Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2111(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0026/2011

Esitatud tekstid :

A7-0026/2011

Arutelud :

PV 07/03/2011 - 27
CRE 07/03/2011 - 27

Hääletused :

PV 08/03/2011 - 9.10
CRE 08/03/2011 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0084

Vastuvõetud tekstid
PDF 158kWORD 62k
Teisipäev, 8. märts 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi valgupuudujääk ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendused
P7_TA(2011)0084A7-0026/2011

Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus (2010/2111(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2010. aasta teatist pealkirjaga „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine (KOM(2010)0672);

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2010. aasta teatist „TSE tegevuskava nr 2. Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015” (KOM(2010)0384);

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 1993. aasta otsust 93/355/EMÜ(1) teatavaid õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise kohta GATTi raames Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel, millega võeti vastu Blair House'i leping, milles sätestati õliseemnete ja valgurikaste kultuuride kasvatamise ülemmäär Euroopa Liidus ning nimetatud kultuuride eritariifid;

–  võttes arvesse LMC Internationali 2009. aasta novembris Euroopa Komisjonile esitatud aruannet „Ühise põllumajanduspoliitika raames valgurikaste kultuuride suhtes kohaldatavate meetmete hindamine”(2);

–  võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1431/82(3) ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1251/1999(4), milles sätestatakse erimeetmed valgurikaste taimede sektoris ning millega kehtestatakse tagatud maksimumpindala, nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003(5) ning nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009(6) artikleid 76–78, milles sätestatakse valgurikaste taimede toetuse maksmise proportsionaalne vähendamine, ning komisjoni määrust (EÜ) nr 1121/2009(7), millega kehtestatakse rakenduseeskirjad valgurikaste taimede toetuse maksmiseks;

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 767/2009(8) sööda turuleviimise ja kasutamise kohta;

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklit 68, millega võimaldatakse liikmesriikidel maksta toetust valgurikaste taimede kasvatamise eest nende territooriumil, ning mida on eelkõige kasutanud Prantsusmaa, Hispaania, Poola ja Soome;

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2007. aasta uurimust „Economic Impact of Unapproved GMOs on EU Feed Imports and Livestock Production”;

–  võttes arvesse, et ÜRO arenguprogrammi, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailmapanga koostatud aruandes „International Assessment of Agricultural Knowledge, Science and Technology” (IAASTD) ülemaailmselt toiduainetega varustatuse kohta on antud soovitusi, mis käsitlevad teadusuuringute ja kohalike eksperdihinnangute osatähtsust, sealhulgas valgurikaste kaunviljade osatähtsust;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni tellitud uuringuid, mida tutvustati 11. oktoobril 2010. aastal toimunud seminaril;

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni säästva põllumajanduse ja biogaasi ning ELi õigusaktide läbivaatamise vajaduse kohta(9);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0026/2011),

Põhilised faktid proteiini nappuse kohta: varustamine, nõudlus ja rahvusvaheline kaubandus

A.  arvestades, et ELis kasvatatakse valgurikkaid taimi vaid 3% liidu põllumaast ning praegu suudetakse liidus toota ainult 30% loomasöödana kasutatavatest valgurikastest taimedest, kusjuures viimase kümne aasta jooksul on täheldatud selle puudujäägi kasvutendentsi;

B.  arvestades, et mõnes liikmesriigis jääb suur osa põllumajandusmaast aasta aasta järel harimata, nii et selle tootmispotentsiaal läheb kaduma;

C.  arvestades, et valgurikaste taimede ulatuslik alatootmine sai ajalooliselt vaadeldes ühelt poolt alguse rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega (eelkõige Ameerika Ühendriikidega sõlmitud leppega), mis võimaldasid ELil kaitsta oma teraviljatootmist, ent vastutasuks nõudsid valgurikaste taimede ja õliseemnete tollimaksuvaba importi ELi (GATT ja 1992. aasta Blair House'i leping); arvestades, et see oli seotud valgurikaste taimede toodangu olulise suurendamisega ja uute tehnoloogiate kasutamisega väljapool ELi, mis pani ebavõrdsesse konkurentsiolukorda ELi põllumajandustootjad, kes ei pidanud valgurikaste taimede kasvatamist majanduslikult atraktiivseks;

D.  arvestades, et 70% (42 miljonit tonni 2009. aastal) tarbitud taimsete valkude rikkast toorainest, põhiliselt sojajahu, imporditakse peamiselt Brasiiliast, Argentinast ja Ameerika Ühendriikidest ning et umbes 60% sellest impordist (26 miljonit tonni) on rafineeritud taimeõli tootmise kõrvalsaadused, mida kasutatakse jahuna, eriti sojajahuna loomasöödas;

E.  arvestades, et nii väikese toodangumahu tõttu kasutab Euroopa segasöödatööstus igal aastal ainult 2 miljonit tonni valgurikkaid taimi, kuigi hinnanguliselt suudaks ta neid kasutada 20 miljonit tonni aastas;

F.  arvestades, et kõnealune import on samaväärne väljaspool ELi haritava 20 miljoni hektariga ehk üle 10% ELi haritavast maast ja nende tootjate suhtes ei kohaldata samasuguseid keskkonna, tervise ja geneetiliselt muundatud organismidega seotud reguleerivaid piiranguid nagu Euroopa tootjate suhtes;

G.  arvestades, et Lõuna-Ameerika tarnijatele on tekkinud uued kliendid, eelkõige Hiina, kes tootmistingimuste osas ei ole nii nõudlikud kui Euroopa Liit, mis lisaks küllaltki läbipaistmatule tarnestrateegiale võib aja jooksul kahjustada turu stabiilsust ja tarneolukorda ELis;

H.  arvestades, et ELi loomakasvatussektor on kaitsetu hinnakõikumiste ja turumoonutuste ees ning sõltub võimalustekohaste ja kvaliteetsete valgurikaste taimede impordist ning et sektori konkurentsivõimet kahjustavad loomasöödaks kasutatavate valgurikaste taimede impordiga kaasnevad lisakulud, mis tekivad seetõttu, et ELil puuduvad tehnilised lahendused kehtiva nulltolerantspoliitika raames seoses kasutusloata geneetiliselt muundatud organismide vähesel määral esinemisega taimedes;

I.  arvestades, et soja ja maisi ebapiisavates kogustes importimine toob ELi loomakasvatus- ja loomasöödasektori jaoks kaasa lisakulud ning seab ohtu kodumaise lihatootmise majandusliku elujõulisuse;

J.  arvestades, et selle tagajärjel, et ELis kasvatatakse vähemal määral liblikõielisi söödataimi (lutsern, ristik, esparsett jne) ja kaunvilju (hernes, soja, lupiin, põlduba, vikk jne), on valgurikaste taimede uurimisprogrammide arv ELis langenud 50-lt 1980. aastal 15-le 2010. aastal ning unarusse on jäänud kohalike valgurikaste taimede kasvatamisega seotud väljaõpe ja praktiliste kogemuste omandamine, mis on kaasa toonud innovatsiooni ja piirkondlikule tasandile kohandatud seemnekasvatuse madala taseme ELis;

K.  arvestades, et EL sõltub väga suurel määral kolmandatest riikidest imporditavast sojaoast ja maisist ning nende toodete tarnimise katkemine selle tõttu, et need sisaldavad väga vähesel määral kinnitamata geneetiliselt muundatud organisme, läheb Euroopa söödatööstusele väga kalliks maksma;

L.  arvestades, et teadusuuringute poliitika saab ainult siis olla edukas, kui pakutakse lahendusi keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, mis aga praegu valgurikaste taimede puhul paika ei pea;

M.  arvestades, et kaduma võivad minna põllumajandustootjate teadmised jätkusuutlikest tavadest, mille puhul on taime- ja loomakasvatus omavahel tihedalt seotud tasakaalustatud külvikorra ja rohumaade asjakohase kasutuse kaudu, ning arvestades, et pealegi ei vasta kohalike valgurikaste taimede kvaliteet üksikutes loomakasvatussektorites nõutavale segasööda kvaliteedile;

N.  arvestades, et sissetulekuid valgurikaste taimede kasvatamisest tuleb suurendada lühikese aja jooksul, eriti ühise põllumajanduspoliitika eritoetuse abil, et valgurikkad taimed leiaksid püsiva koha külvikordades;

Põhilised väited proteiini puudujäägi vähendamise eeliste kohta

O.  arvestades, et tasakaalu taastamisel teravilja, valgurikaste kultuuride ja õliseemnetega varustamise ning nende tarbimise vahel ELis võiks olla põllumajandustootjatele ning toiduaine- ja söödatööstusele suur majanduslik kasu ning paraneks ka tervisliku ja kvaliteetse toidu valik tarbijate jaoks, kui eelseisva ühise põllumajanduspoliitika reformi poliitilises raamistikus keskendutaks täielikult komisjoni teatises esile toodud uutele ülesannetele;

P.  arvestades, et kõikides edendamismeetmetes ette nähtud võimalused tuleks ära kasutada, et propageerida teraviljade, valgurikaste taimede ja õliseemnete kasutamist inimtoiduks, ja neid tuleks kaitsta põllumajandustoodete kvaliteedisüsteemi abil, mis on ette nähtud geograafiliste või traditsiooniliste toodete kaitsmiseks, et sellega aidata säilitada nendest viljadest ja taimedest valmistatud kohalikke ja piirkondlikke toiduaineid;

Q.  arvestades, et kliimamuutuse seisukohast võib valgurikaste kultuuride viljelemine vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lämmastiku assimilatsiooni ja sidumise kaudu pinnases (kuni 100kgN/ha kuus), mille tagajärjel saab hiljem vähem kasutada sünteetilist lämmastikväetist, mis sisaldab dilämmastikoksiidi, mille kliimakahjulik mõju võib olla 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil;

R.  arvestades, et ELi programm GL-PRO (European extension network for the development of grain legume production in the European Union) on tõestanud, et valgurikaste taimede lisamine külvikorda iga nelja aasta tagant vähendab oluliselt süsinikdioksiidi heidet (umbes 10–15%) ja osooni tekkimist;

S.  arvestades, et sagedamini kasutatava külvikorra või külvivahetuse puhul toob valgurikaste taimede suurem osakaal kaasa mullaviljakuse seisukohalt tasakaalustatuma toitainete talletamise, mulla väiksema hapestumise, suurema resistentsuse haiguste vastu ning parema mullastruktuuri (sealhulgas suurema energiatõhususe mulla töötlemiseks), herbitsiidide väiksema kasutuse ja suurema bioloogilise mitmekesisuse, mis aitab kaasa ka tolmlemisele;

T.  arvestades, et külvikorras kasutatavate erinevate kultuuride arvukus aitab vähendada haiguste tõenäosust ja umbrohtude levikut ja sellest tulenevalt taimekaitsevahendite kasutust ning et valgurikaste taimede suurem osakaal külvikorras võib vähendada energiatarbimist 10% võrra;

U.  arvestades, et veemajanduse jaoks, eriti liblikõieliste kultuuride kasvatamine loomasöödaks (püsivad rohu-ristikheina segud või teravilja ja valgurikaste kultuuride segud) ning püsiv pinnakate võivad oluliselt vähendada toitainete, eriti nitraatide ja fosfaatide imbumist põhjavette;

V.  arvestades, et Euroopa kliimaga kohandatud valgurikaste kultuuride (nagu uba, soja, hernes, läätsed, lupiin, kikerhernes, lutsern, ristik, Phacelia spp, Lotus corniculatus ja esparsett) laiem kasvatamine stabiliseerib ja suurendab oluliselt mitmekesisust tootmissüsteemis bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt põllumajanduses;

W.  arvestades, et mis puutub valgurikaste taimede kasvatamisesse ja ülemaailmsesse toiduga kindlustatusesse, tuleb leida parem tasakaal taimse ja loomse valgu tootmise vahel, eelkõige pidades silmas seda, kui palju energiat, vett ja väliseid sisendeid kulub loomse valgu intensiivsele tootmisele vastupidiselt inimtoiduks mõeldud valgurikaste taimede viljelemisele, kusjuures alati tuleb kõige tähtsamaks pidada toiduga varustatuse tasakaalustatust maailmas;

X.  arvestades, et paljud ELi poliitikameetmed avaldavad mõju valguga varustatuse puudujäägile ELis ning komisjon peab analüüsima ka geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist ELis ja väljaspool, biokütuste arendamist ning ümber hindama loomasöödas loomse valgu kasutamise üleüldise keelustamise;

Y.  arvestades, et mitteimporditud segajõusööda kvaliteeti saab parandada lisaks kohalike valgurikaste kultuuride kasutamisele ka õliseemnete (nagu soja, päevalille- ja rapsiseemned) kõrvalsaadusi kasutades;

Z.  arvestades, et kaunviljaliste söödakultuuride või õlikultuuride kasutamine imporditud proteiinide – peamiselt sojakoogi –asemel võib kaasa tuua olulisi muutusi loomapidamisviisides ja sellega anda oma osa põllumajandustoodete parandamisse (standardsetest toodetest sertifitseeritud toodeteni kirjelduste muudatustega) ja tootjate sissetulekusse;

AA.  arvestades, et loomse valgu kasutamise keeld loomasöödas kehtestati pärast veiste spongioosse entsefalopaatiaga seotud kriisi, et vältida nakatumist transmissiivse spongioosse entsefalopaatiaga; arvestades, et seda keeldu saaks tühistada üksnes teaduslike faktide alusel ning tuginedes piisavatele ettevaatus- ja kontrollimeetmetele; arvestades, et nendest tingimustest lähtuvalt tuleks kaaluda tapajäätmetest töödeldud loomse valgu kasutamist monogastriliste loomade (sead ja kodulinnud) söödas, tingimusel et koostisosad pärinevad lihast, mis oli lubatud inimtoiduks, ning täielikult rakendatakse ja kontrollitakse liigisisese ringlussevõtu ja sunnitud kannibalismi keeldu;

Põhilised väited vastuseks komisjoni teatisele: valmistudes ette soovitusteks ja nõueteks

AB.  arvestades, et komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatises rõhutatakse selgelt vajadust tõhustada valgusrikaste kultuuride viljelemist integreerituma külvikorrasüsteemi raames;

AC.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, komisjoni ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste erinevates uuringutes on rõhutatud, et kui valgurikkaid kultuure ELi põllumajanduses paremini kasutada, on võimalik saavutada kindlam loomasöödaga varustatus, nt kasutades keskkonnakaitsemeetmeid põllumajanduses;

AD.  arvestades, et valgurikaste kultuuride kasvatamine on põllumajandustootjatele kasulik mitmes valdkonnas: loomasööda tootmisel, kasutades selliseid segakultuure nagu teravili ja oad, valgu tootmisel inimtoiduks ja säästva põllumajanduse kõigi vormide korral;

AE.  arvestades, et praegu võivad liikmesriigid osana põllumajanduse keskkonnakaitse programmidest ning artikli 68 meetmetest anda eritoetust valgurikaste taimede kasvatamiseks, et parandada tootmissüsteemide ja toidu kvaliteeti;

AF.  arvestades, et lisaks teravilja ja maisi kasvatamisele sööda ja energia tootmiseks tuleb edendada laiendatud külvikorrasüsteemide kasutust, segakultuuride kasvatamist põllumajandusettevõttes ja rohu-ristikheina segude kasutamist, mis võib olla ökoloogiliselt ja agronoomiliselt väga kasulik, kuna kaunviljade kasvatamine külvikorras võib hoida ära haiguseid, uuendada mullastikku ja avaldada soodsat mõju tolmeldajatele ning kaitsta kliimat;

AG.  arvestades, et Kesk-Euroopa suurenenud teraviljasaagikuse tulemusel vabaneb Euroopas põllumajandusmaad ning see võimaldab kõikjal Euroopas suurematel pindadel teiste kultuuride, eelkõige valgurikaste taimede kasvatust;

AH.  arvestades, et põllumajanduskaupade hindade hiljutine suurenenud kõikumine on kaasa toonud tõsise mure, mis puudutab Euroopa loomakasvatussektori konkurentsivõimet ja selle suurt sõltuvust valgurikaste taimede impordist; arvestades, et EL vajab tõelist strateegilist arengukava, mis käsitleb taimseid valke ja nende spetsiifilist rolli ühise põllumajanduspoliitika uute ülesannete lahendamisel (kliimamuutus, loodusvarade parem majandamine); arvestades, et proteiini nappuse vähendamiseks on vaja suuri pingutusi teadustöö ja aretuse parandamiseks, aga ka meetmeid, mis parandavad vajalikku infrastruktuuri valgurikaste taimede tootmiseks, ladustamiseks ja töötlemiseks; arvestades, et võiks kaaluda õliseemnete ja agrokütuste tootmise kõrvalsaaduste kasutamist loomasöödaks, tingimusel et täidetakse rangeid eeskirju, mis tagavad ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamise ning välistavad ohu loomade ja inimeste tervisele;

AI.  arvestades, et söödaimpordi nulltolerantsi probleemi on vaja veel arutada ning välja töötada lähenemisviisid, mis viivad praktiliste lahendusteni;

AJ.  arvestades, et põllumajandus- ja tööstustootmine on suures osas omavahel seotud ning biokütuse tootmise teatavad kõrvalsaadused sobivad söödaks,

1.  kutsub komisjoni üles läbi vaatama proteiine käsitlevat poliitikat lähtuvalt keskpikast ja pikast perspektiivist ning tagama, et ühise põllumajanduspoliitika reformi läbiviimiseks esitatavad seadusandlikud ettepanekud sisaldaksid piisavaid ja usaldusväärseid uusi meetmeid ja vahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel parandada külvikorrasüsteeme, et oluliselt vähendada praegust proteiini nappust ja hinnakõikumisi;

2.  kutsub komisjoni üles esitama kiiresti parlamendile ja nõukogule aruande võimaluste kohta, kuidas suurendada ELis valgurikaste kultuuride kasvatust uute poliitikavahendite abil (võttes arvesse ka õliseemnete ja nende kõrvalsaaduste kasutust ning imporditud kultuuride asendamise võimalikku mahtu), milline on võimalik mõju põllumajandustootjate tuludele, kuidas see aitaks kaasa kliimamuutuse leevendamisele, mõjutaks bioloogilist mitmekesisust ja mullaviljakust ning mil määral vähendaks mineraalväetiste ja pestitsiidide vajalikku välist sisendit;

3.  kutsub komisjoni üles esitama aruande selle kohta, millist mõju avaldab nulltolerantsi nõue mitte lubada Euroopas keelatud geneetiliselt muundatud organismide sisaldust importsöödas, ning kaaluma seejuures võimalust kehtestada piirväärtused ja nende praktiline kohaldamine;

4.  palub komisjonil jätkata praegu kehtiva kuivsöödaturu ühise korraldusega kuni 2013. aastani, et jääks püsima see tähtis sektor, mis on ülioluline söödavalkude tootmisel loomakasvatussektori tarvis;

5.  kutsub komisjoni üles toetama teadusuuringuid sellistes valdkondades nagu valgurikaste kultuuride seemnekasvatus ja seemnetega varustus ELis ning nende panus haigustõrjesse, ühtlasi palub komisjonil teha ettepanekud teadus- ja arendustegevuse kohta, kuidas parandada nõuandeteenistust ning maaelu arengu raames pakkuda põllumajandustootjatele koolitust, mis käsitleb külvikorra, segakultuuride ja tehniliste vahendite kasutust sööda tootmiseks põllumajandusettevõttes;

6.  kutsub komisjoni üles maaelu arengu edendamise raames esitama meetmeid, et suurendada väärtusliku bioloogilise materjali ja kõrge tootlikkusega karja ning levitada häid tavasid optimaalse söötmise rakendamiseks, et tagada loomasöödana kasvatatavate valgurikaste kultuuride võimalikult tõhus kasutus;

7.  palub komisjoni teha ettepaneku maaelu arengu meetmete raamistiku kohta, millega kehtestataks parandatud, detsentraliseeritud vahendid sellise loomasööda tootmiseks, mis põhineb kohalikel ja piirkondlikel taimesortidel, nende sortide ladustamisel ning sordivalikul ja sordiaretusel;

8.  palub komisjonil hinnata kehtivate imporditariifide ja kaubanduskokkulepete mõju erinevatele õliseemnetele ja valgurikastele kultuuridele ning esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku õigusliku uuringu, milles käsitletakse Blair House'i lepingu praegust reguleerimisala seoses valgurikaste kultuuride kasvatamisega Euroopas;

9.  kutsub komisjoni üles tagama katkematud sojatarned ELi turule ning töötama välja tehnilise lahenduse seoses geneetiliselt muundatud organismide vähese sisaldusega ELi imporditavates toiduks ja söödaks kasutatavates valgurikaste kultuurides; tuletab meelde, et ebapiisav sojaimport tekitab ELi loomakasvatus- ja söödasektorile lisakulusid ning seab ohtu kohaliku lihatootmise majandusliku elujõulisuse;

10.  kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega kaaluma seda, kuidas oma seadusandlikes ettepanekutes, mis käsitlevad reformitavat ühist põllumajanduspoliitikat ja põllumajanduspoliitikat laiemalt, edendada külvikorras valgurikaste kultuuride kasvatamist ettevaatusabinõuna taimehaiguste vastu ja meetmena põllumajandustavade parandamiseks ning käsitleda selliseid uusi ülesandeid nagu toiduga kindlustatus, kliimamuutus, ressursside majandamine jms;

11.  kutsub komisjoni üles võtma vastu asjakohased meetmed, et luua turutingimused, mis soosivad imporditud toodete asemel kohalikku toodangut ning vastavad söödatööstuse nõuetele, sealhulgas võtma kasutusele mudelid, mis toetavad geneetiliselt muundatud organisme mittesisaldavate toodete lühikesi tarneahelaid ja sertifitseeritud tootmist; tunnistab, et kohalik ja lähikonnas toimuv põllumajandustootmine on keskkonna jaoks palju kasulikum;

12.  kutsub komisjoni üles esitama parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku, millega lubataks kasutada tapajäätmetest töödeldud loomse valgu kasutamist monogastriliste loomade (sead ja kodulinnud) sööda tootmiseks, tingimusel et koostisosad pärinevad lihast, mis oli lubatud inimtoiduks, ning täielikult rakendatakse ja kontrollitakse liigisisese ringlussevõtu ja sunnitud kannibalismi keeldu;

13.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele vastava raamprogrammi detsentraliseeritud põllumajanduse ja maaelu arengu uuringuteks ning parandama üleeuroopalist ja rahvusvahelist koostööd, see peaks hõlmama ka põllumajandusettevõttes toimuvaid koolitusprogramme, kuidas parandada kohalikele oludele kohandatud valgurikaste kultuuride aretust, et muuta see innovaatiliseks valdkonnaks eri liikmesriikides;

14.   palub komisjonil teha ettepaneku sidusa ja ühtse poliitilise lähenemisviisi kohta põllumajandus- ja keskkonnanormide kohaldamisele liidu territooriumil turustatavate toidukaupade suhtes, mis puudutab geneetiliselt muundatud valgurikaste kultuuride importi;

15.   kutsub Euroopa Komisjoni üles looma Euroopa Liitu sisse veetavate valgurikaste kultuuride päritolu kontrollimiseks järelevalvemehhanismi, mis aitaks eelkõige välja selgitada päritoluriigi põllumajandustavade jätkusuutlikkuse, nagu maakasutuse muutmine ja vee säästev kasutus, ning põllumajandustehnoloogia kasutamise; rõhutab, et selleks on vaja ka korrapärast kohapealset kontrolli;

16.  palub komisjonil kaaluda võimalust lisada ühise põllumajanduspoliitika reformimise seadusandlikesse ettepanekutesse toetuse andmine põllumajandustootjatele, kes külvikorras kasvatavad valgurikkaid kultuure, mis aitab vähendada kasvuhoonegaase ja valgurikaste taimede nappust ELis ning parandada haigustõrjet ja mullaviljakust;

17.  kutsub komisjoni üles esitama stiimulipõhiseid meetmeid, et edendada söötis maa harimist, mis aitaks märkimisväärselt vähendada valgurikaste taimede nappust ELis;

o
o   o

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 147, 18.6.1993, lk 25.
(2) http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/protein_crops/index_en.htm.
(3) EÜT L 162, 12.6.1982, lk 28.
(4) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.
(5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
(6) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(7) ELT L 316, 2.12.2009, lk 27.
(8) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.
(9) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 29.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika