Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225;

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldusi, milles paluti komisjonil koostada 2011. aasta juuniks Euroopa strateegia Atlandi piirkonna kohta;

–  võttes arvesse komisjoni algatatud avalikku arutelu, eesmärgiga avaldada teatis, mis käsitleb Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta;

–  võttes arvesse ELi Läänemere piirkonna strateegiat ja ELi Doonau piirkonna strateegiat;

–  võttes arvesse viienda ühtekuuluvusaruande järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu XVIII jaotises seatakse Euroopa Liidu eesmärgiks territoriaalne ühtekuuluvus;

B.  arvestades, et Atlandi ookeani rannikul asub viis ELi liikmesriiki: Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik;

C.  arvestades, et Atlandi piirkonnal on järgmised eriomadused:

D.  arvestades, et need eriomadused tulenevad piiriülestest küsimustest, millele tuleb leida poliitiline lahendus Euroopa tasandil;

E.  arvestades, et 2010. aasta juunis palus nõukogu komisjonil töötada välja Atlandi piirkonna strateegia 2011. aasta juuniks, ja arvestades, et komisjoni teatise avaldamine on kavandatud 2011. aastaks,

1.  palub komisjonil kujundada võimalikult kiiresti välja merendus- ja territoriaalseid küsimusi käsitlev terviklik ELi strateegia Atlandi piirkonna kohta;

2.  on seisukohal, et strateegia tuleks kujundada kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgiga (3. eesmärk) ning strateegia aluseks peaks olema terviklik, valdkondadeülene ja territoriaalne lähenemisviis, mis aitaks poliitilisi meetmeid konkreetse territooriumi eri juhtimistasandite vahel paremini kooskõlastada, kusjuures peatähelepanu tuleks pöörata sisulistele küsimustele; on veendunud, et Euroopa territoriaalne koostöö saab aidata oluliselt kaasa Atlandi piirkonna sisese integratsiooniprotsessi tõhustamisele tänu kodanikuühiskonna aktiivsele osalemisele otsustusprotsessis ja konkreetsete meetmete rakendamisele;

3.  rõhutab, et ELi makropiirkondlike strateegiate peamine lisandväärtus seisneb mitmetasandilises koostöös, kooskõlastamises ja olemasolevate vahendite paremas strateegilises investeerimises, mitte aga täiendavate vahendite eraldamises; rõhutab eesistujariigi Rootsi järeldusi, et ei ole vaja mingeid uusi institutsioone, uusi õigusakte ega uut eelarvet;

4.  nõuab, et kõnealune strateegia oleks avatud kõikidele Atlandi ookeani rannikul asuvatele ELi piirkondadele, sealhulgas Makaroneesia äärepoolseimatele piirkondadele;

5.  usub, et selle strateegia välismõõdet võiks tugevdada Atlandi piirkondade geostrateegilise positsiooni tõttu, eelkõige mereohutuse ja mereseire valdkondades ning rahvusvahelistes kaubandussuhetes; on seisukohal, et käsitleda tuleks ka rahvusvahelise koostöö ja kolmepoolse koostöö algatusi;

6.  on seisukohal, et strateegia peaks võimaldama eesmärkide ja vahendite paremat kooskõlastamist ning olema tihedalt seotud ELi 2020. aasta strateegiaga ja ELi poliitiliste meetmetega 2013. aasta järgseks perioodiks; tuletab sellega seoses meelde, et strateegia eesmärk on kasutada ELi raha tõhusamalt, mitte kulutusi suurendada;

7.  nõuab, et strateegia oleks tihedalt seotud ELi regionaalpoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga, ning on seisukohal, et see peaks hõlbustama sünergia saavutamist teiste ELi poliitikavaldkondadega, nagu üleeuroopalised transpordivõrgud, ühine kalanduspoliitika, kliima- ja keskkonnameetmed, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogramm, energiapoliitika jms;

8.  usub, et kõnealuse strateegia territoriaalne mõõde on väga oluline ja suurendab ELi territoriaalset ühtekuuluvust; on seisukohal, et territoriaalse mõõtmega seoses tuleb käsitleda eelkõige piirkonna avatumaks muutmist, transpordi- ja energiavõrkude omavahelist ühendamist ja mereenergeetika arendamist, linna- ja maapiirkondade arendamist ning maismaa ja mere ning sisevete ja mere vaheliste seoste tugevdamist;

9.  kordab, et on oluline parandada juurdepääsu Atlandi merepiirkondadele ning suurendada nendes piirkondades isikute, kaupade ja teenuste liikuvust, et saavutada siseturu ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, eelkõige arendades lähimerevedu ja merekiirteid;

10.  tuletab meelde, et merendusalane mõõde on selle strateegia puhul esmatähtis, eelkõige seoses merepiirkondadel põhineva lähenemisviisiga;

11.  soovitab tungivalt Euroopa Komisjonil edendada ja toetada Atlandi piirkonnas mereteede (nt Gijon–Nantes'i meretee) kavandamist ja rajamist, sest see on uuenduslik viis üleeuroopalise transpordivõrgu täiustamiseks ja mitmekesistamiseks, rahvusvaheliste kaubandussuhete mõjutamiseks, sadamate majandustegevuse ja turismi elavdamiseks ning CO2 heitkoguste vähendamiseks;

12.  on seisukohal, et kõnealune strateegia peaks puudutama järgmisi ühist huvi pakkuvaid küsimusi: mereenergeetika, keskkond ja kliimamuutus, sealhulgas laevade põhjustatava merereostuse vältimine ja tõrje, transport ja juurdepääsetavus, ohutus, julgeolek ja seire, teadusuuringud, innovatsioon, loomemajandus, kultuur, vaba aeg ja turism, merendusteenused ja -koolitus ning kalandus- ja mereannisektor;

13.  on veendunud, et strateegia peab tekitama asjaomaste ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete vahelist sünergiat, ning on seetõttu seisukohal, et selleks on vaja uuendatud mitmetasandilist juhtimist, mis põhineks ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimude aktiivsemal kaasamisel;

14.  soovib, et strateegia toimiks nn alt-üles-põhimõttel, alustades kohalike valitsuste tasandist ja kaasates kõiki sidusrühmi; rõhutab vajadust kaasata strateegia kavandamisse ja elluviimisse piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, liikmesriigid, Euroopa Liit, erasektori sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (sealhulgas asjaomased piirkondadevahelised võrgustikud ja organisatsioonid);

15.  nõuab kindlalt, et strateegia raames tehtav koostöö peab tulenema eelkõige asjaomaste sidusrühmade vajadustest, ja on seetõttu seisukohal, et käsitletavad poliitilised prioriteedid tuleb otsustada konsensuse alusel;

16.  on seisukohal, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) võiks olla hea vahend ELi Atlandi piirkonna strateegia raames tehtava koostöö hõlbustamiseks;

17.  on seisukohal, et strateegiat tuleks rakendada alates 2014. aastast ja sellega tuleks arvestada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ning et sellega peaks kaasnema Euroopa tasandil kindlaks määratav tegevuskava, mis sisaldab struktuuriprojektide loetelu;

18.  on seisukohal, et strateegia sise- ja välismõõde eeldavad olemasolevatest ühenduse vahenditest Atlandi piirkonnale eraldatud vahendite kasutuselevõtmist lähtuvalt ühistest prioriteetidest;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama strateegia elluviimise hõlbustamiseks lihtsustatud eeskirju ja vähendama sellega kaasnevat halduskoormust;

20.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga ELi Atlandi piirkonna strateegia arendamise prioriteetide kindlaksmääramisel ning palub komisjonil parlamenti strateegia elluviimisest korrapäraselt teavitada ja parlamendiga sellel teemal konsulteerida;

21.  kavatseb väljendada oma arvamust komisjoni tulevase teatise kohta algatusraportis;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja teistele asjaomastele institutsioonidele.