Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2011. aasta resolutsioon Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2010. aasta otsust anda Montenegrole Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus;
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Komisjoni arvamus Montenegro Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta” (KOM(2010)0670);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule laienemisstrateegia ja peamiste ülesannete kohta aastatel 2010–2011 (KOM(2010)0660);
– võttes arvesse 29. märtsi 2010. aasta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(1);
– võttes arvesse 8. novembri 2007. aasta EÜ ja Montenegro vahelist tagasivõtmise lepingut(2) ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1244/2009, mis võeti vastu 1. detsembril 2009. aastal ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud(3);
– võttes arvesse 27. ja 28. septembril 2010. aastal kokku tulnud ELi–Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee soovitusi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul kinnitati uuesti, et Lääne-Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus; arvestades, et seda avaldust on korratud 15. ja 16. juunil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul ning hilisematel tippkohtumistel,
1. tunneb heameelt üldise üksmeele ja selle üle, et Montenegro valitsus ja opositsioonierakonnad peavad Euroopaga integreerumist väga oluliseks, mille tulemusena on riigi iseseisvumisest alates tehtud reformiprotsessis suuri edusamme; tunneb rõõmu Podgorica uue poliitilise juhtkonna üle ning ergutab uut valitsust jätkama Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi ja kiirendama Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks teostatavaid reforme;
2. rõõmustab Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2010. aasta otsuse üle anda Montenegrole Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kandidaatriigi staatus on lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest, ning rõhutab, et läbirääkimiste alustamise otsust ei tohiks liigselt või põhjendamatult edasi lükata; eeldab, et läbirääkimised algavad hiljemalt pärast komisjoni 2011. aasta eduaruande avaldamist, tingimusel, et Montenegro teeb olulisi edusamme komisjoni seatud eesmärkide saavutamisel;
3. peab kiiduväärseks nõukogu otsust anda Montenegro kodanikele võimalus reisida alates 19. detsembrist 2009 viisavabalt (täielik viisavabadus) ELi Schengeni alale; toonitab niisuguse sammu tähtsust inimestevaheliste kontaktide arengule eelkõige hariduse, teadusuuringute ja turismi valdkonnas ning ärikontaktide ja rahvusvahelise ametiühingukoostöö jaoks; kutsub ELi riike, kes ei ole ühinenud Schengeni alaga, samuti kaaluma Montenegro kodanike puhul sarnase viisanõude kaotamise korra vastuvõtmist, eriti võttes arvesse viisanõude kaotamise sujuvat rakendamist Schengeni alasse kuuluvate ELi riikidega;
4. tunneb heameelt asjaolu üle, et riigi õigusliku ja põhiseadusliku raamistiku loomise protsess on peaaegu lõpule jõudnud; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et tähtaega, mis seati kehtiva õigussüsteemi kooskõlla viimiseks uue põhiseadusega, on neljandat korda pikendatud, ning kutsub ametivõime üles võtma kiiresti vastu menetluses olevad õigusaktid, eelkõige valimiste õigusraamistiku muudatused; vastavalt OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ja Veneetsia komisjoni soovitustele kutsub kõiki parteisid menetletavate õigusaktide üle edasiste viivitusteta konsensust saavutama ja parandama valimiskomisjonis või kohtutes valimistega seotud kaebuste kontrollimise mehhanismi; palub Montenegro parlamendil kiiresti ja märgatavalt suurendada valitsuse esitatud seaduseelnõude ELi õigustikule vastavuse kindlakstegemise suutlikkust ning nõuab tungivalt, et komisjon ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames selleks vajalikku tehnilist abi annaks; nõuab tungivalt, et valitsus muudaks õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks ja avalikkusele juurdepääsetavaks;
5. märgib rahuldusega, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) toimib Montenegros hästi; õhutab Montenegro valitsust ja komisjoni IPA rahastamise haldusmenetlust lihtsustama, et muuta see kättesaadavamaks väiksematele ja tsentraliseerimata kodanikuühendustele, ametiühingutele ja muudele toetusesaajatele;
6. kordab õigusriigi põhimõtte ülimat tähtsust riigi arengu ja riigiasutuste usaldusväärsuse jaoks kodanike silmis; tunneb seega heameelt valitsuse ja parlamendi aktiivsema tegevuse üle vajalike õigusaktide ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel; toonitab siiski, kui oluline on üldsuse osavõtt uute õigusaktide kavandamisest ja kõnealuste õigusaktide tulemuslik rakendamine, et edusammud oleksid kodanikele nähtavad;
7. avaldab heameelt Montenegro parlamendi ettepaneku üle muuta riikliku valimiskomisjoni esimehe ametikoht professionaalseks, samas kutsub üles ka kõigi valimiskomisjoni liikmete ametikohtade professionaliseerimisele ning komisjoni volituste suurendamisele, et tagada valimisprotsessi läbipaistev, demokraatlik ja tulemuslik haldamine;
8. märgib olulisi edusamme tähtsate korruptsioonivastase võitluse valdkonna õigusaktide vastuvõtmisel ning tunneb heameelt uue strateegia ja tegevuskava vastuvõtmise üle, samuti riikliku komisjoni moodustamise üle nende rakendamiseks; rõhutab siiski, et korruptsioon on paljudes valdkondades veel üldiselt levinud, eelkõige ehituses, erastamisel ja riigihankesektoris, ning see kujutab endast tõsist probleemi; lisaks märgib, et korruptsioonijuhtude uurimise, kohtuprotsesside ja kohtuotsuste langetamise tulemuslikkus on endiselt vähene; rõhutab, kui tähtis on luua korruptsiooni vastu võitlemiseks selge ja kõikehõlmav raamistik, mis hõlmaks ka teabe vaba juurdepääsetavuse seaduse paremat rakendamist, kooskõlastamist õiguskaitseasutuste vahel ja ühte konkreetset ametiasutust, mis jälgiks ja jõustaks valitsusasutuste kohustusi ning võtaks järelmeetmeid üldsuse esitatud kaebuste puhul (ombudsman); juhib tähelepanu vajadusele rakendada tulemuslikult kõnealuses valdkonnas vastuvõetud õigusakte, et anda õiguskaitseasutustele uued vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks; nõuab tungivalt parteisid ja valimiskampaania rahastamist käsitleva õigusliku raamistiku muutmist, et tagada rahastamismehhanismide sõltumatu kontrollimine ja läbipaistvus;
9. nõuab tõhusaid samme huvikonfliktide juhtude välistamiseks avalikus halduses, tugevdades huvikonfliktide komisjoni ning andes sellele volitused riigiametnike huvide deklaratsioonide kontrollimiseks ja rikkumiste puhul sanktsioonide määramiseks; samuti nõuab, et muudetaks avalike ülesannete täitmisel huvide konfliktide ennetamist käsitlevat seadust, mis võimaldab parlamendiliikmetel ja muudel valitud esindajatel asuda täitma ametikohustusi juht- või järelevalveorgani liikmetena; teatavatel juhtudel võib kõnealuse konflikti lahendada valitud esindajate huvide deklaratsioon ja tegevuse täielik läbipaistvus;
10. juhib tähelepanu sellele, et teabevabaduse seaduse rakendamisel esineb raskusi, eriti siis, kui tegemist on juurdepääsuga dokumentidele, millest võiks ilmneda korruptsioon erastamise ja riigihangete valdkonnas; nõuab tungivalt, et valitsus lihtsustaks juurdepääsu asjakohastele andmetele; nõuab tungivalt, et riigivõimud loobuksid surveavaldamisest valitsusvälistele organisatsioonidele ja üldisemalt kodanikuühiskonna toimijatele, kes uurivad korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumeid ning täidavad järelevalvaja rolli;
11. märgib kohtute ümberkorraldamisel tehtud edusamme, mida on näidanud suurte muudatuste vastuvõtmine kriminaalmenetlusi käsitlevates ja muudes olulistes õigusaktides, mille abil on suurendatud olemasolevaid inimressursse ja vähendatud viivitusi kohtuasjade lahendamisel; rõhutab siiski vajadust tagada kohtunike ja prokuröride vastutus ja tõhusus ning nende sõltumatus poliitilisest mõjutamisest; rõhutab, et eetikakoodeksit tuleb täielikult rakendada; nõuab tungivalt kohtunike ja prokuröride ametisse määramise süsteemi muutmist ning seda, et lõpetataks prokuröride ning kohtunike ja prokuröride nõukogude liikmete kandidaatide ülesseadmine üksnes parlamendi poolt lihthäälteenamuse alusel ja valitsuse poolt; on lisaks mures võimu võimaliku ülemäärase koondumise pärast riigikohtu esimehe ja riigi peaprokuröri kätesse; nõuab tasuta õigusabi kättesaadavust reguleeriva seaduse vastuvõtmist; nõuab kohtupraktika ühtlustamist, et kindlustada prognoositav kohtusüsteem ja üldsuse usaldus; rõhutab rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust, eelkõige koostööd naaberriikidega;
12. kutsub Montenegrot üles veelgi täiustama kohtunike väljaõppe ühtseid kriteeriume, mida hakkab rakendama õiguskoolituse keskus, ning eraldama selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid;
13. kutsub komisjoni üles lisama oma järgmisse eduaruandesse hinnangut selle kohta, millist mõju on avaldanud ELi vahendite eraldamine kohtute ümberkorraldamisele ja korruptsioonivastasele võitlusele ja millised on saavutatud tulemused;
14. rõhutab asjaolu, et organiseeritud kuritegevus ning eelkõige rahapesu ja salakaubavedu tekitavad endiselt probleeme hoolimata sellest, et õigusraamistikku ja selle rakendamist on parandatud; kutsub ametivõime üles astuma samme õiguskaitsealase suutlikkuse, eelkõige ennetava uurimise suutlikkuse suurendamiseks, ning parandama eri organite ja asutuste vahelist kooskõlastamist, samuti koostööd asjaomaste naaberriikide ja rahvusvaheliste asutustega, et tagada järjepidev ja jõuline võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu; tunneb heameelt kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmise üle ning nõuab selle kiiret ja nõuetekohast rakendamist;
15. tunneb heameelt parlamendi töö paranemise üle, kuid soovitab teha täiendavaid jõupingutusi vastuvõetud õigusaktide kõrge kvaliteedi ja nende vastavuse tagamiseks ELi õigustikuga; nõuab eelarve- ja inimressursside eraldamise suurendamist riigis ning ELi abi suurendamist Montenegro parlamendile, näiteks partnerlus liikmesriikide parlamentide või Euroopa Parlamendiga, et suurendada parlamendiliikmete ja parlamendi sekretariaadi suutlikkust valitsuse järelevalve ja kontrollimise võimaldamisel, nagu komisjoni arvamuses on öeldud;
16. nõuab täiendavaid reforme avalikus halduses, millel on endiselt liiga vähe ressursse ja mis on silmnähtavalt politiseeritud, ning eelkõige avalike ja riigiteenistujate seaduse läbivaatamist, et luua kõikehõlmav ja tulemuspõhine tööhõivesüsteem, mis hõlmaks läbipaistvaid eeskirju töölevõtmise ja karjääri edendamise menetluste kehtestamise kohta; rõhutab samuti vajadust tugevdada inimressursse kohaliku halduse tasandil ja tagada selle toimimiseks piisav rahastamine, et kindlustada selle tõhusus ja läbipaistvus, mis on eriti oluline käimasoleva detsentraliseerimisprotsessi seisukohast; juhib tähelepanu vajadusele järgida inimressursside haldamise ameti õiguslikult siduvaid otsuseid; rõhutab vajadust parandada õigus- ja institutsioonilist raamistikku, et tugevdada avaliku teenistuse aruandluskohustust ja austust õigusriigi põhimõtete vastu, eelkõige valdkondades nagu maksuhaldus, riigihanked, linnaplaneerimine, lubade väljastamine kohalikes haldusasutustes ning toll; tunneb heameelt avaliku halduse piirkondliku kooli avamise üle Danilovgradis;
17. tunneb heameelt üldseaduse vastuvõtmise üle, milles käsitletakse diskrimineerimise keelustamist töökohal ja avalike teenuste osutamisel, millega keelatakse vahetegemine mis tahes muul alusel kui töö tulemuslikkus ning mis on oluline samm diskrimineerimisvastast võitlust soodustava õigusraamistiku loomisel; märgib siiski, et seaduses võib veel olla puudujääke, ning nõuab nende parandamist; rõhutab, et haavatavad rühmad nagu romad, aškalid, egiptlased ning puuetega inimesed kannatavad väidetavalt endiselt diskrimineerimise all ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ning sooidentiteedi alusel on laialt levinud, sealhulgas riigiasutuste tegevuses; nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud tugevdaksid diskrimineerimisjuhtude ennetamise, jälgimise, karistamise ja nende eest kohtuvastutusele võtmise rakendusmehhanisme; tunneb muret, et puuetega inimeste õigust tööle ei austata täielikult, ning rõõmustab sellega seoses Montenegro ametiühingute liidu ja vabaühenduste vahel allakirjutatud memorandumi üle, milles käsitletakse puuetega inimeste tööturgu;
18. tunneb muret, et naised on jätkuvalt alaesindatud otsustamisprotsessides ning juhtivatel ametikohtadel nii avalikus halduses, nagu parlamendis, ministeeriumides ja valitsuse juhtivatel kohtadel kui ka avaõiguslike äriühingute juhtimises; nõuab, et võetaks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse poliitika kiireks peavoolustamiseks, rakendades vastavat tegevuskava, ja võrdse tasustamise põhimõtte kehtestamiseks;
19. avaldab heameelt perevägivalla eest kaitsmise seaduse vastuvõtmise üle ning kutsub valitsust üles seda kiiresti rakendama, samuti rahaliselt toetama ohvritele teenuseid osutavaid organisatsioone; kutsub ametivõime üles edendama teadlikkuskampaaniat, et teavitada naisi nende õigustest ja täisleppimatuse poliitikast koduvägivalla suhtes;
20. nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud tagaksid asjakohaste õigussätete, sealhulgas vähemuste õiguste ja vabaduste seaduse täieliku rakendamise; tuletab meelde, et kõiki vähemusrühmi tuleb diskrimineerimisvastase seaduse range rakendamise teel kaitsta; julgustab Montenegrot edasistele pingutustele, et suurendada teadlikkust kõigist diskrimineerimise vormidest; ergutab Montenegro ametivõime ka edaspidi täielikult toetama ümberasustatud isikute staatuse lahendamise tegevuskava rakendamist;
21. tunneb heameelt üldiselt heade rahvustevaheliste suhete ja vähemuste õiguste hea üldise kaitse üle riigis ning kordab, et see on hea alus, millelt alustada rahu ülesehitamist piirkonnas, mida kunagi iseloomustas rahvustevaheline vägivald ja massiline inimeste ümberasustamine, kuid nõuab, et ametiasutused ja haldusstruktuurid jätkaksid piirkonnas leppimise saavutamiseks vähemusrühmadega konsulteerimist; juhib sel eesmärgil tähelepanu vajadusele muuta selgemaks põhiseaduse säte, mis käsitleb vähemuste õiget esindatust, ning tunneb heameelt täpse statistika koostamise meetmete üle kõnealuses valdkonnas; nõuab, et kodakondsusseadus ja välismaalaste seadus viidaks kooskõlla Euroopa standarditega; ergutab Serbia ja Montenegro poliitilisi ja usujuhte toetama rahvus- ja usurühmade vahel positiivset õhkkonda, leides kompromisslahendused vastuolulistele teemadele, kaasa arvatud vaidlusalused usuliselt tähtsad paigad;
22. märgib, et romade, aškalide ja egiptlaste kogukondadel on endiselt probleeme sagedase diskrimineerimisega; kutsub ametivõime üles parandama nende elutingimusi ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele, tervishoiule, haridusele ja tööhõiveteenustele ning varustama nad isikut tõendavate dokumentidega, mis on avalike teenuste kättesaadavuse eeltingimus; rõhutab eelkõige, et kiiremas korras tuleb parandada elamistingimusi Koniki laagris ning võtta vastu ja rakendada jätkusuutlikku strateegiat laagri tingimuste parandamiseks ja lõpptulemusena selle sulgemiseks;
23. kordab, kui tähtsad on demokraatia jaoks aktiivsed ja sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid; tunneb heameelt valitsuse paranenud koostöö üle vabaühendustega, eelkõige võitluses korruptsiooni vastu; nõuab nende suhete edasist tugevdamist ning laiemat poliitikaalast konsulteerimist vabaühendustega, sealhulgas meetmete ja õigusaktide ettevalmistamisel ning võimude tegevuse jälgimisel; rõhutab, et kodanikuühiskonna toimijatel on otsustav roll piirkondliku koostöö edendamisel ühiskondlikes ja poliitilistes aspektides; tunneb heameelt riikliku Euroopa integratsiooni nõukogu töö üle, mis hõlmab kodanikuühiskonda, valitsust, kohtuasutusi ja opositsiooni, kuid nõuab nõukogu rolli tugevdamist ELiga integreerumise jätkamisel;
24. ergutab Montenegro valitsust tihedale koostööle ja korrapärasele dialoogile vabaühenduste, ametiühingute ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonidega; tunneb sellega seoses heameelt Montenegro valitsuse ja vabaühenduste koostöönõukogu moodustamise üle; toonitab, kui tähtis on institutsioonilise koostööraamistiku tugevdamine valitsuse, vabaühenduste, ametiühingute ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;
25. tunneb heameelt edusammude üle nn Bologna reformide teostamisel ning nõuab täiendavaid pingutusi, et parandada nii üld- kui ka kutsehariduse kvaliteeti ja anda noortele tööturul edukaks konkureerimiseks vajalikud oskused; nõuab tungivalt kaasava hariduse strateegia tõhusamat rakendamist, kaasates ka haavatavatest ühiskonnarühmadest pärit lapsed;
26. tunnustab samme, mida Montenegro valitsus on astunud meedia sõnavabaduse tagamiseks, võttes vastu elektroonilise ajakirjanduse seaduse ja muutes kriminaalkoodeksit, kuid nõuab täiendavaid meetmeid, et tagada meediaväljaannete sõltumatus ja professionaalsus, suurendades muu hulgas ka avaõigusliku ringhäälingu suutlikkust ja sõltumatust; kutsub Montenegro ametivõime üles ilmutama otsusekindlust, et tagada meediasektori toimimine poliitilise sekkumiseta ning reguleerivate organite sõltumatus; juhib tähelepanu laimamise eest määratavatele ebaproportsionaalsetele trahvidele, mis jätkuvalt takistavad ajakirjanike vaba ja sõltumatut tööd, ning nõuab, et laimamist käsitlevad õigusaktid ja tavad viidaks täielikult kooskõlla Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga; rõhutab, et ajakirjanike ja kodanikuühiskonna aktivistide hirmutamise ja nende vastu füüsilise vägivalla kasutamise juhtumeid, millest on teada antud, tuleb täies ulatuses uurida ja vajaduse korral kõnealuste tegude toimepanijad kohtuvastutusele võtta; rõhutab, kui tähtis on, et ajakirjanikud järgiksid kõrgeid kutsestandardeid ja kutsealast eetikakoodeksit;
27. tunneb heameelt riigi heade tulemuste üle majandusreformide rakendamisel, kuid rõhutab, et finantskriis on paljastanud majandusmudeli potentsiaalsed nõrkused ja osutanud tungivale vajadusele teha täiendavaid struktuurimuudatusi; nõuab eelkõige edasisi samme, et parandada erastamislepingute jälgimist ja jõustamist, tagada riigiabi läbipaistvus, täiustada ja lihtsustada ärikeskkonna reguleerimist ning eriti hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toimimist;
28. märgib tööturu toimimise paranemist, kuid on mures mitteametliku töötamise märkimisväärse osakaalu pärast; peab mitteametlikku majandust sügavale juurdunud probleemiks, mille lahendamiseks on vaja põhjalikke strateegiaid, kus tuleb arvestada ühiskonna kõiki aspekte; juhib tähelepanu asjaolule, et tööturgu iseloomustab endiselt struktuurne tööpuudus ja samal ajal jäävad täitmata kõrget kvalifikatsiooni nõudvad vabad töökohad, mis näitab ebakõla nõutavate ja pakutavate oskuste vahel; tunneb heameelt, et vastu on võetud riiklik kvalifikatsiooniraamistik, mis sisaldab juriidilisi eeltingimusi nimetatud ebakõla kaotamiseks, ning ergutab Montenegro valitsust seda kiiresti rakendama;
29. rõhutab, kui tähtis on Montenegro arengu jaoks transpordi infrastruktuuri paranemine ja selle ühitatavuse tagamine naaberriikide süsteemidega; nõuab raudteesüsteemide edasiarendamist ja olemasoleva süsteemi kaasajastamist, kuna see on elujõuline ja ökoloogiline alternatiiv maanteetranspordile ja võiks üle võtta olulise osa kaupade ja reisijate veost;
30. rõhutab, et Montenegro on ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa peamist tööõiguse konventsiooni ja muudetud Euroopa sotsiaalharta; toonitab, et kuigi töökoodeksis on sätestatud peamised töö ja ametiühingutega seotud õigused, leidub siiski veel piiranguid; ergutab Montenegrot töö- ja ametiühinguõigusi veelgi tugevdama; juhib tähelepanu sotsiaalse dialoogi tähtsusele ja ergutab Montenegro valitsust oma püüdlusi suurendama ja sotsiaalnõukogu veelgi tugevdama; rõhutab, kui tähtis on sotsiaalnõukogu läbipaistvuse ja tulemuslikkuse parandamine;
31. tunneb heameelt asjaolu üle, et põhiseaduses on Montenegro määratletud ökoloogilise riigina; võtab teadmiseks turismi märkimisväärse rolli majanduses ja potentsiaali riigi arengu edendamisel; märgib siiski turismist tulenevaid keskkonnaohte ja kutsub valitsust üles täiendavatele looduskaitsemeetmetele, nagu keskkonnaseaduse ja menetluses olevate lisaseaduste kiire rakendamine ning täiendavad pingutused, et takistada Aadria mere ranniku laastamist; juhib erilist tähelepanu tõhusa jäätmekäitluse vajadusele eelkõige kohalikul tasandil, et tagada jäätmete ohutu kõrvaldamine; tunneb heameelt meetmete üle väiksema CO2-heitega majanduse kujundamiseks riigi tohutu veejõu- ja muu taastuvenergia potentsiaali arendamise kaudu, mis aitab katta riigisisest vajadust ja millest võib riigile kujuneda isegi märkimisväärne ekspordiartikkel ja välisvaluuta teenimise allikas; hoiatab siiski, et suurtel tammidel on sageli oluline negatiivne keskkonnamõju, ning nõuab enne nende heakskiitmist või lubamist asjakohaste ja läbipaistvate keskkonnahinnangute tegemist (seahulgas keskkonna osas paremate valikute tegemist, üldsuse osavõttu ning kodanikuühiskonna osalemist) kooskõlas ELi õigustiku nõuetega;
32. nõuab tungivalt, et Montenegro ametivõimud, täpsemalt majandusministeerium, teeksid oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks kõik lisad ja dokumendid, mis kuuluvad Montenegro ja Itaalia vahel hiljuti sõlmitud veealuse elektrikaabli rajamise lepingu juurde; ning nõuab kokkuleppe kõigi tagajärgede, sealhulgas keskkonnamõju avalikustamist;
33. märgib rahuldustundega, et Montenegro on tugevalt pühendunud piirkondlikule koostööle ja on konstruktiivne piirkondlik partner; tunnustab Montenegrot heade suhete eest naaberriikidega ja üldise stabiliseeriva rolli eest kõnealuses piirkonnas; märgib, et riik on enamiku piirkondlike organisatsioonide aktiivne liige ning on sõlminud naaberriikidega rea lepinguid kohtute ja politsei kohta; tunneb heameelt selle üle, et Serbia ja Horvaatiaga on hiljuti ratifitseeritud tagasivõtulepingud ning sõlmitud väljaandmisleping; kutsub riiki üles Rahvusvahelise Kohtu kaudu kiiresti lahendama oma piirivaidlust Horvaatiaga;
34. rõhutab, et Montenegro parlament oli piirkonnas esimene, kes võttis vastu resolutsiooni Srebrenica genotsiidi kohta, ning avaldab heameelt selle sammu olulise panuse üle piirkondlikku lepitusprotsessi;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.