuulujate (näiteks puuetega inimeste) võrdne juurdepääs tervishoiuasutustele on takistatud, mis piirab nende juurdepääsu tervishoiuteenustele;
AF. arvestades, et seoses rahvastiku vananemisega tuleb liikmesriikidel lahendada eakate sõltuvaks muutumise ning suurenevate hooldus- ja ravivajadustega seotud probleemid; arvestades, et seega on vaja tervishoiuteenuste korraldust muuta ning arvestades suurenevat ebavõrdsust eakate juurdepääsul tervishoiuteenustele,
1. peab tervitatavaks komisjoni teatises „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ELis” antud põhilisi soovitusi: (1) ühtlasema tervisliku seisundi arvamine sotsiaalse ja majandusliku arengu üldeesmärkide hulka; (2) alusandmete ja -teadmiste (sh mõõtmise, jälgimise, hindamise ja aruandluse) täiustamine; (3) kogu ühiskonna panuse suurendamine tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks; (4) ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadustele vastamine ning 5) ELi poliitika panuse suurendamine tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks;
2. rõhutab, et tähtis on osutada tervishoiuteenuseid kooskõlas põhiõigustega; juhib tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule;
3. juhib tähelepanu asjaolule, et on tähtis täiustada haiguste ennetamise, tervise edendamise, esmase ja eriarstiabi teenuste kättesaadavust ja vähendada sotsiaalsete ning vanuserühmade vahelist ebavõrdsust ning rõhutab, et need eesmärgid võiks saavutada ennetavale tervishoiule ja ravivõimalustele tehtavate riiklike kulutuste optimeerimise ning tundlikele rühmadele suunatud programmide abil;
4. kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles jätkama tööd sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, mis võimaldaks aja jooksul vähendada ka tervishoiualast ebavõrdsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse universaalsetest põhiväärtustest lähtudes keskenduma tundlike rühmade vajadustele, sh ebasoodsas olukorras sisserändajad, rahvusvähemused, lapsed ja noorukid, puuetega inimesed, eriti vaimuhaiguste põdejad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed, eakad, vaesuses elavad inimesed ning alkoholi- ja uimastisõltlased;
5. kutsub liikmesriike üles tagama, et kõige haavatavamatele rühmadele, sealhulgas dokumentideta sisserändajatele, oleks tagatud võrdväärne õigus ja juurdepääs tervishoiule; palub liikmesriikidel hinnata ebaseaduslike sisserändajate tervishoiu toetamise otstarbekust, esitades ühistele põhimõtetele rajatud määratluse, mille aluseks on sisserändajate päritoluriigis kehtivad tervishoiu põhielemendid;
6. kutsub liikmesriike üles võtma arvesse sisserännanud naiste tervise kaitsega seotud vajadusi, eriti vajadust tagada tervishoiusüsteemides asjakohane keelevahendusteenus; nendes süsteemides tuleks välja töötada koolitusmeetmed, et võimaldada arstidel ja teistel tervishoiutöötajatel omandada kultuuridevaheline lähenemine, mille aluseks on mitmekesisuse ja eri geograafilistest piirkondadest pärit inimeste tundlikkuse tunnistamine ja austamine; esmatähtsaks tuleb pidada ka naiste suguelundite moonutamise vastaseid meetmeid ja teavituskampaaniaid, sh karme karistusi neile, kes naiste suguelundeid moonutavad;
7. palub ELil ja liikmesriikidel leida viivitamata lahendus etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks, pidades eriti silmas neid liikmesriike, kus nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ ei ole rakendatud ja kus etnilisest vähemusest pärit naistel puudub sotsiaalkaitse ja juurdepääs tervishoiule või seda on liiga vähe;
8. palub liikmesriikidel koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega edendada juurdepääsu kõrgetasemelisele õigusabile ja teabele, et aidata tavainimestel, sealhulgas dokumentideta ümberasujatel oma isiklikke õigusi paremini tundma õppida;
9. rõhutab, et majandus- ja finantskriis ning liikmesriikide võetud kokkuhoiumeetmed võivad – eriti pakkumise poolel – eelarvekärbete ja madalama maksutulu tõttu viia rahvatervise, tervise edendamise, haiguste ennetamise ja pikaajalise hoolduse teenuste rahastamise vähenemiseni, samas kui nõudmine tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste järele võib kasvada mitmete tegurite tõttu, mille koosmõju viib rahvastiku tervisliku seisundi halvenemisele;
10. rõhutab, et tervisealane ebavõrdsus on ELi liikmesriikidele ja nende tervishoiusüsteemidele märkimisväärne koormus ning et selles valdkonnas võib aidata olukorda parandada tõhusalt toimiv siseturg ning tugev ja võimaluse korral kooskõlastatud riiklik ennetuspoliitika;
11. rõhutab, et tervisealase ebavõrdsuse vastaste meetmete põhiaspektideks tuleks pidada võitlust selliste sotsiaalmajanduslike teguritega nagu ülekaalulisus, suitsetamine jms, tervishoiusüsteemide kättesaadavust (seda kahjustab ravi- ja ravimikulude hüvitamata jätmine, puudulik ennetustegevus ja meditsiinilise demograafia killustatus) ning tõhusat diagnoosimist, ning et lisaks võib üksikisikute tervise võtmeaspektiks pidada ravimite kättesaadavust ja taskukohasust; kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama, et läbipaistvuse direktiivi (89/105/EMÜ) rakendatakse nõuetekohaselt ning et Euroopa Komisjoni 2008. aasta ravimisektori uuringut käsitleva teatise järeldusi võetakse asjakohaselt arvesse;
12. rõhutab, et tervishoid ei ole tavaline kaup ega teenus ja seda ei tohiks sellisena käsitleda;
13. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles hindama ja rakendama uusi meetmeid oma tervishoiusektori kulutuste tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige investeerides ennetavasse tervishoidu, et vähendada tulevasi pikemaajalisi kulusid ja sotsiaalset koormust ning tervishoiusüsteeme ümber kujundada, et pakkuda võrdset juurdepääsu diskrimineerimiseta ja kvaliteetsele tervishoiule (eelkõige esmatasandi arstiabi), kogu ELis, ning ergutab komisjoni uurima olemasolevate Euroopa finantsvahendite kasutamist, et veelgi edendada investeerimist infrastruktuuri, teadus- ja koolitustegevusse, ning edendada ja tõhustada haiguste ennetamist;
14. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et nende tervishoiupoliitikasse ja -programmidesse kuuluksid tervishoiu võrdne juurdepääsetavus ja eakamatele patsientidele mõeldud ravivõimalused, ning võtma eakamate inimeste piisava juurdepääsu tervishoiule ja ravile aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 peaeesmärkide hulka; kutsub liikmesriike edendama eakate patsientide sotsiaalse eraldatuse vältimise algatusi, sest see mõjutab märgatavalt patsientide pikaajalist tervist; rõhutab, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel tuleb asjakohase pikaajalise strateegia abil prognoosida, milline on Euroopa rahvastiku vananemise sotsiaalne ja majanduslik mõju, et tagada tervishoiusüsteemide rahanduslik ja korralduslik jätkusuutlikkus ning kindlustada patsientidele võrdne ja järjepidev hoolekanne;
15. kutsub liikmesriike üles parandama oma võimet riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tähelepanelikult jälgida kriisi tervise- ja sotsiaalset mõju;
16. palub komisjonil toetada terviseharidust, tervislike eluviiside propageerimist, ennetamist, varajast diagnoosimist ja sobivat ravi puudutavate kogemuste koondamist, eelkõige seoses alkoholitarbimise, suitsetamise, toiduvaliku ja rasvumise ning uimastitega; kutsub liikmesriike üles edendama kehalist aktiivsust, head toitumist ja lastele suunatud nn tervislike koolide programme, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades, ning parandama isikliku, sotsiaalse ja tervishoiuhariduse taset, et edendada tervislikumat käitumist ning elustiili;
17. soovitab kõikidel liikmesriikidel investeerida sotsiaalsesse, haridus-, keskkonna- ja tervishoiuteenuste infrastruktuuri vastavalt põhimõttele, mis näeb ette tervise arvessevõtmist kõigis poliitikavaldkondades, kooskõlastades samal ajal tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni, väljaõpet ja liikuvust käsitlevaid meetmeid, et tagada tervishoiutaristu ja tööjõu maht ning kestlikkus nii ELi kui riiklikul tasandil;
18. rõhutab, et tervisealast ebavõrdust liidus ei saa kaotada ilma ühise ja üldise Euroopa tervishoiutöötajate strateegiata, mis hõlmaks ressursside haldamise, hariduse ja koolituse, kvaliteedi ja ohutuse miinimumnormide ning töötajate registreerimise kooskõlastatud poliitikat;
19. kutsub liikmesriike üles tagama, et teave tervise, tervislike eluviiside, tervishoiu, ennetusvõimaluste, haiguste varajase diagnoosimise ja sobiva ravi kohta oleks kättesaadav kõigile mõistetavas vormis ja keeltes, kasutades selleks uut informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, eriti internetipõhiste tervishoiuteenuste osas;
20. kutsub liikmesriike üles edendama telemeditsiini tehnoloogia kasutuselevõtmist, mis võib oluliselt vähendada geograafilisi erinevusi juurdepääsus teatavatele tervishoiuliikidele, eriti eriravile ja eelkõige piirialadel;
21. kutsub liikmesriike üles edendama riiklikku poliitikat kõigi väikelaste, laste ja noorukite tervislike elutingimuste tagamiseks, kaasa arvatud eostumiseelne hooldus, emade tervishoid ning meetmed lapsevanemate ja eelkõige rasedate ning rinnaga toitvate naiste toetamiseks, et tagada kõigi vastsündinute hea tervis elu alguses ja vältida hilisemat tervisealast ebavõrdsust, tunnistades sellega varajase lapseea arengusse ning kogu elukaart hõlmavasse lähenemisse investeerimise tähtsust;
22. palub liikmesriikidel tagada, et olenemata nende olukorrast on kõigil rasedatel naistel ja lastel õigus oma riigi õigusaktides määratletud sotsiaalkaitsele ja et nad seda ka tegelikult saavad;
23. tuletab meelde ÜRO puuetega inimeste konventsioonist tulenevat ELi kohustust kindlustada puuetega inimeste õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel; rõhutab, et puuete kaasamine kõigi asjakohaste tervise mõõtmise näitajate hulka on mainitud kohustuse täitmisel otsustav samm;
24. palub ELil ja liikmesriikidel lisada naiste tervislik seisund ja vananemise küsimus (eakad naised) soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise tegurite hulka ning kasutada võrdõiguslikkust arvestavat eelarvestamist oma tervishoiupoliitikas, programmides ja teadusuuringutes, alates väljatöötamisest ja kavandamisest kuni mõjuhinnanguni; kutsub üles lisama ELi rahastatavate uuringute raamprogrammide ja avalike finantseerimisasutuste poliitikasse soolise mõju hindamist ning nägema ette sugu ja vanust puudutavate andmete kogumist ja analüüsimist, et teha kindlaks peamised erinevused meeste ja naiste tervises, et toetada poliitika muutmist ja võtta kasutusele ning kõrvutada epidemioloogilisi vahendeid, mille abil analüüsida meeste ja naiste oodatava eluea erinevuse põhjusi;
25. on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peaksid tagama naistele rasestumisvastaste vahendite hõlpsa kättesaadavuse ja õiguse teha turvaliselt aborti;
26. kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele heade ja parimate tavade näiteid, et toetada ühtsemat juurdepääsu viljatusravile;
27. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu naiste inimõigustele, eelkõige ennetades sundsteriliseerimist ja naiste suguelundite moonutamist, keelustades selle ning andes selles süüdistatud isikud kohtu alla;
28. kutsub ELi ja liikmesriike üles tunnistama igasugust vägivalda, mida mehed naiste kallal tarvitavad, rahvatervise probleemina;
29. palub ELil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed seoses kunstliku viljastamise tehnoloogiate kättesaadavusega, et lõpetada naiste diskrimineerimine perekonnaseisu, seksuaalse sättumuse, etnilise või kultuurilise päritolu alusel;
30. palub liikmesriikidel võtta eeskuju Maailma Terviseorganisatsioonist ja tunnistada rasvumine krooniliseks haiguseks, et teha rasvumise ennetamise programmid kättesaadavaks ja tagada ravi vajavate rasvumise all kannatavate inimeste juurdepääs ravile, millel on tõestatud positiivne meditsiiniline tulemus, et ennetada edasisi haigusi;
31. kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma tubakatoodete tarbimise piiramisel arvesse soolise võrdõiguslikkusega seotud aspekte, nagu Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonis on soovitatud, ja korraldama tüdrukutele ja noortele naistele mõeldud suitsetamisvastaseid kampaaniaid;
32. kutsub liikmesriike üles ergutama ja toetama eelkõige naistel esinevate haigustega seotud meditsiinilisi ja ravimiuuringuid ning käsitlema uuringutes kõiki naise eluetappe, mitte ainult reproduktiivset iga;
33. kutsub liikmesriike üles lahendama tervishoiuteenuste ebavõrdse kättesaadavuse probleeme, mis mõjutavad igapäevaelu, näiteks hambaravi või silmaarstiteenuse valdkonnas;
34. soovitab ELil ja liikmesriikidel võtta kasutusele sidus poliitika ja toetusmeetmed naiste jaoks, kes ei tööta või töötavad tervisekindlustust omamata, ning otsida võimalusi nende kindlustamiseks;
35. nõuab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikide pädevate asutustega edendaks ravimite hinnakujunduse ja ravimikulude hüvitamise parimaid tavasid, muu hulgas toimivaid mudeleid ravimihindade diferentseerimiseks, et muuta ravimid taskukohasemaks ja vähendada ebavõrdsust ravimite kättesaadavuses;
36. tuletab meelde, et Euroopa patendi vastuvõtmine koos sobiva keelekorra ja ühtse vaidluste lahendamise mehhanismiga on Euroopa majanduse taaselustamiseks otsustavalt tähtis;
37. võtab teadmiseks, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis muu hulgas tooteohutuse ja reklaami valdkonnas seni tehtud töö on soodustanud teatavate ELi tervisealast ebavõrdsust puudutavate aspektide käsitlemist, ning sellega seoses rõhutab, et tähtis on teraselt jälgida teavet, mida ravimifirmad annavad patsientidele, eriti kõige ebasoodsamas olukorras ja kõige vähem informeeritud rühmadele, ning vajadust tõhusa ja sõltumatu ravimiohutuse järelevalve süsteemi järele;
38. palub liikmesriikidel kohandada oma tervishoiusüsteeme kõige ebasoodsamas olukorras isikute vajadustega, kujundades tervishoiutöötajate nõutavate tasude määramise meetodeid, mis tagavad kõikidele patsientidele ravi kättesaadavuse;
39. nõuab tungivalt, et komisjon annaks endast parima, et ergutada liikmesriike hüvitama patsientide kulusid ja tegema kõik vajaliku, et vähendada ravimite ebavõrdset kättesaadavust selliste haiguste puhul nagu menopausijärgne osteoporoos ja Alzheimeri tõbi, mille ravikulusid mõned liikmesriigis ei hüvitata, ning teeks seda võimalikult kiiresti;
40. rõhutab, et lisaks valitsustele on mitmes riigis ka piirkondlikel ametiasutustel oluline roll rahvatervise, tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas ning seepärast on vaja neid aktiivselt kaasata; rõhutab, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude huvirühmade panus on samuti väga oluline, sealhulgas töökohtadel ja koolides ning eelkõige tervisehariduse, tervislike eluviiside propageerimise, tõhusa haiguste ennetamise ning haiguste varajase sõeluuringu ja diagnoosimise alal;
41. kutsub liikmesriike üles toetama kohalike tervishoiuteenuste lähenemist ja tagama integreeritud tervishoiukorralduse, mis on kättesaadav nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil ning võimaldab patsientidele paremat toetust nende kohalikus ja sotsiaalses keskkonnas;
42. julgustab kõiki liikmesriike ümber hindama poliitikat, millel on märgatav mõju tervisealasele ebavõrdsusele, nagu tubaka-, alkoholi-, toidu-, farmaatsiatoodete, rahvatervise ja tervishoiuteenuste poliitika;
43. ergutab liikmesriike kujundama piirialadel partnerlusi, et jagada infrastruktuuri- ja personalikulusid, piirates samal ajal geograafilist ebavõrdsust tervishoiu valdkonnas, eriti tipptasemel seadmete kättesaadavuses;
44. palub, et komisjon uuriks mõju, mida avaldavad siseturul olevate ravimite ja meditsiiniseadmete tõhususe riiklikul ja piirkondlikul hindamisel põhinevad otsused, muu hulgas patsientide ligipääsu ning uute toodete ja meditsiinitavade innovatsiooni valdkonnas, mis on tervisealase võrdsuse tagamise tähtsad koostisosad;
45. on seisukohal, et patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi 2011/24/EL rakendamisele peaksid järgnema mõjuhinnangud, et mõõta võimalikult tulemuslikult selle tagajärgi võitluses tervisealase ebavõrdsuse vastu ning tagada, et see säilitab piisava riikliku kaitse taseme ja kaitseb patsientide ohutust, eriti meditsiiniressursside (nii inim- kui materiaalsete ressursside) geograafilise jaotamise osas;
46. märgib, et kvaliteetne ja tõhus piiriülene tervishoid nõuab suuremat läbipaistvust üldsuse, patsientide, reguleerijate ja tervishoiuteenuse osutajate teavitamisel mitmesugustest küsimustest, muu hulgas patsiendi õigustest, hüvitamisvõimalustest ja tervishoiutöötajate suhtes kohaldavatest eeskirjadest;
47. peab kahetsusväärseks, et piiriülese tervishoiu direktiiviga ei kaasnenud õigusloomeettepanekut tervishoiutöötajate liikuvuse kohta, võttes arvesse ELi sisest „ajude väljavoolu” ohtu, mis võib ohtlikult suurendada geograafilist ebavõrdsust mõnes liikmesriigis, ning palub komisjonil see puudujääk korvata, võimaluse korral nt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi (2005/36/EÜ) tulevase läbivaatamise raames;
48. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kehtivat kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi (2005/36/EÜ); pidades silmas meditsiinikvalifikatsioonide keerukust, palub komisjonil direktiivi hindamise ja läbivaatamise raames käsitleda reguleerimise puudujääke, mis võivad kahjustada patsiente ja nende õigust ohutule ravile; ühtlasi kutsub komisjoni üles kaaluma, kas muuta registreerimine IMI-süsteemis pädevatele asutustele kohustuslikuks ning suurendada pädevate asutuste võimalust jagada ennetavalt distsiplinaarteavet tervishoiutöötajate kohta, luues selleks asjakohase häiremehhanismi;
49. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma peatses kutsekvalifikatsiooni käsitlevas õigusakti ettepanekus eesmärgiks tugevdada liikmesriikides kvalifikatsiooni tunnustamise mehhanismi;
50. juhib tähelepanu asjaolule, et suurem innovatsioon toob sageli kaasa ravi parema kättesaadavuse, mis on eriti oluline eraldatud ja maakogukondade jaoks;
51. kutsub komisjoni üles edendama koostöös liikmesriikidega telemeditsiini teenuste arendamist, mis on vahend geograafiliste erinevuste vähendamiseks tervishoiuteenuse pakkumises nii piirkondlikul kui kohalikul tasandil;
52. kutsub nõukogu ja komisjoni ELi 2020. aasta strateegia raames üles selgemini tunnistama asjaolu, et füüsilisel ja vaimsel tervisel ning heaolul on tõrjutuse vastases võitluses keskne tähtsus, lisama ELi 2020. aasta strateegia jälgimise menetlusse sotsiaal-majandusliku staatuse ja rahva tervise seisundi järgi rühmitatud näitajaid ning võtma arvesse ealist diskrimineerimist, eelkõige eakate vajadustega paremini sobiva raviga seotud kliiniliste katsete valdkonnas;
53. on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peavad toetama kodanikuühiskonda ja naisteorganisatsioone, kes edendavad naiste inimõigusi, sh naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi, õigust tervislikule eluviisile ning tööle, et tagada naiste kuuldavõtmine Euroopa ja riikide tasandi tervishoiupoliitika küsimustes;
54. soovitab kõigil liikmesriikidel edendada mitut sektorit hõlmavate asjaomaste sidusrühmade suutlikkust, rahvusvahelist kogemustevahetust ja koostööd tervisealast ebavõrdsust vähendava poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;
55. kutsub liikmesriike üles toetama ja rakendama kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi poliitika kujundamisel ühtset lähenemist ja nii püüdlema lähenemisviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades” poole;
56. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse, geograafilise asukoha ning alkoholismist ja narkomaaniast põhjustatud riskide järgi rühmitatud ühist näitajate kogumit tervisealase ebavõrdsuse jälgimiseks ning kujundama liikmesriikide terviseolukorra kontrollimise metoodikat, et teha kindlaks ja seada esikohale parandusi vajavad valdkonnad ja parimad tavad;
57. rõhutab, et tervisealane ebavõrdsus tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest elutingimustes ja sotsiaalse käitumise mudelites, mis on seotud soo, rassi, haridusstandardite ja tööhõivega ning lisaks ebavõrdsele sissetulekule ka arstiabi, haiguste ennetamise ja tervist edendavate teenuste ebavõrdse jaotamisega;
58. rõhutab, et tervisealase ebavõrdsuse taustaks on ebasoodsas olukorras olevate (vaesemate) sotsiaalsete kategooriate liikmete terviseriskid, pidades silmas, et neid riske suurendab vaesuse ja muude inimese kaitsetust suurendavate tegurite koostoime;
59. kutsub komisjoni üles tagama, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamise ning füüsilise ja vaimse tervisega seotud teenuste juurdepääsetavuse parandamise ülesannetega tegeldakse kõigiti ning need hõlmatakse komisjoni käivitatud algatustesse, nagu terve ja aktiivse vananemise partnerlus ning ELi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane tegevuskava, samuti tulevastesse algatustesse, mis käsitlevad arengut varajases lapsepõlves ning haridusele, koolitusele ja tööhõivele keskenduvat noorsoopoliitikat;
60. nõuab paremat kooskõlastamist ELi agentuuride vahel, millel on tähtis roll võitluses tervishoiualase ebavõrdsuse vastu, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri vahel;
61. palub komisjonil aidata liikmesriikidel paremini kasutada avatud koordinatsiooni meetodit, et toetada projekte, mis tegelevad tervisealast ebavõrdsust põhjustavate teguritega;
62. kutsub komisjoni üles välja töötama viise, kuidas kaasata rahvatervise valdkonna heade tavade kasutamisse ja levitamisse kõik asjaomased huvirühmad ELi tasandil;
63. rõhutab tervise jaoks määravate tegurite hulgas mitmekesise ja kvaliteetse toitumise tähtsust ning ergutab selleks komisjoni rohkem kasutama ÜPP raames algatatud tõhusaid programme (tasuta piima ja puuviljade jagamine õppeasutustes ja toiduainete jagamine suurimat puudust kannatavatele rühmadele);
64. kutsub liikmesriike üles looma naistele, paaridele ja peredele spetsiaalsete abitelefoniliinidega sotsiaal-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste võrgustikku, mille eesmärk on ennetada koduvägivalda ning anda koostöös teiste selle valdkonna organitega abivajajatele asjatundlikku abi ja tuge;
65. kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikidel paremini kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja struktuurifonde, et toetada projekte, mis osalevad tervist mõjutavate sotsiaalsete teguritega töötamisel ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel; kutsub komisjoni samuti üles abistama liikmesriike programmi PROGRESS paremal kasutamisel;
66. nõuab tungivalt, et liikmesriigid peataksid naiste ja meeste tervise kõrgetasemelisel kaitsmisel otsustavat rolli täitvatele tervishoiuteenustele ette nähtud eelarvevahendite kärpimise;
67. kutsub komisjoni üles peavoolustama kogu ELi sise- ja välispoliitikas lähenemisviisi, mis põhineb majanduslikel ja keskkondlikel tervist mõjutavatel teguritel ning võrdsete võimaluste ja tervise tagamisel kõigis meetmetes, eelkõige sihiga saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja eriti emade hea tervis;
68. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tunnistaksid tervise tähtsust ühiskonna jaoks ja kasutaksid sotsiaalse, kogukondliku ja üksikisiku arengu mõõtmisel ka muid näitajaid peale SKP;
69. kutsub komisjoni üles soodustama kõigi liikmesriikide jõupingutusi seada tervisealase ebavõrdsuse vähendamine poliitiliseks prioriteediks, arvestades sealjuures tervist mõjutavate sotsiaalsete teguritega ja eluviisiga seotud riskiteguritega nagu alkohol, tubakas ja toitumine, ning võetaks selleks meetmeid valdkondades nagu tarbijapoliitika, tööhõive, elamumajandus, sotsiaalpoliitika, keskkond, põllumajandus ja toit, haridus, elu- ja töötingimused ning teadusuuringud, pidades kinni põhimõttest „tervis kõigis poliitikavaldkondades”;
70. kutsub komisjoni üles toetama kehtiva ja tulevase rahvatervise tegevuskava alusel rahastatavaid meetmeid, et tegelda sotsiaalsete tervist mõjutavate teguritega;
71. palub komisjonil koostada juhised mehhanismide täiendamiseks, mille abil jälgitakse tervisealast ebavõrdsust kogu ELis (nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees), parandades andmete kogumist süsteemsema ja võrreldavama teabe abil, mis täiendaks olemasolevaid andmeid tervisealase ebavõrdsuse kohta, samuti korrapärase jälgimise ja analüüsi abil;
72. palub komisjonil kaaluda nõukogu soovituse ettepaneku või muu asjakohase ühenduse algatuse koostamist, mille eesmärgiks oleks julgustada ja toetada liikmesriikide integreeritud riiklike või piirkondlike strateegiate väljatöötamist tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks;
73. kutsub komisjoni üles hindama oma eduaruannetes tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmete tõhusust ning tervise paranemist tänu tervist mõjutavate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnateguritega seotud poliitikale;
74. kutsub komisjoni üles järgima ELi tasandi poliitikas lähenemisviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades” ja korraldama tulemuslikke mõjuhindamisi, kus võetakse arvesse tervisealase õigluse tulemusi;
75. väidab, et avatud, konkurentsivõimelised ja hästitoimivad turud võivad soodustada tervishoiusektori innovatsiooni, investeeringuid ja teadusuuringuid, ning tunnistab, et sellega peab kaasnema tugev rahaline toetus riiklikule teadustegevusele, et arendada edasi kestlikke ja tõhusaid tervishoiumudeleid ning edendada uue tehnoloogia arengut ja selle rakendamist kõnealuses valdkonnas (nt telemeditsiin), samuti ühise tervishoiutehnoloogia hindamismetoodika väljaarendamine, kusjuures kõik see peaks tooma kasu kogu elanikkonnale, kaasa arvatud halvematest sotsiaalmajanduslikest tingimustest pärit isikud, võttes ühtlasi arvesse elanikkonna vananemist;
76. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama avalikkuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise programme ja kiirendama tervishoiu ja meditsiiniteenuste teemalist dialoogi kodanikuühiskonna, sotsiaalsete partnerite ja vabaühendustega;
77. peab vajalikuks suurendada tervishoiupoliitika kujundamisel, programmide koostamisel ja tervishoiuteenuste osutamisel osalevate naiste arvu;
78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.