Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314;

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2);

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3);

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 23 lõiget 7 ja artiklit 79;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0049/2011),

A.  arvestades, et ELi praegune finants-, majanduslik ja sotsiaalne olukord nõuab institutsioonidelt vastavat kvaliteeti ja tõhusust ning kohustab institutsioone kokkuhoiu saavutamiseks võtma kasutusele ranged haldusmenetlused;

B.  arvestades, et institutsioonidele tuleks anda piisavad vahendid, kuigi praeguses majandusolukorras tuleks neid vahendeid hallata rangelt ja tõhusalt;

C.  arvestades, et iga-aastase menetluse praeguses etapis ootab Euroopa Parlament 2012. aasta eelarve kohta teiste institutsioonide eelarvestust ja oma juhatuse ettepanekuid;

D.  arvestades, et eriti soovitatav on jätkata eelarvekomisjoni ja juhatuse vahelist tõhustatud koostööd neljandat aastat järjest, ja teha seda kogu 2012. aasta eelarvemenetluse vältel;

E.  arvestades, et kodukorra artikli 23 kohaselt on juhatuse ülesandeks võtta vastu otsuseid parlamendi sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes ning eelarvekomisjoni ülesandeks on koostada iga-aastase menetluse raames parlamendi eelarvestuse projekt;

F.  arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumise mõju rubriigile 5 peaks stabiliseeruma 2012. aastal, kuigi näiteks Euroopa välisteenistuse mõju suurust on praegu veel raske hinnata;

G.  arvestades, et kuna Horvaatia ühinemine ELiga on kavandatud 2013. aastale, siis mõjutab laienemine 2012. aasta eelarvet, eriti uute liikmesriikide jaoks ette nähtud rahaliste vahendite ja töötajate töölevõtmisega seoses;

H.  arvestades, et eelarvepädevad institutsioonid on varasematel aastatel leppinud kokku halduskulude mõõdukas kasutamises, mis on jätnud rubriigi 5 ülemmäära alla märkimisväärsed varud;

I.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäär ELi 2012. aasta eelarves on 8754 miljonit eurot (suurenemine 2011. aastaga võrreldes 340 miljoni euro ehk 4% võrra, mis sisaldab 2% inflatsiooni);

J.  arvestades, et Euroopa Parlament on kaasseadusandjana otsustanud leida mõistliku tasakaalu oma inimressursside ja Lissaboni lepingu jõustumise järel saadud uute volituste vahel (19,67% rubriigi 5 kogusummast 2009. aastal, 19,99% 2010. aastal ja 20,03% 2011. aastal);

K.  arvestades, et oluline on liikumisi rubriigi 5 kulutustes jälgida kogu 2011. aasta vältel, et tulevaste eelarvete jaoks oleks võimalik koostada asjakohane prognoos;

L.  arvestades, et juhatus võttis 24. märtsi 2010. aasta otsusega vastu Euroopa Parlamendi keskmise tähtajaga kinnisvarastrateegia, milles sätestatakse mõned parlamendi tulevase kinnisvarapoliitika põhiparameetrid; arvestades, et selle strateegia osana on Euroopa Parlament otsustanud jätkuvalt eelistada hoonete ostmist (kui see on mõistlik), keskendudes geograafilisele koondumisele oma töökohtades; arvestades, et varane maksmine finantseerimiskulude vähendamise eesmärgil jääb ka tulevikus üheks peamiseks prioriteediks,

Üldine raamistik ja 2012. aasta eelarve prioriteedid

1.  rõhutab rasket olukorda seoses rubriigi 5 kulutuste ülemmääraga 2012. aastal ning on igati teadlik sellest, et institutsioonidel võivad tekkida probleemid kõigi rahastamisvajaduste täitmise ja samal ajal eelarvedistsipliini ja enesepiiramise säilitamisega, et mitmeaastasest finantsraamistikust kinni pidada;

2.  seab prioriteediks kõrgetasemelise õigusloome, et tagada asjakohane reageerimine praegustele poliitilistele probleemidele, mis nõuab Lissaboni lepingu jõustumisest tuleneva uue institutsioonilise raamistikuga toimetulekuks vajalike ressursside ühendamist; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide 2012. aasta eelarve peaks olema konsolideerimise eelarve juba näiteks seetõttu, et seda võidakse kasutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusena;

3.  juhib tähelepanu sellele, et see konsolideerimispüüe ei tohiks olla takistuseks investeeringute tegemiseks (näiteks tehnoloogiasse), mis tooks kaasa säästu pika aja jooksul tulevikus;

4.  peab teiseks prioriteediks hea halduse põhimõtteid (finantsmääruse artikkel 27), nimelt säästlikkust, tõhusust ja mõjusust; on seisukohal, et need põhimõtted peaksid vastutustundlikkuse näitamiseks selgelt kajastuma parlamendi ja teiste institutsioonide eelarvetes ning nende organisatsioonikultuuris; on ühtlasi veendunud, et erinevate poliitiliste kavade elluviimisel tuleb arvesse võtta saavutatud tulemusi ja et muutuvkulude suhtes tuleks võimaluse korral ja juhul, kui nende suurusjärk seda nõuab, viia läbi korrapäraseid kulude-tulude hindamisi;

5.  on seisukohal, et nende põhimõtete rakendamise tulemusena peaksid institutsioonid esitama kulude kärpimise kavad; on sellega seoses arvamusel, et kaaluda tuleks tsentraliseerimise eeliseid mastaabisäästu pakkumise näol (nt tsentraliseeritud hanked, institutsioonide ühised talitused) ning samuti seda, milliseid tegevusi tuleks jätkuvalt või tulevikus detsentraliseerida;

6.  on veendunud, et hea halduse põhimõtete rakendamise tulemuseks peavad olema õigsus, lihtsus, selgus ja läbipaistvus; nõuab sellega seoses, et iga institutsiooni kohta esitataks organisatsiooni skeem ja näidataks ära iga selles nimetatud üksusega seotud kulud; nõuab lisaks iga kulu täpset selgitamist ja põhjendamist, tehes selget vahet püsi- ja muutuvkulude vahel, et täita nullpõhise eelarve põhimõtteid;

7.  on seisukohal, et hiljemalt alates järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algusest tuleks Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide eelarved koostada kogu finantsraamistiku kehtivusaega hõlmava mitmeaastase planeerimise tulemusena;

8.  juhib tähelepanu sellele, et ELi võimalikku laienemist silmas pidades tuleks institutsioonidevahelisel tasandil teha vajalikud ettevalmistused Horvaatiast pärit töötajate vastuvõtmiseks;

9.  on seisukohal, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid peaksid esitama kaks korda aastas aruande oma eelarve täitmise kohta, esitades üksikasjaliku teabe iga eelarverea assigneeringute kasutamise kohta;

10.  on seisukohal, et keskkonnapoliitika ja EMAS(5) peaksid olema osa Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide kultuurist ja selleks tuleks esitada ettepanekud meetmete võtmiseks paberi-, energia- ja veetarbimise ning heitkoguste vähendamiseks;

11.  kordab, et kui see on võimalik ja asjakohane, tuleb teha institutsioonidevahelist koostööd, et vahetada parimaid tavasid, mis soodustavad tõhusust ja võimaldavad saavutada kokkuhoidu; on seisukohal, et institutsioonidevahelist koostööd tuleks parandada kirjaliku ja suulise tõlke, töölevõtmise (EPSO) ja EMASiga seoses ning seda tuleks laiendada muudesse valdkondadesse; nõuab, et kirjaliku tõlke jaoks vabakutseliste tõlkijate kasutamine ja tõlkekeskuse roll vaadataks põhjalikult läbi;

12.  tuletab meelde vajadust täielikult integreeritud teadmushaldussüsteemi järele; väljendab heameelt administratsiooni poolt teadmushaldussüsteemi kohta esitatud teabe üle; nõuab eduaruannet parlamendiliikmetele kättesaadavate arvukate teabeallikate ja -süsteemide kohta; nõuab prototüübi kavandamiseks selge ajakava koostamist; rõhutab vajadust kiiresti rakendada klassifitseerimist ja indekseerimist käsitlevat poliitikat; nõuab teavet selle kohta, kuidas asjaomase süsteemi saaks muuta Euroopa kodanike jaoks kergesti ligipääsetavaks;

13.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide jaoks on oluline ambitsioonika ja ulatusliku digitaalse strateegia vastuvõtmine Web 2.0 vahendite ja eelkõige sotsiaalsete võrgustike osas, et tugevdada sidet ELi ja tema kodanike vahel; on lisaks seisukohal, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid peaksid välja töötama elektroonilise halduse strateegia; nõuab kaugtöö kasutamist juhul, kui see on asjakohane; kutsub juhatust üles kaaluma pilvandmetöötlussüsteemi rakendamist, mis võimaldaks vähendada arvutisüsteemi toimimisega seotud kulusid, parandada selle tulemusi ja tagada Euroopa Parlamendi töös suurem liikuvus;

14.  rõhutab, et finantskalkulatsioonid ja sarnast tüüpi kuluanalüüsid on parlamendis otsuste langetamisel ülitähtsad; nõuab, et neid kasutataks süstemaatiliselt ja et neis oleksid näidatud iga konkreetse meetmega otseselt seotud korduvad ja ühekordsed kulud (s.o püsi- ja muutuvkulud);

15.  kutsub üles kasutama liikuvuse suurendamiseks töötajate ümberpaigutamist ja ümberõpet; soovitab uusi töötajaid tööle võtta üksnes juhul, kui sisemised ümberpaigutused ja koolitusmeetmed töötajate leidmiseks ei ole tulemusi andnud ja kui teenuste sisseostmist ei saa kasutada;

16.  on seisukohal, et kõigi institutsioonide vahel, keda Horvaatia ühinemine mõjutab, tuleks kokku leppida ühine ja kooskõlastatud eelarve täitmise strateegia; palub koostada kalkulatsioon selle mõju kohta rubriigile 5;

17.  on veendunud, et kõik institutsioonid peaksid rakendama aktiivset mittediskrimineerimise poliitikat ja kohandama oma hooneid ja oma personalipoliitikat, et tagada puuetega inimeste jaoks lihtsam juurdepääs;

18.  rõhutab, et arvestades majanduskriisi ja avaliku sektori suurt võlakoormust ja eelarvepiiranguid ning liikmesriikide püüdlusi oma eelarvet konsolideerida, peab parlament koos teiste institutsioonidega näitama, et ta suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja konservatiivselt;

Euroopa Parlament

19.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi eesmärk peaks olema kõrgetasemeline õigusloome ja selleks peaks saama kasutada kõiki vajalikke vahendeid, kuid samas tuleb kinni pidada eelarvepiirangutest;

20.  on seisukohal, et parlament peab näitama, et ta suhtub eelarvesse vastutustundlikult ja konservatiivselt, ning jääma inflatsioonimäära piiresse; institutsioonidevahelise tava kohaselt tuleb laienemisega seotud vajadused eelarvesse kanda kas kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil; Lissaboni lepingu alusel lisanduva 18 uue parlamendiliikme rahalised vajadused kantakse eelarvesse samuti kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil;

21.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi administratsioonile Lissaboni lepingust tulenevate uute ülesannetega toimetulekuks eraldatud täiendavate inimressursside osas tuleks nüüd jõuda konsolideerimisfaasi; rõhutab, et organisatsiooni struktuurid peavad olemasolevate spetsialiseerunud üksuste vastavate ekspertteadmiste abil koostoimet looma;

22.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi 2011. aasta eelarve on kokku 1685 miljonit eurot, mis moodustab 20,03% rubriigist 5;

23.  eeldab, et juhatus esitab eelarvestuses realistlikud taotlused; institutsiooni tõhusa ja nõuetekohase toimimise tagamiseks on valmis vaatama juhatuse ettepanekud läbi puhtalt vajadustest ja konservatiivsusest lähtuvalt; rõhutab, et septembris eelarvekomisjonile esitatud juhatuse kirjaliku muutmisettepaneku eesmärk on võtta arvesse vajadusi, mida eelarvestuse koostamisel ei osatud ette näha, ning rõhutab, et seda ei tuleks võtta kui võimalust muuta varem kokku lepitud eelarvestust; institutsioonidevahelise tava kohaselt kantakse laienemisega seotud vajadused eelarvesse kas kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil; Lissaboni lepingu alusel lisanduva 18 uue parlamendiliikme rahalised vajadused kantakse eelarvesse samuti kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve abil;

24.  soovib üksikasjalikku ja selget ülevaadet nendest eelarveridadest, mille assigneeringuid 2010. aastal ära ei kasutatud, ja ootab alatäitmise põhjuste analüüsi; soovib samuti saada ülevaadet kõikidest ülekantud summadest ja nende kasutamisest 2010. aastal, samuti ajakohastatud teavet lõplike sihtotstarbeliste tulude kohta võrreldes eelarvesse kantud summadega;

25.  on seisukohal, et parlamendiliikmetele tuleb pakkuda kvaliteetseid teenuseid, et nad saaksid oma ülesandeid täita võrdsetel alustel; rõhutab seetõttu, et kõigile parlamendiliikmetele − sõltumata rahvusest ja keelest − tuleb anda võimalus täita oma kohust ja osaleda poliitilises tegevuses soovi korral oma emakeeles; ei aktsepteeri näiteks parlamendikomisjonide koosolekutel suulise tõlke puudumist; on veendunud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet tuleb kohaldada ka suulisele ja kirjalikule tõlkele;

26.  on samuti seisukohal, et tuleb võtta kõikvõimalikke meetmeid, et suurendada suulise tõlke paindlikkust, mis on oluline samm hea töökorralduse tagamiseks, ja märgib, et paljudel juhtudel saaks probleeme ja raha raiskamist vältida, kui keeli oleks võimalus vahetada lühikese etteteatamisajaga, tulenevalt tegelikust ja mitte kavandatud koosolekutel osalemisest;

27.  nõuab, et põhjalikult tuleks läbi vaadata, kas oleks võimalik tulemuslikumalt sobitada Euroopa kodanike õigust vabale juurdepääsule, et kohtuda oma esindajatega Euroopa Parlamendis, tungiva vajadusega tagada institutsioonides töötavate inimeste turvalisus; palub peasekretäril esitada selle kohta 30. juuniks 2011 aruanne;

28.  on seisukohal, et nagu juba otsustatud, tuleb rakendada täielikult toimivat wifi-teenust, et oleks võimalik saavutada paberikasutuse vähendamisega seotud eesmärki; on seisukohal, et edendada tuleks videokonverentsi kasutamist koosolekute pidamiseks ja uute, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist; nõuab selliste meetmete kohta tasuvusanalüüsi tegemist;

29.  juhib tähelepanu sellele, et kinnisvarapoliitika osas püüab Euroopa Parlament olemasolevate ruumide jaotust ratsionaliseerida ning saavutada kulude kokkuhoidu ja mastaabisäästu; juhib tähelepanu sellele, et käimasolev KADi hoone laiendamine, mille maksumus on hinnanguliselt umbes 549,6 miljonit eurot (2016. aasta hindades), võimaldab parlamendi administratsiooni geograafiliselt koondada Luxembourgi ja et kõik ülejäänud praegu Luxembourgis renditavad hooned vabastatakse järk-järgult, mis võimaldab projekti lõpuleviimisel saavutada olulist kokkuhoidu; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealuse kinnisvaraprojekti rahastamine võib nõuda spetsiaalsete õiguslike struktuuride (eriotstarbelise rahastamisvahendi) loomist, kuna finantsmäärusega keelatakse otsene laenamine, ning et antud projekti otse eelarvest või otsese laenuga rahastades oleks võimalik saavutada kulude kokkuhoidu, mis näitab selgelt, et finantsmäärust on vaja kohandada, et tagada tulevaste kinnisvaraprojektide läbipaistvam ja otsesem elluviimine;

30.  tunneb heameelt otsuste üle, mille juhatus tegi 24. märtsil 2010; tuletab meelde, et nõudis keskpika ja pikaajalise kinnisvarastrateegia väljatöötamist; on seisukohal, et asjaomase strateegia eesmärk peaks olema leida parim lahendus, võttes arvesse hea halduse põhimõtteid ning vajadust hinnata eri võimalusi ja alternatiivseid rahastamisvõimalusi; juhib tähelepanu ülalnimetatud otsuses sisalduvale ettepanekule kasutada Belgia valitsuselt saadud sihtotstarbelist tulu parlamendiliikmete assistentidele mõeldud uute bürooruumide rahastamiseks; nõuab enne otsuste tegemist lisateavet selle sihtotstarbelise tulu sellisel otstabel kasutamise kohta ning üksikasjalikku teavet alternatiivsete võimaluste kohta;

31.  rõhutab vajadust Euroopa Ajaloo Maja käsitleva täiendava teabe järele; nõuab eelkõige üksikasjaliku äriplaani esitamist eelarvekomisjonile; kordab veel kord, et selle projekti kogumaksumuse ja sellest edaspidi Euroopa Parlamendile tuleneva finants- ja õigusliku mõju kohta vaja on täiendavat teavet, ning nõuab lisateavet alates 2009. aastast käimas oleva arhitektuurikonkursi kohta; rõhutab, et kõigi selle projektiga seotud otsuste kohta tuleb kohaldada tavapärast parlamentaarset menetlust;

32.  on seisukohal, et nii nagu kõigi suurte organisatsioonide puhul, võib sõltumatu väline arvamus vahendite kasutamise ja töö korraldamise kohta olla mõnikord vajalik ja ainult kasulik, kui seda õieti kohaldada; rõhutab, et kuigi selline Euroopa poliitiline institutsioon nagu Euroopa Parlament on olemuselt ainulaadne, tuleks pikemas perspektiivis kaaluda selle organisatsiooni ja selle juhtimise välisanalüüsi tegemist; usub, et 2012. aastal võiks välja valida mõned konkreetsed sektorid ja neid kirjeldatud viisil analüüsida;

33.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi teabe- ja kommunikatsioonipoliitika on oluline ja peaks jõudma kõigi Euroopa Liidu kodanikeni, samuti peaks see suurendama kodanike suutlikkust parlamendiga otse suhelda, ning palub seetõttu hinnata selle poliitikaga saavutatud tulemusi;

34.  toetab kõiki Euroopa Parlamendi finantsjuhtimise tarkvarasüsteemide ajakohastamiseks tehtavaid jõupingutusi;

35.  väljendab täielikku toetust kõigile jõupingutustele, et muuta personalipoliitika tulemuslikumaks ja professionaalsemaks, sealhulgas töötajate ümberpaigutamisele peadirektoraatide sees ja nende vahel;

36.  on seisukohal, et mitmetes poliitikavaldkondades, millel on mõju eelarvele (näiteks EMAS, avalikud hanked ja meetmed, mida võetakse eelarve täitmisele heakskiidu andmisega kaasnevate soovituste täitmiseks), on oluline võtta järelmeetmeid; rõhutab, et parlamendi eelarve täitmise suhtes tuleb pidevalt võtta järelmeetmeid ja eelarve täitmist üldiselt analüüsida;

37.  väljendab muret ettepaneku pärast luua Euroopa mõõtme puudumisest tuleneva kulu mõõtmiseks Euroopa lisandväärtuse hindamise üksus; küsib, kas selline asutus on vajalik; nõuab üksikasjalikumat teavet sellise asutuse loomise kohta;

Muud institutsioonid

38.  nõuab, et teised institutsioonid esitaksid realistlikke ja kulupõhiseid eelarvetaotlusi, milles on täielikult arvestatud vajadust nappe ressursse optimaalselt hallata; tunneb heameelt selle üle, et ELi eelarvesse on loodud Euroopa välisteenistuse jaoks uus, X jagu, millele on eraldatud 464 miljonit eurot, ning on valmis uurima Euroopa välisteenistuse vajadusi nii kinnisvara kui ka töötajatega seoses ja on otsustanud tähelepanelikult jälgida selle mõju rubriigile 5, kuna Euroopa välisteenistuse loomine ei pidanud eelarvele mõju avaldama; ei ole valmis seadma ohtu olemasolevate institutsioonide vajadusi;

39.  on seisukohal, et ELi eelarves uue, X jao loomine Euroopa välisteenistuse jaoks vastab vajadusele anda Euroopa Liidule selline institutsiooniline raamistik, mis suudab koos uute ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sätetega toetada ELi ambitsioone välispoliitikas;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (4) ELT C 303, 9.11.2010, lk 1. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).